AI_pealkiri: Sten Tamkivi Teleporti müügist MoveGuidesile ja elust pärast exitit

Head kuulajad, Restart-i saade on suvepuhkuselt tagasi ja me oleme eetris. Saatejuhid on endiselt ka peale suve Hendrik Roonemaa, Taavi Kotka. On hea meel kõiki tervitada algaval uuel hooajal ja sel puhul on meil stuudiosse inimene, kes ei ole tükk aega stuudios käinud, aga on varem käinud. Ja meil on külas Sten Tamkivi, tere Sten.

Tere hommikust. Tere ka minu poolt, et uus hooaeg on käima läinud ja nagu ikka, me räägime start-up'idest ja, ja selle ümber nagu toimuvast. Ja Sten, sina tegid oma Telepordi ka kevadel ühe, ühe suure muutuse, milleks oli see, et liitusite sellise ettevõttega nagu MoveGuds. Ja seda lugu ei olegi nagu pikemalt räägitud ja me mõtlesime, et kutsume su siia, et, et äkki sa räägid lahti ja et, et miks üldse start-up'id ühel hetkel teevad sellise strateegilise otsuse, et nad ei. Ei lähe enam oma rada pidi edasi, nad ei aja enam oma asja, vaid, vaid tõesti strateegilisest vaatenurgast on kavalam, targem liituda kellegi suuremaga ja saavutada seetõttu nagu hoopis teistsugune tulevik.

Selle teema taga võib-olla tasub mõelda selle peale, et mis on start-up'i founder'i või start-up'i juhi tööülesanded. Et laias laastus on nüüd minu nägemuses kolm, et esimene on see, et sul oleks selge visioon ja see, kuhu suunas joostakse. Teine oleks see, et sul oleks õiged inimesed jooksmas, ehk siis kus sa leiad, et need parimad inimesed, keda sa endale ka ühtlasi lubada saad. Ja kolmas on see, et sul panga peal oleks raha. Ja, ja kui need kolm komponenti töötavad, siis võib öelda, et CEO saab oma tööga hakkama. Selle kolmanda punkti täitmiseks, kust saada raha, on jälle omakorda mitu võimalust. Et kõige mõistlikum ja, ja ägedam on see, kus start-up suudab seda ise teenida. Ehk siis sa oled jõudnud oma tootega sellest punkti, kus sa müüd seda, inimesed tahavad seda, et maksavad sulle raha ja saadki selle eest palkasid maksta. Teine, millest me võib-olla Eestis palju räägime, siin saates ka väga palju juttu, on see, et sa lähed ja enne, kui sa raha suudad iseteenindada, võtad kapitalistide käest seda. Ja riskikapitalistid või ingelinvestorid või, või, või kogu see crowdfunding'u teema, mis, mis järjest peale tuleb, et, et sa lähed inimeste juurde, tutvustad oma tulevikuplaane ja nad annavad sulle selle usalduse peale raha ette. Ja, ja et siis sa sellest saad oma toote valmis ehitada, kuni sa suudad iseteenindada. Ja siis kolmas. Võib, võib-olla siis sihuke versioon sellest, sellest välise raha võtmisest ongi see, et sa, sa paned selle ettevõtte varem või hiljem mingisuguse suurema kehaga kokku, et kas sa. Kas sa tuleb mingi suur ja vana firma ja ostab su ära või mõni natukene noorem firma, kellega sa saad nii-öelda liituda ja siis koos edasi ehitada. Et, et sellised need teed on ja mulle tundub, et, et mõnikord me sihukeses. Avalikus diskussioonis, kuna eriti see VC maailm on väga seksikas ja väga hästi nähtav ja et kui ma ise ka, kuna, kuna ma selle maailmaga olen pisut kokku puutunud, et selles olles sa näed, kui, kui palju elevust see tekitab start-up'i ringluses rääkida. Üskiga kapitalist ja sellest rahastusest, et siis võib-olla sellest me räägime proportsionaalselt rohkem. Aga, aga tegelikult on nii neid esimesi start-up'e, kes on esimesel aastal kasumlikud ise ja on ka neid, kes on suuremate poolt ära ostetud nagu Teleport, nii et.

Ja aga mõtlengi, noh, meil on ikkagi start-upi saade ja, ja üldjuhul isegi need, kes täna suudaksid nii-öelda olla cash flow positiivsed või ise teenida endale raha. Siis reaalsuses nad ikkagi oma kulutustes üldjuhul on, on sellest nii-öelda rahast nagu eespool, ehk siis need. Noh, me vaatame siin Transferwise, nad ju tegelikult suudaksid olla kasumlikud ja nad vist juba napilt juba on ka. Nüüd ongi vist jah. Juba ongi, eks, aga ikka nad tõstavad raha. Ikka nad võtavad juurde, et, et see mõte või see idee on ikkagi see, et kui sul midagi töötab ja noh, see, et sul midagi töötab, kõige parem indikaator, ongi ju see, et raha tuleb peale, eks. Noh, nii-öelda kliendid maksavad, et siis saad, noh, CEO-na üldjuhul oma kulutustega ikkagi oled nagu eespool, et sa kulutad rohkem ja nii-öelda noh, krabaturgu, mis iganes see on.

Jah, ja see eriti juhtub sellel hetkel, kui, kui sa juba tead, mida sa müüd. Ja start-up'i selles kõige esimeses varases etapis, kui sa alles ehitad midagi, millega katsetada, mingit prototüüpi või mingisugust asja, siis. Siis, siis tavaliselt kulub see roha põhiliselt nende arendajate peale või nende inimeste peale, kes toodet ehitavad. Aga nii, kui start-up on jõudnud faasi näiteks nagu Transferwise, et, et inimesed tahavad raha saata. Sa tead, kui sa saad uue kasutaja, siis ta tõenäoliselt esimese kahe aasta jooksul saadab nii palju raha. Järelikult sa suudad välja arvutada, kui palju on mõtet raha sisse panna ja siis selle jaoks kaasata täiendavat kapitalit kiiremini kasvada, et sellesse. And, kivisüt alla rongimootorile, mis, mis juba, juba sa tead, kuidas ta töötab, et, et sellisel juhul on ka kasumliku ettevõttel mõtet seda teha.

Aga seal on omaette ka nii-öelda lõks, et kui me vaatame näiteks Uberit, eks, et sa kahmad seda raha nagu noh, miljarditega endale peale kogu aeg. Sealsamas, kui sinu noh, nii-öelda koopia kuskil Hiinas noh, nii-öelda roogib puhast kasumit endale pangaarvele, eks.

Jah, ja seal ongi väljast alati jube raske kommenteerida, et seal on, seal on üks asi, mis tavaliselt juhtub, on, on. Selline lineaalne kasvukõver ja eksponentsiaalne kasvukõver lõikuvad, et kui sa näiteks, kui su kulud kasvavad lineaalselt, aga sa all näed, et, et sul. Kaive kasvab null koma kahe pealt null koma nelja peale, null koma nelja pealt null koma kaheksa peale, null koma kaheksa pealt ühe koma kuue peale. Siis nagu see vana lugu sellest, kuidas sa isiteraselt paned maarelauale, et, et. Ühel hetkel juhtub, et see järgmine duubeldamine viib selle palju kõrgemale, kus sul see kulude kõver on ja siis see matematiliselt hakkab kõik nagu kokku töötama. Ja väljastan seda väga raske hinnata, sest tavalised start-up'id ei avalda neid detailseid andmeid selle kohta, kuidas tal käib ja kasvab, või kui palju on ühe kasutaja kasumlikkus, keda oled kalli rohe eest, osta oled ja nii edasi.

Aga tuleme Teleporti juurde tagasi, ühesõnaga räägime selle loo nii-öelda otsest peale lahti, eks, et mis oli Teleport ja miks siis nii-öelda move guides, et kuidas need kaks asja ü

Teleporti me hakkasime ehitama kolm aastat tagasi selleks, et aidata inimestel võimalikult sujuvalt kolida maa, maa keeva pinna peale, et ühest linnast teise, ühest riigist teise ja. Ja me otsustasime, et me tahame teha toodet, mis on näoga selle koliva kasutaja suunas. Ehk siis, et, et kogu see tasuline abi, mida selles kolimiste maailmas on võimalik saada, on tavaliselt suunatud ettevõtetele ja ka MoveKaits teeb seda teenust ettevõtetele. Ja, ja et me tundsime, et on nagu vaeslapse ossa jäetud, jäetud see inimene, kes ise peab kolima. Ehk okei, su tööandja võib-olla maksab su välismaale mineku eest või palgati sind Google'isse ja sa kolid nende koha eest MountedView'sse. Aga see abi või teenus, mida sina saad selle koliva inimesena ja oma perega, et see on nagu kehvapoolne ja see on see, mida me läksime parandama. Kolm aastat seda teenuna me otsisime erinevaid ärimudelid, seda aga üritasime tekitada viise, kuidas me saaks seda teenust pakkuda kõige ägedamalt, nii et me selle inimese käest ei küsiks saha. Ja me tegime erinevaid eksperimente, müües linnadele ja müües, müües linnade ja andmeid näiteks inimeste kohta, kes on liikvel ja kuidas need linnad on konkurentsivõimelised, ettevõtetega, rääkisime palkamise. Sellistest juhtumitest või kuidas, kuidas me saaksime sinna tooteid teha. Ja kõige selle käigus me eelmise aasta novembris hakkasime rääkima MoveKaitsiga teiste selliste firmadega töötavate ettevõtete seas. Ütlesime neile, et vaadake, et teil on suurepärane toode ettevõtete suunas, meil on suurepärane toode kolijate suunas. Mis oleks, kui me, te kasutate oma kolijate jaoks meie tarkvara? Ja neile see mõte meeldis ja me hakkasimegi sellist tarkvara koos tegema. Ja, ja plaan oli tegelikult ilus, selles suhtes nende, nendega kasumi jagamine oleks kattunud meie selle aasta kulud ja selle aasta käibe ja. Sisuliselt oli muuhulgas, siis sai me, meie võtmeklient mõne kuuga selleks aastaks, eks ju, me olime leidnud ka selle kaua otsitud ärimudeli tarkvara litsenseerimise näol. Ja, ja siis selle protsessi käigus tuli Muukatsi nõukogu ja ütles, et kuulge, sõbrad, et me oleme siin natukene vaielnud selle kommertslepingu üle, aga mis oleks, kui paneks need firmad kokku, et, et see äkki, äkki oleks kõigile paremini, et see asi, mida me saame tulevikus ehitada. Seda piruka metafoori kasutades, et, et kas, mis oleks, kui me teeksime suurema piruka, mis siis, kui kõigil on sellest pirukast natuke väiksem tükk?

See oli kümme aastat tagasi või kasutati Eesti turul sellist väljendit, et kas sa oled väikeaktsionär, kas sa oled suuraktsionär krediidipangas. Või väikeaktsionär Hansapangas, et see oli selline, mismoodi nagu õpetati seda inimestele nagu noh, seda arusaamist, et, et kaval on äkki suures nagu nii-öelda nagu, nagu äris olla. Aga lähme korraks nagu tagasi, et noh, sa oled ikkagi CEO, sa oled olnud ettevõtte, Teleport, tuntud, töötab noh, okei, ärimudelid lõpuni noh, ei ole veel läbi hammustanud, et mis see kõige nagu õigem, õigem nagu oleks, on ju. Et ikkagi see otsus, et sa lased nagu lahti, et, et ei, ma enam ei ole CEO, ma ei ole selle ettevõtte kõige tähtsam enam, et nüüd ma liitun nüüd järgmise ettevõttega ja, ja olen seal, noh, teen küll oma asja edasi, aga ma olen nüüd nii-öelda. Noh, suuremas pundis või suures pundis, et räägi sellest otsusest, kuidas see tekib, ühesõnaga see on, ühel hetkel on see sundvise, on see noh, strateegiliselt nagu tark.

Seal on kindlasti lühiajalised ja, ja pikaajalised küsimused, mis on läbisegi. Et pikaajalised asjad on see, et sa oled ehitanud oma mingisugust visiooni ja kui sa oled asutaja, kui sa oled CEO, siis on sul kõik oma käe-jala järgi, et ühest küljest sa nagu vastutad kõige eest, teisest küljest sa saad ka kõike täpselt nii teha, nagu sa tahad, on ju. Ja lühiajalised asjad on, on sellised, et okei, et mis siis juhtub, kui ma teen valiku A või B või C, on ju. Et kas, kas me läheme selle tulnud pakkumisega kaasa. Kas me ütleme sellele ei ja riskime näiteks kaotada ka oma kliendi, sellepärast et me lähme selle käigus nendega tülli. Kas me nüüd selle pakkumise raames käime mööda linna ja leiame veel pakkumisi ja võib-olla tuleb veel midagi huvitavat, kas me nüüd kasutame seda kui tugevat turusignaali ja lähme oma riskikapitalistide juurde tagasi ja suurendame kapitali, mis me neilt oleme saanud. Et kõik, kõik sellised valikud nagu noh, nagu ikka ärisid, kindlalt ei ole midagi, on ju, kõike selle puhul sa pead läbi mõtlema need tõenäosused, et. Pikaajaliste asjade osas on, ma arvan, hästi oluline on suuta lahutada sellest oma ego. Ja, ja ma arvan, et see on sellistele esimese korra founder'itele palju raskem teha, et, et kui sa oled, kui sa oled elust teinud, kui sa oled näiteks kahekümne ühe aastane, sa oled elust teinud ühe asja. Et see firma kaubamärk on nagu sinu kaubamärk, et noh, et me ilmselt saadaks kõik nagu mõelda nende Eesti founder'ite peale ka, kes väga noorelt on teinud mingi väga ägeda asja. Ja seal nagu sulle tundub, et su esimene lapsukene rebitakse su kätte vahelt, et see, see, see. Ilmselt see ego ja emotsioonide hulk on seal nagu suurem. Ma usun, et selle tehingu puhul ma suutsin ja samamoodi Silver Kesküla muu kaasasutajana, et me istusime maha, käisime need stsenaariumid läbi. Otsustasime, millistega me edasi töötame ja, ja kõige selle juures ikkagi oma ego ja, ja emotsioonid jätsime suhteliselt tahaplaanile, et noh. Et pigem oli meile oluline see, et kas me nagu, mis igale struktuuriga me jätkame, kas me liigume selle visiooni suunas ja kas me liigume selle muutuse suunas maailmas. Mida me tegema läksime ja, ja, ja see, kuidas meil Muugatsiga juba see koostöö nagu algas Kometsalustel ja see. Kuidas me nüüd täna töötame nendega koos ühes firmas, et tundub, et, et me liigume samas suunas, õiges suunas ja kiiremini.

Ma mõtlen veelkord, et kui pikalt üldseks CEO nagu mõtlema peaks, et. Kui sa mõtled teistpidi, et noh, elu on lühike, eks, et mitu firmat sa ikkagi elu jooksul üldse teha, teha nagu suudad, et. Et kui sina tegid neid oma strateegilisi valikuid või, või otsuseid, on ju, oli sul mingi perspektiiv ka, et ikkagi noh. A la tahaks elus nagu midagi veel teha, järelikult selle Telepordiga peaks jõudma ikkagi mingi loogilise terviktulemuni, tulemuseni, ma ei tea. Ma ei tea, kümne aasta jooksul on ju, kus võib öelda, et, et, et see teekond on läbi või sellist asja üldse ei mõtle?

Ma mõtlesin siis, kui ma mõtlesin selle peale, kas ma alustan järgmist ettevõtet või ma lähen töötan mõnes teises ettevõttes ja siis see lõppes Telepoodi asutamisega, siis ma, siis ma teadvustasin endale, et see on selline kümneaastane commitment. Kümneaastane kohustus, juhul kui see välja tuleb. Seepärast, et kui sa vaatad selliseid tüüpilisi riskikapitaliga rahastatud nehoogafirmasid ja õnnestumise korral nad tõstavad kaks, kolm, neli ringi raha, kuni tekib mingisugune exit. Tüüpiliselt see on sihukene kaheksa aastat, üheksa aastat, kümme aastat. Ebaõnnestumise korral saab kiiresti hakata midagi muud tegema, ehk siis, ehk siis see esimene raha, mille me tõstsime, selle me tõstsime horisondiga, et kuskil kaks, kaks pool aastat saaks ehita, tegelikult me saime sellest üle kolme aasta nagu ronvaid kätte lihtsalt, seda hoolikalt manageerides, Et, et see jällegi see lühiajaline paar aastat, pikaajaline tegelikult enne kümnendat aastat sul pääsu ei ole, kui see firma välja tuleb. Aga läheme siit omale esimesele pausile.

Stardisaade jätkub ja me räägime Sten Tamkiviga sellest, kuidas on töötada suures firmas, kui sa oled sihukene käitunud oma firmad, sa töötad seal MoveKait siis praegu?

Ma töötan, MoveKait siis.

Mis su ametinimetus on?

Mu ametinimetus on tootevaldkonna asepresident.

Ah, vaispresident.

Vaispresident. Ja, ja see tähendab seda, et ma kuulun Muukaitsi juhtkonda, mina tegelen toodetega, Silver tegeleb data science'iga, ehk siis, et kaks Teleporti asutajat on nüüd nagu selle ülemaailmse firma juhtkonnas. Ja kui sa ütled suurfirma, siis tegelikult see veel väga tõsi ei ole, et see Muukaits on, on kuus aastat vana, ehk siis Teleportist üks poole vanem. Ja, ja meil on täna sada nelikümmend, sada viiskümmend töötajat. Ehk siis mõnes mõttes see Teleportist Muukaitsi üleminek. Oli natuke nagu, et jällegi start-upi keeles me jätsime nagu A ja B raundi vahele. Et me olime oma sellise seed raundiga ehitanud ettevõtte, ehitanud mingi toote, ehitanud tiimi. Mis oli kaksteist inimest tol hetkel, me läksime endast kümme korda suuremasse ettevõttesse, me. Kohe nüüd juunis teatasime Muugatsiga koos, et me tõstsime oma C raundi nelikümmend kaheksa miljonit dollarit, ehk siis meil on suhteliselt normaalselt pangar peal raha, et oma visiooni suunas liikuda. Ehk siis, et, et selle asemel, et me üks, nagu Taavi küsis, et millised need stsenaariumid on, on, et siis mõnes mõttes me oleks võinud nagu minna tõstma oma A raundi. Kõige selle valu ja vaevaga tõsta siis B raundi ja jõuda siis kunagi lõpuks samasse punkti. Ja üks võimalus, üks viis seda Muugatsi pakkumist vaadata oligi see, et, et okei, et me, me. Hüppame üle mingisugusest kolme, nelja aastasest pingutusest, mida me peaks tegema iseseisvalt, millel jällegi on tõenäosus õnnestuda või ebaõnnestuda. Ja jõuame punkti ja kas me nüüd seal punktis saame liikuda koos edasi kiiremini ja, ja. Aga sa

oled seal moveguides siis ka aktsionär või? Jah. Aga noh, kontrolli sa oled ära, seal on ju oma founder, seal on oma inimesed, kes on algusest peale kogu läbi selle paksu ja vedela tulnud, eks ole, külaline tunne. Sa, sa oled seal ikka natuke nagu külaline toas

või? Jah, võib-olla

külalisena ma ennast ei mõtle, aga hilisem

saabujaga. Ja aga Hendrikul on õige, õige küsimus, mida ma arvan, väga paljud start-upperid kardavad või noh, pelgavad ja miks nad ei mõtle sellise ühinemise stsenaariumi peale, ongi see, et. Et okei, me enam ei ole oma meeskond, nüüd on meil uus meeskond, et, et räägi seda lugu, et. Okei, kui see otsus tuleb nüüd ära, tint kuivab paberi peale, et me oleme nüüd üks firma. Mis siis saab, mis on nagu, sa elasid mingi portsu ajast kohe nagu Eestist väljaspool. Mismoodi nende organisatsioonide kokkupanek käib üldse, et kas inimestel läheb, ikka tulevad hommikul samamoodi tööle, lähevad õhtul ära või on noh, räägi seda lugu.

Jah, mul oli, selles suhtes oli huvitav, et, et Skype'i ajal, kui ma Skype'is töötasin, siis, siis ma nägin seda erinevust, et mis juhtus, kuidas eBay ostis Skype'i ja mis juhtus, kuidas Microsoft ostis Skype'i. Ja, ja noh, täpselt sama ettevõte, täpselt sama meeskonnaga. Nagu kaks totaalset erinevat stsenaariumit, on ju. Ehk siis nagu, et seda Teleporti muuga, et see asja ma sain ka nagu võrrelda selle vastu. Ja, ja seal ma pigem valisin selle, selle viisi, et see, kuidas ma ise jällegi, et see ei ole nagu see, et sa istud, käed su üles ja ootad, mis sinuga tehakse, vaid sa ikkagi pead jätkuvalt, sa oled oma tiimi CEO, sa vastutad oma inimeste eest, sa vastutad oma kasutajate eest, sa vastutad oma toote eest. Et kõik need asjad hästi maanduksid, et sa pead nagu ise kõvasti sinna aega panema ja ka suunama seda protsessi. Ja Moogat'ise jaoks oli see ka esimene acquisition, esimene ost, firma ost on ju, ehk siis väga palju asju sai ka ise omakajalikult kujundada. Ja pigem me läksime seda teed, et paneks need asjad võimalikult kähku kokku. Et me Telepordi kaubamärgi jätsime alles, Telepordi tooted on need tooted, mida inimesed saavad tasuta kasutada internetis ja MoveGi tooted on need, mille eest firmad maksavad. Ehk siis seal on see portfell, tekkis tooteportfell, kus on Teleport nagu alles, aga kõik töötajad ja me ütleme, et see on MoveGi Tallinna kontor ja need inimesed, kes seal töötavad, töötavad MoveGi's ja et me. Katsume võimalikult kähku ära lahustada selle, et ei tekiks mingisugune, ah need on või mingid Telepordi tüübid, kes töötavad oma põhimõtete alusel ja siis on. Näiteks ka need insenerid, kes enne raportasid kõik mulle kui CEO-le, ma andsin kohe üle, et nad on kuuluvad meie engineering'u, VP engineering on insenerivaldkonna asepresidendi organisatsiooni, ehk siis nad on kohe. Töötavad samade põhimõtete all, nad saavad panustada nagu firma üldpilti ja see ei ole kuskil sihuke eraldiseisev mingi veider saareke Tallinnas. Ja teistpidi juht, me tegime ka selle liigutuse, et võtsime kohe mingid Muugaid inimesed ja panime need raporteerima endiste ja teleporti inimestega. Ehk siis segad neid kultuure läbi, segad asukohti läbi. Et, et meil on siiani või meil on täna kontorid, San Franciscos, Londonis, Tallinnas ja Hongkongis. Ja jällegi üks asi, mida, mis Skype'is oli väga vaevaline, oli see, et kui tekkisid sellised lõhed, et oli Londoni ja Tallinna vahelised kultuurilised erinevused. Et, et ma olen nüüd väga aktiivselt astunud samme, et meil neid lõhesid oleks võimalikult vähe, et on mõned Londoni programmeerijad, kes alluvad juhile Tallinnas ja nad peavad sellega lihtsalt jällegi kuidagi sulandama seda kahe ettevõtte kultuuri kokku.

No kas sa läksid seda Teleporti ja ju ehitama, noh see oli see omamoodi lugu tegelikult, kuidas sa üldse ju Teleportini jõudsid, et sa tegelikult olid ju kas aasta või pikemat aega olid. Nii-öelda resideeriv ettevõtja seal Ameerikas seal riskikapitali firmas, põhimõtteliselt nii-öelda käisid ringi ja mõtlesid Noh, see, see on kindlasti sinu jaoks suur asi, eks ole, sa ei läksid seda ehitama kui oma asja, et ma ütlen, mis, mis on sinu motivatsioon praegu seal seda teha, mida sa teed, sa ei, sa ei kontrolli enam seda protsessi. Kas see on raha või see on see, et sul on lepingus kirjas, et sa pead olema seal X aastat.

Ma hetkel tunnen, et ma oma suutlikkuse piires saan seda protsessi kontrollida ja see on hästi oluline, et, et enne see küsimus, et seal juba on teised founder'id ja kes, teised inimesed, kes on seda ehitanud siiani. Nagu klapp nendega on jube oluline ja, ja üks asi, mis meil, mis meile Silveriga nagu väga, nagu tundus väga hea, oli see, et Mungatsi kaks asutajat. Brinn Kennedy ja Steve Black, need on Londonis koolis käinud ameeriklased, kelle taust on investeerimispangandus. Ja meie oleme sihukesed Ida-Põhja-Euroopa IT-nohikud, kes oskavad ehitada consumer tarkvara. Ja see, see komplekt meist või, et tundub, et me nagu lisame üksteise tugevusi, et ma, kui ma, kui ma, kui, kui ma räägin. Brinni või Steve'iga sellest, kuidas maailma suurselt viiekümnendale ettevõttele teha enterprise müüki, siis nad on valgusaastate kaugusel sellest, kus me, me võiksime eraldi terapodis olla. Ja kui me räägime, Brinn või Steve räägivad sellest, kuidas võiks nagu meie, eelmisel aastal me kolisime seitse tuhat inimest, on ju. Et seitsme tuhande kolija andmetest mingisugust uut teadmist välja ekstaktida, siis selles on Silver selgelt oluliselt kõvem, kui keegi seal TBZ on ju olnud. Ja kui me räägime sellest, et milline võiks olla kasutajakogemus. Ja kuidas ehitada kõva tiimi, kes ehitaks sihukese hea kasutajakogemusega tarkvara, et siis see on jällegi see, kus nagu. Teleporti tiimist nagu tuleb kompetents, et, et need, see, see nagu üksteise täiendamine või see, et. Selline, sa, sa pead tundma, et sa reaalselt lisad nagu väärtust ja saad teha ka mingeid otsuseid ja sind usaldatakse neid otsuseid tegema, on ju, ka selles uues, uues komplektis.

Ja ei, ma sellest sain aru, aga, aga ma mõtlen, et kas see, mis on see, mis sind nagu seal liikumas hoiab, kas see on kirg kolimise kui sellise vastu või on see, et, et seal on kaks toredat ameeriklast, kellega sa hästi läbi saad või. Või, või on see, et sa näed, et sa võiksid viie aasta pärast olla, ma ei tea, kümme korda rikkam, kui sa praegu oled.

Ma arvan, et ikkagi see on, see on kõige rohkem seesama visioon, et, et kõik needsamad asjad, mis me Teleporti ehitama hakatades välja selgitasime selle, et maailmas on. Ainult mingi paar protsenti, neli-viis protsenti inimestest, kes elab teises riigis kui see, kus ta sündinud on. Kuidas järgmine põlvkond inimesi, kes täna tööturuturule läheb, nad töötavad hoopis teistmoodi, nad töötavad asukorrast sõltumatult. Väga palju inimesi elab vales kohas, selles juhuslikus alusel, kuhu nad juhtusid sünnima, mis ei ole üldse nende. Nagu potentsiaal ei ole selliseks parim koht, kõik need asjad nagu on jätkuvalt tõsi, kõik need asjad on need, mida ma oskan, et saab tarkvaraga lahendada. Mis on nüüd muutunud, on see, see lähiaja strateegia, ehk siis et. Me selle aasta alguses läksime mööda sellisest nagu kümme miljonit dollarit aasta käivet, eelmine aasta kasvas käive kakssada protsenti, ehk siis. Ehk siis ärimudel on nii tugev, et me selle baasilt saame seda ehitada, seda, seda tarkvara kiiremini. Aga pikas visioonis ma ikkagi näen, et me teeme selle kõikide maailma inimestele.

Terepordiga sa läksid maailma muutma ja no iga start-up tegelikult ju vähemasti räägib sellest ja kindlasti paljud ka tegelikult, tegelikult ka tahavad minna maailma muutma. No kõrvalt vaadates mulle tundub, et move guys noh, kolib korporatiiv inimesi, nemad ei taha maailma muuta.

Aga kolibki. Aga mis

sa teed seal siis?

Aga see infrastruktuur on sama, et see, et sa, sa kolid ettevõtete töötajaid, kas praeguseid töötajaid või uusi töötajaid, keda nad välismaalt palkavad. Siis sa ehitad üles endale tarkvara, mis aitab inimestel kolida, sa ehitad ülesse võrgustikku ettevõtetest, kes, kes aitavad sul kasti liigutada ja kindlustusi teha ja viisapaberi. Noh,

see, see ei ole, see ei ole isegi, see ei muudaks eriti noh, Paide elu ta muudaks, aga no põhimõtteliselt enam Tartu elu ei muudaks sellise hulga inimeste kolimine, see ei muuda maailma praegu ju.

Jällegi see, see number on kasvanud eksponentsiaalselt, et muu käis oma ajaloos kokku, on kolinud kümme tuhat inimest, nendest seitse. Ehk siis me oleme selle kõver väga alguses ja kui sa vaatad neid, neid suuri kolimisi ja numbreid, et noh, hetkel on maailm suhteliselt veidlas kohas, kus, kus selgelt kolimine Inglismaale langeb ja kolimine Ameerikasse langeb ja, aga, aga need numbrid on sellised. Poolteist, kaks miljonit aastas inimesi, kes liiguvad Euroopa Liitu ja Ameerika Ühendriikidesse, on ju. Et jällegi, et seitse tuhat sellega võrreldes pole veel palju, aga kui sa seitse tuhat hakkad kahega korjutama aastast aastasse näiteks, et siis, siis me liigume ikkagi. Äkki male, malelaua värk jälle. No ühesõnaga. Muidu ei oleks mõtet erilnud.

Jaa, asi vist, millest eestlased ei ole veel hakanud aru saama, noh, ongi seesama see liikuvus, et. Et see, mida need skandinaalulised on, on, on teinud juba, juba aastakümneid, ehk siis see, et, et sa ei ole kogu aeg oma külas, sa ei ela kogu aeg oma riigipiiride sees, et see on täiesti normaalne käia koolis väljaspool. See on täiesti normaalne töötada, noh, suved, talved või, või mõned aastad nagu, nagu kuskil mujal ja kokkuvõttes.

Väga hästi sellest aru, sada tuhat eestlast on sellest aru saanud.

Ei noh, selles mõttes ikkagi ei saa, et me nagu oma vaadates ka siin tuntud pankurit sõna võtta on ju, et siis see kipub ikkagi rohkem olema see, et, et maailm tundub, et on jäik ja, ja, ja inimesed ei liigu või, või nad noh, seesama see nii-öelda. Noh, borderless või, või piirideta maailm, et, et, et see ikkagi ei ole meil kohale jõudnud, aga see on suur trend, et, et, et inimesed liiguvad, liiguvad üle rohkem. Ja, ja noh, ütleme nii, et need samad harjumused, ma isegi võrreldaks seda sellega, et noh, kakskümmend aastat tagasi ainuke viis muusikat kuulata oli osta kohalikust poest CD-plaat, eks, ja, ja see maksis. Viisteist eurot ja sulle meeldis, et võib-olla üks lugu, on ju, et üks normaalne playlist kokku saada, selleks pidi väga palju plaate ostma, on ju. Ja täna ei osta keegi enam CD-sid, kusjuures täna enam ei ostetud ka albumeid. Et ostetakse üksikuid lugusid, ehk siis inimeste käitumisharjumused on muutunud, pluss tehnoloogia on muutunud, on ju. Ja see sama on, siin juhtub, me näeme noh, inimeste liikumisega, et see.

Suhetöösse täpselt samamoodi, et

see. Jah, et see on ka uus normaalsus, et sa, et sa ei noh, ei ostagi endale pillat mere äärde, vaid, vaid sa tead, et su elu on nagu. Kümme aastat Eestis, kümme aastat võib-olla kuskil Singapuris ja nii edasi, et, et see ongi täiesti uus normaalsus.

Ei, sellest ma sain täitsa aru, ma lihtsalt mõtlen, et mis on see ambitsiooni tase, mis, mis on Muugaid siis versus sellega, mis ta oli Telepordis. Telepordi, noh Telepordi ambitsiooni tase oli kosmiline, minu jaoks vähemasti.

Aga, aga see, see ei, see, miks see tehing juhtus, oligi see, et meil nagu see pool klappis kahe ettevõtte founder'it vahel. Ja, ja kui see nagu noh, jällegi, et, et kui sa nüüd hetkeks peatud ja mõtled, et milline võis olla plaan, mille me esitlesime investorite, see, eks nad kannaks meile nelikümmend kaheksa miljonit dollarit juurde. Siis tõenäoliselt see ei olnud, et liigutaks paar tuhat inimest veel.

Ma selles mõttes neid ka ei saa nagu aru, et Teleporti plaan oli, või suur mõte oli see, et sa aitad inimesel otsustada, kus võiks olla kõige parem koht elada. Ja nüüd on see plaan või see teadmine on liidetud sellega, et muuhulgas, kui sa nüüd nagu lähad ka liikuda, et siis me nagu noh, nii-öelda aitame su ära liigutada, on ju, et, et mõnes mõttes nagu. Noh, kui enne oli lihtsalt idee, siis on idee koos väärtuspakkumisega, on ju, et sa saad, kuhu minna. Pluss sind liigutatakse ära ka, on ju, et, et selles mõttes mina küll ei näe siin mingit, minu meelest on slikid jätkuvalt samasugune maailmavalitsuslik nagu, nagu, nagu idee.

Jah, ja seal see, see on üks asi, mida niimoodi iseseisvalt investoritega rääkides nagu ikka start-up'id teevad, et hoiad inimesi kursis, see oli alati asi, mida küsiti, et okei, aga millal siis A-st B-sse. Nagu füüsilised aatomid liiguvad, et bitid, see on nagu arusaadav, on ju, et seda te oskate ka, et millal inimesed liiguvad. Ja, ja, ja see on asi, kus, kus seda ehitades nagu mööda maailma, kui sa pillad juhuslikult, näiteks miljon inimest ja ütled, et võtame juhusliku samplei inimestest, kes tahavad kolida, siis need koridorid ühest. Mõni tahab minna Lätist Soome, mõni tahab minna Eestist Bulgaariasse, mõni tahab minna Inglismaalt Mosambiiki, on ju. Et igas selles koridoris leida teenusepakkujaid, ehitada ülesse see võrgustik on jube kallis ja keeruline. Täna me ehitame selle võrgustiku ülesse teisest otsast, ehk siis, et kolimisfirmad, vedamisfirmad, dokumendifirmad, kõik need, kes teenindavad täna tänu sellele, et me, nad teenindavad meie väga suuri kliente. Et, et meie kliendid täna on sellised suured Wall Street'i pangad, kes liigutavad sadu inimesi. Silicon Valleyst, ma ei tea, ettevõtet, mis Eestis võib-olla keegi võiks teada, Stripe ja Slack, et kui need palkavad välismaalt inimesed, nad kasutavad Mugaid, siis ei saaks neid kolida. Et, et nende teenindamiseks me ehitame kõik selle võrgustiku välja ja tarkvara on selles suhtes odav, et sinna lasta järgmised miljoni kasutajad siis peale, on jube lihtne. Aga läheme siit oma teisele pausile.

Ma tean selle peale, kohapealt pooleli, kui, kui kaks ettevõtet lähevad kokku, Eesti Teleport ja, ja siis nii-öelda globaalne move guides. Siis noh, eestlastel on kohe selline hirm, et noh, kus Microsoft ostis Skype, oli ka see hirm, et noh. Nüüd siis pannakse kinni, et, et viiakse ära ja töökohad kaovad ja, ja, ja ei tea, kas ikkagi oli hea ost ja nii edasi. Sul on vastupidi, sa hoopis ehitad meeskonda, sa hoopis teed seda, seda arendustiimi siin suuremaks, räägi sellest.

Täpselt nii, et see on tark, võib-olla see on jälle sihuke vanakooli värk, et kui sa. Kujutad ette, et keegi ostab ettevõtte, see ettevõte tegeleb mingi füüsilise asjaga, et seal on mingi tehas või tootmine või sadam või, või, või kaevandus või mingi asi. Et siis sa said ju väärtuse kätte, et nüüd saab need inimesed lahti lasta ja noh, nüüd ongi vara sul, on ju. Et tarkvaraettevõtete puhul on see absoluutselt teine, et ostetakse sellepärast, et seal juba on head inimesed. Ja kus on head inimesed, seal tahaksid, et neid oleks rohkem ja, ja täpselt seesama toimis Skype'is, on ju, et, et ikkagi. Aastaid ja aastaid oli see jätkuvalt see koht, kus olid nagu väga head inimesed tööl ja pigem ma ütleks, et inimesed liiguvad sealt välja nagu mingisuguse teise loomuliku sihukese elutsükliga, mitte sellepärast, kes hetkel omanik on. Ja, ja samamoodi et üks oluline asi, mida me üritame teha, on see, et siiani on kõik insenerid olnud Londonis ajaloolistel põhjustel. Ja nüüd on nagu London ja Tallinn kaks ja siis insenerikeskust ettevõtte sees. Ja me oleme hakanud aktiivselt palkama, meil on tänagi, ma olen kuskil kümme jaaba arendajat võtaks kohe tööle, on ju. Et, et ja, ja mõnes mõttes. See kahe ettevõtte kokkupanemine teeb ka sellise tehnoloogilised väljakutsed ja tehnoloogia stack'i nagu huvitavaks, et. Teleport on olnud ajalooliselt selline hästi start-upilik, selliste modernsete töövahenditega, ma ei tea, GO ja REACT ja sellised keyword'id, mis sellise start-up'i inseneri elevile ajavad. Teisest kus muu kaid, siis töötades väga suurte ettevõtete, kui sa, kui sa kunagi tahad kirjutada enterprise Java koodi, mis pannakse tööle. Fortune sada ettevõtetes, pooltes näiteks on ju, et siis sa võiksid seda teha Tallinnas näiteks, Muuga siis, et see, see neid väljakutseid on nagu erinevaid, see pilt on neid laiemaks, on neid, mis on tegelevad jätkuvalt sellise kaugele vaatava tooteinnovatsiooniga, on neid, kus on see, et järgmine nädal on vaja istuda kõneleja kohtuda sellise inseneridega hoopis teisest mingist suurest firmast ja mingeid asju integreerida, et. Et ma arvan küll, et me tahaks seda organisatsiooni oluliselt kasutada, kui tõsi küll, jälle see kogemus, et alustada nädal enne jaanipäeva suuremat palkamist Eestis. Ütleme nii, et ootame põnevusega uusi kandidaate.

Okei, aga, aga ikkagi no ütleme noh, kui sa Skype'is olid, see oli hoopis midagi muud, et. Tol ajal oli vist rohkem ka täna, vist täna on see, et, et üle viiekümne protsendi rahvusvahelistest kaugekõnedest tehakse üle Skype'i. Ehk siis see on noh, sõna otseses mõttes, disrupt'id kogu maailma, see mismoodi maailm üksteisega on suhelnud, on ju, et sa, et sa muudad seal hoopis teistsuguseks, et see on. See oli see, millel noh, insenerid said kaasa elada, kuigi sinu asi võib-olla ei olnud üldse mitte teha seda Skype'i tarkvara, vaid noh. A la sa ehitasid, ma ei tea, makseplatvormi, on ju, sinna, sinna Skype'i ümber, eks, et. Et mis see sõnum täna sul on, seesama ütleme, noh, programmeerija, kes annab mõtleb, et. Et oh, iseenesest lahe, et tahaks küll nagu, nagu töötada noh, nii-öelda noh, Fortune 100 ettevõtetega, eks, et. Et noh, mis see, mis see lubadus täna on, et noh, et, et, et noh, et sinu tooted muudavad selles mõttes maailma, et. Et

sina kirjutad tarkvara, see on, see on nagu tarkvara on tänapäevane alkeemia, et sa liigutad oma näppe klavitoorikohal ja füüsilises maailmas mingid asjad juhtuvad, on ju. Ja see asi, mida meie saame sulle näidata, on see, et sa liigutad näppe klaviatuuri kohal ja me näitame sulle selle nime ja näoga seda inimest, see peret, kes enne astus punktis A ja nüüd astub punktis B ja see on tänu selle tarkovi, mis sa kirjutasid. Need Telepordi see otsingutooted on kasvanud päris jõudsalt edasi, et meil on kuskil, ma arvan, jätkuvalt mingisugune sada, sada viiskümmend tuhat aktiivset kasutajat kuus oli, kes otsivad seal. Aga nüüd muukaitse abil me suudame sulle näidata ka, vaat, eelmine nädal sinu tarkvara kaudu need kolmsada inimest kolisid ka ja tahad vaadata nende statistikat, tahad vaadata kuidas, mis asjad neile hästi välja tulid või mis mitte, või mida seal saab paremaks teha, et see. See reaalne nagu nüüd ahel sellest, et kellelgi tekib mõte kolida kuni selleni, et ta maandub New Yorgis ja sa tead, mis, mis ta su tarkvara tegi, et nüüd on see ahel meil nagu täielikum.

Aga see ambitsioon ikkagi, mida te noh, oma investoritega müüsite, oli ikkagi see, et kui täna noh, liigutatakse seitse tuhat, siis noh, peaks noh, miljon.

Absoluutselt miljonid, miljardid.

Sa mainisid, et te tahate palgata või te tahtsite suvel palgata hulka inimesi Eestisse, mis sellest sai, ma ei tulnud välja.

Ei, sellest, see tasemel ei sai, me, me oleme täna kuskil kolm-neli inimest on nüüd alustanud, oli meil august. Et, et meil on, mis tegelikult sai, oli see, et kõik eestlased ütlesid, kuule, väga hea ja väga huvitav mõte, räägime augustis. Ja esimesed inimesed, kes, kes asuvad meile tööle nende lepingute raames, on hoopis kreeklane, hindu. Ja, ja üks eestivene poiss, kes tuleb Inglismaalt tagasi Eestisse.

Telepoodi kontori suurus Tallinnas oli palju, oli üks kümmekond inimest või? Jah, palju, palju move on ja palju see eesmärk on?

Ma ütlen, et me jõuame siin sellise kahekümne, kolmekümneni esimese spoodiga ja siis vaatame sealt edasi.

Ühesõnaga, ta jääb ikkagi start-upiks, et see ei ole siin nii-öelda nagu pankade ülemine.

Jah, et see on selline, selline asi, mis mulle ka tegelikult endale meeldib, et selles kontoris on, on jätkuvalt sellise väikse kokkutöötanud hea tiimi sihuke õhkkond. Ja samal ajal on sul sadu kolleege mööda maailma, kelle poole minna teemadega. Näiteks hea näide on see, et alati Eesti startupid teavad ja kurdavad seda, et, et ega siin müüki ja turundust siin kohapeal keegi väga hästi rahvusvahelist teha ei oska. Need inimesed meil on San Franciscos. Ja siis, kui sul on vaja nagu näha elusat müügimeest, kes suudab tõesti väga suure ettevõtte kuue kuuga murda nii-öelda start-up'i tootega ja, ja, ja panna miljonid dollarid jooksma ühelt kontolt teisele. Siis need inimesed istuvad meil USA-s ja nendele on sul ligipääs kui oma headele kolleegidele. Aga samal ajal siin Tallinna kontos tehakse põhiliselt tarkvara.

See vist on selline Eesti start-upinduse väljakujunenud süsteemi, et, et kui ettevõte nii-öelda liigub Eestist välja, et väga paljud ikkagi jätavad just seda arendust ja tuge siia, et meil ei ole muuks vist, ma ei tea, rahvuslikku psühhet või, ja ressurssi.

Ma arvan, et psühhet on, kogemust veel ei ole. Ja see tasapisi tekib, et ma, kui sa vaatad nagu seda, et kuidas see oli struktureeritud. Playtech või Skype kümme, viisteist aastat tagasi. Ja kui sa vaatad täna, et kuidas tehakse, ma ei tea. Transferwise'is, Pipedrive'is, Zero Turnaroundis, nendes ettevõtetes, kes on nagu kasvanud sellest hilisemas laines. Siis see osa, osa turundus ja äriotsuseid, mida tehakse Eestis, on kindlasti oluliselt kasvanud. Ja see on natuke, mulle meeldib see, kuidas ta räägib Soomest, on ju, et tal on see, kui ta läheb lavale ja ütleb, et, et soomlased, nagu te teate, on maailma parimad tundjad. Siis ta ütles, et Soomes selle peale naedakse ja Hiinas mitte kunagi. See on nagu puhtalt nagu vaatenurga küsimus.

Aga selles mõttes üks asi veel, mida peaks võib-olla üle rääkima või kordama, et, et. Noh, vähemalt kord kvartalis ilmub mingi emotsionaalne hüüe kuskil Eesti ajakirjanduses teemale, et. Et miks need Eesti ettevõtted siis kõik siit ära kolivad, on ju, noh, süvenemata tegelikult detailidesse. Mitte keegi neist ei koli ära. See, et täna investorid, kus ju tuleb ikkagi nagu juba suurem raund sisse, tahavad minna enda jaoks mugavasse ja tuntud õigusruumi. Noh, mistõttu noh öeldakse, et peakontor minnakse, viiakse näiteks, ma ei tea, Delaware ära, sellepärast et sealne äriõigus on nendele investoritele nagu, nagu meelepärane. Noh, neil on valida, kas nad töötavad selles õigusruumis, kus nad on kogu oma elu töötanud või nad tulevad Eesti õigusruumi, millest nad ei tee mitte midagi, sest see on väga lihtne valik. Ja see, et nüüd see peakontor nii-öelda viidi Delaware, ehk siis see õigusruum, milles toimetatakse, on Delaware's, ei tähenda seda, et ettevõtted viiakse nagu ära Eestist. Ehk siis no võtame sama Jah, kliendid on USA-s

järelikult. Ja

mitte ühtegi Delaware'ist jah, kuigi vist on Delaware ettevõte on ju, et, et sul on, sul on, sul on, sul on müügiinimesed seal turul, kus sul tegelikult ka müük toimib, mis on normaalne, noh, muidugi kui sa jäätist müüda on ju, et noh. Hea, kui sul pood on nagu olemas sellel turul, kus sa nagu jäätist müüd, eks ju, on ju, et, et, et see on nagu loogiline, et sul on seal, seal, et seal on ka meeskond. Aga see ei tähenda seda, et Eestist liigub nagu ettevõte ära, et sellest hüsteeriast kuidagi võiks nagu üle saada, on

ju. Jah, see on täpselt samamoodi, me liigutame aastas inimesi kahtesaja viiekümnesse linna umbes. Ja samal ajal kaheksakümmend protsenti, või see kuuskümmend, kaheksakümmend protsenti meie klientidest on USA-s. Ehk siis see jälle näitab, et ka selles inimeste liigutamise äris on tegelikult see, et inimesed liiguvad globaalselt väga eksootilistes koridorides. Aga need, need inimesed, kes ostavad ja kes nagu raha maksavad, et nende firmade peakontoid või need, need otsuse tegijad väga sageli asuvad USA-s ja mitte alati Silicon Valley's, vaid ka idakaldal ja mujal. Ja siis on mõned sellised noh, Euroopas on mõned kliendid ja Austraalias on mingi poolt kliente, sellepärast Austraalia on, mõtled selle peale loogiliselt, iga Austraalia firma peab endale liigutama inimesi kuskilt sisse, sest kohapeal ilmselt on talent Et, et, et sellised, ma arvan, tehnoloogiaias on seesama ja tegelikult väga paljudes muudes valdkondades ka on selline selge nagu globaliseerumine ja selge jagunemine, et lähme sinna, kus on vaja mingeid otsuseid teha, lähme sinna, kus on mingit tüüpi talenti, et see on sihukene suur, vääramatu trend.

Kas Eestisse tullakse otsima mingit tüüpi talenti?

No ilmselt tehnoloogide ja inseneride kuulsus on kõige, kõige kõrgem ja kaugem ja selle sees ka ilmselt mingisuguseid nišše, et noh, et pärast seda, kui siit arendati ka Saar ja Skype, siis selgelt tekkis nagu tunne, et äkki peer to peer arhitektuuri tuntakse siin ja Eesti hajutatud e-õigisüsteemid ja nii edasi, ma arvan, et e-õigi asjad. Küberturval, ma arvan, on päris suur, minu arust maine on kõrgem kui Eesti erasektorist välja paistab. Ehk siis, et, et tegelikult see, kuidas Eestit teatakse selle valdkonna ees ja mingid akadeemilised programmid ja ka start-up on jälle nagu vähem, et, et ma arvan, et selliseid nišše on küll.

No ütleme nii, et maine on liigegi hea, seal ma just avastasin, et suur, noh, tõesti väga suur. Saksa tarkvaraettevõtt Arvato just avas oma nii-öelda kontori Eestis, me võiksime neist ka saate teha iseenesest, et. Et noh, mul on alati nagu tekib küsimus, et noh, et meil on niigi vähe neid arendajaid, on ju. Ja ikka nad tulevad veel siia, et noh, miks nad tulevad, et siin peab olema midagi enamat kui ainult see, et oh, et mingi odav tööjõud, et noh, ta ei ole ammu enam odav, esiteks. Ja teiseks, noh. See sisu või see maine, et noh, need arendajad päriselt ka on kogenud neid tehnoloogiaid ja näinud, mismoodi ühiskond seda tarbib. Võrreldes sellega noh, mis siin näiteks Saksamaal endal kättesaadav on, et see ka väga palju ikkagi mängib rolli. Aga ma tahtsin küsida hoopis muud asja. Sa, sa hakkad kuldsesse keskikka jõudma. Et, et ja, ja no ütleme nii, et muu kaidiga sa kindlasti selleks, et te jõuaksite börsile või ütleme järgmise faasi veel noh. Ikkagi kolm-neli aastat vähemalt peaks nagu tööd tegema, et. Et kas siis muutub juba Sten Tamkivi vanaks ja hakkab rantielu elama või on ikkagi see noh, see häde veel sees, et sa tunned, et ma ühe maailma muutva asja ikkagi veel oma elust teen. Päris ise, mitte nii, et ma annan ainult raha nagu Tennisson, et.

Ma olen korra sellise otsingu protsessi nagu läbi teinud, et endas nagu sellest selgusele jõuda ja tookord jõudsin öeldusele, et, et vara veel nagu puhkama hakata, et see, see, sellest nüüd on siis kaks, kolm, neli aastat möödus, nagu sa ütled, et noh, kolm-neli aastat ehitaks veel ettevõtte seas järgmisse faasi, saavutaks need eesmärgid, mida tahaks saavutada. Et eks, eks ma siis pean jälle maha istuma sama protsessi läbi tegema, et see võttis ikka mingi korralik kuus kuud, et üheksa kuud, et endasse selgusale jõuda, et. Seepärast, et noh, ühest küljest see on ilgelt äge, et see, et sa nagu võtad mitte millestki, teed midagi, et see, see tunne on nagu üsna sihuke kordumatu ja see on, see on see nagu droog, mille järel kõik need. Korduvalt ettevõtteid asutavad inimesed jooksevad. Teisest küljest noh, et kui sa näiteks küsid mu pere käest, mis nad arvavad muu nagu. Öiste telefonikõnede graafikust, seepärast, et töötades nagu ettevõttes, kus on kümme tundi ajavahet ühes suunas ja kuus tundi teises suunas, et siis. Siis kindlasti saada erinevaid arvamusi.

Mis, mis see magamisegraafik on?

Praegu ma magan suhteliselt hästi, ma nüüd, ma nüüd natuke ka tean seda, et kui koolid ja lasteaiad algavad ja, ja ma hommikul. Näiteks kella kaheksaks lapsed ja kooli või lasteaeda toimetan ja siis teen õhtul üksteist kõnesid, et siis läheb ja natuke nihkesse, praegu suvel on olnud nagu pigem õhtu pole nihkesse.

Palju inimesel on vaja raha, et jääda puhkama? Et mitte järgmist ettevõtet teha?

Kui sa, kõige lihtsam valem on see, et kui sul on piisavalt kapitali, mille aastane tootlus katab su kulud.

Jah. See on hästi lihtsalt

matemaatiliselt

ju arvutatav.

Et kui sa tahad, et su aastatulud olnud, läksid sada viiskümmend tuhat, siis sul peab olema kontol vähemalt poolteist miljonit, on ju. Et nii ta käib umbes, no kümme protsenti

on. Jah, kümme protsenti on niisugune, selle kümne protsendi saavutamiseks peab ikka põevasti tööd tegema, on ju, et selles suhtes, ega, ega ta siis ka päris niisama ei tule, aga.

Nii et kui kolm miljonit on ja viis protsenti on tootlus, siis võib juba täitsa elada, jah?

Ma arvan, et Eestis on inimene, kes selles autos on, tal on juba päris okei elu. On jah.

Et me näeme siis, kui sa äärmist ettevõtet teed, siis me teame, et kas sul on see summa tegelikult pangas või ei ole. Ega

no

ka neljakümne aasta ei ole nii vana, eks ole, Taavi, võib-olla natuke pingut süle. Tänapäeval Taavi keskealised on seal nüüd noh, kümme aastat vanemad, viisteist aastat vanemad. Me oleme

Steniga nii vanad

sõbrad, et ma

ei saanud jätta seda torki.

Ja, aga lihtsalt, et ma ei kujuta ette, et inimene, kes on ehitanud ettevõtteid elus ja, ja juhtinud ettevõtteid, et isegi kui ta saaks ja me ei tea, kas sa saad või ei saa. Et ta lihtsalt jääks mingi, ütleme neljakümne viiesena, et ma ei viitsi midagi teha. Ma, ma Steni tundest, see ei tundu reaalne mulle.

Jah, see, see asi ütleme, mida ma näen seal õppetöö eest, kes on. Ütleme kümme, kakskümmend aastat vaenvalt, et, et mis tasapisi toimub, on see, et, et see, see ei ole nagu sihuke binaalne, et nüüd ma lõpetasin firmade tegemise ära, nüüd ma teen mingi puhkamise asju, on ju. Vaid, et pigem see, see asi, kuidas ma ette kujutan, kuidas see elu edasi läheb, on see selline portfell muutub. Et kui sa oled kahekümne ühe aastane ja palgatööl, siis on su sada patsienti ajast ja arkeloodude ajast on nagu keskendub see ühele töökohale tõenäoliselt, on ju. Või töötamisega kulutatud ajast, siis kui sa oled sellisesse ikka jõudnud nagu Taavi ja mina, et siis. Me

oleme Taaviga enam-vähem täpselt ühe panuseid, muide. Sina oled varem meist. Kahju. Sa oled teagu aasta varem.

Et siis, siis selles, selles etapis ma arvan, et mis juhtub, on see, et sul on kuuskümmend, seitsekümmend, kaheksakümmend protsenti ühele asjale pühendatud ja sul on vaikselt tekkinud mingi portfell asju, mõni start-up, kuhu saad investeerinud või mõni noor ettevõttega ja sa nõu annad.

Mõni kõlaritoot.

Kui mõni kõla ei toota, minu arv ma olen kuskil kaheksa või kümme aktiivset start-up investeeringut, et ma nendega aktiivselt ei tegele, kui nad abi küsivad, loomulikult ma kulutan nendega selle tunni ja ajutada nende probleeme läbi, ehk siis. Ehk siis, et lihtsalt mingil hetkel võib-olla inimesel see, see pole enam seda ühte asja, mis üle poole ajast võtab, vaid see tasapisi kaldub nagu mitmetesse asjadesse ja, ja teine asi. Väga aktiivsete tööperioodide järel, ka mängida aega ümber jälle sellele, et sa suurendad näiteks perega veedetud aja osakaalu, et see on ka väga mõnus.

Selge, meie saade on läbi, aitäh kõigile kuulajatele, aitäh sulle, Sten ja kohtumiseni.