AI_pealkiri: Gert Stahl ja Sven Varkel tutvustavad tehisintellektil põhinevat kinnisvarainvesteeringute platvormi Investorize

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, Restarti saade on jälle eetris, saatejuhid, nagu ikka, Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja meil on täna külas Gert Stahl ja Sven Varkel, tervist. Tere, tere, tere. Kui ma ütlen nimed, ilmselt need ei ütle inimestele midagi, aga, aga võib-olla mõnigi meie kuulajatest on investeerinud kinnisvarasse läbi ettevõtte nimega Crowdstate, kus väike osa oli ka teil selles, et see ettevõte jõudis avalikuseta Eestis.

Jah, meie selle siin mõned aastad tagasi koos Loid Linnupõlluga, Loid Linnupõllule arendasime ja pärast seda oleme ka ettevõtted tehniliselt toetanud ja selle ettevõtte väikeosanikud.

Teie nagu ajupotentsiaali seal protsesside juures ei olnud, et teile siis kirjutasite koodi või?

See

oli tegelikult isegi mitte siis tehnilise lahenduse arendamine, vaid uue platvormi arendamine kogu selleks kasvuks, mis tal nüüd pärast seda siis tuli.

No Crowdstate'i mõte on, eks ole see, et inimesed tänavalt saavad panna oma ra, oma raha nii-öelda laenata kinnisvara arendusprojektidele ja saada pärast hirmsama kasuga tagasi.

Aga mis siin ongi nagu erinev, võrreldes sellega noh, et niisama, lööks sõbrad, lööme nagu rahad kokku ja ehitame ühe majakese, on ju, ja siis müüme korterid ära ja, ja, ja, ja raha muudkui tuleb.

Scale, selles mõttes, et sa võid loomulikult seda teha oma sõpradega, aga. Crowdstateil on ikkagi oluliselt suuremad ja paremad projektid, et selle rahvaraastuse võib-olla üks põhiargument ongi see projektide valik ja nende heade projektide ligipääs. Et ega nii-öelda väga häid investeerimisprojekte nendele, nende investeerimise võimalust ei olegi tavalistele inimestele, sest nendel ei jõua see mitte kunagi. Et Crowdstate on tegelikult see sild siis nii-öelda nende väga heade arendajate, väga heade projektide ja, ja investorite vahel.

Mul on sellised nagu rahva poolt rahastatud, igasugused asjad tunduvad väga tihti kui lollidelt raha ära võtmise nagu projektid, et. Et noh, pankur teab, kellele ta raha laenab, eks ole, aga rahva seas tead mõnusa turuliskampaania, annad kaks õgupalli ja juba raha tuleb.

No kuidas niimoodi, ma ei tea, ma mõtlen Kickstarteri peale, on ju, kindlasti olen ise ka mõningaid ideid nagu toetanud ja nii edasi, et... Ja mis

ma sealt saanud olen vist

saanud? Ma ei tea, nagu esitaja autogrammiga plaadi näiteks. Ma just sain.

Saadab mulle siiamaani oma toodet, mis juba pidi eelmisteks jõuludeks olema, aga arvatavasti ei jõua ka selle, nendeks jõuludeks, aga Kickstarteri kampaania oli väga edukas.

Jaa, aga ma mõtlen, et võib-olla ongi mõistlik, et räägime natuke selle crowdsourcing'u või crowdfunding'u nagu lahti, et kes see keskmine klient üldse on, kes täna nagu sellistes projektides osaleb ja mis summadega ja mis, mis see tootmis, kuidas ma ütlen siis, tootlusprotsent on umbes?

Olen, projektist, aga noh, ma alguses vastaksin sellele Hendriku nii-öelda väitele, et kui me noh, vaatame ja, ja, ja Kickstarterit, siis noh, mõnes mõttes neid saab võrrelda, aga tegelikult ei saa, et crowdfunding on noh, niisugune üsna suur ja segane valdkond täna. Nagu ikka uute asjade puhul ja, ja noh, Kickstarter loomulikult ei väidagi, et ta mingit kasumit sulle teeniks, et see on selline lihtne mudel, et. Nii-öelda seda Crowdstate võid minutada rohkem päris investeeringutena, on ju. Enamasti siin investeerivad täiesti avalised inimesed, täiesti avalistes sumades viissada eurot, niimoodi. Ma ei oska

täpselt. Enamus on ikka vanem. Crowdstate on endal nagu see ühildlause ka, et tegelikult tule ja proovi investeerimist, noh, see ongi nii, et nad üritavad inimesed investeerimise juurde tuua ja seal. Igaüks saab siis oma minimaalselt saja euroga nagu pihta hakata, noh. Oleneb,

oleneb,

tähendab

selles mõttes,

et, et see on jah, väide, mida me siin Eestis meil ei olnud korrata, aga tegelikult on, see on sihuke suurem liikumine, mis on siis ütleme, finantstööstuse demokratiseerimine, on ju. See ei ole ainult Crowdstate, see on ka täna Ameerikas, ütleme, äpid läbi, mille sa saad aktsiatesse investeerida ja see on Wealthfront ja mingisugused AI varahaldurid nagu. Ka millega meie tegeleme, mis võimaldavad tavalistel inimestel saada ligi varahaldusteenustele, mis on siiamaani olnud personaalsed ja ainult rikastele ja see on osa suuremast protsessist, see ei ole kindlasti scam, et nagu ikka, nagu ma ütlesin, et see on niisugune segane maa, sest et alguses uute asjade puhul ikka, on inimesi, kes üritavad seda kurjalt ära kasutada, ka selle nii-öelda tõttu on mõned, ka need KickStarter laadsed portaalid saavad rohkem nagu vatti kui, kui KickStarter, on ju, et IndyCogo on näiteks ainult niisuguse maine, et seal asjad veilivad, nii edasi, on ju Et see on asi, milleni ma tahangi nagu tagasi jõuda ka Caltech'si puhul, et üli-ülioluline on see, et see valik nendest investeeringutest oleks hea, riskid oleksid võimalikult hallatud, maandatud. Ja see on see, millega siis Caltech tegelikult tegelebki, miks, miks Loik Linnupõld on selle ettevõtte niivõrd edukaks võtnud teha, on sellepärast, et. Igas investeeringus on tema siis nii-öelda ekspertiis mängus, on ju, kus kohas tehakse need valikud ja, ja see on see, mis garanteerib. See meeskond tegelikult seal taga on see, mis garanteerib nende investeerimisprojektide edu.

No aga räägime numbritest, ma saan aru, et praegu selle konkreetse näite puhul on kakskümmend kaks.

Kakskümmend kaks projekti jah, millest, millega on kaasatatud pea kümme miljonit eurot, läbi siis mingisuguse kümne, kümne tuhande investorina ja millest on kolm miljonit juba tänaseks tagasi makstud, edukam.

Aga ühesõnaga, see aastane tootlusprotsent või oodatav tootlusprotsent on umbes mis, et mis... No

ta on kuskil see kümne, kahekümne vahel enamus projekti. Ma

olen ise investeerinud sinna. Me oleme kõik. Olen umbes viisteist, kümme, viisteist. Ja hiljuti oli ka, nüüd oligi see viimane minu arust oli, pakuti mingit ulmelist protsenti, sinna ma isegi ei jõudnud, sest see investeeriti enne täis, oli mingi kahekümne. See

oli eelvoorus isegi.

Eelvoorus juba investeeriti täis.

See kaudist, et osutus vahepeal niivõrd edukaks, et tuli muuta investeerimismudelit, et kui alguses oli see mudel selline first come first serve. Siis meil hakkasid projektid minema minutitega täis, tekkisid tohutud nii-öelda koormuse, näiteks tehnilised probleemid ja tehtsid ka noh, puhtalt siis nii-öelda rahulolematuse teema, kuna inimesed ei jõua nii kiiresti reageerida, nii kiiresti sisse logidagi ja nii edasi, et siis me tegime selle eelplaneerimise süsteemi, kus siis enne projekti avamist on võimalik mingi piiratud summa investeerida ilma selle järjekorras seismata ja isegi selle käigus lähevad juba projektid täis.

Crowdstate, see on hullem kui Linnateater, üks meil on tasuta slogani saate.

Finants maailma linna, teate.

Jah, aga siin on see nagu miinuspool ka ikkagi, mida sa korra juba puudutasid, on ju, et kuna ta on segane valdkond, on ju, noh, ma olin ka, ostsin Bitcoini, siis kui ta oli veel kümme dollarit, on ju. Sul läheb

päris hästi ära rääkud

praegu. Oot, oot, oot, oot, oot, esimest, esimese portsu müüsin siis, kui oli sada ja teise portsu kui oli kakssada, on ju. Aga siis oli see küsimus, et kuidas sa nüüd sealt sellest portaalist selle raha kätte saad, on ju. Ja siis otsustasid, vennad, et kuna tegemist on segase valdkonnaga, ehk siis reguleerimata valdkonnaga, siis on põhimõtteliselt võime selle rahaga tuuri panna, on ju, et ega sa mind ju kätte ei saa, on ju. Ja ei noh, mida, midagi saime kätte, on ju, aga põhimõtteliselt jääd ilma, on

ju. Hästi oluline, hästi oluline teema tegelikult ja, ja on täiesti esirinnas siis sellega, et Eestis seda reguleerida, Ameerikas on selle suhtes juba jõutud päris kaugele. Et seal on eraldi regulatsioonid juba olemas crowdfunding'u jaoks, Eestis tekivad ka.

No põhimõtteliselt praegu on niimoodi, et oletame, et nüüd läheb kinnisvaraturga praegu, läheb allamäge. Ja enam ei õnnestu nii hästi seda laenu tagasi maksta, on ju, või noh, nüüd noh, seda inve, investeeringu tootlust tagada, on ju. Siis põhimõtteliselt, kuna tegemist ei ole finantsasutusega, võiks võtta selle nagu kaenlasse selle Laekuri kassa ja põhimõtteliselt joosta?

No seal ei ole nagu Laekuri kassa, et see on ühest oluline see huriidiline struktuur ka, et Juriidiline inimene ei hakka nagu laskuma, ka hästi oluline, mis ma tahan öelda, on, on see juriidiline struktuur, kuidas need riskid on maandatud, et need varad noh, ei ole siis nii-öelda. Ühegi kaudelise teediga seotud inimese omad või midagi sellist, et, et. Ja iga projekti puhul, iga selle struktuuri puhul on ka oma mingid riskimajandusmeetodid, tagatised ja muud asjad, on ju. Et see on hästi oluline ja, ja, ja mis on veel hästi nii-öelda hea, on see, et, et Crowdstate on algusest peale teinud, ütleme siis sellist avalikku analüüsi, on ju, kus kohas need investorid kaasavad ennast sellesse analüüsiprotsessi, kritiseerivad selle projekti tingimusi, kõik need materjalid on avalikult kättesaadavad. Ja, ja see ongi tegelikult ainuke viis jõuda nagu tõeni, sest et kuigi no ütleme, et selle, see Crowdstate'i, nagu ma ütlesin, roll on siis teha see esimene ots tööst ära, kuskohas siis eraldada need. Et siis selle lõpliku analüüsi teevadki tegelikult, noh see on jälle see demokratiseerimise protsess, onju, et seda teevad need targemad investorid ise ja tegelikult läbi selle me jõuame kõige parema tulemuseni. Et palju ohtlikum on tegelikult usaldada, vot see ongi see, milleni me Investorize'iga jõuame, et usaldada seda ühte kuradi varahaldurit, on ju, seal pensionifondi otsas, kes arvab, et tal on alati õigus, on ju.

Ei, selles mõttes on sul õigus, et uued ärimudelid tulevad, on ju, me vaatame siin Bondoreat ja nii edasi, on ju, kus samamoodi inimesed annavad inimestele laenu ja nii edasi, on ju. Et aga lihtsalt, et noh, noh, nagu in principle, on ju, et noh, et noh, Finantsinspektsiooni järelevalvele nad ei allu, on ju, et, et.

Tegelikult ütleme niimoodi, et, et proaktiivselt allu, noh, võib-olla ei allu nagu tehniliselt, aga üritame alluda, on ju, et see on hästi oluline, et me üritame. Kaudselt üritab teha kõike nii, nagu ta oleks üks tõsiselt võetav reguleeritud finantsinstitutsioon, mis ta tahab ka olla, on ju. Lihtsalt tegelikult on selles asi, et keskkond ei ole jõudnud ettevõttele järgi ja, ja aitame keskkonda kaasa, on ju

Enne tähtsamaid neid igasuguseid otsuseid, nad on, ma tean, et korduvalt konsulteerinud, Finantsinspektsioonid ja teevad ise nagu koostööd.

Mul on küsimus selle asja teiselt poolt, ma vaatan, praegu on isegi juba rahastatud, see enam ei ole, isegi võimalus, aga on rahastatud ühe korterelamute arenduse projekt siin Crowdstate'is, oodatav tulusus, kakskümmend seitse koma kaheksa. Et ma mõtlen, mis selle loogika nagu arendaja jaoks on, et kui sa oled sunnitud raha kaasama ligi kolmekümne protsendiga, et see on

Ja see ei ole kogu raha, et see on ka oluline aru saada sellest, et Crowdstate enamasti ei rahasta tervet projekti, et need, need on osa mingisugusest rahastamisest ja antud projekti puhul ma ei oska kommenteerida, aga... Aga

no teised protsendid on ka ikkagi noh, suhteliselt suured, on ju, viisteist protsenti, üksteist protsenti, kaheksateist protsenti, nelikümmend neli koma üheksa protsenti.

See nelikümmend neli koma üheksa oli väga huvitav, sellepärast et see suudeti enne tähtaegselt tagasi maksta,

Noh, aga mis selle mõte, miks keegi peaks nii kallilt raha kaasama rahva käest?

Erinevate projekti, erinevad põhjusid, ma ütlesin, et ma tegelikult noh, kuna ma olen ise tehniline inimene, ma ei taha minna ja hakata analüüsima neid projekte, et üks võimalus on minna alati kaudest täide portaali ja lugeda neid kommentaare, asju, kus inimesed on seda analüüsi, Ise teinud ja nagu ka Sven just mainis, et need ei ole ainult lubadused, me oleme. Crowdstate on, on korduvalt juba ületanud ootusi, on ju. Mis on, mis on nagu üllatav, võib-olla isegi kui sa lubad selliseid suuri protsente, on ju, et sa suudad veel ootusi ületada ka. Et see on väga tore, aga ma ütlen, et noh, nii-öelda. Väga suur töö tehakse ära õigeid investeeringuid valides, õigeid kokkuleppeid tehes, et see on hästi oluline, et nagu ma ütlesin, et need ei ole mingid Crowdstate'i enda projektid, need on Eesti juhtivate kinnisvara arendajate projektid. Neil on erinevad põhjused, miks nad tahavad sellist raha kaasata, see on ainult üks osa nende finantseerimispaketist, seal on ka teised finantsasutused mängus. Ja üks osa nendest on Crowdstate, on ju. Et need põhjused on noh, igal, igal projekti arendajal enda põhjused. Aga jah?

No siin on jah, ütleme praegu, kuna nagu kogu sektor läheb ikka jätkuvalt ülesse, on ju, siis me nagu seda nii-öelda laksu või miinuspoolt pole näinud, on ju, et a la mingit kahe tuhande kaheksanda aasta pauku pole nagu sektorist läbi käinud, on ju, eks ma arvan, et eks aeg annab arutlust, on ju, et kui lõpuks üks päris pauk ka tuleb ja, ja ehitajad hakkavad pankrotti minema või nad ei jõua selliseid protsente nagu, nagu tagasi maksta, on ju. Ehk siis me näeme nagu, et mis moodi see, siis see nii-öelda ökosüsteem käituma, käituma hakkab, aga selge on see, et, et uute mudelitele pärast on nagu maailm, et selliseid mudeleid hakkavad tulema veel rohkem ja rohkem. Ja ma ütlen, et ainus lootus on, et nad saavad kiiresti ka nii-öelda seal nii palju reguleeritud, et, et see investor ikkagi, kes tõenäoliselt ei suuda nagu noh, kokkuvõttes mingit kaheksasada lehekülge juriidilist teksti läbi lugeda, et saab ka ikkagi mingi kaitse on ju, et oma, oma, oma, oma investeeringule.

Jah, ma loen siit sõnu, tagamata laen.

Jah,

seal on erinevad nii-öelda brändid, tagatud laen, tagamata laen, igast mudelid on selline, siis iga investor siis noh, peabki oskama ise hinnata seda, et kas ma nüüd tahan seda kahtekümmend seitse protsenti saada, mis see risk seal on, aga noh, see on kõik keeruline.

Mina arvan samas

teistpidi. Kõrval tekivad juba uued harid ka, mis siis maanduvad seda riski investeerides, tehes nagu selliseid meta-fonde, kus investeeritakse mitmetesse erinevatesse crowdfunding projektidesse, üritades sellega riski

maandada. Kas see, tuli meelde see viimane... Mis olid fondid, mis otsid kokku fondi, mis otsid kokku fondi?

No funds of funds on, on mudel, mis on väga edukas, suure, suuremas skaalas vähemalt on ju, et... Aeg, aeg, aeg annab

arutust siin, et selles mõttes see on, on keeruline

valdkond ja ma mõtlengi, et Et täpselt, nagu jagamismajandus on täiesti uus ja on pööranud nagu asju pea peale ka siin, kui ikkagi uued mudelid ajavad läbi mõtlemist, läbi analüüsimist, aga kindlasti mitte nagu eitamist.

Jagamismajandus on väga hea sõna, et kui sa võtad seda sõna nii-öelda, et sa pead jagama seda asja.

Jah. Kuule, aga lähme siit esimesele pausile.

Jaa, me teeme pausi ja oleme varsti tagasi.

Restart jätkub, saatejuhid Taavi Kotka, Henrik Roonemaa ja meil on külas Kert Stahl ja Sven Varkel, kui me esimeses plokis rääkisime, et te olete rohkem nagu Crowdstate'ist, siis tegelikult teises plokis me hakkame rääkima, et te olete veel rohkem nagu firmast nimega Investorize, mis? Investorize, ma, ma käisin kunagi ühes telesaates, kus see oligis naljasaade ja siis inimesed pidid välja mõtlema start-upe, need osalejad seal näitajad ja siis. Mulle meeldis

see,

jaa, jah, Ott Sepp mõtles siis välja või noh, ilmselt siis küll, ssenaristid olid, et ta mõt, välja mõelnud, et ta mõtleb välja firma Matusefi ja siis eda, edasiarendus oli Hauaplatsify. Killify. Jaa, et siis vaata, Investorize nagu sobib nimekirja küll, sobib ritta, et nimi, nimi on selline ka, aga te olete, ma saan aru, tegelete tõsisema asjaga.

Jaa, muuseas hea nai on see, et ma ise mingi hetk ka avastasin, et Investorize on tegelikult investor ise. Aga noh, see ei olnud küll selle mõtte esialgne point, Investorize on siis tehisintelligentne fondijuht. Mis on siis lahendus, mis teeb investeerimisotsuseid ja ka investeeringute juhtimisotsuseid. Valdkond, milles me praegu tegeleme, on kinnisvara. Põhiliselt siis single family rentals või kuidas eesti keeles öelda. Elamuvarad, seda, sellist mudelit on, on rakendatud aktsiate valdkonnas juba mingi aeg päris edukalt. Meie oleme sihukesi esimesi, kes, kes toovad sellised metoodikat kinnisvaravalkonda.

See mõte on see, et teil on fond, mida juhib arvuti.

Just, noh, meil on arvutimisjuhi fonde ja siis meil on ka nüüd esimene fond, mida see arvuti juhib.

Nii et põhimõtteliselt kuskil on mingi tehisintellekt, mis kogu aeg mõtleb, ostan, ei osta, investeerin sinna, ostan korteri.

Natuke jah, et see

on niisugune natuke üle, üle tehtud sõnas, et noh, tehisintelligents sellel, me, me näeme seal ka sellist nii-öelda by definition tehisintelligentsi komponenti ja mina näen tehisintelligentsi siis selle osana arvutisüsteemis, meil üritab asendada inimest. Tegelikult, mis on minu meelest palju huvitavam masinõpe ja, ja big data puhul on siis teha asju, mida inimesed ei suudagi teha ja, ja see on tegelikult see, mida investorijas üritab teha. Ja ka teised sellised lahendused, et kui me räägime investeerimisest täna, siis me räägime tegelikult kogu sellest informatsioonist, mida inimesed ei suuda enam hallata. Selle jaoks on traditsiooniliselt küll kasutatud igasuguseid erinevaid analüüsivahendeid, aga, aga otsuseid on alati ikkagi teinud inimesed ja selle taga on enamasti olnud ikkagi kõhutunne. Ja kõhutunde puhul me oleme vähemalt näinud seda väga, et, et need nii-öelda head ja halvad otsused jagunevad üsna fifty-fifty ja meie näeme enda rollina siis seda, et me. Maandame protsessi, maandame riske, ehk ühesõnaga teeme vähem halbu otsuseid ja teeme rohkem paremaid otsuseid. Neid otsuseid, mida me teeme. Kui sa nüüd ütled, et on kuskil üks uur tehisintelligents, siis tegelikult on, on palju erinevaid otsuseid, mis on vaja teha selles protsessis, et teha investeeringuid ja haldada neid investeeringuid. Ehk ühesõnaga, see ei ole mitte üks mingisugune tehisintelligents, vaid see on mingi hunnik erinevaid mudeleid, tehnilisi lahendusi. Mille lõpptulemusel juhib seda protsessi arvuti, mitte inimene.

Ja hästi palju andmeid, sisendandmeid, hästi palju.

Jah, see on nagu põhiline.

Jaa, aga nagu lähmegi sinna sisa, sisendandmete juurde, on ju, ma saan aru, et peamine uurik, kuhu nüüd see kompuuter nüüd nagu möllama peaks minema, on Ameerika Ühendriigile. Just. Ja no rääkige seda protsessi natukene lahti, ehk siis kuskilt peab asi pihta hakkama, kus on ikkagi need alusandmed tulevad, noh, nii omavahel erinevaid registreid seotult, nagu meil siin Eestis on, seal niimoodi päris ei ole, et nad on nagu suhteliselt nagu, no siit ja sealt tulevad kokku korjata, kuidagi omavahel kokku leppida, on ju, et see on päris kõva challenge.

Seal on erasektor hästi palju nagu neid asju ära lahendanud, mis meil on nii-öelda riiklikul tasemel X-teena ära tehtud, nad ei ole seal sedasi kokku integreeritud. Erasektor tähendab seda, et sa pead neid andmeid ostma küllaltki kalli raha eest ja paljudest kohtadest ja paljudes erinevates formaatides, et siis see on nagu see põhiline väljakutse.

Ja aga lähme konkreetsemaks, et no sõna otseses mõttes, et mis sa nüüd ostad, sa ostad näiteks a la viimase kümne aasta tehingute hinnad mingis piirkonnas või mis moodi see

on? No me vaatame tegelikult Ameerikat tervikuna, mis on hästi oluline sellepärast, et meie portfellimudeli üks Põhiomadusi on siis riskide maandamine, nii-öelda valides selleks varasid erinevates piirkondades. Aga rääkides siis nendest andmetest, et noh, sellega me tegelikult esimesed aasta aega põhimõtteliselt tegelesime, et noh, kõikidele vajalikele andmetele ligi saada, et seal on nii riigiasutused mängus, mis on siis nii-öelda maakonnad, mis on need kõige olulisemad andmekogujad Ameerikas, mis puutub kinnisvarasse. Seal on ka puhtalt tehnilisi lahendusi, mis kogune, koguvad meil üle kümnest tuhande, üle kümne tuhande maakleri kodulehelt kõik kuulutused ja, ja siis me räägime põhjusest rendikuulustustest. Sest et on veel kolmas oluline allikas, mis on siis Ameerikas selline monopoliseeritud kinnisvaraagentide süsteem, see on siis national association of realtors. Kes siis tegelikult hoiavad kinni kogu Ameerika kinnisvarakulutuste informatsiooni. Need kõik, noh, need, see on lihtsalt läbirääkimised ja, ja litsenseerimislepingud ja noh, kuidas me oleme kõik, noh, see on nagu väga vähe, väike osa tegelikult nendest põhiandmetest, ma ei hakka nagu täitsa detaildesse laskuma. Aga need jah, neid, neid osapooli on mitmeid, neid lepinguid on palju. Ja, ja see on üks põhibarjäär ja tegelikult seal selle, selle tegemiseks. Aga erinevus on ka see, et, et seal on neid andmeid palju-palju rohkem kui näiteks isegi Eestis meie registrite süsteemis on.

Okei, ma küsin ikkagi selles mõttes ära, et kuskil peab olema klient, kes tahab raha selleks, et oma inforobjekti nii-öelda üles hakata ehitama ja kuskil on mingi hunnik inimesi, kes tahavad investeerida. Te olete nüüd seal vahepeal ja sealsamas seal vahepeal on ainult arvuti, ehk siis see peab olema ikkagi niivõrd hästi nagu ära liidestatud, et ehk siis nagu selle Eesti see crowdstate projektid, mis meil siin on, on ju, neid asju peab olema põhimõtteliselt seal kümneid ja kümneid, on ju, mille vahel siis kokkuvõttes see robot nii-öelda siis valima

hakkab.

Saan ma õigesti aru?

Tegelikult oluline on natuke täpsustada seda vaga, mida me ostame, et... Ja miks me selle oleme valinud, et, et ütleme, algo sellist lahendust on väga lihtne teha aktsiate puhul, sellepärast et sul on olemas üsna avatud turud, kus sa saad minna ja põhimõtteliselt tehniliste vahenditega minna, soetada oma vara ja seda likvideerida, onju. Et meie mudel ei ole mitte kuidagi seotud kinnisvara arendusega nagu Crowdstate, sellepärast et ehitamine ei ole nüüd tõesti protsess, kuhu täna AI oleks valmis midagi minema pakkuma, onju. Et me räägime täna rendikorteritest ja me räägime seda sellises suuremas skaalas, kus siis meie fond ostab. Ütleme, saja viiekümne miljoni dollari eest rendikortereid ja haldab seda portfelli, on ju. Nüüd...

Arvuti otsustab, mis kortereid, kus kohas, mis hinnaga osta?

Just, just, et seal taga on nüüd mõned investorid ainult, et seal ei ole nagu kaudest häidlikult mingit palju hunnik inimesi, et tegelikult me, me töötame täna ainult ühe põhilise siis finantsinstitutsiooniga. Ja meie töö on siis kahepoolne, esimene on valida välja õiged korterid üle Ameerika, noh, Ameerikas on nelikümmend miljonit sellist. Potentsiaalset vaga, mida võiks mingi aja jooksul üle osta ja, ja noh, sadu tuhandeid miljoneid, mis on turul iga hetk, on ju. Nende seas siis meie algorütm valib välja need korterid, millega on mõtet tegeleda, ehk jälle see nii-öelda, kuidas sa ütlesidki seda eestipäraselt?

Terad,

terad-sükaldest eraldamise protsess. Ja teine pool on nüüd tegelikult selle investeerimise protsessi ja selle investeeringu juhtimise. Automatiseerimine, on ju, ehk meil on välja töötanud, kuna Ameerikas ütleme, ka investeeringu või...

See on Eestis lihtne, see on see, et sa lähed notarisse ja annad

digialgu. Mitmekuuline nagu painstaking process, et üldse saada see kätte, on ju, ja siis noh, selle haldamine ja kõik need probleemid, mis sellega kaasanud, et me üritame, siis see on võib-olla isegi see kõige tehisintelligentsem osa sellest, mis me teeme, on siis me loome nagu sellist varade juhti, on ju, mis siis juhib omakorda inimesi, mis on noh, minu jaoks üsna metateema, et kõige huvitavam pool Ma

mõtlen, kuidas see puht, puht nagu tehniliselt või organisatoorselt välja näeb, see, et arvuti juhib seda protsessi, et arvuti ise

ei. Ütleme nii, et arvuti annab inimestele korralduse, et see on see väike nii-öelda flip, on ju, mis, mis, mida me väidame, et me oleme nagu teinud, on ju, et kui eelnevalt on olnud andmed inimestel toeks. Ja inimesed on siis teinud otsuseid ja andmed on neid selles aidanud, siis me oleme selle nagu. Keera nüüd, nüüd nii-öelda järgmisele tasemele, kuskohas tegelikult arvuti teeb otsuseid ja ütleb inimestele, mis tegema peab.

Nii, aga seal on oluline vahe, et kas teie fondis arvuti nii-öelda käsib või annab soovituse, ehk et kui hommikul on mailbox siis nii-öelda AI, from AI on tulnud, et mine osta see korter seal, niisuguse hinnaga, kas siis peabki minema või, või kas

lõpuks. Loomulikult, loomulikult on noh, meil on mingid erinevaid mehhanismid, mis siis takistavad meie arvutil tegemast valesid otsuseid, on ju. Et kuna, nagu ma juba alguses ütlesin, et meie üks põhi, põhi nagu argument on riskide maandamine, et meie. Me ei ole kunagi üritanud väita, et me nüüd toome mingisuguse nii-öelda, leiame kuskilt korterit, mis toovad sisse rohkem, kaks korda, kolm korda rohkem kui teiste inimeste kortereid, on ju, et me teame, et see on noh, turg on turg, on ju, turul on mingi oma parameetrid ja nii edasi. Mida meie argument tegelikult kõige paremini teeb, on maandab riske, on ju, ja, ja seal on ka loomulikult kuskil mingi inimese komponent ikka veel täna, on ju, sellepärast et kõiki asju ei suuda arvuti teha. Aga mis ta teeb, on ju, on siis see, et, et kui sul oleks muidu vaja sadu analüütikuid, on ju, kes käivad läbi neid kõiki kortereid nendes kõikides erinevatel turgudel Ameerikas, on ju, siis meil teeb seda masin ilma inimesteta, on ju. Ja, ja ka see on üks osa sellest, selles mõttes, et see, see mudel läheb lõpuks väga-väga keeruliseks.

No te tahate öelda, et teie, teie arvuti saab aru, kas korter on normaalses korras või on ära... Ta

oskab teha mingisuguseid, täna ta, oi vabandust, täna ta ei oska nagu teha mingit lõplikult otsust selle puhul näiteks, et kui palju läheks selle korteri renoveerimine maksma, aga see ei ole mitte ainult see, et kas ta on okei korras või mitte, vaid kuni selleni välja, et kui palju võiks minna piltide põhjal selle korteri näiteks korda tegemine, Hinnang anda sellele, noh, ütleme, see ongi väga palju, on see hinnangute küsimus, et tegelikult see ongi, ütleme, kui me räägime selles, noh. Tehisintelligentsi komponendis, siis, siis nagu väga suur osa sellest, mis me oleme teinud, on tegelikult hindamine. Aga

sa ikkagi ei vastanud, et kas arvuti annab soovituse või teeb otsuse?

Arvuti teeb esialgse otsuse.

See tähendab pigem nagu soovituse.

Vaata, oluline tähendab see, et, et, et noh, nii-öelda kuidas me seda protsessi oleme implementeerinud, on ju. Et meie eesmärk on võtta sellest mudelist välja see kõhutunde komponent, on ju. Mis on siis olnud nii-öelda mingisugune inimene, kes on teinud vastavalt, kes teab millele neid otsuseid, on ju, võtta see välja, on ju. Ja asendada see tegelikult protsessidega, kus võivad olla inimesed, on ju, aga kus ei ole mitte ühel inimesel mingisugust sellist nii-öelda ülevõimulik otsustusvõimu, on ju. Vaid pigem on nagu see, et, et need inimesed, kes sinna protsessi nagu kaasatakse, et nendel on nagu või, võimalus nagu vältida selle protsessi mingisuguseid vigu. Süüdistada,

süüdistada arvutit pärast. Kas

või on ju, aga oluline on jah, see, et, et tähendab nii-öelda, see oleks täie, täiuslikult objektiivne otsus. Iga investeerimisotsus on täiuslikult objektiivne, kus on võib-olla ka inimese komponent, aga see inimese komponent ei ole seal selle jaoks, et tuua sinna mingisugust subjektiivset otsust mängu, on ju, kes nüüd otsustab, et see on he Vaid see on noh, ütleme ikkagi nagu me näeme tegelikult teie intelligentsi, noh, inimesed tunnevad väga suurt hirmu, kui sellest räägitakse, aga tegelikult see tulevik on sümbioos, on ju. See on sümbioos selle teise intelligentsi inimese vahel ja see on see, mida me juba täna rakendame.

Kõigil sellistel äride puhul, kus see kaasas nagu kapitali ja, ja, ja pakkus sellist nagu tootlust kokkuvõtse, asi taandub, nagu sa ütlesid, väga õigesti, ja. Riskide maandamisele, ehk siis noh, ala, et kui sul on, annad väga väikse projektiprotsendiga laenu välja, siis juba ühe kliendi nii-öelda läbikukkumine võib kokkuvõttes sulle nagu kogu portfell, portfelli nii-öelda metsa keerata, on ju. Ehk siis siin samamoodi, et ma küsiks niimoodi, et, et oletame nüüd, et see grupp inimesi või gruppa teise intelligentsi või mis iganes, on ju, et kui, kui palju nad täna üldse vigu võivad teha, et see äri jätkuvalt ikkagi nii-öelda nagu tootlik oleks?

See on huvitav küsimus, see on üks oluline faktor tegelikult selles portfelli nii-öelda valikus, on ju. Sa ei saa väli, see on üks hästi oluline asi, ma olen kõikide investeerinud, sa ei saa välistada vigu, ei ole võimalik see, et, et mitte midagi ei juhtu ja kõik läheb alati super hästi. Pigem on see, et sa pead olema ennast selleks ette valmistanud, sa pead olema teadlik sellest, kuidas see sind mõjutab, on ju. Ja, ja see on tegelikult see põhiline me, nii-öelda üks riskimajanduse viise, on ju. On, on mitte üritada algu asju vältida või eirata, vaid pigem omada väga selgelt arusaamist sellest, mis siis saab, kui need arvatused juhtuvad, on ju.

Et ütleme

noh, me räägime siin kümnetest tuhandetest korteritest, on ju, et selge on see, et seal tehakse vigu, on ju. Aga hästi oluline on see, et, et, et ei oleks võimalik teha vigu, või et oleks välistatud vead, mis võiksid kuidagi kogu seda potti nagu mõjutada või ümber kallata.

See on ka tehnilise poole pealt, me oleme Gerdiga nagu seda rääkinud ka, et, et natukene hirmutav on, et kui nüüd sinuga tehtud tarkvara. Järsku peab saja viiekümne miljonist investeeringut kuskil haldama mingite jumal teab, kelle, kelle

raha. Küsimus, et kust see tarkvara nii-öelda noh, tuleb või et... Tarkvara tuleb

Tallinnast.

Teie kirjutate seda. Jah,

ja meie.

Aga minna põhjale, selles mõttes, et kuskil, kuskil on, eks ole, sada viiskümmend miljonit dollarit USA-s väga, väga palju kogemust, tarkust ja teadmist, et mis on nagu see teie background või, või põhi, mille pealt te sellist asja oskate luua?

Me, meil on mitmed head nõustajad muidugi, et me ei väida, et me oleme ise nüüd mingid Spetsialistid, maailmatargad inimesed, pigem me oleme implementeerijad, see ongi minu ja Sveni nagu roll olnud juba aastaid, et. Et tore on muidugi ise ka asju vahest välja mõelda, aga, aga meile meeldib nagu rohkem. Kuulata endast targemaid inimesi.

Me oleme ikka mõelnud ka, sa oled kõvasti research'i teinud, meil on nagu see

noh,

sama nii-öelda tegelikult see crowd state ja see, kus kuidas me investorasi juurde oleme jõudnud ja paar eelmist start-upi ettevõtet, niisugune evolutsiooniline õppeprotsess on meil kogu aeg õigelt nagu

õppinud.

No aga räägime sellest järgmises plokis, aga selle ploki lõpetuseks ma ikkagi tahaks, ole Henrik, tuletada meelde, et kahekümne esimesel sajandil inimesed jagunevad kaheks. Need, kes ütlevad arvutile, mida ta tegema peab, ja need, kelle arvuti ütleb, mida ta tegema peab, näiteks über.

Ma hakkasin mõtlema nagu kumba gruppi mina kuhugi, ma ei oska paigutada ennast kuhugi.

Aga teeme ühe väikse reklamipausi ja siis tagasi. Nii, oleme tagasi ja räägime nüüd edasi, selle kogu sealt kohas, kus enne pooleli jäime, et kuidas üldse sellised ideid nagu tekivad või kuidas üldse jõutakse selliste lahendusteni, kus Eesti firma pakub oma platvormi investeeringute haldamiseks või juhtimiseks USA turul üürikorterite ostmisel? Et noh, see on nagu, kõlab nagu niisugune nagu noh, punamütsik, kes sattus hoopis tegelikult Rapunzli muinasjutt.

Jaa, eks see on ootamatu, kuidas üks täiesti alguse saada, ega see ei olnud ka mingi selles mõttes noh, ütleme, kui, kui on mingi ettekujutus, et start-upid saavad alguse nii, et kuskil mingi tuluka läheb põlema ja siis hakatakse tegema, et see nii tegelikult vist ei käi, meil ei ole vähemalt kunagi niimoodi olnud, et see konkreetne asi sai alguse tegelikult sellest, et eelmine aasta ma läksin Silicon Valley'sse mingi aeg, lihtsalt uurima, mis sealmail toimib. Ja sain ühele üritusele kokku ühe inimesega, kellega alguses lihtsalt rääkisime juttu ja siis hakkasime teda, huvitas kinnisvara ja siis tuli välja, et tegemist on Airbnb Ladina-Ameerika juhiga. Kes just Airbnb-st lahkus ja tal oli mõte, ta ei olnud küll tehniline inimene, aga temal oli mõte, et peaks tegema midagi sellist, nagu millest me praegu rääkisime. Ja me hakkasime sellest rääkima, esialgu oli see mudel tegelikult väga teistsugune, meil on esimese mingi kolme kuu meie suhte jooksul, me põhiliselt ainult siis arutasime. Seda harimudelit, kuidas seda, kuidas seda implementeerida ja nii edasi, ja meist said sõbrad ja Sven kaasas protsessi ennast ja me hakkasime seda ellu viima.

Sven kaasas ise ennast protsessi.

No tegelikult Sven oli, me olime nagu Sveniga mitmeid asju koos teinud, et, et see on täiesti juhu, juhuslik asi ja kindlasti mitte mingisugune lamp, mis kellelgi peas põlema läheks, vaid kahe kinnisvarast huvitunud inimese põhjalik mitmekuuline diskussioon selle üle, mida annaks selles tööstuses teha. Ja, ja niimoodi noh, me lõpuks jõudsimegi ettevõtte asutamiseni, siis noh, nii-öelda meil olid juba selle kolme kuu jooksul tekkinud piisavalt huvitatud investoreid, et me alustasime ettevõtte juba üsna prisnaka investeeringuga, hakkasime tööle lihtsalt. Okei,

ma saan aru, et kuus miljonit on praegu kokku lepitud nii seemes kui arendusteks.

No see on nüüd see viimane kuus koma kaks miljonit, viimane kaun, meie alustasime tegelikult mingisuguse neljasaja tuhandega, on ju, mis, mis oli siis meil sellel hetkel olemas, kui me ettevõtte alustasime. Mille eesmärk siis oli meil teha proof of concept ja, ja noh, kaasata edasine raha ja, ja. Ja nii me seda tegimegi, et meid oli üsna vähe, alguses olimegi kahekesti, nüüd me siin värbame ja üritame uusi inimesi leida ja meeskonda ehitada, on ju, aga, aga tegelikult noh. Ega enamus sellest väärtusest me lõimegi esimese pooleteist aasta jooksul, mul on sihuke tunne, et, et nüüd on vaja noh, nii-öelda veel rohkem asju muidugi nagu implementeerida.

Noh, nagu jah, skaleerida ja veel detaile juurde. Kogu see masinõppe pool on meil nagu in progress, noh, see on nüüd vaja lõpuni viia, nende andmete analüüsimine, kogu nende andmete kogumine, ettevalmistamine. Me ei hakanud kohe kogu Ameerikat analüüsima, me tegime proof of concept'i nagu paaril turul, noh, Miami.

Me alustasime San Francisco ja Miami turuga, et noh, tegelikult meil täna nagu tehnoloogia töötab nendel kahel turul. Ainult ja, ja nüüd selle suure investeeringuga seoses me lähme nüüd järgmistele turudele. Sest et noh, puhtalt tehnilised küsimused on olnud, et noh, ei ole vaja nagu nii palju vestkitkäijata, sest need andmed on ikkagi müstiliselt.

Sul ei tundu, Taavi, et nad teevad midagi sarnast nagu teleport teeb, aga konkreetse fookusega.

Ma, ma päris niimoodi ei võrreldaks üldse ikkagi täitsa erinevad asjad, aga ma, mind selles mõttes ikkagi huvitab, et, et see tundub mulle nagu meeletult ikkagi ressursimahukas nagu äri, et kui me praegu võtame, et sa ütlesid, et siin on nagu kümnede, kümnete tuhanded korterid, on ju, sealsamas isiklikult sa kaasad, ütleme sada viiskümmend miljonit nagu dollarit näiteks, on ju, järgmistes raundides, mis iganes, on ju, noh. Kui palju sa, palju sa neid kortereid saad selle raha eest, on ju? Meie

keskmine investeeringu suurus on kuskil kahesaja viiekümnest neljasaja tuhande dollarini, noh. Et neid ikka saad mõned.

Ei no aga sa ei saa tuhandeid, on ju?

No saja viiekümne miljoni eest ikka juba saad päris mitu tükki, et selles mõttes. Viissada tükki. Jah, noh, selles mõttes, et, et sada viiskümmend miljonit on üks, üks see esimene fond, mida me praegu üritame kokku panna, et see kindlasti sellega ei piirdu. Et eesmärk on meil siis nii-öelda jõuda ühe, ühtede Ameerika suurimate kinnisvarafondi haldurite ju, võrdleme ennast ettevõtetega nagu Blackstone näiteks. Kus

see latt on, mis, mis sellise tegevuse, inimtegevuse edukus investeerimise mõttes on? Et seal on ju mingisugune tootlus sellele, eks ole, praegu? Et te peate sellest üle olema? Ütleb loogika, jah.

No üle kümne protsendi on see, mida, mida meiesugused fondid jahivad. Küsimus ongi seal väga palju tegelikult riskida, see on nüüd põhiasi, mida meie tegelikult müüme, ei olegi nagu see ülemine ots, et noh, me võime nii palju teenida, et täna investorid tegelikult see ütlen ausalt, väga isegi ei huvita peaasi, et make my money disappear, on ju. Et, et hästi oluline on see, et kuidas me suudame, noh, me simuleerime turge ja näitame läbi selle siis, mis meist saab läbi erinevate stsenaariumite, mis siis. Peaks garanteerima investoreitele selle, et nad ei jää oma rahast ilma, mis on see põhiline hirm täna, on ju. See, et kas ma teenin kaheksa või kaksteist, ei ole nagu nii siuke hirm, kui...

Peaasi, et see nulli oleks.

Peaasi, et see nulli oleks.

Aga samas, kogu see nii-öelda iseõppivad süsteemid, predict analüütiks, kuigi seda on õpetatud noh, meie TTÜ-s ja nii edasi, üsna nagu pikalt juba, iga palju meil neid spetsialiste ikkagi ei ole, sellepärast et noh, valkud on suhteliselt nagu noored-oored.

Üllatavalt palju huvitatud inimesi ja muuseas, me oleme siin selles. Käinud,

on tegelikult pärit palju inimesi?

Rohkem isegi ma arvan, nagu mõnes mõttes kui tavalisi insenäre nagu. Et, et see on selline uus ja kuum valdkond, on ju, kus paljud noored üritavad teha nagu ilma. Et minna niisama kuskile arendajaks, ei ole üldse enam nii seksi.

Siin hiljuti just olin, Mooncascade'is toimus ka siis mingi masinõppe niisugune workshop seal, mäletad nime, Tartu Ülikoolist, noor poiss, see siis, kes seda tegi ja see tõi välja, et nii-öelda palgatasemed, et siis data scientist on nii-öelda tegelikult praegu palju kõrgemalt makstud noh USA-s näiteks, kui, kui mingisugune Java programmeerija või, või niisugused.

Kas te, mis teie taustab, kas te olete seda õppinud kumbki?

Ikka mõlemad, iseõppijad üldse olnud, noh, selles mõttes, et me oleme mõlemad kuskil, ma ei tea, väga noorest kolmeteist-ülesaastaselt hakanud programmeerima. Minu hariduskäik on olnud rohkem majanduslik, sellepärast et see on see koht, kus ma nägin puudusi endas, on ju, et. Tehnilised asjad on suutnud endale kõik iseselgeks teha ja pole selles mõttes vaja nagu välistabi väga palju olnud. Ja, ja tegelikult sellest valdkonnast rääkides, et ega see on väga-väga vana teema, on ju, et see Pigem kolmkümmend, nelikümmend aastat vana teema, täna pigem, mis on, on noh, selles mõttes

Kuidagi populaarssaks

saanud. Et, et see ikkagi...

Mul on üks lugu sellega, et kakskümmend aastat tagasi ma olin TTÜ esmakursusele ja siis me pidime õppejõudle ütlema, et noh, et, et mis suunas nagu tahaks lõputööd teha, et noh, juba ette ära, on ju. Siis oli veel üldse paka, oli nelja-aastane, on ju. Ja siis no ma mõtlesin ka, et noh, et, et süda kisub sinna masinõppe poole, on ju, ja õppijõud vaatas mind ja ütles, et härra Kotka. Teist ma oleks ikka midagi enamat loodnud. Ütle, mis see enam siis oli tol ajal, tol ajal kontekstis, aga mis tundus äge?

See on, noh, see ongi nii-öelda ta ühelt poolt siis nagu on nii-öelda inimeste seas muutunud populaarseks ja teistpärast ongi siis need, kõik need library'd ja see tarkvara ja kõik, see on ka nagu viimast.

Üks asi, millest ma hiljuti just rääkisin sinna inimesele, kui oluline tegelikult on näiteks Amazon Web Services, on ju. Sellise ettevõtte jaoks nagu meie, et olgugi, et meil ei ole seda tehnilist ressurssi, meil on niisugune asi, et meil on tehnilist ressurssi vaja nagu vahest harva ja hästi palju, on ju. Ja ma mõtlen nüüd selle ajale, et enne Amazon Web Services, kümme aastat tagasi, on ju, ma oleks pidanud hakkama kuskilt ostma mingisugused servereid, et teha kogune, korra nädalas mingit räiget arvutust, on ju. Et nüüd on väga lihtne, lähed kuradi, lükkad AWS-ist tunnise hinnaga end Selline flexibility noh, elimineerib tohutu barjääri meiesugustel ettevõtetel, et see ei olekski olnud võimalik üldse mõned aastad tagasi, isegi kui noh, masinad oleks olemas olnud, sul ei ole ligipääsu.

Lõpuks on pilvest midagi kasu

ka. Me

ei tea seda veel, nad, nad räägivad, et on kasu, aga.

Kindlasti on kasu, ma olen juba ilma nendeta, isegi kui nende. Ei,

pilvest on väga palju kasu, et me nagu, ma, ma olen pidevalt pilves. Et seal ma, seal me ei ole, me, et AWS on nagu meie teine kodu, et, et meil on see praegu mingi kolmekümne serveri kandis pidevalt üks või noh.

Ja ütleme jah, teab asi on aeganõige, noh. Me oleme kuskile jõudnud lihtsalt kogu selle stack'i arenduses, nagu näiteks noh, mis meiega kasutame Google'i poolt, eelmine aasta väljataastu, TensorFlow'd on ju. Noh, see on sihukene väga haile veel teema, milleni noh, ütleme niimoodi, et sihukesed iseõppinud vennad nagu meie ei kündi mitte kunagi äratest, on ju. Et nüüd on nii palju nagu seda, seda nagu tooling'ut seal väljas olemas, et, et noh, nii-öelda iga vend võiks midagi ehitada. Ja, ja see on tegelikult minu arust, miks tänapäeval see tööstus on niivõrd huvitav, miks ma olen noh, nii-öelda täiesti veendunud selles, et ma elu lõbuni tegelen. IT-ga on sellepärast, et neid inimesi ja see vabavara ja kõik see noh, kõik, kõik teevad koos midagi, nagu selline tunne, et ei ole nagu kuskil üksinda, nagu kui me alustasime, siis. Internetiga ei olnud, nokitsesid midagi kuskil oma arvutis, vaata, et tegid mingit mängu ja nii edasi, et täna ikka see, see on nagu selline ülemaailmne seltskond, kes kõik koos arendavad tehnoloogiad, see on tõeliselt vingene.

Me, ma saan aru, et me tegelikult oleme juba pooled Kuku raadio kuudel kaotanud selle saate jooksul, et et ma tuleks korra nagu selles mõttes maa peal tagasi, et meil alati nii-öelda need uued start-upid on noh, mingil määral püüdnud nagu ennustada, me oleme püüdnud neist midagi välja saada, et Et kui me praegu räägime nagu sellest platvormist, sellest ettevõttest viie aasta pärast, noh, nagu normaalne tsükkel, eks, et et noh, see investorist teist, see raha paneb noh, viie aasta pärast heeldaks midagi tagasi saada, on ju, et et, et, et milline on see, see keskkond, paljudele kortereid on, mis iganes, kust te peaksite olema viie aasta pärast?

No meie esimene fond peaks olema kindlasti selles mõttes täies hoos käimas, ehk sada viiskümmend miljonit paigutatud ja viie aasta jooksul peaks meil olema siis juba ka mõningaid teisi fonde, ehk siis numbreid öeldes. Ma loodaks väga, et me jõuame võib-olla miljardi dollarini asset center management, seda muidugi kindlalt ei saa öelda, me sõltume siin nii majandusest kui ka paljudest muudest asjadest.

Aga ma küsin, teile jääb ikkagi ainult arendamisrõõm, või te olete ka osalus, osanikud seal kuidagi?

Ja me oleme asutajad ikkagi.

Asutan lausa, et selles mõttes nagu enamusosalus on hetkel teie käes.

Enamusosalus mitte, et täna ikkagi ettevõtte siis põhieestvedaja on Stefan Keda ma mainisin, kes oli Airbnb ja endine Ladina-Ameerika juht, kes on võtnud CEO Volli. Meil on ka mõned investorid, kes omavad osa ettevõtet ja siis oleme meie, et me oleme täna teiseks kõige suuremad osanikud, meie eest edasi on siis investorid. Ja me oleme selle ettevõtte, nagu ma mainisin ka siis nii-öelda loomise juures olnud selle nii-öelda tegelikult koos välja mõelnud, koos Stefaniga. Ja, ja täna oleks ellu viinud ja jah, tõesti, selles mõttes me oleme väga konkreetne, Sveniga ennast positsioneerinud ettevõttes kui implementeerijad. Meie, see on üks asi, mida paljud eestlased võiksid. Proovida, et, et mitte üritada ise alati äri teha, sest et kuigi ma olen, minu haridus on noh, ma olen. õppinud majandust Inglismaal ja Ameerikas teinud MBA. Ja ma ausalt öeldes ikkagi julgeks öelda, et ma oleks ärimees või noh, võib-olla ma ei taha ka, on ju. Aga eestlased, me üldiselt juba oma iseloomukonte poolest ei ole väga head ärimehed.

Ei, me oleme väga head implementeerivad.

Vot, täpselt on ju, et, et see võib-olla see minu eelmise aasta Silicon Valley reisi põhjus nagu oligi, et me otsustasime Sveniga, et me ei hakka enam mitte kunagi tegema ise äri, sellepärast et selle jaoks on palju paremad inimesed teistes kohtades ja me oleme otsime need inimesed ülesse ja noh. Tegel Minu arust nagu märkimisväärne ärimehes ja meie saime teha seda, mis meile meeldib, mis meile sobib ja ka Investorize'i puhul on see, et, et, et meile on siis nii-öelda ettevõttesse toote täielikult, meie. Ütleme niimoodi, et meil on isegi selline huvitav, väga usaldav suhe siis ettevõtte juhiga, kus tegelikult kogu toote strateegiat otsustame meie. Ja, ja see töötab väga hästi ja tema tegeleb raha tõstmise, paigutamise ja kõige muuga.

Aga saate lõpuks ikkagi ma saan aru, et. Et minna, olla mingi periood teises keskkonnas, noh, aga on see see Bostoni piirkond või on see Silicon Valley's, et teie näitel ikka tasub ära. Jaa, sa pead olema väga avatud, see on hästi oluline selle asja...

Ei ole mõtet sinna minna ja progema hakata, klapid peas, et selles mõttes, siis tuleb nagu minna suhtlema.

Ma saan aru, et sa ei, iga kahe tunni saab, peab

pivot'ima. Üks oluline asi oli ka see, et, et sul ei ole nagu mingisuguseid eeldusi ja, ja noh, mingi, isegi võib-olla mitte mingit konkreetset plaani, sest et Saadagu võib-olla kellegi kokku ja hakkad nagu rääkima ja asi areneb kuidagi iseenesest, sa pead lihtsalt minema sinna ja tegelikult noh, olema võimalikult avatud, lahti ennast tegema, et inimesed tahaksid sinuga rääkida. Eestlasena tegelikult noh, ma, ma olen piisavalt ka välismaal elanud, et olen aru saanud sellest kontrastist ja sellest, kui raske ka mul seda teha on, on ju, et, et minna ja olla nüüd selline inimene. Aga kui sa seda teed ja, ja satud õigete inimeste otsa, siis something.

Ma saan aru teie eelnevast jutust, et teie äriedukus selgub tegelikult siis, kui tule

Et

siis on tõestatud, selge. No aga meie saateaeg ongi läbi, nii et selles mõttes me jääme siis kõik koos kinnisvarakrahhia ootama ja vaatame siis, kui hästi Investorize'i algoritm sellele vastu peab, aitäh kõigile kuulajatele ja kohtume nädala aja pärast.