AI_pealkiri: Taavi Kotka e-riigi tulevikust: nähtamatu bürokraatia ja automaatne aruandlus

Tere kõik raadiokuulajad, käes on kuueteistkümnes jaanuar, jälle on käes IT-ärisaateks Restart ja seekord meie üks saatejuht, Taavi Kotka on hoopis istunud natuke siis teisele toolile ja mina olen Hans Lõugas, saatejuht ja teine saatejuht Henrik Roonemaa, meie küsime siis Taavi Kotkalt selles saates, et mis Eesti e-riigiga juhtub ja mis meie nii-öelda e-riigi vapilooma Tiigriga juhtub, kas ta müürgab aastal kaks tuhat kuusteist või mitte? Taavi Kotka, mida kaks tuhat kuusteist aasta alguseks võiks öelda, et mis seisus me e-riigiga oleme, kas meil on palju teha tööd või on meil kõik valmis?

Tere ka minu poolt. Ehk siis ilmselgelt on meil saates teemad otsa saanud, kui saatejuhid peavad hakkama ise üksteise käest nagu saateid tegema, aga aga õige ta on, et, et vahepeal võiks ka e-regist rääkida, et teemad ei hakka otsa saama ja olgem ausad, et et, et Tiiger-Müürgib ikkagi päris korralikult. Aga vast kõige olulisem ongi see, et me oleme jõudnud oma eri, ka sellisesse ajajärjaku, kus tuleb hakata ümber tegema või tuleb hakata uuesti tegema, ehk siis kõik need suured süsteemid, mis siin viimase noh, kümne, viieteist aasta jooksul on loodud, et need otsast vananevad, nüüd on vaja hakata nagu ümber kirjutama ja neid juba kirjutatakse ka. ja väga suurtes mahtudes, ehk siis eelmisel aastal investeeringute maht oli kuskil suurus, eks ole, seitseteist miljonit eurot ja, ja ega ta see aasta ei tule väiksemalt, võib-olla isegi suurema, et kuskil seitseteist, kaheksateist miljonit eurot pannakse siis erinevatesse infosüsteemidesse ja nende uuendamisse.

Kas see on raha, mis läheb kuskile sinna siis kapoti alla või selle, mida inimesed, kodanikud ei näe tegelikult, sinna selle uuendamiseks?

Kusjuures ei lähe, et ta läheb nagu nii kapoti alla kui, kui ka nii-öelda siis nii-öelda selle, sellesse kihti, mida sul silmaga nagu näha on, eks, et et seda küll, et eelmise aasta lõpus X-tee eest valmis siis versioon kuus, et muidugi inimesed teavadki, et meil tarkvara, mis siin viisteist aastat tagasi loodud sai, et sellest juba kuues versioon on, eks see, et sama rakendus muide on ka Soomes nüüd siis kasutuses, et meil on kaks riiki kasutamas täpselt samasugust arhitektuuri, aga, aga jah, et, et, et, et läheb ka nendesse rakendustesse, mis on täiesti silmaga näha ja, ja ütleme näiteks minu, minu enda jaoks üks atraktiivsemaid või huvitavaid kohti kindlasti on näiteks see, et, et Eesti.ee läheb uuendamisse. Ja, ja üldse see, mis moodi on üles ehitatud, kusjuures noh, ka seal on see muidugi, et, et et see ülesehitus nii-öelda noh, teenuste koha pealt võib-olla nii palju väga ei muutugi, aga just see, et, et, et mis kvalitega need teenused sinna sisse pannakse ja kes nende teenustest vastutab, et, et täna on niisugune tobe situatsioon olnud, kus Riigi Infosüsteemide Amet on nagu vastutav, aga tegelikult teenused ju kuuluvad konkreetsetele ministeeriumitele või asutustele.

No Eesti.ee on olnud selline e-riigi värav, palju inimeste jaoks on lihtsalt visuaalseltki, et sa lähed sinna lehele ja näed neid, kodanikule mõeldud teenused ja siis avaneb sulle kakskümmend viis mingisugust võimalust kuskil kaudul mingeid päringuid teha ja, ja ta on nagu pa, paras selline... pudruhunnik, ma ütleks selle kohta, et sa võid leida hea ampsu sealt, aga, aga seal on, leidmine on keeruline.

Aga ta ongi pudruhunnik ja seda me ei saagi nagu täna kuidagimoodi korda, sellepärast et inimesed kasutavad riigi teenuseid nii harva, neil ei tekigi mingit kasutuskogemust ja see on täna suur probleem, et isik kui sa teed seal väga hea kategoriseerimisega, mis seal on, lähed sisse, eraisik, pere ja kodu, noh, nii-öelda liigud kategooria alla poole, siis ikkagi kokkuvõttes on seal silmas kaheksakümmend kaks teenust, on ju, millest sa pead ükshaavalise näpuga järgi noh, ajama, mida sa tahad, et et see kõik on nagu vaja paremaks pöörata ja mul on hea meel, et täna on Riigi Infosüsteemide Ametis nagu täiesti uus meeskond, kes seda... Kes seda tegemas on ja, ja energiat täis ja, ja küll tulemused tulevad ka.

No Taavi, kui lihtne neil seda teha on, vaata sa ütlesid enne, et need teenused on ministeeriumide omad, eks ole, ja no riigisektoris traditsiooniliselt on Eestis ikkagi niimoodi olnud, et kui sa pead midagi tegema üle, üle asutust. Siis see on erakordselt raske ülesanne, et asutuse sees sa võid noh, heal juhul liigutada väga suuri asju, väga kiiresti, aga kui hakkama kooskõlastama seda kellegi teisega, siis see on kohe jama.

Jaa, aga vot selles ongi nüüd oluline mõttemõli muutus, et kui meil oli kümme aastat tagasi see suhtumine, et oh, kõik veebi, et noh, vähegi võimalik on, paneme veebi, et, et küll see inimesel hakkama saab, on ju. me täna me oleme avastanud, et noh, et, et et see oli päris vale lähenemine, et, et ei saa see inimene midagi seal hakkama, on ju, ja ta võib seal veebis olla, aga kui seda vormi täita ei oska, on ju, sellest vormist aru ei saa, on ju, et pole mitte mingit kasu sellest, on ju. Ja sul on, Henrik, väga õigus, et kokkuvõttes ju nii-öelda ministeeriumid ise teavad, mis on see kõige õigem väli seal, mida nad küsima peavad ja nii edasi, on ju. Ja see ongi üks põhilisemaid muudatusi, et see vastutus pannakse paika, et täna on see vastutus, vastutus kuidagi nagu õhus olnud, aga nüüd on ikkagi selgelt niimoodi, et, et konkreetse teenuse eest ikkagi seisab konkreetne ministeerium ja kui see teenus ei tööta, siis pannakse ta kinni ja kaotatakse ära lihtsalt, et tõesti ei ole kättesaadav sellisel juhul, on ju. Mis teistpidi jälle nagu mõjutab ministeeriumite nagu investeeringuid, ehk siis kui nende teema, jällegi, kui nende teenuseid pole kättesaadavad, siis on teistpidi probleemi ja siis nad peavad selle asjaga korda tegema, et, et see nii-öelda surve pakkuda kvaliteetset teenust, mis tõesti jälgida ka, et, et kas inimesed saavad sellest teenust aru või mitte, on ju. Et see vastutus nagu muutub ja see motivatsioon muutub ja sellepärast... Aga, aga

kes seda, kes seda, Taavi, otsustama hakkab, selles mõttes, et noh, me ju ilmselt kõik võime siin tuua, eks ole, päris palju näiteid Eesti e-teenustest, mis ei ole kvaliteetsed ja mis tuleks kiir, kiir nagu kinni panna, aga aga jällegi, tegemist on riigiga ja lihtsalt keegi ei saa ju noh, oma suveajärgi otsustada, et, et need, need on paberid, neid peab allkirjastama, võib-olla tuleb komisjon, mis hakkab otsustama, kas teenus X on kvaliteetne või ei ole. Ei, ei selles mõttes, kui

ikkagi teenus ei tööta, siis see läheb ikkagi kohe kinni, see on nagu... Ei, selles mõttes see ei tööta, et nagu see, kui sul nagu, nagu salvestusel nagu veateate või, või, või või sõnastuses mõttes nagu noh, inimesed ei kasuta teenust, et, et on küll teenus olemas, aga, aga, aga ütleme, statistika näitab, et nagu mitte noh, mitte mingit nagu kasutust ei ole selle ja noh, tõenäoliselt ongi see, et inimene noh, stati, stati, statistika näitab ju ka seda, et noh, et inimesed proovisid kasutada, aga näed, nagu l Et siis sellise teenuse puhul nagu sügelt otsuse ja, ja, ja kinni, sellega saa, saadakse kusjuures hakkama, seda tööd on juba alustatud, et see on juba päris hästi, nagu toimib. Et me olemegi olnud nagu liiga sellised pehmod siiamaani, arvates, et asjad jäävad kuidagi ise korda.

Ma lükkan ruttu juttu edasi sellele, et peale Eesti siis ID-kaardi hoidjate kasutajate on meil üks uus grupp inimesi, kes meie edasust kasutavad, e-residendid ja kui nüüd kaks tuhat viisteist oli mõju üllatuse aasta, et valitsus poole aasta pealt sai aru, et see eesmärk, mis on seatud, kui palju e-residendil peaks olema, see on väga madal, eesmärke tõsteti, ühesõnaga kogu suur üllatus oli see, et see osutus väga populaarsust ja väga õigukaks, e-residendite värbamine, kas siis nüüd Kaks tuhat kuusteist tähendab, et ka nagu me räägime, e-teenustest, peaks nendele e-residentele e-teenuseid tegema kuidagi siis selleks sisukamaks või mingi väärtuse sinna

looma? Jah, kindlasti, tänaseks on meil juba siis üle kaheksa tuhande neid, kes on, kes on selle ebamugava teekonda ette võtnud, et on kirjutanud avalduse või täitnud väljad nii-öelda, maksnud ära viiskümmend eurot, hind tõuseb ka veel saja euro peale, eks esimesest veebruarist. ja võtnud ette jalge, ette tee siis kuskile saatkonda kohale minna, sõrmehieled anda ja, ja see koart välja võtta, et, et noh, arvestades, kui me räägime, noh, meil on Restartisaade, me räägime siin erinevatest start-upidest, erinevatest vingetest innovatsioonidest, siis noh, ei tundu just kõige mugavam onboardimise meetod, nagu sundiaid inimesi sõrmehielgi minna andma saatkonda, aga sellest hoolimata on ikkagi jah, väga suur hulk inimesi selle teekonna ette võtnud, Mis näitab, et Eesti midagi uut nagu leiutanud või avastanud on, eks, aga, aga, aga täna on selge see, et, et, et noh, me ei suuda näiteks Maksu- ja Tolliamets isegi korralikult neid inglise keeles teenindada, on ju, et, et et see ei, et me neid teenuseid lonka mitte ainult nagu siin noh, riigi portaali tasandil, vaid, vaid noh, lonkavad need teenused ikkagi nagu, nagu igal pool. Ja selles mõttes ka noh, kaks tuhat kuusteist on, on väga oluline aasta e-riigi koha pealt, et et me ei olegi enam üksi, et meil on nüüd ühest rohkem neid kliente, kes on, on rahvusvahelised, kes räägivad inglise keelt ja kes peavad saama ka oma teenuse inglise keeles kätte ja seetõttu ongi nagu see, see kvaliteet või, või see sisuline kvaliteet on muutumas üha tähtsamaks, et ma mõtlengi täna, kuidas ma mõtlen selle kokkuvõtte lühidalt, siis ongi see, et me pigem oleme nõus e-teenustes järgi andma, noh, ongi neid kinni panema. selle arvalt, kui nad ei ole korrektsed nagu, et nad, nad peavad olema korrektsed, nad peavad olema mitmes keeles korrektsed, et, et see on, ma arvan, see kõige olulisem mõttemalli muutus, mis selle aastaga tuleb.

Sa ütled, et e-teenuste puhul kvaliteet enne kvantiteeti.

Jah, ehk siis, aga see on siiamaani olnud vastupidi, et siiamaani on ju see, et noh, et, et paneme veebi ja isegi kui keegi aru ei saa või ei tööta, vahet pole last olla seal, me oleme linnuki kirjas, et me oleme veebis, on ju.

Sa ise juhtisid väga õigele asjale tähelepanu, vaid et see kvaliteedinõuded kasvavad nüüd, kui meil on inglise keelselt vaja teenindada ja rahvusvaheliselt teenindada, kes ootavad siis, ma, mu, mul on tunne, et need e-residents ootavad sellist teenindustaset, nagu nad ootavad ühelt moodustele start-up ettevõttelt, et sa saad veebikaudu kiiresti paarikümne minutiga oma päringule vastuse, kui sa üldse päringu pead esitama ja pigem sa saad kas siis iseennast aidata või on see... Nagu see on ingliskeelne sõna, ütleme eesti keeles, et täiesti siis ilma takistusteta või hõõrdumisteta kasutuskogemus.

No õnneks on , see küll ei ole mitte mingi vabandus, on ju, aga õnneks on nii, et ega need ootused väga kõrged ei ole, sest need inimesed tulevad omaenda riigist ja, ja, ja võrdlevad kõike seda ikkagi sellega, mis moodi nad sinnamaani on harjunud toimetama, et et selles mõttes nagu ütleme nii, et, et latt nüüd üle mõistuse kõrgele ei ole, eks, aga loomulikult nagu noh, täna me oleme selgelt nagu noh, nii-öelda Tulemused on alla ootuse, et me peaksime nagu kindlasti seda kvaliteet nagu hüppeliselt tõstma, eks, aga noh, töö käib selle nimel.

E-residentide see taotlustasu tõuseb sada eurot, kas see tähendab, et see raha... Tõuseb

saja euroni.

Saja euroni. See läheb kulude katteks või see tähendab ka, et me, on meil rohkem võimalust selle meeskonna teenuse töösse investeerida?

No täna ongi see probleem, et nii nagu kui see kõlab, et, et, et rahas ei ole küsimus, ehk siis investeeringuteks, selleks, et mingid tekstid korda teha, selleks, et oma teenuse kvaliteet üle vaadata, selleks iseenesest on, on finantsid kõik olemas ja siin ei ole mitte mingit vabandust, et miks me seda teha ei saa, et kus me ikkagi lonkame, on, on täna selgelt nagu seadusloome kiirus või noh, kas seesama pangukonto avamine üle interneti ja et, et noh, see on ikka valmis meile, on ju, et, et... Mida

taga seisab, kas see on mingi seadusandlik? Jaa, see

ongi, me peame kokkuvõttes, tuleb üks ports nagu õigusakte nagu üle vaadata ja, ja, ja, ja läbi koputada, eks ju, et nüüd on üle, üle vaadatud, aga mitte veel läbi koputatud, on ju, et... ja siis maaliselt ära teha ja, ja siin on küll nüüd see koht, kus, kus nagu välismaalased vaatavad, et oota, stopp, et te pidite mingi e-riik olema ja siis menetlete mingit, mingit, mingit, mingit pügalakest siin üheksa kuude, on ju, et noh, mis jällegi noh, ütleme nii, et rahvusvahelises mõttes ei ole suur aeg, aga, aga ütleme nii, et ta riikliku start-upi ehitamise mõttes on, on väga, väga pikk aeg.

Ja ometi on ju kõik tegelikult tasakaalusid, kas või see ka pangakonto avamise nõue tuleb sellest, et meil on vaja veenduda, te ei kasutata meie e-residentsust rahapesuks või muuks valgust kartaks tegevuseks?

Jaa, aga mõtlengi, et noh, üks ei saa ka teist, on ju, ja, ja selles mõttes Eesti on jätkuvalt nagu ühe karmimate kui mitte karmimate reeglitega riiki Euroopas, kes, kes neid rahavise küsimusi vaatab. Ehk siis me saame olla jätkuvalt need, kes me oleme, et nii-öelda kohusetundlikud ja, ja, ja, ja noh, ütleme nii, et siis alati kergelt mures, et noh, et, et, et keegi, keegi tuleks siia petma, eks, aga, aga see, see ei tähenda seda, et me ei saaks teha nagu nii-öelda seda suhtlust selle kliendiga lihtsamaks.

Ütleme selle teema lõpetuseks, mis sa arvad, mis e-residentsusest nüüd selle aasta lõpuks saab, kas meil rahvusvaheline eufooria selle üle hakkab lahtuma ja esimene haip hakkab läbi saama?

Kindlasti mitte, selles mõttes nagu ma toonitan, et ju promo pole sellele projektile veel tehtudki, et noh, et kuigi ma saan aru, et Eestis on sellel kõigist, kõigil juba green ja rohkem, on ju, aga aga rahvusvaheliselt pole ju noh, riipule ühtegi eurot veel promo peale kulutanudki, on ju, et sest noh, pole ju midagi reklaamida, pole ju valmis veel, et noh, et, et me tahtsime veenda, et kas huvi on, noh, okei, veendusime, huvi on, eks, aga nüüd on seesama, see väärtuse teema ikkagi ja ja kas seesama konto avamine, et, et, et kui seda nagu, kui seda nagu ruttu ei tule, siis, siis ei ole mõtet siin midagi praalida ka, on ju. Ja muidugi esimesed kampaaniad on ju olnud planeeritud selle aasta kevadesse, on ju, et et eks siis ole näha, et, et kui, kui kui palju ja, ja kas nad nagu nii-öelda tulemust annavad, aga praegu küll mingit noh, langemise või vähenemise märki me ei näe, on ju, et põhikoht ongi nagu see, et me jääme hüppel kasvavat nende ettevõtete arvu, mida nad Eeris nüüd loovad, on ju, et, et et see trend peab jätkuma, et, et see on see põhikasukoht.

Ja vaikselt tekib ka neid ettevõtjaid Eestis, kes siis on valmis teenindama ealesidente igatpidi.

Neid arvulisi, kusjuures on, kes oleksid nagu valmis või kes nagu mõtlevad selle peale, neid on päris palju, et me tegime sellise koa, kokkusaamise, kus, kus kõik need ettevõtjad tulid kohalikult, olid huvitatud, eks, ja ütleme nii, et showroomi saal oli ikkagi rahvast paksult täis, et et huvi on nagu suur, aga jah, selge on see, et on niisugune muna-kana küsimus, on ju, et, et Et nii kaua, kui pole kliente, ei ole teenused ja, ja, ja, ja, ja nii kaua, kui pole noh, ühesõnaga, kliendid ei tule, kui, kui teenuseid ei ole, on ju, et, et selles mõttes tööd on palju vaja teha, jah.

Selge pilt, teeme nüüd väikse pausi ja siis lähme edasi. Jätkame IT-ärisaatega Restart ja seekord me intervjueerime Taavi Kotkalt, kes räägib meile, mida siis Eesti e-tiiger teeb, sa ütlesid siin vahepeal, et tiiger hakkab möirgama, mis, e-residentsust rääkisime, mis see järgnev möire võiks olla, mida siis see tiiger teeb?

Kaks tuhat kuusteist aasta toob kaks väga olulist müüret Maksuameti valdkonnadest, ehk siis üks teema, millega Maksu- ja Tolliamet on hakanud tegelema ja koostöös siin MKM-i ja Rahandusministeeriumiga, on pealkirjal aruandlus kolm-null ja sellest on olnud meedias mingil määral juttu ka, aga aga mitte veel liiga palju, ehk siis põhitee on selles, et noh, väike ja keskmisugusega ettevõtted ei peaks tegema maksu raporteerimist ja statistika raporteerimist riigi suunal, kui nad on nõus olema oma nii-öelda infoga, kus ma ütlen siis nii-öelda, läbipaistvad, ehk siis muuta põhimõtteliselt nagu ettevõtete maksu raporteerimine samasuguseks, nagu teil on eraisiku, ütleme, üksikisiku tulu, tulumaksuse klareerimine, et sul on põhimõtteliselt oma panga, panga netis teed paar klõksu ja, ja kliki iga kuu ja, ja ongi tehtud, ehk siis et Et jõuda nagu sellisesse situatsiooni, kus ettevõtja on selgelt fokusseeritud ainult nagu uute klientide otsimise ja oma toote arendamise ja, ja, ja teenusepakkumise peale ja kõigi muu üle eest, eest on nagu nii-öelda noh, kus ma ütlen siis, hoolitsetud, et nad ise nagu eraldi teendavad nagu, nagu raporteerimist, ega ma ei pea, et see küll tähendab nagu kassapõhist nagu raamatupidamist, aga ütleme niimoodi, et kui sul on väike ettevõte ja sul on vähe tehinguid, siis sa oled nagu, nagu nõus ka seda nagu vabalt tegema, kui see kokkuvõttes sinu

Räägi meie ettevõtjatele täpselt lahti, kuidas see võiks välja näha, et kui nüüd väike ettevõte teeb, esitab siin oma kuus, kaks, kolm, neli, viis müügiarvet ja kasutab selleks pangkontot, ei ole nagu kassat, siis, siis andmete arvete kohta on Maksuametil juba olemas ja deklaratsioon on siis eeltäidetud või, või kuidas see võiks olla?

See põhimõte on nagu see, et me, kui me ütleme selle pangakonto näite teeme, on ju, et siis see idee, kuhu tahaks välja jõuda, on jah, selline, et sa oma pangakontol kategoriseerid need read ära, et noh, ta-ala, et, et nad siit, siin, see tulu, mis mul sisse tuli, et see oli mul müügitulu ja see kulu, mis ma siin välja läks, et see oli mul ettevõtluse kulu ja no ühesõnaga, et sa kat, noh, nii-öelda määrad õiged kategooriad ja vastuse kategooriatele, siis pannakse see nii-öelda informatsiooni raport nagu kokku, mis siis nagu vajalik on või mida nii- Maksuamet on ette ära defineerinud, eks, siis noh, põhimõtteliselt jah, nagu pank muutub sul siin partneriks, on ju. Või raamatupidamise ettevõte või kes iganes sul seda teenust nagu pakub, eks ju, aga, aga mõte on jah, selles, et et, et sa ei pea nagu eraldi nagu ise mingeid deklaratsioone koostama, et, et sa lihtsalt nagu sõna otseses mõttes oled oma, oma, oma nii-öelda selle kontoga nagu, nagu vabatahtlikult nii-öelda avatud ja, ja, ja kui sul sularaha mängus ei ole, siis on sul ju kõik tehingud seal olemas, on ju, isegi kui sa kellelegi Nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu kohtale. Me räägime jah, selles mõttes nagu ettevõtte, ettevõtlusega seotud nagu nii-öelda aruandlusest, noh, sul on seal ka näiteks ma ei tea, Peabimaksu deklaratsioon tuhande arvete kohta näiteks, tuhande euroarvete kohta ja nii edasi, on ju, et seal on nagu need, neid, neid alalõike on päris palju, on ju, aga noh, mõte on jah, selles, et jõuda nagu olukorrani, kus, kus see kõik, et kui sina oled nagu avatud, kui sul sularaha mängus ei ole, et siis sinu eest on hoolitsetud, on ju, et Et see on see, kuhu tahetakse välja jõuda, et siin on nagu noh, tõsine ettevõtmine, et noh, siin on nagu kas seesama see küsimus, et et noh, kui palju statistilist infot noh, peaks kuskilt kuidagi veel juurde hankima, juurde saama, seda, mida Statistikaamet vajab, on ju, et see kõik vajab nagu ülevaatamist ja läbivaidlemist ja ja selge on see, et, et see vajab ka väga avatud mõtlemist ja, ja nii-öelda... seaduse tegijate poole pealt on ju, sest noh, me peame ka mõningaid seadusepügaleid muutma ja jälle see tempo tõenäoliselt ei jäägi mitte IT taha, vaid jääb ikkagi selle taha, et kui ruttu me mingi, mingi nii-öelda seaduse asja muudatud saame on ju, see on ikka uskumatu, kui ajalised asjad käivad siin ka, kas, ka siin efektiivses riigis, eks. Aga, aga jah, et idee iseenesest üllas ja, ja mõtlen, kui sellega hakkama saadakse, siis tegemist on ikkagi nagu noh, mitte ainult Euroopas või kogu maailmas uutselt ainulaadse nähtusega ja Euroopa Liit näiteks on ammu juba otsinud, kuidas nagu väike ja keskmise ettevõtetega nagu sellist nii-öelda maksu raporteerimise või üldse sellise info kogumise valdkonda nagu lihtsustada, on ju, ja see, et kui Eesti sellest tuleb ära teha, siis on jällegi nagu noh, väga suur läbimure, väga suur müüre tehtud. Ja ta on ka veel sellepärast hästi oluline, et et ta vähendab, ütleme, ta nagu hõlbustab uutele ettevõtjatele turu, turule tulemist, on ju, et noh, väga paljud inimesed, kes täna nagu mõtlevad, et oh, issand jumal, et ma võiks ju mingeid kandleid teha ja neid müüa, on ju, noh, ei taha nagu ettevõtjaks hakata, sellepärast et noh, see tundub nagu noh, meeletu sebimine ja meeletu nii-öelda ja kui nüüd võetakse see ära ja tehakse see kõik tõesti nii lihtsaks, et noh, minu asi on ainult nagu leppida kokku, et ma sularaha ei kasuta ja, ja, ja, ja, ja et ma määran nagu konto peal need, need nii-öelda konteeringud nagu õigesti, on ju, et, et see ongi kogu nagu, nagu asi, mis ma tegema pean, ülejäänud kõik toimub automaatselt, me tõesti usume, et see võiks ka täiesti uut

Aga ma kuulsin enne, sa ütlesid, et see võiks käia ka Statistikaameti kohta, mis on ju, nagu ma olen ajakirjandusest lugenud, paljude väikeettevõtete no vaata, et vaenlane number üks Eesti riigis.

No ja siin ongi, no selles mõttes, et selge on see, et me noh, puhtalt nagu mingi pangakonto pealt kogu seda informatsiooni kätte ei saa, mida nagu täna Statistikaamet nagu vajab, ehk siis see ongi jälle see, et ka nemad peavad tulema oma nagu nii-öelda tornist alla ja, ja, ja, ja mõtlema selle peale, et, et kas ja kuidas on võimalik seda informatsiooni koguda nagu teistmoodi ja kuidas vastata neid samu küsimusi ära, mis nad peavad vastama kellegi jaoks, Aga nagu teistmoodi, ehk siis noh, Statistikaamet on, üks mõte, seal asjad ei käi kiiresti, seal on traditsioonid, seal on mingid põhimõtted, mis moodi asju tehakse, on mingi rahva standardid ja nii edasi, on ju, et, et selles mõttes sa ei, ma ütlen, see ei olegi nagu lihtne ülesanne, aga jah, et, et me vähemalt noh, nii-öelda Üritame seda nii-öelda, kas ma ütlen siis, nii-öelda pöörata, et noh, näis, mis välja tuleb, et kindlasti me saame asja seda teha niimoodi, et me teeme noh, koorda selle nii-öelda maksuraporteerimise poole, et et ehk siis näis on ju, kas, kas ja kui palju me suudame seda statistika poolt ka muu, mõjutada, aga, aga, aga eesmärk igatahes on, et, et seda mõjutama peab saama.

Ma ütlesin tegelikult selle jutu alguses ju, et need on asjad, mis noh, kuhu me tahame jõuda, et need tuleb läbi vaielda, selgeks mõelda, eks ole, paberi panna ja nii edasi. See on, minu jaoks kõlab natuke nagu ohtlikuna, et, et kui kaugele kaks tuhat kuusteist sellega üldse nagu jõutakse, et kui midagi hakatakse läbi vaidlema, paika panema, me kõik kujutame ette, kui kaua seda aega läheb?

No hea asi on see, et seda on juba natuke ette ka nämmutatud, et see ei ole nagu päris nagu nullist, eks ju, et me oleme selle teema ja mõttega MKM ja, ja Maksu- ja Tolliamet oleme siin tegelenud juba nagu päris pikalt. mistõttu meil noh, endal ongi usk olemas, et me vähemalt selle, mis puudutab nagu maksu raporteerimise poolt, et me selle saame ikkagi päris ruttu tehtud, kui me saame ka seadusandliku poole nagu, nagu nii-öelda kiiresti paika, eks. Et statistika poolega ongi jah, selles mõttes natuke nagu keerulisem, aga ma mõtlengi seda ei ole mõtet teha ainult nii, et me teeme ainult maksuasja, et, et kokkuvõtetes noh, peab, peavad mõlemadest korda saama.

Kas, Taavi, kas seda on maailmas kusagil mujal tehtud selliselt, et väikeettevõtja maksu ütleme, raporteerimine on siis automaatna või poola automaatna?

No pigem on seda tehtud niimoodi, et, et, et noh, ongi reeglistikku niimoodi lihtsustatud, et mingitel juhtudel sa ei, nagu ei peakski nagu, nagu, nagu raportit tegema, on ju, et selles mõttes sellist nii-öelda konto pealt lugemise nagu automaatikat või automaatset süsteemi, on ju, et, et seda me ei tea, et oleks, oleks nagu tehtud.

Kas, ma küsin jällegi teistmoodi ka, et eeldades seda, et Eestis on ikkagi erinevaid ettevõtjaid, kelle jaoks osadele on see teatud siis, kas privaatsuse riive või riigi liiga suur sekkumine, et kas selline automaatne raporteerimine võiks jääda ikkagi vabatahtlikuks?

Ta ongi, tõenäoliselt ongi jah, selles mõttes ega me ei saa kedagi sundida, on ju, aga siin jälle tuleb statistika meile appi, selles mõttes statistika appi, et kui sa mõtled selle peale, mis põimub üksikisiku tulumaksuga, on ju, siis täna deklareerib üksikisiku tulumaksu üle interneti, noh, nii-öelda automaatselt, üheksakümmend kuus protsenti inimestest, on ju, ja üheksakümmend viis protsenti nendest üheksakümne kuuest ei muuda mitte midagi oma deklaratsiooni peal. Ehk siis tegelikult me, täna see, et sa lähed ja teed oma kolm klikki seal ära, on ju, noh, üheksakümne viiel protsendil juhtudel, sest me isegi ei, ei peaks noh, seda, noh see, inimene võiks saada nagu automaatselt selle nii-öelda raha nagu endale siis kontole või, või, või vastupidi, nagu mingi teatist ta peab juurde maksma, et, et Et kuna noh, niikuinii keegi ei muuda ja, ja inimestele meeldib seda kasutada, on ju, ja me usume, et noh, et, et ettevõtlusega juhtub sama asi, on ju, et et kuigi nagu kedagi ei sunnita, sa võid alati paberi peal ka esitada ja nii edasi, on ju, kuigi vist ettevõtete puhul noh, selle paberi peal ei tohigi esitada. Et siis noh, sa võid, sa võid jätkata sellisel moel, kui sa praegu teed, on ju, ehk siis me ikkagi eeldame, et, et kuskil mugav lahendus tuleb, et siis nagu inimesed on Nii-öelda huvitatud. Ja mis on muidugi hästi, kes on väga suured huvilised, on muidugi pangad ise, ehk siis noh, nende jaoks on see ilmselgelt nagu noh, uus valdkond, mis noh, võimaldab pakkuda neile nagu teenindavaid teenuseid, on ju, ehk siis nende jaoks kindlasti nagu väga huvitav valdkond,

jah. Miks, sa arvad, mida Eesti Rahatupidajate Liit ütleks, see nagu plaan väikselt, et rahatupidajad läheksakümmend üheksakümmend üheksa protsenti töötajatele?

No selles mõttes, et inimesed jäävad tööta nagu noh, seda ma nagu ei usu, sellepärast et me ikkagi näeme täna seda, et et selline lihtsustamine nagu nii-öelda ettevõtetega tegelevate inimeste nagu hulka nagu suurendab, on ju, seda, et turg iseenesest ka muutub nagu suuremaks, et noh, vajadus muutub suuremaks, on ju. Ja ühel hetkel, kui see enam ei ole väike ettevõtja, siis noh, see kokkuvõttes sa ikkagi vajad ju mingit rahavoogude manageerimist, sul on vaja noh, ütleme nii, et kui sa juba kasvama hakkad, on ju, siis on sul ikkagi nagu nagu mingist hetkest on sul vaja nagu, nagu tuge, eks. Eks ma arvan, et need ülesanded muutuvad raamatupidajatel noh, üks mõte on, et nad ei peaks tegelema nagu nüri raporteerimisega niivõrd palju, vaid nad saavad keskenduda ikkagi sellele, millel, mis on nende nagu nii-öelda see põhi või, või, või noh, see on nende põhikompetents.

Ma kujutan ette, et selline plaan võiks olla ju ka e-residentsuse kontekstis päris ahvatlev neile või noh, välismaalastele, kes, kellele sa võid öelda, et kui te teete niimoodi ja võtate sellise firma Eestisse, siis see on selline nagu ülejäänud elu elata ise?

Sul on väga õigus, siin on üks nüanss muidugi juures, et meil tuleb silmas pidada, et Et me peame muutma ka neid põhimõtteid, mis moodi me üldse nagu sellist ettevõtlust nagu, nagu vaatleme, ehk siis noh, küsimus on, et kust ta oma maksud maksab, on ju, kas ta maksab maksud nagu, kas see eriesent maksab oma maksud nagu Eestisse või ta maksab nagu sinna riiki, kust ta nagu pärit on, eks, ja, ja, ja täna on selgelt see, et, et kui me hakkame seda raha nagu Eestisse koguma, siis me muutume nagu uueks Luksemburgiks, on ju. Et mida meil nagu tõenäoliselt väga ei lasta teh, teha ja pannakse meid kinni selle koha pealt, eks. Aga noh, mõte ongi nagu selles, et, et noh, ideaalis võiks me saavutama saada sellise olukorra, kus kus jah, selle leeris on siin see nii-öelda informatsioon automaatselt jookseb nagu Maksu-Tolliametisse, eks, ja sealt automaatselt edasi jookseb sinna nagu riiki, kust ta ise nagu pärit on, sest noh, rahvusvaheline põhimõte on küll selline, et maksud tuleb maksta sinna, kus sa nii-öelda resideerud või, või kus sa seda nii-öelda infrastruktuuri kasutad, on ju, kus sa meie teede peale ei sõida, on ju, kui sa meie haridussüsteemi või tervishoiusüsteemi ei kasuta, on ju, noh, meil pole ka nagu põhjust sinu maksustamiseks, on ju. Aga sealsamas, kui sa elad näiteks Kanadas ja ikkagi sõidad Kanada teede peale ja kasutad Kanada haridussüsteemi ja, ja, ja tervishoiusüsteemi, siis on loogiline, et kas sellest tuleks nagu, nagu nii-öelda noh, olles selle ühiskonna osas, sa peaks nagu maksma selle eest Ehk siis see, see on nagu see võtmekoht, kus, kuhu nagu, nagu see ERIS-entsteerikuna peab nagu välja jõudma, et ta peab jõudma selle mudelini, nagu Eesti siin täna nii-öelda jagatud maa, majanduse koha pealt vaatleb, on ju, et noh, et, et et kui inimene saab Uberit, on ju, et, et siis Uber jagab seda informatsiooni Maksu- ja Tolliametiga, nii et noh, et automaatselt on teada, et kui palju see inimene peab maksma ka siis nii-öelda tulumaksu, on ju. Et me peame jõudma samasuguse nagu vaatepildini, samasuguse avatuseni ka e-residentsuse ja, ja nende enda maksuresidentriikide nii-öelda suhtes, ehk siis kus ma ütlen, et ka nende enda riik oleks õnnelik selle üle, et nende, et, et nende kodanik on e-resident ja et on Eesti ettevõte, me peame juba niisuguse pildini.

Sama siin, siin Uberit vahel, ma võtaks vahele, räägiks selgeks, mis saab sellest teemast aastal kaks tuhat kuusteist, et jagamismajanduse uued, uut sorti ettevõtlus ja selle koostöö siis meie Eesti riigiga, eelmise aasta lõpus Maksuametiga hakkas Uberiga ja vist ka Taxify võeti laua taha, asutasin rääkima seda, et siis oleks see maksude raporteerimine sellist tüüpi ettevõtjatele või siis kuidas öelda, mitte töötajatele, aga teenuse osutajatele mugavam, kas see kaks tuhat kuusteist aastal saab sinu hinnangul nii-öelda joone alla, saab, saab töösse?

Mul on nagu väga hea meel, et Maksu- ja Tolliamet on, on võtnud siin nagu väga selgelt niisuguse tulevikku vaatava pilgu, et või seisukoha, et vaatamist praegu Euroopas toimub, on ju, kuidas räägitakse, kuidas Ameerikas pärinevad jagamismajandusmudelid hävitavad Euroopa väärtusi ja toimimist, on ju, Et kui vaadata neid signaale, siis ja seda tõmblemist ka, mis, mis nagu Brüsseli poole pealt tuleb selles suhtes, on ju, siis jah, meie nagu Maksu- ja Tolliameti vaatenurik on päris värske, et, et kokkuvõttes ju mis meid huvitab, meid huvitab see, et kõik osapooled oleksid õnnelikud, et klient oleks rahul teenusega, teistpidi, et ettevõtja saaks ikkagi oma tulu kätte ja kolmaspidi, et, et riik saaks oma maksud kätte, on ju, ja kui see mudel nagu tervikuna toimib ja noh, täna tundub, et, et Uberiga neid kokkulepped saavutatakse, on ju, siis meil on toimiv mudel, millest võiks terve nagu Euroopa õppida, eks ju, et noh, sama asi ka on ju, mitte ainult siin Uberiga või Taxifyga, on ju, et, et need palk on...

Need Euroopa väärtused, millest sa rääkisid, et tihti, tahtnud sellega solvat teha, tundub, et vahel on need väärtused, et teeme vähem tööd ja saame rohkem raha ja mida need uued siis ettevõtlusvormid nagu jälle teistmoodi lasevad igaühel panna raha teenima endal midagi, oma tööd või tegevust. Ja see

ongi nii-öelda Euroopa ja Ameerika vahe, mis on kõike võimaluste maa ja mis on nii-öelda see, et, et ikka päris ei ole kõigi võimalusi.

Kas see Uberi ja selle, ütleme sõidupoliitika puhul mingi kokkulepe võiks laiendada ka mujale jagamismajandusse või see on ikka transpordi peale?

Sa mõtled praegu mida?

Mõtlen seda, et ütleme noh, me teeme seda, et me, Uberi juhid saavad oma, oma maksud automaatselt siis raporteeritud, aga jagame siis majanduses veel teisi valdkondi, no ma võin oma kodu välja anda... Ei,

mõtlen, ma, ma, ma ilmselt Airbnb-ga näiteks on selgelt nagu koht, mis meid nagu huvitab, eks, ja, ja mõte ongi nagu selles, et, et kokkuvõttes luua need standardid ära, et et, et kus iganes nagu, nagu see mudel nii-öelda noh, tööle hakkab või, või, või laiemat kasutust nagu leiab, et, et oleks kohe olemas ka nagu seda toetav üks, ma ütlen siis nagu maksukesistlus, eks, et aga, aga mitte ainult, et noh, ma ütlen, me siin juba jagamismaandusest räägime, on ju, noh, tehnoloogia abil keeruliste probleemide lahendamine on alati olnud Eesti selline nagu, kas ma ütlen, nagu eripära või, või os Ja ütleme näiteks oma dotatsioonide koha pealt, mis täna makstakse, näiteks busside, bussi- või transpordi dotatsioone, on ju, siis täitsa tõsiselt mõtleme, et, et kuidas seda mudelit ikkagi nagu muuta, et oleks efektiivsem.

Väga hea, teeme väikse pausi ja räägime kohe edasi. Jätkame Restarti saadet, kus me räägime Taavi Kutkaga sellest, mida Eesti e-riigis veel sel aastal juhtuma võiks hakata. Sa ütlesid, et meil on palju keerulisi probleeme, mida me saaksime tehnoloogia abil lahendada. No riigivalitsemine ise on üks keeruline probleem, et kas, mida... võiks muuta me selles või mis plaanid teil on, et teha riigi juhtimise otsused targemaks nende andmete põhjal, mis meil on?

See on jah, väga õige märkus, et et et riigil on meeletus kogus informatsiooni ja Noh, see, et open data ja, ja infovälja noh, seda siin nüüd otsast on tehtud ja ma pean ausalt tunnistama, et, et ta väga hästi ei lähe, et, et see huvi nagu avatud andmete vastu on ikkagi suhteliselt leige ja, ja isegi see info, mis juba praegu väljas on erinevate koduleheküljede või portaalis, on ju, et et ei leia nagu väga palju nagu, nagu kasutamist. Aga mis on jah, suur probleem ja, ja, ja ka suured võimalused on, on ikkagi see, et et Eestil on täna jälle suutsete unikaalne infohulk olemas, ehk siis mida meil on võrreldes noh, oma naabritega või teiste riikidega paremini, on see, et et kui me võtame sellesama nagu noh, tuhande euro deklareerimise nagu reformi, siis ühelt poolt see lahendus ära nagu käibemaksu petsustab noh, probleemi kuhugi maani, on ju, et ilmselt me näiteks teavadki, aga aga eelmisel aastal rohkem kui sada kakskümmend miljonit eurot korjati kokku, nagu nagu tänu sellele muuta, muutusele, eks. Et siis see annab, sellise võimaluse veel, et ta tegelikult nagu, kuidas ma ütlen, ta annab sulle tagasisidet, mis moes on majandus üldse toimib. Ehk siis kuidas erinevatel sektoritel läheb, eks, kas nüüd läheb üles-alla, on ju, kui palju, kui sa kombineerid seda informatsiooni veel selle informatsiooniga, et, et kui palju selles sektoris inimesi töötab ja, ja, ja mis palku nad saavad ja, ja nii edasi, on ju, siis iseenesest meil on nagu väga adekvaatne juhtimisinfo, oleks nagu olemas, Noh, loomulikult agregeeritud kujul, et seal keegi ei tohi nagu vaadata, et me ei tohi vaadata, et kuidas nagu ühel ettevõttel konkreetselt läheb, eks, on ju, aga aga kui me vaatame näiteks, ma ei tea, IT-sektorit kui tervikut, on ju, või, või vaatame keemiatööstust kui tervikut, on ju, et siis see on nagu see agregeeritud tasem piisavalt kõrgele, et me võime sealt nagu järeldusi teha, eks. Ja see võimaldaks nagu hoopis nagu teisel tasemel nagu, nagu, nagu ennustada, et, et mismoodi Eesti majandusel nagu, nagu, nagu läheb, on ju, et me põhim noh, andma välja selliseid ennustusi, et, et kaheksakümne protsendise tõenäosusega järgmise kuue kuu jooksul keemiatööstusest noh, Ida-Virus me kaotame noh, kuusse töökohta. See on

näide praegu, täielik. See on

täielik näide, et see on suveline näide lihtsalt, on ju, aga, aga ma ütlengi, et noh, et, et noh, sellise informatsiooni me suudaksime nagu, nagu lahti teha. Ehk siis, kui me võrdleme seda situatsiooni või olukorda näiteks sellega, kuidas Soomel oli, see Soomel oli Nogiaga, Et kui Nokia oma tipphetkel seal kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa, moodustas üle kahekümne protsendi Soome majandusest, siis neil oli ka ju tegelikult noh, iga päevapõhiselt oli näha ju, mismoodi nendel ühel viiendikul nendel majandusest läheb, on ju, noh, nokiaktsia väga selgitada peegeldas, on ju, aga kuna neil ei olnud, neil ei olnud olemas nagu seoseid, siis isegi kui nad teadsid seda, et ma ei tea, näiteks Oulus oli väga palju ettevõtteid, kes tegid Nokiala langet, Nad ei teadnud seda, et noh, et a la, et, et kas see on, kas Nogi on nende ainuke klient või mitte, on ju, et nüüd a la kui Nokil on kehvasti, et kas siis ka nemad lähevad kõik kohe pankrotti, on ju, et seda läbipaistmist ei ole, on ju, ja... Ja seda

nad tegid ainult nii-öelda tagantvaates, on ju, et tagantjärele?

Jah, siis, siis meil on nagu selles mõttes nagu noh, pilk selgelt nagu parem, et, et kui me näeme, et mingil sektoril läheb halvasti, on ju, Siis me näeme kohe ka seda, et, et kes on selle sektoriga seotud sektor ja kui palju nemad pihta saavad ja, ja ja palju see riigile maksma läheb, kui me kaotame näiteks kuussada töökohta kuskil valdkonnas, on ju, kui palju on seal jälle seotud inimesi taga, taga, kui suur see nii-öelda sotsiaalne katastroof on ja nii edasi, on ju, et Et, et selles mõttes nagu selle info nagu esiletoomine noh, on võimalik ja, ja see on ka asi, see on üks, üks nendest nii-öelda mürjetest, mida me nüüd siis tegema hakkame, eks. Aga siin on suur probleem, ehk siis noh, meie inseneride võime selle nii-öelda informatsiooni välja tuua ja täiesti niimoodi välja tuua, et, et, et mitte mingil juhul ei ole rikutud kellegi privaatsust või, või, või, või, või andmeid ei ole lekitatud. Et me suudame selle infoga välja tuua, aga jah, et meil täna ei ole nagu Eestis piisavalt kompetentsi, kes nagu, kuidas ma ütlen siis, oskaks selle infoga, et siis nagu midagi asjalikku teha, on ju, ehk siis no isegi kui me annamegi, ma ei tea, anname Viimsi valale ette profiili, et näete, et, et te olete täna nagu tsoonis punane, et selleks, et te olete tsooni kollane, on ju, te peaksite tegema need ja need nagu, ma ei tea, meelitama juurde endale ma ei tea, nelisada uut töökohta või, või, või, või ehitama juurde nagu kaks lasteaeda või, või, või, või kakskümmend elumaja, on ju, et noh, et, et et, et meil ei ole neid inimesi, kes nagu nagu suudaksid nagu nii tarku otsuseid teha.

Meil on nagu maailma klassi insenerid, kes, IT-arhitektid, aga, aga maailma klassi poliitikuid oleks siiski vaja, kes... Kusjuures

see ei olegi nii poliitikute teema, et see on ka samamoodi nagu, nagu, nagu spetsialistide töö, ehk siis sul on ikkagi, tänapäeval on olemas erinevad tulevikku õnnestamise mudelid ja, ja, ja, ja, ja erinevad isegi nagu simulaatorid, millega saab nagu läbi mängida, et noh, et alad, kui me nagu noh, muu ei tea. Teeme mingi maksusoodustuse kuskil või, või, või muudame kuskil mingit näitajat, pool protsenti siia-sinna, on ju, et noh, mis nagu juhtuma hakkab, on ju. Et seda on võimalik kõike nagu simuleerida, et, et noh, Eesti on küll muidugi väga väike turg, eks, et, et, et seal on teatav, teatavad veaohut, veaohut sees, eks, aga, aga ütleme nii, et iseenesest on võimalik teha ja, ja jällegi noh, nii-öelda noh, Eesti on nii-öelda ainulaadses situatsioonis, et... Et kui me sellega hakkama saame, siis on, on, on tiiger astunud jah, selles mõttes väga suure sammu edasi, et kui siiamaani oleme ainult nagu andmeid kogunud ja, ja, ja noh, püüdnud nagu kliente teenindada, on ju, siis see võimaldaks hakata ikkagi korralikult nagu tuleviku ennastama.

No ma ise jätta repliigi korras mainimata ka seda, et Eestis on ju maailmaklassi tööriistu vahendeid selliste lahenduste loomiseks, ma käisin aasta lõpus rääkimas, eelmise aasta lõpus rääkimas Cybernetica ettevõttes, kes loob programmi nagu Sharemind, mis pakub võimalust privaatselt, siis ongi andmeid koguda, analüüsida, ilma et kellegi üksiku, üksiku ettevõtte või isiku andmeid paljastataks ja nende mõte oli muidugi väga lennukas, et see sobiks ideaalselt lego klotsina sinna X-tee külge, saaks kogu e-riigi andmeid nagu analüüsida sellega. Et meil tehakse põnevaid asju selles vallas?

Jaa, nagu antud situatsioonis muidugi see, et noh, andmed jäävad nii-öelda, ma ütlesin, et sellist analüüsi tehakse nagu agregeeritud andmete pealt ja anonümiseeritud andmete pealt, on ju, et, et siin seda nii-öelda karjuvat vajadust nagu, nagu sharemind'i järgi nagu otseselt ei ole, eks, et seal on need tulemused vähemalt nagu esimeses astmes saab kätte ka ilma selleta, on ju, et Et mis muidugi ei tähenda seda, et see on hea projekt.

Aga see on ikkagi, oleks selline tuleviku ennustamine, see mudeli loomine, oleks ikkagi üsnagi jällegi projekt, mis hõlmaks palju erinevaid ametkondi, kelle vastutada või kelle vedada see peaks olema?

No konkreetselt see näide, mis me siin praegu oleme toonud, on jällegi noh, kuna need andmed ei tohi nagu Maksu- ja Tolliameti nagu ruumidest lahkuda mitte kuskile, on ju, et siis see veab jääb jääma nagu Maksu- ja Tolliameti nii-öelda nii-öelda sisse, noh, konkreetse need olid, mis ma tõin, on ju, aga aga noh, näiteks siin praegu on lumised ilmad, eks ju, on ju, mingites situatsioonides tuginedes informatsioonile, mis meil tuleb Waze-ist, mis meil tuleb nagu ilmateenistusest, nii edasi, on ju, nii mõningi juhul võiks juht, noh, olla, olla, olla temaks see, et me saadame kiirabibrigaadi juba nagu nii-öelda, kus ma ütlen, enne välja, enne kui laks ära toimub, on ju, et, et noh, võib-olla natuke soovune mõtlemine või natuke utoopne mõtlemine, aga noh, et, et anda nagu aimdust, et et, et see andmetega, andmete põhjal nagu otsuse tegemine ja, ja, ja targemate otsuse tegemine, et et see ei ole ainult nagu maksuvaldkonna teema, et seda, seda, seda võitu saaks igalt poolt.

Need on Maksuameti plaanid, mida mina võib-olla tahaks küll küsida kindlasti selle kohta, et kui kaks tuhat kuusteist aasta Eesti e-riigi midagi ette võtab, e-riigis ettevõetakse, siis ma arvan, et paljudele tavakodanikele paistab silma üks väikene kaart, mille peal on KEEP, mis on ID-kaart ja... Ja see on väga staažikas projekt juba maailma mõistes, Eesti mõisteski juba varsti, kas viisteist aastat on täis või, või saab, saamast täis?

Kolmteist, neliteist,

jah. Et kas me ID-kaardi tehnoloogias on midagi muutust tulekul?

No kõige tähtsam on nagu see, et millest tuleb nagu aru saada jah, et, et et ID-kaart on tehnoloogia ja, ja see tehnoloogia läheb aeg-ajalt katki ja seda on vaja uuendada ja, ja, ja parendada ja noh, teeks samamoodi, kui tooma telefoni ja update-ita, siis, siis on vaja ka nagu kaarte aeg-ajalt update-d, eks. Et siin on täna see teema, et et parandatakse standardit või standardile vastavust, tõstetakse nii-öelda turbijõudu kaardil, aga ega me vaatame ringi ka ja, ja üks, keda me tõesti jälgime huviga, on, on täna Singapur, ehk siis kuna Singapur on minemas nagu ja noh, tema, nemad jätavad nii-öelda kiibikaardi vahele, ehk siis nemad liiguvad otse biomeetria peale. Et me jälgime seda, mis seal nagu toimub ja, ja kui nende nagu investeeringuid ja lahendused nagu ennast õigustavad, siis me mõtleme nagu ka uue roadmap'i välja nagu meie, meie nii-öelda noh, nii-öelda kaardile ja, ja, ja, ja üldse autentimise autoriseerimisega kirjutatud lahendustele, ehk siis et me tahaks, ma tahtsingi öelda, et, et kokkuvõttes, mis on täna nagu nii MKM-i kui riigi infosüsteemide amet, nagu eesmärk, et ei ole see, et me istuksime nagu, me peame igal juhul kasutama ID-kaarti või me oleme kinni nagu mingisugust nagu tehnolo Et meil huvitab ikkagi alati ainult see, et, et kuidas kaitsta seda, et, et, et et infokast on oleks turvaline ja, ja et inimene saaks kindel olla, et, et noh, keegi, keegi tema asemel nagu ei esine või, või, või, või tema identiteeti ei varasta, eks ju, et, et et see on niisugune see põhieesmärk, on ju, see noh, millise tehnoloogia abil me selle saavutame, on ju, et, et see on pigem selle järgi, et mis on nagu kõige... kõige turvalisem ja, ja, ja, ja paremini, et ta saadab ja, ja, ja, ja kasutajaks mugavam.

Aga samas ka e-teenuse puhul noh, nagu videokaardi puhul või, või muu tehnoloogia puhul enda tuvastamiseks internetis on, on oluline see kahtlus-mugavus ka, on ju, me veel leiame ka kõik turvalised lahendused, aga rahvas hakkab kasutama nendest kõige siis lihtsamalt ja mugavamalt.

Kusjuures nii näiteks, kui see ei ole, et, et see ei vasta tõele. Ehk siis PIN-kalkulaator on näiteks äärmiselt ebamugav ja tülikas vahend. Ma olen nõus, nõus. Ja PIN-kalkulaator on jätkuvalt selgelt populaarsem kui Mobiili-ID. Mis on minu silmis näiteks nagu nendest täna või Eesti valikutest kindlasti minu, minu jaoks kõige mugavam, eks, aga, aga on, on terve, terve seltskond, kes ei ole nõus nagu loobuma kunagi ette õpitud nõksutest ja vahenditest ja, ja ütleme nii, et elu näitabki seda, et et pigem inimene kasutab seda, mida ta on harjunud kasutama ja, ja ta ei ole väga nõus nagu muutuma, eks. Aga jah, et kui me ütleme, et kui me saaksime oma hääle silmasõrmega noh, asjad tehtud ilma seda kaarti või, või PIN-kalkulaatorit kotist välja nagu, nagu krabistamata on ju, et, et see, see võib nagu mingeid, mingeid arusaamu ja standarde muuta.

ID-kaardi ja KEEP-kaardi ja Mobiil-ID vahe on ka see, et noh, me oleme kogu saate läbivalt rääkinud e-residentidest, nendel ei ole võimalust selle KEEP-kaardi asemel siis teistes on lood kasutada Mobiil-ID-d, kui nad ei tule Eestisse ja ei võta Eesti mobiilaparaatroll, SIM-kaart ja edasi, nii edasi. Kas meil on kui nagu lootust, et me saame nendele pakkuda sellist telefonipõhist mingit tuvastamissüsteemi?

Kindlasti on jah, et selles mõttes ma ütlengi, et me vaatame nagu väga teravalt seda, mida nagu täna, täna Singapur teeb, eks, ja, ja ja tehnoloogia ju areneb iga päevaga ja, ja biomeetrilised nagu tuvastusmeetodid on noh, järjest rohkem, rohkem ka Anne kinnitamas, eks, et et ma tõesti ei imesta, kui paari aasta pärast, okei, paari aasta pärast on natuke vähe, aga ütleme, siin paari-kolme aasta pärast nagu me ei Noh, nii-öelda ID-kaart on kindlasti olemas, aga ta ongi nagu pigem nagu, nagu, nagu reisidokument, mitte nagu tuvastusvahend.

Väga hea, no kaks tuhat kuusteist aastat tundub selles mõttes põnev, kui nüüd ette vaadata, meil on siin mitu müüret ette valmistamas, valmistatamas, kas need müüged nüüd saavutavad oma maksimaalse valjususe see aasta või on need ikkagi, praegu tuleb stardiaasta, kui siis need Maksuameti projektid nagu pannakse käima?

Kindlasti noh, stardiaasta selles mõttes, et noh, ma ei tea, nagu ka see tuhande euro innovatsioon oli, et tehti ta ära nagu kaks tuhat neliteist, eks ju, ja, ja, ja, ja efekt ja pauk tuli ikkagi aastal kaks tuhat viisteist, on ju, et noh, järgmisel aastal, on ju, et, et et ma arvan, et siinsama lugu, et, et kõik, mis see aasta saab nii-öelda pinnasena või põhjana laotuda, on ju, et, et, et seda, selle, selle tulemusi me naudime nagu, nagu aasta pärast, jah. Aga ma tahtsingi öelda, et see kokkuvõttes see innovatsioon on mitte ainult täna nagu maksunduses ja, ja, ja, ja rahanduses, vaid vaid, vaid ikkagi kõikides ministeeriumides ja, ja investeeringute hulk, mis ikkagi turule täna nagu pannakse nii-öelda süsteemide parendamisse, et, et, et see on, see on märkimisväärne, ma ise nagu väga ootan näiteks, et valmis suur uus e-tervise strateegia, on ju, et, et ka ikkagi tervishoius nagu uus kvaliteedihüpe nagu tehakse, et, et täna on seal nagu see vesi väga kaua juba seisma jäänud.

Ja siin ootab ilmselt kogu Eesti seda, et tiiger ka sinna oma käpa vaneks, aga meie tänane Restart on läbi, me rääkisime Eesti e-riigi aastast, mida kaks tuhat kuusteist toob, järgmine Restart juba nädala pärast!