AI_pealkiri: Taavi Kotka e-riigi tulevikust: nähtamatu bürokraatia ja automaatne aruandlus

Ma lükkan ruttu juttu edasi sellele, et peale Eesti siis ID-kaardi hoidjate kasutajate on meil üks uus grupp inimesi, kes meie edasust kasutavad, e-residendid ja kui nüüd kaks tuhat viisteist oli mõju üllatuse aasta, et valitsus poole aasta pealt sai aru, et see eesmärk, mis on seatud, kui palju e-residendil peaks olema, see on väga madal, eesmärke tõsteti, ühesõnaga kogu suur üllatus oli see, et see osutus väga populaarsust ja väga õigukaks, e-residendite värbamine, kas siis nüüd Kaks tuhat kuusteist tähendab, et ka nagu me räägime, e-teenustest, peaks nendele e-residentele e-teenuseid tegema kuidagi siis selleks sisukamaks või mingi väärtuse sinna

Sa ise juhtisid väga õigele asjale tähelepanu, vaid et see kvaliteedinõuded kasvavad nüüd, kui meil on inglise keelselt vaja teenindada ja rahvusvaheliselt teenindada, kes ootavad siis, ma, mu, mul on tunne, et need e-residents ootavad sellist teenindustaset, nagu nad ootavad ühelt moodustele start-up ettevõttelt, et sa saad veebikaudu kiiresti paarikümne minutiga oma päringule vastuse, kui sa üldse päringu pead esitama ja pigem sa saad kas siis iseennast aidata või on see... Nagu see on ingliskeelne sõna, ütleme eesti keeles, et täiesti siis ilma takistusteta või hõõrdumisteta kasutuskogemus.

E-residentide see taotlustasu tõuseb sada eurot, kas see tähendab, et see raha... Tõuseb

Ja ometi on ju kõik tegelikult tasakaalusid, kas või see ka pangakonto avamise nõue tuleb sellest, et meil on vaja veenduda, te ei kasutata meie e-residentsust rahapesuks või muuks valgust kartaks tegevuseks?

Ütleme selle teema lõpetuseks, mis sa arvad, mis e-residentsusest nüüd selle aasta lõpuks saab, kas meil rahvusvaheline eufooria selle üle hakkab lahtuma ja esimene haip hakkab läbi saama?

Selge pilt, teeme nüüd väikse pausi ja siis lähme edasi. Jätkame IT-ärisaatega Restart ja seekord me intervjueerime Taavi Kotkalt, kes räägib meile, mida siis Eesti e-tiiger teeb, sa ütlesid siin vahepeal, et tiiger hakkab möirgama, mis, e-residentsust rääkisime, mis see järgnev möire võiks olla, mida siis see tiiger teeb?

Ma kujutan ette, et selline plaan võiks olla ju ka e-residentsuse kontekstis päris ahvatlev neile või noh, välismaalastele, kes, kellele sa võid öelda, et kui te teete niimoodi ja võtate sellise firma Eestisse, siis see on selline nagu ülejäänud elu elata ise?

Sul on väga õigus, siin on üks nüanss muidugi juures, et meil tuleb silmas pidada, et Et me peame muutma ka neid põhimõtteid, mis moodi me üldse nagu sellist ettevõtlust nagu, nagu vaatleme, ehk siis noh, küsimus on, et kust ta oma maksud maksab, on ju, kas ta maksab maksud nagu, kas see eriesent maksab oma maksud nagu Eestisse või ta maksab nagu sinna riiki, kust ta nagu pärit on, eks, ja, ja, ja täna on selgelt see, et, et kui me hakkame seda raha nagu Eestisse koguma, siis me muutume nagu uueks Luksemburgiks, on ju. Et mida meil nagu tõenäoliselt väga ei lasta teh, teha ja pannakse meid kinni selle koha pealt, eks. Aga noh, mõte ongi nagu selles, et, et noh, ideaalis võiks me saavutama saada sellise olukorra, kus kus jah, selle leeris on siin see nii-öelda informatsioon automaatselt jookseb nagu Maksu-Tolliametisse, eks, ja sealt automaatselt edasi jookseb sinna nagu riiki, kust ta ise nagu pärit on, sest noh, rahvusvaheline põhimõte on küll selline, et maksud tuleb maksta sinna, kus sa nii-öelda resideerud või, või kus sa seda nii-öelda infrastruktuuri kasutad, on ju, kus sa meie teede peale ei sõida, on ju, kui sa meie haridussüsteemi või tervishoiusüsteemi ei kasuta, on ju, noh, meil pole ka nagu põhjust sinu maksustamiseks, on ju. Aga sealsamas, kui sa elad näiteks Kanadas ja ikkagi sõidad Kanada teede peale ja kasutad Kanada haridussüsteemi ja, ja, ja tervishoiusüsteemi, siis on loogiline, et kas sellest tuleks nagu, nagu nii-öelda noh, olles selle ühiskonna osas, sa peaks nagu maksma selle eest Ehk siis see, see on nagu see võtmekoht, kus, kuhu nagu, nagu see ERIS-entsteerikuna peab nagu välja jõudma, et ta peab jõudma selle mudelini, nagu Eesti siin täna nii-öelda jagatud maa, majanduse koha pealt vaatleb, on ju, et noh, et, et et kui inimene saab Uberit, on ju, et, et siis Uber jagab seda informatsiooni Maksu- ja Tolliametiga, nii et noh, et automaatselt on teada, et kui palju see inimene peab maksma ka siis nii-öelda tulumaksu, on ju. Et me peame jõudma samasuguse nagu vaatepildini, samasuguse avatuseni ka e-residentsuse ja, ja nende enda maksuresidentriikide nii-öelda suhtes, ehk siis kus ma ütlen, et ka nende enda riik oleks õnnelik selle üle, et nende, et, et nende kodanik on e-resident ja et on Eesti ettevõte, me peame juba niisuguse pildini.

ID-kaardi ja KEEP-kaardi ja Mobiil-ID vahe on ka see, et noh, me oleme kogu saate läbivalt rääkinud e-residentidest, nendel ei ole võimalust selle KEEP-kaardi asemel siis teistes on lood kasutada Mobiil-ID-d, kui nad ei tule Eestisse ja ei võta Eesti mobiilaparaatroll, SIM-kaart ja edasi, nii edasi. Kas meil on kui nagu lootust, et me saame nendele pakkuda sellist telefonipõhist mingit tuvastamissüsteemi?