AI_pealkiri: Fanvestory ja muusikatööstuse uued ärimudelid: kuidas fännid saavad investeerida muusikaõigustesse

Kena laupäeva pärastlõunat kõigile, Restart-i saade on eetrisse ja saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ning me oleme löönud, ma arvan, suhteliselt ametlikult Restart-i saate külaliste rekordi. Külaliste rekord on nii võimas, et kõigile ei ole isegi istumiskohti jäänud sinna stuudios. Ja ma hakkan nende tutvustamisega osalt peale, et, et me saatega saaks ka pihta hakata. Meil on stuudios Virgo Sillamaa Music Estonia-nimelisest organisatsioonist, tere. Tervist. Meil on stuudios Helen Sildna, Tallinn Music Weeki-i nimelisest organisatsioonist, tere. Tere, tere. Ja meil on stuudios Birgit Karus ja Juko-Mart Kõlar idufirmast Fanvestory, tere. Tervist. No nagu te võite arvata, me räägime järgmised umbes kolme nädalat tundi muusikast ja ühtegi muusika nooti, ma arvan, ei kõla siin eetris selle aja jooksul, aga me räägime muusikaärist ja muusika levitamisest ja, ja sellest, mis, mis seal karu kõhus siis toimub.

Ja noh, Tallinn Music Week just lõppes, ma saan aru, Helen, sa oled juba välja vaganud ennast,

See väljamagamine võtab ikka mõned nädalad aega.

Aga ühesõnaga, et siis teemad üldse sisse juhatada, alustame korra sealt, et Tallinn Music Week on, on tänaseks kujunud selliseks märgiliseks sündmuseks, mida ikka iga aasta oodatakse ja mitte ainult selle poole pealt, et et noh, me kuuleme uusi bände, kuuleme uusi lugusid, vaid ka selle poole pealt, et mis teemasid seal arutatakse, mis on nagu, nagu nii-öelda Selle meeskonna poolt valitud nii-öelda top teemad või kõige valusamad teemad, et ta on muutunud selliseks nagu arvamuste kohaks. Et me korra, enne kui me üldse lähme sinna muusikatööstuse juurde, kahe sõnaga. Tuleta meelde, kuidas see üldse kõik pihta hakkas, et ma saan aru, üheksa aastat tagasi said, tahtnud sa kohe teha siis ühiskonda raputavat ürituste sarja?

Üheksa aastat tagasi oli hästi konkreetne ülesanne, me tahtsime muusikatööstuse Eestis käima panna. Et mu taust oli see, et olin töötanud suures kontsertagentuuris PDG ja siis eelkõige sellega töötanud, et suured rahvusvahelised superstaarid jõuaksid Eestisse ja siis me ühel hetkel avastasime, et mingil põhjusel mitte keegi ei tegele sellega, et see kohalik Eesti ökosüsteem, siis nagu Eesti muusikud ja muusikaettevõtted Et neil ka midagi nagu sellisest suurema skaalalisemat ja rahvusvahelisemat toimuks, et siis Tallinn Music Week oli tegelikult loodud väga konkreetselt selleks eesmärgiks, et lükata Eesti muusika eksport käima. See, mis juhtus hiljem, see tuli kõik hiljem, aga see oli see nii-öelda nagu tuum-eesmärk, mille pärast Tallinn Music Week ikka algselt loodud sai ja seda eesmärki ta täidab ka praegu, aga täidab ka ilmselt ka muid eesmärke.

Kas sa numbri ikka mäletad, kui väike sa olid, kaks tuhat üheksa või kaks tuhat kaheksa?

Täpselt mäletan, kuuskümmend kaheksa erinevat bändi ja muusikakollektiivi kolmest erinevast riigist ja meil oli üheksakümmend seitse väliskülalist, ehk siis nagu sellist nagu ekspordi mõttes ostjat või välispartnerit ja ligi neli tuhat inimest jõudis erinevatesse klubidesse. Siis nüüd just tund aega tagasi saime festivalistatistika kokku, et siis sel aastal oli siis sellin, sellised numbrid, et kakssada viiskümmend erinevat esinejat kolmekümne viiest erinevast riigist, konverentsid oli üheksakümmend esinejad, kõnelejad, kellest kaheksakümmend umbes olid välisesinejad ja publikut käis erinevatel sündmustel kuskil kolmkümmend viis tuhat inimest. Jaa, konverents on meil olnud nüüd paar aastat välja müüdud, et tuhande inimesega.

No näed, kümme korda kasvab. Aga lähme sellesama muusikatööstuse juurde, et mis see seal nüüd nii erilist siis ikkagi on, et kui öeldakse, et näed, et me peame tegema omaette ürituste sarja selleks, et hakata nagu muusikat nagu eksportima või toetama, on ju, noh, teistpidi mõtled, et noh, ma ei tea, põikmajatootjad, on ju, nad ei, neil ei ole oma festivali, on ju, et kuigi neil vist oma klaster olemas. No

messid ikka vast on, et selles mõttes Tallinn Music ikka nagu kahesuunaline üritus, et alguses võib-olla ta oligi rohkem tööstusele suunatud, et täna teda adutakse, et kes on selline Tallinna linnakodanik, see läheb lihtsalt lõbusale ja toredale uue kultuuri ja muusika festivalile, aga noh, see tööstuse mudel on seal sees endiselt olemas, et noh, seal on niisugune nimetus nagu showcase, mis on võib-olla siis tavaolukorras on see rohkem mess, aga lõppkokkuvõttes, kuidas sa ikka messile paned elus muusikat, et sa panedki, see on selline Muusika vitriin, kus sa paned erinevalt siis need produktid, nagu bändid või muusikakollektiivid, paned siis nagu nende kõige paremas orgaanilises kenes, sa paned nad klubidele, lavadele ja noh, see on nagu selline kaks kihti sellele asjale, et on nii-öelda nagu see kollektiiv, Laval, ehk siis kelle toode on muusika ja siis tema ümber on siis see ettevõtlusstruktuur, nemad on seal ilmselt MES-i keskuses, kes siis nagu teevad oma partneritega diile ja noh, nagu see ühe muusiku külgnev see muusika ettevõtlusstruktuur võib olla väga mitmekehiline, et ühe artistiga, noh näiteks oletame, et on Trad.Attack, on ju, Et tema ümber võib-olla, võib-olla näiteks neli või viis muusikaettevõtet, kes konkreetselt nagu seda tema muusikat erinevatesse vormingutesse nii-öelda nagu pakendavad ja siis erineva tootega sellest muusikatükist tegelevad.

No meil on saates käinud aastate jooksul väga erinevate valdkondade start-upe. IT-d muidugi palju, eks ole, meditsiini, liiklust, rõiva valmistamist, rõivadisain ja igasugused asjad tulevad meelde ja vot muusikastart-uppi ei tule meelde. Võib-olla mõni on käinud, aga no tõesti meelde ei tule ja ometi niivõrd suur äri ja ometi kõik räägivad, et, et noh, vajab värskendust, eks ole, nii palju oleks teha, mudelid muutuvad, Kas see on kuidagi nagu eriline äri või miks ei ole

siis? No see muusika valdkond, noh, ma ei tea, viimased kümme aastat me oleme käinud konverentsidel ja kõik räägivad kogu aeg sellest, et muusikatööstus on kriisis. Et me oleme nagu kasvanud ülestööstusega, mis on me, meie teadaolevalt kogu aeg olnud kriisis. Siis nüüd on te, tekkinud selline uus kiht, et nagu noh, ikka erinevates tööstutes on nagu see vana osa tööstusest, aga sellele on hakanud sellised uued mudelid peale tekkima, et noh, see trendid hakkavad kuhugi teises suunas nihkuma, et kui me vaatame, et noh, ma ei tea, Richard Branson investeeris muusikaettevõtetesse, see on hoopis SofarSounds, et see on nagu selline ala muusikavaldkonna Airbnb, et kodukontserdid, et keegi Investeerinud mitte suurplaadifirmasse ega siis mingi hiitfestivali, et mingisugused sellised huvitavad trendid jäävad tegelikult muusikatööstusesse ka sisse, et noh, mis lõpukogu aeg on hakanud juhtuma, ongi see, et me ei räägi enam rohkem superstaaridest, vaid me räägime rohkem unikaalsetest nagu omanäolistest toodetest ja nende pakendamisest, et noh, ütleme nii, et võib-olla see valikuvõimalus ja nagu repertuaarid diversity erinevates oma avaldumisvormides on selline nagu tänapäevase muusikatööstuse võtmesõnad, see on hästi palju muutunud, võib-olla nagu kakskümmend aastat tagasi muusikatööstus oligi nagu suured plaadifirmad, suured areenituurid ja noh, ma ei tea, Rolling Stones ja U2, on ju, et siis selles mõttes see tööstus on tänaseks noh, Rolling Stones ja U2 läbi ime ikka endiselt nagu tuuril, on ju. Aga ega kui nemad tuurilt ära tulevad, siis analoogseid otseselt väga palju peale ei tule, et siis peale tuleb edasipidi hästi palju huvitavaid, võib-olla väiksema skaalal tegutsevaid, aga ikkagi nagu väga põnevalt tegutsevaid nagu erinevaid tegijaid.

Birgo, ma küsiks sinu käest, et sa tegeled muusika ekspordiga ja, ja ma ütlengi, noh, nagu Helen ütles, et kakskümmend aastat tagasi ainuke võimalus muusikat osta oli minna nurga pealsesse plaadipoodi ja osta CD, maksid selle eest noh, circa viisteist eurot, on ju, ja võib-olla see oli üks lugu meeldis se Nüüd sa ostad kümne euro eest kuus kogu maailma muusika põhimõtteliselt, noh, Spotify või SoundCloudi nii-öelda no kasutajana, on ju, aga, aga mis nagu muusiku jaoks nagu muutunud on, et ongi nagu see, et kui vanasti oli see, et et saaks kellegi külje alla, saaks nagu ma ei tea, Sony või Warner Brothersi külge, saaks tuurile, on ju, et see oli see, mis nagu hakkas nagu sissetulekut tooma, kas see on ka muutunud, mis see tänane äri on?

Jah, eks muusiku jaoks on, kui muusik nüüd ise saaks ka aru, et mis muutunud on veel, on niisugune lärm ja müra üleval, et väga raske on vahet teha, aga kui tõesti selles nii-öelda vanas muusikatööstuses, ma teen siin sõrmedega, teen neid jutumärke, vanas muusikatööstuses on, on justkui oli niisugune pudelikaela mehhanism, eks ole, et on tohutult palju artistihakatisi, kes tahavad jõuda välja ja saada kuulsaks. Ja siis on selline kõrge, vertikaalne silo, mis on see plaaditööstus, kellel on suur jõud, Kui neile sinu muusika meeldib ja kui nad usuvad sinusse ka artist, siis nad suutsid pasutada sind mööda maailma laiali, panna sellele niisuguse turunduse jõu taha, sealt pudelikaalast jõudsid lähe, läbi ikkagi väga vähesed ja, ja niimoodi see väga vähene osa siis sai domineerima väga suurt osa kuulajates, kuulajate tähelepanu ja et, et võiks öelda, et noh, siis me rääkisime massimeedia ajastust ja kõigest sellest, et noh, et justkui jäigi mulje, et massiivne osa ühiskonnast kuulab tegelikult nagu sama muusikat kogu aeg. Ja tänapäeval tundub, et noh, et see digitaalne turg ühelt poolt on, killustas selle täiesti ära, eks ole, meil ei ole mingit probleemi, et minu Spotify playlist'is on kõrvuti Arvo Pärt, Björk ja, ja Iiris ja, ja ma ei näe selles mingit, selles mitte midagi imelikku, eks ole, et siis tänapäeval me näeme, et isegi päris väike artist, kellel on võib-olla niisugune nišimuusika, et tegelikult globaalselt tal on see, see publik täitsa olemas, kelle pinnalt ta võiks täitsa ennast ära elatada, kui see muusika ainult nendeni jõuaks. Et justkui liivakell või see pudelikael on, on laiaks aetud, aga teiselt poolt see digiturg, kus on nüüd kõik inimesed korraga peale, on kohutavalt lärmakas. Ja sealt läbisurumine on, on ikka veel see küsimus, et kuidas sa ennast kuuldavaks teed, kuidas sa oma publiku üles leiad ja noh, kõige tähtsam, et kuidas see raha seal, et publikult ja just sinuni tagasi jõuab, need mudelid ei ole veel sugugi välja kujunenud.

Aga jätkuvalt domineerivad plaadifirmad, mis on selles mõttes need suured protoktsioonifirmad, eks?

Nad, nad on ikkagi väga heas positsioonis ja noh, Helen ütles ka, et nüüd me oleme kasvanud üles kriisi, kriisis muusikatööstusega ja tegelikult viimased kaks aastat nüüd lõpuks on siis tõusule pööranud. Kuigi ikkagi endiselt füüsilise albumi müük kukub jätkuvalt vabalangemises nii-öelda maha, aga see striimingtööstus või voogedastööstus on tõesti, toob välja ülejäänud muusikatööstust sellest, sellest kukkumisest ja kasvab ja muidugi suured plaadifirmad oma massiivsete kataloogidega ratsutavad seal lainel juba päris hästi.

No see, nagu statistika öeldakse umbes niimoodi, et kui nagu see muusikatööstus nagu neljaks osaks jaotub, et nagu, et see kolm tükki nendest on suured, kolm major plaadifirmat, on ju, ja siis see neljandik, üks neljandik on siis nii-öelda nagu see independent repertuaar või nagu siis need erinevad nagu sõltumatud plaadifirmad, kes on siis need väiksed erinevad ettevõtted, aga noh, lõppkokkuvõttes nagu sellised nagu streaming, voogedastustehnoloogiad, noh, nagu mingi Deaser või Spotify, et Need on nagu kõigi jaoks, selles mõttes neil on selline õnn olla nende plaadifirmade ülene, et kõik nagu plaadifirmad teevad samamoodi, streaming teenusega see, siis nagu tööd, et need edukad mudelid nagu Spotify, need tegelevadki tegelikult selle nagu diversity või selle nagu kogu skaala valikuga, et noh, tegelikult võib-olla see Spotify ongi hästi palju kuulamisharjumust muutnud läbi selle, et inimene, ta ei tarbi oma lemmikartiste, vaid ta tarbib nagu laia valikut. Et see noh, selles mõttes nagu Tallinn Music Weeki mudel mingis mõttes ka nagu replitseerib sedasama mõtteviisi, et me ei räägi peaesinejatest, vaid me räägime sellest, et nagu see väärtus on selles nagu valikuvabaduses, et sa saad seda mitmekesisust nagu läbi selle tarbida.

See on huvitav tegelikult, ma siin istun ja kuulan ja Tuleb kõik see tuttav ette, see on sada protsenti tegelikult läbikäidud mehhanism, ma olen lihtsalt ise ajakirjanduses olnud nii pikalt, see on täpselt sama asi. Ehk et kui tulid blogijad on ju, siis hakati rääkima, et no nüüd ei ole seda suurt ajakirjandust enam vaja, on ju, et igal mehel on arvuti ja blogspot, et noh, unustame ära, et, et igaüks võib-olla maailma parim ajakirjanik ja siis mingil hetkel selgus, et ohoo, aga neid on nii palju, et nad ei mura sellest müürist läbi, et jah, meil on häid blogijaid, aga keegi paneb neid tähele alles siis, kui Ehk et väiksed indie artistid, noh, lõpuks ikka kuhugi nad peavad maanduma, keegi neid võimendab ja siis, ja, ja Spotify on täpselt sama asi, ma arvan, tundub nagu muusika jaoks, nagu Facebook on ajakirjanduse jaoks. Ehk et mingisugune täiesti mingi uus mehhanism, kes levitab noh, lihtsalt tohutu suures koguses seda ja, ja kellel tegelikult on väga suur võim just selleni, et mis in, selle osas, et mis inimesteni jõuab. Ja siis me küsime, et kas see on hea peal, mina näiteks Spotifyst kuulan, mina ei tea enam, ma olen vana ka juba, aga ma ei tea enam artiste ja ma tegelikult ei tea isegi plaate, ma kuulan lihtsalt muusikat. Täpselt samamoodi nagu ma Facebookist, on ju, ma ei loe ajalehti ja ma ei loe ajakirjanikke, vaid ma loen lihtsalt uudiseid.

Aga noh, lõppkokkuvõttes me jõuame täpselt samamoodi muusika juures nagu ajakirjanduses ka, me jõuame selleni, et me ju kõik nagu võitleme igapäevaselt oma selle infokülluse noh, nagu püüame kuidagi toime tulla sellega, et muusikatööstus Ma arvan, et nagu järgnevatel aastatel me hakkame aina rohkem nägema väärtust mudelitel, millel on selline kuraatorlik nagu käekiri. Et sul võib see näiline nagu valikuvabadus olla, aga noh, ega Spotify sisse hakkavad juba praegu jooksma sellised nagu mudelid, et igasugused playlistingud või sellised nagu kuraatorlikud valikud, et aina rohkem see, see on küll see suur nagu pool of talent seal või siis nagu see mass, mis seal on nagu available, et see on nagu üks asi, aga sinna hakkab joonistama peale iga, erinevaid nagu selliseid kihte, et Kuidas need kuraatorlikud valikud seal tek, tekivad.

Jah, mina näiteks räägin aasta aega juba, küll mitte, ma Spotify-l ei ole rääkinud, äkki viga on selles, aga mina oleks nõus maksma näiteks kolm euri või ma ei tea, viis euri kuus, noh, ütleme näiteks Vaiko Eplikule või näiteks Koit Raudsepale, et subscribe'ida tema playlistidesse.

Aga sa täitsa tasuta saad, muidugi.

Ma tean, aga et see võiks muuta kogu raadio äri ju, selles mõttes pöörata pea peale, et noh, see tekib nagu äppi mudel sinna, et, et mina olen otse mingi DJ-klient, on ju, ja, ja, ja noh, see muutub temale tööks ja, ja ta tegeleb sellega rohkem, võib-olla ainult laupäeva õhtuti korra, kui tal nagu tuju tuleb. Aga meil on aeg teha pausi ja siis läheme edasi ja küsime, mis asi on Fanvestor ja, ja miks me peaks sinna raha panema?

Restart on eetris tagasi ja meil on stuudiokülalisi täis, meil on külas Virgo Sillamaa, Helen Sildna, Birgit Karus ja Juko-Mart Kõlar ja me räägime muusika ärist tänapäeval ja nüüd me tahame teada, on siis äri või ei ole äri, palju raha on?

Me saame aru, et selles mõttes muusika on suur äri, et me vaatame kas või nagu Sony ja Warner Brothers'i käibeid sellest valdkonnast, nad on ikkagi kolossaalsed, on ju, aga aga ma tean, selleks, et raadiokuulaja teha selgeks, et selle äri olemusliku, et et kui kliendid kulutavad sada eurot, Siis kui palju sellest lõppkokkuvõttes jõuab umbes muusikuni, kui palju on sellest nagu need vahendus, vahendus nagu noh, ongi need sonid kõik muud, on seal mingi vale umbes, et noh, kaks kolmandikku läheb alati sonile ja no ma ei tea, Apple'i on vale, näiteks sa paned äppi ülesse, on ju, siis üks kolmandik tuludest läheb Apple'ile, kaks kolmandikku on sinu, on ju, et noh, et, et kas nagu muusikatööstusel on, ma saan aru, et see on väga individuaalne, see on, sõltub nagu nendest, et kas tegemist on filmimuusikaga ja nii edasi, eks, aga aga on, on seal nagu

No ütleme nii, et sellele on tõesti sellepärast raske vastata, et isegi ma kujutan ette, et nende suurte plaadifirmade kinnistuste taga tehtud diilid võivad olla erinevad artistidega, et et minu teada, ma nüüd ka niimoodi väga umbes ütlen, et võib-olla need plaadifirma diilid võivad olla päris suured, nii-öelda siis päris palju kaldu selle, selle plaadifirma poole. Siis aga me, me peame vaatama seda, et, et kuidas üldse tekib nii-öelda raha ühe muusikapala eest, et, et meil on seal kolme tüüpi õigusi, mille eest makstakse, kõigepealt on nagu autoriõigused, ehk loo autori kasutuse eest makstakse midagi, salvestuse omaniku, fonogrammi omaniku, omanikuna saad see raha, kui seda fonogrammi esidetakse näiteks raadios ja kolmandaks veel ka esitajad mingil määral saavad ja näiteks, et Et noh, mõni esitaja on ise laulu autor ja ta on ise ka fonogrammi omanik, nagu Eestis sageli noh, võibki olla, näiteks Tanel Padari puhul see vist nii ongi, et ta esitab ise ja ta kirjutab ise ja ta tegelikult on ka fonogrammi omanik, eks ole, et et, et siis ta noh, tema see osakaal võib olla väga erinev, et kuidas ta iseendaga neid splitte jagab seal fonogrammi ja autori vahel, on juba tema asi. Aga et, et tegelikult see nii-öelda must kast või see teadmatus selles osas, kuidas need tulud jaotuvad täpselt ja mis moodi ikkagi need tulud ka nendesse plaadifirmadesse jõuavad ja kuidas neid sealt edasi jaotatakse, see hämarus on üks suur küsimus, et nii-öelda muusikatööstuse sees, väljastpoolt seda on nagu raske, nagu niimoodi üks-ühele kommenteerida.

Mingist hetkest tulidki tegelikult see põhjus, miks mingitel aastatel nagu hakati rääkima sellest, et on nagu see 360 mudel nagu seda kolmsada kuuskümmend kraadi muusikafirmad, näiteks nagu Live Nation on, eks ju, see tuligi sellest välja, et tegelikult saadi ühest hetkest aru, et nagu kõik need erinevad nagu tööstusharud toetavad teineteist, et noh, et nagu põhjus, miks see artist tuuritab, on nagu küll, et see on tulude baas, aga tegelikult on teada ka see, et kui ta tuuritab, siis nagu tõenäoliselt tema striiming tõuseb, on nagu tema nagu raadioplei. Kõik need, et see selles mõttes, nad on nii lahutamatus seoses, nagu need tulutükid üksteisega, et nad toetavad, et noh, et pigem ongi ka vahel artistil, no neid mudeleid on hästi palju, et kas ta annab nagu kogu selle teenuste paketi mingi ühte tüüpi firma kätte, kes haldab nagu kogu seda spektrit, et nagu merchandise'st. Tema nagu ma ei tea, publishing õigused filmitööstusse või reklaamitööstusse ja, ja tuuritamine või siis ta individuaalselt jaotab selle nagu tegevustüüpide kaupa ära ja siis jaotab ka turgude kaupa ära. No ja siis nüüd tuleb nagu mängu ka see, seesama vana hea digital single market loogika on ju, et kui nagu see tööstus täpselt samamoodi noh, sarnaselt filmitööstusega on, Harjunud tegema oma diile nii-öelda nagu ettevõtlustüüpide põhiselt, aga ka nagu riikide põhiselt, et siis noh, aina rohkem nagu noh, me praegu ju vaatame nagunii seda ka, et Euroopat tervikuna ja neid turge, et nagu see, et noh, näiteks nagu vanasti oli suurte plaadifirmadega kõik artistid mõtlesid, et oo, ma tegin nagu see worldwide diili, eks ju. Et noh, et tänapäeval hästi palju saadakse ju sellest ka aru, et sellist asja tegelikult pole olemas nagu mingisugune globaalne diil. Et see võib olla nagu illusioon, et tihti kui, kui sa nagu suurplaadifirma teed sulle diili, et sul on globaalne kokkulepe, siis tegelikult, kui sa pead vaatama ikka selle iga turu tegevuste taha, et mis on see turunduseelarve, mis sulle pannakse nagu ma ei tea, Põhjamaades, Aasias, Ameerikas, on ju, et noh, et lõppkokkuvõttes see, et sa oled kuskil nagu generally available noh, ei ole nagu tegelikult mingisugune nagu töö, mis sinuga tehakse.

Aga ma mõtlen, et puhtalt sellega, et sa nagu kirjutad muusika, et seda muusikat esitatakse, et kui sa nüüd sõna otseses mõttes mingit filmi jackpoti ei, nagu ei taba, on ju, ja kui sul mingi maailmanimi ei ole, on ju, et siis sellega rikkaks saab või ei saa?

Ma tooksin ka ühe eristaja sisse, et tavakuulaja võib-olla ei pruugi eri, eristada autorit ja artisti. Ja võib-olla kõige lihtsam näide on selle Eurovisiooni selle Eesti laulu võitja, et noh, Sven Lõhmus on loo autor ja siis Laura ja Koit esitavad, aga nüüd need tulud on erinevad, see tähendab, et see, kes on autor, ei pruugi olla selle teose esitaja, ehk siis see, et kuidas ta tulu teenib, on erinev. Aga oluline on Võib-olla kuulajal sellest aru saada, et põhimõtteliselt iga kord, kui mingisugust muusikateost avalikult esitatakse kontsertidel või internetis, raadios, teles, et siis ta genereerib tulu. Ja reeglina reklaamitulu ja, ja see läheb siis nende vastavate õiguste omanike vahel jagamisele.

Ja peamiselt saab autoga.

Jaa, Kui keegi tahab nendest suurusjärkudest aimu saada, siis EAU lehel on olemas umbisikuline statistika, et meil on Eestis olemas seitse autorit, kes teenivad üle kahekümne tuhande euro aastas autoritasu. Ja need seitsme peale teenivad umbes sada seitsekümmend viis tuhat eurot.

Ja see autoritasu on siis raadiod, Spotifyd?

Autoritasu on ka kontserdid. Et see, kelle teoseid esitatakse ja seal meil on umbes siis ütleme kakskümmend inimest, kes teenivad, kui me seal võtame järgmist uurusjärgu, umbes kakskümmend inimest, kes teenivad kolmteist tuhat ja rohkem eurot aastas autoritasu. See

on nii-öelda passiivne tasu tegelikult. Aga see on ainult tuhat eurot kuus nagu selles mõttes... See on piksum

niimoodi mõnusalt midagi tegema ei pea, et ükskord kirjutasid loo ja siis see jääbki alati üks kiksumalt, see on see, et kui te tahate teada, et mille, mille pärast kõige rohkem nagu bändid lahku lähevad nagu autorluse pärast, et mis nagu pannakse, et kes on nagu siis nagu krediteeritud kui autor sellel plaadil, et nagu sellepärast, et see on selline nagu ping, pingevaba töö, et ükskord kirjutasid laulu ja siis nagu kui ikkagi jätkuvalt nagu näiteks Retro FM seda mängib, et siis on nagu sinuga justkui nagu

Ühesõnaga, räägime nüüd Fanvestorist, ma saan aru, et see, see nagu Virgo ütles, väga segane musta auk on see skeem, eks ole, must kast, midagi sisse ei näe, kuidagi raha tuleb, raha läheb. Midagi liigub, on ju, ja ometi meil on siin Fanvestor, kes ütleb, et hea tavainimene, pane sinna musta kasti oma raha. Me anname seda, sealt tuleb midagi tagasi.

Neil on taskulamp.

Vot kas on, et kuidas siis nagu kuidas ma saan siis panna, te, te idee, eks ole, on selles, et tulepartist ja, ja nii-öelda ühisrahastuse korras müüb, börsikorras müüb ära teatud protsendi oma looõigustest või? Lootuludest.

Igal teosel on isiklikud õigused ja ebarealised õigused ja nüüd need isiklikud ei ole lahutatavad sellest inimesest, aga varalised on nüüd see, millega saab tehinguid teha, need on siis kirjastusõigused, igasugu muud õigused ja need varalised on võõrandatavad. Ja meie nüüd ütleme seda, et Iga lugu, kui teda avalikult esitatakse, teenib tulu ja me pakume sinule kolme klikiga võimalust saada osa sellest tulust. Ehk siis proportsionaalselt seda osa, mis sa sisse ostad selle loo varalist õigust.

Noh, hea näide oli see, eks ole, et tegite Tanel Padari ühe loo ka Loonsi, tahtis saada kuus tuhat euri, sai vist kuus tuhat kuussada või, oli mingi, ma vaatasin seda graafikut.

Jaa, me, meil see lohandus oli väljastpoolt, paistes väga edukes, et me poole tunniga müüsime kogu selle osaluse, mis see oli, saja neljale investorile välja.

Kuue tuhande kuuesaja euroga. Mitu protsenti nad said sellest loost?

Me hindasime kolmkümmend kolm protsenti, kolmekümne kolme protsendi väärtuseks kuus tuhat seitsesada eurot, ehk siis kogu loo väärtuseks hindasime kakskümmend tuhat eurot ja sellest ühe kolmandiku panime välja. Ja me tegelikult selle looga nagu testisime seda toru, sest see on tegelikult väga keeruline juriidika, mis seal taga on ja see, see näeb nagu ilus välja, kolme klikiga seal teed, aga see, mis seal taga toimub, on väga keeruline.

Nii et kakskümmend tuhat on selle loo väärtus?

Me hindasime seda. Te

hindasite, jah?

See mõnes mõttes Tanel võttis nüüd enda jaoks riskid maha, sai mingi tulu kätte selle eest, et noh, et, et äkki see lugu ei lähe lendu. Ja kui nüüd läheb, see on loteriipilet.

Jah, ja ma ütleks ühe täpsustuse veel, et siin on, me saime ka sünkroniseerimisõiguse sisse, mis tähendab, sünkroniseerimine tähendab seda, kui seda lugu kasutatakse reklaamis, filmis või kuskil seal. Et see on nüüd võib-olla potentsiaalselt päris, päris suur osa tulust, mis on looga seotud.

Ma just tahtsin arutada, et kui siin oli, sa ise vist ütlesid, eks ole, et Eestis on mõned artistid, kes teenivad kaks tuhat eurot kuus selle.

Mõned autorid.

Mõned autorid, tähendab, et siis nad teenivad ju kogu oma, oma portfelli pealt, mitte ühe loo pealt, eks ju, et see ühe loo osa selles kahe tuhande euros kuus saab olla kaduv väike.

Sõltub žanrist, poplugudel on reeglina niimoodi, et suure osa oma eluaegsest väärtusest teenivad ära esimese paari aastaga. Ja siis nad jäävad kuskile pikka saba tiksutama, mis on siis autori surmani kuni seitsekümmend aastat pärast surma.

Et ta on Eestis väga edukas. Paari päevaga, nüüd on mingi

nelikümmend tuhat kuulamist juba. Nii, kaua nüüd kulub, et see kakskümmend tuhat juba tagasi tuleks sealt?

Meie kõige suurem potentsiaalne tuluallikas on sünkroniseerimistasu. Kui ei litsenseerita, siis ta kogub kümme aastat seda.

Okei, aga mis mõttes see siis välja hakkab nägema, et mõnes mõttes on muusikutele hea, et igasugune riski jagamine, noh. Nagu täiendav tulu tegi, tee, teenimisele pealt väga, väga andekas. Ja nüüd mina kui investor, siis istun põhimõtteliselt kla, klapid peas, õhtuti arvuti ees, kuulan läbi selle päeva loomingu, nii-öelda börsile tulnud nagu potentsiaalsed tegijad on ju, ja siis noh, ütleme oma kõla, kui ma selle karu kõrvaga ma siis kuulan ja ütlen, no vot näed. Sa pead

ütlema nagu start-upilest, et sa usud tiimi.

Jaa, usud tiimi ja, ja see on keerukam seda.

Sa ju tegelikult, sa väga tabavalt võtad ühe olulise teema siin sisse, et see tulude ennustamine on niivõrd tänamatutele. Et kui me võtame eelmise, üle-eelmise aasta euroloo näite, siis see on avalikult Ekspressis lahti haagitud, ütleme, selles faasis, mis ta praegu oli, ta oleks võib-olla seal eluaegne väärtus olnud viis-kuus tuhat, no praegu ta on üle saja tuhande teeninud, et see kunagi tegelikult jaa, mõni lugu lendab, mõni ei lenda ja selle pärast, Me alguses arvasime, et meil on ka niisugused karmid investorid sihtgrupis, kes hakkavadki tulu prognoosima ja nendelt me saime kohe vitsa järgmisel päeval, et noh, teil pole ju statistikat, teil pole siin midagi, aga me saime aru, et fännile on ennekõike see emotsionaalne teadmine, see on lahe, ma saan suhestuda, ma saan oma artistile hoogu lükata ja mul on temaga hoopis teisel tasemel, ma saan teda toetada, samas mul on võimalus ise teenida, et see on palju intiimsem ja sellisem nagu tähenduslikum suhe enda lemmikartistiga.

Birgit, kes ja mis hetkel ja kunas mulle läbipaistvalt seletav näitab ära, et kuidas see Tanel Padari lugu pöörleb Raadeni?

Eks esimesed tulemused, kui meil tulevad EAU-st, siis me saame neid kindlasti jagada ka oma fännidega ja fännvestoritega. Ja meil läheb ka kindlasti meil kõigile investoritele teele, millal me, mida avalikustada saame. Ja samamoodi, kuna need tulude laekumised, neid me näeme nii-öelda siis vastavalt seda, millal me EAU-st saame, meil on sõltuvussuht.

EAU-põhiselt seda ainult, jah, meil on teised kaasuringud ka, naaberühingud.

Jah, naaberühingud ka, ütleme no läbi ühingute, et põhimõtteliselt, et see on nii, et, et nii kui meie saame rohelise tule, tule, siis meie jagame seda infot edasi. Teiselt poolt on siis niimoodi, et on niisugused toredad start-upid muusikas veel, mitte ainult meie, nagu näiteks Soundalizer, kellega me oleme nüüd rääkinud ja lähme ka edaspidi rääkima selles osas, et me saaksime näidata nii-öelda jooksvat statistikat oma investoritele, palju kuskil raadios näiteks on mängitud mingit lugu, Et, et sa ikkagi näed, et seda mängitakse, sul on mingit tõestust, et see lugu võiks potentsiaalselt teenida.

Kas ühel mängimisel on hind ka või? Ei ole üheselt, YouTube'is ei ole Spotify's, see sõltub erinevatest teguritest, aga see, millest Birgit rääkis, on olemas tõesti juba selline programm, kus sa näed reaalajas põhimõtteliselt mitu korda kuskil on striimitud, mängitud, et sa saad täpselt seda öelda. Aga need tulud on seotud reklaamituluga ja reklaamidiilid on erinevad, see tähendab, me ei saa öelda, et üks mängimine toob sisse nii palju raadiost.

Aga kui Tanel Padar teeb kontserdi või ütleme, näiteks läheb Tallegi sünnipäevale mängima ja mängib seda lugu, kas ma saan ka sealt või ei saa

aru? Kui see on avalik esitus, piltlikult öeldes, kui saab pileti osta, siis teenib, kui on kinnine, siis ei teeni.

Kusjuures see on tegelikult natukene ikkagi, ma ploki lõpuks ikkagi Virgo käest küsiks, et me tegelikult teame, et siin on ikka väga palju sellist nii-öelda määramatust või sellist nii-öelda nagu, kus ma ütlen, et ei ole mõõdetav ja sellisel juhul ikkagi jälle nüüd nagu prevalveerivad need suured muusikatööstused, mistõttu mingi kokkulepe, et see muusika või noh, ütleme, rahaosa, mis laekub nende noh, nende mängimiste eest, mis puhul ei ole täpselt mõõdetavad, et sealt need nagu need plaadifirmad hammustavad kuidagi kokkulepete järgi ära ming

Ei no ütleme niimoodi, et, et, et konkreetselt see Tanel Padari lugu, kuna ta ei ole, eks ole, ühegi suure plaadifirma all, vaid nad on ise fonogrammi omanikud ka, siis siis nende suhe Spotifyga on ikkagi teine. Et nad on saanud oma, oma materjali üles digitaalsetesse levitajatesse, mitte läbi suurte plaadifirmade vaid otse või läbi teiste mingite levitajate ja nende enda jaoks see, see deal on, on selgem. Et noh, probleem on pigem jah, nendega, et, et kui on mingi artist, kes on suurema plaadifirma, sest see ei ole tegelikult ainult nende kolme suure, vaid see võib olla ka teiste suuremate plaadifirmade häda, et, et see artist ei saa aru, kuidas täpselt tekib tema see null koma null, null seitse senti. Et pigem ütleme, et, et siin noh, oluline vahe on jah, selles, et kes on nagu see fonogrammi omanik ja et, et antud juhul mida on siis huvitav välgida, et kuna antud loo, selle testloo autor on ka ise nagu see plaadifirma, et siis see pilt on palju selgem. Kuidas see nüüd, kui mingil hetkel tõesti on, on, lähevad sinna ülesse mingid sellised lood, mille puhul... plaadifirma on, peab olema kaasatud, siis noh, plaadifirmad tegelikult, tuleme siin ise kaasa. No

me saame öelda, et millised õigused, milliste õigustega me üldse opereerime, aga ma annan teile vihje, saatejuhid ka, et Eestis on üks väga huvitav kaasus, paraku need tulud jooksevad Inglismaale, Aga see Cartooni koostöö Daniel Leviga, mis on siis YouTube'is ja Spotify's kogunud kokku üle kaheksakümne miljoni striimi ja kuulamise. Tähendab, see on Eesti mõttes absoluutne fenomen, sellist asja ei ole olemas ja seal oleks huvitav nüüd teada, et palju ja palju sealt reaalselt seda reklaami autoritasu meie poistele...

Palju YouTube maksab

või? Vot, see on nüüd juba selline arv, et seal maksab nagu Google ka ja seal maksab Spotify ikka mitte vähe. Okei, aga ma

tahan selle ploki lõpetuseks kiiresti ühe asja ära karalida, Juko ütles, et, et selle Tanel Padari loo, noh, et kui see läheb lendu, eks ole, nii-öelda investorite jaoks, et siis tõenäoliselt seal taga on see, et keegi ostab ta noh, mingi õigus, eks ole, kuskile esitamiseks, et mitte, et ta Raadio kahest seda tiksutab. Kui ma nüüd olen jäätisetootja ja ostan selle Padari loo sinna, mis see nagu see going rate või see tavaline hinnakiri on, mis sellest umbes makstakse? Kas see nõrga, kas see on sadades või kümnetes või, või, või tuhandetes või?

See, need sellised brändidiilid sõltuvad kõik nagu hästi detailselt, et noh, näiteks, et nagu, et su kampaania jookseb, see, see ühte lugu päriseks ainult iseendale osta nagu noh, see, see on nagu kõige kallim või kõige ekskursiivsem, aga tavaliselt need diilid on nagu niimoodi, et. Lokatsiooni ja mahu põhiselt, et sa ostad nagu aastaaegseks kasutamiseks nendel, nendel turgudel, noh, et näiteks, et ainult Eestis. Ei, selles mõttes, et need lähevadki hästi detailseks, et Eestis seda teadmist artistidel veel nii palju kui hästi ei ole, aga kui on nagu suurte noh, nagu globaalsed artistid, see on sellised brändidega seotud diilid, selleks oleks nagu hästi nagu detailselt täpsed ja, ja noh, see, see, see tõesti noh, no nii peeneks aetakse.

No ma teen Eestis ühe telekampaania, no mis paar tuhat saab selle

eest? Suurusjärk Eestis võiks olla tuntumatel artistidel viis tuhat ja üles. Et nende lugu kasutatakse kusagil, jah. Viis tuhat ju üles, see sõltub muidugi, Helen ütles väga täpselt, seal on geograafiline ajaline mõõde, kaks mõõdet, et kui pika aja jooksul, millistes regioonides?

Siis kahekümne tuhande jaoks peab neli jäätse tootjat ja kui üks oleme ära astunud, siis teised ei taha ju.

Et pigem ma arvan, Eestis nagu see, see on sellise naiivsusfaasis nagu need dealid, et ma arvan, artistid peavad hakkama palju julgemalt nende brändi, et noh, selles mõttes see komponent, reklaam ja muusikal on tohutult võimas ja suur, et pigem. Reklaamifirmad peavad harjuma ikkagi oluliselt su

Selge, me teeme pausi ja siis läheme kohe edasi. Restart läheb edasi, meil on stuudios muusikainimesed Virgo Sillamaa, Helen Siltna, Birgit Karus ja Juko-Mart Kõlar ja räägime muusikarist.

Me jäime pooleli selle koha pealt, et me nüüd lahkesime ära, et mis asi see Fanvestory on, eks, ja mis muidu oma olemuslikult töötab, et aga, aga Lähme nüüd nagu tagasi, Helen, kui, kui unikaalne see on, sinu, sina oled suur nagu tööstaru, tööstaru ütleme, ekspert ja, ja, ja kokku viia, ja kokku viia, et, et kas eestlased on saanud hakkama millegi unikaalsega või me teeme mingit koopiat?

Ei, see on nagu väga tore nagu teenus või toode või start-up või noh, kontsept, lõppkokkuvõttes kõik sõltub ju sellest, et nagu kes on see motiveeritud osapool. Ja noh, nagu tegelikult ongi muusikatööstuse viga, on olnud siiamaani kogu aeg see, et lõpuks on nagu see looja ja seal on see nagu lõpptarbija, ehk siis nagu see inimene. Ja sinna vahele on nagu poogitud hästi palju neid erinevaid kihte, mis on tegelikult nagu üritanud koorida nagu seitse nahka nii-öelda tegelikult sellelt nagu... Teatud mõttes nagu väga lihtsalt nagu suhted, et muusika ja kuulaja, et nagu selles mõttes see Fanvestory kiht tekitab sellise otseseose, aga lõppkokkuvõttes, mis selle taustainformatsioon on veel, et me kõik peame tegelikult ühiselt nagu saama aru kõik sellest, et. Piraatlus ja muusika nii-öelda nagu tasuta tarbimine tekitab olukorra, kus ühest kõigest meil ei ole seda sisu, mida ühiselt nagu tarbida. Et see, see minu meelest see teadlikkuse tõstmine peab seal juures kogu aeg käima, et nagu tööstuse ülesanne on töötada kogu aeg sellega, et muusika väärtus tõuseks. Et no me siin just eelmise ploki lõpus rääkisime sellest, et nagu brändi ja selliste reklaamikampaaniate diilid on Eestis väik, häbiväärselt väiksed, Siis tegelikult muusikatööstuse suurim ülesanne on kogu aeg tekitada nagu sellele sisule ehk selle muusikale brändi väärtust kasvatada ja arusaamist inimestele, et noh, et kui te ei maksa, siis nagu kümne aasta pärast teil ei olegi nagu midagi kuulata, et selliselt see kvaliteet võib langeda.

Ja ka teistpidi nagu selles mõttes, kas Piratus on jätkuvalt nagu nii suur, nagu ta oli, ütleme siis kakskümmend aastat tagasi, sellepärast et kakskümmend aastat tagasi ma sain üldse aru nagu muusikavargusest, sellepärast et noh, ta oligi ebamõistlikult kallis, noh, see pidas mu terve plaadi, kuigi sulle meeldis üks lugu, on ju, et aga nüüd, kus see on viidud nagu normaalsesse hinnaskaalasse, ongi see, et kümme euro eest sealt kogu muusika, mis maailmas on kuus, on ju, et siis, siis nagu noh, ütleme nagu noh, ei ole nagu nii halb ja minu meelest nag See on see, et ma panen koduvideale, panen nagu, panen mingi muusika taustaks, et see on nagu...

Ei no see pigem nagu see on see valik ka, et noh, no näiteks nagu hästi palju praegu diskuteeritakse sellest, et nagu samamoodi Spotify, mis on täiesti legaalne striimingkanal, aga loomulikult nagu pidevalt foonil on see, et kui palju siis tegelikult nagu, palju see eurosenti on nagu, mis siis nagu sellele artistidele sealt tagasi tuleb, et Lõppkokkuvõttes muusikatööstuse enda ülesanne on pidevalt nagu töötada mudelite kallal, mis ikkagi sellele nagu sisu loomesse jätavad selle raha alles, võib-olla piraatlus ei olegi tänapäeval nagu vähemalt nagu meie regioonis, nagu see kõige, see ei ole see murelaps, aga tegelikult me pidevalt diskuteerime sülle üle, et. Millises summas on see kuulaja valmis maksma selle muusika eest ja noh, nagu sina mainisid, Henrik, et noh, et see oleks valmis maksma näiteks niisuguse nagu hästi kureeritud playlist-ingu eest, et lõppkokkuvõttes me peame kaardistama tööstusena need punktid, kus me suudame sellele kuulajale, artistile mõlemale väärtust luua. Ehk siis nagu me suudame teha head toodet ja me suudame nagu sellise kureeritud mõnusa valiku pakkuda ja kuulajale, see põhipoint ei pea olema see, et ta on võimalikult odav, vaid see peamine väärtus peab olema see, et nagu ta on nagu õigele inimesele õige asi, individualiseeritud, tark, hästi kureeritud selline toode, et selles mõttes nagu see Fanvestory annab rohkem vabadust ja kõik need ka teenused, mis annavad rohkem vabadust artistile, teha ise nagu tarku valikuid. Et tema nagu ainus uks ei ole see, et kui ta umbes Universali uksest läbi ei saa, siis ta karjäär on nagu luhtunud, on ju. Et see, et me loome rohkem valikuid nendele, noh, tänapäeva muusikud on ikkagi väga targad ka inimesed, et nad ei ole enam lihtsalt sellised naiivitarid, kes muust ei tea midagi kui pillimängust, et, et see tänapäeva tööstus eeldab, et see artist ikkagi tegelikult teab oma sellest nagu ettevõtluskihist päris palju. Et selles mõttes sellised tooted nagu Fanvestorid on tarkadele, artistidele, kes oskavad nagu hästi, nagu läbikäelsiste asjadega.

No teistpidi ka inimestele, et me oleme mõnes mõttes keskajas tagasi, et kui vanasti ju oli noh, ma ei tea, selleks, et muusik ei külmetaks ja, ja eraks, noh, tal oli vaja leida mingi metseen, kes tema eest siis nagu hoolitses, on ju, nüüd ongi meil võimalus, noh, me kõik saame olla nagu metseenik, kui me tahame nendele tegijatele, kes meile siis nagu täpselt nagu meeldivad, aga aga mis nüüd nagu edasi, me saame, okei, Padar tegi ära

Ei, meil on tulemas, aga me tegeleme tegelikult selle juriidilise ütleme, räga veel lahendamisega ja, ja meil on ju start-up, tähendab start-up on otsiva ärimudeliga ettevõte ja kui ma ütleks, et meil on täna igale poole järgmiseks kaheks, kolmeks aastaks vastused olemas, et me juba, juba oleme aimdust saanud, et kuhupoole me võiks nagu edasi liikuda, meil on neid tooteid seal tulemas, Ja meil on olemas selline pikemaajalisem visioon, aga reaalse ostud ja reaalse tagasiside ja kõige selle puhul me peame olema suutelised ümber mõtestama, suunda muutma ja seda me teeme, kuhu edasi? Kindlasti üks asi, mis hakkab mõjutama kogu loometööstuse spektrit, on, on see blockchain. Näiteks, et on lihtsalt automatiseeritud noh, digitaalne jalajälg põhimõtteliselt ja selle pinnalt igasugu targad tehingud, targad lepingud, see on üks suund. Teine suund on, kui me enne siin rääkisime suurtest plaadifirmadest, noh, nii palju kui mina tean, siis kõigil nendel on juba praegu nii palju kui võimalik, suurte andmemasside pealt, nad teevad igasugu järeldusi ja otsuseid, on igasugu algoritmid, mis ütlevad, et seda artisti võiks jälgida ja nii edasi, ja kui me vaatame, nüüd see ei ole minu originaalne mõte, aga ma tsiteerin, et neli on, eks ju, Amazon, on Google, on Apple ja on Facebook. Siis on võimalik, et nad kõik, nende käes on palju suurem hulk igasugu statistikat, nad teavad, kes tuli kust, mida tegi, mida kuulas, mida ei kuulanud, miks, kui kaua. Ja selle pinnalt on ilmselt nemad ka valmis palju tarkasid otsuseid tegema, Facebook ei ole ju muusikas oma vastukäiku veel teinud. Ja on võimalik, et siin on igasugu Spotify tulevikustsenaarium, et see saab kõik väga põnev olema, kuidas ja kus, aga lõppkokkuvõttes on see, nagu Helen ütles, et. On muusika looja, keegi, kes loob selle content'i ja annab selle sisu sinna ja on keegi, kes naudib seda ja saab osa ja see, mis siin vahel toimub, see kõik nagu muutub ja me püüame Fanvestoriga selle kaasas olla, paar sammu ees, saada aru, kus homme see päev võiks olla, tuua mingisugused tululiigid või valgus sinna, kus on võib-olla, ei ole seni olnud, aga põhimõtteliselt see, see alusväärtusahel jääb paika, keegi, kes loob, keegi, kes pakendab, keegi, kellele see on mõeldud.

Minu meelest on nagu väga mõistlik, selle asemel, et minna olümpikusse projekti mängima, viskas seesama raha nagu mingi artesti mingi loo peale...

Ma, ma nüüd arvutasin

natuke, kui...

Ma võtsin aluseks, ma küll ei tea, kas see on nagu faktiliselt korrektne ka, et ütleme, kui Tanel Padar näiteks tänaseks hetkeks oleks kirjutanud sada lugu, või täna on see ajalooõigused, siis, siis selle tema poti väärtus, teie hinnastuse järgi oleks kuus miljonit euri, mis siis peaks nagu olema tagasi tulnud jäätisereklaamidest ja, ja EAU-st ja muust.

Võiks täpsustada seda, et Tanel Padar on kirjutanud peaaegu kakssada lugu, et seda ei ole nii, sellepärast et tegelikult sul ongi, siin ongi see, et, et üks väga edukas artist võib kirjutada kümme väga head lugu ja ülejäänud on see, mis on selline olev või keskpärane. Et kõik lood ei lend, et see on ka nagu plaadis, et sa ise, ise ütlesite ka, et, et see on üks lugu, mida sa tahad ja sa pead ostma terve selle plaadi, et samamoodi ongi, et, et me teeme plaaditäie materjali, siis see üks on seal topis ja on see Et nüüd me tahamegi näha, et kas need fännid näevad ära, et, et kas, kas see on see, see on see üks

lugu.

Ja kui nad arvavad, et see on see üks lugu, siis me ei ole kadedad, kui nad ennustavad, see on tõesti edukam, anname seda

tulu neile ka. Mis, mis vahe on siin näiteks hobuste võiduajamisel ruletil, täpselt samamoodi, no sa paned nagu... Ei noh, mõttes on, kui sul on teatav nagu teadmine, on ju, olemas nagu ja nii edasi, kas sa saad seda businessi kuidagi aidata, noh, ongi see, et kui mina Tanel Padari loosse nagu investeerinud, siis ma, see ongi nagu selles mõttes pime investeering, ma tean, et mina isiklikult kindlasti kuidagi nagu noh, okei, ma võin Facebookistada nagu kuidagi seal või Twitteris, retweet'ida, on ju, see on maksimumtegevus, nagu aidata,

Ja ongi seotud suurte riskidega, täiesti ausalt ütleme jah,

ongi.

Ma ei saa panema viimaseid sääste siia, vaid see on sinu lahe ja fun võimalus seostada erinevate artistidega, toetada nende tegevust ja sul on võimalus midagi taga

esitada. Aga high risk peab olema ka häiritumine alati, mis tähendab seda, et kui sul on nagu suur nagu tõenäosus ära, nagu raha ära kaotada, siis peaks olema see tootlus ka tagasi rohkem kui ma ei tea, näiteks kakskümmend protsenti aastas. No

see sünkronisatsioon ongi sinu kullapott, eks ole, kui see, seda me pakume, siis me eeldamegi, et, et sa oled nõus rohkem panustama algusel, aga samas ma ütleks, et selle riski koha pealt, et mille puhul investeeritakse praegu start-upidesse, mõni lendab, Taxify, eks see on olnud parim investeering ja halvim investeering mõni aasta,

No siin ei lähe, see on pikem teema, täitsa omaette saate teha, minu meelest, jah, kellel läheb hästi, on ju. Minu

meelest on see kuidagi natuke selline irooniline olukord, et sta, start-upi maailmas väga nuttud, Taavi Kotka istub nagu stuudios, ütleb, aga tegelikult see teie investeering, me ei saa üldse aru, millesse me seda raha parandasime? Ei, ma,

selles mõttes, mulle meeldib, et, ma ütlen, mina olen seda rohkem nagu noh, ma ütlen, kuna ma muusikast nii palju ei tea, kui ma sinna peaksin nüüd raha panema, sest seda annab Padari loosse, on ju, siis minu jaoks on põhimõtteliselt sama nagu minna nagu ja panna ruletis, ma ei tea, viissada eurot...

Isegi professionaalsed investorid panevad umbes igaks juhuks sajasse start-upi, sest sa iiali ei tea.

No kümnest üks võiks ikka jopata, ütleme niimoodi.

Aga see, kui vahepeal oli kogu aeg, siin käis läbi selline lau, väljend nagu, et see must, must kast on, et see muusikatööstus on justkui must kast, et sa tead nagu, mis seal sees toimub, et siis kõik need sellised teenused ja nagu see digitaalne jalajälg, kuidas nagu see, mis nagu salvestub, et nagu me, me suudame tegelikult päris hästi täna treissida või jälgida, et mis toimub selle loominguga, kust seda kuulatakse, me suudame neid, analüütiliselt jälgida kõike seda, mis toimub, et see, see läbipaistv... Või see nagu, nagu läbivalgustamise mudel, mis tegelikult jõuab praegu muusikatööstuse, ma arvan, et see nagu ikkagi väga palju asju paneb paika, et me hakkame palju targemalt saama aru, kuhu need asjad lähevad, et see, see siiamaani see kuidas pla, noh, kuidas siiamaani see business käis, oligi, kõik olid konfidentsiaalsed lepingud ja sa mitte kunagi ei teadnud, kus seal tegelikult nagu mis protsendid kellega kokku lepiti, et nad, me liigume sellisest nagu muusikatööstuse ajastust nagu ära, et noh, kokkulepped ikka jäävad, aga lõppkokkuvõttes kõik on analüüsitav ja Ma arvan, et igasugusele investorile, et see kõik on täna palju paremini jälgitav kui kunagi, siis noh, kuule, kui suured plaadifirma bossid tegid otsuseid selle pealt nad, ma ei tea, millise rokkstaariga äge oli hängida, on ju, ringi, et see, see, see on sama suhaline emotsionaalne otsus kui miski muu, et. Noh, ega nii ongi, et kui me üldse ei võta nagu tavapärane ettevõtlusrisk, on ju, ja kui sa suudad seda ettevõtlusriski jaotada ka millegagi, mis on nagu äge, läheb korda ja noh, ma ei tea. Sõpradele meeldib, perele meeldib kõigile, nad noh, siis ma ei tea, et igas mõttes win-win.

Ma mõtlen ka, et, et miks mulle see, see ärimudel selles mõttes väga meeldib ja on sümpaatne, et et ühelt poolt noh, see juba jooksis läbi ka, et, et, et oluline suund praegu, kuna digitaalne turg varem või hiljem, ta hakkab looma sellist jõudlust, et isegi üks inimene saab teise inimesega teha seda millisendi transaktsiooni ja see ei olegi nagu kallim kui see, kui see sisu, et, et siis me liigume selle poole, et, et sina muusikafännina saadki kuidagi otse osta seda artisti, keda sa tahad, et see raha jõuabki otse sinna, et see on ka... Ei,

ei, aga see Spotify jääb

Ei pruugi jääda, selles mõttes, et no vot, sellest räägime veel järgmine aasta, aga et, et ütleme, et kui, kui net, striimingteenuste mudelid ei ole üldse kivisse raiutud ja et, et kui siin on olnud nagu suured küsimused, siis üks oluline küsimus, et kust tuleb sellise Streaming teenuse mudel ja millal see tuleb, et kus, kus sa reaalselt saad nii-öelda valida endale portfoolioartistide ja sinu raha läheb peaaegu otse neile. Ja vot noh, võib-olla see blockchain-i põhine, kus tõesti sellised nagu väga targad peened transaktsioonid on kõik nagu peaaegu tasuta justkui ilusas tulevikus, kui blockchain sellist võimekust hakkab välja kandma, eks ole, et, et, et siis see olekski nagu võimalik ja et, et, et mis see, mida see Fanvestory ühendab, mis mulle meeldib, on, et ühelt poolt sa ei tegele ikkagi päriselt nagu niisuguse hoo andmisega, eks ole, et, Ei, selles mõttes, et, et on, on, on väga oluline ja tore aeg, et, et seal, seal on see investeerimisloogika, samal ajal tal on see emotsionaalne seos sinu, sinu kui, kui fänni ja artistivahelise armastusega. Ma pean nüüd lõpetama ära, meie,

meie minutid on läbi, aitäh kõigile osalejatele, kuulajatele ja äärmine nädal uuesti.