AI_pealkiri: Palleteri asutajad Märt Kelder ja Tõnu Runnel ettevõtte lõpetamisest ja ausast post-mortem'ist

On laupäeva pärastlõuna, kes kuulab meid otse raadioeetrist ja kes kuulab meid podcastist, siis te ise teate, mis, mis aeg teil on. Igatahes Restarti saade on alanud ja täna saatejuht Henrik Roonemaa tehnoloogia uudisteportaalist geenjus.ee ja stuudios on kaks külalist, kaks läbikukkunud külalist, Tõnu Runnel ja Märt Kelder, kes on idufirma Balleteri asutajad, tere. Tere, tere hommikust ja lõunast. Ma ütlesin, läbikukkunud siis sõna otseses mõttes seda see ju ongi, te, te püüdsite siin eelmine, eelmisel paaril nädalal tähelepanu sellega, et Märt kirjutas pikka teksti, pikka inglisekeelset teksti selgituse, miks me panime balletari kinni ja ajalehed siis kirjutasid lugusid, kuidas teil oli miljon eurot laual ja oleks olnud vaja ainult oma allkirjad panna, aga te ei tahtnud, Mõtlesite, et panete hoopiski firma uksed kinni, sellepärast et teil oli tunne, et sellest firmast, sellest start-upist, mida te alustasite ja millega juba täitsa nagu läks, et sellest ei tule midagi välja ja see on ju erakordne samm, kui keegi noh, esiteks on erakordne see, et keegi lükkab tagasi miljon eurot, teiseks on erakordne see, et keegi üldse vabatahtlikult oma start-upi kinni paneb, mitte näiteks ei jookse kuskilt riigi rahastust otsima või, või ei kaeva kuskilt fondidest mingit kümmet tuhandet välja, et saaks selle natuke elada. Et selle erakordse sammu austuseks ja sellele pühendumiseks, pühenduseks me siis tänavuse, tänase saate ette võtamegi, ehk et me räägime sellest, mis on Balleter või mis ta oli. Kuidas läks ja, ja kuidas ja miks te jõudsite nii kaugele, et lükkasite tagasi miljon eurot ja panite Balletari uksed kinni. Võib-olla me peaks alustama siis sellest, et mis see Balleter pidi olema?

Alustame sellest, aga alustame, alustame kõigepealt sellest, et mina ei näe seda üldse läbikukkumisena, et tegelikult minul olid selgelt püsitatud hüpoteesid, Ja me, meil õnnestus see, et me suutsime need hüpoteesid ümber lükata, et mis on natukene, nagu kõlab counterintuitive, aga, aga nii on, et start-upid püstitavad hüpoteese ja siis tõestavad või lükkavad need ümber ja meie omad kahjuks lükkusid ümber.

Jaa, see oleks umbes sama, nagu oodata teadustöölt alati alguses võetud hüpoteesi kinnitamist nui neljaks, et see ei ole hea teadus. Okei, nii et läbikukkumine on ikka palju öeldud, et mis, aga mis see siis on, noh, edulugu ta ka nagu ei

ole või kuidas me seda, mis me peaks ütlema, õppetund või? Kuidas, mis te ise ütlete?

Mina ütlen, sain lõpuks oma magistri kätte,

mitteametlikku magistri. Jah.

Ma arvan ka, et meil, me tõenäoliselt õppisime siit, siit rohkem, kui sellisest keskmisest eduloost õppida on.

No okei, aga lähme tagasi selle juurde, mis ta siis pidi olema? Ekspress kirjutas teist ka artikli ja seal oli öeldud, et ta pidi olema selline kaubaveoautode, üleeuroopaliste kaubaveoautode Taxify või? Kõlab see loogiliselt?

No hästi, hästi lihtne võrdlus tavaliselt on tõesti, et niisugune nagu Taxify laadne teenus, Rekkavetutele, aga loomulikult, kui sa hakkad nagu päriselt detailidesse minema, sellist teenust ehitama, siis tuleb välja, et Taxify pole üldse õige võrdlus ja tegelikult õiget võrdlust ei olegi, sest et keegi ei ole midagi sellist varem teinud, et.

Aga mis see idee oli?

Idee oli see, et Euroopas sõidab ringi palju rekasid, kaks miljonit ja statistika järgi on neil palju tühja ruumi ja ilgelt raske on seda tühja ruumi täita, sellepärast et kauba saatjad ei tea, kust need tühjad rekad on, tühjad rekad ei tea alati, kus, kus kaup on ja viiks nad omavahel efektiivselt kokku, nii et keegi midagi otsima ei pea, aga et õiged kaubad leiavad ise õiged rekad ja selle me ehitseme.

Tehitsite selle tarkvara nii-öelda klotsi sinna vahele valmis, et nad omavahel kokku viia? Jah,

logistika käib niimoodi, et inimesed võtavad päev läbi, võtavad toru ja e-maili ja kogu aeg otsivad seda võimalust, kuidas oma kaubad täpselt ära viia, et see tegelikult toimub, et ta lihtsalt toimub natukene teistmoodi kui see, kuidas me seda automatiseerida tahtsime, mõnes mõttes.

Nüüd selles mingit sellist noh, keskkonda näiteks ei ole, et kui mina istun, eks ole, siin Tallinnas Telliskivi kuuskümmend, kus me salvestame seda praegu ja mul on, ütleme üks kuupmeeter, vatti on vaja saata Saksamaale, on ju, istun siin, et ma saaks kuhugi mingile veebisaidile minna ja öelda, et kuupmeeter vatti Saksamaale siit, tehtagu. Et, et siis on erinevad nagu firmad kuskil, tulevad kokku, ütlevad, mina teen, mina teen, mina teen, ja siis ma valin, sellist asja ei ole, või on?

Päris sellist ei ole, et midagi, midagi sarnast nagu on ja hakkab tulema, et noh, eks ole, Eestis on Shiptwise, Euroopas on sarnaseid teenuseid veel. Ja siis on veel sellised hästi, hästi vanad süsteemid, mida nimetatakse veostendideks või nagu loadboard, kus siis sina kirjutad, mis sul vaja on ja siis kõik rekafirmad ja käivad, otsivad ja võib-olla leiavad selle. Aga see on niisugune kakskümmend aastat vana kontseptsioon, et inimesed peavad kirjutama ja keegi peab otsima. Et tegelikult intelligentne, eks oleks see, et kui sina kirjutad, sul on vaja telliskivist vaja saatada Saksamaale mingit kaupa, siis kõik need autod, kes lähiajal on telliskivist Saksamaa poole teel, saavad selle teate, või kõik need autode opereerivad firmad saavad teate.

Okei, ja keegi ütleb accept lihtsalt, on ju, ja sellist asja ei ole?

Sellist asja ei ole.

Kas Belleter pidi olema see või ta pidi olema veel see sellise twist-iga, et, et me kasutame ainult seda statistiliselt olemasolevat vaba ru

No balleter oligi tegelikult see, et sellel on see süsteem, mis me ehitasime.

Aga ma ütlen, sa, sa rääkisid seda vabaruumi juttu ka, et noh, see on veel nagu lisab oma kihi sinna, eks ole, et noh, et me ei, me ei taha mitte lihtsalt nagu kaubavahendusplatvorm olla, vaid me tahame olla selle nagu tühja ruumi vahendusplatvorm. Probleem on selles, et seda tühja ruumi

infot ei eksisteerigi päriselt reaalajas sellisel kujul, et isegi nendel autodel, mis on, millel on tühi ruum, isegi kui sa paneksid sensorid sinna ja mõõdaksid tühja ruumi, siis see teadmine, et millal see ruum kinni läheb, millises ulatuses, seda pole isegi selle auto logistikul, rääkimata autojuhist, sellepärast et kõik on kogu aeg muutumises, kokkuleppeid oodatakse, jäetakse ära, nii et see on selline, see on selline asi, mida ei saa otseselt kinni püüda, nii et see tühi ruum on, on selline nice to have as'i sinna otsa panna, mida päris sellisel kujul ei saagi. No piiruseks ka statistikast, et on teada, et mingisugune osa on vaba, kui sa piisavalt paljude poole pöördud, et näed, sinu auto läheb mööda, sinu auto läheb mööda ja sinu auto läheb mööda, siis statistiliselt ühel neist on ruumi. Ja paljudel juhtudel me tuvastasime, et oligi.

Okei, aga ühesõnaga, teil tuli selline mõte, see mõte, ma saan aru, tuli siis sellest, et Märt, sina elad kusagil laagris seal, kus kõik need, kõigi veoautode kodu on ja siis, ja siis korraliku eestlasena sa käisid siit mööda ja mõtlesid kogu aeg, et mida nad seisavad siin, et miks nad, miks nad ei sõida, oli nii?

See oli, jah, see oli üks pool, see oli üks pool seda nii-öelda. Sellist päästikut, aga see teine pool tegelikult oli see, et samamoodi, et jällegi meil on laagris ja enne, enne kui Taxify tuli, siis minu taksotellimine nägi sedamoodi välja, et ma ketrasin võib-olla viide taksofirmasse, et kas kellelgi on auto nõus laagrisse

tulema.

Ja noh, kõige tõenäoliselt, kust ma selle auto sain, oli ma Eestis siin tulikas, sest tulikas said siis kesklinnast autos mulle järge, on ju, ma mõtlesin, et ilgelt ebaefektiivne, et pean ootama nii palju ja autojuht sõidab tühjalt nii palju, täitsa mõttetu, eks ole. Ja siis tuli Taxify ja nagu ü Ja seal Taxify puhul on veel huvitav see, et, et need autod sõidavad Taxify fleedis tunduvalt vähem tühju kilomeetreid kui tavalistes taksofleetides, sellepärast jällegi, et noh, nad on nii efektiivselt ühendatud lähedal asuvate sõitjatega. Ja siis tekkis mõte, et kas sellist probleemi eksisteerib veel kuskil ja hakkasin uurima ja lõpuks jõudsin autoveonduse juurde. ja hakkasin lihtsalt külmalt helistama rekafirmadesse, ütlesin, et mina olen Märt, et tahaks sellist asja teha, et mis te arvate ja käisin, rääkisin...

Aga kellele sa helistasid, ma, ma, sa vist ei ole, eks ole, sellise nagu logistikasektori taustaga või oled või, mis sa enne teinud oled?

Jaa, ma töötasin, töötasin Skype'is hästi pikalt, et päris algusest, päris ka Skype'i algusest, põhimõtteliselt insener ja inseneri ja, ja niisuguste tootejuhtimisega kokku puutunud hästi pikalt.

Nii et sa helistasid siis üldnumbril või, sekretärile?

Ma saatsin kõigepealt, nii nagu niisugune coldcalling kaks punkt null töötab, et saad kõigepealt niisuguse külma e-maili ja kui sa saad, eks ole, mingi vastuse, siis sa helistad ja lepid kokku, et toimis väga hästi.

Aa, okei. Nii et neil oli põhimõtteliselt huvi selle, huvi oli tohutu. Hulli oli to Et meil, meile liitus sellesse süsteemi, võttis vaevaks, ühendas oma telemaatika meie süsteemiga viiskümmend ettevõtet Eestist kõigest umbes nelja kuuga.

Nii, ja ühesõnaga, siis sa said aru, et põhimõtteliselt huvi sellist laadi teenuse vastu tööstusharul nagu on? Ja insenerina võtsid arenduskeskkonna lahti, hakkasid kirjutama, ma saan aru, jah?

No laias laastus niimoodi, kõigepealt otsisin vanad head sõbrad üles, et kellega koos seda tegema hakata ja, ja siis hakkasime tegema.

Ja Tõnu, kuidas sina sinna punti

sattusid vana hea sõbranna? Just nii. Me, mis see oli, neljas ettevõte, kus me koos tegutsesime viimase kahekümne aasta jooksul?

Mis sinu roll nii-öelda oli või, või, või pidi olema Balleteris?

Mina olin tootejuht ja nagu ikka, kui on asi algusfaasis, siis neid rolle on palju, nii et müük ja tootejuhtimine olid need osad, millega ma rohkem.

Meil kõigil oli mitu Balletari mütsi peas, saba aja.

Nojah, ega ma isegi tehes väikest ettevõtet, siis noh. Kogu aeg on küsimus, et

kellena ma nüüd siis esinen enda jaoks,

kõik augud tuleb täita.

Jah, aga ühesõnaga, siis hakkasite tegema ja, ja läks ju hästi, nagu Tõnu ütles, et saite esimese aastaga viiskümmend firmat, mitte

lihtsalt viiskümmend firmat, vaid kogu, põhimõtteliselt kogu Eesti veofirmade ladvik, et Kui siin vaadata ka ajalehe kommentaare, siis mõned pahandavad, et see ei saanud ju töötada, veofirmad, kes liitusid, Eesti parimad veofirmad, need arvasid, et täpselt sellist asja ongi vaja. Aga mida te neile müüsite, mis see lubadus oli?

No lubadus oli lihtne, et lubadus oli see, et teil ju on autodes tühja ruumi, oleks ju hea, kui keegi teile annab... Nii-öel ajal õige pakkumise, et see tühi ruum täita, et kui see auto ta, Saksamaalt tagasi teel on, et siis teele jäävad kaubad leiaksid teid, mitte vastupidi, teie nüüd otsima peaksite.

Et noh, teed väikse ringi, põikad kuskilt läbi, pead kinni, tõstad paki peale, sõidad edasi, eks ole,

jah,

ja, ja nad ostsid selle mõtte väga hästi ära, ma saan

aru. Jaa, üldiselt läks võrdlemisi kiiresti, et noh, Märtneli esiteks nagu meie lähenemine meeldis, meie teenus meeldis, see probleem oli olemas justkui ja Noh, keskmiselt läks vast viisteist minutit, et, et nagu rekafirma pardale saada, et see oli nagu täiesti okei.

Aga te ei küsinud

raha ka nende, kas see oli tasuta teenust nende jaoks, seal teie platvormis olek või, või see oli selline finantsotsus ka?

See jaa, nemad oleksid saanud liituda tasuta ja meie oleksime teeninud üksnes nendelt edukatelt kokkuviimistelt väikse protsendi. Ja nende jaoks sellise lausa eriti ahvatlev, mõtle, et su veok tuleb tagasi kuskilt Euroopas, seal on veel natukene ruumi, marginaalid selles valdkonnas on paar protsenti ja nüüd sul tuleb, sa saad, sa saaksid tee pealt võtta veel ühe to, ühe kauba peale, mis paneb sinu muidu saja eurosele kasumile veel kakssada eurot juurde, ehk siis, et sa lihtsalt mitmekordistad seda veo, ühe veo kasumit. Et see tundus kõigile väga hea mõte.

Ja noh, kuna ma saan aru, et platvorm olid tasuta, et siis neil, neil erilist riski ju nagu ei olnud või erilist

sellist higistamist sellega liitumisele, te tegite

kõik ära nende

eest, jah? Sa saad lihtsalt eriti hästi sulle kohandatud pakkumisi, et täpselt seal, kus su auto on, seal, kus sul on tühje ruumi, sulle tuleb täpselt suunatud pakkumine.

No see on nii, nagu marketplace see tehakse, eks ole, et sa pead ühelt poolt pead peale hakkama, et sul on, ühelt poolt on see supply, teiselt poolt on demand, noh, meie puhul olid siis supplier olid veofirmad, et kuna seal on see tavaline kanamuna probleem, eks ole, et kui ma sa enne lahendad korraga neid lahendada väga keeruline, siis loomulikult sa pead selle hästi-hästi lihtsaks tegema ja, ja seda me tegime ka, et.

Ja kelle raha peal te seda asja ehitasite, kas teil oli mingi investeering kaasatud algusest või?

Me ehitasime seda, seda esialgu enda vahenditest, ise finantseerisime seda ja edaspidi saime TechStarsi kiirendisse, saime TechStarsilt ka raha juurde.

See, see oli Berliinis, eks ole? Jah. Palju sellise asja ehitamine noh, maksab, kui sa oma tööjõudu ei arvesta? Nokitsed õhtuti, oskad teha küll, igaüks aeg-ajalt teeb mõne, mõne kõne, palju seda päris nagu cashi sisse läheb?

Seal ongi see prob, see kvalitatiivne probleem, et, et seda ei saa lineaarselt vaadata palkade järgi, sellepärast et sul peab olema ka tõesti super hea tiim, et tiim oli meil jube hästi kokku... Oota, ega kedagi te nagu palkasite siis või?

Või? No meil oli esiteks enda founding tiim neli, neli founder'it, et noh, üli, ülitugevad kõik tootearenduses ja tehnoloogias, Et noh, seda ei saa päris niimoodi arvestada, et palju see siis maksab, et kuna me ise põhimõtteliselt palka ei võtnud, on ju, siis, siis see maksis sealtpoolt võrdlemisi vähe, loomulikult me palkasime inimesi, sealtpoolt maksis rohkem, aga kõikidele founder'itele loomulikult oli see oportunity kost, et me oleks võinud kõik kuskil töötada ja täiesti normaalselt.

Ei, seda küll jah, ma mõtlen, et noh, oportunity kost on üks ja teine asi on see, kui sa ikkagi pead omaenda panga arvelt, eks ole, iga kuu X tuhat maksma mingitele meestele palkad.

No eks ta siis oli ni Mis iganes, kui palju, tuhat eurot, kaks tuhat eurot, viissada eurot.

Okei, no pigem nagu see rahaline pool sellest oli, otseselt rahaline pool ei olnud väga suur, ma saan aru. Või oli? Ei, siis, siis,

ja sisse pandud raha, sisse pandud raha ei ole väga suur, aga alternatiivkulu lööb selle meeletuks. Seda

loomulikult jah, teie enda aeg, eks ole, maksab ja, ja närvid ja kõik nii edasi, aga noh, võib-olla see õppetunni pool nagu toob tagasi.

Kui, kui keegi tahab sellist asja ehitama hakata, leiab õige tiimi ja läbib kõik need õppetunnid, mis me tegime, siis ja maksab selle ka niimoodi kinni, nagu see läheb, siis Ongi üks miljoni dollari

äri. Ja saite sinna TechStarsi kiirendisse Berliini, kandideerisite ise? Jaa. Jah, sealtpoolt tuli siis mingi, mingi summa raha ja hakkasite veel suuremalt siis tegema seda asja, ma saan aru?

Jaa, siis me saime just inimesi juurde palgata ja, ja mingeid kulutusi teha, mida me varem võib-olla ei, ei saanud teha, et...

Kui pikk see Balleteri reis oli, see oli aasta või natuke peale, eks ole?

See tegelikult see reis oli pikene, et no see, sa, ma arvan, et minu, minu reis oli kaks aastat ja, ja meie firma reis oli poolteist aastat, et. Ma hakkasingi täpselt kaks aastat tagasi, kuskil aprillis, maikuus, tegin need esimesed e-mailid, esimesed kõnetarekafirmadesse, läksin kaardistasin, et mis seal toimub ja mis seal teha oleks võimalik. Et ja siis, siis meil läks nagu üks pool aastat see kontseptsioon välja mõelda ja mul see tiim leida ja tiim motiveerida, et me kõik nagu hakkaksime selle nimel tööle. Ja siis poolteist aastat tegelikult otsisime seda mudelit, et esimene niisugune pool aastat me proovisime natuke teistmoodi seda supply-d nende platvormi saada.

Isegi rohkem.

Jah, kuskil niisugune kaheksa kuud vist ehitasime. See on niisugune tüüpiline IT-projekt, et isegi kui sa tead seda valdkonda, noh, sa oled IT-d teinud, eks ole, aastaid ja aastaid, sa paned alati Eesti miiriga kaks korda mööda, sa paned ikka kaks korda mööda. No okei, et kaks kuud, maksimaalselt neli kuud, on ju, et siis on nagu valmis, siis on nagu teada, mis see on. Ja lõpuks oli see, et sellest neljas kuus sai kaheksa kuud, Ja siis, siis meil oli teada, et me tegime niisuguse ägeda tootega nendele rekafirmadele, aga väga kaua läks neil aega sellega liituda, meil ei olnud nii palju aega, kuna seda start-ups nagu traction'it kiiresti näidata.

Et kui sa siin vahepeal mainisid seda tühja ruumi, siis meie esimene lähenemisnurk oligi see, et aga kogume selle info, oleme nagu rekkade SkyScanner, kogume... kogu info kõige tühja ruumi kohta, mis Euroopas on ja kuidas seda teha, sa pead lihtsalt andma ühe õudselt hea transpordi juhtimise tööriista neile tasuta, nemad teevad sellega oma igapäevast tööd, ja meile hakkab tekkima andmestik sellest, kust, kuhu, milline tühiruum liigub. Aga see tähendaks, see on väga ohtlik tee ja see ei toiminud, sest see tähendaks inimeste harjumuste muutmist. Sa

pead põhimõtteliselt kõik Euroopa, no ütleme, väga paljud Euroopa rekafirmad, kes on harjunud tegema oma tööd ühtemoodi, viima

kõigepealt oma tootele üle.

Mitte kõike, mitte palju ka, võib-olla noh, kui me Eestis praegu saime viiskümmend tükki nüüd selle uue lähenemisega, kui me oleks selle ka vana, vana ka viiskümmend saanud, oleks see ka väga hea olnud ja üldiselt oleks saanud nagu tõestada seda, mida me tahtsime tõestada...

Liidestada, vaata, on juba selliseid tööriistu olemas, kõik ei tee paberile pastakal, me oleksime jahtinud neid, kes, kes vajavad sellist toodet ja teised, kel juba on olemas, need oleksime me integreerinud ja andmestik oleks jooksnud. Nii, selle ilusa koha peal, kus kõik paistab veel lootusrikas, me teeme oma reklaamipausi esimese ja oleme varsti kohe tagasi.

Restart on eetris tagasi ja meil on stuudios Märt Kelder ja Tõnu Runnel idufirmast Balleter, mis sai kuulsaks Eestis eelkõige sellega, et, et nad keeldusid neile pakutud miljonist eurost ja investeeringust ja otsustasid hoopiski, et paneme Balletari uksed kinni. No nii oli ju, mis te, mis te naerate? Nad väga vaikselt, aga, aga miski, saatekülalised naeravad selle peale.

Väike, väike selline trivia siia juurde, et me, me kogu aeg võitsime igasuguseid asju, me saime TechStar-se sisse, me saime start-up saunasse sisse, me me saime mingil Euroopa suurel konverentsil peaauhinnad, meil kogu aeg mingid võidud käisid. Ja

teie see aurale üldse on ka positiivne, kas see tundus, et noh, te ise, eks ole, pluss need kaks inimest veel või see, see start-upi nagu tegijate tiim oli niivõrd tugev ja kogenud, et noh, kellelgi ei tulnudki ju pähe noh, varianti, et te kukute läbi, et noh, see, see tundus, et noh, et see tiim saab ära selle asja, et

noh... Et kui tekkis oht, et selle asjaga võib läbi kukkuda, siis me panime selle kinni, et...

Katkastasite võistluse.

Ei, jah, me jõudsime finišisse,

okei, aga sinna me kohe jõuame, ühesõnaga olete Berliinis, oli siis umbes aasta tagasi või?

Berliinis oli õimne suvi, jah, suvel, kaks tuhat

kuusteist. Jah, et Berliin, tore linn, Kindlasti väga inspireeriv, idufirmaga lähevad asjad ülesmäge, toode muudkui valmib, uus lähenemine võeti ka, ma saan aru, turule?

Oo jaa, see oligi, seal olid esimesed valusad õppetunnid, et me nägime, kuidas selle esimese strateegiaga oleks liiga pikk teekond ja me leidsime uue strateegia, kus selle asemel, et inimesed, inimeste käitumist muuta, me saime otse nende andmestiku ennast lülitada ja nende veokite asukoha jälgimise põhjal ennustusmootori ehitamise võtsime siis ette. Ahah, ja, ja see asi siis kestis,

ma saan aru, eelmise aasta kaks tuhat kuusteist lõpuni umbes või, kunas teil tekkis see arusaam, et midagi on väga valesti?

Start-upis on see... arusaamine kogu aeg, et on, et on valesti, aga et kus, kus hüpoteesi saime ümber lükatud, selleks oli vaja sinna tundele otse ka andmeid. Nii et kui me saime selle platvormi valmis ja me hakkasime seda testima siin jaanuarilõpus, veebruaris, siis alles reaalsete andmete pealt võid sa selliseid otsuseid teha, mis su kõhus on juba tükk aega olnud.

Jaa, et kuskil märtsikuus. märtsikuus me nägime, et need asjad noh, ei lähe nii, nagu nad peaksid minema... Kaks tuhat

seitseteist märts. Jaa, jaa, et me

põhimõtteliselt selle otsuse tegime paar, märtsi lõpus oligi, täiesti märtsi lõpus vist.

Märtsi viimastel päevadel, kus oli vaja kas raha tõsta ja minna, teha seda edasi või, või mitte. Ja me nägime, et sellisel moel ei saaks, nii et see lubadus, mida me investoritele oleme müünud ja iseendile, Et seda tuleks muuta ja tuleks muuta sellises suunas, kus meie enda need säravad kompetentsid enam nii säravad ei oleks, et oluliselt manuaalsem, oluliselt erinev äri oleks olnud.

See on tegelikult õige, mis sa, Tõnu, ütlesid, et mitte ainult start-upi, vaid eks iga sellise väikeettevõtte ehitamise juures, sul ongi kogu aeg tunne, et, et maja põleb. Kogu aeg on mingi jama kusagil ja ükski asi ei ole nagu kindel ja, ja ükski lähenemine, mida sa noh, teed, sa ei saa olla kindel, et vot see on õige, eks ole.

Iga kord, kui me neid auhindu saime ja, ja muid võite, siis me vaatasime Märdile üksteisega otsa ja rap, vangutasime pead, et et seestpoolt on alati palju raskem see.

Jah, aga mis, mis hetkel teil nagu hakkas tekkima see, see äratundmine või, või see noh, selline selginemine, et, et mitte maja lihtsalt noh, ei põle, et ei ole, et siin kustutamisega nagu asja ei ravi, vaid et, et asi on nagu fundamentaalsemalt viltu?

No see, see saab tekkida siis, kui, kui on võimalik neid andmeid koguda või sul on nagu süsteem, et mille pealt neid andmeid järeldada. Ehk siis meil oli see platvorm nagu piisavalt valmis saanud, meil oli seal terve hunni Kreeka firmasid sees, eks ole, rohkem kui tuhande autoga. Me lasime sinna ligi esimesed kaubasaatjad ja siis vaatasime, et kuidas need dealid seal platvormil toimuma hakkavad. Ja noh, siis kahe kuuga noh, viimasel kuul eriti me nägime, et seal tegelikult on suur, suur lünk nagu. Me ei suuda kõike sada protsenti neid vedusid teenindada, aga kaubasaatjad, kui sa oled kaubasaatja või otse kaubaomanik. Siis sa tahad, et noh, et kui sa paned mingisuguse deal'i sinna platvormile ülesse, et see saaks tehtud, see saaks veetud. Meil oli see protsent, oli alla kümne, eks ole, mis me tegelikult teha, teha saime. Ja me nägime, et meil oleks vaja sellist kümnekordset hüpet, on ju, kümnelt saja peale. Et see, see lähenemine ennast õigustaks ja noh, meil oli ideid, kuidas kõike paremaks teha ja kuidas nagu õigemat, õigemat sihtgruppi, sihtida ja nii edasi, aga me ei näinud, et ühest nendest muudatustest niisugune kümnekordne hüpe tekiks, et...

Aga noh, ikkagi ütleme, põhimõtteliselt oli olukord selles, et rekkad sõitsid ringi, kaubad ootasid vedamist, aga kokku nad

ei saanud. Mitte piisavalt jah, kusjuures ongi huvitav, et, et kui me siis kõigepealt viisime sellise peidetud teate oma esimeste test kasutajateni, siis mõned neist kirjutasid tagasi ja, ja olid täiesti, et miks te, miks te kinni panete, et, et ma sain, et nii head teenust pole kunagi olnud varem? Aga see, see ongi see probleem, et kümnel protsendil asjadest, kui kümne, kümnel protsendil vedudest me olime tõesti ideaalne tööriist, aga selle peale äri ehitamine. Ei ole võimalik, me pidime sealt tegema suurusjärgu

võrra hüppe. No sa, Märt, kirjutasid oma selles meediumi postituses, lahti ka, aga räägime siis, mis oli see põhjus, et miks üheksakümmend protsenti kliente jäi teenindamata?

No ühesõnaga, alustame nendest kolmest hüpoteesist, mis meil oli, et kui me Balleter alustasime, et esimene hüpotees on see, et autodel üldiselt on tühja kaubaruumi, kui nad sõidavad ringi, Erinevatel andmetel on see number erinev, aga umbes niimoodi kakskümmend, kakskümmend viis protsenti võiks seda olla. Teise, teine hüpotees oli see, et kui veofirmal on masinad lähedal kaubale, mis liigub õiges suunas, nii nagu see masingi, siis nad võtavad hea meelega selle kauba peale. Ja, ja viivad ära, ja kolmas hüpotees oli see, et kui nad selle kauba ära viivad, kuna see on nii niisugune optimaalne vedu nende jaoks, siis nad on nõus tegema seda niisuguse soodsama hinnaga kui keskmine turuhind, sest see keskmine turuhind on vedude jaoks, kus see auto peab eraldi kellelegi järgi sõitma ja midagi tegema ja noh, see on hoopis teistsugune kulumudel seal. Kolm sellist hüpoteese oli ja siis veebruari-märtsi jooksul selgus, et tegelikult need kõik ei ole päris nii.

Ah, et ükski kõige, ma, ma kiirustan asjast ette ja see kolmas oli tegelikult kõige fundamentaalsem probleem. See hind või? Seda sa ei saa muuta, jah. Et meil oli kogu aeg tühja ruumi nendes autodes, kümnel protsendil juhtudest oli ka hind õige ja nad said selle peale võtta, ehk siis peale nad said võtta palju sagedamini veel. Aga, aga kui lõpuks on fundamentaalne arusaamatus sellega, et, et see on nende jaoks nagu otse bottom line'ile lisandus, see raha, et oma saja eurise kasumi asemel nad saavad kolmesaja eurose, et, et kui, kui see idee tegelikult ei lenda, siis... Selgus, et DSV suudab vedusid teha soodsamalt.

Aga kuidas see hind kujunes seal, nad ise määrasid selle kuidagi jooksvalt või, või oli fiks hinnakiri?

Turuplats.

Turuplats, et hind kujunes nii, nagu, nagu rekafirma arvas, et see hind õige on, et et rekanduses üldse nagu üks, üks teine probleem, mida, mida lahendada või mida siiamaani keegi ei lahendanud, on niisugune reaalaja automaathinnastus. Et seda noh, praktiliselt ei ole mitte, mitte kellelgi, sellepärast et seal on nii palju nüansse ja at, atribuute, mis iga päev seda hinda määravad, et noh, seda lihtsalt ei ole automatiseeritud, ehk siis põhimõtteliselt hind kujuneb alati sellise manuaalse turu, turuprotsessina.

Ühesõnaga, see balletari hind tuli lihtsalt liiga kallis? Et nad ei olnud nõus seda odavamalt tegema? Jah. Jah.

See oli kolmas probleem. See

oli, see oli see fundamentaalne probleem, mis lõpuks näitas, et meil ei ole head pääsetööd, et teha tulemuslikku äri, isegi kui me, isegi kui me parandame andmestikku nendes esimeses kahes osas.

Nii, esimene probleem, lähme, võtame siis, katsume järjekorra peale saada, et kolmas oli see, et hind oli liiga kallis, ei õnnestunud lahendada. Esimene oletus või hüpotees oli see, et neil on tühja ruumi, kas see osutus valeks või natuke

valeks? See osutus võib-olla natuke valeks, et me täpselt, ega me lõpuks väga täpselt ei teadnud ka, kui palju nüüd ikkagi igal autos tühja ruumi oli, aga see, mis me nägime, oli see, et noh, kindlasti ei olnud seal kakskümmend protsenti või me, me, me, me ei suutnud nagu ju, ühel juhul viiest nii-öelda seda, seda vedu leida või seda match'i leida nii-öelda, et seda kindlasti ei olnud.

Ja teine nii-öelda seal valikus oli siis see, et te eeldasite, et nad hea meelega teevad sellise väikse ringi, võtavad kauba peale.

Ja siis tuli välja, et seda nad ka ikkagi ei saa väga tihti teha, sellepärast et noh, neil on tihedad graafikud, eks ole, peavad laeva peale jõudma, peavad eksisteeriva kliendi juurde jõudma, Et nad ei saa nii palju riski võtta, et kuskilt ringi väga teha, et, et parem teevad nagu sellise kindla asja ära ja võtavad selle väikse saja eurose kasumi, kui see, et palju riske ja siis natuke suurema kasu.

Põhimõtteliselt, et intervjuudes, siis kui me oma hüpoteese püstitasime, siis kõik väga tahtsid, et, et nad saaksid neid peale võtta ja siis tõenäoliselt seal oligi selline väikene arusaamiste erinevus, et, et Nad saavad peale võtta küll ideaalsetel juhtudel, kui see on sobivas terminalis ja nendel ideaalsetel juhtudel, kus neil tõesti on aega.

No ma saan aru, et seal isegi tekkis nagu küsimus, et mis tõstukiga, mis tüüpi kaup, kes, noh, kes värava lahti teeb, mingid sellised täitsa igapäevased väiksed asjad või?

No jaa, see logistika ongi keerulisem kui inimeste transpord, et eks ole, et ronib ise peale, ronib ise maha, on ju, ütleb ka, kuhu ta minema peab, on ju, tunduvalt lihtsam. Et logistikas on neid, neid nüansse on nagu nii palju rohkem ja kumuleerivad nagu eksponentsiaalselt, ehk siis nagu astmetega üksteise otsa.

Et selle, selles ei olnud üllatust, et see on keerulisem, et see on ju tegelikult opportunity, miks me või, miks me hakkasime balletleri tegema, on just nimelt see, et see on niivõrd keeruline ja keegi ei ole seda keerulist asja läinud lahendama, Et kõik need probleemid on start-upi tehes just hoopis selline barjäär, mis takistab su konkurentidel tulemast ja su leiba ära võtmest, nii et et, et see on üks asi, mida kommentaatorid ka sageli valesti näevad, et probleemid on teada, need on head asjad.

Jaa, ükski nendest probleemidest ei olnud nagu selline päris uus või et me ei olnud mõelnud selle peale või ei olnud küsinud nende kohta, loomulikult me olime ja noh, me olime kõik oma lähenemise nagu selle, selle feedback'i järgi nagu sättinud, Aga noh, eks see, eks see tagasiside on ka alati natukene nagu niisugune eri, nagu mixed results on ju, et mõni ütleb ühtemoodi, mõni ütleb teistemoodi, mõni ütleb, et sõltub. Ja lõpuks see, mida inimesed ütlevad, et nad teevad, on hoopis teine, mida nad päriselt teevad, ehk siis päriselt teada, sa pead tegelikult proovima. Jaa, noh, seda me tegimegi.

Mind tegelikult paneb imestama, et need viiskümmend firmat oma tuhande autoga nii rõõmsasti liitusid ja ütlesid, et see on hea mõte, et hakkame kohe tegema, et kas nad siis ise ei teadnud oma töövaldkonnast neil, neid asju ette või?

Ei, ega nad, nad ka rumalad ei ole, samamoodi nagu meie, et, et Loomulikult, sa tahad tööd juurde saada, neil on probleem, neil on marginaalid madalad, neil on, neil oleks hea saada rohkem liide, neil oleks hea saada rohkem kaupu vedada nendel puhkudel, kus neil ei ole kaupu. Et, et iga selline kanal on väga tervitatav.

Et ja tegelikult noh, ma pean, pean nagu kiitma kõiki neid Eesti veofirmasid, üldiselt on nagu väga Innovatiivsed, ma ütleksin, et noh, keegi ei saatnud meid kohe kukkele, noh, võib-olla mõned saatsid, aga aga väga paljud ei saatnud, enamus, kui ma läksin sinna selle jutuga, ütlesid, oh, väga äge idee, on ju, mul oli kaks aastat tagasi täpselt sama mõte, aga noh, vot, et ei teadnud ühtegi head IT-kutti, et kes seda ära teha.

Kusjuures täpselt, et mida tõsisem veofirma, mida osavam oma, oma asjade ajamisel, seda rohkem nad olid innustatud sellest, mis me teeme, et Probleem on detailides, et A pluss B pluss C kokku saada, aga kes, kes rohkem matsu jagavad, need olid just nimelt rohkem valmis kaasa sõitma selle äriplaaniga.

Jaa, aga ma mõtlen, kas nad siis nagu... ise ei kujutanud ette, et, et noh, isegi kui nende auto peab tegema viiekümne kilomeetrise ringi, mis ütleme noh, Saksamaa mõttes on siinsamas ja noh, minema kuhugi terminal ja ajama mingit vanameest taga, kes värava lahti teeb ja kust, kust tuleb tõstuk.

Nendest, nendest viiekümnest liitunud firmast terve, terve hulk sai meilt tööd juurde, et see ongi nüüd vaja aru saada, et, et See on võimalik teha lihtsalt teistsugusena, teistsuguste investoritega, teistsuguse tiimiga, aga, aga sealt, sealt oleks olnud üks pöörang veel edasi, aga veofirmad on ka õnnetud, et see asi edasi ei lähe, nad said tööd juurde, lihtsalt mitte see, see ei ole jätkusuutlik süsteem sellisel kujul. Et sellisel kujul ei saa seda ettevõtet ehitada, aga kõik on kurvad.

Mis mõttes, miks ta ei ole jätkusuutlik, et lihtsalt liiga vähe, et see business oli kokku liiga väike või?

Ei, mitte see, aga jällegi, et kui sa oled kaubasaatja, siis sul on, sul on garantiid vaja, et see töö, mis sa sinna... ülesse panna, et saab tehtud, et sul alter, alternatiiv on alati minna mingi suure logistikafirma juurde DSV juurde, saata neile üks e-mail öelda, palun liigutage see. Ja siis ta saab liigutatud, nagu garanteeritult, no probleem. Et kui paleter ei ole selline, kui paleter on mingi selline if, et ma panen ja mõnikord saan ja mõnikord ei saa ja mõnikord see on kall ja odavam ka ei ole, siis, siis, siis nagu see ei tööta.

Et põhimõtteliselt, põhimõtteliselt küm, ühel juhul kümnest sai veofirma meilt Töö, mis neile sobis ja oli selle üle väga hea meel ja, ja siis see saatja oli ka õnnelik, et tema sai siis nagu odavamalt ka veel.

Meil oli palju nagu niisuguseid ägedaid näiteid, et noh, kogu, kogu see mõte oligi, eks ole, et et no ma toon lihtsalt ühe näite, et ühel reede hommikul tuleb meile süsteemi tellimus kuskilt Würzburgist Saksamaal, on vaja kolm alust tuua Eestisse. Okei, see selleks, aga tuleb selline tellimus siis ja siis me vaatame meie platvormi, vaatame, meil on kohe on auto kõrval, on ju, see auto on nagu saanud pakkumise või õigemini auto omanikfirma. on pakkumise saanud, nad on reageerinud ja siis põhimõtteliselt oli niimoodi, et, et kuskil Wurtzburgist mingisugune kümne kilomeetri kaugusel oli, oli mingi Eesti reka, mis oli parajasti just Eestisse tagasi teele. Ja see, see kauba saaja sai sellise kogemuse, eks ole, et ta sai kohe hulka kiiremini, kui ta kunagi varem on sealt Wurtzburgist oma kauba saanud, see kiiresti kohale tuli isegi natuke soodsam, kui ta muidu oleks olnud ja kõik olid nagu ülihäpid. Ja just selle jaoks me seda ehitasime, aga lihtsalt kahjuks juhtus see kümneprotsendil juhtudes.

Vot, ehk siis, et kui sa seda vaatad niipidi, kõik need, kõik need veod, kõik need kümme protsenti, mis toimusid, need olid täiesti muinasjutuliselt ägedad. Aga, aga sul ei ole vaja muinasjutuliselt ägedaid asju enamasti, nii et needsamad kaubasaatjad kukkusid sellest süsteemist küljest ära, sellepärast et peaaegu alati nad saavad oma probleemid lahendatud, milleks tulla siis sinna kohta, kus ainult muinasjutud paar korda kogemata on sündinud?

Jaa, et Balleter, The Ten Percent Company,

see

väga hiljendav,

me peame tegema teise pausi ja olema kohe tagasi.

Nii, no start läheb edasi ja saate viimane kolmandik on käimas. Oli kahju ka kinni panna või? Kaks aastat tööd tehtud, aega kulutatud? Oli küll, no

jah, seal loeb ka lõpuks tiimidünaamika, et mõnel rohkem, mõnel vähem ja. Ja nii nagu alustada tuleb sajaprotsendiliselt terve tiimiga, nii ka lõpetamisele. Ega ei olnud seda varianti, et üks neljast või keegi oleks öelnud, et okei, minge, et jätke mulle, et ma teen ise edasi. Me olime kõik olulised komponendid selles, nii et, et selles mõttes... Pärast ümber, pärast uuesti ja uuesti mõeldes järgmistel päevadel, kui otsusel ei langetatud, tuli kogu aeg tahtmine edasi teha, sest mina olin ennast sellesse ikka täiesti sisse kaevanud ja ja on, mul on hea meel, et ma ei allunud sellele tungile.

Aga raha oli laual, see miljon eurot oligi ikkagi reaalselt täitsa noh, nii et oli küll.

No nii, aga nüüd mõtle, aga nüüd mõtle, et näiteks pooled founderitest ütlevad, et see ei lenda, et neil ei ole piisavalt usku, motivatsiooni, me oleme üks organism, me, me teeme otsuseid ühiselt ja kui siis läheks pooled founderitest nende investorite juurde, kas see miljon on siis enam laual? Kas

te selle miljoni pakkujale te ei öelnud, et kuulge, et meil on nagu sellised nagu probleemid tekkinud?

See, seal on, seal on mitu kommentaari, teismene kommentaar on see, et noh, meil ei olnud niimoodi, et, et pooled tahtsid ja pooled ei tahtnud, et see otsus oli ikkagi ühine, aga lihtsalt see oli hüpoteetiline, et kui pooled oleks tahtnud, on ju, siis see oleks jama olnud niikuinii. Investorite juurde, me oleks kindlasti läinud, kui me oleks, kui me oleks näinud väga häid ja meile sobivaid variante, kuidas seda ära ei edasi teha. Oleks me loomulikult läinud investorite juurde öelnud, kuulge mehed, on ju, me tegelikult oleme targemad või noh, meie probleem oligi see, Nagu mõnes mõttes probleem, et me saime targemaks liiga kiiresti, et tegelikult see raha...

Te oleks võinud põletada selle miljoni ära ja siis öelda, et ei tulnud

välja. Seda me ei teha ei tahtnud. Aga...

Aga miks nad siis ikkagi pakkusid, kas noh, nendel oli ikkagi uskus või, või te rääkisite neile oma

visiooni? Narratiiv on ülitugev, et see narratiiv tegelikult võitis kõikena, see võitis TechStars, see võitis...

Start-up saunas ja võitis kõik meie kliendid, see võitis kõik meid founder'eid, et See narratiiv on jätkuvalt väga hea ja seda lihtsalt ei saa niimoodi teha, aga see, see, selleni tuli jõuda, selle teadmiseni.

Jah, no me, kogu aeg, kui me seda narratiiv, eks ole, rääkisime investoritele, noh, loomulikult me ise sada protsenti uskusime seda, Ja kui sa nüüd oled nagu situatsiooni ees, kus sa pead nagu justkui seda raha võtma, aga see narratiiv enam ei ole õige, sa tead, et see ei ole õige, siis on sul uut vaja. Me mõtlesime, et mis see uus olla võiks ja me jõudsime selliste lahendusteni, et kindlasti on seda kuidagi võimalik teha nagu logistikas, mingid IT-businessid, aga kõik need tulemused, võik need asjad, mida teha saaks, lihtsalt ei pakkunud meile pinget, kas, kas tehnoloogiliselt nad ei olnud nagu niisugused ägedad, kus me suudaksime ehitada midagi, mis on nagu kaitstav ja keeruline, või siis need et skaalat ja väga head müüki, et see üldse toimima hakkaks.

Kas siin on ka mingi laiem õppetund ka, ma ei tea, Eesti idufirmadele või Eesti firmadele üldse peidus sellest teie loos?

Ärge kartke õigeid otsuseid teha, et mina olen väga rahul, et, et me selle teekonna läbisime. Ma, ma ei tea, ma ei oskagi teistmoodi mõelda, et see on, need olid super poolteist aastat ja, ja nüüd, kus on saanud natukene maha rahuneda sellest otsusest, et kuidas me paneme peaaegu töötava asja kinni, et nüüd on ka sellest otsusest väga hea meel, et me selle panime kinni.

Aga ma mõtlen, kas, kas on mingit sellist õppetundi, et noh, et oleks võinud kohe aru saada, enne, enne tegema hakkamist oleks võinud aru saada, et see ei hakka tööle?

Meid sellist õppetundimist kunagi ei saa olla, et ega kui ühtsekskõik mingisuguse töötava asja peale mõelda, kunagi keegi ette ei teadnud, kas hakkab tööle või ei hakka, eks ole, võtame mingisugune misiganes Google, Airbnb, Uber, täiesti võimatuid asjad. Come on Tesla,

elektriautot.

Et noh, üks on nagu see, et kas see idee ka annav ja teil on loomulikult see execution ka, et...

Ja põhimõtteliselt siin ongi see õppetund meie jaoks oli, et me läksime tegema sellist asja, millesse me uskusime ja me keeldusime tegemast sellist, sellist asja, milleks me oleksime pidanud siis saama, et, et, et... Google, Airbnb, need on näited sellest, kus need founderid saidki ehitada selle asja, mida nad tahtsid. Ja meie jõudsime lihtsalt lõpuks seinani, kus oli selge, et me peaksime teistmoodi tegema ja sealt edasi minna ei tahtnud. Aga mida te ise teete teisiti või kas üldse midagi, kui te oma, oma järgmist firmat hakkate looma? No alati tahaks uskuda, et oleme kiiremad selle tulemuseni jõudmisel, aga...

Väga ei olnud nagu vist mingeid megasuuri.

See on üks huvitav asi, et meil on, meil on mõned kriitilisemad hääled on öelnud, et aa, teil ei olnud piisavalt teadmisi logistikast, logistika on nii keeruline, et ma arvan, et ainus võimalus seda minna tegema on niimoodi, et sul ei ole, et sa ei ole liiga kaua selles valdkonnas olnud, see, et meil ei olnud tugevat kahekümne aastast logistika tausta, see oli ainus võimalus, et seda proovida.

Kas see proovimine on, oli nagu parem lähenemine, kui näiteks noh, te oleks võinud teha aastasel mingi tohutu uuringu? Enne, noh, enne, nii-öelda, kas, kas hakata enne tegema... See oligi ju poolteist vastata uuringut, ei no see teoreetilise uuringu, noh ilma mingi koodi kirjutamata, ilma kliendideta lihtsalt teha

tohutu

turu-uuringu.

Me tegime tegelikult, me tegime paralleelselt nagu start-upid ikka, et me tegime seda toodet paralleelselt ja kogu aeg uurisime ka, et noh, iga jumala klient, kelle juures ma käisin rääkimas, see oli uuring, eks ole, kogu aeg.

Toode kogu aeg muutus selle põhjal paremaks, et lõpus oli, tõdesime ise märtsi keskel, et kurat, valmis on, päris, päris vinge asi on ainult üks väike probleem, madal protsent match'e.

Aga logistika on keeruline, üks põhjus, miks ma selle Meediumi artikli kirjutasin, oli see, et, et kui ma hakkasin Balleteri tegema, siis tegelikult neid, neid nii-öelda laipasid tee peal oli seal ees päris palju noh, me, me teadsime neid ja me isegi rääkisime nendega. Aga keegi ei olnud, keegi ei olnud tegelikult sellist avalikku post-mortemit teinud, eks ole, ei olnud ka selge keeles küsida, nüüd on, nüüd on, nüüd on väga selge, me oleme tohutult palju üle maailma tagasisidet saanud ja kõik, kas on samamoodi põlenud või ikka veel üritavad või teevad midagi teistmoodi või tahavad meie IP-d või tiimi või midagi, et, et see on väga põnev.

Vot, ma tahtsingi küsida, et teil on toode ju nii-öelda valmis, et noh, te olete tükk aega tööd teinud, eks ole, mis sellest saab, kas sellel on nag

Seal on kindlasti mingi väärtus, ta on väga tehnoloogiliselt, väga põnev ja äge töö, toode ja väga hästi tehtud, et ma olen nüüd demonud seda väga paljudele ka, et noh, ka alati absoluutselt kõik aspektid sellest saavad kiita. Et me otsime sellele põhimõtteliselt uut omaniku praegu, et kellele ta lisaks väärtust.

Aga kellele ta lisaks väärtust? Kas, kas on võimalik, et keegi tuleb noh, hommikul peseb hambaid, on ju, ja tuleb mingi idee peale, kuidas see teie kümme protsenti teha üheksakümmend üheksaks?

Et kui sul on selles valdkonnas juba tohutu klientuur olemas, siis kui, kui sa oled, kui sa oled selles valdkonnas mingi nurga alt suur tegija, mis iganes suunas, siis see on väga hea lisandväärtus sellele, mida sa juba teed. Võib-olla bussifirmadele hoopiski? Et selles, lahendada ära see probleem,

et kaup ei lähe ise peale, et

jah,

et inimesed lähevad ise ju. Ma ei

tea. Võib-olla tõesti.

Eur, eurobuss sõidab väikse kümne kilomeetrise ringi ja võtab veel kolm inimest peale näiteks, ma ei tea.

Et bussidele sellise asja tegema, nagu meie tegime, on muuseas väga populaarne praegu, et Euroopas on CoBus ja, ja neid on päris palju,

et Tallinnaski on kaks.

Jah, Tallinnaski on kaks start-upe, kes teevad busse, et.

No te olete nüüd juba paar nädalat olnud ilma start-upita, eks ole, et Balleter on kinni, et kas, kas juba uus on tulekul või?

Meil on ikka päris, meil on päris veel kiirem, kui meil Balleteriga oli, et selle Balleteri kinni paneku ja selle nii-öelda varade müügiga, et Et see on nagu niisugune täis, täiskohaga tööl, töö praegu ja eks meil on kõik, on igaüks on saanud hästi palju pakkumisi loomulikult, mida kõike veel edasi teha, aga, aga me vaatame, et tiime on nii, on meil muidugi nii tugevad. Tolme ei

ole haihtunud, et ma arvan, et me peame ühe jätkusaate tegema sellel teemal. Palju seal start-upi maailmas muide sellist noh, te, teie tõite, tõite nagu välja, eks ole, et käitusite nagu aumehed, et ei võtnud seda miljonit vastu, kuigi oleks võinud võtta, on ju, elada aasta või kaks mis iganes noh, hästi ära, teha oma toodet ja siis anda tagasi, palju seal sellist küünilist nagu raha kasutamist start-upide poolt on?

Ma, ma ei, ma ei arva, et me oleme kuidagi mingid eriti ägedad aumehed, et see oli täiesti loogiline käik, et kui sa tunned ära, et, et sinu kompetentsist jääb puudu selle suunamuutuse jaoks, mis on tarvilik teha.

No ma ei tea, Fake It Tell You Make It on nagu iga start-upi raamat, me oleme suurelt kaanele kirjutatud.

Just, aga meie situatsioon oli seesama, nagu AirBnBnB oleks pidanud hakkama hoopis nende korterite rentimise asemel mingit muud asja tegema. Et, et selles mõttes, selles mõttes me, me ei olnud mitte mingid kangelased, kõik, kõige väärtuslikum osa avalikkusele on see, et me tegime selle postituse ja ma, ma arvan, et, et tegelikult ei ole selliseid küünilisi tüüpe, kes, kes lähevad kuidagi võõrast raha võtma, et Ma ei, ma ei tea, ma, ma arvan, et, et lihtsalt ongi, paljud on läinud edasi, sellest neil on olnud valmisolek rohkem painduda, minna ja teha seda teistsugust äri edasi. Meie puhul näiteks tuua ekspediitorid ka sisse seda üheksakümmend protsenti katma, mis on hoopis teistsugune äri, et see on sagedasem, sest sa oled nii palju juba sellesse pannud ja sa oled valmis ka ennast ümber ehitama. Et see on ka täitsa okei lähenemine, see, see ei oleks olnud vale, kui me oleksime enda seest leidnud selle tahtmise edasi minna sellesse teise suunda.

Selge, meie saateaeg on läbi, aitäh Balleteri loojatele ja siis loodan, et kohtume mõne teise idufirma kontekstis teiega uuesti. Kindel see.