AI_pealkiri: Telia Mattias Männi ja Toomas Kärner asjade internetist spordis ning 5G tulevikust

Tere tulemast kuulama Restarti saadet ja mina olen täna saatejuhat Hans Lõugas ja minuga on stuudios täna kaks külalist, kes on mõlemad ühest samast firmast, ehk siis esiteks Toomas Kärner. Tere. Ja teine on Mattjas Männi. Tere. Mõlemad siis esindavad Teliat, ma ei hakanud kohe ütlema ka teie ametinimetusi, sellepärast et kui Toomas, sinu ametinimetuses on IoT sees, siis võikski juba siis saate teemaks võtta, et mis su ametinimetus on? IoT, asjade internet on tänase saate üks teema, teine on see, millised, milliseks muutuvad meie mobiilivõrgud järgmises põlvkonnas, ehk siis pärast 4G-d, 5G. Aga me alustame hoopis ühest väga konkreetsest ja tuttavast kohast, mis peaks raadiokuulajatele olema nimi, mida ei pea kordama, see on Kääriku, kes tahab hoida ennast heas vormis, on seal tervisesporti teinud, kes elab kaasa Eesti suusatajatele, teab, et seal treenivad siis meie sportlased ja isegi. Ajaloohuvilised teavad, et Soome president on seal kunagi olulised suusatõuket teinud. Aga miks on Kääriku oluline meie saate kontekstis? Sellest, Toomas, küsin sinult. Mida Telia otsib või otsis, kui te läksite tegema Käärikule oma asjade internetiprojekti?

Mida me otsisime tegelikult on see, et Käärik, Tehvandi on meie niisugused head pikaajalised kliendid. Ja kääriku spordipaas läheb täielikule uuendamisele. Ja siis tekkis nagu diskussiooni kohta, et aga teeks midagi rohkemat kui lihtsalt nagu väga ägedad spordiväljakud, vaatas nagu kaugemale, et mis on nagu spordi tulevikus. Ja selle pealt tekkis mõte, et on niisugune üldine suund nagu quantify self, mis üritab inimese eluprotsessist hästi palju andmeid koguda ja sellest nagu siis mingisuguseid järeldusi teha. Ja tekkis üldine mõte, et rakendaks seda põhimõtet nagu maksimaalselt käärikus. Ja, ja sealt edasi läks siis see, et, et noh, et kui me praegu mõne näiteks mõõdame sporditegemise käigus hästi palju, pulsid ja nii edasi, nii edasi, sammukiirused, kui kaua on inimese jalg õhus, soksmise ajal, kuni selleni välja. Et aga seoks selle kokku veel omakorda sellega, et kuidas ta öösel magas, mida ta sõi, mis oli söögikoosus. Ja üritaks leida nende kooslusest nagu ristmõjureid. Et kui sa magasid öösel hästi, sellepärast et su toatemperatuur oli selline, sellepärast et CO2 oli natuke madalam toas ja nii edasi ja järgmine päev tegid kaks sekundit parem aja. Ja see kordub, siis äkki peakski nii jätkama, jätkama. Ja see on nagu see alushüpotees, mis tundus meile endile väga põnev. Seda siis Käärika inimesed pakkusid välja olümpiaspoliitikomiteele ja Tartu ülikooli ja spordikliinikule ja nemad tulid ka kohe ideega kaasa. Ja selle pealt saigi kokku nagu plaan, et vot see oleks see suund, kuhu läheme, et me tahame sporti nagu tõsiselt häkkida ja andmete pealt teha asju.

Aga me räägime siin sellest, et kaasaegne mobiiloperaator, Telekomi ettevõte, et enam ei hoolsi selle eest, et seal suusarajal või spordikompleksis oleks hea levi. Et sellest on juba väga samm, mitu sammu edasi, kui tahate hakata mõtlema sellele, kuidas siis tõesti meie füüsilist tegevust mõõta.

Igaks juhuks ütleme, et ikka hoolitseme.

Jaa, sellest hoolitseme ka, aga, aga lihtsalt me tahame, tahame teha nagu, nagu minna samm nagu kaugemale. Et see, et ta lihtsalt levi on noh, see on tänapäeval nagu kõikjal.

See on standard.

See on standard, et see on nagu WiFi pidi olema noh, nagu elualus juba osatele inimestele.

Aga, aga see, millest sa rääkisid, see, milline on hapnik, hapniku taseses õhus, mis ma hingan ja mida ma söön. Kui palju nüüd see on ikkagi mingisugune. Väga olulise, aga väikse grupi inimeste elus teema nagu, kes on siis profiatleedid, professionaalses sportlased, kas see mõjuta ainult nende siis seda sooritust ja treeningut või, või, või, või ka teisi?

Väga hea küsimus, praegune tehnoloogiat tegelikult on olemas. Tihtipeale nende tehnoloogiline mure on see, et nad saavad lubada neid tehnoloogilisi ainult väga rikkad sporditiimid, ala USA-s ja nii edasi. Me tahame siin kasutada nii Tallinna ja Tehnikaülikooli kui Tartu Ülikooli, et uurida viise, kuidas me saame neid tuua kättesaadavaks mitte ainult Eesti nagu tippsportlastele. Vaid ka noh, tuua seda latti nagu allapoole. Et tuua neid kättesaadavaks ka, ka pühapäevasportlastele, harrastussportlastele, kes saaksid minna käärikule, teha seal mingisuguse treeninglaagri nädal aega ja saaksid samamoodi oma andmed anda Tartu Ülikooli pealt analüüsida ja seostada neid kuni geenivaramu andmetega välja ja saada selle pealt siis nagu head nõuannet, et mida nad peaksid jälgima, milliseid tegureid nagu oma spordi tegemisel ja tulla siis aasta pärast uuesti check-up'ile, vaadata siis tervikpilti uuesti.

Et see kõlab nagu, et siis Käärik on selline kõrktonoloogiline spordikeskus, kus ma käin nii-öelda kord aastas ülevaatuses. Oma, oma kere, oma.

Jah, aga selle vahega, et kui praegu nagu spordiarsti juures sul on see lint, mille peal sa jookseb kõik torud, torud küljes. Siis me käärikul tahame selle lindi tegelikult peita ära sinu ümber. Me tahame, et, et me saame, me tahame seda, et me saame need andmed kätte sinu küljest, kus sa saad ikka metsarajad sporti teha, et sa jookse selles. Umses kabinetis, vooliks uus. Vaid ikka päris tingimustes ja nii edasi ja, aga see on suund, et siin on väga pikk maa veel käia. Spordiinimeste kokkuleppega, mis on need olulised andmed üldse ja nii edasi.

Jah, no aga kui kaugel me selles siis maas, maal te olete, et mis käärikul praegu seis on?

Käärikul praegu käib juba hoonete ja spordiajalist uuendamine. Tehnoloogilist platvormi, eks me seda hakkame nüüd siin järk-järgult välja valima, sõltuvalt ikka sellest ka, et mis me tuvastame, mis on nagu need spordivaates kõige olulised andmed. Kindlasti plaanime kaasata siia globaalseid spordi varustuse tootjaid, kes mõõdavad praegu juba niikuinii Polar, Zoom, Tarmin ja nii edasi, et kuidas nemad saaksid oma seadmeid ka meile sinna tuua ja vastutasut, me pakume tegelikult ju maailma tasemel teadust. Sest me seal kaevame need andmed välja, sorteerimised nagu selle pointi, aga nemad saavad selle pealt teha jälle uued tooted, luvaalsele turule, et, et ma näen siin nagu vastastikust kasu väga suurt.

No see, see, see teema, millest sa räägid ja see trend on ju ka selline, et me ei pea minema ainult ühte tippkeskusesse, vaid tehnika pakub meile üha rohkem siis vahendeid, me igapäevaselt saame seda teha, no teeme stuudios kiire ringi, et mis meil siin randmetel on, kas on mõni nutikas

seade? Jah. Garmini spordikell kõikvõimalike asjadega.

Ja ütleb sulle, kui sa teed trenni, pulss-distants, kus.

Pulss-distants kuni selleni välja, et ta muudab ka golfilüügi kaugused ära.

Ja laed pilve kindlasti nüüd. Jaa, muidugi. Täpselt, jaa. Ja kuidas sul on?

Väikese, väikest viisi triatloni huvilisena selline rohkem spordikell, aga siiski nutikas, et sõnumid tulevad ka siia ette ja aga, aga jah, ma ei tea, kas sul ujudes ütleb, mis stiili ujud, kas oled selili või kõhuli.

Stiili mõõdab basseini pikkusega.

Jah, no need asjad on mul nagu kohe fookus, et Polar V200 juhtub olema käe peal.

No näed, ja, ja mina võtsin täiesti, no analoog on isegi ei saa öelda enam, sest noh, ikka elektroonika sees, aga, aga vahetasin kella just väga lihtsa vastu, et ta ei segaks mind, laseks mul teha, mida ma tahan. Aga ometi, te ei ole mingid erandid, et väga palju inimesi on, kes tänapäeval kasutavad seadmeid oma füüsist jälgida. Kui head need on, näiteks kas või teie enda näite pealt, olete te rahul sellega, mida annab selline noh, tarbielektraanika või siis veidi edasi jõudnud atleedi igapäevaselt kantav nutikell, on see, on see hea, kvaliteetne?

Mina ütleks, et nüüd see hakkab jõudma sinna, ma olen testinud erinevaid Samsungi spordikelli või noh, ütleme nutikellasid, kui nad tuli esimesed generatsioonid teist generatsiooni. Ma olen testinud kahte Fitbiti, noh pikalt, noh mõlemad aasta-kaks kasutanud. Ja ma olen jõudnud enda jaoks mingitele järeldustele, mis on hea, mis on ülaliiniline. Miks ma selle peale praegu olen valinud, on see, et ühendab minu jaoks nii spordi kui ka tavakella ja ka nutikella kokku ja see on see, ma, ma ei taha omada mitut.

Mattias, kuidas sinu? Ma pean ütlema seda, et ma kannan teda juba vist kolm aastat, saab kohe täis, et see on mõnes mõttes juba unikum tehnoloogia vaatesse, aga ma olen üllatunud, et ta siiamaani on tegelikult täitsa suutlik. Noh, jah, ega ju tegelikult kui ma mõtlen, kus, mis, mis andmeid ma siit siis sporti tehes tarbin, pulssi, rattasõidus kadentsiandur ühendub siia külge, oleks võimalik ühendada ka võimsusemõõtja, aga noh, see on juba väga spetsiifiline huvi, et see, see, see, neid tarbijaid on nagu väga vähe. Tegelikult, mis mulle tema juures meeldib, on see, et aku kestab jube hästi. Ma olen, ma olen natuke kurb, et ta on mustvalge, eks ole, võiks olla tänapäeval juba värviline ja fancyne, uued asjad kõik on olemas, aga, aga kindlasti nende aku kestaks vähem, et see tõesti, kui ma sellega nüüd, nüüd ülemäära palju trenni ei tee, siis ma peaaegu vean nädala välja ja kui ma trenni üldse ei teeksin, siis veaksin mitu nädalat välja, et see on äge.

Ja see on üks suurim häda paljude teiste kellade juures. Kas see nüüd Kääriku kontekstis on, on see nagu andis teile kinnitust, et, et tasub tegeleda sellise asjaga, et meil on üha rohkem inimesi, kes tahavad, viitsivad ja saadavad lubada tehnikat, millega siis mõõta enda?

Ja, ja kindlasti, sest et mina tegin vahepeal natuke hoogsamat ratasporti ja oli Heliumkapil, võtsid osa ja nii edasi ja kui sa vaatad seda nihukest rahvaspordiüritusele seda varustuse taset ja selle varustuse hinda. Kus nagu on see spordiüritus, kus on paar tuhat inimest, Eesti hüppeüritus, siis see, mida nihukeseks harrastussportlased on. nõus investeerima sellesse, see on päris muljetavaldav. Ja ega see on kõik see nagu sellepärast, et need andmed tegelikult teevad ka selle spordi tegemise natuke põnevamaks. Sa nagu täpselt näed, kuidas sa arened ja

nii edasi. Panustama, ma isegi ütleks, et see, see anal, et sa teed järeleanalüüsi ja jälle, mul on see võimalus juba mõttes teada. Väike võistlus on mind ka. Iseendaga nagunii, et harjastussportlane, kellega ta võistleb iseendaga, eks ole, ja siis selle abil on sul palju parem seda teha.

Et kui mina sõidan oma rattaringi ära, siis ma vaatan seda kaarti, kus ma sõitsin, siis ma näen, seal on erinevad lõigud, kas keegi teine ei sõitnud, ehk virtuaalsed edetabelid nendel lõikudes, osasin ja nii edasi, ja nii edasi. Et ma sain endaga võidu sõita, ma sain kõigi teistega võidu sõita, ilmaaegpallaks kordagi koos nendega rääl

olnud. Kui, kui enne küsimus oli, et mis, kas on, kas me oleme rahul või et kas võiks veel midagi olla, siis mina küll ootan seda ausalt öeldes, et. Et meie IoT ja nutimaailm areneb sinna, et ma ikkagi kergli Tunnetusliku või liitreaalsuse vaade ees sealsamas a la võib-olla teine, eks ole, jalgrattur seal ees, mis tempoga ta liigub, kuhu ta läheb, kas ta alles alustas trenni? Ahah, ta alles alustas, maanteerattaga sõidab, tore. Sul on plaanis seitsekümmend kilomeetrit, ma tulen sinuga koos trenni, haagin sealtsamast kergliiklustee pealt sappa võõrale, miks mitte, et noh. Olles kas või ka kuskil välismaal ise turistina võtnud ratta ja sõitnud, teinud trenni, seal on väga okei kuskil noh, minu konkreetne näide Sydneys. Ja oligi, inimesed üle maailma käivad, seal on väga rahvusvaheline rahvas, nad lihtsalt satuvad sellesama pargi ringile, küsivad sellesama küsimuse üksteise käest, okei, kaua sa oled ju, polnud kaua sa veel sõidad ja sõidad koos ja räägid eluasjadest, niikaua kui sa teed trenni. Et see, seda kõike saab see nii-öelda nutimaailm edasi aidata.

Aga meil üks kolleeg muide teeb juba praegu niimoodi, aga oma enda, oma enda kodust üle virtuaalse teiste jalgratturitega, kõik on oma jalgrattatreini puki peal ja sõidavad grupisõitu, võidu, kõ

Nojah, aga see võib-olla oleks hea tõesti, kui, kui ma saan sõita siis nii-öelda varjuga või Ghostiga, et näen kas või enda eelmist treeningut siin ja ja vaatan, kaugele jõuan, aga kui see Kääriku teema kokku võtta, kas, kas on, kas selles maailmas, millest me räägime, on vaja, et see on üks siis nagu selline üks tippkeskus, kus me veel lähme ja saame mingit lisateenust või tegelikult me võiksime juba seda kõikjal teha ja kõikjal saama, saada oma tehnikaga päris head tagasisidet oma treeningutele?

Me saame juba praegu ise seda teha, mida kindlasti Käärika juurde hakkab andma, on see, et noh, mina, et ma oleks selle, selle kella peale jõudnud, olen katsetanud erinevaid ja, ja, ja. Ja see investeering ühe inimese kohta selleks, et sa saaks nagu selle tunde kätte, on päris suur. Mis Käärika annab, võimalus on see, et sa lähed seal proovid, kasutad, võtad sellest nagu, teed oma treeningsessiooni ära. Ja siis saad aru, mihukest, ega sa peaksid alustama. Et ta toob nagu selles mõttes sul võimaldab nagu, nagu, nagu testsõitu teha. Ja, ja siis sa saad ise hakata rahulikult minema, et ta toob selles mõttes ka selle kogemuse barjääri allapoole, sa ei pea nagu seda kõike iseendale ostma ja siis avastama, et ai, noh, see päris tegelikult polnud minu jaoks.

Nii et kääriku saab siis võib-olla üheks kõige, kõige kõrgtehnoloogiliseks kohaks vähemalt sinna, kuhu Eesti spordihuvilised ja sportlased võiksid sattuda, aga Restart teeb siia väikse pausi ja siis jätkame saadet. Restart läheb edasi ja meil on seekord saateks, saate teemaks asjade internet ja kui me alustasime jutu kääriku spordibaasist, siis esmapilgul ju ei tegi sellist seost, et mis nüüd suuskadel ja suusakeppidel või muudel spordivahenditel, seos on asjade internetiga, aga tegelikult ju kõik see, mille, millest me rääkisime alguses, on osa asjade internetist. Kas mul on õigus?

Jah, see, millest me kääriku puhul räägime, käib niisuguse, ütleme neid erinevate kasutuslugude gruppide alla, see käib niisuguse e-health või sport või sellesse kategooriasse. Aga üldpõhimõte on asjade interneti see, et sul on kas siis mingisugune sensor, mis mõõdab siis keskkonnast midagi ja annab seda teadmist siis interneti serveritele. Või siis serverid juhivad mingisuguseid konkreetsed seadmeid juba noh, teistpidi tagasi. Et see on asjade interneti põhiolemas.

Võtame selle korra lahti, selle mõiste, selle IoT nagu sa seletasid. Mida selleks vaja on, et me saaksime öelda, et me oleme püsti pannud näiteks asjade internetti mingi süsteemi, mingi lahendusi, meil on vaja andurid, sensorid, eks, siis on vaja ilmselt neil ühendust millegagi.

Ja,

ja kolmandaks ilmselt siis mingisugust platvormi tarkvara, pilvelahendust.

Jah, kindlasti, sest et muidu sul on asi, mis on otsapidi internetis, aga, aga tarkus tuleb nende andmete noh, nagu mingiks kasuks keeramiseks, võtame näiteks kas või. Kas või kaugloetavad arvestid, noh, see kui sa võtad seda kaugloetav arvest ja pole otsapidi interneti juhtu midagi. Point on siis, kui ta on ühendanud arveldussüsteemi, kui arve selle alusel tuleb.

Muide, see kauglajatavad arvestused on vist kõige mastaapsema asjade interneti projekt ju, mis see tegelikult on Eestis?

Täpselt, ega inimesed ei tea, aga tegelikult on asjade interneti ammu kodus, kõigil.

Me ei räägi millestki uuest selles mõttes, kui me ütleme IOT.

Teliaameti teeb ju erinevaid selliseid pilootprojekte, prooviprojekte ja üksikuid lahendusi, juba tükk aega Tartust tegelete ühe nii-öelda targa linna projektiga. Jah. Mis see tähendab, et mis, mis see toimub?

Tartus toimub see, et seal on kesklinnas hulka vanu niinimetatud hrutštšovkasi. Ja koostöös kolme linnaga sai kirjutatud projekt, Tartus. Mille eesmärk oli siis vähendada sellise linnaosa energiatarvet, lähes kolm korda. Et nad on praegu kakssada seitsekümmend kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas, tuues üheksakümne peale.

Talvel kolm korda külmemaks toas ja, ja

tehtud. Aga mitte ohverdades eluga... Olgu leida ja mis mõttes kolm korda, lükka kinni

kõik. Aga mis, kuidas internet aitab seda eesmärki saavutada?

Seda eesmärki on saavutada võimalik noh, nagu Tehniliselt öeldes passiivsete, aktiivsete meetod. Passiivne on see, et me peame hästi palju penoplasti, teeme nagu noh, hästi sojakindlaks ja vaatame, et lihtsalt soe ei lekiks kuhugi. Teine asi on nagu aktiivsed mehhanismid, kus me hakkame hästi palju jälgima seda, et kui palju midagi päriselt kasutatakse ja üritame neid noh, siis nagu vastavalt sellele ainult, kas tooteenergiat või kulutada energiat. Noh, kõige lihtsamad näideid on muidugi valgustusest, et kui ikka kedagi koridoris ei liigu, tuled lähevad kustu. Aga, aga see laieneb nagu nii paljudesse kohtadesse edasi, näiteks ventilatsioonid. Kui sa ventilatsiooni juhid otseselt nagu CO-kahe andmestiku järgi, siis sa jälle saad teha paremaks asja. Et sa ei pumpa sooja õhku õue olukorras, kus tegelikult toas inimesi ei ole ja sul ei ole vaja ventileerida.

Üleüldiselt kogu tarbimist annab optimeerida, ühesõnaga.

Aga see tähendab ka väga nagu individuaalsel tasemel tarbimise mõõtmist, et nagu ühe konkreetse korteri neeter, et kui andur peab siis tuvastama, kas on keegi kodus. Kas keegi tarbib seda sooja? Kas sellel on vaja, et soe või saab siis lasta temperatuuri madalamaks?

Jah, see on, see on kombinatsioon, sest me peame arvestama seda, et teguniki kortermajaga, et sa saad nagu ühte tuba vahepealt külmaks teha, teine on sooja ja nii edasi ja seal tuleb hästi palju. Nüansse mängu, õnneks selles osas meil on ka energiaagentuur pundis. Et igal projektipartnerilil on oma roll. Meie pakume sinna seda alustehnoloogiat, kuidas, kuidas need andmed kõik tuua lihtsalt kasutatavaks ja selle peaks meil on Tartu Ülikool seal ka jälle mängus. Et ja, ja teistpidi siis otsida viisi, et mis on need algoritmid, mille alusel kõige paremini juhtida, et saavutada see kõige parem tulemus. Ja lõpuks me otsime ka nagu seal viise, kuidas mõjutada inimkäitumist. Ja see on lihtne näide sellest, on see, et me võime teha maja väga heade seintega, juhtida väga aktiivselt nagu soojuse tootmist seal sees ja panna Herkli paneeli katusel teha mida iganes. Aga aknad on pärane keset talve. Siis nagu tulemus on kaunis, kaunis väike.

Jah, see inimene leiab ju alati viisi, kui, kui midagi ei toimi, siis selle asemel, et hakata kõige keerulisemat teed, viisi seda parandama, kõige lihtsamalt järsku. Kui näiteks üle küt minemine, valesti reguleeritud, siis tee akna lahti ja. Täpselt. Lahendame mure, eks. Jah. Kui kaugel see projekt on Tartus, et jutt oli nendest Noh, selliseid hooned ilmselt on ju üle Eesti väga palju, mis ei ole veel nii vanad, et vääriks lammutamist, aga ei ole piisavalt uued, et, et vajaksid soojustamist.

See on üks põhjus, miks minu arvates ka Euroopa Komisjon sellele projektile rahastuse andis, et see, see projekt omab väga head korratavust. Ehk kui seal nagu õnnestuks, siis meil praegu hetkel on juba kaks nihukest follower-linna, kes jälgivad meie projekti. Ja tulemuste ja edukuste puhul tahavad seda nagu lahendust nagu hakata kopeerima endale, üks on neist Itaalias ja, ja teine on Valgevene, jah, Valgevenes.

No sa rääkisid seda, et, et see oluline osa on algoritmid ja nende andmete põhjal otsuste langetamine. See on see kolmas osa, kui me, kui me rääkisime, et on andurid, võrk ja, ja platvorm siis. Kas see toimib tavalisel võrgul? Telia, kaks, kolm, neli G, andur on majas ja edastab andmed kuhugi platvormil või või võimab see mingit suuremat võrgu paigaldamist?

Võrkude puhul me, me kasutame võrke neid, mis on noh, nagu selleks konkreetseks asjaks kõige otstarbekam.

No

ütleme niimoodi, et kui me räägime noh, selles mõttes Tartu case on lihtne, seal minnakse maju päris tugevalt nagu üleprojekteerimine edasi ja kui sa siin korra juba sisse lähed, siis, siis on mõistlik mõelda näiteks kaabli peale. Kui sa aga tahad nagu teha tagantjärgi mingit sensori paigaldust, siis sa pigem ei taha võib-olla kaablit vedada ja puurida ja keset seina omada mingisugust uut kaablit.

Täpsustan siis, et kaablit selleks, et sensorist andmed nii-öelda pilve

saada. Et kuni vooluni välja, et kui me räägime mingisugust veemõõtjast, kus sul ei ole elektrit ega internetikaablit, siis sul on nagu küsimus, et kuidas ma selle ühendan. Ja vastavalt nagu sellele juhtumile me valime tehnoloogia, ja. Üks nagu meie point seal ongi see, et me eemaldame selle ühenduse tehnoloogia keerukuse, me lahendame seda ära ja me toome ta ühtsesse niisuguse andmekihi platvormi välja kõik, et. Ei oleks algoritmi, algoritmile fokusseeritud inimese mure see, kuidas see seade on ühendatud. Saade parim algoritm ja ühenduse eest muretsevad teised inimesed.

Et teil on eritükid selles pusles, mis, mis on ükskõnes sõltumatud, aga.

Jaa, jaa.

IOT lendu mineku võib-olla üks selline valdkonna kui sellise lendu mineku üks võtmeküsimusi ongi sellesama pusle, selle keerukusest läbinärimine, et neid tehnoloogilise lahenduse võimalusi on tegelikult nii palju. Et selleks, et need, kes selle peal mingi äri välja mõtlevad, et neil, neil nagu seda, lasta neil teha oma tööd ja fokusseerida sellele business case'i väljamängimisele seal, siis keegi kuskil võiks aidata seal tehnoloogilise keerukuse ära lahendada.

Nendest võrkudest rääkides muide, kui me räägime sellest, et me ei hakka vedama kaablit, vaid tahame siis asjade internetti viia kuhugi sinna, kus on vaja üle, üle õhu see ühendus luua, siis. Mis selleks vaja on? Ma tahan jutuga jõudu sinna, et me oleme harjunud praegu seda, et meil on traadita sidevõrk eelkõige inimestele või inimeste vajadusest lähtuvalt. Kas see nõuab, et me peame ehitama teistsugused võrgud, kui me tahame asju võrk kooli?

No see, siin ongi see, et nagu enne sai mainitud ka, et ega internet of things kui selline ei ole midagi uut või asjade värk-võrk, eks ole. Et ma saan seda teha, ma võin oma mobiiltelefoni või nii-öelda tänast nutitelefoni ka pidada, kui, kui, kui, kui mingiks device'iks, mis suudab andmesideühendust pidada ja mingeid andmeid liigutada, et. Et häda on temaga, on selles, et tema aku kestab suhteliselt vähe, eks, et ta küll pakub hea andmeside kiiruse. Ta levib rahuldavalt enamustes olukordades, kus, kus, kus noh, kus ma saan kõneleda ja andmeid liigutada, siis ka nii-öelda IoT ühenduseks, on seesama hea see ühendus. Aga aku kestab ka vähe. Ehk siis üks asi ongi, et kui meil ei ole mingisuguse kasutusjuhul võimalik seda toidet kaabliga kohale tuua ja ei oleks ka kuidagi äriliselt nagu mõistlik, et keegi käib siis seda toidet seal kogu aeg laadimas, selle sensori akut, eks ole. Siis ongi nii-öelda uued tehnoloogilised noh, kuidas me siis ütleme, standardid väljatöötamisel või juba välja töötatud. Mida, mille abil on võimalik selle aku kestvust märkimisväärselt pikendada, räägitakse kuni kümneaastasest aku kestvusest spetsiifilise IoT võrgu puhul või, või ühenduvuse puhul.

Kõige lihtsam näide on tegelikult, mida on lihtne mõista, on koduloomad, nende ärajooksmine ja, ja nendele sensori külge paneme, et kuhu ta siis läks? Nii. Et praegu jahimehed kasutavad neid, kui nad nüüd jahti peavad, selleks, et noh, nagu aru saada, kus jahikoer on ja nii edasi, see on päris kobakas seade. Sest et seal on kobakas aku, seal on kobakas tehnoloogia.

Et, et sa ütled, et jahikoerte oma, jahikoerad on võrgus.

Jaa, jahikoerad on võrgus, mobiiltelefonis näevad, kus on jahimehed ja kus koerad ja ajavad nagu ikka, nagu.

Ja see isegi vist tehniliselt ei ole asjade internet siis, ikkagi?

Nad suhtuvad ikka selles mõttes üle mobiilivõrguga, kõik, et nad on ikka internetis, see on mobiilirakendus, kus nad vaatavad.

Koerade internet.

Koerade internet, jah. Jaa, aga sa ei pane seda külge kassile. Sest et see asi vajab laadimist tihti ja ta nii suur, et kas siis tõesti enam ei liigu, sa ei pea muretsema, et ära jookseb kodus, sest ta ei jookseb mitte kuhugi.

On selles äriline potentsiaal suur siis või? Meenub, kui sa ütlesid seda värk-võrke, lihtsalt kuna seda terminit populiseerib üks teine firma, et Eestis on vist see Levikom. Kes tegeleb sama lahendustega ja kui tavatarbija eraklient mõtleb tihti, et noh, Eestis on kolm mobiilseid operaatorid, siis tundub, et selles asjade interneti maailmas on tekkimas uued tegijad tulevad juurdeturule. Kas asjade interneti ootab siis nii suur potentsiaal?

Jaa, asjade internet, öeldakse, seda võib võrrelda uue tööstusrevolutsiooniga. Et tulevate aastate pärast ei jää nagu ükski äri ja ükski asi, mida me teeme nagu natuke sarnaseks, nii nagu elekter muutis asju, nii nagu massitööstus muutis asju, nii nagu internet muutis äritegemist. Nii muudab ka asjade internet lihtsad näited, kuidas muudatakse sellega tooted digitaalseks, ettevõtted teevad oma protsesse digitaalseks, tänu sellele saavutad konkurentsieelist, teised ettevõtted kas peavad ka kaasa minema või turult kaduma. See on see, mis see, mis see põhipõhjus on, mis hakkab nagu toimuma järjest, aga see, see, see lumepall on praegu päris veeremise alguses alles, et see on nagu nurgad olnud tulemas, et kui me räägime siin. Teistest operaatoritest ja uutest võrguettevõtetest, kes tulevad, et. Et see on lõppkokkuvõttes üks osa neid asju nende, see on see selle ühenduse pakkumine. Aga ühendusi on tegelikult olnud meil ju kogu aeg, kas keegi tunneb, et tal on ühendused puudu olnud või? See, et me suudame nüüd teha kümneaastaseid sensoreid akuelu pealt, noh, see on vajalik teatud juhtudena. Aga teatud juhtud, et see pole oluline. Ja selles mõttes, et, et nii nagu spordis noh, kui tuleb sinuga kaasa, see sensor, siis on oluline, et selle aku eluiga, aga samas, kui ma ta iga, see niikuinii võib, seisab kuskil, siis ta ei ole oluline.

No aga tuues korra paralleeli meie senisest, klassikalisest mobiilseidest siis, meil on eritootjad, kes toodavad siis neid terminale, meil on telefonid, meil on erioperaatorid, kes pakuvad võrke. Ja saame seda erinevaid rakendusi kasutada, konkurents toimib või ikka on väga tore, tarbijatele meeldib. Ja see on ka hea, et kui ma olen tõesti ühe operaatori klient, ma saan selle terminaliga, selle telefoniga minna teise operaatoriga võrku. Sest me vähemalt Euroopas on ju, kasutame samu standardeid. On seesama seis asjade internetis? Ma küsin, sellepärast et ma märkan sealt silmanurgast seda paberit, mis räägib, kui palju erinevaid võrke on asjade internetis. On need omavahel ühilduvus olemas või, või ei?

No siin on see, see, et kui me räägime mobiiltelefonist andmiseid edastusest, edastusest, see kõik, mis sa just ära mainisid. Siis sel juhul me tegime, tegeleme tegelikult kommertskasutuses olevast sellisest standardiseeritud sidepidamise viisist. Et mida meile siis praegused trendid asjade internetti siis tehnoloogilise ühenduvuse lahenduste toomisel toovad. On see, et püütakse nii üht kui teist, et kui meil on andmeside jaoks WiFi ja LTE tänapäeval, siis või 4G, eks ole. Siis, siis IOT jaoks võib-olla mul kas SeacFox, LoRa või mõni teine alternatiivne vabasagedusel leviv IOT ühenduvus. Või siis noh, lähiajal siin üsna pea ilmselt kõigile saadavaks tulev 3GPP-l standardiseeritult tuleb siis kas EC-GSM või, või Narrowband, IoT või LD-kategoori M1, nii-öelda. Tehnoloogiline standard, et, et seda valikut on jube palju ja lihtsalt põhiliselt nad laias laastus lahterdavad kaheks jah, kas vabasageduslik või siis operaatori poolt hallatav kindla kvaliteediga sageduslik optsion.

Ka, ka see muudab ainult seda, et, et kuidas sinu see seade ühendub internetiga, sealt edasi tuleb see tarkvarakiht. Nii nagu meil on telefonid, mis töötavad igas võrgus, aga sa ei saa äppi ega laadida alla Androidi rakendust ja vastupidi. Et see maailm kaales on stardipunkis ja sealt saab olema nagu, nagu tõsised vendorite vahelised nihukesed võiduvõtmised veel ja, ja seda on näha nagu globaalses turus, kuidas praegu pannakse ikka väga suuri panuseid sinna, miks siin, kui palju sinna investeeritakse. Et püüda seda, seda nagu rakenduste ja kasutuslugude turgu endale.

Võib-olla ennetades su küsimust juba, Hans, et. Ega, ega, ega siin ei paista, küll me ei ole täna veel nii küpses seisus, et me julgeks täna öelda, et vot see nii-öelda ühenduvus, see tehnoloogia võidab selle võidu jooksul, et me oleme nii alguses, et tegelikult täna on niimoodi, et vastavalt kasutusjuhule ongi ühel omad head, teisel omad vead. Et nendel kõigil on oma nagu mingisugune nišš ja mõte. Ja samamoodi käib see sagedu, vabasagedusliku või siis litsenteeritud sagedusliku kohta.

Selge, saan aru, et menüü on pikkust valida, aga meie lähme seda väiksele pausile.

Restart läheb edasi, meie saates on jälle natukene aega jäänud, et rääkida nendest võrkudest edasi ja, ja mobiilsidevõrkude puhul ilmselt vist üks sõna, mida viimastel, viimasel kahekümne neljal kuul umbes, no kahe aasta jooksul on kõige rohkem mainitud, on viis G. Sellepärast, et, et kolm G-d on aastaid räägitud, siis tuli neli G, mis on meile pähe jäänud ja no mis see ikka loogiline on, pärast kolme nelja kuigi, number viis. Telia teatas juba päris, päris ammu, et avab Stockholmis ja Tallinnas oma esimese pilootvõrgu aastal kaks tuhat kaheksateist. Kas plaanid kehtivad, on jõus? Jaa. Nii et...

Kas küsimus on lihtne, vastata jah? Väga

hea, ma seda vastust ootasingi. Aga, aga järgmine küsimus on keerulisem, mis asi see 5G on? Jah, ei sellega on mulle pii

ajal. Eks me, kuidas siis öelda, jah, ütleme kohe ära, et viis G-d kui sellist ei ole ju täna standardiseeritud, et, et lõplikku vastust öelda, vot see on see ja lõppu joonistada neljakandiline ristkülik, mis on täis joonistatud, nagu matemaatikatunnis õpetati, Mott, seda ei ole täna. Mis ta on, ta on jah, uue generatsiooni mobiilivõrk, mobiili, ütleme siis standard, andmisele standard. 3GPP töötab seda välja alles ja kõige varem, mis me kuuleme, võiks oodata teda, et ta saab ka standardiseerituks siis oma esimesel kujul, võib-olla veel mitte kõikide kellade ja viledega, mis sinna tuleb, kaks tuhat üheksateist. Jah, ja samal ajal küsimus on, eks ole, õigustatud, et aga et kuidas siis Telia tuleb ja teeb midagi kaks tuhat kaheksateist. Asjal on väga lihtne tegelikult, eks ole, needsamad ressursid, kes panustavad selle standardiseerimisse. On tegelikult needsamad insenerid, kes samal ajal oma põhitöökohal töötavad raadioseadmete toote juures ja, ja arendavad seal seadmeid. Ehk et tegelikult need nii-öelda tootjad vendorid, nad on nii lähedalt seotud selle standardiseerimisega, et nad nagu julgevad taguda rind kumm ja öelda, et meie seade ongi juba 5G, mis sestet standardit veel ei ole, nii et selles mõttes sealt tuleb see, see, see, see hype mõnes mõttes.

Okei, nii et igatahes, et samad inimesed asjaga seotud on võib-olla kindel, et pärast ei tule keegi ütlema, et 5G on hoopis midagi.

Kindlasti jääb siin mingisuguseid aspekte nii-öelda interoperability vaates, kas erinevate vendorite seadmed töötavad kokku, nii edasi, see kõik saab lõpuks, lõplikuks, siis kui standard on nagu alla kirjutatud.

Aga kui me ennem rääkisime sellest, et me saame anduritega ühendada internetti erinevaid seadmeid ja, ja valik võrkudeks on, on väga suur. Siis tõmbame nüüd selge joone vahele, et, et kui me ennem rääkisime asjade internetist ja väga spetsiifilistest võrkudest. Siis seletage ära, 5G, kas sellest saab selline laiatarbevõrk, tavaline tarbijatele mõeldud võrk, nagu meil praegu 4G? Või, või on see, hakkab teenindama ka selliseid eriotstarbelisi ülesandeid, meil on siin, varsti on autod tänaval, mis tahavad kogu aeg ühendust, meil on... Ma vastan

võib-olla natuke pikemalt, vastan sellest, et üks raadiovõrk, tema toimimise vundament on raadiosagedus. Ja kui meil praegu 2G, 3G, 4G toimivad siin alates kaheksasada kuni kaks-kuussada megahertsi, eks ole. Siis viis G puhul räägitakse esmases lähenduses, esimestes versioonides, sagedustest kolm pool Gigahertsi ja kakskümmend kaheksa Gigahertsi USA, Aasia või kakskümmend kuus Gigahertsi Euroopa. Et kui me räägime noh, kolme poolest, siis me veel umbes suudame ette kujutada, milline tema nagu leviomadused võiksid olla seal bändis, aga, aga kui me mõtleme seda kahtekümmend kaheksat, mis siis ütleme niimoodi. Olümpiamängud suuresti on, on drive'imas seda viis G arengut ja sealt, sealt see kakskümmend kaheksa nagu tuleb. Et, et kui me ütleme selle levi peale oma juba, juba iseenesest, siis praktiliselt ei murdu see laine, et, et seal on praegu põhimõtteliselt sulle otse nähtavust vaja, nii et sealt juba automaatselt genereerib vastuse, et see ei saa olla kohe kõigil igal pool, et, et. Et väga suure tõenäosusega ei ole nagu mõistlik teha üleriigilist katvust nüüd ja kohe kõigile laiatarvel.

No mul on kodune ruutor, pakub kaks koma neli gigahertsi ja viis gigahertsi võrku ja maja on betoonist ja kui ma nüüd lähen juba ruutorist paar hoonet, paar tuba edasi, siis sinna viis gigahertsi võrku enam ikka ei saa. Ja kui me räägime juba nüüd üle kahekümne gigahertsi sellest, siis see on väga väike levijara, aga. Väga suur kiirus, jah.

Aga noh, midagi pole teha, et eeter on, raadioeeter on piiratud ressurss ja kui tahta mahtusid juurde, siis ei ole midagi teha, kui tuleb mööda redelite ülespoole ronida, kus neid mahtusid on, aga selle, see kõik tuleb nii-öelda levi hinnaga või katvuse hinnaga.

Siis sa pead, pead minema nagu tihedamaks ja iga, iga mast ei ole fiiber ja, ja siis sa teed seda viimast lõppu üle, raadio.

Eeldame, et nüüd kaks tuhat kaheksateist midagi sellist avatakse, mida me koht võime öelda, 5G piloot. Mis need esimesed kasutusvõimalused võiks olla või mida me sellega peale võiksime hakata?

5G, mina tegelikult tooksin ka selle asjade interneti dimensiooni siia ka juurde. Sest et 5G funktsionaalsuse alla tegelikult liigutatakse ka sedasama Narrowband IoT osa. Mis on siis mobiilside analoog või vastusstandard nendele vabasagedusaladega. Ja tema eesmärk on sarnaselt nendele raadiotele, eelpool mainitud C-Fox ja Lorale, saavutada umbes kümme aastat sensori eluiga ja nii edasi ja nii edasi. Parem läbistatavus ja kõike muud sellist. Et selles mõttes ka see on tulemas, 5G, vaid siis 5G võibki jagada suures plaanis nagu kaheks, üks on see asjade interneti osa. Kus me lubame, ma ei tea, kakssada tuhat seadet ühe masti piirkonnas.

Kakssada tuhat

jah? Kakssada tuhat seadet, et ei saa enam-vähem juttu, et lauluväljakul ei olnud laulupeo ajal levi. Ja teistpidi on siis need kõrgsagedused ja, ja hästi suured kiirused ja hästi madalad viited. Ja siin me räägime noh, reaalaja protsesside juhtimisest, just see sama on, et see, see auto. Üldse drooni kaugelt juhtimine, näiteks praegu, mis on uued e-sportsid, drooni võidusõidud, see kõik toimub kohapeale üle analoogi. 5G maailmas on võimalik seda, et see toimub kaugelt üle mobiilivõrgu.

Ehk et põhimõtteliselt seda ta ka toob jah, aga see tundub nii ka igav suust välja öelda, et kui me oleme harjunud, et 3G-st tuli 4G-le minnes tuli suurem andmeside kiirus, siis jah, 5G toob selle ka. Jah, ta toob jällegi veel väiksema latentsuse, nii nagu 4G tõi peale 3G-d, eks ole. Aga see tundub juba võib-olla liiga triviaalne täna öelda, et, et me oleme harjunud, et seda me ootame nagunii viis keelt, et miks Toomas toobki selle IoT aspekti ka sisse, et. Et see on midagi ekstra, noh, mida veel mõelda nagu ekstra on, no räägitakse sellest asjast nagu network splicing, viiskeel puhul, et sa saad siis. mingit tüüpi kasutusele anda prioriteedi raadioeetris, väga hea võimalus operaatorile mingisuguste professionaalsete kasutuste noh, pakkumiseks sama ressursi peal, kui, kui, kui parasjagu seda professionaalset kasutust ei ole, noh, siis kasutavad teised seda ressurssi.

Seal oleks kõige lihtsam näide, on turokaamerad. Turvakaamera tuleb mobiilsida, praegu lähedaga ja kümnekesi telefoniga Youtube'iga alla ja pilt ei lähe edasi. Aga siis on võimalik eraldada sellele spetsiaalne

riba.

Et ei lähe pilt ära.

Nii et praeguse tehnoloogiaga seda ei, ei saa põhimõtteliselt teha. Et

praegu see eenter on jagatud.

Seda ja teisest küljest, kui täna seda tahta teha, siis sa pead selleks tegema spetsiaalse arenduse oma olemasolevale infrale, võrgule, conf'ile ja siis sa saad seda teha, aga 5G-sse tuleb juba nii-öelda riiulist, eks ole. Selles mõttes ta on sulle ette juba mõeldud funktsionaalsus.

Kas selles, seesama teema, kas siin ei tule mingisugused probleemid kohe seadusandlusega, siis ütlevad, et nii, neti neutraalsus on, võib-olla me hakkame siin vaatama, et keskel on privileeg, antakse, mille alusel ja...

Ma olen täiesti nõus su kommentaariga, see nii-öelda 5G tulek ka ja, ja veel mõned muud arengud maailmas, selgelt seavad selle aspekti nagu noh, challenge'ivad seda aspekti, jaa. Mul ei ole täna selget vastust, kuhu, kuhu see viib, aga, aga kindlalt see aspekt tuleb nagu punaseks jutu, jutuajamiseks.

Nojah, vaadates üldse Euroopas on, kui Euroopas pigem tehakse asju rohkem regulatsiooni, siis, siis on meil ka rohkem aega, et kulub rohkem aega, et siis nendele vastata, eks. Aga viis G, saab sellest siis, ütleme, millal sellest saab selline võrk, mida, mida Telia kas või turundab, kuigi selle esmase valikuna, mida tarbija peaks võtma? Kas sellest saab kunagi selline võrk?

No ilmselt, ilmselt, ilmselt ei ole muud vastust, kui et küll ta saab, ta saab ilmselt olema väga lähedases sümbioosis olemasoleva 4G võrguga. Nii et kust see täpselt nii-öelda piir hakkab seal minema, et kas ma nüüd seda kasutust või seda kasutusjuhtu realiseerin nüüd üle 5G või mul ei ole selleks vaja ja ma saan teda üle 4G teha, see saab olema case by case.

Aga kui raadioeeter on, on piiratud, eks, üks asi on see, et eeter on piiratud, teine asi, kas on vaja, et meil hakkab olema, siis jäävad alles kõik need endised G-d ka, me räägime siin 2G, 3G, 4G, 5G, dubleerimine ilmselt. Riike

nimetamata siin mõned julged maailmas nimetavad välja operaatorid, et jah, et me paneme siin, eks ole, kaks tuhat kakskümmend, 2G ja 3G kinni ja me jäämegi opereerima 4G peale, et selliseid julgelt mõtlejaid on. Need on võib-olla veelgi arenenumad riigid, kui, kui me ise, kuigi meil on ka päris hästi. Lihtsalt asi on selles, et. Iga asi tuleb omal ajal. Ise oleme õppinud kasutama sellist sõnapaari nagu nähtav perspektiiv, ehk sa saad siis paralleelselt jälgid tehnoloogia arengut, jälgid kasutusharjumuste arengut, jälgid konkurentsi olukorda, jälgid veel paari asja, eks ole. Ja neid kõiki nad arenevad kuidagi, need, need peavad oma, üksteisesse suhestuma. Ja siis on mingi nähtav perspektiiv, mida sa suudad nagu ette projektseerida, ilma artificial intelligence'i panust kasutamata. Ja, ja, ja kuskil läheb see piir, kus see läheb häguseks, eks ole. Et noh, praegu meie ütleme selgelt, et 2G ja 3G meil Eestis nähtavas perspektiivis ei sulgu, meil on neid tarvis, need on meil, me oleme oma võrku arendanud selliselt 2G, 3G, 4G, nad täiendavad teineteist, vastavalt vajadusele olukorrale, kus nad on, neid on vaja. Ja, ja selles nähtavas perspektiivis meil ei ole täna plaani neid sulgeda, küll aga me peame jah, su küsimus selles mõttes õigustatud, me toome ju 5G mingi hetk uuesti ka sisse, noh. Sama ikka jälle opereerimisressursiga, me peame veel ühte võrku haldama, ilmselt on otstarbekas midagi siis kuskilt tagantotsast hakata sulgema, mis see plaan täpselt saab olema, sellega me töötame tegelikult.

Aga seda näeb kaks tuhat kaheksateist, kui meil peaks olema esimene maitse 5G-st suus?

Me kindlasti nagu julgen öelda, mitmeid päevi nädalaski töötame selle nimel, et kaks tuhat kaheksateist me toome selle maitse suhu, moel või teisel, seda siis aeg näitab, kuidas saab olema.

No väga tore, mõned kuud on veel oodata jäänud siin selleni, aga selline oli tänane Restart, kus me rääkisime alates Käärikust sellest, kuidas kasutame võrku nii enda keha arenguks kui ka meie linnaruumi ja ja jääme ootama siin uusi võrke, aga aitäh tulemast saatesse. Aitäh.