AI_pealkiri: Georg Rute Sympowerist: kuidas muuta kodused boilerid elektrisüsteemi tasakaalustajaks

Tead, sul on vaja lugeda midagi head, oled sa tudeng või spetsialist või lihtsalt romantik. Krisostoomuse raamatupoodi mahub üle kümne miljoni raamatu tervest maailmast ja iga päev lisandub värsket lugemist ilukirjandusest spetsiaalsete ja haruldaste eriala raamatuteni. Paberraamatutes kuni e-raamatute ja e-lugeriteni. Ühesõnaga, meil on kõike.

Tere tulemast kuulama Restart'i saadet, on kolmekümnes jaanuar ja kuna kõik on haiged, siis saatejuht on täna üks, Hendrik Roonemaa, kes on üks terve inimene Eestis ja mul on külas teine terve inimene Eestis, kelleks on Georg Rute, Eesti idufirmast Symbour, tere, Georg.

Tere, tere, Hendrik.

Meil on siin senini järgmine kolmveerand tundi siis võimalik veeta kahel mitte gripis oleval inimesel, rääkides Georgi idufirmast. Idufirmal on kaks loojat, Georg on siis üks founderitest ja Sympower nimeks, nagu öeldud. Alustame siis algusest, millega Sympower tegeleb?

Sympower muudab elektrisüsteemi puhtamaks, ehk siis millega me täpselt tegeleme, on see, et me muudame elektritarbimist targemaks. Ehk siis kodude, me keskendume kodude peale. Ja kodude kütteseadmetele ja sooja vee boilerite peale. Kuna need on seadmed, mille tarbimise võib ajas natukene ringi tõsta, ilma et see kodumajapidamist häiriks.

Mis see tähendab, mismoodi te seda siis targemaks ja puhtamaks teete, mul on kodus, mul ei ole muide boileriga, põsuma siin mul on, et kui ma sind kutsuks endale külla, mis sa teeks sellega?

Pesumasinaid ja niisuguseid igapäevatarbe elektroonikat, me ei, me ei, neid me ei puutu, sest need on vajalikud siis, kui neid vaja on, aga näiteks just veeboileril ja elektriradiatoril võib tarbimise mõne, mõne tunni võrra teise ajaga nihutada, ilma et selle tõttu oleks siis seda isegi märgatud. Ja selle kasu on elektrisüsteemile see. Et me saame paremini ära kasutada tuule- ja päikese ener, energiat, mis muidu võib raisku minna.

Okei, nii et selle asemel, et ma tegelikult puht juhuse kokkulangevuse tõtt, langevusel oli niimoodi, et enne kui ma siia tulin, ma paningi pesumasina pesema just ja nüüd ta müttab seal oma kaks tundi või kaks pool, on ju. Et põhimõtteliselt ma oleks võinud seda vist panna ka öösel pesema, kui elekter on odavam, aga mul on seal taimer ka peal, aga seda on jube keeruline kasutada.

Jah, jah, noh, pesumasinatega ongi nii, et tegelikult mingil ajal on siiski vaja seda, et on pesu pestud ja üldiselt ei taha nagu liiga palju selle peale pead murda. Kui tõsi on, et ka pesumasina tarbimise ajaks tõsta öösse? Kui me keskendume seadmetele, millel, mis on nii-öelda nähtamatult kodus, ehk siis radiaatorid tavaliselt ei pannud seda tähele või vee-poilerit ise ka ei märka, kas see töötab või mitte.

Okei, no mida te nendega siis ikkagi teete? Teil on mingi jubin, mida te sinna vahele panete või?

Me alustasime jubina ehitamisega, jah. Mida me tegelikult teeme, on see, et me teeme need seadmed, me ühendame need ühtsesse platvormi, ehk siis nagu tarkvaraplatvormi, mille kaudu, võimalik need kaugselt kontrollida. Ehk siis keskselt serverist saates sõnumeid nii-öelda veeboileritele ja radiaatoritele. eesmärgiga siis kõik üle riigi asuvad veeboilerid ja seadmed niimoodi koos tööle panna. Nagu ühtses, üht, ühtseks ühikuks. Et sinu käes oleks nupp,

mis võiks kõik Eesti boilerid lülitada korraga sisse või välja näiteks. Just.

Huvitav,

kui sa, kui sa vajutaksid nuppu, kõik Eesti boilerid läheks korraga sisse, siis elektrijaamas oleks nagu häirepunases, ma

arvan. Tõenäoliselt noh, veeboilerid kokku on üpriski tugeva, suure võimsusega, aga just see ongi see eesmärk, et kui, kui elektrisüsteemis juba on nii-öelda häirepunane, siis nende veeboileritega siis sisse või välja lülitamisega saab elektrisüsteemi tasakaalustada.

No see kõlab mulle midagi, mida elektrifirmad peaksid nagu ise tegema, selles mõttes, et nemad ju teavad kõige paremini, mis, missugune see olukord neil praegu võrgus on, on ju. Kui me anname selle sinu kätte, siis noh, sul võib lihtsalt olla halb tuju, sa lülidad boilerid välja või noh, sa, sa ei tea ju seda.

Jah, noh, meie, meie klient ongi elektrisüsteem. Ehk siis me ehitamegi seda elektrisüsteemi jaoks, kes siis tegelikult hakkab neid signaale saatma. Oluline siinjuures on see, et need signaalid, mida elektrisüsteem saatma hakkab, need on väga lühiajalised, ehk siis. Mõne minuti pikku sealt sisse-välja lülitamisel on need, mida me tegelikult elektrisüsteemile pakume. Põhjus on see selles, et kui teki mingisugune suur häire elektrisüsteemis, näiteks läheb rivist välja elektrijaam, siis on kiiresti vaja see võimsus millegagi asendada. Ja need, näiteks Eestisse ehitati mõne aasta eest avariielektrijaam, mis on võimeline täisvõimsuse saavutama kümne minutiga. Aga see esimesed mõned minutid, mis, millal see jaa, jaamine selles käivitab, neid on samuti vaja kuidagi tasakaalustada või mi, midagi võib ka sellel ajal... Nii et see

võtaks kümneks minutiks spoilerit maha? Nii kaua, kui see avariielektrijaam käima läheb, näiteks? Näiteks, jah. Okei, aga sa, ma, kas ma sain õigesti aru, et need boilerit ei lülitaks niimoodi tunnikaupa sisse välja, vaid et see olekski selline pidev protsess, et kolmeks minutiks sisse, kümneks minutiks välja?

Põhimõtteliselt küll jah, et meid ei lülita neid mitte tunnikaupa, meie nagu noh, me tegelikult, siin on mitu asja korraga, millest me räägime, siis võib natuke segadust tekitada, see, mida, milles me raha teenime, mida, mis elektrisüsteemi jaoks kõige vajalikum on, on need lühikesed lülit Neid tegelikult me, me teeme niimoodi, vähemalt Saksamaal on võimalik niimoodi teha ja mitmes muus riigis ka, et me valime niisuguse teenuse nii-öelda, et seda ei juhtu ainult mõnikord päevas. Ehk siis me tegelikult teeme seda üpris harva ja enamuse ajast kodumasin siis boiler, radiaator toimib nii, nagu ta ikka toimib, et me ei muuda selle igapäevast toimimist märgatavalt.

Okei, aga, aga selles mõttes noh, mina soojast vest ilma ei jää või sinu tegevuse tulemusena, et mul on kogu aeg, teen kraani lahti ikka, vesi olemas ja korter on soe.

Absoluutselt, see on, see on kõige suurem prioriteet, sest kogemus näitab, et niipea kui on korraks külm vesi, siis On väga lihtne neid pistiku nii-öelda seinast ära võtta ja see nagu asi kõrvale panna, et kõige suurem prioriteet loomulikult on see, et ei, ei oleks häiritud mitte mingit moodi igapäev elu. Lisaks noh, kuna me või, võimaldame siis elektri ja radiaatorite ja poeglite kontrolli. Või siis noh, neid saab ka nagu kaugelt juhtida, siis muidugi võimalik sinna juurde lisa lisaväärtust pakkuda, mitte ainult nagu hinnakokkuhoidu, vaid näiteks seda, et kui inimene läheb kodust ära puhkusele, siis võib majas temperatuuri langetada, kui kerge kodus ei ole. Või siis enne, enne puhkust tagasi koju tulemist mõned tunnid enne siis maja maja uuesti üles kütta, näiteks.

Jah, ma olen ameti tõttu proovinud paari-kolmi erinevat sellist targa kodu lahendust ja ma olen need kõik välja visanud, sest need ei ole minu hinnangul olnud tavatarbijale nagu täna valmis, et nad isegi tehniliselt võimaldavad teha noh, mõni võimaldab teha ikka uskumatuid asju, kui ma oleks programmeerija, eks ole, siis ma võiks veeta kuid oma kodu programmeerides, aga aga seal on enamus nendest asjadest, mis nad teevad, ei ole nagu kasulikud või on lihtsalt sellised noh, vidinad, et tuli läheb ise põlema, kui noh, Ja lõpuks seda on nii keeruline koostada, seda automaatikat sellest kasu oleks. Ja siis see teine pool, mis mulle tundus just potentsiaalikas, ongi see, et aga ole hea, säästa mulle raha. Kuidagi, on ju, et kui see, kui see tark kodu teaks, palju elekter nagu maksab või oskaks ennustada lähema kolme tunni jooksul, lülitaks mingeid seadmeid sisse-välja. Ja see oleks nagu ette programmeeritud, et ma ei pea hakkama seda ise tegema, et siis mulle tundus, et see, et, et tark kodu võiks just sealt nagu hakata targaks minema, et kas see on just midagi sellist, mida teie siis nagu teete, kas ma saan õigesti aru? See

on täpselt see, kuidas meie seda samuti näeme, ehk siis minu väga sügav uskumus on see, kui ma mõtlen enda kodu peale, et ma ei tahaks, et seal oleks mitte mingit segamist minu igapäevaelule, ehk siis täiesti nähtamatu. See ei, ma ei taha selle peale üldse mõeldagi, ma tahan, et see asi töötaks ja kui mu veeboiler mul natuke raha kokku hoiab, olgu siis pea siis see, ma selle peale nagu muretunud ma ei peaks. Ja erinevalt siis Targa Kodu lahendustest me keskendumegi nendele nähtamatutele asjadele tegelikult, et me ei hakka valgust ja külmkappi ja siukseid asju muutma. Suuresti sellepärast, et noh, esiteks nende nii-öelda väärtus elektrivõrgu ees on väike, kuna nende võimsus on väike, aga veel, veel olulisemalt sellepärast, et see võib, võib tekitada ebamugavusi kodus, kui. Ma lähen kanahalvaks näiteks

sinu tegevuse tulemusena, siis ma olen päris pahane, eks ole. Just. Jajah, aga see mõte on ju see, et kui, kui nii-öelda mina ei saagi teie kliendiks hakata, et ühel hetkel lihtsalt tuleb, mingi mees kruvib mulle boileri vahele ühe jublaka ja ütleb, et nüüd nii on või?

Siiski on vaja koduperemehe, koduperenaise nõuslekut, et. Turunduskanal ehk siis kuidas teieni jõuda, seal on, endiselt valideerime paari mõtet. Üks võimalus on see, et siis tõesti tuleb otse postiga väike vidin, mis, mida saab siis kas siis seina pistiku vahele panna või siis õhukonditsioneeri külge muudes liikides. Mis siis automaatselt kõike tegema hakkab ja noh, kohe hakkab tööle, et tegelikult võiks selle otse selle asja anda. Ta on nagu

eelprogrammeeritud, ma ei pea ise hakkama midagi läpakaga ühendama ega midagi tegema.

Jah, jah, ja oluline ka see, et see on, ei ole mingi wifiga jama, mis on kõik mobiilivõrgul, ehk siis asi töötab karbist välja võetud.

Ja seal on siis ühesõnaga, ta käib ala mingi üle 3G üle 4G kuidagi lihtsalt üle andmeside.

Just kolme, need, need prototüübid, mille me ehitasime, need töötavad 3G peal. Ehk siis prototüüp, targad pistikud.

Aga te ehitate neid asju, mida te ehitate, kas te ehitate tarkvara või nüüd seadmeid ka?

Me tegelikult ehitame tarkvara, neid seadmeid me. Ma olen väga, teeme põhjalik uuringut, kui väga nagu otseselt sobivaid seadmeid ei ole veel endiselt turul. On tekkinud, nagu te enne mainisite, targakodu lahendusi ning tegelikult üks väärtus, mida me toome, ongi see, et palju targakodu lahendused praegu ei võta elektri, elektrisüsteemi poolset väärtust arvesse. Ehk siis, kui kellelgi kodus juba on mõni targakodu lahendus, siis meie eesmärk on see, et selle saaks meie, meie platvormi ühendada.

Aga neid vidinaid inimesed siis saate kuskilt nii-öelda Hiinast hulgi sisse

osta? Tõenäoliselt jah, meil on praegu vaatame seda Soome partnerit, aga noh, vidinaid tehakse mitmel pool, ükski ei ole ideaalne. Me praegu vaatame, kas me saame olemasolevatavaga hakkama, kui saame, siis me ise ja vidinaid tootma ei hakka. Kuid on võimalik, et on meil siiski tarvis ise toota enda vidinaid.

Kas te, kas see maksab mulle kui kliendile ka midagi või on elektrifirma seal vahel ikkagi teie klient?

Teine, teine asi selle targa koduga erinevusest on see, et meie näeme seda, et peale selle, et ta kodule lihtne peab olema, et mingit, mingit jama ei oleks, siis meie nii-öelda see lisaväärtus on, kui, kui see on vidin, siis on kodule tasuta. Ehk siis me ei, ei küsi raha selle eest, et boileri kontrolli või elektriradiatorikontrolli alustada. Ehk siis selle, need asjad, need vidinad maksab kinni nii-öelda elektrivõrgupoolne külg ja me, meie, meie meeles on see just üks nagu potentsiaalikas külg, miks see asi võiks kiiresti kasvama hakata, sest kui see on hästi lihtne, tasuta ja raha kokku hoiab ja... Aga ta

hoiab raha kokku mulle, miks see elektrivõrk peaks mul ostma minu koju seadme, mis paneb mind talle vähem maksma?

Noh, elektrivõrkud me räägime, elektrivõrgust me räägime sellest, mitte elektrimüüjast, mitte sellest. Vaid

jaotusvõrgust jah.

Jah, põhivõrk ja jaotusvõrk mõlemad. Ehk siis nendele me pakume teenus spoileritega, kuna me aitame nende, nende ressursse paremini ära kasutada. Sellele lisaks siis selle, et neid kodumasinad enda platvormi tuua, siis me anname ise need välja need seadmed tasuta.

Aga te võtate siis nii-öelda mingid perklient näiteks plaaniksite tasu võtta või kuidas see hinnastamine teile on mõeldud?

Me saame nii-öelda me, meie siss, sissetulek elektrivõrgu poolt on meie kogu võimsuse eest nii-öelda. Ehk siis selle, selle, selle arvu koduseadmete pealt, mida me oleme võimelised sisse-välja lülitama, selle eest makstakse meile. Ja sellest, sellest piisab siis, et anda neid vidinaid kodule tasuta. Sellest eraldi nüüd elektrivõrgu võrgust eraldi on veel elektrimüüjad, ehk siis inimesed, kellele me iga kuu elektriks maksame. Siin on ka võimalik tekitada väärtust. Kuna, kuna elektri hind on iga tund erinev, siis on võimalik nihutada tarbimist odavate tundidele. Ja olenevalt siis, kas kodul on börsipakett või ei ole, jääb see väärtus siis kas kodule või elektrimüüjale.

Kui mul on, ma ei tea, näiteks kuuekümne viie ruudune ja kolme tavaline korter, kus on elektriboiler, aga ei ole elektrikütet, kas mul on, tuleb sealt mingi märkimisväärne kokkuhoid sellest teie tehnoloogiast?

Noh, inimese kohta ma arvan, et üks aasta peale kokkuhoid on niimoodi kümme, viisteist eurot, ehk siis.

Sa mõtled inimese või korteri või?

Inimese peale, ehk siis see veetarbimine. Käib inimese järgi. Ehk siis see ei ole mingi käsi-õhku lööv suur kokkuhoid, aga kui see on täiesti tasuta märkamatu saadus, siis miks mitte.

Ja kui me sinna kütte lisame, siis ilmselt see läheks suuremaks, see kokkuhoid

või? Jah, küte pealt on umbes ka samas suurusjärgus, mitte nüüd väga palju suurem. Ehk siis selle, selle väärtus ongi lihtsuses koos sellega, et see on siis looduse hea ja, ja rahaline kokkuhoid.

No samas ma, kui ma ka nagu kliendina mõtlen, eks ole, et siis on küll, et ma hoian näiteks kolmkümmend eurot aastas kokku, aga see tähendab, et mul on kodus mingi vidin ja ülitõenäoliselt see vidin läheb aeg-ajalt katki ja siis ta ei saa ühendust ja siis mul äkki ei olegi sooja vett ühel hetkel, kuigi varem kogu aeg oli, et mul on võib-olla natuke raske kliendina näha seda kasumist mind ennast nagu liikuma paneks, et kui elektririlma sunniks, noh, ma ütleks okei, okei, noh, pange siis, aga et ma ise läheks kuhugi järjekorda või mingit avaldust täitma,

Jah, noh, meie loodus tegelikult ongi see, et see väärtus, me oleme elektrimüüjale nüüd looma, see, kes iga kuu elektrit arve saadab. See piisab, et nemad soovitaks meie noh, antud juhul kas siis seadet või siis teenust, et. Me räägime praegu loomulikult kõige nagu esimestest sammudest, et me oleme idufirma, me otsime praegu esimest sammu, kuidas nagu äriplaani kasvatama hakata, ehk siis esimene samm ongi see, et me peame neid. Midagi nagu kodus jääb nendel andma, mida, mida praegu ei saa kontrollida, sest enamus poilerid praegu. Neid ei saa nagu kaugelt sisse välja lülitada, ehk siis sellepärast meil on see küsimus, et kuidas nüüd kodudesse saada. Tulevikus ja niimoodi pigem aasta kahe perspektiivis näeme me seda. Et kui minna poodi või kui ehitajad ehitavad maja või planeerija planeerib maja, siis on juba arvesse võetud see, et seal võiks olla radiaatorid ja boilerid, mida saab kaugelt kontrollida. Ja siis ei ole seda muret, et inimene peab ise midagi tegema selleks, et seda saada.

Jah, muidu teistpidigi muidugi see tundub mulle õudselt selline standardi küsimus nagu, et, et, et meil on siin üks väga väike idufirma Eestist, on ju, kes ütleb, et oh, et terve maailm, et tulge nagu meie süsteemi. Aga et tõenäoliselt on neid süsteeme, kui neid praegu ei ole, siis neid saab olema palju või et noh, veel toredam oleks ju mingisugune avatud standard.

Jah, noh, see, see lisaväärtus, mida me toome, on just elektri põhivõrgupoolne, siis nagu ligipääs koduseadmetele ja hetkel on mulle teada üks idufirmaga, sellega tegeleb või üks firma maailmas, et kindlasti neid hakkab tekkima. Kuid samas on see väärtus ja turg tohutu suur. Ja minu meelest on vaja seda võib-olla kiiresti tekitada, sest mida aeglasem me jaaitame, seda kallim on ka päiksepaneelide võrku ühendamine, et. Oota,

mis sa sellega mõtled? Selles

mõttes, et kui näiteks on Saksamaal on üpris tihti mure sellega, et terve tänav on pannud endale päiksepaneeliga katusele ja jaotusvõrku siis transform, noh. Jaotustark ei saa sellega hästi hakkama. Et kui on olemas tark tarbimine, siis saab selle päikseenergia paremini ära tarbida, mis ehk siis sama ajal, kui päike paistab, võib vett soojendada, mitte siis näiteks, mitte kell kuus õhtul pärast dušil käimist, kui sa noh, boiler hoiab piisavalt vett soojena, et ma näen seda väärtust, mida saab targa tarbimise poolt tekitada. piisavalt suurena, et seda võiks teha võimalik kiiresti ja mida rohkem tegijad mõnes mõttes, seda, seda parem. Meie loodame lihtsalt olla kiiremad ja teha seda asja õigemini kui teised.

Hüva, meil teeme siia pausi ja lähme kohe edasi. Mõlemära stardiga eetris tagasi ja külas on täna Georg Rute Eesti idufirmast Sympower, kes tegeleb siis sellega, et ühendada meie kodudes olevat nii-öelda rumalad elektritarbijad nagu boilerid või elektriradiatorid või muud sellised seadmed võrku, nii et neid saaks kaugelt juhtida ja et nende elektritarbimist saaks ajas paremini laiali jaotada, et nad ei tarbiks elektrit siis, kui see on kallis ja seda on vähe saada, vaid tarbiks näiteks siis, kui palju päikest paistab ja tuult puhub ja elektrit on üle. Räägime Sympoweri sellise tekkimise loo ka ära, et sulle näku vaadates üsna, olete üsna noor, eks ole, et kas teine founder on ka, olete nüüd sama ajalised või?

Jah, oleme täpse sama, täpse sama.

See on juba esimene huvitav nagu moment on see, et, et kui ma kujutan ette noh, ühte tööstust, mis on vana ja täis selliseid auväärseid vuntsidega mehi, on ju, siis see kindlasti on nagu energiatööstus. Et kuidas teil? Kes te olete ja kuidas teil tuli mõte või, või tuli julgus nagu murda kuskile elektrijaama sisse ja öelda, et teeme nüüd kõik teistmoodi?

Noh, nagu me kõik teame, elektrisüsteemid ja elektrimajandus muutub praegu väga kiiresti, et ma usun, et siin on, ei pruugi olla noorus alati väga suureks miinuseks, loomulikult on kogemust palju abi ning me otsime ka endale nõuandjaid ja juurde, et oleks nii-öelda halli juukselisi inimesi ka. Jah. Kuid kus me alguse saime, oli see, et me õppisime energeetikalt siis Imperial Colleges'is Londonis. Ja seal oli üks väga hea professor, kes siis väga detailselt kirjeldas, noh, kirjeldas elektrisüsteemi muutusi ja vajadusi ja. Koos minu, minu kaasasutaja, siis Simon koos temaga me veetsime mitmel õhtul kuskil laua taga mõeldes, kuidas, mida võiks teha, sest me mõlemad nagu tundsime seda, et me tahaks teha mingi enda ettevõtet. Ja tookord oli meil plaan siis hakata külmkappide tarbimist muutma. Inglismaal isegi on üks firma, kes seda teeb, seda noh, põhimõtteliselt saab teha. Kuid majanduslike siis arvutuste põhjal ja niimoodi vaadates me ei, ei tundunud, et seda saaks tegelikult ka ära teha, sest ikka noh, külmkapi tarbimine on liiga väike, sealt ideeli piisavalt raha seda teha. Aga. Aga miks

teil see esimene üks külmkapid oli või miks need külmkapid teile ette jäid?

Ma ei oska täpselt öelda, ilmselt sellepärast, et ta on lihtsalt, kui me laua taga istusime, siis on see külmkapsasamas kõrval võib-olla

paremat põhjust, ei oska öelda.

Et aga siis pärast kursuse lõppu me läksime siis, ma läksin Saksamaale tööle, praktikale, pikale praktikale ja Simon läks Inglismaale siis Londoni ühte energiakonsultatsioonifirmasse tööle. Aga see Saksamaa ettevõte või noh, firma, kuhu ma läksin, oli siis ENBW, Energy, EnergyBarden-Würtenberg, mis on siis Saksa suuruselt kolmas elektrimüüja ning ma valisin selle just sellepärast, et seal oli väga huvitav tarbimise juhtimise pilootprojekt. Siis nende projekt seisnes selles, et neil oli saja viiekümne majapidamise siis elektriküte keskselt kontrollitud, ehk siis me valisime, mis tund, mis tundidel. Maju kütte vastavalt siis välisilmale ja mineviku tarbimisele. Ma olin seal siis analüütikuna. Tegelesin siis nende andmete analüüsimisega. Ja kui kogu aja seal, seal olla, siis. Muutub selgemaks ja selgemaks, et põhiline väärtus, mida saab keskse kontrolliga saavutada, on mitte nii väga siis elektrimüüja ja kodulokaalne. Mitte siis tunnipõhise hinna variatsiooni ärakasutamine. Vaid selle nagu teenuse pakkumine, et saab kogu riigi põhivõrgule pakkuda nii-öelda sagedusreservi, ehk siis see on siis see, millest et kui tekib süsteemis mingisugune avarii olukord, et saaks kiiresti selle tasakaalu uuesti esile tuua. Kui

palju neid avariisid üldse tekib, et kas me valmis, kas sa valmistad, ma ei tea, kord kümne aasta jooksul või tekib neid kord nädalas?

Noh, see on selles mõttes natukene lai küsimus, et elektrisüsteem peab olema täpselt tasakaalus selleks, et meil oleks jätkuv elektri tarbimine ning elektrisüsteemi on kogu aeg natukene tasa, tasakaalust väljas. Ehk siis selles mõttes need nii-öelda reservid, need on kogu aeg peaaegu aktiveeritud, ehk siis mingil ajal tuleb natuke rohkem tuult, kui ette nähtud, siis on liiga palju elektrit, siis peab midagi vähendama, ehk see on üks väga suur ülesanne, millega. Põhivõrk, mille peale me lihti üldse ei mõtlegi, et see on nii suur väljakutse elektrisüsteemi tööl hoida. Põhimõte on siis selles, et kuna elektrijaamad võtavad mitmeid tunde, et tööle panna ja noh, ja vähemalt minuteid, et nende tootmist vähendada, siis peab olema kõik, kogu süsteem niimoodi üles ehitatud, et asjad toimuvad automaatselt. Ehk siis, et tund ette, viisteist minutit ette, üks minutit ette ja kolmkümmend sekundit ette, kõik asjad on endiselt tasakaalus. Ning just kõige keerulisem on saavutada seda kõige kiiremat, ehk siis minutisiselist või vähemaa kui viie, viieteist minuti pikkuse ajahitukate tasa, tasakaalu.

Okei, aga kas meil Eestis ei ole, ma, ma tegelikult energeetikast tean väga vähe, et aga mul on jäänud mulje, et me müüme seda elektrit ju naaberriikidesse ka, kuhu kaablid lähevad, eks ole, et kas see, kas see loogika ei ole selline, et kui meil endal ootamatult jääb üle, on ju, et siis on mingisugune kaabel, kust mööda teda hakkab minema, näiteks Läti või Soome, sest seal ikka keegi tarbib ära.

Täpselt nii, seda just niimoodi, kui ma seda teema, et kui Eestis on üle või Soomes on puudu, siis me kasutame neid Estlink kaableid, et müüa seda elektrit Soome, isegi tunne vähem vähemalt kui tunni ajapikkuste nagu müügi müükidena. Kõik nagu riigid, kes on enda elektri, kelle elektrisüsteemil on ühenduses, need, nad, nad toimivad ka niimoodi, et nad nii-öelda aitavad kõik üksteise. Elektritarbimist tasakaalustada, kuid siiski vaatamata sellele on. On see piisavalt keerukas ülesanne, siin on vaja juurde ressursse ning vaadates tulevikku, kui on järjest rohkem päikesetuult, on ka vaja rohkem tasakaalustamist.

Jah, sest nemad on veel ettearvamatumad, eks ole, inimesed ilmselt on üsna ettearvatavad või, kui sa võtad suure hulga inimesi, siis on võimalik prognoosida üsna täpselt, et kunagi teleka sisse lülitab.

Absoluutselt jah, enamus maailmas toimibki tegelikult kodude jaoks elektri, ehk siis elektrifirmad ostavad elektrit nii-öelda tüüpkoormusgraafikute järgi. Ja need on noh, neil on mingi eri, eriklassifikatsioonid, iga kodukoht, mingi. eramaja või siis korter, mitu inimest ja on noh, lihtsalt statistiliselt on väga täpselt teada.

Keskmiselt käitume või

niimoodi? Enamus inimesed peavad ikka kell viis õhtul koju, kell kuus hakkavad süüa tegema.

No ühesõnaga, istusite maas, vaatasite külmkappi, sobi, et lähme või sa läksid sinna praktikale, et teeme nüüd suurema plaani, et mis ajast te nii-öelda kokku saite ja päris tegelema hakkasite sellega või kuidas see läks?

Siis töö või praktika kestis aprillini, aprilli lõpuni, see aasta lastakümmend viisteist, jah. Ning pärast seda ma siis tulingi kohe seda Eestisse tegema, et.

Aga sa nendele sakslastele ei öelnud, et kuulge, et teeks nii hoopis või?

No rääkisin neile küll seda, aga neil oli tehnoloogiline nagu väljakutse see, et nende tehn, tehnoloogia ei sobinud selleks. Minu seal siis kolleegid, väga mitmed neist tundsid sama frustratsiooni tegelikult, et nad ei saa seda süsteemipoolset väärtust tuua, sest noh, see oli selge, see väärtus on seal, kuid vähemalt selles elektrifirmas siis, kus ma olin, nad ei suutnud piisavalt kiiresti oma protsess ümber tõsta või oma, oma seda väärtust tekitama hakata ja. Jah, siis tuligi mõte ja veensin Simoni ära ka tulema töölt, tal sel hetkel nagunii mõt, mõttes, noh, mõtles, mida teha. Ana, analüütiku töö energiakonsultatsioonifirmast talle väga ei sobinud. Ja siis veensingi teda niisuguse hullu sammu, et võtma, et. Teeme oma firma. Aa ja

nii, et ta kolis, ta on inglane, jah? Jah. Kolis Inglismaalt siis Eestisse ja teete siin kaheksa firmat.

Ta kolis jah juuni keskel Eestisse ning alates sellest siis oleme Sympower'iga täisaega tegelenud.

No toodet teil vist ei ole veel või on või?

Noh, toodet kui, mida nüüd kohe müüma hakata, selleks, et elektrisüsteemile tasakaalustamist müüa, peab olema päris suur võimsus juba olemas, ehk siis me peaks olema vähemalt tuhat boilerit ühendatud. No selles mõttes meil ei ole toodet, jah, me endiselt noh, idufirma, keegi defineeris idufirma kui skaleeritava ärimudeli otsingu.

Jah, just.

Niipea, kui meil on ärimudel leitud, siis me lõpp, me ei ole enam idufirma nii-öelda. Et me oleme siis tegelenud mitme eri, eri niimoodi tupikteega viimasel, viimastel kuudel ja mi, mida kauem sellega tegeleda, seda selgemaks muutub pilt, mida ja kuidas täpselt.

No kelle raha eest te toimetate, kas teil on, investorid on leitud, usutakse teisse?

Meie oleme enamasti oma säästude pealt elanud. Me võitsime hiljuti Prototroni auhinna, siis meil valiti Simpaarvel üks neljast, kes välja valiti, me saime seitse tuhat eurot toetust, et ehitada oma esimene prototüüp. Ehk siis ma enne mainisin, et meil on olemas siis nii-öelda targa pistiku karbid. Nende nagu kontrollisüsteemi väljaehitamiseks saime siis seitse tuhat eurot Prototronil.

Kas te ise programmeerite ka või? Kust need oskused tulevad?

Mina programmeerin jah, aga üpriski noh, algpärasel tasemel, et ise, iseõppinud programmeerija, õppisin füüsikat ka, siis seal natukene olen saanud pro, programmeerimis kogemust, aga üpris vähe, et. Kui meil on nii-öelda ärimudel leitud, siis meil on kindlasti lisajõudu vaja.

Aga praegu see, nagu praegu selleks prototüübi tegemisest, tegemiseks piisab sellest sinu oskustest?

Jah, noh, ma võin öelda, et see prototüüp põhineb siis Raspberry Pile, ehk siis see üpriski standartne produkt, millele saab guugeldades kiiresti vastuseid, et sellest piisas.

Et niimoodi ehitatakse siis toodet, mis maailma elektrisüsteemi hakkab muutma?

Noh, see ei ole see lõpptoode kindlasti, et see oli selleks, et õppida, kuidas asjad toimivad, kuidas töötavad, et toode loomulikult ei põhine Raspberry Pile tulevikus.

Mis teil, kuna te siin nagu Eestis olete, et siis oleks ju loogiline eeldada, et te olete käinud või kavatsete mina rääkima mingite Eesti energiafirmadega, et, et noh, teeme pilooti või teeme katset, et Eestis on see ilmselt lihtsam jalg ukse vahele saada, kui noh, näiteks Saksamaal.

Ma ei tea, kas on Eestis lihtsam jalg ukse vahele saada, kuid kindlasti on huvi olemas, et seda nagu teatakse, et kodude tarbimise juhtimine nii-öelda hakkab tulema. Ja soovitakse olla eesrinnas, et elektrifirmad valivad, mis nende jaoks kõige õigem on ja valivad siis lõpuks enda välja siis sobiva tehnoloogia, sobiva partneri, et.

Aga kas te olete rääkimas käinud kuskil kellegi juures?

Jah, jah, oleme aga väga palju täpsustasin sooviks, et meie, need ei ole veel kuhugi nii maa kaugele jõudnud, et saaks avalikult rääkida.

Aga plaan on ikkagi Eestis alustada või ei ole?

Meie plaan enam ei ole alustada Eestis. Meil oli plaan alustada Eestis kuni aasta lõpuni, kaks tuhat viisteist aasta lõpuni. Kuid siis Eleringi ehk siis põhivõrgupoolne väärtus on siiski piisavalt liiga madal selleks, et meil oleks majanduslikult õige seda Eestis teha.

Mis meetod olid ka väiksed või, või mis mõttes?

Kõige asja nagu põhjus on selles, et nagu me enne rääkisime, millest me, millega me tegeleme, on eriti lühiajalised sisse-välja lülitused, ehk siis sageduse serv. Ja sellega Elering tegelikult ei tegele, sest meie Eesti elektrisüsteemi sagedust, ehk siis viitekümmend seda võnget sekundis hoidakse Venemaa juhtimiskeskusest. Ehk siis see suurim väärtus, mida me saaksime luua Eesti pinnal, kahjuks ei ole kättesaadav. Seda me teadsime küll kogu aeg, meil oli lootus kasutada nii-öelda bilansienergiat, mis on siis pikemaajalised lülitused. Kuid nende väärtus lõpuks ei ole piisav, et õigustada investeeringut Eestisse praegu.

Nii et te peate leidma mõne, mõne muu riigi, olete, olete leidmas?

Jah, me siis vaatame Saksamaa ja Soome

poole,

esialgu.

Kunas te investoreid lähete otsima, meie saadet kindlasti paljud Eesti, Eesti-ingelne investorid kuulavad, et kas on põhjust nüüd, kas on vajadust teil selle järele, kas on põhjust tulla teiega rääkima või?

Alati on hea rääkida, hetkel me aktiivselt ei otsi, kuid loomulikult on tore kontakte leida ja. Ja ideid jagada, eriti kui keegi meie valdkonna vast huvi tunneb ja kes tunneb, et nii-öelda kompetentsid vastavad, et noh, üks asi on raha kindlasti, teine asi on siiski see, et nõuanded ja mida investor kaasa toob, see tegelikult on me arvame olulisem. Oleneb küll noh, faasis, praeguses faasis kindlasti on olulisem see, mida investor ise kaasa toob ka, et.

Ka sellist investorit ilmselt ongi päris raske leida või et kes, kes nagu seda elektritootmise ja jaotamise noh, suurt maailma nagu tunneks ja samal ajal noh, ka idumaailmas tegutseks?

Mõned, mõned on olemas, et eriti näiteks Kaksamaal on üks investor, kelle noh, jälle detaile tähtsalt ei taha rohkem öelda, aga tema ise oli kümme aastat tagasi mingi sarnase ideega mõelnud, midagi teha, aga siis ta oli, ei õnnestunud tookord ja tema sai väga kiiresti näiteks aru sellest, millega me tegeleme. Et mõned inimesed on, kes on täpselt kõige keskel samas kohas kus meie.

Selge, me teeme siia teise pausi ja oleme kohe tagasi.

Me oleme Restartiga eetris tagasi ning külas on meil Georg Rute ja Eesti idufirmast Sympower, kes siis tegeleb elektrivõrkude nutikaks tegele, tegemisega eriti suures plaanis. No tegelikult seda, et elektrivõrgud on üsna rumalad ja et hästi palju võitu on peidus selles, kui, kui me kogu me selle süsteemi suudaksime targaks teha, et sellest on ju... Noh, aastaid räägitud, eks ole, et see kõik, kõik nagu otsivad seda, aga vähemasti noh, näha ei ole, et seal midagi juhtunud oleks, et need oleksid siis nii kangesti targaks läinud vahepeal või, või on ja me lihtsalt ei tea.

Ma tegelikult natuke täpsustaks, et elektrivõrgud on tegelikult äärmiselt targad, et. Mis noh, nad kõiki seadmeid elektrijaamu kontrollitakse sekundipõhiselt, need on äri noh, äärmiselt töökindlad ja väga targad süsteemid, mis tegelikult on üles ehitatud nagu suurte seadmete juhtimiseks, mis on muutumas, on see, et. Erinevalt siis minevikust hakkab elektri tootmine toimima väiksema skaala peal kodudes ja väiksemate niimoodi ühikvõimsustega, mis tähendab, et elektri siis voode võimsus ja energia ei voola enam nii-öelda nagu. Et see

pilt läheb hästi palju keerulisemaks, et praegu on nii, et jaamad toodavad ja nad suunavad kodudesse, aga varsti tekivad meil uued mängijad, et kodud ka ise hakkavad tootma ja su, suunama jaama tagasi ja võib-olla hoopis naabrile ja võib-olla nad mõnikord toodavad ja mõnikord ei tooda ja see niisugune suur segapuder.

Täpselt, ja seal on siis väga mitmeid muutusi, on vaja siis läbi viia selleks, et elektrisüsteem endiselt töö, töökindlalt käiduks ning Ma vaatan selle niimoodi, et see on pigem elektri siis tarbimise nagu töölepanel, niimoodi, et kogu elektrisüsteemi vajadused on arvesse võetud. Et meil, see on võimalik viimasel aastal tänu sellele, et informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogiad on muutunud piisavalt odavaks, sensoreid on muutunud piisavalt odavaks ja andmevahetus piisavalt igale poole jõudnud. Ning õnneks on see juhtunud samal ajal kui meie otsus, otsused hakata rohkem taastuvenergiat kasutama. Mis tähendab, et need asjad kokku pannes on veel ära kasutamata ressursse just kodudes elektritarbimisühikuid, mida praegu ei kasutata optimaalselt.

Et me võib-olla ei hakka vähem tarbima kodus, hakkama, hakkame tarbima kuidagi ühtlasemalt või? Või, või kuidas seda nagu öelda? Või kas on ka võimalik, et ma hakkan, hakkangi vähem tarbima?

No kõige suurem eesmärk loomulikult on esialgu tarbida vähem, ehk siis kodusi paremini insuleerida niimoodi edasi. Et oleks võimalik siis fossiilkütusejaamu üldsegi süsteemist välja võtta, et noh, praegu endiselt Eestis on üle kaheksakümne protsendi, on fossiilkütused maailmas keskmiselt on ka sinnakanti, et meie. Me ei suuda ehitada jätkusuutlikut energiat, väikest suurt piisavalt kiiresti, et, et see oleks kliima mõttes optimaalne, et kõige lihtsam on loomulikult vähendada tarbimist, ehk siis kuid näiteks Ameerikas toimus hiljuti väga huvitav diskussioon just selles meie valdkonnas, ehk siis elektriboilerite kohta, ehk siis need tavalised elektri, elektriboilerid, mille sees on niisugune. Noh, mis ei ole soojuspumbapõhised, vaid tavalised elektriboilerid, on kasutatud üpris palju elektrit selleks, et sooja tekitada. Neil ei ole nagu kasutegu, kasutegu madal. Kuid siis selle tõttu Ameerika siis regu, Ameerikas planeeriti neid boilerid ära keelata, nende müüki keelata, kuid samas. Siis see põhjus, miks seda müük ära ei keelatud, oli see, et märgati, kuna need boilerid on nii lihtsad seadmed. Ja nii suure elektri tarbimisega on endaga võimalik elektrisüsteemi tasakaalustada. Et siis tegelikult süsteemipoolne väärtus vahest kaalub üle selle, et boiler on ebaefektiivne.

Okei, nii et suures plaanis või olid nad lihtsalt, osutusid kasulikuks? Jah. Kas siin, kas sina kogu seda taastuvenergia asja usud või on see rohkem nagu turundus?

Mina usun väga sügavalt ja väga tugevalt sellesse, et tulevik on päikeseenergial põhinev.

Päikesega mitte, mitte näiteks tuule või laine või?

Ma usun, et tuu, Tuule ka kindlasti, kuid päikseenergia potentsiaalist on kõige suurem, et noh, lai, laineenergia on samuti mõnele rannikualale huvi, oluline, kuid uuringute põhiselt vist kui me eeldame laineer, energia ees kõige positiivsemad eeldused, on maailma elektritarbimisest võimalik karta vist ühe protsendi või niimoodi, et see on. Isegi

kõik läheks ülihästi, siis me saaks ühe protsendi.

Nii on paar uuringut väitnud vähemalt, jah.

Aga päiksega?

Päiksega on teistmoodi, et me saaks üpriski noh, vaadates, kui palju me oleme ehitanud näiteks katusepindasid, maanteid ja me saaks sellest nagu päris väikese noh, väikese osaga ära katta oma elektritarbimise ja. Kui mõelda, siis mis on alternatiivid, siis kas tuumaenergia või siis fossiilkütuse põletada. Päikseenergia on lihtsalt igal pool kättesaadav ja noh, põhimõtteliselt on meil taevas suur tuumageneraator, milla siis energiaga. Ole, ole

mees ja võta, võta energia vastu, eks

ole.

Kas seal on täna probleemiks vist ikkagi see paneelitehnoloogia ise või, aga samas noh, nii, ma, nii palju, kui ma tehnoloogiapuudiseid loen, no üle päeva tuleb teade, et jälle on midagi paremaks tehtud seal.

Noh, eks ta ole natuke endiselt veel kallim, kui noh, kui me võtame maast, võtame, kaevandame maast suure huli, noh hunniku, sütt või siis õli, mida on põletades me saame nii lihtsalt ja tohutult palju energiat, siis selle. Ja eriti kui arvestada seda, et fossiilkütuse tööstus on üle saja aasta vanad, siis on raske võistelda praegu päikse tehnoloogil, mis on paarkümmend aastat vana, et. Eri, noh, erinevatel siis ennustel ennustamiste kohta võiks mingil ajal päikseenergia muuta odava, muutuda odavamaks kui fossiilkütused. Praegu me sealmaal veel ei ole, et meil endiselt päikseenergia vajab subsiidiume, kuid see on natukene natukene. Huvitav teema, sest ega siis fossiilkütused ilma avalikku abita ei ehitatud, et samuti sada aastat tagasi ju kuulusid fossiilkütse kogu ühiskonnale, neid ehitati avaliku raha eest, mitte nüüd otseselt võistlus olukorras.

Jah, ma olen kuulnud ka ühte sellist arutelu, et see käis küll elektriautode kohta, et. Et, et kui nad hakkaksid sõitma vesinikule, eks ole, et siis on noh, probleem number üks on see, et kust me seda vesinikku saame. Ja teda on ühest küljest küll nagu igal pool, aga noh, meil on vaja teda nagu pudeldada, eks ole, või kapslisse saada. Ja see võtab energiat ja tänase korda ja oli vist noh, a la mingi üks koma kuus või üks koma viis korda, sa paned sinna sisse ja saad ühe ühiku siis vesiniku vastu. Aga et kui me hakkaks seda tegema päiksepõhiselt, siis meil põhimõtteliselt võiks tekkida sellised noh, vesiniku pudeldamise jaamad, kus see üks kom Sest me teeksime seda hetkel, kus niikuinii päi, päike paistab nii kõvasti, et meil jääks energiat üle ja me võiksime rahumeeli toppida vesinikupudelisse ja, ja saata laeva ka Eestisse.

Just, see, see on üks, üks suur, mida ka on hakatud siis väga tõsiselt võtma ning vähemalt Saksamaal minu teada on üks päris suur pilootprojekt. Ma võin eksida, minu teada oli Audi seal üks osanikest, et vaadatakse seda, et juba kui on liiga palju tuule, tuuleenergiat või väikseenergiat, et teha sellest vesinikku. Seal on samuti natuke tehnoloogilist arengut veel vaja, et need vesiniku siis, mis see nüüd on, on inglise keeles. Kütuse element. Et oleks piisavalt öökindlad ja odavat toota, et aga jällegi ma usun, et see on nii-öelda ühiskondliku kättevõtmise asi ja sinna suunas asjad praegu lähevad, et ka selles osas ma olen optimist, et mingil ajal. Selle kohta mul ei ole ainult arvamus, kas on paremad akud või vesinik, aga et kindlasti elektripõhiseks muutuv või siis vesinikupõhiseks muutub transport.

Ja transpordile sa mõtled ka neid autosid, millega me sõidame, et sa arvad, et need kütuseautod, tavalisi kütuseautod ikka mingeid kaovad ära, OPEC muide just ennustas ju, oli, mingi uuring tuli välja, et aastaks kaks tuhat nelikümmend kuus protsenti maailma, kõik, kogu maailma sõidukitest on elektriga.

See on päris madal, madal ennustus. Jah, mõnes mõttes liiga optimistlik olla ei saa, sest akude ehitamine ei ole lihtne tegevus. Kui rääkida nüüd liitiumiakudest, siis. Pluss

liitiumit maailmas ilmselt ka lõpmatult ei ole, ma arvan.

Liitiumi vist tegelikult nagu ressursipuudust otseselt ei ole, kui noh, selle nagu kättesaamine on küll üpris vaevarikas, aga seda. Ma võin jälle keksida, minu teada on seda piisavalt vähemalt, et ei ole nagu lähiajal puudust näha. Kuid akude nagu ehitamine, nagu siis Tesla ehitab noh, niiöelda tehaste. Ehitamine võtab aastat aega ja kui vaadata, siis maksimaalset võimsust, mida saaks akude jaoks nagu suunata, see võtab päris palju aega, enne kui me saame suure osa autodest akude peale viia.

Pluss vesiniku vist üks probleeme küll, kui ma olen aru saanud, on ka energiatihedus, et meil oleks vaja kordades rohkem koguseliselt vesinikku, et sõita näiteks kuussada kilomeetrit kui bensiini või diislikütust. Ma ei tea, kas sa seda...

Jah, no ta, ta on ruumi mõttes, vaata lihtsalt rohkem ruumi, kogu pagasnikumaja ja siis mingeid paake. Just

nimelt, ja siis me ei saaks oma poe ostukotte kuhugi panna, me peame sõitma suuremate autodega.

Väsinik mõnes mõttes ka, ta võib olla ohtlik, et kui avarii olukorras, ta nähtamatu gaas, mis on üpris lihtsalt. Süti või? Süttivat. Seal on kindlasti miinuseid. Aga samas noh, bensiiniautod on teada väga tihti süttivad pärast avariid, et noh, me oleme sellega nagu ühiskondlikult leppinud, et me, autod on ohtlikud. Miks siis mitte järgmist tehnoloogiat kasutada, mis on vähem loodussõbralikum.

On sul mingisugune selline ajaennustus ka anda meile, et kunas, kunas me seda rohkem nagu nägema hakkame, seda päikse ja võib-olla vesiniku peale liikumist?

Mina arvan, et vähemalt Euroopa Liidu need eesmärgid ongi umbes see, kuhu Euroopa Liit läheb, et nelikümmend protsenti siis energiast võiks olla elektripõhine aastal kaks tuhat kolmkümmend, nii, kui ma nüüd õigesti mäletan, et... Suur osa sellest on siis päikseenergia odavamemine, tarbimise juhtimine, see nagu meie tegeleme, see aitab elektrivõrke odavamalt siis ehitada. Noh, meie, meie nagu suures ja selle, sellepärast saime mina seda, seda asja, et sellega tegeleme, et me näeme, et selle mõju on. Tarbimise juhtimine nagu odav elektri salvestamine, et noh, tihti räägitakse salvestamisest kui sellest, mida on vaja selleks, et päikese ja tuult paremini ära kasutada. Ja see

on probleem, eks ole.

Jah, aga salvestamine on kallis, me ehitame juurde asju, aga noh, selle esimene samm või nagu kõige lihtsam elektri salvestamine on tarbida siis, kui õige aeg on. Salvestada nii-öelda elekter siis oma veeboilerisse või siis kodutemperatuuri.

Meie saateaeg muide on sellega läbi, aitäh, Georg Rute, aitäh kõigile kuulajatele, kohtume nädala pärast.