AI_pealkiri: Kaspar Korjus ja Ruth Annus e-residentsuse kahest aastast, majandusmõjust ja turvalisusest

Laupäeva pärastlõuna on käes ja Restarti saade on eetris, saatejuhid Henrik Roonemaa, Taavi Kotka ja meil on täna külas e-residentsuse programmijuht Kaspar Korjus, tere. Tere. Ja Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Rutt Annus, tere. Ja me räägime sellest, et kui täna on laupäev, siis neljapäeval oli Eestis erakordselt oluline sündmus, nimelt e-residentsuse projekt, programm, nähtus sai kaks aastat vanaks, esimesel detsembril. Mis, mis juhtus esimesel detsembril kaks aastat tagasi?

No okei, aga see on selline hea asi, mida võib kunagi viktoriini võite panna oma, oma tiimis. No sind, Taavi, teatakse, kui selle e-residentsuse, ma ei tea, mida, ristiisa väljamõtlejat?

Noh, paljuski minu roll oli tõepoolest osaleda idee väljatöötamisel ja teha õigustaust, ehk siis selleks, et hakata e-residendi digitaalset isikutunnistust välja andma, tuli luua vastav õigus, me muutsime isikut tõendavate dokumentide seadust ja töötasime välja ka kogu menetluskorra, kuidas tagada siis see, et e-residendi digitaalne isikutunnistus oleks turvaline kaart ja et isikute taustakontroll oleks tehtud.

Noh, ütleme nii, et kui me kokku saime, nagu näha, sellest on nii mõndagi head sündinud hiljem, et ega see mõte ei ole tegelikult uus, mõte pärineb ju kusagilt aastast kaks tuhat kaheksa. Oli selline mõttepoeg, et noh, oleks ikka mugav, kui nendel, kes ei ole Eesti elanikud, oleks ka selline turvaline digitaalne identiteet. Aga see, et kuidas teha siis kogu see narratiiv, et kuidas meil on e-riik ja siin elavad meil e-residendid. Algselt nad olid mitteresidendid, noh, see ei kõlvanud üldse kuhugile, eks, et. Et tegemist on ikkagi e-residentidega, kellel võiks olla hea siin toimetada, et. Et ma arvan, et see on ikkagi küll meil. Aga

Aga selles mõttes on muidugi, siit edasi minnes on päris huvitav küsimus iseenesest Kasparile, et noh, et ma ütleme üll, saime lahti või välistasime selle, et ei nimetataks mitteresidentideks, vaid noh, saime selle e-residentsuse nimetuse sinna, on ju. Aga sina täna tunnetad seda kõige paremini, kui sa rahvusvaheliselt müüd, ega, ega see e-residentsus ka tegelikult nagu väga hästi tegelikult ei sobi, on ju, et rohkem ikka inimesed nagu, ütleksime selle kohta nagu ma ei tea. Digitaalne, me ei saa öelda digitaalne kodakondsus, aga ütleme, kui me saaksime öelda nagu digitaalne kodakondsus, siis seda mõistetakse, oma olemas mõistetakse oluliselt paremini, noh, et mul on mulje jäänud.

Kui me kaks pool aastat hakkasime laivi minema, see oligi väga huvitav tegelikult, et kui me professionaalselt küsisime abi, et mis me nimeks paneme. Siis peaaegu kõik välistasid ära, et ärme pane e-residentsust, see segab, see ei ole päriselt residentsusega seotud ja. Ja me jätsime, me jätsime selle alles ja pärast esimest laivi, esimene detsember kaks tuhat neliteist. Inimesed, inimesi kõnetas see ja nad hakkasid ise mõt, mõtestama, mis see nende jaoks on ja mis see uus residentsid või digitaalkond. Ja ma ütleks, et algus tegelikult aitas meid päris hästi kaasa, et tast oli midagi nii erakordselt uut, tähendab sellele nimele, et inimesed hakkasid ise uudistama. Nüüd paar aastat hiljem muidugi. Noh, siin võib olla uusi nimesid, aga ma ütleks, et see bränd e-residentsus on juba päris tugev, et ma ei tahakski hakata muutma, et seda nagunii kirjeldatakse kui digitaalset riiki, digitaalne kodakondsus, digitaalne residendus, kõigil omad nimed nagunii. Aga programmi nimi e-residentsus, ma arvan, et see võib... Te olete ära

või? Mina ütlen küll täna, et, et kõige, ühesõnaga, Financial Times küsis mu käest mingi paar kuud tagasi, et loeme neid artikleid siin, et kõik on maru kiitvad selle e-residentsuse õhtul, et noh, kuskil peab olema mingi kala, et noh, peab olema ka negatiivseid lugusid, et noh, et kas te saate meile anda mingeid linke või vähemalt järje peale aidata, et me ei saa kirjutada nagu nii balansist välja lugu, et on ainult, ainult kõik on hästi, et peab olema jäänud negatiivselt, siis ma ütlesin, et noh, et Votke Google, ta on Translator ja, ja lugege ükskõik millist artiklit Eesti ajakirjandusest sellest samast E-residentsust, te ei leia mitte ühtegi positiivset artiklit.

Et statistika järgi siis... Iga kuu, kümnes kuues e-resident soovib seda ettevõtluse nime, soovib seda e-residentsust, ta sooviks läbi Eesti ettevõtet juhtida. Meil on täna siis üle viieteistkümne tuhande e-residendi ja nendest on juba üle tuhande ettevõtte asutatud. Üks ettevõte toob Eestile tulu kolmsada kuuskümmend kaks eurot

No mõte ongi nagu selles, et kui me räägime, et mis e-resentsil see toonud on, mind selles mõttes ennast nagu väga segab ja mida ma nagu, miks ma ütlen ka, et mis seda kõige raskem on selgitada nagu eestlastele, on ju. Ma ütlen veel kord, meie oleme täna jätkuvalt veel prototüübi faasis. Sellepärast, et noh, e-rentsuse toote, ütleme, meil ainult tarne osa on see, et saaks kontot distantsilt avada, on ju, okei, me saime nüüd selle seaduse noh, ka läbi, ka ta on rutile nagu läbi surutud nüüd siin selle aasta jooksul, on ju, aga mitte ükski pank või muu finantsasutus ei ole oma lahendusega veel laivi jõudnud. Eks me jätkuvalt müüme nagu toodet, nagu autot, ilma ratasteta, noh, Jah, aga ilma kihvt auto on, ühesõnaga, et pane. Tulevad, noh, ühesõnaga, et noh, saab, on ju. Et me nagu ei ole aru saanud, et, et, et jah, seda nagu kisa on nagu kõvasti öelnud, aga, aga tegelikult nagu toode pole valmis olnud ja see, mis on ka, ütleme, et noh, et kes, kellega, miks mina ütlen, et eestlastega on kõige raskem, ongi see, et me oleme väike riik. iga artikkel, mis kuskil BBC-s või, või, või, või Guard, Guardianis ilmub, on ju, või Washington või, või New York Times või kus iganes, on ju, see, keegi ikka selle ära tweetib või retweetib, on ju, see jõuab Eesti meediasse ja siis tekib niisugune mulje nagu, et issand, kui palju sellest räägitakse ja kui suur see on, noh tegelikult me oleme piisk meres, on ju, no ma just tulin Ameerika Ühendriikidest, ostsin ühe asjakese poest, on ju, küsitust, kus sa oled, Eestist, oi, ma polegi kuulnud, niisugune riik üldse olemas, on ju. Saate aru, et noh, et, et tegelikult me oleme nagu maailmas, kus nagu noh, väga suur osa inimest ei tea Eestist mitte midagi, rääkimata mingist e-residentsusest, on ju, ehk siis kuigi meile tundub, endale tundub, et juba noh, teemast on nagu oksendamiseni, on ju, siis nagu noh, maailma meres me oleme nagu pisikene piisk. Ja Kaspar luges need numbrid praegu üles, noh, jällegi täna saada nagu tuhande pealt kümne tuhande peale või kümne tuhande pealt saja tuhande peale, noh, ei tundu meile ülevõimatu, nagu noh, ülm, ilmvõimatu ülesanne, päris liht Aga näed, kümme tuhat annaks juba riigile nelikümmend kolm miljonit eurot aastas, aastas, see ju kordub iga aasta. Sada tuhat annaks juba nelisada kolmkümmend miljonit eurot aastas, noh täiendavat tulu, on ju, riigile, et ma ütlen, et need, need ei ole, see ei ole otsetulu, see ei ole otsene maksutulu, vaid see on nagu nii-öelda noh, nii-öelda käive, on ju. Et selles mõttes pisut erinev, aga noh, ütleme need on reaalsed numbrid, et me näitame, et et iseenesest on võimalik seda riiki kasvatada, riiki suuremaks teha, ilma selleta, et see füüsil

et sa pead jälgima väga teravalt, et ikkagi, mis meie järgmine, minu väljakoha seda pole, et kui see on, kui see on ilmselgelt seotud sellega, et ma hakangi näiteks nagu Motivational speakeriks ja hakkan rääkima noh, virtuaalsetest maailmatest ja e-residentsusest, siis on sul absoluutselt õigus, et ma olen teinud endale hüppeläeva nagu maailma. Aga kui ma seda ei tee, siis ma olen ikka väga rumal, et mitte seda mitte ära kasutada.

Siin kommenteeriks seda, et meil oli nädal aega tagasi veel, eks siis peaministriga sihukene ümarlaud, kus oli ka Eesti erasektor ja nad siis kommenteerisid viimast Taani-Rootsi visiiti. Ja, ja kõik ettevõtted, kes seal olid, ütlesid, et esimene sõnum, kuidas sa läksid jutule üldse investoritele, partneritele läbi e-residentsuse ja digitaalühiskonna üldiselt. Ehk siin nagu ma ütleks, et, et kuigi Taavi Kotka ja osad nimed siin paistavad nagu meile rohkem välja, siis rahvusvaheliselt nähakse Eestit rohkem, see on nagu. Ja see, see Eesti nimi on lõpuks, mis müüb sul ka esimesest uksest sisse minna, nii et see on kindlasti, me näeme juba nagu kasulik ka nendele, kes täna ei esinud, see sealt e-residentsuseks.

Hüva, meil on viimane aeg teha paus ja varsti, lähme edasi. Restart on eetris tagasi, me räägime täna e-residentsusest, mis sai üleilja, no tegelikult kui me kuulata internetist, siis ei tea kunagi, neljapäeval, esimesel detsembril sai kaheaastaseks. Ja meil on stuudios, lisaks Taavi Kotkala, Henrik Roonemaa veel, Kaspar Korjus ja Rutt Annus. Rutt, sa oled Siseministeeriumist, ilmselt päris suur osa sellest, sellisest nagu raskusest või nendest kahtlustest langes. Sinu või, või sinu organisatsiooni õlule, et noh, tulevad rahapesijad, petturid, kõik see. Kuidas teil sellega majas oli, et kas pidi käima palju murdmas seda, neid, neid hirme või neid vastuväiteid?

Jah, eks neid hirme ikka oli ja osaliselt on ka need täiesti põhjendatud, sest ilma korraliku taustsüsteemita, kus tehakse isikule põhjalik taustakontroll ja rahapesu ütleme, avastamise ja tõkestamise meetmed ei ole paigas, ei oleks kindlasti mingist e-residentsusest saanud juttugi olla. Et alusloogika on meil siis see, et kui sa ei kõlba meile residendiks, siis sa ei kõlba meile ka e-residendiks, ehk... E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alused on täpselt samad, nagu viisa ja tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alused. Pluss e-residentsusel on veel see suur pluss, et kui, kui me näeme, et selle pangakontoga toimub midagi imelikku või e-residendi tegevus on kuidagi kahtlane, siis on meil võimalik koheselt peatada tema sertifikaatide kehtivus, ehk sisuliselt võtta talt ära edasise toimetamise võimalus.

kätte. Ühesõnaga, jalutab selle saatkonda sisse, eks ole, ütleb, et mul tuli nüüd selline mõte, et ma hakkan e-residendiks, seal on miljardid rohkem inimest, kuidas me tausta kontrollime teda sealt, mis, mis see protsess on?

No paljuski nende andmete põhjalt, mis on olemas, ehk siis erinevad ja nii palju kui ka see vastav riik on valmis koostööd tegema, et me ei ole kohustatud mitte kellelegi andma Eesti e-residentsust. See põhineb usaldusel ja on mõeldud heaustaseks kasutamiseks. Kindlasti on palju suurem rõhk järelkontrollil kui eelkontrollil. Ehk kontrollime kõik andmed ära, mida meil on võimalik kontrollida ja edasi lihtsalt vaatame, mis selle isikuga toimub, mis tema kaardiga toimub ja kahtluse korral saame kohe sekkuda.

Kuidas see rahapesu loogika nagu selle e-residentsusega toimub, sealtage meil lahti, mis, mis see hirm seal taga on?

tahaks aru, miks räägivad kogu aeg, et õudne rahapesu hakkab, aga ma ei ole täpselt aru saanud, et mis see mehhanism on, kuidas sa läbi selle e-residentsuse seda raha nii...

Ei, läbi e-residentsuse ei pesegi raha, et, et see ongi nagu alati jäänud nagu inimestele arusaamatuks vist, et et raha pestakse ikkagi pangas. Või, või siis nagu füüsiliselt kuskil nagu lokatsioonist kohapeal on ju, et noh, kuidas sa raha pesta saad, tood musta raha baari, ütled, et näed, mul baaris oli eilne saja tuhande eurone käive, et noh, tegelikult oli võib-olla tuhande eurone käive on ju, ja pesebki oma nagu musta kotistavad raha nagu puhtaks, on ju. Eeris on üldse nagu hüve või kogu selle maailma nagu on nüüd täis digitaalne, tema nagu mõte ongi selles, et sa distantsilt juhid oma hari, mis tähendab seda, et ükskõik mis tegevust sa teed, sellest jääb jälg. Aga kui sa tahad raha pesta, sa peaksid tegema pangaülekandeid, pangas jäävad jäljed. Ja nüüd ongi see, et ega pankade hoolsusmeetmed selle koha pealt, et kas, kuidas nad jälgivad, et, et et kust see nüüd see raha tuli ja kuhu sa nüüd selle kandsid, on ju, noh, isegi väiksemate summadega, mis, kas Eestit sa pead põhjendama, et noh, mis on su nii-öelda sissetulekuallikas või kust raha... Aga

küsimustiku... Ainult konto avamisel, vaid isegi mis, kas viiskümmend või kakskümmend tu Et, et selles mõttes, et see toimus, see toimis ilma e-residentsuseta, toimub koos e-residentsusega täpselt samamoodi, ehk siis see nagu noh, nii-öelda see ikkagi pangad nagu vaatavad seda järgi. Ja nüüd me tegime selle võimaluse, et sa võid kontot nagu distantsilt avada, jah, isegi kui sul õnnestub mingi, ma ei tea, pettuse läbi või kuidagi see identiteet nagu, või panga nagu konto identiteet nagu varastada, noh see ikkagi, kui sa tahad, täna see distantsilt avatud konto limiit, sai palju.

Okei, no aga see ei ole vist kõige suurem oht järelikult siis, ma, ma ei härelda, või mis, mis on see kõige suurem teoreetiline jama, mis meil saaks tulla e-residentidest?

No olles selle teema üle väga põhjalikult järele mõelnud, me ei suutnud avastada mitte ühtegi uut riski, mis ei oleks olemas ka juba ilma e-residentsuseta. Küsimus on pigem mastaabis, ehk kui meil tõesti peaks õnnestuma saada omale päris palju e-residente, siis selle võrra protsent või ütleme, tõenäosus, et nende hulgas on ka mõni kurjategija või mõni rahapesija, on lihtsalt suureneb, arvestades seda, et, et isikute hulk suureneb, kes tegelikult meie õigusruumis toimetavad.

avastanud. Sorry, see on ju täiesti loogiline, et Nii nagu protsentuaalselt on mingi protsent residentidest, kust tuleb kuritegelikust, tuleb ka e-residentidest ja noh, täna Maksuameti info järgi on e-residendid õnneks tublimad maksumaksja deklareerud kui residendid, aga kindlasti tulevad need juhtumid välja ja siis on lihtsalt meie asi olla tugevad ja näidata ja tõestada, seista selle taga, et see on üks juhtum, lähme edasi.

Kusjuures ma tõenäoliselt noh, ise vaadates, ma ütleks ka, et maksundus kindlasti on üks teema või valdkond, kust Eesti võib saada nagu mingi noh, ala esimese nagu signaali, et ma ei tea, keegi firma, keegi riik ütleb, et, et, et teate, meil on tunne, et, et need, kes meil, meie, teie e-residendid on ju meie riigist, on ju, Et nad tegelikult ei maksa meile makse kuigi peaks, on ju, et noh, et, et et see on suhteliselt nagu, nagu tõeline nagu, nagu noh, stsenaarium, aga me oleme seda ka adresseerinud, me oleme sellest täiesti avalikult rääkinud, et me ei taha olla maksuparadiis, me tahame infot välja anda, me oleme hoiatanud e-residente, et me anname seda informatsiooni välja, et ärge, ärge arvake, et see kuidagi nagu tuleta siia, Nagu ma ei tea, riigi meil enam ei suuda veel väljagi hääldada, on ju, ja, ja, ja siis peidata asjad siin ära, on ju, et, et see nagu noh, see võib teil mingi perioodi toimida või kuidagi võiks õnnestuda, aga et, et pikapitte, on ju, nii edasi, et, et selles mõttes väga avatud olla selles.

No meil oli siin ju suur pauk, kui osa ID-kaarte olid noh, üleüldse noh, kõigi nagu eestlaste residente, mitteresidentide kaarid olid ju teatavasti vigased, tuli tarkvara nagu upgrade'ida, nii edasi, et noh, kõik sellised asjad nagu ju, kuidas ma ütlen, vahendavad usaldusväärsust teenuseks kvaliteedi suhtes, on ju, et, et see kindlasti on nagu, ma ei tea, Kaspar, sa nägid seda lähedalt nagu, et.

Jah, jah. Sellepärast ka me oleme hoidnud e-residentsusse ühte niisugust väärtusena, niisugust rajaleidjana, et me ei kunagi ütle, et nüüd meil on valmis toode või et nüüd ongi digitaalne ühiskond valmis, et võta. Et noh, IT-s ikka juhtub kogu aeg vigu, kunagi ei ole IT ideaalne, eks ju, ja, ja kui me läheme selle sõnumiga edasi, siis me näeme, et inimestel meeldib see, et nad tulevad sõbralikult vastu ja nad tulevad, leiavad vigu ja nad aitavad meil parandada vigu. Ja selle suhtumisega me peamegi jätkama, me ei tohi kunagi ligi ülbeks minna, nüüd, nüüd ongi kõik

Ei noh, midagi uut üldjuhul ei tahaks teha, muidugi, see on selge, aga, aga noh. Kui räägime välisesindustest, ametnikest, kes kokku puutavad e-residente, siis oli päris huvitav näha, kui me avasime välisesindused poolteist aastat tagasi. Kui suured hirmud olidki, et mis me nüüd teeme, et me tegelikult ei tea, mida me müüma läheme ja me avasime nad ja, ja siis. Me märkasime, et kahe-kolme kuu tagant meil olid kolmkümmend kaheksa välisitsenduses kõik nagu meie müügiagendid. Kõik said nii palju kiita, siis läksid, rääkisid, said suhelda, kuulsused tulid eesti nende kaardi järel, tegid pilte, olid õnnelikud, tänased neid ja nad oskasid neid Eesti majandusega siduda ja siis ühendada, ja. Ja siis me näemegi, need, kes kokku puutuvad, on üldjuhul väga särasiirmsed, õnnelikud ja see annab ka meile tiimile väga palju energiat vahepeal, kui siin Eestis vahepeal energia ka peale selle majandusega, siis me läheme välja, räägime, saame hästi palju tähelepanu, kiitustame tagasi, paneme uue jõuga edasi.

Kas seda müüakse täna, ütleme nüüd, kust need uued e-residendid tulevad, et kas, kas see asi müüb ennast juba ise või tulevad nad siis, kui Kaspar sõidab kuhugi ja esineb?

See koosnebki viiest, kuuest eri valdkonnast, see on community juhtimised, see on reklaami ostmised, see on, see on konverentsid, see on partnerlused sihtriikidega, ja kui räägime isegi kõige niisugusest Kõige kehvemast allikast, mis on otseselt, reklaamid. Siis täna me näeme, et sada eurot Twitteri reklaami tõi meile viis e-residenti. Viiest e-residendist me teame, et üks e-resident hakkab ettevõtteks vähemalt ja üks e-ettevõte toob meile neli tuhat kolmsada eurot aastas tagasi. Ehk seesama sada eurot toob meile neli tuhat kolmsada eurot tagasi, kui me räägime otsereklaamist ainult, aga see ei ole isegi kõige efektiivsem viis.

See on, aga see ei lahenda ka maailma kõiki probleeme, et distantsid saavad avada konto Euroopa Liidu riikides pluss umbes kümnest samast riigist, kes on sama rahapesu tõkestamise seaduse alusel. Sinna kuuluvad suurimad riigid nagu Ameerika, Brasiilia, India, aga mitte kõik riigid, see on üks asi, teine asi, et e-residendi kättesaamine, mis on number kaks kriitika e-residendi poolt, on ikkagi peamiselt Euroopas, kus meil on esindused olemas. See

on eetris tagasi, me räägime täna e-residentsusest, stuudios on Taavi Kotka, Henrik Roonemaa, Kaspar Korjus ja Rutt Annus.

Meil oli eelmine plokk pooleli selle koha pealt, me hakkasime Kosporiga vaidlema siin, et kas see, et me andsin Euroopa ja lähiümbrusest, anname oma kaarte välja, et kas sellest juba täna on piisav või ei ole piisav, et võib-olla peaks kuulaja selgitama mingeid näiteid, kus me täna näeme, et noh, et mis on need trigger'id, mis sunnivad üldse inimesi nagu erisünteks hakkama, et ma teen ühe näite ise, et et Erdoğan, Türgi suurjuht ja õpetaja tegi, karmistas. Nõudeid finantsasutustele suvel, mille tõttu Paypal loobus seal teenuste pakkumisest, on ju, mille peale tuli kohe laviin. Türklasi, e-residenteid, eks sellepärast, et see andis võimaluse neil kasutada edasi, Paypal-i teenuseid. Et see on nagu üks näide, aga ma ei tea, Kaspar, sa.

Jah, see näide on tegelikult kõige parem näide, et lihtsalt kergelt aru saada, et. Täna enamus inimest on maailmas ja ei ole võimalik veebiteel asju müüa, sa ei saa nagu panna krediitkaardi vormi internetti, no meie oleme harjunud peepäädiga panema. Ja see on number üks põhjus, et sa teed Eesti aadressi ettevõttega, Eesti pangakonto ja selles on Euroopa Liidu keha ja see annab selle võimaluse internetis asju hakata müüma. Teenuseid, tooteid, kõike. Ja nii me näeme, Indiast tulevad inimesi ja Aasiast üldiselt, kui ka meie lähimad naabrid nagu Ukraina, Ukrainas samamoodi probleem ja nüüd Türgi. See on number üks põhjus, teine põhjus, miks tullakse, on kõige parem näide on see Brexit. Brexit päriselt aitas meid selles mõttes, et väga, väga tihti on nagu kerge öelda, et miks e-residentsuse äri ajada, mul on keha Euroopa liidus olemas. Ja Brexit aitas meil seda mõista paremini, ehk et kui sul on partnerid või kliendid Euroopa liidust, teed e-residentsusega hea keha. Annad sinna Euroopa Liidu pangakonto numbri ja nemad siis vahetavad vastavalt Euroopa Liiduga sul rahasid, mitte ei saada sul rahvusvahelisi makseid kuskile suvalisse panka. Ja see number teine põhjus. Kolmas põhjus, siin minu poolt viimane põhjus on see, et. Sihukene uus trend on siis maailmas, kus me oleme seljakotiga ja reisime mööda maailma ringi ja elame ühes riigis kaks kuud ja siis teises riigis kolm kuud. Digital nomadism ja, ja väga tihti me näeme, et inimesed tõesti võitlevad selle elu järgi, et kus ma makse maksan, kus ma siis uue ettevõtte asutan, kus ma siis neid paberid jälle saadan, kas ma pean kohaliku direktori palkama kuskil? E-residentsus on sul nagu äritaskus. Ükskõik, kus sa reisid ringi, sa saad selle erijendaja kaasa võtta, sul on sama ettevõte, samad kliendid ja see läheb väga palju mugavamaks.

Ma panen siia kusjuures kohe juurde, et ikkagi väga palju, kes täna E-residentsust kasutavad, on eurooplased ise ja Argument või põhjus ongi, et nii-öelda hassle-free või jama mao, et võrreldes nende enda koduriigiga märgatavalt mugavam on oma teenust nagu hallata või nüüd oma ettevõtet hallata, sellega manipuleerida, et selles mõttes nagu noh, see ei ole nagu vähetähtis, et meile tundub, et noh, see, et sa siin annad digialdkirja ja saad kõik raha üle kanda neti teel ja, ja nii edasi, on ju, et et see tundub nagu noh, issand jumal, kui lihtne teenus on, on küll lihtne jah, aga enamikule maailmale või suurele osale maailmale see ei ole täna sii

No meil vahetus siin vahepeal valitsus, eks ole, et kas, kas see uus valitsus on e-residentsuse kuidagi sõbralik, või nad üldse väljendanud mingis, mingisugust oma seisukohta selliste projektide suhtes? Meil läks geeniuses tükk aega aega, enne kui me üldse saime pihta, et mida nad e-valimistest mõtlevad, ma, ma residentsuse kohta ei tea.

Ei, vot siin ma nüüd parandan, digiteemad on prioriteetiline sees, IKT-l on ette isegi omaette arenguprogramm, omaette finantseeringuga, Aga just, et kui palju sellest nagu võiks olla e-residentsus ja nii edasi, et seda me ei ole nüüd suutnud kokku leppida veel, et see on veel. Aga kui palju see.

Aga kindlasti on see hea tähelepanek ses suhtes, et siin on nii palju äri erasektorile, mida nad saavad teha, mis teenuse ennast arendada ja pakkuda ja meil on. Igakuuliselt on traditsioonid, sihukesed erasektori round-time ümarlau üritused, kus me siis jagame neid kogemuseid, mida saab kõike teha, et me nagu julgustame tubli, ettevõtteid mõtlema sellel teemal, et isegi kui sinu, sinu ettevõtteid oleks seal tehnoloogiaga seotud. Siis me võime ikkagi leida viise, kuidas saavad läbi e-residentid enda käiajalid kasutada ja seal on päris palju potentsiaali, eriti kui arvestame, et meil tuleb neid järjest, järjest rohkem juurde.

Jah, või no tegelikult palju lihtsamal viisil võiks anda kellelegi müügiga, mis siin, et noh, iga nagu signed up e-resident, eks ole, toob sulle sisse näiteks viiskümmend eurot. No signed up,

Et kui me vaatame e-residentsust kui niisugust uut digitaalset riiki, siis tegelikult noh, me räägime täna võib-olla ainult üks teenus seal olemas, ettevõtluskeskkond riigis, tegelikult saaks ju riigi ümber ehitada kogu riigi, saab ehitada. Health care nagu meditsiini, selle kättesaadavuse, saab ehitada siis rände, et kuidas ma liigun. Kergemani, kui ma olen e-resident ja see on neid tegelikult, ärivõimalusi on palju mitmeid veel, mida arutleda, et noh. Tänane fookus on meil jäänud ettevõtluskeskkonnas ja seal me näeme otses kõige kiiremat tulu. Aga võib-olla räägime rändepoliitikast ja sellest, kuidas, kuidas ja mida see saaks aidata esimese samal. Ma

juhan ütlen sisse selle, mulle, mulle endale meeldis, meil juhtus üks lahe eksitus. The Guardioni artikkel tõlgiti valesti. Ja, ja see on nagu sõna, tasemel sõnaga residentsus või?

No tervemõistuslikult kindlasti, et kuigi iga Euroopa Liidu liikmesriik otsustab ise oma rändepoliitika, siis mille taha asi tavaliselt jääb, ongi taustakontroll. Nagu alustasime, me ei tea sellest inimesest midagi. Kui me teame sellest inimesest midagi, et ta on aus, ausalt toimetanud, aus ettevõtja, Et tal on e-residendina juba üks taustakontroll tehtud, ta on meil pildil, siis tõenäosus elamisluba saada on kindlasti oluliselt suurem, sest puuduvad keeldumise alused. Muidugi kontrollitakse ta üle, aga sobib.

Selge, meie saateaeg on läbi ja aitäh kõigile, loodan, et me kohtume e-residentsuse kolmandal sünnipäeval, Restartiga kohtute nädala aja pärast, kuulmiseni!