AI_pealkiri: Kuidas tuua kiire valguskaabli internet Eesti maapiirkondadesse?

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, viisteist oktoober ja Restardi saade on eetris. Saatejuht täna Henrik Roonemaa tehnoloogia uudisteportaalist geenius.ee ja me räägime täna väga mitme inimesega, aga ühel teemal. Me räägime sellest, mis, veel kord sellest, me oleme sellest juba rääkinud, aga räägime uuesti, Ja teise nurga alt natukene, mis asi on, on see valguskaabli võrk, mida Eesti Lairiba Sihtasutus ehitab ja milleks ta on mõeldud, milleks ta ei ole ja sealt edasi tegelikult me täna tahame rohkem rääkida sellest, et kuidas me siis ikkagi jõuaksime selleni, et iga viimne kui metsatalu oleks Eestis valguskaabliga internetti ühendatud. Kas see on üldse midagi, mida me tahaksime saavutada või mitte ja, ja vahest realistlikumalt, kuidas me jõuaksime siis selleni, et vähemasti maal püsivalt elavad inimesed, maa. Maamajad, võib-olla maa-asulad oleksid korralikult interneti külge kaabliga ühendatud, kui palju see maksab, miks see nii palju maksab ja. Kas ta võiks olla tulevikus odavam ja mida saaks igaüks ise, iga kogukond või iga omavalitsus ise teha selleks, et, et need ühendused oleksid oma vallas või külas paremad? Minu peamine külaline on täna Telia Eesti võrgu arenduse juht Toivo Praakel, tere.

Tere.

Ja saates on veel ka sellise projekti nagu Digitee konsultant Olav Harjo, Digitee on siis Pärnumaa projekt, aga sellest saate jooksul kuulete lähemalt. No Toivo, see, mulle tundub, et inimestel on üks selline vale arusaam praegu avalikkuses, et see elas ehk ei, Eesti Lairiba sihtasutuse võrk, mida ehitatakse Euroopa Liidu raha eest, ehk siis valguskaabel maasse, et see justkui peaks olema see projekt, mis viib siis valguskaabli kiire internetiühendusse iga, igasse Eesti metsatalusse. Aga see ju ei ole nii, see, see ei peagi üldse olema nii

ju? Tõesti, kahjuks, kahjuks on nii ja, ja võib-olla see, et, et kõigini see sõnum kohe alguses ei jõudnud, see on, see on meie ühine, ühine mure või, või probleem olnud, et, et... Et igaüks on sellest nagu tahtnud nii aru saada, nagu, nagu tal huvi on. Et tõesti, projekt käivitati selleks, et luua niinimetatud baasvõrk, Ehk, ehk tuua siis optika klientidele lähemale, sageli seda baasvõrku nimetatakse ka second mile-iks, nagu sellise ingliskeelse terminiga, pidades silmas siis seda, et, et see, kuidas me jõuame kliendini, on, on siis first või, või last mile. Et see nüüd sõltub sellest, et kust, kust poolt vaadata, et tegelikult kui me kliendi poolt vaatame, siis see on ikkagi see esimene miil, mis, mis lõpuks kliendile ühenduse koju viib. Ja, ja nagu ma ütlesin, siis see projekt oli second mile'i projekt, ehk ta nägi ette optika kliendile lähemale toomiseks kuni pooleteist kilomeetri kaugusele ja järgmine samm siis kliendini, Pidi siis toimuma kas siis koostöös operaatoritega või siis ka oli koheselt juttu sellest, et, et järgmises. Nii-öelda rahastamise etapis on võimalik siis kohalikel omavalitsustel siis ka külarahval ise nagu saada oma, oma võrgu väljaehitamiseks siis Euroopa rahades toetust.

Et see projekt, millest me räägime, see Elase projekt, et see ei ole ju kunagi olnud mõeldud selleks, et neid talusid kaabeldada? Või on olnud

mõeldud? No üldjuhul muidugi mitte, siin on, siin on üks nagu selline nüanss, et nagu ma ütlen, see second mile pidi tooma optika lähemale, ta, tänu sellele, need võrgusõlmed, kus Telia ja, ja teised operaatorid, kellel on maal võrgusõlmi, tegelikult said selle vaseühenduse asendada optikaga. Ja nüüd kõik kliendid, kes tegelikult on selle võrgusõlme taga, tänu sellele, et sõlme jõudis optika, said siis järgmisel etapil kiiremaid ühendusi ja, ja paljudes kohtades tegelikult ka tõsi, külakeskustes, kus oli olemas kanalitsioon, me ise ehitasime ka optika nende, nende majadeni, kes selles, kes selles siis maal asustatud punktis asusid. Ehk need, kellele, kes olid suhteliselt selle, selle uue valminud Elase võrgu lähedal, siis, siis neid me oleme optikaga liitnud ja, ja see optikaga väljaehitamine protsess, ma usun, et jätkub siin aastaid ja aastaid, sest, sest sest ikkagi me ehitasime või ütleme, Elase ehitas välja üle nelja tuhande neljasaja kilomeetri seda Second mail'i ja, ja, ja tegelikult kliente selle, selle kaabli läheduses me igapäevaselt liidame, tõsi, jah, mitte nii massiliselt kui, kui võib-olla alguses. See ootus ja, ja, ja plaan oli.

No peamine mure, mis klientide poolt, eks ole, tuleb, kui me teeme lehe lahti, loeme, siis kõik ütlevad, et no mis jama, mul läheb aia tagant kaabel mööda, teen avalduse Teliale ja küsin, et palju maksab, öeldakse, iks tuhat eurot maksab, et noh, selline summa ja kaabel on kiviga visata, et miks see nii kallis on. Ja et miks nad siis, noh, miks mina seda maksma pean, et ma hakkan ju lõpuks neile maksma, et netiühendust saada, miks see niimoodi on?

No see on nüüd selline, selline koht, kus võiks rääkida ja heietada päris pikalt, aga proovime niimoodi hästi lihtsalt ja konkreetselt, et et kõigepealt need kliendid, kes, keda me selle uue võrguga liidame, nad maksavad täpselt sama palju kui need kliendid, kes on meil juba olemasoleva võrgu küljes. Ehk meil ei ole diferentseeritud teenuse tasu nendele, kelle jaoks me Noh, näiteks ehitame siis optika täiendavalt välja. Ehk selle, see on nagu üks pool, ehk tegelikult operaator ei teeni mingit täiendavat tulu sellest, sellest liitumisest. Teine pool on nüüd tõesti see, et kui, kui kaabel läheb vahetult mul aia taga mööda, siis, siis selle kaabliga saab liituda ainult selles kohas, kus, kus sellel kaablil on jäetud kaev. Ja, ja on võimalik selles kaevus teha väljavõtet. Et see on natukene nii, nagu ma tahaksin rongi peale saada, kiirrongi peale, aga minu juures ei ole jaama. Et ma pean ikkagi jõudma sellesse, oma ühendusega sellesse jaama, kus see rong ka nagu teeb peatuse, kus on väljavõte ja, ja, ja seal ma saan liituda.

Kas seal on mingi standard, et kui tihti need nii-öelda need jaamad on pandud kaablisse või?

No need on sellise plaaniga, et kuna, kuna kaabel paigaldatakse torudesse ja ta puhutakse nendesse torudesse sisse, siis, siis need puhutavad lõigud on tüüpiliselt kolme kilomeetri pikkused. Tõsi, Elasa jätab sellistesse kohtadesse, kus on Näha liitumis potentsiaali, nad jätavad ka täiendavaid kaevusid, ehk on võimalik nendes kohtades ka kergemini liituda. Ja kindlasti ma usun, et kui ehitus toimub, on võimalik ehitajatega läbi rääkida ja, ja kui on näha, et teie ja teie naabrid tahavad liituda, siis, siis võivad nad selle kaevu. ilmselt ka rajada sinna punkti, kus võib-olla see projekt algselt seda ette ei näinud, aga me loome eelduse või, või siis Elase loob eelduse sellega, et seal on võimalik kliente ühendada.

No see, mis sa ütlesid, et naabritega noh, läbirääkida ja nende seljad kokku panna, eks ole, et see on nüüd, see ongi nüüd see, mida tundub viimasel ajal kõige rohkem propageeritavat, et noh, et saage aru, et kui me tuleme teile ühte majja, Ehitama seda võrku, et siis see ongi kallis, aga kui neid on kümme, et me ei pea tegema kümme korda rohkem tööd, võib-olla me peame tegema üks koma kaks korda rohkem tööd, et see kulu jaguneb ära, kas, kas see on tõsijutt?

No see, see on nii, kas või nendelt reaalsetest projektidest, mis me oleme teostanud, me näeme, et, et liitumeid, kui on rohkem, siis kulu iga pere kohta tuleb, tuleb väiksem. Et, sest et kui, kui isegi need talud jäävad sellest trassist kaugemale, siis, siis üks kord kaevata ja, ja kõigi, kõigi nende talude jaoks paigaldada kaabel, on selge see, et tuleb, tuleb odavam, noh, võtame kas või sellised, kui meil projekt maksab seal suurusjärgus, neli-viis tuhat eurot, aga kui liitujaid saab olema viis või kuni kümme, siis, siis see, see hind pere kohta tuleb oluliselt väiksem ja, ja sel juhul on, on ka tegelikult operaatoril huvi oluliselt rohkem ka sellesse väljaehitusse panustada.

Teil on üks näide, on Suurejani näide, räägi sellest lähemalt.

No Suure Jaani naide on selles mõttes hea, et seal on nagu selgelt teatud külade rahvas ja, ja ka valla juhtkond on olnud ise nagu huvitatud oma valla peredele optilise ühenduse loomisest. Ja tänu sellele me oleme nendega koos teinud päris, päris mitu sellist etappi juba ehitust, mille käigus siis on tänaseks liitujad juba suurusjärgus kuskil kuuskümmend, seitsekümmend peret, aga, aga mõlemal poolel huvi on seda projekti jätkata ja... Ja, ja, ja neid liitujaid on veel ja veel teistest, teistest siis Suure-Jaani valla küladest.

Me räägime vallast, mitte sellest asulast, asulased, nad on tihedasti koos, need

majad. Ei, me räägime just, me räägime just siis nendest, kes asuvad väljaspool Suure-Jaanit ja hajutatud siis territooriumil.

Mis see sellise ühe maja keskmine tasu tuleb, oskad sa öelda, selle aja territooriumi puhul, aga kui neid on kümneid?

No ütleme niimoodi, et, et kui me räägime nagu sellisest... Keskmisest hinnast, siis see on suurusjärgus selgelt kuskil kaks, kolm tuhat eurot, aga kui neid liitujaid on rohkem, siis, siis me räägime nüüd, et see väljaehitamise hind siis ühe pere kohta tuleb suurusjärgus kuskil viissada, kuussada eurot ja Ja me paljudel juhtudel enam kui poole sellest tegelikult kanname ise.

Nii et see on mõnisada eurot per maja?

No ta tuleb niimoodi peredele, aga, aga noh, esimesed, esimesed... Esimese küla, kui me tegime seal konkreetselt rääkaküla, siis mis jäi, mis jäi trassist veidi kaugemale, siis, siis seal tegelikult see, see summa tuli, tuli oluliselt isegi suurem, et et kahjuks jah, seal pered pidid maksma ligi, ligi tuhat eurot ise.

Mõnes mõttes see, ütleme, see, see on suur raha, eks ole, me seda ei saa eitada, eriti inimestele, kes elavad ühestpool Tallinnat, kus keskmised palgad on väiksemad, see on võib-olla mitme kuupalka inimesel, eks ole. Ega teisest küljest jällegi mulle tundub, et aga see on ju asi, mis jääb aastakümneteks. See, see, sa ei osta ju üheks aastaks seda või kuidagi, et see on sinu majas ja sinu maja ühendatakse kahekümne esimese sajandi külge ja, ja sina vaatad seda sama hästi kui noh, või see on nagu maja remont või mingi asi, mis tõesti kestabki, mitu inimpõlve ju?

Muide, seda on inglise regulaator Ofcom on, on teinud selliseid arvutusi. Tõsi, need käivad Inglismaa kohta ja, ja need arvutused on, on tulnud siis sellised, et, et tegelikult optika eramusse tõstab selle kinnisvara väärtust seal kuskil viie kuni kümne protsendi vahel. Et just selle, sellepärast, et see optika on, nagu sa ütlesid, on... on tulevikukindel ja, ja ta loob eeldused ka tulevikuteenuste pakkumiseks, mitte ainult sellele, mis me, mis, mis me täna nagu teeme ja kuidas me seda ühendust täna kasutame.

Selge, me teeme siia pausi ja pärast pausi kuulame ära Pärnumaa Digitee projekti idee ja hetkeseisu ja siis jätkame Toivo Praakeliga.

Järjestardis on nüüd külas Olav Harjo, kes oli kuni hiljuti sajani Eesti Lairiba Sihtasutuse juht ja praegu on sellise projekti nagu Digitee konsultant. Ja projekt Digitee on käima lükatud Pärnumaal ning selle eesmärk on siis valguskaabliga ehk fiiberoptilise võrguga ühendada maakonna kodud. No Olav, mulle tundub, et me peaksime algusest veel kord tegema vahe sisse, mis on baasvõrk ja mis on see, mis jõuab koju. Üks asi on baasvõrk ja see, mida hakatakse majadesse viima, seda siis valdkonna inimesed nimetavad last mile'iks või siis ma ei tea, eesti keelt lükida viimase kilomeetri ühenduseks, need on erinevad asjad, on ju?

Jah, tere, need on erinevad asjad, nüüd võib võrrelda ka elektrivõrguga, et, et baasvõrk on see kõrgepingeliin, mis on Eleringil ja siis juurdepääsu võrk või see laastmail on siis nagu Elektrilevi võrk. Et baasvõrguga ühendatakse võrgusõlmi, mis kuuluvad operaatoritele, on ka siis mobiilimastid või mingisugused. Telia fix võrgusõlmed ja sealt edasi siis, et inimesteni koju või ettevõteteni jõuda, peab olema siis juurdepääsu võrk ja need on tehnilised, nad võivad joosta ka teatud lõigus kuskil ühes kaevus või ühes, või tähendab, ühes kraavis või ühes torus. Aga, aga lõpp on ikkagi erinev, et see laastmail liigub inimese majja, aga see baasvõrk lõpebki ära seal operaator võrgusõlmes.

Nii et võib-olla kui me tõmbaks, ma ei tea, paralleeli inimkehaga, et siis see baasvõrk on nagu arterid, mis, mis ajavad suurema osa verd ringi niimoodi enam-vähem mööda tervet keha ja, ja siis see laastmail või see viimase kilomeetri ühendus on nagu kapillaarid, mis siis viivad need päriselt. Aga ometi, miskipärast mulle tundub, et või et, et seesama see jama, mis meil

siin selle Elasa ümber praegu ka käib, et

noh, kust see kaabel läheb ja kellele ta ei lähe ja et inimestel on miskipärast selline ootus, et, et seesama riigi raha eest ehitatav kaabel peab tulema koju ja õudne jama on, et ta ei tule koju, aga nii palju kui mina aru saan, siis see ei olnud isegi kunagi mõeldud selle jaoks, et see projekt, see kaabel viidaks kodudesse.

Ei, kunagi loomulikult see nii ei olnud mõeldud, oli ikkagi selgelt defineeritud ära või kokku lepitud, et baasvõrk ühendab. Ära operaatorite sõlmed ja operaatorite ülesanne või töö või mure on siis see, et kuidas jõuab see inimesteni, on see siis mobiilivõrgu kaudu, on see siis fiksvõrgu kaudu, on see vaskvõrgu kaudu, mis iganes võrgu kaudu, et see tõesti ei ole täna baasvõrgu ülesanne ühendada ära kodusi, aga loomulikult on inimeste mure arusaadav, kui ikkagi maja juures läheb viiekümne meetri kauguselt kaabel mööda, Iga inimene võib ju loomulikult küsida, et aga miks ta ei too siis mulle seda tuppa, kas see on nii raske, see viimase viiskümmend meetrit kaevata, täitsa arusaadav, aga need on lihtsalt kaks eri asja, aga üks ei, tähendab selles mõttes, et, et ei saa toimida baasvõrk ilma, tähendab, juurdepääsuvõrk ilma baasvõrguta ja ka baasvõrgul pole mingit mõtet, kui puudub juurdepääsuvõrk, et need on koos eksisteerivad asjad.

Jajah, no miskipärast on ka inimestel kuidagi ootus, et, et noh, tõesti, et nüüd riik toob mulle tasuta nagu kaabli koju, kas, kas see on mõistlik ootus Eestis, et see oleks nende grand projekt iseenesest, eks ole, viime tasuta valguskaabli igasse viimasesse sootallu ka?

Ei, see ei ole selles mõttes päris mõistlik, et seda ei ole ka ühte, üheski riigis teinud ja keegi, et päris tasuta kõigile, et see esiteks ei ole mingit mõtet, kõik ei tahagi seda saada ja teiselt poolt see ei ole ka rahaliselt võimalik, et, et ka seesama Digitee projekt, millest me räägime, peab ikkagi olema selgelt inimese enda panus. Inimese soov ja inimesega väike rahaline panus, siis on, minnakse seda tegema, et. Niisama kõigile igaks juhuks noh, ei ole mõtet.

No nüüd see Digitee projekt, mida, mida sa konsulteerid, see on päris uus asi, eks ole, selle eesmärk on just ühendada ju kodusid?

Just, selle projekti me algatasime siis Pärnumaa omavalitsusega, tähendab Pärnumaa omavalitsuste liiduga, Pärnu maavalitsuse ja Pärnu ettevõttes arenduskeskuse poolt umbes kuu aega tagasi ja avalikkuse ette tulime nüüd. kümnendal oktoobril sellega ja selle projekti eesmärk ongi just ühendada kodud ja ettevõtted konkreetsete kaablitega, valguskaablitega ära, ehk siis on see järgmine. Etapp baasvõrgust, baasvõrk ühendab operaatorite sõlmed, aga konkreetselt see digiteev projekt ühendab kõik kodud ja ettevõtted, konkreetsed majad.

Ja just valguskaabliga?

Just valguskaabliga, loomulikult seal ka Pärnumaal on selliseid maju, kuhu ei ole mõtet ikkagi seda valguskaablit vedada, kui on ikkagi üksik maja viie kilomeetri kaugusel kuskil. Siis tõenäoliselt tuleb see lahendada ikkagi kas raadiolingi või mingi muu tehnoloogiaga. Aga Pärnumaa õnneks on selline maakond, kus majad asuvad suhteliselt tihedalt koos teede ääres. Mida on ka tehnoloogiliselt ja rahaliselt võimalik lihtsamini lahendada. Kui me vaatame Võrumaad, siis Võrumaal paiknevad näiteks majad nad teistmoodi, et seda on keerulisem teha, aga Pärnumaad iseenesest on nüüd küllaltki, küllaltki lihtne teha.

No me oleme tegelikult ajakirjandusest lugenud, milliseid väga suuri summasid küsivad operaatorid selle eest, et isegi noh, võib-olla mõnikümmend või mõnisada meetrit seda valguskaablit tõmmata, see neid küsitakse tuhandeid ja tuhandeid eurosid selle eest, kuidas te, kuidas te seda digiteega teete?

No see on kaks asja. Üks asi on see, et, et on teatud meetmed, millega saab ehitusmaksumist oluliselt odavamaks teha. Et kasutame ära võimalikult palju olemasolevad taristud, ühelt poolt on seesamane, kui on olemas see seal piirkonnas Elase võrk, tuleb seda ära kasutada nii palju, kui saab, Tuleb leida need mudelid, kuna võrku ju kunagi mõtlesime välja, mis tehnoloogilisi peaks olema, panime maha neli toru, just selle eesmärgiga, kaks toru jäävad siis baasvõrgu jaoks ja kaks toru jäävad konkreetselt jaotusvõrgu jaoks, ehk selle juurdepasvõrgu jaoks. Noh, me ei jõudnud välja mõelda, et need mudelid, mismoodi see kaks toru võiksid sinna jääda, aga noh, üheskoos, üheskoos tuleb välja mõelda. Ja teine teema on selgelt see, et õhu kaablitega saab samamoodi minna majadesse. Ehk on olemas elektripostid ja majadesse läheb. elekter niikuinii õhu, õhuliinidega, kaablitega. Ja samade postide külge on võimalik panna ka see valguskaabel, et ei pea üldse meetriki kaevama, mis teeb selle konkreetsete arenduse juba kordades odavamaks.

No palju see elanikule võib maksma minna, see Digiteega liitumine?

Me oleme rääkinud kõikide omavalitsusjuhtidega ja ühine arvamus on, et see ei tohi ületada kolmesadat eurot.

See on ütleme, kümme korda vähem, kui praegu küsitakse?

Jaa, aga, ja teiselt poolt tuleb see võit ikkagi see, et kui tehakse, seesama traktor läheb ja või, või mehi, mehed lähevad välja, et hakkavad ühte maja ühendama. Või siis, et sedasamas kobarast nüüd teevad ära kümme maja, et see mastaabiefekt on ikka võimaldavalt suur, et sellepärast, et... Noh, ka tegelikult Telia on ise rääkinud, et palun grupeeruge, teha, tehke ühistu või teh, pange pead ja, ja nõudlus kokku, siis me tuleme, aitame teid. Et ühe maja kaupa teha ongi kümme korda kallim kui, kui siis kümme, kümne maja kaupa põhimõtteliselt teha, aga Pärnumaal me räägime, et me tahame ikkagi teha terve maakonna ja seal tulevad veel juurde kaks valda Läänemaalt, Lihula ja Hanila vald, kes siis plaanivad ka liituda seal paari. Pärnumaa vallaga, et see on, selles mõttes on, mastaap on nagu teine ja tänu sellele tulevad ka hoopis teised kulutused.

Kas see tähendab omavalitsuste jaoks ka praegu mingit raha, et nad panevad mingi raha ette välja ja hakkavad pärast siis oma elanikelt seda tagasi küsima või?

Ei, see on nagu, äriplaan tuleb teistpidi, et see äriplaan ei ole nüüd omavalitsuste, no omavalitsuste jah, loomulikult on mingisugune panus toetuse näol sinna. Aga äriplaani tehakse pikaajaline viieteistaastane niisugune äriplaan, mis siis hõlmab seda, et raha võetakse sinna äriplaani sisse kuskilt fondidest või, või laendada. Et see ei ole nüüd avalik raha, mis sinna sisse kõik läheb, aga loomulikult on ka avalik raha, mis tuleb sinna juurde panna natukene.

Kui, mis seisus see projekt nagu on, et ma näen, et koduleht on valmis, eks ole, et kas kopp on maas, kas raha on olemas, kõik on tehtud või on see rohkem selline, et noh, me tahaks teha, praegu otsime raha?

See on ettevalmistatud projekt, me alustasime tõesti projektiga kuu aega tagasi. Et me tegelikult ei teagi veel seda, et kuhu on üldse vaja ehitada. Et nüüd, novembri alguses läheb lahti küsitlus. kellele ja kuhu on vaja üldse seda internetiühendust.

Inimesed peavad ise ütlema, et mina tahan, olen valmis kustuma?

Absoluutselt, absoluutselt. Selles mõttes me teame tänasel päeval, kus koha peal mingisugune ühendus on, Kuna me oleme saanud andmetehnilisest järelevalveametist, nendel on siis suurte operaatorite andmed, see on, need kõik andmed Pärnumaa kohta on olemas, kus mingisugune ühendus on olemas. Aga me ei tea seda, kuhu inimesed tahavad, me ei tea, millises majas nad elavad aastaringselt, millises majas elavad korraks ainult, et see info, kui me räägime, Pärnumaal on kakskümmend viis tuhat maja, et me peame põhimõtteliselt kõikide nende majade kohta teada saama. Siis on võimalik hakata täpsemalt planeerima ja siis on võimalik öelda, et palju see maksma läheb, me praegust oleme etapis, kus me novembris hakkame küsima inimeste käest, aasta lõpuks me jõuame tõenäolise küsitlusega lõpuni, järgmise aasta alguses me hakkame võrke planeerima ja siis järgmise aasta kevadel tehakse ka sellised otsused, et mis tüüpi ettevõte, kelle see ettevõte kuulub, kes hakkab seda arendama, kuidas see täpselt finantseerimine käib ja need poliitilised otsused tehakse siis järgmise aasta kevadel.

Miks need suured operaatorid ei võiks seda ära teha, miks, miks peavad omavalitsused panema kokku, ma, ma näen, et kui Telia tahab pakkuda seal kakskümmend viis aastat kellelegi netiühendust peal, no tehku ära.

Eks peab Telia käest küsima, mina ei tea seda, aga no eks need peame põhjus loomulikult ma noh, kui valdkonnas olen natukene olnud, on ikkagi need tasuvusajad, et ikkagi sel, Neliste puhul Projektide puhul me räägime tasuvusest võib-olla viisteist aastat, aga ükski operaator ei võta nii pikka tasuvuse aega enda, projekti enda sisse, et ei ole, ei ole reaalne. Ja sellepärast on ka loomulikult, neil on nii palju kohti, teisi paremaid kohti kui investeerida, ehk need tasuvamad kohad, kui kõik saaksid kunagi otsa, eks siis hakkaksid vaatama ka kaugemale, aga niikaua, kui neid tasuvamaid kohti on, nii kaua noh, ei jõua lihtsalt sinnamaani.

Mis tüüpi netiühendust seal peal pakkuma hakatakse, ma saan aru, et see, et suure kaabel tuleb koju, on ju üks asi, see on lihtsalt nii-öelda valmidus, aga selle netiühenduse paketi sa pead ikka kelleltki vist ostma või?

Jaa, no kogu see mõte on ka natukene pöörata seda siis Eesti telekomisjoni turgu teistpidi. Ehk see võrk peab olema siis operaatoritest sõltumatu võrk või operaatori neutraalne võrk, et kõik operaatorid saavad selle võrgu peal pakkuda teenuseid, ehk seesama inimene valib ise, kas ta tahab saada Telia, Starmani, STV, Delseti. Mis iganes või, või hoopis tekivad mingid virtuaalsed operaatorid, teenuseid, et inimene vaatab, mul tuleb kaabel koju, ma vaatan nüüd Telia hinnakirja, ma vaatan Starmani hinnakirja ja sealt valin endale, okei, ma valin nüüd selle paketi, kuna mulle meeldib see, et inimene ise saab valida, millise operaatori teenused pakuvad ja kõik operaatorid, siis kes loomulikult tahavad pakkuda, ega me ei saa sundida Teliat või Starmanit või STV-d üt, neid pakkuma teenuseid seal peal, vastupidi, peab see tegema selle. Võrgu nii atraktiivseks neile, nii palju kliente sinna taha ühendab, et nad ise tulevad ja tahavad pakkuda.

Mis see ping, noh, ütleme praegu nad ei pakugi, eks ole, sellepärast, et see pingutus nende jaoks on väga suur, pingutus tähendab, et nad peavad ise tõenäoliselt selle kaabli kaebama sinna taluni, eks, et kui te nüüd selle kaabli ära teete, talud ära ühendate füüsiliselt, kui suurt pingutust see nõuab operaatoritelt sinna teenust hakata pakkuma?

juhe külge ja tuleb, et selles mõttes, et ega...

Neil ei ole nagu täiendavaid kulusid, eriti sellega enam ei kaasne või?

Mingid ühenduskulud kindlasti ei kaasneud, aga põhimõtteliselt küll jah, põhimõtteliselt ei kaasne, sellepärast et see noh, me oleme ka rääkinud, et tõenäoliselt see ettevõte ei peaks andma füüsilist võrku rendile või ta peaks ikkagi pakkuma mingeid andmisi ja kihti seal peal. Ehk see tähendab ka seda, et tõesti operaatoril ei teki iseenesest mingisuguseid kulusid eriti juurde, lihtsalt kui need ühenduskohad saavad mõistlikusse kohtadesse, ehk siis. Nad saavad oma teenustega lihtsalt juurde tulla sinna võrgule, et siis ei peaks nagu suuri kulusid olema tõesti.

No ma saan aru, et üks selline riigi võist poliitilisi otsuseid on olnud, et, et me seda viimast miili võimegi vabalt teha üle 4G või üle 5G, et noh, meil on hajaasustus, eks ole, inimesed elavad seal suhteliselt vähe, et noh, 4G on hea küll, kas ei ole siis või äkki ongi?

4G on kindlasti hea üksikute, üksikute seadmete ühendamiseks, et üks-ühele seade ühendab ja seal, kus siis on hea levi siis. Aga kui sa tahad ühendada maja, Kus siis on sulle korraga wifi kaudu juba võib-olla kolm inimest seal nutitelefonis. Sul mängib üks televiisor, sul on veel mingeid seadmeid, siis sellest ühendusest lihtsalt jääb väheseks. Et reaalselt ei ole tänasel päeval mõistlik ühendada ja see tehnoloogia ei ole mõeldud majade ühendamiseks, 4G tehnoloogia. Isegi kui me räägime 5G-st, et noh. Me teame, et maapiirkonnas on vahemad kaugemad, et seal on küll vähem inimesi, aga sinna ei saa panna mingisuguseid kõrgeid sagedusi, mis siis võimaldavad kõrgeid kiirusi. Ehk seal jäävad ikka needsamad seitsesaja, kaheksasaja, võib-olla madalamate bändide sagedused, mis tähendab seda, et sa ei saa ikkagi seal maapiirkonnas ikkagi kõrgemaid kiirusi anda, ehk see maapiirkond ei muutu mobiili, mobiili jaoks. ka, heaks ka siis, kui ta on, tuleb viis G, et ta ikkagi jääb

selleks.

Absoluutselt, kogu aeg mahud suurenenud, aga noh, selles mõttes linnakeskkonnas osa või, võib panna hästi palju, hästi palju saatjaid ülesse ja, ja noh, siin ongi inimesi rohkem, aga maapiirkonnas ei lahenda selle ära, aga ma ütlen veel kord, et on. Kindlasti selliseid, näiteks suvemajad ja on kindlasti ka mingid sellised inimesed, kellel ei olegi rohkem ühtegi seadet kui seesama nutitelefon, temal ja ta elab masti all põhimõtteliselt, siis tal ei ole vaja, kui ta ei vaata televiisorit, tal on ainukene seade, ongi nutitelefon, siis tal ei ole vaja seda maja ühendada üldse, ta, tema ühendus ongi taskus kogu aeg.

Kas see, kas see Digitee projekt on mõeldud nüüd Pärnumaa jaoks või, või hakkab ta laienema või?

Me elame nagu päev korraga või selles mõttes, et praegust tahtsid liituda juba kaks Läänemaa valda, et aga kui on, kui mingi teine maakond, mingi teine, mingid omavalitsused võivad juurde tulla, ega, ega me ei ole küll Pärnumaa omavalitsustega, ega nende juhtiga rääkinud, et võiks kedagi juurde võtta sinna, aga põhimõtteliselt kui on, mudelid on olemas, mudelid töötavad, süsteemid on loodud, noh, väga lihtne on võtta järgmine maakond sinna juurde küll, aga me, jah, me ei ole sellest nagu rääkinud.

Aga see pikaaegne kaabli rajamise hind, ma saan aru, et see kolmsada hinnanguliselt, mida maja ise peab maksma, eks ole, see ei ole ikkagi reaalne ehitushind või on või?

Ei ole, noh.

See, see hajub ära aastate peale

ilmselt, eks ole. Me rääkisime, viieteist-aastane äriplaan, selles mõttes teha juurde sinna, et noh, tegelikult on see. Me oleme vaadanud erinevaid projekte, mis on maksumused olnud noh, seesama suurajärmise Telia tegi, neil läks vist kaks tuhat eurot läks maja, konkreetse hoone kohta, aga noh, nemad kaevasid kõik maasse selle. Nüüd Pärnumaa juhid käisid Gotlandil. Pärnu, Gotlandi on sama suur kui Pärnumaa ja kuuskümmend tuhat inimest ja, ja seal ühendati kõik majad ära ka alguskaablitega. Ja seal väidetavalt läks või maksma ainult tuhat kolmsada eurot maja kohta, ma ei tea, kuidas nüüd noh, võib-olla kasutas ka hästi palju just oleme saanud infrastruktuuri. Aga noh, meie arvutame ka seal ikkagi pigem niisuguse tuhande kuuesaja kahe tuhandega, et, et sellise jah, tõesti, kui sa saad alguses kätte inimese käest kolmsada, siis ülejäänud sa pead saama nagu selle järgmise viieteist saasta jooksul.

Aga see nüüd siis ütleme, teeb näppudele arvutades tuhat eurot aastas, eks ole, kui, kui on nime? See ikkagi

toimub sellise, peaks toimuma sellise ärimudeli kaudu, et operaator maksab, operaatori võtab kliendi käest raha, lõppkliendi käest raha ja maksab selle raha siis osa sellest rahast sellele võrguomanikule, ehk see, mis tehakse. Et inimene arveldab ikkagi konkreetselt selle ettevõttega, kelle käest ta saab teenist, on see siis Teli, on see Starman, mis iganes. Ja

võrgu omanikuks selle projekti raames jääb siis?

No me räägimegi, et tõenäoliselt on siis see, kohalikud omavalitsused moodustavad uue ettevõtte, noh, sama põhimõte näiteks nagu on ka vee-ettevõtted ju. Et mitme, mitme omavalitsuse peale on siis vee-ettevõtted moodustatud ja, ja majandavad neid. Et noh, see on üks mudel, neid mudeleid on mitmeid, neid mudeleid ma olen tutvustanud, Aga ikkagi Pärnumaa vali, Pärnumaa juhid siis peavad otsustama, milline on see mudel, võib-olla ka antakse kontsessioon teha kellegile. Või noh, see on mitme, mitmed mudelid on, aga eks see ole ikkagi nende juhtide otsustada. Mudelid, mudelite väljapakkumine on minu töö, otsustamine on ikkagi Pärnumaa juhtide töö.

Jah, sest siin võib ka tekkida olukord, eks ole, et siis kuna, kuna näiteks Telia või kes iganes seda ühendust pakub, tahab seda raha saata, ütleme, et ta peab maksma võrguomanikule seda vaikselt kinni, siis kliendi jaoks võib minna see pakett seal suurusjärgus kümme eurot kuus kallimaks, kui ta muidu oleks.

Ei, selles mõttes, ega saab ka ju ka ütleme, panna konkreetsed tingimused, et ei tohi minna kallimaks, noh. Samamoodi nagu ka Elasas ju need kliendiühendused, mis me andsime, siis kahe euroga Teliale või kellegi teisele, tingimusega, et ei tohi minna, lõppkliendi hind kallimaks. Et seal on võimalik nagu ikkagi mingeid tingimusi seada, et eesmärk on see, et seesama pakett, mis maksab Tallinnas. Telia hinnakirjas või siis Tarme hinnakirjas, täpselt sama palju maksab ka sealsamas Pärnumaal, et see on see mõte, et ei läheks kallimaks, kuna ikkagi reaalselt ei ole nendel operaatoritel väga suurt kulukomponenti, nad ei pea ise lap, lastmaili investeerima ja üldjuhul on see pool kogu investeeringust, on see, või kulukomponentidest, on see just see juurdepääsu võrgu osa. See on hästi suur kulukomponentide ja operaatoritele endale, kui see kaob ära, noh, nad saavad vabalt maksta selle viis eurot või kuus eurot või ma ei tea, palju see opera... Võrguettevõte peab saama, et nulli jõuda, aga põhimõtteliselt vabalt maksta ära, et mingi kasumit, kasumiprobleemile ei teki seal. Selge, aitäh, Olav Harjo ja meie saade läheb edasi.

Me oleme eetris tagasi, külas on Toivo Praakkel Telia Eestist, kes on Telia Eesti võrgu arenduse juht, see Digitee projekt ju tundub selline, et kiida kahe käega, selles mõttes, et omavalitsused panevad seljad kokku, selleks et ühendada kõik soovijad terves maakonnas, fantastiline

ju. Absoluutselt, täiesti nõus, et Just seesama, et, et selle optika väljaehitumine lõppkliendini loob eelduse teenuse pakkumiseks, teenusepakkuja tõesti võib-olla ükskõik kes operaatoritest, kes on huvitatud antud piirkonnas siis teenust pakkuma, Millega ma päris nõus ei saa olla Olav Harjo jutus, on nagu see, et et, et see ei maksa midagi operaatorile, see oma teenuse kohaletoomine ta, ta siiski maksab, sest et operaator peab sel juhul ikkagi sellesse vastavasse maapiirkonda oma siis teenused kohale viima, see eeldab nii päris paraja portsu tehnika nii-öelda paigaldamist. See eeldab ka kliendi juurde teatud lisaseadmeid, nii et aga põhimõttes on see, on see igati tervitatav ja me kindlasti oleme huvitatud tegema koostööd Pärnu algatus. Algatustiimiga.

Kui pikk see sellise kaabli väljaehitamise, ütleme maakonna kaabeldamise tasuvusaeg võiks olla, kui te lihtsalt seda ise teeksite? Noh, teie tahate ka kindlasti kümneid või mitte sadu aastaid Eestis olla ja seda äri ajada, eks ole, venite ka siis vist pikaks see tasuvusaeg, inimesed maksavad kolmkümmend aastat teile nende ühenduse eest?

Põhimõtteliselt nõus, asi on lihtsalt selles, et, et teenusepakkujal on seapraamid iga-aastane investeerimisvõimekus. Ja selge on see, et, et sellest rahast arendatakse nii tuumikvõrku, arendatakse juurdepääsu võrku nii kaabli peal kui ka mobiilset, Ja teatud osa sellest, sellest rahast läheb siis juurdepääsu ehitamiseks. Ja, ja selge on see, et me ehitame seda juurdepääsu teatud prioriteetide alusel. Ja, ja kindlasti me siin noh, reaalsus on see, et piiratud raha tingimustes me eelistame ehitada seal, kus kliendid on tihedamalt koos, kus võrgu rajamine maksab per klient vähem.

Kui, kui palju te näete seda oma igapäevatöös, et, et inimesed on hakanud rohkem krupeeruma selle valguskaabli nimel, et noh, Suure-Jaanist me juba rääkisime, eks ole, see on võib-olla natuke nagu omavalitsuste liitumine, et kümme aastat keegi ei taha teha ja siis järsku saadakse aru, et äkki ikkagi peaks liigutama hakkama?

Me, me näeme igapäevaselt, et ma võin tuua siia mitmeid teisi näiteid, et kus meil töö käib, et aga, aga veel ei ole nagu põhjust öelda, et me oleme valmis saanud, meil on hea, hea koostöö algus Käina kandi omavalitsusega, meil on hea koostöö näiteks Juminda poolsaare külade rahvaga. Ja, ja Juminda poolsaarel näiteks on, on praegu just nüüd hilissügisel meil siis lõpuks käivitumas siis ehitamine. Et siin natuke oli meil segadust ja, ja ootamist selle taga, et, et kuidas me saame kokkuleppe Elektrileviga siis elektriliini mastide kasutamise osas, aga lõppkokkuvõttes võib öelda, et tingimused, mis meile välja pakuti, on atraktiivsed ja, ja me näeme, et, et, et me saame, saame nii, nii konkreetsel juhul siin Jumindal kui ka mujal. kasutada elektriliini maste.

Aa, nii et te võite kaabli panna lihtsalt posti otsa, mitte, mitte isegi maa sisse

või? Jah, me saame kasutada, tähendab kohtades, kus taludesse ja, ja eramutesse on elekter viidud mitte maakaabliga, vaid on kasutatud. elektriliini jaoks siis maste või poste, siis meil on kokkulepe, mis tingimustel me saame neid maste kasutada ja, ja selle võrra tegelikult siis kliendini jõudmine on, on, on veidi odavam ja, ja selle trassi nii-öelda rajamine on ka meile lihtsam.

Kui õrn või kui tugev see optiline kaabel üldse on?

No optiline kaabel iseenesest ilma tugevduselementideta, elementideta on on vägagi õrn või, või ta ei ole väga nagu mehaanilisele pingele vastupidav, kuid kuid tänapäeva kaablid, mis on mõeldud õhku riputamiseks, nendel on, on spetsiaalne siis tugevuselement, mis, mis peab vastu igasugustele tuultele ja tormidele ja, ja...

Toonekurgedele,

kes sinna peale istuvad. Jah, ka... Ka ütleme siis igasugustele muudele nähtustele, et noh, naljaga pooleks võib öelda, et tegelikult õhukaablite kõige suuremad vaevlased on kahe jalal käivad inimesed, kellel on püss õlal, et... Et sageli on kiusatus kaablipista lasta.

Mis, mis mõttes? Uvist lihtsalt või kogemata või?

Noh, et kas saan õhupüssiga või, või, või, või ahipüssiga pihta?

See on kui huvitav meelelahutus, ärge siis meie saatekuulajad seda tehke. No muide, kui sa juba sellest räägid, eestlane on selline hakkaja rahvas, eks ole, et kui nüüd külamehed tulevad kokku, ühel on kopp ja, ja noh, teisel on labidas, et tõmbavad ise selle pagana kaabli ära, et mis, on see nii keeruline või, kas seda ise ei saa teha? No tegelikult ühendage kokku õiges kohas, aga...

Kaabli paigaldamine kindlasti ei ole nagu üle mõistuse keerukas töö, et oluline, oluline on tõesti, et see ühendamine, me oleme ka teinud selliseid projekte, kus, kus klient on ütelnud, et ta, see kõik maa, mille kaudu kaabel peaks Elasa trassist jõudma tema koduni, kuulub talle, sel juhul ei ole vaja tal ehituslubasid, ei ole vaja mingit projekti, paneb traktorile hääled sisse, teeb ise selle tranšee valmis, me aitame teda siis õige kaabliga, Ja, ja, ja ongi trass nagu valmis.

Kas see kaabel ise vist ei ole nii väga kallis või on?

Kaabel tõesti ei ole kallis, et ta maksab mõned eurod meeter tegelikult, et et see töö iseenesest on, on seal... Sõltuvalt selle maapinna raskusest, kas on paepinnas või, või, või, või muld.

Kui sügavale selle panema peab, kas ta ka külmumist kordab või?

Üldjuhul on kaabli paigaldamissügavsus seitsekümmend sentimeetrit, sageli on, on ka kaabel noh, teatud erandjuhtudel pandud madalamale, Kahjuks siis on see, see oht, et keegi, keegi täna lõhub kündes, kaevates, on, on oluliselt suurem.

Kui posti otsa paned, siis tõesti tuleb talvel miinus kolmkümmend kraadi, ei juhtu midagi?

Seda küll, et, et nüüd tagasi selle, selle elektriliini lahenduse juurde, et me, me hetkel ka tegelikult, et mõtleme ka teistes kohtades sama, sama lahenduse kasutamise peale, et tegelikult me päris hulk, hulk aastaid tagasi, et esimese sellise lahenduse tegime Laulasmaal ja siiamaani, siiamaani need ühendused seal kõik edukalt töötavad.

No selge, mulle tundub vähemalt seda, selle saate lõppu, olles jõudnud, et, et kui inimesed panevad pead kokku ja, ja võib-olla allkirjad alla ja üheskoos seda asja ajavad, et siis see on tunduvalt tõenäolisem, et, et ka maapiirkonnas see valguskaabel ju majja jõuab.

Kahtlemata, et ja, ja minu soovitus on, et, et, et kui selline initsiatiivrühm on olemas, siis, siis kui on huvi Telia teenuste vastu, siis võib meiega kindlasti võtta ühendust ja, ja vaatame ja arutame üheskoos läbi, et mis see, mis see kõige mõistlikum lahendus on. ja, ja kuidas me selle projekti võiksime, võiksime üheskoos realiseerida, mis on, mis on siis kohaliku rahva nii-öelda ülesanne ja, ja, ja mida meie siis operaatorina enda peale võtame.

Selge, aga tänane saade on läbi, aitäh kõigile kuulajatele ja Restart on eetris jälle nädala aja pärast.