AI_pealkiri: Knowiti Andres Aavik ja Juhan-Madis Pukk: kuidas tarkvararobotid vabastavad kontoritöötajad rutiinist

väga väike number, seda puhtalt seetõttu, et, et robotid ja automatiseerimine pigem muudavad seda, kuidas me tööd teeme ja mida me teeme. Et me teeme vähem selliseid korduvaid asju, üksluiseid asju, igavaid asju. Asju, mis tegelikult ei vasta enam tänapäevase tööjõu vajadustele. Soovitakse teha teistsugust tööd. Et juba ammu ei ole enam seda, et, et inimene läheb tööle ja teeb sedasama tööd kakskümmend aastat järjest. Et jällegi, McKinsey väga hoolikalt uuris seda, et kuidas mi, milleniaalid omale töökohta valivad ja need kriteeriumid on hoopis teistsugused tänapäeval. Ja samamoodi ka keskmine töökoha pidamise periood, et see läheneb kohati siin kolmele aastale, et kui see veel viis aastat tagasi lähenes kümnele aastale.

No sellel konkreetsel juhul oli pigem see, et see kippus ära ununema ja see oli selline tülikas, et võib-olla jah, andmete migreerimise poole pealt veel, et kui me tahame näiteks kahte suurt olemasolevat noh, pikka aega arendatud infosüsteemi omavahel integreerida, Siis tihtipeale see tähendab mõlem, mõlemasse otsa liidese tegemist, sinu loogika vahele kirjutamist. Ja, aga samas, siiamaani on seda teinud inimesed käsitsi. Ja kui me nüüd välistame selle, et me mingil põhjusel näiteks ei saa endale kas A lubada seda, sest et sellised integratsioonid on äärmiselt kallid. või B, üks nendest süsteemidest on kellegi teise oma ja, ja meil ei ole võimalik sellele kuidagi integreerida. No näiteks paljud Microsofti tooted on sellised, et ei saa, ei saa midagi teha nendega. Et siis see, mis meie teeme, on see, et me imiteerime inimest selle vahega, et ta ei tee mitte ühtegi viga, ta on lõpmatuseni skaleeritav, ta töötab vahetpidamata. Ehk siis ta võtab kõik need puudused ära, mis on inimestel, pluss ega tegelikult sa ei leia seda tööd enam, tööjõudu tähendab. Sa ei leia neid inimesi, kes tahaksid seda tööd teha, et kui me vaatame, kui palju meil tööjõukulud kasvavad ettevõtete jaoks iga aasta, siis tegelikult meie ettevõtted ei saa endale lubada enam seda, et inimesed teevad lihtsaid asju, lolle asju, teisisõnu.

Ma väidaks jälle vastupidi, et kui me vaatame IT-sektorit, siis meil on võrdlemisi tõsine tööjõukriis ja see ei ole ainult programmeerijad, vaid see on kõik, kogu sektor. Et me ei suuda leida inimesi, me ei suuda leida neid inimesi, kes meil neid roboteidki teevad.

On väga vara, tegelikult see robootiline protsesside automatiseerimine, mis on hästi kole termin eesti keeles, see RPA, niimoodi on palju viisakam kutsuda, see kerkis esile kuskil kaks aastat tagasi ja hinnanguliselt kuskil kolme aasta pärast peaks selle asja siis turuväärtuse ainult konsultatsiooniteenuste näol olema kuskil kuusteist miljardit dollarit, aga. See on täiesti lapsekingades, et selles mõttes, et ettevõtted alles aduvad, et seda on vaja teha, me peame efektiivsemaks muutuma ja oluliselt kiiremini kui see, et me võtame ühe infosüsteemi ja vahetame selle kümne aasta pärast välja. Et meil on vaja lahendusi leida täna, sest et me ei suuda kaasas käia turumuutustega muidu. Olgu see siis tööjõuturg või olgu see siis see, kuidas sa oma äri teed.

Nojah, tegelikult ettevõtjad ütlevad, et me saame majanduse Eestis kasvama ka nii, et me toome tööjõudu sisse, odavat tööjõudu.