@ RESTART // 2022.09.14
geenius_restart_0040.mp3
KUUPÄEV
2022-09-14
PIKKUS
59m 33s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates räägib Karoli Hindriks oma ettevõtte Jobbatical raskest perioodist ja sellest, kuidas nad pärast ebaõnnestunud algust leidsid õige suuna läbi strateegilise pivot'i. Arutletakse selle üle, kuidas tunda ära õige hetk suunamuutuseks, hoida fookust ning kui oluline on ettevõtja jaoks vaimne tervis ja väline tugi.
KÜLALISED
TEEMAD
ETTEVÕTTED
ORIGINAALKIRJELDUS
Me hakkasime seda saadet tegema Jobbaticali äsjasest raha kaasamise uudisest, aga välja tuli hoopis midagi muud ja põnevamat. Räägime tänases saates sellest, kuidas ikkagi ära tunda need hetked, kui su ettevõttel ei lähe nii nagu peaks minema, kui kasv ei ole piisavalt kiire ja kui turg tegelikult ei taha su toodet piisavalt kirglikult. Millise hetkeni tuleks endale öelda, et hoian fookust, ajan oma asja, ei lase klientidel erinevate soovidega end segadusse ajada ja kunas tuleks siiski öelda, et välispidistel vaatlejatel oli õigus ja su firma vajab muutusi või isegi pivotit? Ühel hetkel peaksid kõik idufirmad selleni jõudma, et egoprojektist saab toimiv ettevõte, aga milline on selleks hea ja õige tee? Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.
Või mida me täna turul näeme, on kaks asja, esiteks on see, et me oleme täna maailma kõige suuremas talendipuuduses üldse nagu tööjõupuudus pole kunagi olnud nii valus, kui ta on täna, homme see läheb veel hullemaks. Ehk siis, mida me näeme, on see, et, et ühtepidi on talendi poole turg täna, et, et inimene saab valida järjest rohkem ise, mida, mis firmas ta tahab töötada. Ja kus ta tahab töötada, mida me näeme oma klientidelt, on see, et järjest rohkem antakse nagu paindlikkust, et sa tuled, kas esiteks sa võid kolida meile üks, ükskõik mis kontorisse Saksamaale, Hispaaniasse. Võib-olla sa tahad olla aasta aega Saksamaal ja siis sa tahad olla aasta aega Barcelonas, et inimestele antakse seda paindlikkust valida. Ja teiseks antakse, mida me näeme, järjest rohkem on nüüd see, mis on nüüd eriti pandeemia järel, see on diginomaadide. Nii-öelda diginomaadide kasv just nagu töötajatena on see, et, et ennem ta oli pigem selline freelancer, right, diginomaad oli selline, kes on nagu. Vabakutseline ja ei, ei ole kuskil corporate töötaja, järjest rohkem me näeme, et korporatsioonid ja ettevõtted annavad võimaluse ka sul valida, et näiteks Henrik tahab töötada hoopis Hispaaniast. Ja ettevõttel ei ole seal kontorit. Aga öeldakse Henrikule, et aga meiega sa võid kas või Hispaanias töötada, me teeme viisa korda ja see on nüüd. Mis, mis me oleme nagu näinud, isegi osad lend ütlevad, et viisa is a new park, eks siis see on nagu selline, millega nii-öelda ostetakse ja hoitakse töötajaid. See vabadus valida, kus sa töötad. Et see on nagu paljuski, aga nüüd, kui sa nüüd lähme sinna kaks erinevat küsimust, üks oli nimelugu ja teine on see päris see lugu. Et kas ma räägin korraks siis selle looga ära, et kuidas see meie, et me ju alustasime. Sellise rahvusvahelise värbamisplatvormina ja kus see mul idee alguse sai ja on väga sümboolne, et ma just tulin. Singularity University reunion'ilt kümme aastat hiljem, kus ma tegelikult see idee alguse sai, ma küll hakkasin sellega tegelema hiljem. Oli see, et mõeldes, joostes seal Mount&View Google'i kontori kandis, see oli meie selle singularity lähedal, ma hakkasin küsima, miks Google'id on siin Silicon Valley's räniorus. Et miks ei tule selliseid ettevõtteid, mis maailma muudavad nii palju kuskilt mujalt ja põhimõtteliselt minu esimene nii-öelda siis selline, mida me tahtsime teha, on see, et. Nii-öelda replikeerida räniorgusid teistesse riikidesse, ehk siis need inimesed, kes on valmis Indiast kolima räniorgu, võiksid hoopis kolida Tallinnasse või võiksid kolida Stockholmi. Ehk siis me olime selline inspireeriv tööplatvorm, kus siis ühel pool olid inimesed ja teisel pool olid ettevõtted erinevates siis kaugetes linnades. Ja mis siis juhtus, oli see, et me tegelikult ju liigutasime inimesi või noh, inimesed värvati viiekümne kolmest riigist kolmekümne seitsmesse riiki. Ja selle protsessi juures me saime aru, et meie klientide kõige suurem probleem ei ole mitte nende inimeste leidmine, vaid nende inimeste liigutamine siis sinna riiki, kus, kus neid vaja liigutada, ehk siis kogu see bürokraatiline protsess, mis oli nii ajast ja arust, nii, nii-öelda. Digitaliseerimata oli see, mis kõige suuremaks pudelikaelaks nende nii-öelda ettevõtete kasvamise juures sai. Ja kaks tuhat üheksateist suvel meil oligi selge, kuna sellest oli saanud meie selline side business, et äkki me tegime nagu kõik, ehitseme seda värbamisplatvormi, aga siis hakkasid kliendid küsima asju, mis üldse ei olnud meie, me üldse ei tegelenud sellega. Aga siis me hakkasime tegelema sellega ja äkki me vaatasime, et põhimõtteliselt oligi meil kaks esimest kvartalit, kaks tuhat üheksateist oli nii, et. Seitse protsenti meie kulubaasist oli selles ümberasumises, ehk siis nüüd, mis meil siis on tänane põhiäri ja üheksakümmend kolm oli siis selles värbamises, aga nelikümmend protsenti meie revenue'st tuli juba sellest ümberasumise ärist. Ja siis oli selge, et ühes kohas meil on väga tugev product market fit ja teine pool lihtsalt lohiseb, ta ei kasva piisavalt kiiresti. Ja kui me oleks, kui me poleks seda muutust teinud, siis me seda täna teile seda saadet, Jabbaticaliga ei oleks, sest et see oli. See oli ikkagi see, ütleme, et see oli ikka ülimalt, see oli kõige suurem ja parem otsus meie ettevõtte ajaloos kindlasti.