AI_pealkiri: Katre Kasmel ja Ott Vatter teevad kokkuvõtte e-residentsuse esimesest tegutsemisaastast

Restart on jälle eetris, sest on laupäeva pärastlõuna, tere kõigile kuulajatele, saatejuhid nagu ikka, Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka ning meil täna kaks külalist, Ott Vatter, kes on e-residentsuse tootejuht ja Katre Kasmel, kes on e-residentsuse kommunikatsioonijuht ning Taavi ise on siis e-residentsuse juht.

Ma ei ole, ma olen nõukogu esimees. Noh, see

on nagu Riigikogu esimees, ei ole riigijuht või on

küll. Projekti juht või ütleme, programmijuht on ikkagi Kaspar Korjus, eks siis.

Selge, no ühesõnaga, meil olen mina ja siis kolm inimest, kes tegelevad suhteliselt palju oma töö ajast e-residentsusega ja me räägimegi täna terve saate e-residentsusest, sellepärast et see lugupeetud e-residentsus sai teisipäeval üks aasta vanaks.

Ma teen sellisega väikse paranduse, ma tegelen e-residentsusega seitseteist protsenti oma ajast.

Kas sa oled nii täpselt välja?

Ei, mul on oma, track'in oma aega. Tõsi või?

Me teeme sellest ühe saate, kuidas Taavi Kotka aega kulutab? Seitseteist protsenti, okei. Ühesõnaga, me räägime terve saate täna e-residentsust ja sellest, kuidas see aasta läinud on ja, ja kuidas ülejäänud aastad lähevad, aga tegelikult võikski küsida, et kuidas see aasta siis läinud on, kas on mingi, kas on võimalik vastata mingil muul moel, kui et päris hästi on läinud?

Ma arvan, me peaksime tegemist niimoodi, et kõik vastavad täitsa nii-öelda järjepanu.

Saadame sinna ukse taha ja siis teised vastavad.

Ma hakkan ise pihta, et no suurte numbrite koha pealt läks ju väga hästi ning siis kaks tuhat oli eesmärk, seitse tuhat kolmsada on käes, eks, ja aasta pole veel, okei, päris aasta pole veel läbi, aga aga kus me nagu alla nii-öelda lasime või ütleme, alla, üle, üle, üle lati ei saanud, oli ettevõtete arv, eks, et me lootsime, suudame ka kuussada ettevõtet saada täis, kes on nii-öelda siis Eestiga, kes on teinud uue ettevõtte Eestisse, on ju, et selle numbriga me nii-öelda nagu edu ei saavutanud, aga no ütleme nii, et et pole hullu, et ta on ikkagi start-up, esimene maailma riiklik start-up ja, ja, ja ütleme nii, et esimene aasta on üleohutust hästi läinud, jah.

No Katre, kuidas on läinud?

No ma olen igati nõus, et on läinud erakordselt hästi palju paremini, kui ma kunagi lootsin, kui ma tulin siia tiimi tööle. Ja mis mind ka veel väga vaimustab, on see, et rahvusvahelise meedia huvi on jätkuvalt väga suur.

Jah, sellest on üsna vist lihtne kirjutada või? Et tuled Eestisse ja nad on jälle midagi uut välja mõelnud, tegelikult me viisteist aastat näitasime seda paberivaba e-valitsust, eks ole kõigile, nüüd on üks uus asi siis, mida näidata.

Kusjuures see, näiteks ongi see, et, et see huvi ei ole vaibunud, et me lootsime või mis me lootsime, me arvasime, et et kuidagi nagu noh, jahtub maha pärast seda, kui Eduard Tuukas selle kaardi jätta sai, et noh, siis oli tõeline piik, eks kõik kirjutasid üle maailma, aga Aga ei ole, et ikkagi iga nädal tulevad need päringud sisse ja, ja Delekaadio, ajaleht, nii et panid Katrini alat tööd täis.

Jaa, absoluutselt, pidevalt.

Kas see käib kuidagi lainetana või, või kust see teadmine, kuidas see levib mööda näiteks Lääne suuri meediaväljaandeid?

No palju tuleb ikkagi jooksvalt, e-residentsuse kohta üldiselt, aga muidugi ka siis, kui näiteks on põhjust, kui tuleb mingi uus väike arendus või kui me ise teeme midagi, nagu näiteks siis, kui oli Garage48, et siis sellest kirjutati. Või nüüd, kui on lisandunud uued teenused, et siis samamoodi.

Aga otseselt ma mõtlen, et me mingit turundust ju teinud ei ole, et, et need kampaaniad alles nagu on plaanis, et me järgmisel kevadel hakkame võib-olla siis kampaaniat ka tegema.

Nagu päris nagu reklaamikampaania.

Ütleme, et noh, tellime nagu artikli või tellime tähelepanu endale, eks.

No see on ikka pigem nagu teavitustegevus või teavitustekampaania, et mitte need otseselt reklaamikampaania.

Jaa, aga mõtleme, et siiamaani teadlikult seda nagu teinud ei ole, et ma lihtsalt olen ukse sisse tulnud.

No Ott, sina oled siis e-residentsuse tootejuht, kuidas, kuidas to

Tooteaasta on olnud väga huvitav alguses, ma arvan, et see toode oli kindlasti, kindlasti palju rohkem katki, kui ta täna on, ma ei julge väita veel tänase päevaga, et see toode lõplikult valmis on, tegelikult siin on veel päris palju edasi minna. Aga, aga ma arvan, et selle ajaga me oleme suutnud nagu riigisektoriks kindlasti teha midagi, midagi enneolematut, et, et nii kiiresti mingid asjad, erinevad ministeeriumi koostööd on suutnud, suutnud tuua meile sellise tulemuse, et võib rahul olla

küll. Mis see kõige suurem kasu huvitav võiks, kui me, kui me prooviks sõnastada seda ühte suurt kasu e-residentsusest? Mis see võiks olla aasta jooksul?

Selles mõttes peaks vist mina lahti painutama ennast, et et ma ütlen ausalt, et kui me hakkame võtma rahas mõõtma...

Ei, ma ei tea naa, ma ütlen üldse, võib-olla see kasu on hoopis kuskil kolmandast kohast tuleb, mida me praegu ei kujuta ettegi.

Põhiline kasu, mis minu jaoks on tähtis, on see, et me oleme ära tõestanud selle, et seda nii-öelda teenust või ütleme, sellist nähtust nagu e-residentsuste nähtus pigem. Et seda on maailmale vaja ja et see hakkab maailmas nagu toimima ja, ja parim nii-öelda tõestus selleks ongi seesama, et teised riigid juba kopeerivad, eks. Et, et see, et, et, et mingi riik hakkab pakkuma teise riigi noh, nii-öelda inimestele teenuseid, et see on nii-öelda noh, tundub maailma selleks, et siia jääda. Ja ongi sellise oma küsimus, on ju, et, et noh, mis saab olema see Eesti eelis, on ju, et noh, see on samm kaks, on ju, et me selle nagu aru saama, et meist ei saa saada uut Luksemburgi, et me ei saa teha...

Nojaa, aga samas, kui ma juba tahaks, tahaks, eks ole, siin urgitseda, siis ma ütlen, aga mis meil sellest kasu on, et, et me oleme maailmale ära tõestanud, et sellist asja on vaja?

Ei, selles mõttes nagu projekti...

Minule eestlasena see ei anna võib-olla eriti

midagi. Arneb ikka, sest projekti eesmärk on ju leida Eesti ettevõtetele rohkem kliente. Me oleme vähenenud majandus, meie majandus jääb järjest väiksemaks, on ju, meil on vähem inimesi, noh, näed a la Venemaale pandi sanktsioonid ja nii edasi, on ju, et majandus jääb järjest väiksemaks, on ju, selleks, et meie ettevõtted saaksid kasvada, neil on rohkem kliente vaja. Ja, ja mida me praegu teeme, ongi see, et me ju toome kliente juurde ja täna ütleme ausalt, meil on turuplatsi peal seitse tuhat kakssada või seitse tuhat kolmsada rahataskut täis klienti, kes ootavad, et davai, müüge mulle midagi, on ju, et noh, noh, nüüd on see teine probleem, et noh, meil ainult üks, üks lett või kaks lett on, pakuvad mingi tõunu, on ju, et noh, et, et meil on vaja see turuplats täis saada, nii et, et oleks nagu neid teenuseid ka.

No Katre, kui sa räägid nende pärisajakirjanikega, mis see on, mida, mille vastu nemad nagu kõige rohkem huvi üles näitavad või mis, mis selle e-residentsuse juures neid huvitab?

No kõige rohkem ikkagi see, et mis see ere, e-residentsus ise

on.

Jaa, osad on veel sealmaal. Ja muidugi järjest kasvavad küsimused ettevõtte loomise võimaluste kohta ja maksuküsimuste kohta.

No okei, et need ikkagi huvitab, nad näevad siis oma nii-öelda läbi välismaalase prisma, et see on midagi, mis võimaldab mul luua ettevõtet ja võib-olla makse optimeerida Eestis või?

Selle mõttes on sul õigus, et on ikka väga palju täna selles pildis veel, mis puudutab noh, ütleme noh, kas see on uus Küpros või kas see on uus Luksemburg on ju, et noh, et see on nagu klassikaline vaade, Ja ma arvan, et noh, niimoodi vaadati ka Uberit või Airbnb'd alguses, et noh, et mis asi see nüüd siin on, on ju. Ja ma tahangi öelda, et, et, et see nii-öelda Eesti nõks või, või, või Eesti nii-öelda eripära, et, et see, mille allasin on loomisel, on ju, et, et me. Me kokkuvõttes ei taha teha uut Luksemburgi, et me näemegi nagu pigem neid trende, et. Et maailmas üle rohkem tekib uusi ettevõtteid, sellised ühe mehe ettevõtteid ja kes pakuvad globaalseid teenuseid. Ja need inimesed on vaja ära teenindada ja me loodame, et siit tuleb see nii-öelda mureng või siit tuleb see nii-öelda. Disruption, et, et me muutume nagu, kuidas ma ütlen, nagu nii-öelda mugavaks ja kiireks ja soodsaks lahenduseks just nende inimeste jaoks.

Kes need kopeerivad meid muide, sa enne ütlesid, et juba kopeeritakse?

No meil on praegu Holland, Dubai, Singapur on Eestis, Leed on ka öelnud, nemad tahavad ka ära teha, aga noh, ütleme Leedu puhul me oleme veits nagu kahtlevad, et.

Kuidas see kopeerimine käib, ma, mina, olles elanud siin Eestis terve oma elu, ma saan aru, et meil on ID-kaart, mida kellelgi teisel ei ole ja seetõttu Meie, eestlased valitseme seda e-teenuse värki ja internetti ja teised ei saa ligilähedalegi.

Ma tean sulle väikse täpsustuse või, või paranduse, et see ID-kaart iseenesest ei ole see väärtus, et meil on olemas üks eriline asi ja see on see, et me saame anda digitaalset allkirja, mis on võrdune sellega, et noh, on jälle notariane kinnitus peal ja seda nüüd ei ole kuskil. Okei, eestlased on üle, üledimensioneerinud, et noh, me aalame, me anname sellise algkirjaga, juhul kui me teeme kolme eurost ülekannet pangas, on ju, aga... Aga

annamegi ju?

Jah, annamegi, on ju, ütleme noh, miks see küsida, et noh, kas on alati vaja nagu notari kinnitus, kus sa teed kolme eurost ülekannet, on ju, aga see teebki selle asja nagu eriliseks ja see on see, millest nagu muu maailma aru ei saa, on ju, et noh, et et need kasud, mida meie nagu näeme sellest nagu noh, nagu tehingumaailmas, on ju, see pole mujale maailmale kohale jõudnud, sellep Ei, nad kopeerivad seda nii-öelda staatust, ehk siis seda nähtust, et sinu majanduse küljes on olemas inimesed, kes tegelikult füüsiliselt sinu juures ei ela. Et see on see nähtus, nad kopeerivad seda nähtust. Eks sa mõtled Singapuri peale, Singapur on Hiiumaast väiksem saar, on ju, kus elab viis miljonit inimest, on ju, nad füüsiliselt ei mahu ära sinna enam. Kinnisvarahinnad on ülikallid, on ju, ja selleks, et oma majandus suuremaks saada, on jällegi vaja nagu noh, liita selle riigiga need inimesed, kes noh, füüsiliselt seal isegi ei ela, muidugi kasutavad Et nende jaoks see nähtus on see, mida nad ütlevad, oh jess, täpselt see, mis on puudu ja nüüd teeme ka.

Ott, kuidas see sinu vaatest on, et kas teistel on võimalik see meie e-residentsus, mida, mida me oleme aasta otsa ehitanud niimoodi klõpsti ära kopeerida või ei ole?

Klõpsti kindlasti ei ole, ma arvan, et kõigil on see võimalus, oleneb lihtsalt rahalistest vahenditest ja, ja olemasolevast siis IT-spetsialistide turust, aga meile, meil on selline eelis lihtsalt infrastruktuuriga, mis on tegelikult juba aastatepikku üles ehitatud, et, et seda ei ole võimalik nii kiiresti kindlasti kuidagi kopeerida.

Mis sa mõtled, selline, see on sama ID-kaardi... ID-kaardi jah,

jah, ja kogu, kogu infra tegelikult, mis meil on ju arendatud alates üheksakümnendate lõpust, on ju kaks tuhat algusest, kui me ID-kaarti üldse kasutusele võtsime tegelikult. Et, et me oleme seda süsteemi jätkuvalt nii pikalt juba arendanud, et teistel nagu kohe päevapealt järge tulla on, on pea, et võimatu.

Aga kas siin on üldse selles, selles maailmas olemas mingi nagu esimese eelis või et noh, kas me, kas me oleme selle e-residentsuse Coca-Cola nagu?

Loomulikult.

Et see, et me oleme, esimene annab meile pikemas perspektiivis ka midagi või? Kindlasti.

No selles mõttes me jah, kui me vaatame enda enda IT-ajalugu, on ju, siis alati on olnud tark, kaval on olnud tarkopeerija, kus ma mõtlen siis ID-kaardi peale, on ju, et siis sommid tegid valmis, kukkusid läbi, Me õppisime nende vigadest, tegime paremini, läks tööle, on ju, et noh, et, et ütleme nii, et noh, rahaliselt kindlasti esimene vagun on kavalam olla, et lase teisel selle nii-öelda lastehaigused ära põdeda, vaata, kas moodi või asi tööle hakkab ja siis teeb kokkuvõttes parema asja, on ju, et noh, ega nagu Skype on ka esimene IP-telefon maailmas ja nii edasi, on ju, et noh, et selles mõttes et, et see on nagu nii ja naa, aga ütleme nii, et põnev on olla esimene, et kogu seda maailma avastada, muidugi, ma ei tea, Katre võtjate näevad

Ma mõtlen, et see käib ju maksumaksja raha eest, see suur avastamine või, äkki me tegelikult peaksime ütlema sulle, et kuule, et miks sa sellega esimesena tulid, et Eesti rahval oleks olnud parem, kui me oleks tulnud teisena?

Vot see ongi nüüd päris väikse paremuse tegema, et kui palju see nüüd maksumaksja raha peal asi on, et selles mõttes ongi see geniaalne projekt, et, et ei käi. Aga asi on selles, et noh, ma ütlen, et see seitseteist protsenti minu ajast nüüd on ju, et see nüüd on küll, et kuna maksumaksja raha, jaa, maksumaksja raha, aga aga et ma võiks midagi kasulikuma teha selle aja eest, võiks võib-olla küsida nagu, on ju, et, et aga aga ju, kuna Eeris enda ise maksavad selle kaardi eest ja, ja nende teenuste eest, on ju, siis seal on nagu riigilõivuga kõik need nagu nii-öelda kulutused kaetud. Ja, ja ütleme niimoodi, et, et kuna ma mingit turundust ei tee, kuna mingit ekstra müüki ei tee...

Kuule, turundusjuht on

Mis ta teeb siis? Jaa, aga mõtlengi, et noh, kui me võtame nagu, need, need kulud on meil nagu, nagu nii-öelda niisugune hinna sees, on ju. Oota,

kas sa tahad öelda, et need mingi seitse tuhat, palju me neid välja oleme andnud, et?

Sa korrutad selle võib-olla läbi korrutama viiekümnega. Taustakontrollid,

kaartide füüsiline väljaandmine ühest kohast teise saatmine, kommunikatsiooniosakond, tootejuht, sinu seitseteist pärast, ma ei usu küll, et see nagu, et see saaks olla

kasu... Kõik kokkuleöd, siis julged välja, väi, välja väita, et noh, kõik, kõik see kulunud aasta peale kokku on alla poole miljoni euro. Et ma küsin sinu teist teistpidi, et kui palju maksab CNN-i eetriaeg, kui palju maksab BBC eetriaeg, kui me kogu selle tähelepanu, mida riik on saanud. Peaksime selle raha eest ostma, et siis ma küsiks, et nagu, et, et, et ma arvan, see projekt on nagu nelja-viie kordselt kasu, mis vähemalt on ju. Aga

vot, aga ma tulen siin nagu tagasi, et mis meil sellest tähelepanust ikkagi reaalselt nagu kasu on? Või kas me a priori võtame seda, et, et BBC tuleb, teeb Eesti e-residentsusest loo, see võrdub väga, väga hea ja kasulik. Tähendab, mulle tundub ka, et on, aga, aga kui seda võib-olla sõnadesse panna... Ma

olen muidugi halvas positsioonis, nüüd hoopis nagu tundub, et ma hakkaks nagu kaitsma, on ju, aga ma kuna korra panen nagu ettevõtte mütsi pähe selle vaatenurgaga, et see, et sinu riigil on olemas mingi identiteet, see, et sinu riigist räägitakse, see on tegelikult kasulik kogu majandusele. Ehk siis ma küsiks niimoodi, et noh, kas sa tead midagi, mis on pärit Slovakkiast? No kas sa tead midagi, mis on pärit Lätist?

Tean küll, ei no

Lätiski. Jah, et asi, millega Läti on rahvusvaheliselt tuntud?

Korruptsioon.

Ühesõnaga, aga see mõjutabki riigi mainet, ehk siis nagu täna meil Saksamaal on see probleem, et ka Eesti ettevõtted kannatavad sellepärast, et Lätil on noh, selline maine. Ehk siis aa, te olete saanud Eestist, aa, teil oli see suur riigivõlg ja teil oli see, vangandus oli nagu pekkis, on ju, ja siis ütled, et ei, see oli meie naaberriik, aa ei, noh, te olete ju nii ühesugused seal kõik, on ju. Ühesõnaga, et see on nagu hästi oluline, mismoodi sinu riiki teatakse, mis mainega teatakse ja seesama, et noh, et isikui sa müüd nagu lumesahkasid või sa müüd nagu noh, noh, ma ei tea, kosmeetikatooteid on ju, siis Eesti puhul ju kohe eeldatakse, et ahhaa, teil on kindlasti mingi e-värk seal seisus, ma ei tea, kui sa vaatad nagu, nagu seriaale, on ju, et on hakanud nagu levima, et kui on nagu uued DNA-põhised arvutiviirused, siis noh. Eestist juba iga, Hollywoodi olema kumandiga jõudnud, on ju, et see on ikkagi osa selle riigi maine ehitamisest ja, ja tähtis on see, et, et et seda riiki teatakse kui positiivsed näided, et noh, ongi innovaatilised, on ju, need on see e-värk kõva, on ju.

No vot, okei, väga hea, aga et kas see, kuna sa juba väga täpselt tead, et seal seitseteist protsenti oma ajast kulutad, eks ole, sellele, siis mul on ka küsimus, et kas on olemas need protsendid, kui palju see on noh, selline nagu kasumlikel alustel tegutsev projekt ja kui palju need on maine projekt?

Täna kindlasti on maineprojekt veel, selles mõttes, et me ise oleme nagu mõelnud, et see kasumlikkuse projekt nagu riigi jaoks tuleb kuskil siis, kui meil on umbes viis tuhat ettevõtet, on ju, et sinna ma arvan veel minna meile, et, et täna kindlasti on maineprojekt veel, et... Et jah, selleks, et ta hakkaks mingit väärtust, noh, suuremat väärtust looma, noh, pang, pangutused hakkama avama, nad peavad oma ettevõtte tegevust sinna ajama ja nii edasi, et, et selles mõttes see töö läheb ikka edasi, aga, aga ma tuletan sulle veel ühte asja meelde. Nii? Start-upid ei anna esimese aasta lõpusel tulemust, start-upid hakkavad neljandama. Oota, ma

võin sulle siis ka vastu panna küsimuse, et kas eel-residentsus on samasugune mull nagu start-upid tunduvad olevat?

Kusjuures me oleme ju alati seda promonud kui riiklikku start-upi, ehk siis et täiesti Et selles mõttes ta ei ole nagu noh, ei ole päris riskivaba projekt, kindlasti mitte.

Tundub mulle üks igavene hea projekt, aga kõik on nii tore, lähme väiksele pausile ja siis oleme tagasi. Restart jätkub, meil on stuudios saatejuhid Hendrik Roonemaa, Taavi Kotka ning e-residentsuse meeskonnast Ott Vatter ja Katre Kasmel ja me räägime e-residentsusest sellepärast, et see suurepärane väike e-residentsus on saanud üheaastaseks. Ja räägime siis sellest aastast, et kas sa mäletad, ma pean ka Taavi sinu käest küsima, et kas sina olid esimene, kes selle sõna ütles välja rohkem kui aasta tagasi või kust see tuli üldse?

Aa ei ma kahtlen, et mina selle välja ütlesin, sest see idee ju iseenesest on vana, ehk siis tuhat kaks tuhat seitse oli see mõte, et peaks hakkama inimestele andma, ühesõnaga see on välismaalikuna Eesti äriühingute nõukogudes, neil võiks olla nagu mingi noh, ID-kaart võiks olla neil. Ja siis tehti see ära, aga see tehti niimoodi, et kui sul oli elamisluba, et siis sa said selle kaardi ka, on ju, aga see ei olnud piisav. Ja, ja, ja, ja, ja ikkagi Ruth Annus oli see, kes tuli nagu MKM ütles, kuulge, et teeks nüüd seda ikkagi uuesti ära ja õigesti ära, eks. Aga see kümne miljoni noh, eestlase nii-öelda visioon on ju, et seda küll nagu ma ütlen, et, et seda küpsetasime nii-öelda nagu, nagu, nagu MKM-is ikkagi, et sest noh, see oli, tundus nagu see, et, et siit seda nii-öelda majandusele seda punk juurde saada nagu.

Sest mina mäletan, et ma olin hästi mitu aastat tagasi, ma isegi ei mäleta Kunas, mingisugusel üsna veidral loomingulisel kokkusaamisel, mida korraldas MKM ja mis toimus, Tõnismäel või see, selle Kaarli hambapolikliiniku kõige viimasel korrusel, selle maja kõige viimasel korrusel oli mingisugune loominguline loht või midagi sellist. Kus siis erinevad, väga erinevate valdkondade inimesed tulid kokku ja MKM-i eestvõttel mõtlesid, et milline see eendus meil siin võiks olla. Ja see mõte käis seal nagu ringi avalikkuse eest läbi, ma mäletan seda, seda ringi. Kus keegi ütles, et kuulge, aga me võiks ju sellise asja teha ja see oli ammu ja seda ei nimetatud muidugi e-residentsuseks, aga, aga ma mäletan ka, siis kõik ütlesid, mis asja, seda ei saa teha ja siis mindi edasi ja sinna ta jäi.

Ma arvan, et see on kahe tuhande seitsmendast aastast.

Võib küll olla, jah?

Et on see juba mängus. Aga noh, pole tähtis käisin, tähtis on see, et praegu on ta nüüd olemas ja alguses oli ikkagi väga üle noh, kivide ja kändude või on ju.

No kuidas see aasta siis, kuidas see asi arenenud on, rääkige Ott ja Katre. Asi

on tõesti läbi ki, kviide ja kändude arenenud, et alguses ju oli vaja Eestisse tulla kaks korda, et üldse e-residentsuse kaart kätte saada, sul oli tegelikult vaja isegi esitada see avaldus paberi peal, me räägime e-Eestist ja e-residentsusest, siis tegelikult offline mingi avaldus, see on täielik nonsenss. Ja, ja siis me arendasime seda edasi, muutsime seadusi, et tegelikult oli võimalik seda kätte saada ühe korraga, ühe korra Eestisse tulemisega, Ja, ja me isegi läksime nii kaugele, et, et me avasime saatkondades selle võimaluse, et saab kaarti kätte saada ja sa saad veebiteel taotleda. Sel päeval, kui me selle veebitaotluse avasime, mäletan, see, see on, ma arvan, üks minu kõige eredamaid mälestusi, et et kuidas hüppeliselt ikkagi kasvas, kuna meil tiimid ei olnud nagu väga palju eelarvet, siis ma isikuliselt vastasin kõigile nendele päringutele, mis, mis meile tulid. Mingi kolm-neli kuud järjest ja, ja noh, väga palju unetuid töid oli, aga see oli nagu meeletult põnev aeg.

Et sa muudkui vastasid inimestele, kes kirjutasid sulle, et tere, Ott, mina tahaks saada Eesti e-residendiks ja siis sina pidid vastama talle?

Jah, jah, ükskõik, mis, mis siis nagu nad küsisid, on ju, et kõige margantsemad juhtumid olid, olid kuskilt Indiast, ma mäletan, et kui, kui kirjutati, et, et kui ma nüüd selle e-residentsuse teen ja, ja et kas ma siis saan Eesti riigi poolt endale töö ja et ma tulen oma kaheksa selle lapsega, tulen Eestisse elama, on ju. Vastasime, et noh, et see ei ole nagu päris see asi, on ju, aga, aga et e-residentsust võite ikkagi edasi uurida, et, et neid nii-öelda eri visioone erinevatelt inimestelt oli nagu väga-väga-väga palju.

Katre, kuidas see e-residentsuse, ma ei tea, kas müümine või noh, ega müümine nagu välisajakirjandusele on, on käinud, et kas sa oled pidanud selleks ise vaevanägama, ise tööd tegema või, või see on, elab oma elu?

No sellega on nii olnud, et me oleme otsustanud, et seni, kuni e-residentsus ei ole veel päris sellises korras, Nagu me tahaks, et ta on või, või ideaalis võiks olla, me ise aktiivselt turundust ja kommunikatsiooni ei tee. Küll aga vastame kõigile päringutele ja teeme ära nagu selle, mis on vajalik. Ja noh, samamoodi siis, kui see taotlusportaal sai valmis, siis valmistasime ikka ette väikest nagu pressibriefingut ja nii edasi ja, ja, ja ma mäletan, et minu jaoks see oli üks nagu üsna vastuoluline hetk, kui ma mõtlesin, et. Okei, et me ei tee nagu midagi liiga suurt, aga teeme, mis on hädavajalik, aga praegu mul on siin see pressitaad ees ja ma olen saatmas seda BBC-le. Et noh, et, et see ei ole nagu väga vaikne või väikne tegemine. Ja BBC muidugi, või noh, mis muidugi, aga võttis vedu ja, ja päev hiljem oli Kaspar Korjus BBC otse-eetris. Et see oli väga võimas, teeme vaikselt. No

teeme sellise väikse pressitaate, jah?

Aga ma ütlen noh, selles mõttes ka alguses raske, et sama päev, kui sai veebidele hakata taotlema ju, siis tekkis kohe nagu soovijate hulk läks nii suureks, et meil oli. Mis tähendab, siis tekkis umbes kuskil viiekuune järjekord. Jaa. Eks see piik on nii suur, et kui me muidu lubasime, et noh, et ühe kuuga saad kätte, on ju, siis see saba tekkis, noh, neid tuli nii palju, neid tuli nagu sadadesse sadadesse iga päev, on ju, seal on ju, et, et me vaatasime, et issand jumal, et me siis hakkame nüüd läbi laskma, noh, läbi töötama kõik selle ressursi, kes meil on, on ju, et me teeme viis kuud seda listi. Ja see oligi nagu suur hetk, et me nagu noh, Eesti politsei noh, ülisuur tunnustus neile, et, et Eesti politsei, nad tegid kogukorrast kogu oma töö ümber ja, ja suutisid sellega ikkagi nagu väga ruttu toime tulla kogu selle nii-öelda selle, selle nii-öelda hüppelise kasvuga, et see oli nagu uskumatu töö nende poolt, jah.

Mäletan üks neid esimesi noh, kriitikaid, mis, mis tuli seoses selle projektiga, oli see, et nüüd hakkavad igasugused noh, terroristid ja kurjategijad, rahapesijad ja kõik hakkavad meie e-residentideks. Kuidas see realiseerunud on, see, see oht?

Ma armastan alati öelda, et ometi, kui sa tahad terroristlikku võrgustikku üles ehitada, on ju, siis ja selleks nagu nii-öelda identiteeti, noh, ei ole mõtet võtta seda nagu ühe NATO liitlase käest, kes võtab seda sõrmejäljed ja nii edasi, on ju, et, et noh, mõte kui sa kogu oma võrgustikku registreerid kenasti ära... Pariisi

sündmuste puhul me nägime, et nad on ka võtnud. No neid identiteete NATO liikmeskükkide käest, kes võtavad sõrmehäljad ja annavad kodakondsuse vastu.

Ja aga ma ütlengi, et noh, tänapäeval on ikkagi nagu netis olemas nagu märgatavalt lihtsamini kättesaadavaid viise, kuidas omavahel on ma ei tea, salajast kommunikatsiooni üles panna või mis iganes, nagu, mismoodi ennast nagu organiseerida, selleks nagu Playstationi mäng või on selleks nagu Facebook, mis iganes, on ju, et noh, on erinevaid grupeeringuid,

Et ühesõnaga, sa tahad öelda, et ei ole nende seitsme tuhande seas ühtegi kurjategijat, terroristiga rahapesijat?

Noh, niimoodi kunagi ei tohi öelda, aga jällegi, et see ei ole lihtsalt see, et sa annab kaardi välja ja inimene ka raha pesema, on ju, et noh, et on ikkagi see, et, et selle, see hoosus, kohustused, mismoodi nagu sa oma tehingut pead registreerima, on ju, kusjuures rohkem, kui ma ei tea, kakskümmend viis tuhat eurot võtad sularahas välja, on ju, et noh, et, et mis sa, mis jäljendast nendest maha pidi jätma ja nii edasi, on ju, et et see

Okei, no aga räägime siis, mida nad tegelikult selle e-residentsusega teha saavad, ma võib-olla annaks Otile sõna eest. Sina tead sellest tootest kõike, tuleb härra Johnson USA-st, võtab e-residentsuse, mida ta sellega tegema hakkab?

No põhiline väljund, mida me ikkagi kommunikeerime, on see, et sa saad endale luua ettevõtluskeskkonna Euroopa Liitu. Ja sa saad teha endale e-residentsuse kaardiga ettevõte, mis siis on Eestisse registreeritud, ja Eestisse registreeritud ettevõttega sa saad liita endale makseteenusepakkuja, kui sa soovid internetipoodides näiteks oma kaupa müüa, Sa saad digiallkirja, digiallkirj, mis on siis noh, maailmas väga, väga unikaalne. Et see on nagu meie niisugune peamine value, main value proposition, mida me

pakume.

Jaa, pangakontol ka loomulikult... Aga

selleks ta peab tulema siia?

Hetkel praegu peab, aga, aga ma ütleks, et umbes poole aasta jooksul see asi muutub ja, ja sul on võimalus läbi videosilla teha ja avada pangakonto.

Okei, aga mis selle härra Johnsoni probleem Ameerikast ikkagi täpsemalt on, miks ta ei võiks oma teha mingisse Shopify'sse kontot ja müüa Euroopa Liitu nii palju d-särke, kui ta

tahab? Mr. Johnsonil on USAs väga, väga keeruline, et kogu see paberimajandus ja, ja ettevõtte loomine seal on nagu nii keerukaks tehtud. Et tal on palju, palju lihtsam see tegelikult registreerida Eestisse, manage'ida seda oma arvutist, Mr. Johnson kindlasti, omades netipoodi kuskil, reisib väga palju. Ja, ja see teeb tal kogu elu ja, ja selle interneti ärikeskkonna palju lihtsamaks.

Ott väga hästi, mingib. Ma, ma, ma parandan nüüd, tegelikult on sul õigus, ehk siis, see on start-up. Ehk see toode ei ole valmis veel, ehk siis praegu me teame seda, et nagu huvi sellise asja vastu on olemas. Mis, mis nagu, mis nagu edasi, on ju. Et tänane rahval maksuõigus on selline, et sa pead maksud maksma seal kohas, kus väärtust luuakse. Ja noh, nagu seesama Johnsonil on ütleme näiteks üks programmeerija Ukrainas, on ju, üks programmeerija nagu Prantsusmaal, on ju, üks nagu Norras, on ju, siis kuidas sa sellist start-upi koos hoiad, et see ei ole päris nii, et noh, et ma teen kuhugi kontokese ja muudkui küta nagu müüa, on ju, et noh, et, et, et see on päris keeruline ülesanne. Ja neid inimesi on järjest rohkem maailmas, kes nagu niimoodi toimetavad, et nagu noh, nad nii-öelda formeerivad mingeid tiime ja siis nad lähevad üle lahku ja formeerivad järgmise tiimi ja nii edasi, on ju, ja inimesi on nagu erinevatest nagu pi Ja seda, mida me praegu nagu teeme koos, nagu Maksu-Tolliametiga, on ju, kus üks projekt, mida veel nagu tasub silmas pidada, on see nii-öelda arvandus kolm null, ehk siis väikeettevõte, et kui nendel sularaha mängus ei ole ja kõik ja nüüd ongi see sama, et kui me selle suudame nüüd tööle panna ka rahvusvaheliselt, teiste riikide ja teiste maksundustega, ja siis sa suudad sedasama Johnsell tagada selle, et näed, et kui sa teed oma asju nagu selles Eesti kehas, et siis ka sinuga inimeste jaoks nii-öelda kõik, mis toimub nende, nende sihtriikides, on ju, on nagu nende Et me, siis me ei loo uut Luksemburgi, siis me ei tee midagi sellist, kus nagu noh, a la, et tuled Eestisse, peidad oma tulud ära, on ju, ja keegi ei näe, on ju. Et me tahame nagu tegelikult jõuda selle süsteemini, millega, noh, mille meie Eesti püüteb näiteks praegu Uberiga, on ju, et noh, selle koha pealt, et et kui Uber annab välja nagu kõik oma sõidud, on ju, et siis me teame seda, noh, kes peaks, kui palju maksu

maksma. Aga, aga kas see asjaolu, et nagu sa ütlesid, et üks number, kus me oleme nii-öelda plaanist taga, on see loodud ettevõtete arv, kas see ei näita, et ega sellel Johnsonil tegelikult ei ole väga suurt nagu probleemi selle ettevõttega, et nad on võtnud need kaardid pigem huvist?

Selles mõttes me ise oleme ju analüüsinud seda, me oleme küsinud nende käest, et noh, et, et, et miks sa tahad seda ja nii edasi, on ju, ja see on selgelt nagu üle kuuekümne protsendi, on neid, kes ütlevad, see on erilistel eesmärk.

Aga miks nad siis ei ole teinud, mille tagasi on,

Me hakkasime maist, tegime lahti selle, mis on nii-öelda üle neti avamine, mis on nii-öelda mugavamine, on ju. Pärast seda hakkasid üldse tulema need, kes on välja, et Euroopa Liitu, on ju, enne seda veel, oli ikka sommid ja venelased, põhimõtteliselt, kes nagu taotlesid, eks. Sest noh, sa võid kaks korda Eestis käima.

Ja,

ja oligi see, et noh, et, et see on suvi ja sügisel hakkas see nii-öelda kõvernev kasvama, et me vaatame seda kõverat nagu pildi pealt, mis moodi need ettevõtted on kasvanud, on ju, siis on see hokikepp. Siis ei ole üldse nagu

Natuke täiendaks, et üks põhjus ilmselt on ka see, et praegu ei saa veel veebide, lavade pangakontot. Et ilmselt kui see võimalus tuleb, siis läheb see number nagu veel kiiremini üles. Ja pisut Oti jutu täiendades, siis härra Johnsonil Ameerika Ühendriikides on siiski võimalus ettevõtet luua ja ka raha vastu võtama klientidelt. Aga näiteks meil on ka üks e-resident, Stanislav on tema nimi, kellel ei olnud võimalust võtta vastu raha oma klientidelt, näiteks Saksamaal või mujal. Et ta pakub IT-teenust ja tema naine müüb maale üle internetti, aga ta ei olnud mingisugust võimalust võtta raha vastu oma klientidelt.

Miks, Ukraina? Kas, kas sakslane ei saa Ukrainasse raha kanda

või? Tal ei ole ligipääsu makseteenusepakkujale, nagu näiteks Paypal, Printry ja nii edasi. Ja noh, Indias on sarnaseid probleeme ja veel mõningates või noh, päris mitmetes riikides.

Aga sa pead vaatama selles mõttes seda asja niimoodi, et, et erisenduskokkuvõttes on ikkagi platvorm, mis tähendab seda, et nagu noh, riiki saamine ise äri tegema, eks, et mida me saame teha, on see, et me saame luua keskkonna, mis peaks võimaldama teistele äri teha, on ju. Ja noh, siin ongi üks näide, on ju, et üks asi, miks meil ettevõtteid nii vähe on, oled sa ise teinud ettevõttesportaaliga ettevõtet? Olen. No hull käkk, on ju.

Ma ei tea ju, nii väga hull.

No aga selles mõttes nagu ka mitte nii-öelda kolm klõiki ja olemas, on ju, et noh, et, et on küll kiire, kui sa tead kõiki neid kohti, mida vajutada ja mis, kus see nagu õiget nupu panna, on ju, aga no ütleme nii, et noh, seda saaks veel lihtsamaks teha, seda saaks veel öelda, kus ma ütlen nagu noh, teha nagu kasutada sõbralikumaks ja nii edasi, on ju. Aga see nagu öeldab seda, et, et inimesel on nagu kogemus selliste keskkondadega ja üks asi, mida me üldse teeme, ongi see, et, et Et noh, teha väga nagu riigipootniks API-d selleks, et, et nüüd seesama keskkonnas, kus sa teevad nende konto teinud, firmaga teha, on ju, et, et sa ei peaks minema enam nagu ettevõtlusportaali seal, eks ju. Et noh, et ongi see, et meie saame seda lihtsustada, aga kokkuvõttes äripead tegema ikkagi need, kes nagu selle kliendiga lõpuks tegelema hakkavad.

Okei, jätame need firmad praegu sinnamaikka, mida nad veel teevad oma, oma, oma kaartidega? Noh, reisida nad ei saa, hääletada nad ei saa, see on vist oluline.

Väga paljud inimesed tegelikult pöördusid meie poole selle, sellega, et, et kui nad nüüd taotlevad e-residentsust, et kas nad saavad Schengeni viisa ja, ja kas nad saavad hakata reisima. Me oleme pidanud väga palju ikkagi seda tagasi lükkama, et see ei ole nagu kuidagi soodustav asjaolu, et sa saad Eesti kodanikuks nüüd

kohati. No üks asi, mille üle me ju ise oleme väga uhked, on igasugune digijalgirjastamine, eks ole, ja ma ei, ma ei, miskipärast ma kujutan ette, et kui üks sakslane tahab teisele sakslasele saata diivani ostumüügilepingut, siis ta võiks sinna panna digijalgirja alla, on ju. Ja, ja olekski nagu valmis, et Eesti riik ütleb, et jah, see on õige. Et kas, kas seda kasutatakse või kas me üldse peaks arvama, et nad tahavad sellist asja

Praegu on tegelikult trend veel see, et, et paljud nendest ei saa aru, mida see digiallkiri võimaldab, et teised Euroopa Liidu riigid veel ei ole sealmaal, et nad saaksid aru sellest, sellest potentsiaalist. Aga, aga on palju ettevõtteid, kellel on siis tütarettevõtted Eestis, mingid filiaalid on ju, ja nende juhatuse liikmed on tegelikult teinud endale e-residentsuse ja nad saavad otsuseid vastu võtta ilma tegelikult kohale tulemata ja nad saavad palju, palju kiiremini oma igapäevaseid toimetusi ajada.

Mul on mitmed sõbrad, kes ütlevad, et tegin kogu oma nõukogu e-residentideks ja nii edasi, et, et selles mõttes nagu vähemalt eestlased ise nagu promovad, müüvad nagu väga hästi. Siin on muidugi üks probleem, ega me tegelikult ju väga täpselt ei tea ka, noh, milleks nad kasutavad neid, seda seda kaarti või, või, või seda staatust, sellepärast et me ei nuhi.

Ei, vot see ongi

see, et me ei nuhi eestlaste järgi ja ei nuhi ka e-residentide järgi, on ju, et otseselt nagu, et ma nagu selles mõttes nagu noh, et ei, ei vaata, et noh, üle õla, on ju, et noh, et, et mis tegevust sa teed nüüd ja nii edasi, on ju, et, et selles mõttes nagu noh, see kõik peab veel parandamist.

Noh, konkreetne statistika, mida me omame, on see, on ju, et on tehtud uusi ettevõtteid umbes kahesaja viiekümne ringi e-residentide poolt ja siis on teine arv, mis on siis tehtud üle viiesaja, need tegelikult e-residendid, kes on enne olnud seotud juba Eesti ettevõtetega, nüüd teinud ennast e-residentideks. Tähendab, et neil on ikkagi mingi konkreetne põhjus, miks nad on seda teinud ja, ja ma eeldan, et see on ikkagi digiallkirjastamine ja otsuste vastu võtmine.

Okei, aga, aga noh, veel kord, kui me tuleme tagasi sellest hästi suure numbril, tegelikult suure numbril, seitse tuhat või rohkem, kellel need kaardid on. Et siis ilmselt ikkagi on suhteliselt turvaline oletada, et väga suur osa nendest on võtnud selle noh, mingi sellise. Laine harja peale, et oh kihvt asi, et lähen proovin ka, et neil ei ole otsest mingit vajadust olnud või, või isegi võib-olla teadmist, milleks nad seda kasutama hakkavad.

Alguses, kui me selle taotlusplatvormi avasime, on ju, et me väga täpselt tegelikult jälgisime seda, et kust kohast meil mingi nii-öelda taotluste tuld tuleb ja me võrdlesime seda tegelikult ka, mõtlesime tari, traditsioonilist meediat, me võrdlesime nii-öelda sotsmeediat, on ju, Twitteris, kui president viitis seda, on ju, siis sul oli hoopis teine ratio sellel conversion rate'il, on ju, need, kes tegelikult tulid läbi ja nad tegid e-residentideks kui traditsioonilise meediaga. Ja sealt oli selgelt näha seda, et alguses on ju, kui see hype oli üleval, siis oli see tegelikult USA ja USA nagu läänerannik, on ju. Ja me võime tõesti noh, võime väita, et USA läänerannikult ilmselt neid ei ole nagu väga suures osas, kes tegelikult Eestisse tuleksid praegu oma kõik ärisid tooma. Ja see ongi early adopters, on ju, inimesed, kes näevad, et see on nagu mingi väga, väga äge asi, nad tahavad olla osa sellest e-eestlusest. Ja, ja nemad siis nagu ei, ei tee võib-olla seda äri selle kaardiga, aga neid on tegelikult umbes kakskümmend viis protsenti sellest kogu hul

Tegelikult me isegi küsime nende käest, kes taotlevad e-residentsust, et mis on nende motivatsioon selle taga. Ja minu meelest veel üksteist protsenti oli, oli selliseid inimesi, kes on e-residentsuse fännid või e-demokraatia või e-riigi fännid. Et kui ma ei eksi, siis kuuskümmend üheksa protsenti oli sellised, kes tahavad luua ettevõtte või tulla oma ettevõttega Eestisse.

Siin on üks nüanss, ma ütlen, et noh, noh, mida tuleb silmas pidada, et et see ei ole mingi newsletter'is aplikeerumine, on ju. See on ikkagi tegevus, kus sa maksad reaalselt raha, see on tegevus, kus sa lähed kohale, annad sõrmejäljed, et see ei ole nagu lihtsalt niimoodi, et noh, tundub kihvt asi, panen ka ennast kirja, on ju. Et noh, selles mõttes ta ikkagi on nii-öelda noh, teatav hassel, mille sa pead noh, nagu läbi tegema.

Nii et kui kõik, kui kõik peaks nagu kõikule lendama, siis vähemalt on meil seitsme tuhande te

Ja minuni on jõudnud ka selliseid, sellised lood,

kus inimesed võtavad ette ka kuni ma ei tea, nelja-seitsmetunnised lennureisid, et saada oma kaart

kätte, et ju neil on ikka väga suur huvi selle vastu. Meil on aeg teha paus selle mõtte pealt, me tuleme

kohe tagasi. Restart!

Start jätkub ja me räägime e-residentsusest, mis on saanud vahepeal aasta aega vanaks ja siis ikka sünnipäeva puhul tasub siis rääkida, et vaadata ette, et milline see järgmine aasta siis hakkab e-residentsusele tulema, Ott, sa oled ootejuht, sa ilmselt tead, mis on e-residentsus kaks, kolm ja versioon neli?

Noh, paar ägedat plaani meil ikka, ikka on, et esmalt ma arvan, et noh, tagasi vaadates, vaadates kogu seda statistikat ja mida me siiamaani teinud oleme, Me oleme toodet ehitanud, on ju, ja me oleme vähe tegelikult tegelenud selle toote scale'imisega ja, ja selle nii-öelda turu, turule paiskamisega, et, et tulevas aastas ongi põhiline fookus on tegelikult äriteenustel, teised äripartnerid tuleks pardale ja hakkaks e-residentidel võimaldama igasuguseid teenuseid. Ja meie ise peame ka tegelikult suurendama seda valmisolekut, et e-residentsuse kaarti jagada, et praegu, kui me tegelikult anname seda välja kolmkümmend üheksas, kolmekümne üheksas, kolmekümne kaheksas saatkõnes üle, üle maailma, siis kui me räägime sellest kümnest miljonist, see ei ole tegelikult kuidagi võimalik, on ju, et me ei paika, palka inimesi sinna saatkondades juurde ja me tegelikult ei tee neid ka juurde. Et meil on tegelikult mõte kasutada selleks äri eraettevõtet, kes, kelleks on siis Visa keskus on võib-olla natuke vale sõna, aga, aga selline partnerfirma, kes siis väljastab tegelikult riikidega koostöös mingeid dokumente, on ju. Ja nendel on üle neljasaja office'i üle maailma, et sul on võimalik see e-residentsuse kaart saada kätte. Ja noh, mingi teise ettevõtte juures, kes ei ole Eesti riik otseselt, on ju, et annad oma biomeetria seal sisse ja saad oma selle kaarti tegelikult kätte, on ju. Et suur fookus ongi siis lihtsalt scale'ida tegelikult seda programmi. Veel

rohkem inimesi saaks selle kaardi kätte?

Jah, veel rohkem, inimesi saaks kaarti kätte ja tekiks rohkem teenuseid, tekiks rohkem huvi.

Mis need veel rohkem teenuseid saaks olla, millele te mõtlete?

No e-residentide see teenuste valik on ikkagi praegu paraku väga piiratud, on ju, et noh, ma mainisin enne ka, et nad saavad ettevõtte teha, nad saavad pangakonto teha.

Ja siis tuli pikk paus.

Jah, pangakontoga on praegu see probleem, on ju, et nad peavad tegelikult Eestisse tulema, ma arvan, et see teenuste ampluaa kindlasti laieneb oluliselt siis, kui me kaotame ära selle nii-öelda face-to-face nõude, et enam ei pea Eestisse tulema, sa saad pangakonto teha. Sa mõtled

isegi pangakonto avamisel?

Meil on, face-to-face number ei kao, aga sa ei pea ühes füüsilises ruumis enam olema, et. Et

võtad mingi videokanalit?

Sa ei pea tulema Eestisse eraldi pangakontorisse, minema mingit aega kokku leppima ja tegelikult noh, väga palju raiskama ressurssid.

Teed selle vestluse ikkagi üle leite, et noh, kokkuvõttes see intervjuu toimub, meil räägitakse, küsitust tausta küsimusi, miks... Näitab

veebikaamerasse oma dokumendid.

Ei, selles mõttes, noh, meil on ju olemas, meil on koopia olemas dokumendid, meil on sõrmeheled olemas, sellepärast, et ma andsin kaardi välja, et, et noh, ütleme, need reildavad ikkagi meil karmimas, kui need, näiteks praegu, praegu näid Saksamaale v Teie tõestusega, eks, aga jah, et, et see ei pea tulema olema Eestis kohale selleks, et sulle öeldakse, et ei, sa ei saa, on ju, et noh, et, et nagu, et selle, selle mure saame maha.

No ma arvan, ma saan aru, et see rong ikkagi sõidab sinna, sinna nagu ettevõtete loomise nagu poole, et, et tavakodanikul, eraisikul väga palju kasu just sellest kaardist ei ole ja ei hakkagi olema.

Kindlasti on kasu, aga meie fookus on ikkagi Eesti majandusruumi suurendamisel hetkel.

Sa vaatad Saksa, miks Saksamaa, vaid ütleme siis Šveitsi või, või, või Luksemburgi nagu ajalugu, on ju, ja siis ka, ega neil ei ole kunagi olnud see, et, et noh, ini, inimene kui eraisikuna nagu panustaks enda majandusse, vaid ikkagi noh, okei, on noh, nii-öelda see bank management, mis ta, varahaldus, noh näiteks sellega nad tegelevad, eks, on ju, et aga, aga ütleme nii, et noh, nad nagu noh, muid teenuseid väga rohkem ei ole, on ju, et kõik, kõik keerab ümber raha ikka.

Ja selline saab see aasta, ja ma saan aru, et hakkate te reklaamikampaaniat ka tegema kuskil, seletame inimestele, et tulge, võtke kümme miljonit.

No meil on plaanis, jaa, meil on plaanis teha kevadel kaks tuhat kuusteist nüüd Ameerika Ühendriikides e-residentsuse teavituskampaania. Ja kuna USA-s on ka peamised tehnoloogiaväljaanded, keda siis jälgivad ja kajastavad edasi ka teiste riikide tehnoloogiaväljaanded, siis me loodame, et, et selle läbi nagu tuleb laiem kajastus üle kogu maailma. Ja aasta teises pooles on meil plaanis teha teavitustegevusi ka teistes sihtriikides, sihtriikides. Et see, et nüüd, kus täpselt, see veel on siin selgumisel.

No jah, partnervõrjustikuga räägime, eks, et needsamad ettevõtted, kes noh, täna on neid juba üle viiekümne, kes on nagu väga noh, kes on kohal selleks, et rääkida kaasa, et kuhu edasi minna ja nii edasi, on ju. Aga iseenesest suur aasta on selles mõttes veel oluline, et me ikkagi töötame selle suure ideega edasi, et mille puhul nagu see Eesti muutub eriliseks. Ehk siis, et noh, jällegi, et maksuparadiisi me ei tee, seda ei juhtu. Teistpidi, ega me, me neid maksustada ka väga ei taha, sellepärast et kui nad noh, teab, füüsilt ju siin ei ole, on ju, nad siin meie teede peale ei sõidame ja tervishoidu ei kasuta, on ju, et noh, miks me siis maksustama peaksime neid üldse, on ju. Et kokkuvõttes me ikkagi tahame leida selle momentumi, et nad kasutavad Eesti ettevõtete teenuseid, noh, alabana konto, mis iganes on, on ju. Aga teistpidi, me aitame neid mingis mures ja, ja, ja noh, täna ongi Eestil ikkagi noh, üks suur eelis on, on see, et me oleme suutnud nagu enamus oma teenuseid ära automat raamatukogilise arumaandluse raporteerimisega, et noh, et, et see kõige enamus juhtudele on meil nagu täisautomaatne ja seda saab veel paremaks. Ja, ja siin on ikkagi üks mõte, on see, et, et kui sa oled nagu rahvusvahelist teenust pakkuva ettevõte, väikeettevõte, või sul on nagu noh, nii-öelda töötajad mitmes riigis laiali ja, või, või sul nii-öelda äriga seotud inimesed mitmes riigis laiali, Et ma aitan sul selle kõik nagu kokku siduda sellisel moel, et see on nagu nii-öelda jama või hässell vaba, on ju. Ja, ja veel teistpidi sellisel moel, et, et see riik, kus sa muidu füüsiliselt elad, et see riik on ka õnnelik sellega, et, et sul need, see business seal Eestis toimub, on ju, sellepärast et. Miks

nemad õnnelikud on?

Et nemad saaksid ikkagi oma nagu selle nagu, nagu maksuraha sellest vaatas kätte, et kuna väärtust loodi nende riigis. Ja sa, noh see inimene liikus ja sõitis nende teede peal ja kasutas sealt, et ikkagi maksab seal, on ju. Ehk seesama, et noh, et, et nagu, nagu ütleme sõnastus mõttes ümber teeb meile siin, on ju, et, et et kuigi nagu noh, nii-öelda need taksojuhid, mitte taksojuhid, ümberjuhid siis nagu ringi sõidavad, on ju, et kui lõpuks nagu Maksuamet ja ümberriiki kokkuleppele jõuavad, et seda informatsiooni omavahel vahetama hakkavad, on ju, siis muutuvad ümberi, noh, nii-öelda taksojuhid või ümber, ümber, ümber sõitjad. Kõige nii öeldakse, mõtlen nagu läbipaistvamaks ja, ja, ja, ja riigi mõttes nagu kõige ausamateks nagu ettevõteteks üldse.

Selge, meil on aeg sel juhul oma saatele joonulle tõmmata, soovime e-residentsusele siis pikka iga, see on mingi asi, mis kestab igavesti või? No

loodame.

See on ju nagu noh, see on projekt või ei idee, mis ei lõppe ära, no samamoodi nagu kodakondsus, siis ka e-residentsus kui uus kodakondsus, see ei lõppe ju ära.

Kaart kestab ise kolm aastat, aga e-residentsuse projekt, ma loodaks küll, et on igavene.

Aa, siis tekib muide kolme aasta pärast moment, et kui paljud uuendavad, jah? Väga õige, väga õige. Siis me saame, ma panen kalendisse, teeme uue saate, siis me saame öelda, no nii, kus on üheksakümmend protsenti meie-residentidest. Aga võib-olla läheb väga hästi ja ühesõnaga, aitäh kõigile, kes stuudiosse tulid ja aitäh kõigile, kes Restarti kuulasid, kohtume nädala aja pärast.