AI_pealkiri: Ahti Heinla ja Allan Martinson Starship Technologiesi pakirobotitest, turust ja globaalsest laienemisest

Starship teeb, teeb ja opereerib roboteid, mis tegelevad pakiveoga või inimestele, kulleriteenuste osutamisega. Et kõikvõimalikud asjad, kaasa arvatud kaubad, kaasa arvatud toidukaubad ja toit, mis inimestele koju või kontoritesse liigub. Seda kõike võiks tegelikult kohale toimetada robot ja, ja kui kuskil ulmefilmidest kõik on harjunud sellega, et kui lendavad autod ja nii edasi, nii edasi, siis keegi ei, miskipärast ei arva. Ulmefilmidest tavaliselt ei ole selliseid tegelasi, et nende ukse aja koputab keegi nokamütsiga, siis kulleripoiss, eks ole. Et, et kõik, kõik saavad aru, et see kõik kuidagi toimub robotitega tulevikus, sest me, meil kaks ja pool aastat tagasi tuli. arusaam, et see kõik tegelikult võiks olla reaalsus juba täna, mitte kahekümne aasta pärast ja kui meil see mõte tuli, siis hakkasime tegema.

Me kontsentreerume kolmele põhilisele tööstusharule või kliendigrupile, et üks on pakivedu, ehk siis firmad, mis tegelevad postiteenusega ja kullerteenusega, teiseks toidukohale veofirmad, mis on üsna kiiresti kasvav tööstusharu, sellepärast. Et üldjuhul läänemaailmas, arenenud läänemaailmas inimesed aina vähem teevad ise süüa ja ka restoranide kasv on praktiliselt peatunud, et kõige kasvavam segment on justkui koju, kohalevedu või koju või siis tööle. Ja kolmas on noh, nii-öelda eesti keeles... Ma ei teagi juures, on e-grocerys või on, onlain siis toidukaubamajad või, või noh, onlain, e-Selver on hea näide. Et ja mis on ka võib-olla kõige väiksem veel esialgu, ütleme kõige levinum turg on Inglismaal vist umbes viis protsenti kogu sellest nii-öelda jaekaubanduse mahust või, või ütleme, igapäevasest jaekaubandusest tuleb onlainis, mujal maailmas on kuskil ühe protsendi juures, aga ta kasvab hästi kiiresti. Ja need kolm segmenti kõik kokku on noh, hästi huvitavad, see jätkub meile veel nii paljudes aastateks tööd, isegi siis, kui me saavutame sealt üsna väikse turuose. Et me nagu väga, et me ei, praegu ei muretse, kas me teeme miljard või teeme viis miljardit kohalevedu siin aastate pärast, et ütleme, et jõuame miljonini, siis me jõuame rääkida, et.

Kus see asi sinna sisse saab, kõige inimene ikkagi paneb selle minu kauba sinna füüsiliselt, teeb lugi lahti, paneb sisse, eks ole?

Inimene paneb, kuigi me töötame tegelikult ka selliste robotlahenduste vallas, et, et et piltlikult öeldes robotkäsi paneks, paneks kauba sinna sisse, et, et lõpuks tegelikult niisuguse suurema visioonina ma arvan, et kahekümne aasta pärast peaaegu kogu logistika on, on automaatne, selles mõttes, et et inimkäsi ei pruugi üldse puutuda mingisugust pakki või, või, või asja, mis, mis kuskile teele pannakse. Et praegu on see, on veel ulme. Robotid, mis kõnniteele sõidavad, ei ole ulme, aga, aga, aga see, et kogu see logistiline ahel oleks automaatne, see on praegu veel ulme, aga ma olen kahekümne aasta pealt seal, ei ole.

Nagu ma ütleks Ahtile täienduseks, et see, et inimene järel käib, ei tähenda, et inimene, kes kõnnib robotiga, robotit juhiks, et robotit juhib kas algoritm või juhib siis kuskil operaator, et see kaasas kõndiv inimene on pigem siis lihtsalt jälgija ja noh, turvomeede. Aga protsessi koha pealt noh, me praegu alles oleme alustanud ju reaalsete veerude korraldamist ja seal on ikkagi veel noh, miljon asja teha. Alates mobiiliäpist ja lõpetades igasuguste trajektoori planeerimise. arvutuste ja kõige muuga, et noh, kogu see finantsiline mudel, noh, ta on meil olemas, aga me peame seda tõestama, et see tõesti nii töötab. Et noh, põhimõtteliselt kuidas see robo, robootilised veoärimudel üldiselt peaks töötama, on see, et ta on sellise naabruskonna või piirkonna keskne, kuna ta raadius on piiratud mingi paari-kolme kilomeetriga, siis tabelid on seal mingis piirkonnas, mis on nagu selles selgete piirjoontega, on üks hulk roboteid, mis seda piirkonna teenindavad. Ja nüüd kuidas need suhted siis erinevate kaubaomanikega ja seal elavate inimestega täpselt tekivad, et noh, see on ka, millega me praegu tegeleme.