AI_pealkiri: Norris Koppel ja Monese lugu: mobiilpank välismaal elavatele eurooplastele

Tere kõik raadiokuulajad, nüüd on käes jälle aeg rääkida Restart saates Eesti IT-ärist, mina olen saatejuht Hans Lõugas ja minu kaassaatejuht on täna Taavi Katka. Ja meil on külas Norris Koppel, see oli siis Eesti ja mitte ainult Eesti ettevõttest nagu Monese, tere. Tervist. Alustame kõige tähtsamast küsimusest kohe, et kas ma hääldan seda nime õigesti, see on väga eestipärane hääldus, Monese või, või hääldad sa ise teistmoodi? Sa

hääldasid seda väga õieti, aga meil ei ole ka mitte midagi selle vastu, kui sa natuke teistmoodi. Aga

kas investorid ka suudavad hääletada? Kõik

suudavad perfektselt hääldada, nii uskumatu kui see aga ei ole.

Ma hakkasin kohe mõtlema, Monese ja midagi inglise pärast, aga.

Inglismaal me kutsume Moniziks, Eestis on Monese itaallastele ja hispaanlastele, on ka Monese.

Itaaliapärane nimi on tõesti, kõlab nii, Monese on võib-olla nimi, mis minu väga subjektiivse hinnangu kohaselt ei ole Eestis meedias väga palju tuntud. Valdkonna spetsialistid teavad muidugi, sest Monese ei ole uus firma juba mitu aastat tegutsenud. Aga oli hiljuti meedias sellega, et saite olulise investeeringu. Alustame Monese's tegelikult sellest, et midagi ta, millega te tegelete ja kuidas te sündisite.

Ma läheksin natukene ajaloos kõigepealt hakatuseks kohe tagasi, et tegelikult Monese sai alguse minu isiklikust väga sellisest valusast ja, ja pettunud kogemusest, et kui ma läksin aastal kaks tuhat Inglismaale elama ja siis mina, tulles Eesti e-riigist, eks ole, kus olime nullist üles ehitanud panganduse ja kõik oli digitaalne revolutsioon, ja tulles sellest keskkonnast, mina läheksin Inglismaale, ma ei saanud endale kõige lihtsamat pangakontot, et see oli äärmiselt alandav ja solvav kogemus.

See on seesama, sa pead tooma neid üüriarveid ja, ja vee- ja elektriarveid, aga see pole veel isegi veel seda üürikorterit, sellepärast et üürikorteri jaoks on vaja pangakontot.

Just, et see on nagu selline nagu nõiaring, et sa, kui sul ei ole kontot, siis sa ei saa tööd ja kui sul pole tööd, siis sa ei saa endale korterit kus olla, kui sul ei ole korterit kus olla, siis saab ühtegi paberilipakat, millega sa tahaksid see panka minna, et endale kontot saada, et et mul endal oli väga palju sellega probleeme, et mulle vist neli kuud läks aega, enne kui ma sain endale konto. Ja tegelikult, olles selles Eesti selles kommuunis natukene seal sees, ütleme omal ajal, siis, siis see oli ka selline asi, mis noh, praktiliselt kõiki minu tuttavaid puudutas, et siis ma sain aru, et see on, probleem on ilm Ja siis see jäi mul nagu mälusopp ja aastaid hiljem mul tuli see nagu uuesti päevavalgele ja siis hakkas see nagu kerima. Et ühesõnaga, kerime siis kolmteist aastat kiiresti nagu edasi. Tegin, tegin, proovisin igatpidi kätt erinevates ärides ja ettevõtluskogemust ja nii edasi, aga kaks tuhat kolmteist aastal olin perega puhkusel rannas ja oli niisugune nagu jõudehetk ja nagu ikka head ideed tekivad siis, kui on nagu aega natukene. Ja siis mul tuli meelde, et, et, et mul oli kohutavalt raske pangakontot Suurbritanniasse saada, hakkasin mõtlema, sealsamas rannas helistasin ma sõpradele sealtsamalt ja küsisin, et mis te arvate sellisest hullust ideest, et kas oleks võimalik ehitada valmis nagu pangakonto, mida ükskõik kes saab endale, ükskõik kus kohas avada, ükskõik kus maailma riigis näiteks, ja kõik oleks mobiili kaudu ja oleks hästi odav või siis peaaegu tasuta, mis te arvate, kõik arvasid, et noh, see on väga hea idee, aga natukene hull. Ja, aga ma seda asja päris niimoodi ei jätnud, hakkasin uurima, lugesin hakatuseks läbi kõik Euroopa, ütleme, pangandusseadused ja nii edasi ja siis ma sain aru, et oot, oot, oot, oot, et seal on jumet. Hakkasin helistama regulaatoritele, finantsinspektsioonidele, igasugustele advokaatidele ja nii edasi ja mulle jõudis kohale, et tegelikult see, mida ma planeerin, on tegelikult võimalik, see on küll väga raske, aga ta on võimalik. Ja põhjus, miks seda keegi teine ei ole veel varem ära teinud või miks pangad seda ei ole teinud, on sel põhjus Ja kuna pangad on ehitanud omad tehnoloogiad ja, ja nii edasi teistsugustel alustel üles, siis muutuda oleks neile ülimalt keerukas ja kallis.

Kas teeme vahe siis, Monese ei ole pank. Ja inimesed tavaliselt finantsasutus, finantsasutus, inimesed mõtlevad kohe, et, et, et oi, see peab olema mingi pank ja pangal on ju tohutud, üks pole regulatsioon, aga kogu see taust, kes üldse saab panka luua, mis on nende inimeste taust, kes saab panka luua, usaldusväärsed ja nii edasi. Päris maailmas on vist teistmoodi, et, et on olemas veel mingi olemas mingi niisugune vahefaas, sa nagu oled peaaegu pank või sa oled mingi nii-öelda finantsasutus. Ma küsiks, aga mis

asi on pank tegelikult, eks ole, pank on see, kuhu inimene paneb raha ja võtab raha, on ju, kõige lihtsamas. Meie teeme seda ju sedasama asja, et kas me siis ei ole pank, et noh, ütleme, me räägime nagu. taustala lahti, et tõepoolest, et me oleme, kuigi me oleme reguleeritud Suurbritannias ja me allume samadele reeglitena nagu pangad, ütleme, ütleme, rahapesu tõkestamised ja muud asjad, siis meie see litsentsi tüüp on pisut erinev, mis annab meile natukene sellised kiiremad võimalused ja soodsamad võimalused nagu turul tegutseda, aga tehniliselt või noh, põhimõtteliselt me pakume samasugust ikkagi kliendile lahendust nagu pangakonto. Sa saad endale Monisi pangakonto siis ütleme, mobiiltelefoni peal avada paari minutiga, kogu isikutuvastus toimib kõik läbi mobiili, kuhugi pangakontorisse minema ei pea, konto on seal avatud ja pärast seda tuleb mõne päevaga koju d-betkaart, visa d-betkaart toimib igal pool terves maailmas ja palun väga, maksad oma arveid, saad palka, kasutad oma kaarti, teed ülekandeid ja mis iganes, pank, kõlab, kõlab täitsa nagu pank kirjelduse järgi.

Okei, aga see töötab nüüd ainult UK-s,

Ütleme niimoodi, et hetkel me oleme alustanud UK-s, kuna see oli turg, mida ma kõige rohkem tundsin, aga ambitsioon oli alati pisut suurem, eks ole, me kujutame ennast ette, et me oleme selline nagu kuidas eesti keeles on, light on inglise keeles, eks ole, et me tahame niisugune kerge nagu lihtne pank olla ja olla paljudel eri, paljudes erinevates regioonides, pakkuda siis samasugust teenust, ehk siis konto, kaart, ülekanded. Kõik.

Aga see, kellel, kellele seda vaja on, ega see ei ole tõesti ju mingi unikaalne, et kui sina seda toona, sul oli raske avada aastal kaks tuhat ühe kontot, sul ei olnud probleeme mingi taustakontrolli või sellega lihtsalt, sa kuulusid nende inimeste sekka, keda siis tavaliselt pangad nagu justkui ei tahagi. See ei ole Suurbritannia eripära, neid on teistes riikides veel.

Jaa, absoluutselt, et Eestis on mul üsna raske tegelikult seletada, et mis asi see Monese üldse on ja miks seda üldse vaja on, sest keegi ei saa täpselt aru, et milleks on vaja üldse sellist teenust, kuna Eestis on see hästi lihtne saada endale kontot, aga niipea, kui sa võtad selle eestlase ja paned ta Londoni või kuskile mujale suurlinna, ütled, et mine nüüd, tee endale pangas konto, siis tegelikult nad põrkuvad kohe selle probleemi otsa ja nad saavad üsna kähkaru, milleks seda vaja on.

Ei no isegi Eesti ärimehed Rootsis näiteks või Soomes nägid tohutult vaeva, mulle mitu sõpuri, kes tahtis Soomes kinnisvara osta ja ei saanud kontot endale, on ju, sest noh, kohe tekkis nagu mingi rahapesu kahtlus, on ju. Kindlasti tuled siin oma vene maffia rahaga, hakkad seda kõike siin meie Rootsi ilusas puhtas riigis nagu pesema, on ju. Et see on see mure või see on see, see probleem, mille päris neid kontosid ei avata.

Põhiliselt jääb asi kahe asjaolu taha, ütleme tavalistes pankades. Esiteks on siis see, et näiteks kui me võtame Suurbritannia, siis seal on automaatselt pangakonto tähendab ka seda, et sulle pank on automaatselt avanud mingisuguse krediidilimiidi, ehk siis sa peaksid olema krediidikõlbulik. Kui sa tuled nüüd mujalt maailmast, siis sul ei ole loomulikult sinu krediidiajalugu, mis võib olla sul Eestis suurepärane, sul on Eestis ütleme, kodulaenud ja sul on kod, ma ei tea, autolaenud ja mis iganes, sa oled nagu väga väljapaistev kodanik, aga Suurbritannias oled sa madalam kui muru ja mitte kedagi ei huvita, sest sinu krediidiajalugu ei, ei, ei tule kaasa sinuga. Ja seetõttu pank ei saa sulle krediiti anda, järelikult ta ei saa sinu pealt raha teenida, kuna ta ei saa sulle krediiti anda ja seetõttu pole mõistlik sulle kontot avada, see on number üks probleem. Ja teine probleem on siis selles, et tavaliselt kas sa tuledki niimoodi kuskilt välisriigist, siis jällegi sul ei ole võimalik kohe saada ühtegi dokumenti, millel on sinu nimi ja aadress sama paberi peal, mida on siis pangal vaja, et sinu isikutavastused lõpetada. Muide, kas ei ole

ka see eripära veel, et Eestis on probleemiks tihti see, et kui mul on maksehäired, ma jään võlgu millegagi. Aga Lääneriikides on tihti nii, et probleemiks pole mitte siis maksehäirete puudumine, vaid et mul üldse ajalugu ei olegi. Et nad ei näe, et ma olen ka nagu kõik ära maksnud hästi, see on juba hea, aga siis, kui mul ei ole mitte ühtegi jälge minu ajaloost, siis see on justkui probleem, seda Eestis ei ole.

Ja ikka on, samamoodi. Selles mõttes noh, mingi ajalugu sa pead usaldama, on ju, aga just seesama, et, et eestlane teenib ju ka selle pealt, et noh, ülekandetasud ja, ja noh, ükskõik, iga liigutus ju pangas tegelikult maksab ja päris korralikult maksab, et kas mitte mitte pool nende kasumist või käibest ei ole puhtalt nagu mingid sellised, sellised teenustasud, mis ei ole nii-öelda laenuintressid, vaid ongi nagu noh, ma tegin mingi liigutuse.

Jah, et pangad on äärmiselt osavalt tegelikult inimese taskust raha niimoodi ärakorjamises, et keegi ei saagi sellest nagu hästi aru. Ja, ja kui ma, pärastpoole võib-olla räägime meie hinnastamisest ka natukene, et siis kui ma teile ütlen, et meie tasuline teenus on viis korda odavam kui pankade tasuta teenust, on ju, et siis

No aga räägime selle kohe lahti, aga...

No räägime kohe lahti, ühesõnaga meil oli, alguses oli Nobeli idee, et me proovime asju teha nagu nii soodsalt kui võimalik, et soovitavalt tasuta, eks ole. Alguses oli mõte, et olgu, et teeme, hinnastame niimoodi, et me kõik teame, et tasuta lõuna ei ole olemas, et äkki me küsime klientidelt siis teenustasu, nii nagu panked, nagu Swedbank või mis iganes, sa teed üle kanda, nad küsivad sealt kaheksateist eurosenti või mis iganes, ja mõtlesin, et paneme ka mõned sendid sinna. Aga Suurbritannia kliendid näiteks ei ole harjunud selles asjaga ja, ja neil oli üsna vastumeelt ja nad tundsid, et nad hakkavad maksma liiga palju. Seetõttu pärast pisukast nuputamist siis mõtlesime, et äkki me paneme siis fikseeritud kuutasu, neli, üheksakümmend viis on meil kuutasu. Ja, ja vaatame, kuidas sellega toimib ja see nagu läks päris hästi, et inimesed said aru, et nad maksavad fikseeritud tasu, aga seal all ei ole mitte midagi rohkem peidus, et ei ole niimoodi, et sa võtad oma kaardi, lähed näiteks, ma ei tea, Taisse puhkama ja siis Tais võtad raha automaadist välja ja siis tulevad mingid tasused juurde. Mitte midagi juurde enam ei tasu, ei ole mitte midagi peidetud seal all enam, ei ole kolme eurost teenustasu, millele tuleb valuutavahetus, mingisugune kurss otse, mis iganes.

Aga seda aparaat mitte ei küsi seda, et kui sa lähed näiteks, võtad suna raha välja ja aparaat ütleb, et noh, et, et selle tegevuse hind on kolm dollarit. A,

aparaat võib öelda, mida ta tahab, aga selles mõttes, et meie raha ei võta ja kliendi jaoks mingeid lisakulusid sellega ei kaasne. Küll aga kaasnevad näiteks teiste pankade klientide jaoks sellised kulud, mida nad ei tea, ja võib-olla kunagi hiljem avastavad, et oi, need ma maksin seal kolm eurot või mis iganes, eks ole, on ju, aga noh, jah, et...

Aga vist mõtlengi, et noh, neli, üheksakümmend viis tundub nagu üle mõistuse vähe, et kas see alla oma hinna ei ole?

Ei ole, selles mõttes, et enamus kliendid me oleme niimoodi ära balansseerinud, et enamus klientide puhul ikkagi me teenime ka kasumit, eks ole, et nagu ettevõttena jätkusuutlikkust säilitada, mõndade klientide puhul tõepoolest, et ütleme, kui nad väga aktiivsed kasutajad on, teatud teenuse liike väga tiimaselased kasutavad, et siis, siis me seal ei pruugi nagu kasumit teenida. Aga muidu piisab jah, neli, üheksakümmend viis. Ja see ei ole ka liiga kõrge, selles mõttes neli, üheksakümmend viis, kui me paneksime näiteks hinna kümne peale või viieteistkümne peale, vaid siis hakkaks juba nagu, nagu kalliks nagu natuke minema, et selles mõttes neli, üheksakümmend viis valitud selline nagu...

Ei ole natukene kallisem, aga mõrutane, aga sellest teistpidi jälle näiteks mis see nagu, lugemisõigus Eesti meediamaastikul maksab tavaliselt mingi üks euro või kaks

euro. Mis tundub nagu

palju maksta nagu, ei niimoodi. Jah,

aga on ka hinna poolest tegelikult dumping, ma ütleks. Aga lähme,

lähme tagasi, põhimõtteliselt täna siis Monese või Monese UK-s on ju, on, on, on ikkagi abikõrs immigrantidele?

Võib ka niimoodi öelda jah, mina kui ise immigrant, et uhkelt siiamaani ütlen, et ma olen immigrant, et absoluutselt jah.

Ehk siis nagu põhiliselt ongi noh, ma alates Poola ehitajatest kuni noh, kelle iganes seltskonnani veel, jah.

Absoluutselt jah, et me oleme avastanud, et enamus meie kliendibaasist on need inimesed, kes on tulnud näiteks, töötavad supermarketites, eks ole, kuskil Starbucks'is, kohvikutes ja mis iganes, inimesed, kes tulevad siia tööle, nad võivad olla ka noh, nad ei pea kindlasti olema sinikraad, et Ütleme, minusugune inimene ka, kes, ma ei tööta kohvikus näiteks, et paljud minu tuttavad on otsustanud mõnese kasutajaks hakata just seetõttu, et kuna see on lihtsalt niivõrd lihtne, ja kui me vaatame seda, mis moodi see äpp ja kaart ja kõik asjad välja näevad, siis ta näeb välja hea, maitsekas, elegantne. Ta on kiirem ja, ja see kasutamismugavus on noh, jube parem kui näiteks Briti suurpankadele, et kas või nagu kasutamismugavuse ja selle, selle tõttu on, mida need inimesed kasutavad.

Ma tahtsin just sinna jõuda, et ma tõmbasin, prooviks selle Monese äpi alla ja saan su sõnu kinnitada, jah, on küll ilus ja tihti ilusam ja mõnusam kui tõesti need pangateenused, mis on tihti, suurpangad on ju, tohutult pärand on seal nii suur, et isegi internetipanga äpid paistavad välja justkui ikka üheksakümnendates aastates, nii et

Aga kokkuvõttes ma saan aru, et kui ma olen immigrant, ma olen UK-s, mul on vaja pangakontot, siis Monese on minu arust kõige kiirem variant, et ma saan ühe päevaga oma konto tehtud, äpi tööle, rahad liikuma. See on viis, Noela kuus, neli üheksakümmend viis, jah.

Just, just, et mõte on siis selline, et astud lennukist välja uuel, uues riigis, eks ole, ja ennem kui sa jõuad võtta lindi pealt oma kohvrikese, on sul, võid sa pangapontoga juba uhkelt välja jalutada lennujaamas, et see on siis see meie mõte. Et hetkel me saadame siis kaarte, eks ole, pastiga, mis võtab teatud päevad, aga mõte on ka siis selles, et me toome selle kaardi väljastamise, teeme kiiremaks, et näiteks Suurbritannias on vähemalt üks pank, kes annab juba, pangakontorist väljastab ja ma tean, et Eestis LHV väljastab ka pangakontorist kohe kaarte, et mõte on siis ka midagi sellist teha, et nagu tõesti ülikiireks selle viia, et pangakontot me tahame muuta nagu utiliidiks või kuidas seda öeldaksegi, et see on nagu selline asi, mille peale inimesed ei peaks siin mõtlema, see peaks kuidagi nagu taustal tulema nagu en

Restart IT-ärisaade läheb edasi ja meie tänase saate teema on Eesti Suurbritannia idufirma Monese. No me oleme nüüd saanud selgeks, mis see Monese on ja kellel ta on. Mind, mind huvitab üks teema väga ja ma tahaksin sellest rääkida lähemalt. Sa ütlesid seda Norris Koppel, et suurpangad tihti lükkavad selle kliendi ära, kes on äsja riiki tulnud, sest nad ei tea tema kohta piisavalt, teie suudate. Vist see väide oli saja kahekümne sekundiga, siis inimese tuvastada ja talle konto luua, mis selle saladuse eripära siis on, kuidas te minu identiteeti nii kiiresti teada saate ja mind usaldate?

Meil ongi selline luksus võrreldes olemasolevate suuremate pankadega, on siis see, et kuna me alustasime täiesti nullist, siis meil oli tegelikult üsna piiramatu voli seaduse piires loomulikult, teha sellist tehnilist innovatsiooni. Ja kuna me võtsime kohe alguses oma eesmärgiks sellised kliendid, kes tulevad näiteks üle Euroopa või üle maailma tulevad kuskile Eestisse või Suurbritanniasse elama, et nende isikutuvastus on meie jaoks kõige, kõige olulisem asi, siis me ehitasime oma tehnoloogia ümber selle. Ja tegelikult me ettevõtte registreerisime juba kaks tuhat kolmteist aastal, aga esimesed kaks aastat me ise lõime seda tehnoloogiat. Ja et selles mõttes seda ei ole nagu, kuskilt ei olnud võimalik seda osta, et selles mõttes on, see on täiesti uus asi.

No aga räägime natuke ikkagi noh, mis sa teed, sa surfad Facebookis, netis, kraabid kõik kokku, mis inimese kohta võimalik saada on? Mis ma ise

pean andma selleks, et siis konto teha?

No kõik algab sellest, et ütleme, kui sa avad seda kontot, siis me alustuseks palume seal teha oma passist pilt äpi kaudu. Siis me palume seal teha iseendast pilt, eks ole, ja sisestada oma aadressid, telefoninumbrid ja muud sellised asjad. Selle info põhjal on meil võimalik teha need järeldused, et kas sina oled see, kas sa ütled, et sa oled, ja järgida siis ütleme, finantsregulatsioone ja nii edasi. Alati ei pruugi see õnnestuda, me oleme nii-öelda ehitanud, et asi oleks kõik täisautomaatne, aga loomulikult süsteemid vajavad veel sellist nagu tuunimist ja praegu on selline, enamus kliendid saavad automaatselt läbi, aga mõndade puhul me peame manuaalselt natukene ka tööd tegema.

Aga ma ütlen, et see on tärkav valdkond ja regulaatorid siin on ikkagi suhteliselt juba ütleme niimoodi, et hakkavad vaikselt noh, nii-öelda silmi kisse ajama, sellepärast et noh, tehnoloogia abil saab ikka kõike nagu teha ka, noh, ma ei tea, Veriff on siin näidanud, mis moodi saab nii passis kui ekraanil inimese näu ära vahetada, on ju, ilma et noh, mingit, mingit kunsti oleks. Kui palju sa praegu tunnetad, et regulaatorid hakkavad juba nagu natuke esiga vähenema või noh, peab vist kuulajale ära ütlema ka selle, et kui sa niimoodi klienti tuvastad ilma füüsilise kontaktita, et siis see on ju alati limiteeritud, et need kontod on teatavate piirangutega, ülekanded on piirangutega ja nii edasi?

See ei pruugi tingimata niimoodi olla, selles mõttes, et see kõik oleneb ka regulaatorist ja riigist, eks ole, et kui me vaatame globaalsel tasandil, siis Suurbritannia finantsregulaator on tegelikult selles mõttes kõige kaasamõtlevam ja kõige, ühesõnaga, mina ütlen, et kõige parem regulaator selle koha pealt, et nad on innovatsioonile kõige avatumad olnud.

Aga nad reguleerivad seda, et ma pean ikkagi UK-s elama ka, et Eestist ma kontot avada ei saa või saan?

Loomulikult saad, aga miks sa peaksid UK-s elama, see on, see, see ei ole regulaatori poolt paika pandud, et see on tegelikult pankade poolt paika pandud ja põhjus on jällegi selles, et pangad ei suuda lihtsalt, puhtfüüsiliselt tehnoloogia puudumise tõttu nad ei suuda teha isikutuvastust korralikult teistes riikides elavatele inimestele. Aga Euroopas tegelikult on, üle Euroopa kehtivad üsna sarnased reeglid tegelikult ja on ka seadused, mis siis nõuavad, et pangad peaksid tegelikult teistele Euroopa Liidu kodanikele avama hõlpsasti kontosid vahet jälle, kus sa nagu täpsel

Oota, aga teeme selle korra nüüd selgeks üle veel, et ikkagi Monese, te ikkagi fokusseerite ennast praegu ainult London, Suurbritannia, eks? Või on mina siin Tallinnas, kui ma vaatasin, et ilus äpp ja tahaks ikkagi teile selle konto ära teha, tellida selle visa kaardi, mis te pakute ja hakata kasutama Eestis siin?

Mitte keegi ei takista sul praegu Monese kontot kohe avamast ja endale saamast Suurbritannia konto Koskardiga mingit probleemile, oled Eestis, pole kunagi käinud Inglismaal, kohe saad kätte. Ainuke probleem on selles, et sa saad Suurbritannia pangakonto, millega sul ei tõenäoliselt suurt midagi peale hakata. Aga me plaanime selle, selle rahaga, mis me nüüd investoritelt kaasasime, ongi meil suurepärane plaan tulla ka siis Euroopa Liidu riikidesse, kus siis on euro kasutusel ja avada siin ka oma uksed, nii et sina saaksid eestlase nendele eurokonto, Monese eurokonto.

See on vist praegu kõige põhilisem probleem, et miks seda UK oma ei sobi, on see, et ta on naelakonto, et ta ei ole euro.

Just, kuigi tegelikult ütleme, kui sa oleksid, pidevalt käiksid reisimas ja nii edasi, siis oleks sulle märkimisväärselt soodsam isegi selline lahendus ja paljud meie kliendid, kes on, kes käivad reisimas palju, nad panevad meile sinna naelakontole, kannavad, eurod naelteks, konverteerime. Ja siis nad kasutavad selle üle maailmas, tuleb soodsam kui ükskõik mis teise palga. Teed

selle mõte, jah. No

selle, see on sellepärast, et me näiteks valuutavahetusele ei küsi mingisuguseid kohutavaid tasusid ja kaardi mingeid tasusid ju ka ei ole, nagu ma enne rääkisin, et ainult kuu tasu on ja kaardi tehingutasuses mitte midagi ei ole. Isegi rahvusvahelised ülekanded, näiteks seal, kus pank küsib kakskümmend eurot tehingutasu pluss siis valuutavahetustasu, me ei küsi mitte mingisuguseid tehingutasusid ja valuutavahetustasu on ka null koma viis, mis on Transferwise'iga võ Aga ma just mõtlengi,

et see juba läheb, külabki väga Transferwise juba.

Transferwise'i vahe ja meie vahe on siis see, et Transferwise teeb siis raha liigutamist ühest riigist teise, kus meie siis üritame nii-öelda laiemat spektrumit pakkuda, et inimestele saavad palgakonto, nad kasutavad seda nagu oma peamise pangakontona ja kas nad tahavad raha välismaale saata või mitte, see on noh, see on juba teisejärguline, et, et meil Transferwise'i nii-öelda idee on mõnes mõttes ka noh, meil kasutatada, eks ole, et inimesed saavad saata raha ühest kohast teise.

Ei, ma ütlen, tahan veel, et kakskümmend minutit umbes oleme rääkinud või nii, ja juba ma olen müüdud, tahaks juba selle konto ära teha, reisimist tuleb ikka ette ja kaardistab kasu alla. Äpi sees on teil see valuutaülekande võimalus, aga kui sa ütled, et, et see on sarnane meetod nagu Transferwise'il, no Transferwise'i teevad Eestis kõik, on ju, aga kas te kasutate siis tõesti sedasama nagu nad ütlevad peer-to-peer ülekandeid või kuidas te selle hinnani ja madalaks saate?

Natukene sarnast lähenemist kasutame selles mõttes küll jah, et see tundub nagu väga loogiline, et, et läbi partnerite hetkel me peer-to-peer-i väga palju ei kasuta, aga küll me kasutame partnerit, kes pakuvad selliseid soodsaid võimalusi, ja aga see idee, natukene see alus, see kandev idee, mis Transferwise'il on, et seda, seda ideed me tõsi küll kasutame ja see võimaldab meil idee või seda teenustasusid hoida madalana.

Aga lähme numbritesse, et ega Monese ei ole enam nagu pisike start-up ja ütleme, ega selliseid investeeringuid, nagu te viimase ringidega maale tõite, selliseid miljoneid ega pisikestele enam ei antagi. Teil on täna juba üle kolmekümne tuhande kliendi.

Üle neljakümne tuhande kliendi on küll, aga mina isiklikult pean seda väga väikseks numbriks ja ma arvan, et me oleme ikkagi väga, väga pisikesed ja väga algusjärgus. Et kui me vaatame näiteks, mis toimub praegu maailmas, ütleme selline finantsrevolutsioon, innovatsioon, siis Euroopa kontekstis ja, ja UK kontekstis toimub üsna palju. Ja me oleme küll väga pisikesed, oleme kiiresti arenevad, aga samas see finantseering, mis sa just mainisid, see on pisikene, võrreldes teistega.

Ei noh, selles mõttes küll, aga no hea olgu selleks siiski, on ju, aga mis numbritest me räägime üldse, et iga investeering alati on ju noh, mingi tugev, tulevikuvisiooni ja plaaniga, on ju, et kuhu sa praegu selle numbriga jõu, jõuama

peaksid? Selle numbriga on siis plaan laieneda Euroopa eurotsooni riikidesse ja siis jõuda ka kasumisse.

Ehk siis sa, noh, kliendibaasina tähendab see mida, sada tuhat, kakssada tuhat, miljon klienti?

See tähendab, ma päris niimoodi konkreetsetesse numbrisse väga ei läheks, aga ütleme niimoodi, tublisti üle kahesaja tuhande kliendi meie jaoks.

Aga see, et noh, üks trend on see, et, et noh, ütleme te pakute ülikiirest konto võimalust ja, ja paindlikkust, eks, aga teine trend, mida me näeme, on see, et inimesed on rohkem nagu väikeettevõtjad või noh, ühe mehe ettevõtjad ja nii edasi, see, mis praegu Monese teeb, see on ainult erialdjendile?

Hetkel küll, et me mängime igasuguste mõtetega, hetkel me oleme ikka eraisikutele suunatud, et seal on see valu kõige suurem.

Aga kuskohast see kasv võiks tullagi rohkem, ma ütlen, eurotsoon on ju, siin on ka väga erineva profiiliga riike. No kui sa ütled, et praegu olete eraisikutele suunatud, mida te näete kõige järgmise turuna, kus, kus kõige suurem kasv võiks tulla siin?

No Euroopa Liidu riikidest me kõigepealt, kuigi me muutume saa, kättesaadavaks siis kogu Eurotsooni riikidest kõikidest, aga meil on väljavalitud teatud riigid, kus me näeme, et kus me tahaksime kõige rohkem nagu pihta hakata, et ma riiki praegu nimetama ei hakka, aga need on kolm erinevat riiki siis, suuremat riiki, kus, kus on ütleme, palju võõrrahvusest inimesi, töötajaid ja, ja kus on ka neid inimesi, kes on jäänud millegipärast panga ukse taha.

Aga ma ikkagi tulen selle kord tagasi, et miks see ärikliendi probleem nagu nii-öelda ei ole nii valus kui ärikliendi oma?

Ei, ma ei öelnud, et ta nagu vähem valusam või kuidagi, aga lihtsalt kui me räägime sellest aspektist, et noh, era, eraisiku, eraisiku probleemile meil on praegu suunatud kõige rohkem, see puudutab väga valulikult just, just äraklienti, äriklient leiab, leiab lahendusi ka teesikanalasid, kanaleid pidi, et seal on noh, valik on, kuidas ma ütlen, pisut suurem.

Teistpidi jälle, kui ma niikuinii nagu ütleme, et olin ehitusmees, olin ju, sain palka kogu aeg, on ju, nüüd järsku hakkan ettevõtja, eks siis oleks ju loogiline, et ma jätkan samas keskkondas nagu. Jah,

et no annate mulle häid ideid siin.

Kui see nüüd, sa ütled, et kavatsete liikuda sealt Suurbritannia turult Eurotsooni, kas see tähendab midagi erinevust teile regulaatorite mõttes või see, et te olete Suurbritannia finantsregulaatori poolt siis järelvalvatud? Kas sellest piisab, et tegutseda ülejäänud Euroopa Liidus?

Hetkel piisab, aga Inglismaal toimus selline lahe asi nagu Brexit või, või täpsemalt siis mitte lahe asi,

on toimumas,

või on toimumas, eks ole, mis tähendab seda, et tõenäoliselt mõne aasta jooksul võivad toimuda sellised muudatused, et enam sellest litsentsist ei piisa, et tuleb ka euroalal võtta lisalitsents juurde. Aga kui me näiteks peaksime seda protsessi läbima ja võtma siit ka uue litsentsi, siis, siis see kataks ära eurot, Euroopa Liidu.

Aga kes täna üldse Euroopas kõige avatum on, et ma saan aru, et meile meeldib mõelda, et Eesti on väga innovatiivne, aga tuleb välja, et näiteks finantsregulatsioonis me oleme vaata et üks kehvamaid.

Noh, Eestis toimus äge asi nüüd, et saab videokõnega teha ka nagu kontot, eks ole, aga mis on takistav tegur, on see, et on vaja Eesti isikukoodi. Nii et meie kontekstis see kahjuks ei tööta, sest me ei saa ju ometi sundida kõiki oma kliente, kliente e-residentideks. Selle,

muidu sellega mu küsimuse tagamata tegelikult, et meie siin just tegime selle video, videokõnetuvastuse, oleme seda juurutamas nüüd, praegu Suurbritannias piisab fotost, et ma, et ei pea klienti nägema liikumas sellel

ekraanil.

Saksamaal on ka vist.

Saksamaal on vaja videokõnet, aga kui te küsite nüüd seda regulaatori suhtes, siis kui nende kiiresti ette puristada, siis Saksamaa on, on selles mõttes, seal on lahe regulaator, Prantsusmaa teeb ka ponnistusi, aga noh, Saksamaa minu meelest on parem, Iirimaa... on hea ja siis ka Hollandi.

Aga see selles mõttes huvitav, et ühelt poolt on Saksamaa nagu väga hea ja oma pankadega ja oma finantsasutustega on väga lahke. Teiselt poolt, kui me vaatame näed korrespondentpangandust, noh alati on ju see, et rahvusvahelise ülekandeid tehakse läbi mingi, mingi suure panga noh alani, mingi Deutsche pank või midagi sellist, on ju, siis need vaatavad jälle näiteks noh, Baltikumi või Balti riiki nagu mingeid paariad või ütleme ühesõnaga, et noh, et kellega jumala eest, mitte mingid business'eid ei tohi teha, Ja nad veel mõtlesid välja mingi eriti laheda asja, nagu mingi digitaalne kodakondsus, on ju, nüüd tuleb noh, ei tea, kust tulevad need, nagu need kliendid, on ju. Et selles mõttes on nagu väga huvitav, et nagu omaenda riigis nad on väga pahindlikud, aga kõik, mis nagu väljapool seda tundub, tundub niisugune nagu, on see protektsionism, siis on.

No hea küsimus, et mina sain, kui me alustasime ukse tagasime, siis nädal aega hiljem tuli näiteks Saksa regulaatorilt tuli kohe kiri, kus ta ütles, et me oleme nüüd teadlikud, et te olemas olete, aga vaadake ette, kui te meie riikid olete, et peate olema ettevaatlikud ja hoolsad. Et see nagu saatis kerge signaali muidugi juba, et nad hoiavad asjade silma peal ja on võib-olla mitte nii paindlikud.

Aga selles mõttes, et üks näiteid on veel, et mul ei tule, tule kohe meelde, aga oli üks teine nii-öelda rahaülekannete firma, kes alustas Kreekast ja, ja väga aktiivselt nii-öelda arenes ja, ja võttis turgu ja, ja ühel hetkel nagu regulaatoritel ja, ja vist oli Mastercardil, sai nagu, nagu, nagu läks kopsi üle maksa, et, et no ütleme nii, et nad ei olnud piisavalt hoolsad, tuvastamaks oma kliente ja nende, nende tausta ja nii edasi, on ju, et tegelikult regulaator tahab, siis ta sellise Monese-suguse business, see võiks päris rutt ära tappa, on see nii?

Noh, regulaatoril ei ole tegelikult motivatsiooni nagu tappa kedagi, eks ole, regulaator tegelikult tahab, et oleks, kõigil oleks võrdsed võimalused, et kõik saaksid seaduse piires kenasti tegutseda ja nendel ei ole seda motivatsiooni, et regulaator tavaliselt aktiviseerub ikkagi siis, kui on asi üsna hapu juba. Ja ma pean tunnistama, et ma olen sellist nagu kauboi mentaliteeti ka siis selles finantstehnoloogias väga palju näinud. Ja, ja mul on üsna niisugune nimekiri endale juba mentaalselt ees, kes ma, kus ma tean, et kust kohast võivad hakata kellelgi kuskil mingid vitsad tulema, kes ei ole piisavalt hoolsad. Aga ma rõhutan veel kord, et Monese alustalaks on see, et me teeme isikutuvastuse sead, vastavalt seadustele, eks ole, ja see on meie nagu A ja O, see on kõige olulisem asi meie jaoks. Nii et noh, kunagi ei saa riske loomulikult vältida, eks ole, et me kõik oleme avatud igasugustele kuritegelikule maailmale ja mis iganes, et igasugused inimesed üritavad alati ju pankasid kuidagipidi petta ja, ja, ja, ja, ja mis iganes, sest me oleme loomulikult avatud, aga oluline on siis see, et see on meie Meie eksistentsi alus nii-öelda, eks, et me mõtleme seda väga tõsiselt, et me ei ole kauboid. Väga hea, teeme väikse pausi ja siis räägime edasi.

Restart jätkub, meie saate teema on jätkuvalt Monese ja nagu me saate alguses mainisime, siis investeering, mida Monese just sai, oli Eesti kontekstis väga suur, kümme miljonit dollarit. Räägime sellest poolest natukene ka, kuidas te õnnestus selle raha tõstmine?

Ma pean, ma arvan, et ega siin muud ei ole, kui et need investorid, kes usaldasid meile selle, selle raha, eks ole, et nad nägid selles asjal nagu jumet, et see ei olnud ilmselt minu särav naela, naeratus, mis selle raha meile kontole tõi, vaid ikkagi nende usk, et me suudame oma meeskonnaga selle asi ära teha. Ja loomulikult olemasolevate investorite nii-öelda kestev usaldus ka, eks ole, et me peame nentima smart cap näiteks, kes on meist investeerinud ja. Ja, ja mitme teised Eesti sellised esi, esiinvestorid ja ingilinvestorid, et nende toetus on meil olemas ja ma arvan, et see oli, oli kindlasti ka. Ma

ikka tahan seda vahele segada, kuna ma natuke tausta tean sellest teemast, siis see kõlas siin praegu, kus sa rääkisid, kõlas selline nii-öelda noh, suurt eine murul, on ju, et noh, et läksime sõpradega välja ja teeme raha ära, on ju. Reaalselt oli see ikkagi midagi muud, et selles mõttes, et see niivõrd suurt tehingut maandada, noh, kümme miljonit dollarit, nii edasi, see on ikkagi nagu noh, mitte kuude, vaid ikka aastatepikkune töö.

Noh, ma pean tunnistama, et see taustatöö loomulikult on üsna selline märkimisväärne, et ütleme, ma kuulan aeg-ajalt story'sid, kuidas start-upid lähevad ja siis mingi mõne nädalaga on rahakontol, et aga see tundub olevat rohkem niisugune nagu fantaasia maailm, et praktika näitab, et siin inimestel võtavad ikkagi ka väiksemate summade tõstmine pool aastat, aasta või enamgi aega, Ja, ja ma pean tunnistama ka, et ütleme see kaks tuhat kuusteist aasta on selles mõttes üsna, üsna nutune olnud, et sellises faasis olevate ettevõtete, nimetame sellest CRSA faasis, investeeringute mahud on circa viiskümmend protsenti kukkunud. Ja tehingute arvud on vähenenud, küll aga on summad teinekord suurenenud, et ega see raha ei ole kuhugi kadunud, lihtsalt investorid on nagu natukene nagu hoolikamad, kuhu nad seda raha panevad.

Nojaa, aga see on ikkagi noh, te käisite New Yorgis mitu korda, te käisite Londonis mitu korda, selles mõttes, et nagu see, see investorite hulk, kellega noh, kuidas sa reaalselt tegeled, kellega sa hoiad suhet ülevalt, keda sa müüd, need on ikkagi kümned, need ei ole nagu umbes nii, et helistan nagu Vellole ja siis veel John on ka korra taru otsas ja juba ta tuleb, eks.

No mis mulle on arusaadavaks muutunud ka, on siis see, et see on selline nagu natukene nagu gurameerimine, et sa pead seda gurameerimist alustama üsna varakult juba võib-olla aastat juba varem, saama inimestega tuttavaks, kohvitama, mõnikord õllet jooma ja mis iganes. Ja siis see usaldus, nad näevad, kuidas see ettevõte areneb, kuidas ideest saab, eks ole, mingisugune MVP või miinimumvahepeal product, eks ole, ja sealt edasi sa suudad raha kaasata inglitelt ja kuidas kliendid võtavad vastu ja kuidas meediat võtab vastu, et see kõik tekitab usalduse, aga see kurameerimine hakkab üsna, üsna pikalt juba ette pihta, jah.

Kusjuures see on nagu üks asi, mida ma olen vaadanud, et Eesti start-upi tihti ei saa aru, et noh, a la seesama see noh, slushil käik või, või, või kas või nagu üks sõit Londonisse, kus sa nagu lihtsalt käid, räägid oma tootest kolmeline investorile ja tundub, et noh, mitte midagi ei juhtunud, et noh, see oli ikka täiesti mõttetu käik ja miks ma selle lennukiviteed pidin nüüd ostma, on ju. Et see tegelikult on kõik väga oluline, et see on osa sellest protsessist, mis moodi õpitakse üksteist tundma, ehk siis, et ühel hetkel noh, ma ei tea,

Absoluutselt nii on jah, et sellist asja ei ole, et sa lähed lihtsalt kuskile roadshow'le ja, või lähed kuskile üritusele ja siis tuled tagasi, on raha taskud täis?

Räägime konkurentsist. Noh, Monese on ikkagi sellisel turul, mis ütleme niimoodi, et noh, praegu tundub, et kõik teevad nagu mingit finantsraputust, on ju, noh, Transferwise ma mainisime, on ju, soomlastel noh, Moni tuli just välja praegu, noh, kas see on niisugune valdkond, kus ütleme niimoodi, et Mis on umbes nagu kalandus, et noh, et, et kõik riigid püüavad kala ja kala, kuna kala on piisavalt nagu nii-öelda maailma meres on ju, et, et siis, siis kõigil jätkub, on ju. Et kas praegu, kui sa vaatad neid stseeni, noh, kerkimas siin järjest siin, finantsvaldkonnas ka, on ju. Üks väiksem, üks suurem, on ju, on siis kala kõigile või ikkagi mingil hetkel peab tundu, tulema nii-öelda noh, puhastumine või puhastustuli, et. Jäävad alles nagu, ma ei tea, nagu kaardimaailmas on kaks suurt, on ju, et Visa ja Mastercard.

Väga hea küsimus, et tõepoolest olen tähele pannud, et näiteks kui me aastal kaks tuhat kolmteist hakkasime Monese't ehitama, siis oli tühjus, mitte midagi ei eksisteerinud. Ja tundus, et me hakkame nüüd kohutavaid revolutsioone tegema, aga mis siis juhtus, oli siis järgmise paari aastaga olid igasuguseid tegijaid, olid nagu tekkinud ja tõepoolest, et praegu näiteks Suurbritannias on kõige rohkem neid, kes üritavad ka siis pangandusmaailmas mingit revolutsiooni teha, tullakse igasuguste ägedate äppidega välja ja mõeldakse välja käest kavalaid trikke ja ütleme noh, kuidas ägedamaks asi teha, aga mis nagu Moneset eristab paljudest teistest sõjandit, see meil on väga konkreetne fookus. Ja meie fookuses on just need inimesed, et lahendada ära... nende inimeste probleem, kes ei saa pangakontot. Et me ei ürita nagu võistelda tavapankadega näiteks selles, et meil on nagu kuidagimoodi ägedam äpp või, või, või kuidagimoodi lihtsalt soodsam asi või, või kuidagi nagu ägedam, vaid me lahendame ära reaalset probleemi. Ja me seetõttu tunneme, et meie selles konkreetses nišis, kus me tegutseme, seal tegelikult mitte midagi eriti ei toimu, et me tunneme ennast üsna turvaliselt.

Aga Theresa May seda tutvustas Harvard Brexiti põhimõtteid, mis tähendab seda, et ka nii-öelda noh, uusi immigrante või uusi totalsealiseaduse kliente noh, nii-öelda lokaalselt vähemalt jääb teile vähemaks ja konkurents sellega pealt nagu tiheneb, et palju üldse need nii-öelda Briti peaministri väljaütlemised teid nagu mõjutamas on, et...

Kui juu, juunikuus ütleme, see Brexiti nii-öelda referendumi tulemused avalikustati, siis ma olin just ühtede pankuritega õhtust söömas ja me olime kõik jube kindlad, et seda ei juhtu, aga kui me hommikul ärkasime, siis oli nagu pahandus majas ja kõik olid nagu kergelt šokeeritud. Ütleme nii, et UK Fintechis ei ole nagu keegi, keegi ei poolda seda Brexitit eriti, aga ma pean tunnistama, et meile, me arvasime, et see võib meid mõjutada selles mõttes positiivselt, et kui see peaks kunagi tulema, siis see sissetulev immigratsioon kasvab ja meile on kliente rohkem ja täpselt niimoodi on ka praegu juhtunud. Et pärast Brexit announcementi või pärast seda Brexiti teadaannet, on meie kulud, kliendi saamise kulud kohutavalt kukkunud ja on, on väga positiivne, ühesõnaga meile. Nüüd, kui peaks midagi siin vahepeal veel juhtuma, selles mõttes, et tuleb tõesti hard Brexit ja mingil põhjusel pannakse väravad väga kiiresti kinni, siis mul tekib küsimus, et aga, aga kuhu see inimene, kes muidu siia tuleks, kuhu ta siis nagu läheb? Kui inimene tuleb, ma ei tea, Hiinast näiteks, siis teda ei huvita, kas oli mingi Brexit või mitte. Kui toimib Euroopa Liidu sisene liikumine, siis see inimene läheb ikkagi kuhugi, ta läheb, ma ei tea, Belgiast Saksamaale või Itaaliast Eestisse või mis iganes, aga kui me laieneme Euroopa riikidesse, siis tegelikult ju

Monese on ju ka Eesti ja Suurbritannia ettevõtte, räägime sellest ka, et te paiknete mõlemas linnas, Tallinnas, Londonis?

Jah, et meil on kaks keskust, et Inglismaal oleme reguleeritud ja seetõttu on peakontor seal, seal on meil turundustiimid ja mina asun seal, aga väike, väiksem üksus on. Eestis on meil siis selline suur või suurem kontor, kus on klienditeenindus ja tehnoloogia ja see on ka, mis moodi ma olen varem oma ettevõtteid ehitanud, mis on olnud reguleeritud Suurbritannias, et meil on alati Eestis see suurem kontor olnud ja mõte on siis selles, et eks ole, et pakkuda Eestist tööd, maksta Eestis makse ja, ja, ja nii edasi.

Aga arendusmeeskonnast nii-öelda ressurssi piisab või alati võiks rohkem olla?

Alati võiks rohkem olla, et siin on, Eesti on väike koht, eks ole, hea elus, hea ressursiga on alati probleemid, et eriti kui veel linnas on teisigi ägedaid tehnoloogia ettevõtteid.

Ja kui see Brexit peaks siis juhtuma ühel või teisel moel, pehmem või kõval, siis teie ettevõte, nagu paljud teised käivad sinna siis, üks jalg ühes liidus ja teine ilust väljas, hakkab seda mõjutama?

Nii on jah, ja siis me peame hakkama kombineerima seal kahte, kahe, kahte litsentse ja vaatama, kuidas me hakkama saama, aga Põhimõtteliselt meid see, meile on see tegelikult täiesti nagu okei, sellepärast et kui ma alguses rääkisin teile ka, et me tegelikult planeerime mõnesid ehitada selliseks isegi suuremaks kui Euroopa ettevõtteks, et me oleme kättesaadav ka mujal väljaspool riikides, siis see automaatselt juba ärimudel eeldabki seda, et me järjest võtame endale litsentse juurde erinevates piirkondades ja teeme koostööd erinevate pankade ja partneritega.

Aga see toode jääb ikka samaks, see toode jääb seesama, see lihtne, see light version of, okei.

No mida uut sinna oodata veel on? Kõigepealt tahame hakata krediiti siis pakkuma, et ütleme, kui, kui täna on meil selline olukord, kus klient tuleb ja ta saab mõne selle konto kiiresti, siis mingi hetk, ütleme, poole aasta pärast tekitab, tekib tal soov, ütleme, krediitkaarti näiteks saada ja me tahaksime anda siis kliendile need kõik asjad kätte, mida tal vaja on, ilma et ta peaks lahkuma mõnese juurest, et me tahame seda. Kliendi äraminekut piirata. Minu arust, mul jäi segaseks, mis need piirid

ikkagi on teile, kui te ei ole päris pangalitsentsiga ettevõtte, et mida te siis ei saa

pakkuda? See, kuidas me oleme kõik süsteemid üles ehitanud, on erinev kui pankadest ja kui sa räägid nüüd teenustest, siis näiteks me ei saa võtta, me ei saa säästukontosid näiteks pakkuda otse ja ka krediiti me ei saa otse, sest meil ei ole krediidilitsentsi näiteks, et me ei saa oma, oma raha pakkuda klientidele, küll aga me saame seda läbi partnerluse teha, et me saame teiste pankade raha oma klientidele müüa põhimõtteliselt.

Sul on väga hea meeskond. Ma tänan. Tahad sa kedagi esile tõsta veel?

Meeskond on selles mõttes väga kihvt, et ütleme algusest peale me oleme siin ehitanud väga väikse tiimiga ja tegelikult päris vinge asja valmis teinud, et Joonas Kiiver näiteks, kes on meil esimesest päevast peale olnud, et noh, tema, tema eest täiesti müts maha, et see, kuidas me oleme teinud siin Kuidas eesti keeles öeldaksegi, peedist pesumasina, eks ole, on ju, et see on nagu täiesti tähelepanuvöörne, et järjest rohkem on tulnud juurde Riina Inberg, Amish Maudi näiteks on eriti, keda ma tahaksin mainida.

Pärast Hansukest küsin, et mis seob omavahel Amishit ja Sten Tamkivi näiteks? Aga saate lõpuks me ikka küsime, et mida Eesti saaks nagu paremini teha, et kui sa praegu mõtled kogu oma businessi peale, selle arengu peale, kuidas, kuidas sa tunned? Mida saaks Eesti paremini teha, et sinu, sinu nii-öelda start-up veel paremini nii-öelda, et ennast areneda saaks?

Kui saaks kuidagimoodi sellest Eesti isikukoodi olemasolu vajadusest üleümber, ütleme, et kui finantsregulaator oleks, saaks seda natukene muuta, siis see oleks juba abis, abiks meie seisukohalt, et hea meelega me võtaksime Eestist endale selle Euroopa litsentsi, kui vähegi saaks. Et see oleks, see oleks väga abiks, on ju, ja, ja ütleme ka siis mujalt välismaailmast töötajate sissetoomine oleks, kui oleks lihtsustatud, see oleks väga abiks.

No töötajate sissetoomine tegelikult läheb nüüd lihtsamaks, hea uudis ongi see, et need mõtted, mis täna nii-öelda uuel valitsusel on, ei ole mitte ainult nagu regulatsiooni osas, mis juba muutub ja mis niikuinii oli juba algatatud eelmise valitsuse ajal, aga aga täna me räägime ka sellest, et ikkagi saada paremad tingimused nii lasteaedade kui koolide kui selle poole pealt, et noh, seesama inimese sissetulek, et või sissetoomine, et see ei ole ainult see, et ta saab töö ja loa, on ju, vaid ja see peab kuhugi keskkonda maanduma ka, et Need on nagu positiivsed uudised, aga jah, et see isikukoodi koha pealt ma nii väga ainult ei ole, et ma ikkagi mõtlen selle, et äkki peaks selle ühe kaardi peale panema nii e-residentsuse kui, kui, kui, kui näiteks Monese, et et miks mitte nad koos võiksid toimida.

No absoluutselt. No siit on palju mõtteid tulnud häida, aga meie saateaeg tänaseks läbis, oli Restart, kus meil oli isegi arust külas Monese ja kuulake meie saadet jälle järgmisel nädalal, nägemist.