AI_pealkiri: Eesti puidust aksessuaaride tegijad: Framed by Karl, Wooch ja Wooden Lifestyle disainist ja ekspordist

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat kõigile Restardi saate kuulajatele, mina olen saatejuht Hendrik Roonemaa, tehnoloogia uudisteportaalist geenius.ee ja täna on meil väga veider Restardi saade tegelikult, me nimetame seda ise, toimetuses nimetasime puidueriks, meil on Restardi puidueri ja kuidas puit on seotud IT-ga, no selleni me loodetavasti saate käigus jõuame. Aga puidu eri tähendab seda, et esiteks, mul on kolm külalist, mul on stuudios Kersti Aspalu ettevõttest nimega Wooden Lifestyle, tervist. Tere. Roland Sirge ettevõttest nimega Woodch. Tervist. Ja Karl Annus, Framed by Karl. Tere. Et te olete tegelikult, enam-vähem kõik teete nagu sama asja, selles mõttes, et et Kersti firma Wooden Lifestyle toodab puidust lipse?

Jaa, puidust kiki lipse.

Kiki lipse, täpsemalt öeldes, neid suuri päris lipse ei tee veel, jah?

Ei, neid ei tee meie, aga üks Eesti koolifirma teeb küll.

Okei, nüüd saate ära osta tulevikus. Põhimõtteliselt ka, jah. Jah, Woodch teeb puidust käekelli. Täpselt nii. Ja Karl teeb prille. Just. Prilliraame või prille või mõlemad, kuidas sul see on?

Mul koostöö on optikasalongiga niimoodi, et klient saab minu käest ikkagi juba klaasidega koos siis prillid.

Ja puidu eri ju tähendabki tegelikult seda, et te kõik olete, teete oma asju nagu puidust, aga teisest küljest ilma internetita tõenäoliselt ei, vist ei oleks kedagi olemas, kas te saaks oma äri ajada ilma internetis olemata?

Mina usun, et kindlasti ei saaks, et Eestis on väga tähtis, et sul on e-pood. Et ikkagi Eesti on küll väike, aga ta on piisavalt suur, et igast Eesti otsast ikkagi inimene nii-öelda Tallinnasse kohale ei tule suur esinduspoodi.

Mingit, mingit, mingit väikest lipsu

astme. Ütle väikest lipsu ikkagi, ägedat lipsu.

No ja, aga ikkagi.

Aga jah, et selles mõttes e-pood on suureks abiks ja muidugi ka maailmavallutamisel.

Nii, hakkame võib-olla otsast peale sellega, et kuidas te, kuidas te oma toodeteni jõudsite, ma ei tea, Karl, alustame sinust, kas sul oli prille vaja ja ei olnud raha, et osta päris prille, sest tegid ise puidust endale. No

umbes nii ta oli jah, et esimesed prillid ma sain juba, kui ma olin ikka väga väike ja väikse poisina ikka, lõhud prille ja ronid puu otsa ja ma ei tea, mis kõik juhtub, kukub, kukuvad ja istud peale ja. Ja eks ma esimesed, sihukesed prilli meisterdamised tegingi juba algkoolis, kui oli vaja siis katki läinud prille lappida ja. Ja, ja ka täiesti isetehtud raamid esimesed mul sai valmistatud algkoolis, aga siis mitte puidust, vaid traadist. Aga nad tulid nii ägedad välja, et ega kui ma nendega kooli läksin, ega keegi aru ei saanud, et mul olid enda valmistatud prillid ees.

Või klaasid sees ja kõike puha või?

No klaasid olid nendest katki läinud plastikraamidest, millele ma siis natuke lihvisin neid klaase ja tegin traadist siis sellised raamid nagu, nagu noh, nad nägid välja nagu eriti fancy'd, kallid, ilma raamita sellised õhulised prillid.

Aga nüüd me kohe, ma saan aru, niimoodi põhikooliastudest sa ei hakanud Framed by Karli tegema, vahepeal läks aega

mööda. Jah, ma läksin peale gümnaasiumit Tartu kõrgemasse kunstikooli õppima mööbli restaureerimist ja disaini. Ja, ja kuna seal oli siis puidutööga väga palju kokkupuudet ja puidutööga mul niikuinii kokkupuude algas ka juba põhikoolist, mis mulle väga istus ja väga meeldis. Aga jah, ühel hetkel mulle. Ma nägin ühte siit puidust prille lihtsalt, ühel hetkel. Ja sellest läks mul mõte tööle, kuna ma olin olnud ikkagi selle prilli, prillikandjana. Ma arvan, et iga, iga prillikandja puutub kokku sellega, et ühel hetkel on jälle uusi prille vaja. Ja, ja kui keeruline siis on nende uute prillide leidmine, kõikide poodide läbikäimine. Leiad mingid ilusad prillid, aga liiga suured või liiga väiksed või vale nina kujuga vajuvad ninalt alla, sangad liiga pikad, siis nende. Painutamine, kuumutamine, ma ei tea, seal optikasalongis püütakse midagi parendada, et nad paremini sul ees istuks ja lõpuks ikkagi. Lähed koju prillidega, mis ninalt alla vajuvad, on ju. Ja siis ma leidsingi, et vau, keegi on teinud, on ju, puidust prillid, miks ma ise selle peale pole tulnud ja hakkasin siis peale tunde koolivälise töö, tööna nagu kooli töökojas katsetama. Vineerist painutusvorme tegema ja siis tegingi mingi. Mingid esimesed variandid, mis oli ikkagi nagu esimene variant, nagu alati on, läheb aia taga, aga siis juba sellest kasvas välja mu diplomitöö. Diplomitööna ma tegin eritellimusprillid, ehk siis võtsingi kolmelt inimeselt nende peal laiused, nina kujud, kõrvakaugused, kõik. Sellised detailid ja valmistasin puidust prillid, mis istusid nende peade järgi täpselt, ei vajunud ninalt alla, ei olnud liiga laiali. Nad olid väga õnnelikud. Nemad olid väga õnnelikud ja suured portreed ja prillid ise olid ka lõputööde näitusel galeriis väljas ja sealt hakkasid inimesed. Nii-öelda haisu ninna, ninna saama ja mul hakkas tulema telefonikõnesid ja, ja, ja e-mail'e ja siis ma. Peale kooli lõpetamist ei olegi millegi muuga tegelenud, kohe hakkasin vaikselt vaatama, kust. Noh, esimesed prillid sai veel kooli töökojast nagu tehtud. Ja siis noh, ma tulin Tartust tagasi Tallinnasse, Tallinnast ma olen pärit. Ja, ja siin on nagu rohkem sellist klientuuri ka. Aga, aga jah, hakkasin vaatama, kus saaks väikse töökoja nurga ja mis seadmeid oleks vaja nüüd endale soetama hakata ja nii väikselt ta on läinud kuni tänase päevani.

Roland, teie Woodch on võib-olla keskmisele eestlase tuntud ja eelkõige selle poolest, et Taavi Rõivase käe peal on või oli Woodch, kuidas te sokutasite talle selle?

Taavi Rõivase kätte sokutasime siis oma kella sedaviisi, et siis õpilasfirmana toimus õpilasfirmade lõppvõistlus, Eesti õpilasfirmade lõppvõistlus, kus siis kõik, kes sinna, kõik õpilasfirmad, kes sinna said, Taavi Rõivas kutsus Stenbocki majja siis tuurile. Ja seal me saimegi võimaluse talle enda toode kinkida ja pärast seda hakkas see talle väga meeldima ja jah, niimoodi me, niimoodi meie kell tema kätte sattus.

Ja teie, nagu sa ütlesid, siis kasvasite välja õpilasfirmast või?

Täpselt nii, kasvasime jah, välja õpilasfirmast ja alustasime samamoodi kooli puudeklassis.

Kuidas see, kes see esimesena ütles, et kuulge, et teeks puidust käekell, et ma saan aru, et õpilasfirma tootmine või tegemine käib nii, et kuskil tunnis või mingis projektis antakse ülesannet, tehke firma ja siis peab välja mõtlema, et mis firma see on, et keegi siis ütles teist, et teeme kellasid.

See idee tuli üsna niisuguse ühtse grupi otsusena, kuna hakkasime mõtlema, et Eestis tegelikult nagu meie teada, siis meie teada ei olnud nagu Eestile enda kellatootjat. Ja siis hakkasimegi mõtlema, et aga hakkaks tootma hea näitajaid. Ja tegime siis niisugust kerget algset turu-uuringut ja siis kavastasime, et mõne, mõned üksikud kellatootjad on Eestis, aga sellest me väga ei hoolinud üldiselt ja mõtlesimegi, et keerame veel natuke vinti üle ja hakkame neid siis puidust tootma.

Puidust käekell ei ole nagu maailma ajaloos olnud, eks ole, väga selline levinud toode, käekell alati kujutataksegi ette metallist või plastmassist või...

Pigem kujutatakse käekell.

Mis, mis sellel puidul siis nagu häda, miks ta ei võiks puidust olla?

Ei oska ausalt öelda, tegelikult on puit vägagi ideaalne materjal käekellade jaoks, kuna teda on metallist kordades lihtsam töödelda ja ta on ka kõvasti kergem.

No sinu kell oli, sinu käe peal olev vuts, eks ole, on, ma võtsin ta kätte, ma tõesti üllatusin, kui kerge ta on, ta ta ei kaalunudki justkui mitte midagi, aga tegemist on ju korraliku suure käekellaga, kuidas see võimalik on? Ma olen ise tassinud raamatu riiuleid puidust ja need on väga rasked.

Ega puit tegelikkuses ei olegi niivõrd raske, et ta võib, niisugused suuremad puidust esimejad võivad jätta mulje, et nad on, või noh, nad ongi rasked, aga...

Ma olin lihtsalt nõrks. Aga

kui puidust teha väikseid detaile, siis tegelikult nad on imekerged.

Nii, Wooden Lifestyle, kuidas, kes see tuli mõttele, et hakkaks tegema puidust kikilipse, selleni peab ka ikka kuidagi jõudma?

Jaa, selleni kusjuures oli väga praktiline jõudmine, et ettevõtte üks asutajatest, Siim Kirsipuu on puidu alla tegelenud juba mitukümmend aastat ja läks messile. Ja mõtles, kuidas oma messiboksi teha ägedamaks, et saaks võimalikult palju inimesi sinna kutsuda. Ja alustuseks tegi ta endale puidust vesti. Ja siis ta vaatas, et vest on kuidagi üksinda tühi, et teeks sellest vesti just, spoonist vesti. Nii. Ja mõtlesid, kuidagi tühi on ja tegi sinna aksessuaariks lipsu juurde, ikilipsu. Ja läks messile ja, ja nii palju rahvast olete jõudnud kõigiga ära rääkida ja taheti juba tellida ja küsiti, kust saab

ja. See just seda vest, ma saan aru juhitanud eriti kedagi või?

Et see vest oli lihtsalt huvitav, aga ta polnud piisavalt praktiline, et ta oli natukene ebamugav ikkagi kanda, et noh. Puidust vest ei ole kõige mugavam istuda, on ju, ja niimoodi, aga, aga ta täitis oma eesmärki ja, ja sealt see mõte nagu tuli. Ja siis perefirman otsustati tegema hak Põhimõtteliselt seal on hästi palju erinevaid protsesse, et ühe lipsu valmistamine võib võtta kuni nelikümmend kaheksa tundi aega. Seal on vaja liimida, lihvida, õlitada, kangad kinnitada, kangad õmmelda. Et tegelikult on seal päris palju tööd ja, ja kõik see on vaja käsitsi teha, et, et ainult laserlõikus on protsess, mis tehakse masinate poolt ära, et kõik ülad on käsitsi.

Kui palju puitu võid ta nagu moe, moegurude silme alt nagu läheb okeina läbi, et kui inimesel on puidust prillid, puidust käekälli ja siis puidust lips, et kas see on nagu okei? Mitu puidust aksessuaari on okei korraga kanda?

Mina arvan, et kolm on väga okei ja, ja see läheb aina suuremaks, et puidutrend kasvab, kuna puit on taastuv, taastuv energia on ju ja, ja, ja puitu taastub kogu aeg meil juurde. Et siis see läheb trendiga, trendina aina suuremaks, et kui vaadata välismaale, tehakse juba, juba päris igasuguseid asju puidust, et, et meiltki on küsitud igasugu kummalisi riideesemeid puidust, et, et ma arvan, et see trend aina, aina kasvab.

Ja nii, et see Vesti idee ikkagi läheb tootmisesse millalgi või?

Vest tõenäoliselt mitte, aga meil on väga palju põnevaid uusi tooteid tule

Kas neid asju te teete Eesti puidust või tuleb puit sisse tuua selleks, üldse kõik teie?

Sisse tuleb ikka tuua. Miks? Eestis ei kasva väärispuidud, sellised ilusad punakad puidud, pruunikad puidud, Eesti puit on selline. Nagu eestlased. Eesti kliima, ega jah, ei soodusta nagu selliste puitude kasvamist, kuigi mõned puud on väga ilusa süüga, näiteks pirn või pihlakas või õunapuu. Aga kuna Eestis ei ole väärispuidu tootmise, nagu väärispuidus pooni tootmist. Siis on väga keeruline võtta nüüd maha oma koduaiast mingi pihlakas või õunapuu ja siis leida see ettevõte, siis saata see väike oksajupike kuskile ja siis nad seda sellest oksajupist üldse nagu viitsiksid sul lõigata, sest noh. Nad ju võtavad suurelt kuskilt, ma ei tea, mis vihmametsi maha ja. Ja, ja, ja tahavad toota hunniku spooni, on ju, meie toodete puhul see küll on nagu positiivne, et meie tooted annab ära toota selle suure mingisuguse mööblitööd, tootja spooni mingitest otstest, sest meil on nii väiksed tooted ja ja, ja me ei pea selleks nagu eraldi võtma tervet mingit vihmavetsa osa maha, on ju. Aga, aga jah, et Eesti puitudest väga ei saa.

Et see kehtib kõigi teie kohtumisega, tõsised noogutused jah, jah. Aga teemegi jah, mis on kurb kuidagi. Aga teeme siia esimese pausi ja siis oleme varsti tagasi. Restart on eetris tagasi ja meil on käi, käimas puidueri, meil on külas Karl Annus, Framed by Karl nimelisest ettevõttest, Roland Sirge Woodchist ja Kersti Asparu Wooden Lifestyle'ist ja nad kõik toodavad puidust midagi, prille ja käekellli ja lips. Kuidas neid asju tehakse, räägime selle poole lahti, et tõenäoliselt ei ole see ju nii, et mingi liivapaberiga mees päris käsitsi nullist teeb või on?

On ikka.

Jaa, muidugi. Ei

ole, ma, ma kujutasin ette, et on mingisugused laserlõikused, mingid peened arvuti poolt juhitavad seadmed, mis lõikavad neid välja või ei ole midagi sellist või?

No väljalõikus ikka on laseriga, jah, aga edasi kõik, kõik töötlus on edasi ikkagi käsitsi, et täitsa inimene liivapaberiga nühib nii-öelda ja töötleb pinda.

Ja Woodch'i puhul on siis ka, et esi, esialgsed detailid lõigatakse välja siis CNC freespingiga ja edaspidine siis töötlus on ka käsitsi.

Ja sina teed ka üksinda, kas sa teed ise või kas te teete ise kuidagi neid või on teil töölised selleks?

Minu prillid valmisid algselt jah, ainult minu käte alt, aga nüüd tänaseks päevaks on mul ka töölised. Et päris nagu üksi kõike enam ei tee, aga selles mõttes, et laserit minu prillide tootmises ei kasutata ja CNC-freesi ka ei kasutata, et käsitsi väljalõikamine, käsitsi lihvimine, käsitsi käsifreesiga freesimine. Jah, et kui, kui siin mõelda nagu ekspordi mõtteid ja suuremaks kasvamise mõtteid, siis küll on peast läbi käinud igasugused freesid ja asjad, aga praegu veel nii kaugel asi ei ole.

Täitsa minu jaoks oli üllatav, et see kõik, palju te jõuate oota neid käsitsi, päevas näiteks või nädalas või?

No meil Wooden Life sealis, kui me teeme lipse. Meil on hetkel kokku neli töötajat, kellest siis kaks hommikust õhtuni lihvivad. On täitsa käsitöötöölised ja keskmine, ütleme päeva tootlus on neil kahe peale kaheksakümmend lipsu. Aga see on siis ainult lihvimisprotsess, et sinna lisanduvad veel õlitamised, liimimised ja kõik muud protsessid. Ehk siis nagu ma ütlesin enne, et ühe lipsu tootmiseks umbes on nelikümmend kaheksa tundi algsest lõpuni, kui järjest teha.

Aga nüüd on nädalatoodang, mis te saate nii-öelda laost, poodi saate, kui suur see umbes võiks olla?

No hetkel selle tööjõuga, mis meil on, on see tõenäoliselt kuskil kolmsada, nelisada lipsu.

Ja teete, teete ära ja müüte ära ka?

Teeme ja müüme ja poodugi. Tõsi jah?

Varsti peaks, ma ei tea, ma ei ole ausalt öeldes, kust need lähevad, ma ei ole ühtegi näinud, me peaksime tänaval mõni vastu tulema puidust lipsuga, mul ei ole...

Meie presidentki viib näiteks välismaale kingituseks. Vot,

ta viibki need võib-olla välismaale kõik ära, et kuidas see müük on, palju välismaale lähe

Välismaal läheb üsna palju, eriti läbi firma kinkide, et suured ettevõtted ikkagi tellivad oma koostööpartneritele, tellitakse ka oma töötajale kingitusteks, meil on väga palju tuntud esindusnägusid, kes ise ostavad ja hea meele kannavad meie lips, et tänavapildis ma just kuulan kogu aeg, et igal pool on meie lipsud, mitte et ei ole kuskil näha.

Võib-olla pole osanud vaadata siis.

Just, et nüüd sa kindlasti hakkad märkama, inimesed pärast seda nad hakkavad märkama hästi palju.

No palju ühe kella tootmiseks aega kulub? No hetkel kulub ühe kella tootmiseks umb, um Päris kiire, ma vaatasin seda kella, see on väga keeruline, isegi see kella rihm nii-öelda tuleb ju puidu detailidest ükshaaval kokku lükkida.

Jah, aga nüüd aja jooksul on see protsess, oleme seda protsessi nagu lihvinud ja üsnagi kiireks saanud, sest alguses, näiteks kui me alustasime sellega, võttis ühe kella tootmine aega neliteist tundi ja oma päris esimest kella, esimest kella ja, ja kella prototüüpi me valmistasime umbes kolm kuud.

Noh, aga mille arvelt te seda nii palju kiiremaks olete saanud, eks te olete siis standardiseerinud seda tootmist või lihtsalt targemaks saanud

või? Ütleme, et jah, pigem lihtsalt targemaks saanud, et käisimegi siis ühe ettevõtte juures nii, nii-öelda ise õppimas ja nemad kaitsid siis meil nii-öelda neid CNC-fresiprogramme niivõrd palju muuta, et tootmine kiirenes peaaegu üle kümne korra.

Aga see mehhaniis, see kellatootmise protsess näeb siis välja, eks ole, tõenäoliselt selline, et kõigepealt tehakse need detailid kõik valmis ja siis keegi paneb kuskil kokku, on ju? Jah. Jah, ja, ja need mehhanismid tulevad ilmselt kuskilt, kuskilt kaugelt?

Jah, mehhanismid tulevad Jaapanist.

Aga miks mitte Hiinast, kust kõik maailmasid tulevad?

Sest tead, teadupäraselt ei väärtustata Hiina... toodangut siis niivõrd kvaliteetsena.

Ja te teete neid ju ka Eestis, eks ole, kõike? Jah. Kus, kus, kus kandis?

Tartust, ja Tartu teaduspargis tegutseme

hetkel. Ja sina, Karl, tead vist siinsamas, me salvestame Telliskivi loomilinnaku stuudios, üle tee siis kuskilt teed, prille?

Siin üle tee, Kukekese restorani kõrval valmivad kõik prillid. Ja aega võtab ikka võtab, päris nagu päevas ühte raami valmis ei saa. Ja kui sellest protsessist rääkida, siis see tellimisprotsess on ka omamoodi keeruline, kuna ma ei tooda valmis seeriat. Klient tuleb uksest sisse, mul on kuus erinevat suurust, klient saab proovida erinevaid suuruseid, vaadata, et ahah, okei, mulle sobib M suurus. Siis on muidugi üle kümne erineva puidu, aga sihukesed eni, enamlevinud ja mis mul näidised on riiulis, on seitse erinevat puitu. Klient vaatab, okei, mulle meeldib pähkel. Siis klient vaatab, et okei, on hingedega prillid ja on ilma hingedeta prillid. Siis, kui inimene on selline, kes hommikul paneb prillid ette, õhtul võtab eest ära ja vahepeal neid ei ole vaja nagu karpi panna ja kotti panna, siis on ilma hingedeta prillid täiesti. Okeid, kui on vaja ainult lugemiseks, et nad on vahepeal vaja kotti ära panna ja kaasas kanda, siis on parem, kui neil on hinged ka, nad võtavad siis karp on väiksem, võtab vähem ruumi. Ja siis lõpuks on ka välja vaja valida mudele, et mudeleid on mul praeguses kollektsioonis üheksa. Ja kui kõik need komponendid on siis klient endale välja valinud, siis me saame hakata tegema. Ja, ja, ja, ja sellega ikka läheb, et paar nädalat läheb selle, sinnamaani, et siis klient saaks tulla teist korda vaatama ja proovima. Viimane, et saaks nagu viimase lihvi anda, vaadata, et kas ikka sangapikkused ja, ja nina peal istumised, kõik on head, on ju. Ja siis läheb veel nädalake peale proovi, kui me saame viia klaasimisse. Klient vahepeal oleks hea, kui saaks läbi käia, on ju, siis silmakontrollist või kui on retsept olemas, siis saaks klaasid ära tellida. Et selleks hetkeks, kui ilusti viimistlusest tulevad valmis prillid, siis on läätsed juba kohal, meie partner paneb läätsed raamidesse ja, ja noh, ongi kuu aega kulunud.

Päris pikk protsess ikka tõesti. On. See teeb selline äri skaleerimise nii-öelda vist keeruliseks või?

Teeb keeruliseks, vaid see jah, et praegu meil see e-poe ehitamine käib, aga e-poes me ei taha loobuda nendest. Nendest nagu, et klient, et kliente saaks valida oma suurust, omale meelepärast puitu. Tellida ka klaasi kohe juurde, et me ei taha nendest loobuda ja tänu sellele ongi meie. Meie e-pood, mis peaks juba valmis olema või pidi juba valmis olema, et selle. Ehitamine ja programmeerimine nüüd öeldi, et lükkub siin paar-kolm kuud veel edasi. Aga

kuidas sa seda kavatsed siis lahendada selleks, ma saan tellida selle koju äkki mingisuguse peene mõõte. Päriselt või?

Just, et kaks varianti. Inimene saab alla laadida faili, mille ta võib välja printida, ise liimida, kleepida, meisterdada ja kokku panna endale kaks mõõteriista, millega ta saab siis vajalikud mõistused enda peast ja ninast teha. Ja teine variant on, et ta lihtsalt sisestab oma aadressi, meie post, paneme need posti tavalisse kirja ümbrikusse, mahuvad nad ära ja kui nad on kohale jõudnud, ta saab siis tellimusele lisada need mõõdud ja, ja meie saame tegema hakata.

Ega seda vist kuidagi äpiga ei saa, ma panen tikutopsi kõrva peale ja siis.

Kindlasti varsti saab, aga praegu ma olen uurinud, et seda tehnoloogiat siin, siin on mingid start-upid, kes. Kes sellega tegelevad, aga valmis toodet nagu või valmis sellist rakendust, mida saaks kasutada, praegu ei ole, et. Mida on vaja, on vaja 3D skännerit, mis töötaks iga inimese nutitelefonis, ainult seda nutitelefoni kaamerat kasutades. Aga kõik 3D skänneri, sellised äpid, mis olemas on, neile tuleb juurde osta praegu, praegu noh, mis on nagu. Kaubanduses olemas või mida saab tellida mingitelt start-up'idelt, on sellised, et tellid veel nagu mingi vidina juurde. Et sul lisaks selle nutiseadme oma kaamerale oleks veel teine kaamera, mis tajub siis seda ruumi kolmemõõtmeliselt ja saab ära skännida siis pea, on ju, või noh, ükskõik mis asja, mida skännida on vaja.

See ikka läheb päris keeruliseks, osalt öeldes.

Jah, et praegu ta läheb keeruliseks ja praegu me lahendamegi selle nagu nende mõõteseadmete postiga saatmisega või siis väljaprintimise ja liinimise ja kleepimisega. Aga hoiame silma peal, et kui tuleb välja mõni start-up rakendusega. Siis, kus 3D scanner on lahendatud vaid nutiseadme kaamera abil, siis me kindlasti kohe võtame selle kasutusse.

Aga sa sellest nii-öelda päris personaliseerimisest loobuda ka ei taha, et teedki oma kaheksat suurust ja igaüks valib sellist, mida tahab, pärast saadab tagasi, kui ei sobi.

No keeruline on see, et kui klient veel ütleb oma need optilised retseptiandmed silmade kohta ja me paneme valminud raamidele läätsed, mis võivad olla sama kallid teinekord kui raam ise, on ju, paneme nad sisse, lihvime ära, saadame nad teise maailma otsa, Ja siis klient ütleb, et, aga ma võtaksin nüüd ikkagi selle teise suuruse, et siis on natukene keeruline, et tuleb seal tagasi saata, siis. Kas neid samu klaase saab väiksema raami sisse lihvida või, või ei saa või, või tuleb noh, et see läheb, see on nagu jah, keeruline.

Kuidas teie, te ise teeme ikka müüte ka ilmselt päris suure osa läbi internetti kuidagi oma asjandest või ei ole nii? Või on nii?

Ja

välismaale ka?

Jaa, ikka läheb välismaale ka.

Kuidas, kuidas nad leiavad teid üles, puitkellatootja või puitlipsu tootja Eestist?

No meid leitakse üle, väga, üles väga palju läbi sõna. Et kui keegi kuskil kannab, näeb, siis teile tundub see huvitav ja otsitakse ülesse. Muidugi nüüd me ise oleme alustanud ekspordiga, et nüüd juba Soomes, ma arvan, inimesed, inimesed juba rohkem oskavad küsida, uurida, otsida meid. Aga üldiselt ikkagi jah, läbi tutvuste ja, ja kuskil nägemiste.

Jaa, ja meie puhul on samuti, praegu veel esialgu on see infovälismaal levinud pigem suusõnaliselt, näiteks ei ole Eesti peaminister ainuke peaminister, kes nii, Gucci käekella kannab. Kes veel kannab? Itaalia peaminister Matteo Renzi näiteks ja ka Gruusia peaminister.

Aga ma, kas nad tõesti iga päev hakkavad hommikul üles, panevad, on see nagu igapäevane kell neil või nad ühel üritusel sattusid pildile sellega?

Eks

ikka, kui on mõned avalikud üritused, siis fotodelt oleme üritanud märgata, et kas kell on käe peal või mitte, aga...

Aga võib-olla siis Taavi Rõivas on kinkinud selle või kus nad, või on ainult tellinud või nende abikaasad on tellinud teie poest?

Matto Rentsile ma tean, et Taavi Rõivas kinkis selle kella, aga Gruusia peaminister tellis ise minu teada.

Kui palju see on üldse selline äri, mida te teete, mis on kuidagi unikaalne maailmas, et kas maailmas keegi toodab veel puidust prilliraame või, või puidust käekelli või?

Puidust prilliraamid on muutunud väga, väga nagu levinud ja populaarseks ja Eestiski on nüüd peale minu veel tekkinud teisi puidust prilli tootjaid. Aga, aga päris nii nagu mina, et nii personaalselt, et see on ikka üsna unikaalne jah, maailmas.

Ja puidust kikilipsude puhul võib öelda sama, et aina rohkem kogub see trend tuure. Meie oleme Eesti turul olnud poolteist aastat ja selle aja jooksul on tulnud ka umbes kümme konkurenti juurde. Kümme? Jaa, enamus neist muidugi tellivad Hiinast, et käsitööst nagu ei, ei ole siin. Üle

maailma kümme, vaid kümme Eestis?

Eestis on kümme tulnud juurde. Üle maailma on 3D-lipsuse tegijaid nagu meie teema, on üsna vähe. Tõenäoliselt ühe käe sõrmele saab kokku lugeda, 2D ehk niisuguseid lihtsamaid, mis ei vaja käsitööd, et selliseid tegijaid on, ikkagi liigub üsna palju. Mis see 3D ja

2D vahe on, kikilipsu puhul?

See on täitsa nagu mujal maailmisel, et 2D on niisugune lama, lame, ei ulatu kuskilt poolt välja see puit.

Sa mõtled nagu puidul istakas?

Just, ja 3D on lihtsalt ruumilise kujuga, et on niisugune painduv ja, ja kerge ja mugav ilus, elegantsem kui 2D lips.

Ja no ma kujutan ette, kui ma lähen Aliexpressi, siis puidust käekellasid, ma võin sealt tellida, kolme euroga või ei ole nii või?

Jah, tõepoolest leidub, võib-olla et noh, mida ei ole Hiinas valmis tehtud juba praeguseks, aga üldiselt selliseid käekellade tootjaid maailmas on niisugune käputäis, et väga palju neid tegelikkuses ei ole.

Huvitav, mis on nagu see teie eelis näiteks nende kolme euroste Hiina kellade ees?

No me ka samuti rõhume personaalsusele, ehk siis kellad valmistamegi täpselt inimese käe suuruse järgi ja siis pakume ka võimalust graveerida tsihverplaadile oma nimi või ettevõtte logo või mida iganes inimene soovib ja samuti saab ka graveerida tagakaanele.

Jah, ja seda hiinlased ei tee. Ei tee. Või ma võtan selle Hiina kella ja lähen Tallinnas mingi tüübi juurde, kes teeb ära viie euro eest.

Seda ikka saab vast.

Selge, me teeme siia oma teise pausi ja siis räägime edasi. Oleme järjest haradiga tagasi ja räägime siis puidu erist ehk kolme Eesti ettevõttega Framed by Karl, Wooden Lifestyle. No mis on teie tulevikuplaanid, Karl, sina kogusid raha Fundwise-is järgmiseks hüppeks?

Jaa, kogusin, sain aasta algul ka eksporditoetuse EAS-ilt. Ja, ja see EAS-i projekt mul ongi selleks, et hüpata natukene Eestist välja, alustada eksporti ja eksporti siis alustada läbi e-poe. Ja, ja, ja nagu ma enne juba mainisin, see on sihukene päris keeruline e-pood, kus inimene saab, saab oma mõõdud sisestada, oma optika andmed, kõik asjad ja siis saab endale sihukesed personaliseeritud käsitsi valmistatud prillid postkasti.

Mis käekella poiste plaan on?

No hetkeplaan on lõpetada edukalt gümnaasium küll, aga see on väga suur plaan. Aga käivad juba mitmed läbi, läbirääkimised edasimüüjatega nii Eestis kui ka välismaal, ehk siis suvel on nüüd plaan laieneda päris kõvasti ja hakata küllasid ka eksportima.

Kuhu, kus teid müüma hakatakse?

Nii Põhjamaades, Soomes, roots, Rootsis, Norras kui ka lõuna pool.

Kuidas te saite selle, lendasite ise kuhugi kohale ja ütlesite, et võtke mu kellad müüki või?

Ei, veel päris ise kohale ei ole lennanud, aga on ka jõud, ongi jõudnud põhimõtteliselt suusõnaliselt inimesteni, kes on siis hakanud ka ise huvi tundma ja olema ka ise ühendust võtnud edasi minuati ka.

Ja on võimalik täitsa saada mingisse, ilmselt on need mingid pisemad disainpoed või vaevalt, et see on mingi suur kuulus kaubamaja kuskil?

Ja meie puidust kikilipsudel on, on ka suured plaanid, et meil see suvi tulevad nüüd mitmed uued, uued mudelid välja ja uued tooted ja edasi on plaanis eksportida igale poole põhimõtteliselt, alustame Soomest ja liigume edasi järgmisse riikidesse.

Kuidas see sinna välisturule minek käib, selles mõttes tõenäoliselt väga palju inimesi teid siiski ju nagu ei oota seal, et te peate pigem ise kuidagi jõudma seal välisturul sellesse teadvusesse, et ma olen olemas, või ei ole see nii?

Ma arvan, et meil kõigil on see eelis, et puit on hetkel nii suur trend, et see nagu avab meile mõned uksed ja teiseks see, et meil on palju käsitööd ja disaini. Et kuna me ei trügi nagu suurtesse kettidesse, ma usun, me keegi nii-öelda Maxima riiulile, mitte midagi Maxima halvasti, aga selles mõttes. Et me ikkagi sihime disainpoode ja sihukeseid poode, kes ikkagi ootavad uusi tooteid ja, ja käsitöötooteid.

Karl, kuidas sa lähed, su isa tahtis minna Rootsi, kuskilt jäi silma?

Jah, Rootsis vaikselt oleme käinud varem ka, et natukene juba teatakse, Soomest tulevad päris tihti mul siia Telliskivissegi stuudio ukse taha inimesed, aga Rootsi, Rootsi minekuks on meil Meil niisugune plaan, et nagu Eestis, kui ma alustasin, siis meedia võttis kuidagi asja ülesse ja mind kutsuti, ma ei tea, mingitesse saadetesse ja küsiti intervjuusid ja tehti mingeid lugusid ja sellest nagu väga palju oli kasu ja, ja, ja Eesti inimesed nagu. Hakkasid, noh said teada läbi ajakirjanduse ja, ja läbi meedia. Et siis Rootsis on natukene sama plaan, aga nüüd, kuna tegemist on ikkagi välisriigiga ja suure riigiga, siis Rootsis, Rootsisse minnes päris nii ei saa, nagu Eestis. Siiani on minu puhul olnud, et, et ajakirjanikud iga natukese aja tagant mulle ise helistavad ja küsivad ja tule ja näita ja räägi. Vaid Rootsis tuleb kasutada PR-agentuuri.

Ja see on kallis.

See on väga kallis, aga see töötab. PR-agentuuril on väga head kontaktid, õigel PR-agentuuril on ka olemas showroom, kus käivad kohalikud moeblogijad. Ma ei tea, toimetajad, fotograafid, stilistid lõikavad oma. Või noh, võtavad oma, oma photoshoot'ideks ja ajakirjadele panemiseks tooteid sealt, vaatavad, et mis uued tuuled on, mis huvitavad asjad on. Ja, ja, ja saavad sealt võtta tooteid pildistamisele ja saavad ka kasutada selle PR agentuuri fotopanka, kus on. Kõikide nende nagu esindatavad tooted piltidena nagu üleval ja.

Et sul on põhimõtteliselt, sina kavatsed sealtkaudu murda Rootsi turule?

Just.

Mulle tundub, et sinu puhul see, kui, kui peaks nagu tabama suur edu, et siis sinu jaoks on see suurem probleem kui teiste jaoks, et nemad vist saavad kiiremini lükata oma tootmist üles, kui sina?

Jah, eks ma vaikselt valmistun selleks, et olen võtnud praktikante endale töökotta ja õpipoisse ja, ja vaikselt. Mõtlen juba selle peale, et jah, mis juhtub, kui tuleb ühel hetkel, kui nüüd varsti see e-pood valmis saab, on ju, tuleb korraga, ma ei kujuta ette. Tuhat

tellimust näiteks,

mis sa teed siis? No seda väga ei usu, et juhtub, aga siis tuleb üks asi, kui tuleb tuhat tellimust, siis on noh, see, et liiga madal hind on tõenäoliselt, et siis tuleb hinda tõsta. Aga, aga jah, et eks ma vaikselt juba praegu valmistun, et ongi need õpipoisid ja, ja, ja uued töötajad.

See, ma ise olen internetisse sattunud peale või mitmel korral nagu näinud sellist, sellist tormi, et, et noh, keegi leiab mingi kihvti toote või tuuakse midagi kihvti turule, sul ei ole tegelikult seda nagu otseselt vaja, eks ole. Nagu tõenäoliselt ühegi teie käest mul ei ole, otseselt ei oleks vaja osta, ma võiks, see on selline nagu nice to have kihvt, noh. Võib-olla isegi emotsionaalne ost, et noh, jah, panen ostukorvi ja ostan ära. Ja ta käib kuskilt ühest-kahest mingist suurest blogist läbi ja siis on meeletu torm, et noh, siis sa saad suure hulga mingisuguseid tellimusi ja pärast seda on nagu jälle vaikus, et tegelikult teie puhul võib ju juhtuda täpselt samamoodi, et põhimõtteliselt homme võib mingisugune suur USA blogi ja näiteks selle üles korjata. Teil on e-poed ja teil kõigil homme võibki olla näiteks kümme tuhat tellimust sees või, või, või on see ebatõenäoline või?

Mina arvan, et see on väga realistlik, selleks hetkeks tuleb valmis olla nagu me juba praegu hakkame valmistuma selle aasta jõuludeks. Eelmise aasta jõuludel me nägime, et, et tootmist oli lihtsalt vaja suurendada nii palju hüppeliselt, et ei jõudnud nagu täita kõiki tellimusi. Et see aasta juba praegu mais me hakkame tootma detsembri jaoks ja panemagi kõrvale. Et selles mõttes, kui see äkiline pauk käib, siis meil on mingid varud olemas. Nii et kes tahab meid tellida tuhat lipsu, andke tuld.

No kas seda, seda kuidagi saaks nagu takka lükata, et pakkudagi näiteks mingisugustele elustiili ja moeblogijatele saata sample'eid või midagi?

Ma arvan, et see on väga mõistlik, ka meie oleme kinkinud presidendil oma lüpsu ja, ja mitmetele teistele Eesti tegijatele veel, et, et lisaks sellele, et nad ise tunnevad huvi, võid sa nagu nendesse huvi ka ise äratada. Ma arvan, et see on hea turundus.

Ja see blogijate värk on ka Eestis tuult tiibadesse saamas ja, ja blogijad siin Eestis on ka aru saanud, kuidas asjad nagu päris maailmas käivad, et, et, et nagu. välismaal ükski blogi ja lihtsalt, või noh, eks mõned postitused võib-olla tulevad ka lihtsalt sellest, et oh, mingi lahe toode, et ma teen postituse, aga enamus postitusi on makstud ja ongi, PR-agentuuridega on neil kontaktid, sidemed, lepingud ja üks postitus seal, ma ei tea, kaks tuhat eurot ja ongi olemas sul see. Kui, kui on väga suurte jälgijatega populaarne blogi, siis kaks tuhat eurot postitus on täiesti niisugune tavataks, ma arvan.

Palju prilliraamid maksavad?

Prilliraamid maksavad kuskil viissada eurot.

Nii et kui sa müüd neli, no tegelikult kulud ka peale. Selles mõttes,

et marginaal jah, nii hea ei ole, ta on ikkagi käsitöö, et ikka päris palju peab müüma, et see üks postitus nagu ennast ära tasuks.

Aga samas noh, kui seal on mingi mitukümmend tuhat või võib-olla mitusada tuhat lugejat, eks ole, siis see tõenäosus, et sa sealt mõnikümmend paari maha müüd, on päris noh, on, on olemas ju. Mis selline nagu pikaajalisem plaan on, et kas noh, kuigi meil käivad siin tarkvara start-upidega, eks ole, et siis nende puhul on see nagu lihtne, et võtad, neil on hästi lihtne teha noh, korda tuhat või korda sada või korda miljon tehniliselt oma sellest ärist. üldjuhul, et ikka teil ei ole, te, kas te nagu vaatate seda kui midagi, mida te võiksite veel kümneid aastaid teha või mis plaan teil oma nende asjadega on?

No meie plaan on puidust, lipsudest minna veel edasi ja tuua terve kollektsioon puidust välja aksessuaare. Et puidust, lipsudest saime ilusti alustada, sealt me oleme juba juurde olnud prossid naistele. Mis on väga hästi näinud naiste kikilipsud, laste kikilipsud ja järgmise sammuna mansetinüübid ja sealt kasvame üle edasi. Et ma arvan, et tähtis on pidevalt millegi uuega välja tulla. Et klientidel oleks põnev esiteks oodata ja kanda midagi uut ja ägedat.

Aga et noh, teie poolest ma saan aru, et te võiksitegi seda firmat pidada ja veel lastele, lastelastele pärandada ja?

Kindlasti, näha on, et huvi on ja, ja kui me lähme välismaale, oleme käinud praegu Soomes, et siis inimesed muudel turgudel tegelikult ei ole eriti palju veel puidust kõiki lipsu kokku puutunud ja huvi on suur, et maailma vallutamiseks läheb veel kõvasti aega, nii et meie lapselapselapsed saavad ehk ka veel minna aapikasse lipsasid müüma.

Ja mis Woodsi plaan

on? Ka meil on plaan siis tulla välja kindlasti uute, paljude uute toodetega, kindlasti küll põhirõhke ajane, ajanäitevate tootmisel ja kuid ei ole ka välistatud muud puidust aksessuaarid.

Nagu näiteks prossid, kikiripsud, mansetinebid, kuuled huviga. Aga teil on kõikjal plaan, ma saan aru, lõpetada gümnaasiumi ära ja siis selle firmaga nagu jätkata?

Jah, firmaga jätme, jätkame kindlasti.

Ja Karl, sina siis.

Nojah, see.

Igale rootslasele paar prille.

Jah, et see selline käsitöövärk ja puidust reaalse asja tootmine, et sellega jah, niimoodi ei ole, et alustad ja kahe aasta pärast müüd mingisugusele suurele, ma ei tea. Microsoft või Facebook ei ole huvitatud sellisest start-upist või ettevõttest, et ikka tuleb saavutada mingi stabiilsus, tuleb saavutada mingisugune selline maine, bränd üles ehitada ja vaikselt seda asja ajada mõnuga, nautida ja pärandada lastelastele.

Et on ikkagi pigem selline noh, rohkem elustiil kui äri vist või?

No asi, asjal peab olema ju ikkagi kasum, et ta jätkusuutlik oleks ja asi peab nagu pa, töötajatele palgad ära maksma ja omanikele kasumit tooma, nii et see on ikkagi eesmärk.

Kui lihtne on sind ärist välja lülitada, hakatagi tegema masinatega Hiinas täpselt sama häid kümme korda odavamalt?

Ma arvan, et see, see lihtne on arvata, et sa teed sama asja kümme korda odavamalt, aga see, et see asi on ikkagi individuaalselt tehtud, seda ei asenda masinatega.

Jah, ja ilmselt ka bränd on ikkagi tähtis, selles mõttes, et kui kõik maailma inimesed käiksid puidust prillidega, et noh, siis sa pead kuidagi ikkagi ju nagu eristama, et ta ikkagi jääb tõenäoliselt ju nišitooteks, et me, me ei, ilmselt on väga raske ette kujutada, eks ole, et kaheksakümmend protsenti maailma prillidest üldse hakkavad kunagi olema puidust.

Just, just, et nišitoode, selline eksklusiivne toode ja noh, selles mõttes, et puit ei tähenda kohe, et tegemist on eksklusiivse tootega, et ongi need Hiina tootjad, kes müüvadki, ma ei tea, kah Nii, aga, aga jah.

Selge, meie saateaeg on selge läbi, aitäh kõigile osalejatele ja lugupeetud kuulajad, siis rõõmsat puidust toodet ja tarbimist. Restart on eetris jälle nädala aja pärast.