AI_pealkiri: Tarmo Kärsna Teliast: miks tasub IT-taristu pilve kolida

Oled sa midagi üle lugenud? Oled sa midagi läbi lugenud? Aga oled sa midagi juurde lugenud? Õiget asja lugeda on hea. Krisostoomuse raamatupood on koht, kuhu mahub üle kümne miljoni raamatu tervest maailmast. Pole vahet, kas sa tahad lugeda e-lugerist või vanast heast paberköitest. Meilt leiad kõike. Vaata kriso.ee ja õige raamat ongi leitud. Ja

Taas on laupäeva pärastlõuna ning eetris on IT-ärile keskendunud saader Start, stardil täna kaks juhti, Hans Lõugas ja Henrik Roonemaa tehnoloogiauudisteportaalist geenius.ee ning täna me räägime sellest, et kas IT-osakonnal, ühes tavalises ettevõttes IT-juhil, IT-poisil, IT-administraatoril on tulevikku või ei ole. Ja üks põhjuseid on selles, et ma sattusin hiljuti ühe IT-inimeste seltskonnas sellise arutelu tunnistajaks, kus käis jutt selle üle, et, et ei tea, et vanasti oli kogu aeg vaja joosta ühe arvuti juures, teisejuhuline printer võttis paberit vahele ja võrk kukkus maha ja Windows jooksis kokku ja ja siis olid igasugused serverid ja programmid ja noh, kogu aeg oli mingi jama, mille jaoks sul oli vaja tervet osakonda, isegi mitte väga suures ettevõttes, kes seda asja nagu üleval peaks. Või vähemasti siis ühte IT-poissi, aga et tänapäeval on A, tehna, tehnika on läinud nii palju paremaks, printer juba ammu ei võta, ei söö paberit, eks ole, ja B on see, et on nende programmide asemele on hakanud tekkima näiteks veebiteenused, kus IT-poisil ei ole eriti midagi teha, kus ei tööta, kui see elab kuskil serveris, võib-olla isegi Ameerikas, ja et ühesõnaga, et, et IT on läinud paremaks ja teenused on läinud teistsuguseks ja väga paljudes ettevõtetes tegelikult nagu ei olekski sellist asja võib-olla nagu väga vaja, nagu IT-osakond. Ja me panime siis sellise saate kokku, meil on külas Telia ärikliendi üksuse juht ja juhatuse liige Tarmo Kärsna ja sellest me hakkame rääkima, tere, Tarmo. Tervist. No seda nime, teie ise, mina nüüd nimetasin seda mitte väga ametlike terminitega, teie vist nimetate seda IT-taristu sisseostmiseks, jah?

Jah, meie pooltest vaatest on ta IT-taristu sisseostmiseks, kliendi vaatest on et IT-taristu äramüümine.

Mis need IT-taristu piirid on, kas minu arvutihiir on IT-taristu, kas minu kontorisse tulev internetiühendus on taristu, kus, kus need piirid on või mida võib selle all lugeda

üldse? Me ise võtame piiriks, et alates täiesti riistvarast, et kogu siis riistvara alates täiesti arvutist kuni siis serveriteni, Kuid sealjuures ka ikkagi niisugused standardoperatsioonisüsteemid a la Microsoft või siis mõnele, mõni kasutab Linuxit, et ka see, see osa kuulab ju sinna taristu juurde. Ja kui sa küsid ühenduste vaatest, siis ühendus on ju, ma ei tea, ühtegi Eesti ettevõtteid, kes interneti teenust ise pakub peale siis operaatorite, ehk et seda, see, seda on ju Eesti lima harjutada, ehk et seda ostetakse sisse.

No kas see minu sissejuhatus on, oli sinu, sinu kõrvadele suureks plaanis õige, et see IT-maastik võrreldes mingi noh, kas või kümne aasta taguse ajaga ongi päris kõvasti muutunud?

Jah, ütleme, kui kümme aastat tagasi oli ikkagi see, et olid IT-süsteemid või et erinevad tootjatel olid erinevad serverid, nendel olid suured vahed, mille jaoks neid kasutada, on ju. Ja neist väga palju sõltus ja sul oli hästi oluline, et seda nagu know-how'd olid nagu maja sees. Kuid tänapäeval on ikkagi kogu see riistvara ikka muutunud niivõrd standardseks ja töökindlaks, et sul ei ole mõtet hoida eraldi inimest, kes vastutab selle riistvara toimimise eest. Et mis täna, et, et turul edukas olla üle äriettevõttele, on see, et. IT-juht keskendub eelkõige rakendustele, kas, et sul e-pood toimiks hästi, sul oleks poes, poes kassasüsteem toimiks, kui sa oled nagu kaubandusettevõttes, kui sa oled muu äriõtta, ehk sul on õige CRM, sul on õiged raamatupidamisprogrammid, mis sinu äri nagu toetavad, ehk et see on tegelikult ju äri, ärivõti, ehk et kui sa seal hästi õnnestunud, siis on, läheb ka sul äri hästi.

No jaa, aga see, see on, see on ilus asi, millest sa räägid, aga tegelikult noh, ma, ma arvan, me võime ikkagi ju selgelt välja öelda, et Eestis ja mujal maailmas ka on väga palju ettevõtteid, kus see ikkagi käibki endiselt nii, nagu ta on kogu aeg käinud, ehk et et ongi selline sandaalidega süsteemiadministraator, kes jookseb mööda koridori ringi, arvutikastide juhtmed ka ennast.

Ja ma arvan, põhjus, mis selle, miks, miks see nii on, on Hans ka küsis, küsimus on äkki, et kas siis ühendusi ka on siis osa, ehk et siis kui ma ütlen, et ajaloolast ongi, et internetiühendused või siis kõneside on see, mida kõik ettevõtted ostavad sisse ise kunagi ei tee. Siis nii mujal maailmas kui Eestis on ju enamus Eesti ettevõtete IT on üles ehitatud kas siis tõesti, algatud IT-juhi poole pealt või siis tuttavad tuttav poolt, kes midagi IT-st natuke jagab, ehk et võib öelda, et iga ettevõtte IT ülesehituse arhitektuur on unikaalne, et ei ole sarnast asja. Ja selline koht, kus siis on see ego, ehk et ma tean kõik, mis seal on, ehk et kuidas ma seda asja üle annan, kellelegi läin ja. Ja ehk et kui mind ei ole, siis ju see ettevõte jääb seisma, ehk et, et noh, need on osade inimeste omad, kuid, kuid pigem on tõesti see, et, et mul on see nii unikaalne asi, kuidas siis üks suur teenusepakkuja suudab niisugust unikaalset asja üle hoida, et see on see hirm pigem, et miks mitte nagu ära anda.

See tundub väga põhjendatud ausalt öeldes, sest et noh, ongi, iga ettevõte on omaette, on ju kunstiteos, võiks öelda, ja kas üks teenusepakkuja siis suudab igat sorti klienti uksest sisse lasta ja kuulata ära, mida tema vajadused üldse on?

Uksest sisse las, laseme küll ja, ja kuulame ära, et tegelikult on noh, meie enda kogemus, nüüd palju klientidega oleme rääkinud, et. Et kui me oleme selle IT-taristu ära kaardistanud, mis seal on, siis see teadmistepagas, mis on meil ettevõttes sees, et maailma trendidest ja mida me ise kasutame. Siis me oskame tegelikult pakkuda lahendusi, ehk et mis on mõistlik välja vahetada, mis on võib-olla mõistlik teistmoodi korraldada üldse. Ehk et, ehk et see asi toimiks kas siis paremini või sama hästi. Ja teine pool, mis on, et, et Eesti ettevõtete vaataski ju kõik loovad raha. Ja, ja mis tuleb siis teenusepakkuja puhul kasuks, on, et meie serverid, pargid ja IT-tehnika ja riistvarapargid on kordades suuremad, kus me või, saame kasutada erinevat tüüpi lahendusi. Et väikeettevõte ei saa lubada endale, ehk et ta ostab nagu ju mitmeid, mitmeid servereid erinevate rakenduste või lahenduste jaoks, ehk et et see on see koht, kus sa hoiad tegelikult puhtalt investeerimisraha kokku.

Jah, mis sinu kogemus ütleb, kust Eestis umbes see piir läheb, et kus ettevõte hakkab nii-öelda IT juhti või, või IT-inimest palkama, see on ütleme, ma arvan kuskil mõnekümne töötaja pealt või?

No ma arvan, et see on isegi väiksem, ehk et tavaline Eesti inimene, kes hakkab alustama oma ettevõtte ja leiab kellegi tuttava, kuule, et aita mul mingi asi veebileht üles panna, aita mul nüüd see mood teha, on ju, et see hakkab tegelikult kohe, on ju, see on esimene asi. Aga selliselt äkki, et sul on palgatud IT juht, siis Te, siin ei oskagi isegi öelda töötajate arvu, on ju, vaid pigem on see, et kui keerukad IT-süsteem ettevõte kasutab, ehk et kui sul on ikkagi juba kaks, kolm, neli serverit, ehk et siis seal on päris palju asju, mida sa jooksutad, ehk et siis tekib see vajadus. Ja, ja teine on loomulikult, ütleme, kui on kontoritööga tegemist, ehk et on palju arvuteid ja sa tahad, ehk et sul on oma inimene, kes jookseb, et siis hakkad ka inimest palkama loomulikult.

Kas me saame praegu mõelda ka väga lühidalt nende harude peale, kellele on see ororelevants, millele vähem või noh, ma ei tea, ma hakkan kunstigaleriid püsti panema, mul on ikka vaja mingit IT-süsteemi, aga ilmselt vähem kui näiteks selles harus, kus ma hakkan midagi e-kaubandusega tegelema, hakkan müüma internetist midagi, siis mul on vaja ikkagi, ma panen veenduma, et minu e-pood on alati püsti, alati üleval,

jah. Ütleme, et galeriid saavad teha tõesti, ostate omale Maci arvuti ja... Hoiad seal asjad ära, on ju, et, et aga kui sul on juba e-pood, siis sa pead mõtlema, ehk et kas sa teed seda oma serverisse, oma kontoris, või siis saad kohe sõltuvuses nii oma sellest serveri töökindlusest kui ka ühenduse töökindlusest, mis sinu kontorist tuleb, on ju, ehk et neid kohti, kus võib mingi õnnetus juhtuda, on väga palju, et selle asemel, et panna siis kuskile kesksetesse süsteemidesse, kus on dubleeritud ühendused, dubleeritud serverid, Et kumb on, kumb on töökindlam, et need on need otsuse kohad, on ju.

See on iseenesest tegelikult huvitav, et me üldse nagu arutame sellisel teemal või mul ei ole kogemust, et ma oleks sellist noh, Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõtet püsti pannud, aga kui ma kujutaks ette, et ma hakkaks näiteks täna seda tegema, siis ütleme, serveri ostmine no kindlasti ei kuuluks minu, no isegi ta ei tuleks minu tõenäoliselt isegi mõttesse, et minu, minu loogika hakkaks minema mööda, tõenäoliselt mööda mingisuguseid veebipõhiseid teenuseid, kõik, kõik elab Kätte praktiliselt, mida mul selle ettevõtte tegemiseks üldse vaja on.

Ja see, selles mõttes on õige, ehk et kui me vaatame täna alustavaid ettevõttes, siis nüüd, nii nad mõtlevadki. Et probleem on ettevõttes, kes on juba, kellel on siin kahekümne tegutsemisaasta juubelid, viieteistkümne aasta tegutsemisjuubelid, siis, siis ikkagi üheksakümnendatel sellist, selliseid võimalusi Eestis ei olnud või kui siis omal ajal oli MicroLink, kes neid teenuseid pakkus, siis need olid väga hirmkallid lahendused tulekile, on ju, et pigem oli soodsam teha ise. Ja, ja need on need ettevõtted, kes täna nagu on kunagi rajatud IT-teenuste lahendust, lahendusi kasutavad, ehk et pigem me räägime neist, ehk et kas on, millal on see õige moment, moment või aeg loobuda uutesse järvede ostusest, ostmisest ja tõesti võtta tänavused lahendused kasutusele.

Ma ütlen, see on ju väga oluline trend, on ju, see hinnaküsimus, ehk tõesti, võib-olla kümme aastat tagasi oli töökorraldus teetevõttes pandud paika, kus oli IT juht, poiss, mis iganes, jooksis ringi ja siis ei olnudki mõeldav, et selline keskmise suurusjärtevõte saab endale lubada endale sisseostmist IT-teenust, aga nüüd on see pilt siis muutunud, eks?

Jah, täna me oleme muutunud nüüd läbi selle, ehk et kuna need lahendused on järjest rohkem standardiseeritud või standardi, jah, on ära standardiseeritud, ehk et alustades neist siis laptopidest, lauaarvutitest, on ju, siis tänased lahendused pakuvad noh, meie puhul ehk et Kui kasutajal tekib probleem, siis meil enam IT-poiss ei tule kohale, vaid et meie keskses kontoris, me võtame pildi üle ja nõustame, näeme sama pilti, mille kasutaja ja aitame ta sellest probleemist nagu välja, ehk et sealt tulevad need efektiivsused, ehk et sa ei pea hoidma inimest igaks juhuks, kui kellelgi midagi juhtub, vaid et sul on tegelikult üks telefonikõne ja tullakse ja ütleme, kaugelt proovitakse sind aidata ja kui ei õnnestu, siis loomulikult tullakse kohale ka.

Ma vahele oma kogemust jagan, et ma olen olnud ühes suurettevõttes, kus on see üleminek tehtud, kus varem sa alistasid ühele kindla eesnimega inimesele, kes töötas sellest firmast, kui appi, kui jooksis midagi kokku, ja pärast seda üleminekut siis oli sul nagu see number, sa ei teadnud selle inimese eesnime, kes seal taga aitab, sellel help deski liinil, aga põhimõtteliselt tegiks oma asja ja vahepealselt vahetustega töö siis.

No ja kuidas, kuidas sujus, kas ma, sina võib-olla ei pidanud teda väga tihti helistama või?

Ei pidanud, aga inimese alguses on see psühholoogiline tõrge suur, et sa ei tea selle inimese eesnime, on ju, et et ei tule see Mati või see Tanel või Toomas jälle kas alati aidanud, vaid on täna, ütleme siis Tõnu ja ülehomme on hoopis teine inimene, aga, aga, aga noh, töös, töös, töös probleemi saab lahendatud, et need vahendid jäid nii kaugelt abistamiseks kui ka kohe tulemiseks. Nagu muutunud, see nagu tõesti, see trend on väga selgelt näha, viimase kümne-viieteist aastaga, kuidas see on see muutunud, lihtsamaks, odavamaks?

Kui nagu trende võtta, siis ütleme noh, täna võime öelda, et niisugust Telia vaatest, et noh, meil on täna meil. Siis meie siis äriklientide hulgas on enam kui kuuskümmend tuhat arvutit, mis, mida ei ole enam ostetud, vaid mida ostetakse teenusena juba arvutit, ehk et kas renditakse, pluss koos siis sinna juurde käivate kõige teenustega ja ja enam kui kaksteist tuhat arvutit, kus ongi, et ei ole enam oma IT-inimest, kes vastutab, vaid et me oleme võtnud kogu täisvastutuse selle, et see asi toimib enda pealena.

Aa, ja tõenäoliselt võiks sinna ju liita ka mingid tahvalarvutid ja telefonid juurde, et nüüd on ju ka tänapäeval tegelikult IT osa ettevõttes või?

Jah, kui me räägime, inglisekeelne väljend on siis device, ehk et kasutaja device siis noh, järjest rohkem toimib läbi mobiiltelefoni ja, ja laptop, laptopides niikuinii, aga, aga ka tabletit.

Aga siin on muidugi kõige tugev trend ka see, et inimesed toovad kaasa omaenda seadme, eks, ja siis varem oli üks IT-osakond, kes sulle ütles, et ei, sa ei saa oma telefoni kasutada meie sisevõrgus, aga aga nüüd, kui on väljastpoolt siis teenusepakkuja, kes kogu IT-süsteemi haldab varistult, et, et siis tähendab, te peate ka hoopis, hoopis uut mingit osa seadmetest siis liitma selle ettevõrku või tegema ainult ligipääsu nendel?

Täna ma arvan, mina liigitaks kahe kaheks selle, et on, on siis Apple'i arvutid ja on Windows arvutid, ehk et Windows arvutid täielikult on väga sarnased, ehk et et meil ei ole probleemi hallata, ehk et kas ta on Dell, HP või Leno, on ju. Et ainukene efektikoht tuleb siis suurematel klientidel, suuremate sisseostuste puhul, et siis on ühe tootja käest suurt kogust, suures ostes on need hallahindlused nagu märkimisväärsed, ehk et sealt tuleb selline. Rahaline efekt, aga väiksemas kliendis, siis me ei ole kuskilt kätte ette pannud ikkagi, sest arvan, trend on see, ehk et kui täna ettevõttel seda head töötajat saada. Siis ei pannud suhteliselt vabad käed, ehk et ta tõesti, et kui ta tahab punast arvutit, siis ta saab see punase arvuti, ehk et kui ta muidu ei ole nõus tööle tulema, ehk et, et see. Vaadates meie täna nagu töötuse väga-väga madalat taset, siis võitlus talentide pärast käib ja võib öelda tõesti, et talendid on võitnud praegusel hetkel Eestis.

Selge, me teeme siia esimese pausi ja siis läheme kohe edasi. Restart on eetris tagasi, meil on külas Tarmo Kärsna Telia Eestist ja me räägime siis sellest, kas IT osakondadel ja IT administraatoritel tavalistes ettevõtetes, mitte IT ettevõtetes, on tulevikku, ehk kas selline osakond peaks eksisteerima tänapäeval või mitte? Maailmas tegelikult on see IT outsourcing, nagu seda inglise keeles nimetatakse, ju olnud pikka aega väga nagu kuum teema ja ja eelmise aasta detsembris, praktiliselt mõned kuud tagasi oli ju uudis, et Eestis avab oma arenduskeskuse üks selline suur IT-firma nagu HCl Technology. Ja, ja see on üks selline suur IT-firma, millest praktiliselt ju mitte keegi tegelikult ju ei tea, et üks maailma suurimaid omas valdkonnas, ligi kuus miljardit dollarit aasta käivet, üle miljardi aasta kasumit, India firma, ja järsku on nad Eestis. Ja tegelikult nemad ju tegelevad, üks, üks suur asi, millega nad tegelevad, ongi täpselt seesama, ehk et nad on erinevate ettevõtete IT-osakond, on nii? Jah. Ja, ja nende klientide hulka ju kuuluvad noh, mitte, mitte sellised kümne töötajaga pisikesed raamatupidamisfirmad Eestis, vaid ma vaatasin, üks viimaseid uudiseid oli, et nad teevad IT-d kogu Volvole, kuuskümmend viis tuhat töökohta. Kas see maailmas on selliste megaettevõtete teema või, või liigub ta nagu väiksemate ettevõtete poole ka?

Noh, hetkel ta on selgelt alguse saanud neist megaettevõttest ja noh, see Volvo puhul võib isegi öelda see ehk, et et Volvo korporatsioonina on neil isegi nii kaugel, ehk et ta nõuab oma alltöövõtjatelt nende IT-süsteemide kohaldumist tema, tema enda IT-ga, ehk et kogu see andmevahetus nende Ja siis, millest Volvo koosneb nende osade tootmisel ja, ja logistikale, ehk et see oleks võimalikult hästi sünkrooniliselt, et tegelikult et sa ei saa Volvo allhankijaks, kui sinu IT-süsteemid ja vastavad nagu Volvo poolt kehtestatud nõuetele. Ja, ja see tuleb tõesti suurettevõttes sellest, ehk et kui enne suurettevõtte omas väga suurt... IT-meeskonda ja oma serverruumi ja kõike nagu sellega kaasnevaid kulusid ja, ja ka riske, ehk et ju lõpuks ikkagi sama asi, ehk et kompetentsides on see küsimus, ehk et kui hästi sa suudad hoida seda kompetentsi nagu maailma tasemel enda sees, et siis suured ettevõtted on sealt kõigepealt liikvele läinud, ehk et nende Volvo-effekt tuleb sellest, ehk et kui efektiivselt ja kui kvalitsevates oma autosid toodab. Tema jaoks ei ole see ehk, et, tähtis ehk, et ise tegeleda oma kvaliteetse IT-ga, ehk et annab nagu see, sellelt, selgelt annab nagu neile ettevõtetud, kellel on see põhifookus ja kellel, kes suudavad ja ja ka ostavad endale sisse maailma tasemel spetsialist.

Aga mis on, mida nad siin Tallinnas hakkavad tegema, kui hästi sa oskaksid seda seletada, et vaevalt et meil hakkavad siin istuma inimesed, kes Rootsist tulevatele, Volvo töötajatele telefonikõnedele vastavad või hakkavad või?

Ei, Tallinnas noh, mis, mis see IT-d väljaost siis ka endast sisaldab, on, ehk et, et monitoorimist, ehk et süsteemid toimiksid, ehk et Tallinnas nad värvavad administraatoreid, kes siis administreerivad erinevaid servereid üle maailma erinevates ruumides.

Aa, nii et need IT, IT-juhid on kõik... IT-poisid, kellel enam traditsioonilistes ettevõtetes võib-olla tööd ei ole, siis saavad sellistes kohtades tööd, jah. Kuskil nad peavad ühekaanud, maa pealt ära ei kao, et nad jäävad alles.

Absoluutselt, maa pealt ära ei kao ja, ja täna ma arvan, et, et no administraatori elukutse, elukutse, aga selline kõrge kompetentsiga administraatorite hind on nagu ka Eesti turul väga, väga kõrge, ehk et et ta ei ole võrreldes programmeerijaga väga, väga selline... edev või ütleme, niisugune nagu popp amet on ju, aga ta on vajalik, ilma milleta lihtsalt kõik, mida programmeerijad programmeerivad, et teid lihtsalt ei tööta ju.

Mul, mul seda juttu kuulata siis oma arusaam, et, et noh, kui ütleme see IT sisseostmine on muutunud aastatega odavamaks ka ikkagi lõhvetajale, kas asi on ka selles, et ongi need... Väga andekad süsteemiadministraatorid, need on väga kallimaks läinud, üks, üks firma, kes tahab loota, et on IT-süsteemid töötavad, ta ei saa palgata seda väga korraliku head süsteemiadministraatorit, sest et soodsam on siis võtta sealt teenus, kus on need head süsteemiadministraatorid kõik tööl koos ja võtta see teenus sealt.

No kui me vaatasime eelmine aasta neid palgauuringuid, ehk et kui siin öeldi, ehk et heade IT-inimeste palgad või siin öeldi, et ka nagu Skype'i keskmised palgad, ehk et noh, see on ikkagi mitme tuhande euro juures, on ju, siis selleks, et su IT, kui su edu, edu, edu sõltub IT-süsteemi toimimisest, siis sulle ei saa ju lubada ainult ühte. Kui see inimene jääb haigeks, on puhkusel ja miskit juhtub, kes siis, kes siis toimetab, mis tähendab, sa pead kaks, vähemalt kaks inimest. Ja nüüd korruta see palga, palgaga, nüüd küsimus, kas on see väärtus ja samal ajal... Ja siis

nad, kui nad on head muide, siis nad teevad niimoodi, et neil ei ole tööd. Et muidugi nad teevadki seda, mida sa tahad, et nad teeks, ehk kõik sujuks, aga noh, siiski sa ühel hetkel ju noh, paratamatult avastad, et aga sinu kallis ressurss istub ja, ja võib-olla on Facebookis. Ja, ja sa ei saa talle ette ka heita seda, sellepärast et tema on oma töö ju hästi ära teinud. Väga skisofreniline olukord tekib, eks

ole. See on jah, niisugune emotsionaalne pool, ehk et mis mõttes Justkui nagu midagi ei tee, on ju, et, et ja sealt see efekt tulebki, et see, ma saan, üks administraator ju saabki hallata väga, väga mitme, väga mitme ettevõtte süs, infosüsteem, ehk et, et sealt saab lihtsalt puhast nagu kokkuhoid.

Kui palju sellest spetsialiseerumist on? Ma, või ma, ma rääkisin siin väga lihtsaid näiteid kunstiga riista e-poeni, aga, aga no IT-taristu on ju palju alakomponente, ma ei tea, andmete varundus, võrgutehnika, kõiksugu spetsiaalteenused, mis iganes rakendusprogrammid, finants, kõik, et et kui palju on see, mida näiteks IT-d sisseostas, on niisugune üldine ja kui palju neid alakomponente, mida saab sisseostada?

No üldiseks me ise loeme, ehk et läheb nüüd IT keeles kuni platvormi välja, ehk et kui me räägime siis Oracle'i platvorm või, või Microsoft Windowsi platvorm või Linuxi platvorm või siis Apple'i poolt kasutavad servere platvormid, ehk et see on niisugune tase, mis on hästi standartne. Kui sinna peale pannakse ettevõtte spetsiifilised IT-rakendused, siis täna reeglina need, kuna Eestis ütleme, ma võin öelda, et väga palju IT-rakendusi siiski lastakse, kirjutatakse spetsiaalsele ettevõtte jaoks. Ehk et siis, siis neid, nende puhul reeglina juba tuge pakub seesama, rakenduskirjutamine on siis Nortal või Icefire, on sinna juurde. Jah, on olemas standardne, on kõik, mis puudutab siis Outlook'i või siis Office'i süsteeme, ehk et noh, see on tõesti standardne, mida me siis kasutame keskelt nagu allata kõigi jaoks, sest et sellele on mitte mingi unikaalselt, on ju. Et see on see piir, kus me teeme, ehk et kui sa oled lasknud kirjutada spetsiaalselt sinu ettevõtte ja üheks vajaliku rakenduse, siis seda tuge pakub sellesama rakenduse

kirjutaja. Kindlasti tekib seal inimestel nagu turvalisuse selliseid küsimusi, eks ole, et noh, Kui sa oled advokaadiproo, et võib-olla mingid asjad annad välja, aga mingil, mingil kohal sa hakkad mõtlema, et aga kust ma tean, et kes, ma annan selle välja, kas noh, ma ei tea, sinu ettevõttele või mõne, mõnele teisele ettevõttele, kust ma tean, kes neid asju loeb, kes sinna ligi pääseb, mis, mis minu klientide andmetest saab? Kuidas need asjad lahendatakse sellisel puhul?

No ma arvan, see lahendus hakkab tegelikult algusest peale, kui klient on otsustanud, ehk et tahab outsource-ida, siis me kaardistame tema tänase IT siis taristu ja vastavalt tema siis, kuna IT taristuga reeglina koosneb ka kriitilistest andmetest, mis on, vajavad tõesti konfidentsiaalsust ja on ka avalikumalt, ehk et noh, hea näitena on öelda, ehk et et oma veebilehte ei pea majutama siis meie nagu kallites serverites, ehk et me saime rahulikult panna kas Amazoni või sõun.ee-sse ülesse, samal ajal väga klienditundlikud ja, ja siis nagu dokumendibaasi, sõltub jällegi, kus on see kriitilisus, me võime panna täitsa eraldi dedigeeritud serverisse, mis on ainult sinu jaoks, või on virtualiseeritud serverid, mida kasutavad mitmed serv, mitmed kliendid, aga sinu jaoks on seal eraldatud pind, ehk et see käib kõik läbirääkimis käigus, kus, kus klient peab ütlema äkki, et kus see kriitilisus on ja siis sealt ka pakutakse lahendus välja.

Aga noh, kas ma saan olla kindel, et võib-olla teie ettevõttes töötab mingisugune väga uudishimulik inimene, kes, kes no hoolimata sellest, et mu andmed on teie kallis ja eraldi serveris, käib seal ikka nuhkimas?

Jah, aga kuna samas ütleme, kui rakenduste, rakendused on hoitud ettevõtte enda poolt või siis nende rakenduse kirjutanud tarkvara arendaja poolt, siis noh, meil ei ole neid ligipääsuõigusi meie inimestele ja, ja loomulikult alati on see inimlik risk ja see on nüüd meie Meie nagu vastutusala, ehk et meil ei töötaks inimesed, kellel on nagu, võib-olla siis otse nagu, et nagu. Huvi sobrada teiste ettevõtete nagu andmetes, ehk et, et need inimesed lihtsalt ei pääse sinna ametikohtadele.

Aga mul näiteks kliendile jääb ka võimalus panna sinna mingisugused lisakontrolli veel peale, et ma krüpteerin info niimoodi, et teie ei saakski seda näha üldse.

Absoluutselt ja, ja, ja ka meie oma süsteemides säilivad kõik logid, ehk et kui kliendil on tunne, ehk et tal, et kuskilt on mingid andmed lekinud ja kas see on äkki teenusepakkuja, siis tõesti, minevikulogidest me saame näha, ehk et kas keegi on käinud selle ettevõtte infobaasi teile ligi või mitte meie ettevõttest.

Üks küsimus olid selle teema kohta, geograafilised piirangud loevad ka väga palju tihti, eriti kui me räägime sellest, et andmed, info kolib meie kontorist, meie ruumidest välja. Ja tihti pilveteenuste puhul ei tea, kus see geograafiliselt asub, mis jurisdiktsioonis. Noh, Eestis saab olevat sellises sisseostu-väljaostu pakkujad, nemad opereerivad ikkagi Eestis.

No täna on. Kõigi ettevõtete koht ei käi, see käib, et Eesti riigi jaoks oluliste ettevõtte vaates, ehk et me ei tohigi oma kliendi andmed, igapäevased andmed Eesti riigist välja viia. Ehk et nüüd meie oma klientidega ka siis avatud räägime, ehk et sealt veel erilist riskiastmes, ehk et kus on ta soov, kas tal on kindel nõuaeg, et oleks Eestis andmed või on tal vabamad kääd? Ja, ja sealt lähtuvalt me saame nagu valida, ehk et kumb on siis kliendi jaoks ka soodsam, ehk et me võime rahulikult panna, aidata talle tõsta kõik andmed ka siis Amazoni pilveteenustesse ja, ja, ja leida seal lahendus, aga noh, klient

ise. Nagu veider konstruktsioon isegi, mina nagu pigem mõtleks, et kui mul on tõelised kriitilised andmed, siis ma tahaks, et vähemalt üks koopia oleks ka mitte-Eestis. Selles mõttes, mis iganes, kukub meteoriit või, või mõni rauast suur kolakas taevast alla. Ongi kadunud.

Noh, ütleme öelda, et sa oled väga, väga nagu IT-teadlik inimene, ehk et siis väiksemad Eesti ettevõtted noh, kõik niimoodi ei mõtle, aga see on teema, mida me kindlasti ikka läbi käime, ehk et...

Aga kas see välismaale andmete nagu liigutamine on midagi, mida sa oma töös nagu koged, et see on, kuidagi tekitab vastumeelt inimestele või sellist mõttekohta?

Ta tekitab jah, mõttekoht läbi selle, et noh, tõesti kliendi tagasisidet meile, et, et tegelikult nagu Eestis on vaiknev ettevõtt, Eesti on nii väike, keegi, keegi, kedagi ikka tunneb, ehk et, et siis mul on alati kuidagi see tunne või kindlus, ehk et nad on siin, et kui nad välismaale, ehk et. Ja siis, et, et kus, kes sinna ligi pääseb ja loomulikult ütleme, täna on see safe arbori nagu katkestamise Euroopa Liidu või USA vahel katkestatud leping ja kõik see nagu. Küllab sellist nagu ebausku, ehk et, et kas siis, kui serverid on USA, siis kas USA valitsusel on vaba, on ligipääs kõikidele andmetele. Kas tõesti, ma ei ole kunagi seda Google'i lepingut lugenud, mida mulle pannakse, on ju. See ehk, et nad kõike, kõike tegelikult ma olen nagu avanud neile, et nad, need on need hirmud, mis hakkavad siis tulema ja mis öeldakse, pigem nagu mitte. Ja siis on, meie roll ongi see, kus, mis ütleme ehk, et kus on see piir ja, ja mis andmed sa võid anda ja mis on need riskid, et mis sellega kaasnevad vist.

No kui sa juba Google'it mainisid, siis me tegelikult võiks ju rääkida sellest, et, et ega väga palju igasugustest teenustest, selle asemel, et anda seda mõnele Eesti ettevõttele välja, ma võingi anda kahekümnele pisikesele või suuremale välismaa ettevõttele, noh, alates Google'ist ja lõpetades mõne start-upiga, mis kuskil alles oma esimesi samme teeb, et neid on ju meeletult palju.

Neid on meilt palju, et nüüd küsimus ongi lõpuks nagu usalduses, ehk et kui start-up, ehk et kas need start-upid jäävad ellu või ei jää ellu, ehk et mis nagu hea näide oli, siis Dropbox, ehk et üks otsustas lihtsalt, ehk et saatis kõigile kirja, ehk et panema meiliteenuse kinni. Ja see on sinu kui kasutaja mure, kuidas sa need meilid saad nagu viia siis kellegi teise teenuse pakkonna.

No vähemasti nad ikkagi lubasid eksportida ja noh, see ei olnud nii, et me kustutame üldse kirjade armsast ära.

Aga kui sul ei ole ettevõtte siit juhti, noh, siis ma arvan, et päris tava-Eesti, Eesti inimene päris hätta, ehk et siis ta otsibki nagu teiesugust inimest, et tule, tule nüüd appi mulle, ehk et mida ma tegema pean, ehk et, ehk et noh, need on need riskid, mis siis kaasnevad, on ju, ja, ja, ja teine on, sa pead aru saama ka nagu neist mudelitest, ehk et Google'i mudel on selgelt ikka välja ju ehitatud siis... Lõppkasutajate, ehk et tavakliendi andmete müügile, ehk et, et sealt tuleb see raha tegelikult, ehk et, et see suunatud reklaam ja sama ka Facebooki puhul, ehk et nende, et sa pead aru saama, mis on tegelikult nende äri, ärimudel seal taustal, et ja siis küsimus, et, et kui tähtis see tegelikult on neil see põhiteenuse hoidmine?

No ma ei tea, me, noh, ma vaatan ainult seda, kuidas me ise Hansuga oma igapäevast tööd teeme ja ja noh, suheldes näiteks ega Eesti idu, iduettevõtjatega, et noh, üldiselt on selline kümme võib-olla viisteist .com-i, kes on need nagu põhilised sellised noh, partnerid, et on seal mingid Googleid ja Xanad ja Slackid ja noh, kogu, kogu see nagu maailm, Ja kõik rõõmsalt kasutavad, et kellelgi nagu tegelikult siiamaani ühtegi mingit probleemi olnud ei ole ja lõviosa sellest värgist on veel tasuta ka, et päris raske võib-olla konkureerida, sa võid küll rääkida, et noh, mis siis saab, kui nad kinni panevad, aga kurat, see on tasuta, see on, ma ei hakka mõtlemagi, see on tasuta.

Ei, jumalast okei, alustadagi võimalikult tasuta, ehk et miks ma peaksin oma raha panema ja kui mul raha ka ei ole, ehk et et siis ma ei saakski alustada, et see on jumal tänatud, et niisugused lahendused on olemas, et lõpuks küsimus on, et kui see äri on nagu kasvanud ja, ja nagu ma päris mitme start-upiga olen rääkinud, kes ütlevadki ka mulle, ehk et Et ohoh, et ma olen nii suureks kasvanud, ehk et ma olen juba ettevõte ja ma enam ei saa niimoodi juhtida, ehk et, ehk et kui sul ikkagi on arvestatav kliendibaas ja sul, sul on kliendilubadus, mida saad lubandama klientidele mingid, siis sa pead ikka ka mõtlema, ehk et kust sa siis neid asju nagu hoiad ja kust nagu mitte, ehk et, et see on aja küsimus lihtsalt, et, et, et kui sa oma äri ajad, ehk et kui, kui suuri riske sa ise võtad ja, ja kui suuri riske sa oma klientide suunal siis lubad ja kui palju sa neid ka võtad, siis noh.

Nii et see võib olla üks etapp ettevõtte arengus, kui ta otsustab nende suurte, kaugete, aga soodsate teenuse tasemel siis ühe kindlama partneri peale?

Jah, et mul on hea näide, on tegelikult ka Eestist, et üks täna, Eestis üks väga suur elektroonikakaupu müüv e-pood kunagi alustas tol hetkel Elioni kodulehemajutuse pealt, makstes kümme eurot kuus, on ju, ja, ja tegi sinna e-poe ja toimis nagu väga hästi, kuni seda üks hetk, see See suurus ja siis ka see toi, toimivuse nõuded muutsid nii suureks, ehk et see keskkond enamasti ei toetanud seda, on ju, et ja siis me leidsime ka nagu koos ühise lahenduse, kus me viisime nad. teistele serverite üle, kus see tõesti see lahendus toimib, ehk et ka suuremate kliendi hulkade puhul. Aga alustuseks oli see väga okei, Eestis täna väga arvestatavale nagu ettevõttele niimoodi alustada, et ta ei teadnudki, et kas see hakkab lendama või mitte.

Jah, ja hakkas ja siis on võimalik, oli, muidugi see ongi tänapäeval vaata hea, et kõik on nagu skaleeritav, et, et, et iga, et sa saad osta endale seda IT-ressurssi, no ükskõik, kas sa kasutad Google'it või keda iganes, eks ole, et sa ei pea ostma noh, ette, ma ei tea, kuueks aastaks seda ressurssi, et Et noh, meie Hansuga kasutame, eks ole, Geeniuses kasutasime, kasutame Google, Google'i meiliaadressid ja kogu süsteemi, iga kasutaja on vist viis dollarit kuus, kui ma õigesti mäletan, ja me lisame neid täpselt,

kaks dollarit.

On või? Minu meelest oli viis, no okei, vahet pole, ühesõnaga, aga point on selles, et ma saan osta teid täpselt nii palju, kui mul hetkel nagu vaja on ja ma saan neid sekundiga juurde teha. Et noh, vanasti sa pididki ju kalkuleerima enam-vähem terve serveri nagu tasuvusaja ju ette ja, ja sa olid lukus, aga enam ei ole niimoodi.

Jumal tänatud, Aga selles mõttes on õige näide äk, et tulles tagasi jutu alguse juurde, ehk et kas, kas osta ise server või mitte, siis oli just see hea näide ongi, ehk et kui sa ostad serverist, tegelikult sa ostad ju oma ju väga selgelt nagu nende parameetritega, nii, nii arvutusvõimsuse kui ka, kui ka siis storage'imates nagu keva, kõvaketaste mahutamise vaatest, ehk et jah, sa oled nagu lukus. Ja sa tegelikult, sa ei tea, et alguses kindlasti sa kõike ei kasuta, sa ei tea, millal sa nagu saavutad selle piiri ja kui sa nüüd piiri saavutad, mis siis järgmine on, ehk et, ehk et omades seda infrastruktuuri majas sees, siis ongi see probleem, ehk et sa ju, kui sa pead uusi servereid ostma, sa teed niisuguseid hüppeid, investeeringuhüpped, et sa ei saa kasvada sujuvalt, nagu sa praegu tõid, et tuleb üks töötaja juurde, võtan ühe ja kõik, on ju, ja siis sa pead ostma järgmise serveri, milles siis esimene võib-olla pool aastat on see server täielikult alakoormatud. Ja sul on meeletu, samasugune tunne, ostsin raha, raha põlev. Ehk et ei kasuta ära, noh, et siis teenusepakkujas on samamoodi, siis vastavad nii, nii kõvakettamaht kui arutusvõimsus tegelikult, vastavad sellega, kuidas vaja on ja samamoodi seda ära anda, kui, kui äri läheb väiksemaks.

Paned osakonna kinni, jah. Ja annad, annad tagasi. Selge, meil on aeg teha teine paus ja siis läheme edasi.

Räägime edasi, et teie taristust ja seda, kas on mõtet IT-de servereid hoida siis oma, näiteks ettevõttes sees või osta see sisse. Enne pausi me rääkisime sellest, et tänapäeval on jube mugav, et ettevõte ei pea ostma ette võib-olla seda IT-ressurssi, et ei pea tegema nii, et ostma tohutu võimsusega, hulgaga servereid näiteks. Ja siis nendega elama ja siis, ja noh, üks vahepeal pärast uue hulga ostma. Aga mis teha nende ettevõtetega, kes on selle teinud ja praegu kuulevad meie juttu ja pisarake hakkab tulema silma võib-olla, Lihtsalt on mõte, et see ei ole olnud kõige õigem otsus, et me oleme tahtnud ise olla IT-spetsialistid, kuigi meie võib-olla põhitöö on ehitada autosid või müüa kunsti. Mis nendele ettevõtetele nagu lahendus oleks see, et, et sa istud oma serverid otsas ja, ja vaata, et ülejäänud maailm liigub kiiremal sammul eest ära?

Ja see on see probleem, mis me oleme ise ka näinud, et ja üks nüanss selle probleemi juures on ka see, ehk et sul serverid on erineva vanusega. Ehk et osad ongi mõistlik, et juba kinni panna, uued osta, on ju, osad on aasta vanad. Ja Teliana, Telia-Eesti poole pealt on meil pakkumine, mida me oleme hakanud oma klientidele siis, klientiga rääkima, on see ehk et me ostame ära. Ehk et sa ei pea muretsema nende utiliseerimisest, et, et mis neist saab, kas nüüd ma pean midagi maha kandma raamatupidamuslikult mingi jääkväärtusega või milleks ma neid kasutan, siis meie pakkumine on see, et kui sa oled otsuse teinud, ehk et see teenuse peale minek on mõistlik, et siis selle üks kaasnev osa on see, et, et me ostame selle riistvara väljalt. Et, et ei teki seda nagu emotsionaalset, rasket momentumit, ehk et mu raamatukogiline on kahjum või, või, või mis nüüd saab, on ju, ehk et justkui nagu kunagi investeeringud raha ei teeni tagasi, ehk et. See on hea, hea lahendus.

No ega see ei pane, jah, see isegi võib-olla lükkab edasi seda otsust, et ma võtaks mugavama ja parema teenuse, kui ma pean maha kandma, on ju, hulgaselureid või, või ise vaatama, kuidas ma ennast lahti saan, et aga, aga kas te teete siis seda, et te põhimõtteliselt iga, igalt ka koer ja mees ettevõtlalt, te olete valmis nende serveri rää ostma, kui nad ütlevad, et tuleme teie juurde või on seal ikkagi mingi kindel just näiteks suuruse kahvel?

Me käime läbi ikkagi kohe klientidega selle hetke, et Kui keeruline, kui suur see IT-tarvest on ja, ja ka teistpidi, ehk et mis on need kvaliteed, nõuded ja mis on siis meie teenuse hind, ehk et see on see alati nagu lõpuks küsimus, ehk et kui palju ma maksan selle teenuse eest ja kas ma tunnetan, ehk et ta loob mulle selle raha eest väärtust või mitte, versus see, et mul on oma oma toas ja mul on tuttav, kes seda nagu hooldamas käib, ehk et see on case by case, aga aga kui räägiti siis nagu rahalisest efektist, siis me ise oleme arvutanud, ehk et kuskil ettevõttel, kellel on kümme või enam serverit, ehk et siis sealt on võimalik juba nii kolme kuni viie aastava tervikvaatest ka rahaliselt kokku hoida juba. Et väiksemate puhul on pigem see küsimus, ehk et riskides, kumb on turvalisem, kas ise teha või ehk sul on keskses kohas, kus on kõik süsteemid dubleeritud.

Kümme serverit on päris palju tegelikult vist ühe ettevõtte kohta, et ilmselt neid firmasid Eestis palju nüüd ülipalju ei ole.

Üli palju loomulikult ei ole, aga neid ikkagi, neid ikka on, et kes teevad täna ise.

Et see tähendab ikkagi, et sul on meilid on majas, mingi dokumendihaldus on majas, tõenäoliselt ma ei tea, raamatupidav võib-olla veeb on majas, kõik on majas? Jah.

Ja täna reeglina on ülesehitatud ka see, ehk et, et iga asja jaoks on eraldi server, ehk et tõesti, veebi jaoks on oma server, raamatupidamiseks oma server, ehk et, ehk et niimoodi on need, kus ettevõtted täna turvavad siis oma süsteeme, ehk et kui üks server kukub, ehk et siis võimalikult vähesust kahjustada, ja mul on ka lihtsam siis back-up'e teha kuskile, kas siis plaadi peale või siis mälupulga peale, ehk et, et noh, reegli nii on üles ehitatud ja kui sa nüüd lugema hakkad, siis ega see kümme tuleb niimoodi. Noh, Eesti mõistes keskmise ettevõtte vaatest suht kiiresti täis juba.

Aga siin on ilmselt vahe sees, et ühel rakendusele, teisel rakendusele, ühte tüüpi, ühte tööd tegema serveril ja teisel, et ma mõtlen Outlook'i peale, siis Microsoft on ju väga, väga aktiivselt viimasel ajal lükanud seda oma nagu pilvekontori teenust, et sa ei pea Outlook'i serverit hoidma endal kontoris, vaid kasutad enda pilveteenust, et see on ütleme, kõige selline, kuidas öeldakse, et kõige madalamal rippuv vili või kõige lihtsam asi, mis ära teha, on oma see nagu suhtlus kontori sees. Aga keerulisemad servereid, keerulisemad tööd tegema, et noh, raamutab idama ainult kriitilise tähtsusega mõnes ettevõttes, on ju, et sa, vähemalt ettevõtte juhtimisel tundub, et me ei saa lubada, et see asi ükspäev enam ei toimi.

Mina, mina olen võtnud selle, vaadanud oma klientide peale äkki, et, et selline... Teema tõstatab siis, kui juba ettevõttes on nihuke nii-öelda struktuur ja rollid, ehk et IT keeles, et kui sul juba active directory on ja sealtkaudu sa oled hakanud inimestele õiguse andma, kes kuhu ligi pääseb. Ehk et siis sa oled juba piisavalt keerukas, ehk et su ja ettevõte on piisavalt suur. Ja, ja, ja juba üles ehitatud viisil, kus igal töötajal on oma roll ja sellega kaasnevad siis õigused-ligipääsud. Et see on see tase, kust, kust on mõistlik hakata rääkima sellest, et kas tõesti nagu, kas outsource-ida see IT või mitte, ehk et kui sul on kõik, on ühes serveri kastis, kõik pääsevad ligi, kõik toimetavad, kõigil on üks süsteem, tõesti, kui sul ettevõte selle jaoks piisab, see ettevõte toimimiseks järjest piisab, Las ta olla, pigem ma teen tõesti äkki, et küsimus äkki, et kas omada ise seda riistvara või pigem miks ei kasutata siis Dropboxi või Google lahendusi, ma ütleks?

Nojah, ma just mõtlen, et mi, mi, millisena sina seda kogu selle valdkonna nagu tulevikuna näed, et mina ikkagi... Ma, ma ei oska näha mitte kuidagi mingit tulevikku nagu sellel, et sa ei ole, ühesõnaga, et su ettevõte tegeleb päevast päeva millegagi, mis ei ole sul nagu tuumikäri, et noh, sa, sa tegeled sellega, et pidada üleval mingisuguseid servereid, ma, minu jaoks see kõlab nii müstiliselt, et variant A oleks see siis nagu täiega väljaandav ja variant B tõesti kasutada Dropboxi ja Google'it, et sinna vahele minu meelest väga palju ei mahu.

Jah, aga see võtab aega läbi selle, et inimestes peab tekkima usaldus ja, ja Eesti on nii väike, et siin see usaldus liigub siiski suust suuhinfona, ehk et kellelgi on mingi kogemus, ta räägib sellest. Ja kui see on, kas see on oluline, see, kas see on hea tuttav või ta siis Eesti mõistes tõesti konkreetne, väga tugev nagu ettevõte, ehk et, et kus sul siis tekib see nagu. võrdlusmoment iseenda ettevõttega ja siis need mõtted tekivad ikka, paratamatult see on Eestis niimoodi, ehk et noh, ja üks hea klient, kes on noh, vabalt on lubanud kasutada oma referentsi, nagu LHV pank, kes on, on, ta on näiteks kogu oma infrastruktuuri outsource'inud ja tegelevad tõesti, IT-osakond on olemas, aga tegelevad ainult keskendunult oma... Panga rakenduste arendamisega ja panga sisemise töö efektiivistamisega tänu IT-lahendustele, ehk et et nüüd ettevõtted, kes nagu mõtlevad, ehk et pank on ju, siis noh, pank on ju selgelt ju turvalisus ja kõik asjad, on ju, siis noh, see otsus on tehtud.

Okei, aga räägi sellest turvalisusest, kust te hoiate neid andmeid, sa mõtlesid nagu tõesti, et, et selle jaoks on mingisugune ehitis kusagil või?

Kusagil on ehitised, ma ütleks isegi, ehk et ei piisa ühest ehitisest, ehk et ega, ega ehitistega ka juhtub. Ta annaks nagu jumal, aga, aga juhtub, et siis täna kõikide meie klientide lahendus on ikka dubleeritud mitmes erinevuses ehituses ja, ja need on samamoodi ka ühendustega dubleeritud tagatud, ehk et kui, kui ütleme. Kuskil keegi ka, kavatseb midagi ehitama hakata ja kopaga lõhub juhtmed siis, kaablid, mis, mida juhtub kogu aeg, siis, siis on olemas teine kaabel, mis tuleb teist, teisest, teisest kanalist, kanalisatsiooni pidi ja, ja see ühendus on ikka ilmselt tagatud. Okei, aga ma

mõtlen, et kas, kas need on turvatud, nii nagu me filmidest Hollywoodi toodangust näeme, et on silmas kännerid ja kümme aeda ümber ja püssimees ja koer ja kuidas, kus need andmed on?

No tu, turvalisus on ka küll öelda, ehk et kui olles nüüd Telia Eesti juhatuse liige, siis kui minul ei ole õigus pääseda nendesse ruumidesse, kus kliendi asjad on, ehk et ma pääsen sinna tõesti, ma pean ette teavitama, väga, väga ranged protseduurid, kuidas, kuidas ma, ja kunagi ma üksi sinna ei saa, ehk et ma pean kellegi koos sinna minema kui, aga ma pean väga selgelt, ma pean väga selgelt ära põhjendama, miks ma sinna ka lähen. Et kes saavad, on, meil on klientide kokkulepe, et on tõesti, meil on meie siis IT, IT-tehnikud, ehk et kui on ka füüsiliste seadmetega vaja hooldustöid teha, siis on väga selgelt sertifitseeritud inimesed, kes meil käivad seal, see on väga limiteeritud ring, meil on kontrollitud ring inimestest ja, ja, ja kõik, käimised serverruumis on registreeritud ja samamoodi on serverruumides ka videokaamerad, ehk et me need tagantjärgi näame, et kõik, mis seal nagu toimub, ehk et... Aga kui

üks su IT-tehnik langeb kasiinosõltuvuse võrku, kas sa saad sellest nii-öelda peatselt teada või?

No see, see info on nüüd järjest, järjest rohkem avalikum tõesti, et inimesed, kes on selles lõksus ja, ja need inimesed kahjuks tõesti sellel ametikohal töötada ei saaks.

Jah, ma mõtlen, et, et kas see eeldab nagu seda, et sa kontrollid kogu aeg oma töötajaid umbes nii, nagu ma ei tea, ka KAPO kontrollib oma töötajaid, et sa pead ju monitoorima seda, et jah, et sa võtsid ta tööle, tundus okei, tüüp olevat, mis edasi saab, kuidas tal läheb elus, noh et see, see tegelikult mängib ju rolli või? Või ma ütlen, kui peeneks seda kontrolli tasub nagu ajada, see sõltub turvatasemest ilmselt?

See sõltub tõesti turvatasemest, et kui meie inimesed pääseksid kliendi andmetele ligi ja kliendi infosüsteemide sisemusse, sisemusse, siis loomulikult oleks see kontroll väga, väga rõng, kõrge, kui me räägime täna ikkagi, et need inimesed käivad serverruumis, füüsiliste serverite hooldustöid tegema, siis tegelikult neil puudub igasugune ligipääs servete sisse, et nad tõstavad siis kaabrid ümber, tõstavad serverid ümber, ehk et see on noh, see, seal ei ole nagu turvalist, on, ja, ja teine, et seda nagu võimalik intsident ära hoida, siis ma ütlesingi, et meil on kõik süsteemid dubleeritud teises ruumis, ehk et juhul, kui tõesti nüüd seal midagi läheb viltu, siis see süsteem jätkab tööd teisest ruumist lihtsalt.

Nii et kui ikkagi on, ma olen filmis näinud seda, et oleme üks see mitte heade kavatsustega tüüpserveruumi ja pistab nalupulga ühte pesasse ja, ja siis juhtuvad paad asjad. Et teil on dubleeritud süsteem. USA pesad on kinni.

Jah, USA pesad on kinni, aga ütlen, et, et USA puhul on ju see ka, ehk et, et siis tegemist peaks olema. Oma töötaja, kes, kes siis pääseb tõesti seal serveris juba rakenduse platvormi nagu tasemele ligipääsu, õigustega sisse, et täna, täna ikkagi noh, keegi võõras sealt ligi ei pääse.

Põhimõtteliselt on see süsteem, mida teie, ütleme sellise teenuse klient üksi üles ehitada vist kunagi jõuaks, on ju? Jah. Sellise turvalisusega ja selliste tubeeritud ühendustega.

Jah, see on väga, väga, väga kallis, ehk et ja siis on küsimus see, et miks sa seda investeeringut teed ja, ja mis tüüpi inimesi või ütleme, mis kompetents inimesi peab nagu värbama enda jaoks, ehk et et kas see kõik on nagu otstarbekas või nagu mitte, ja, ja lisaks on tõesti see, nagu ma ütlesin, et, et et see võimalus seda efekt, efekt, rahalist efektiivsust ka leida läbi selle, ehk et kas sul on siis sinu andme, et sa tahad, ehk et on eraldi nagu sinu jaoks mõeldud serveris või tegelikult on sul virtualiseeritud server keskkonnas, mis on jagatud teistega, kuid on selgelt sinu jaoks nagu ju vargastatud ruum, kuhu, mida me teiste, teised ligi ei pääse lihtsalt, on ju. Et aga see tuleb ka hinnavahe kohe sealt ju vastata rakendusele.

Selge, meie saateaeg on läbi, aitäh kõigile, kes kuulasid ja Restart on eetris nädala pärast.