AI_pealkiri: Taavi Kotka D5 koostööst ja Eesti e-riigi tulevikukindlusest

Tere, käes on kahekümne esimene november ja järjekordne episood saatest Restart, kus me täna oleme natukene toole ümber mänginud, et mina olen Hans Lõugas ja koos teise saatejuhi Henrik Roonemaaga. Nüüd küsitleme siis Taavi Kotkat, kes tavaliselt on saatejuhi rollis, aga nüüd peab vastama. Ja põhjus on selles väga lihtne. Et sel nädalal toimus siis suur D5 kokkusaamine Tallinnas. Mis asi see D5 on ja miks see tähtis on ja mis maailmas, kes selle D5 sees on? Kogu selle teema tahame täna Taavi Kotkaga läbi rääkida. Aga alustame sellest, mis asi on D5?

No jah, see on päris hea küsimus kaasa olla, et, et iseenesest kui võtta Vikipeedia lahti ja otsida Digital5, siis sealt saab päris niisugused parajalt head definitsioonid, aga ütleme ausalt, et tegemist on. Brittide poolt algatatud initsiatiiviga juhtida tähelepanu enda siis ütleme siis e-riigi saavutustele, et nad siin aasta-poolteist tagasi kutsusid kokku ühe grupi riike, keda nad pidasid nii-öelda enda jaoks sobivalt, ma ütlen nii-öelda, piisavalt digitaalseks, ehk siis ta peaks siis esindama maailma kõige nii-öelda innovaatilisema, kõige digitaalsemaid riike, et noh, viitegi digitaalsemaid riiki, kuhu siis britide definitsiooni järgi kuuluvad nemad ise, Eesti, Iisrael, Lõuna-Korea ja Uus-Meremaa.

See kõlab väga uhkelt, Taavi, on ju, et see on nagu, meil on G seitse või kaheksa või mis ta

parajasti

on. Muud sellised organisatsioonid ja nüüd on ka D5 ja ma saan aru, me oleme Eestiga, oleme selle liige.

Ja, ja me oleme Asuta liige ja, ja selles mõttes on veel eriline, et, et minule kuskuse kõla, et, et tuleb välja, et see vist ongi mingi väga, väga tähtis asi, et. Ma olen siin Austraalias käinud või, või, või, või Jaapanis ja nüüd noh, hiljuti tulin just New Yorgist, et alati käib mingi lause juurde, et muuhulgas, et näete, et siin Eesti riigi siia ei uu, aga muuhulgas Eesti on ka D5 liige. Et noh, see on nagu teiste riikide jaoks on, tundub, et on suht, tehtud mingi asi väga selliseks nii-öelda oluliseks, nagu mingi liigklubi, kuhu ei pääse ja nii edasi, et, et me ise oleme sellesama klubi suhtes olnud alguses suhteliselt nii-öelda nagu Ettevaatlikud või, või, või ootusärevad, ehk siis kui britid kunagi tutvustasid seda mõtet meile, siis meil esimene küsimus oli, et okei, et me saame aru, et miks Lõuna-Korea on selles grupis ja Iisrael, aga miks teie siin olete, on ju, et noh, et, et UK ei ole just tuntud nagu oma väga suure noh, IT edumeelsusega, on ju. Aga nende vastus oli väga lihtne, et noh, et, et alati, kui sa tahad üldse maailmas midagi teha, et siis keegi suurtes peab kambas olema, et kas siis US või, või UK ja on ju, et, et keegi peab nüüd olema see nii-öelda kaitseingel ja kes aitab sõnumit nii-öelda edasi, edasi kanda ja noh, selles mõttes on neil õigus, jah. Kuule,

aga ma vaatan, et see valik on, eks ole, see või see, need liikmed on siis Eesti, Korea, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja Iisrael, et. Mille, mille järgi need nagu valitud on, kas need on siis maailma kuidagi top viis e-riiki või, või nad lihtsalt juhtusid olema kohapeal, kui, kui seda asja tehti?

No ma ütlen kohe oma kogemuse pealt ära, et need kindlasti ei ole top viis e-riiki ja et kui me vaatame noh, kas see Singapur näiteks, on ju. No me küsisime kunagi britide käest, et noh, et aga miks mitte Singapur, on ju, ja siis neile vastus oli väga selline kompiv, et noh, et, et. Et noh, peakski võtma need riigid, kus on päris demokraatia, on ju, et, et kus ei ole mängudemokraatia, et noh, eks, eks ma arvan, et, et see mõte oli pigem selline, et, et hakata mingi seltskonnaga peale ja, ja siis nii-öelda nagu hiljem nagu laiendada seda, ehk siis noh, samamoodi võiks küsida, miks Uus-Meremaa, on ju, et, et noh, oligi see, et, et nad tahtsid saada ka igast, kuidas ma ütlen siis, maailma piirkonnast midagigi, kuigi ütleme ausalt, noh, praegu viie hulgas on ju puudu noh, Ameerika manner, on ju, ei Lõuna-Ame

Aga kui, kui uus see klubi on, et kas see, oleme seal D5-s juba ammu või millal see kokku kutsute siis?

See sai alguse eelmisel aastal Londonis, et aasta aega on saanud siis nii-öelda brittide juhtida, tehti väga noh, nii-öelda uhke avatseremoonia, kõik briti kuninglikud kroonijuvelid võeti mängu ja nii edasi, eks, aga aga nüüd siis sellest aastast, nüüd nii-öelda siis tänasest on aasta aega see asi eestlaste kamandada, Meie oleme nüüd eesistujamaa ja järgmine aasta on siis Lõuna-Korea kord.

See on selline, meil räägitakse rohkem ühest teisest eesistumisest, mis varsti meid ees ootab, aga mis see, tead, ma enne küsin seda, et miks me sellest räägime? Kas meile anti teatepulk üle nüüd sellel või toimus siis mingisugune tähtisim, tähtsam kokku saama?

Praegu ongi jah, et, et nüüd siin kahe ja poole päeva jooksul on konverents, aga hetkel on siis siin nende kõikide riikide noh, kas nii-öelda vastutavad ministrid, et kelle, noh, meie puhul on selleks majandusminister ja peaminister, Brittidel on haldusminister, Iisraelil siseminister ja nii edasi, et, et koos oma IT-juhtidega, ütleme niisugune noh, väga elitaarne seltskond, et need, kes nagu riigi IT-d peaksid siis juhtima ja otsustama, eks, et need on, need on siis kaks päeva nüüd järjest olnud siin Eestis. Et eile president pidas neile kõnet ja, ja, ja, ja tegime show'd ja töötubasid ja täna oli siis selline plenaarium ja, ja, ja, ja peaministrid pidasid, tegid suure sõnavõtte, nii et, et selles mõttes see on selline jah, teatepulga ülevalmise koht ka.

Kas sellel asjal on, sellel D5 konverentsil, mis nüüd siis mitu päeva Eestis käib, eks ole, et kas seal on nagu mingi selline praktiline eesmärk või väljund ka, et kas siin pannakse paika, lepitakse kokku, luuakse midagi või, või lihtsalt tutvutakse üksteisega ja siis minnakse laiali?

No ma ütlengi, et kui nüüd täiesti avatud kaartidega ausalt rääkida, eks see nagu koosviibimisega, ütleme kogu see seltskond, eks nad alles otsivad seda õiget formaati, mismoodi nagu toimetada, aga mõte on küll selles, et parimaid praktikaid jagada ja jagada neid nii-öelda sõna otseses mõttes sellisel moel, et et näed, nüüd me teemegi selle asja ära või võtamegi tolle asja üle, on ju. Mitte nagu Euroopa Liidus käib, kus me nagu noh, nii-öelda käime sellise regulaarselt koos, käib suur diskuteera ja, ja, ja, ja ei juhtu midagi, on ju, et Et aga noh, muidugi, mis siin on, on, tuleb aru saada, et ikkagi need riigid on kõik oma olemuselt täiesti erinevad, et no okei, võib-olla Uus-Meremaa ja, ja britid on suht sarnased, suuruse vahe küll on, eks, aga aga oma olemuselt toimistus sarnased, aga, aga ütleme noh, noh, jällegi noh, Eesti on ainult, kellel on isikkood näiteks, on ju, et noh, et jällegi digialdkirjast isendavad ainult und, me saame teha selliseid asju, on ju, et noh, teiste lihtsalt infrastruktuur ei võimalda seda, on ju. Et sama näiteks noh, Lõuna-Korea kogu see, mis moodi nad oma selle kommunikatsiooni seal riigis üles on ehitanud, on ju noh, kõik ülejäänud ainult tunnistavad ja kadestavad, eks ju, on ju, et, et noh, et igalühel on omad nagu niisugused nüansid ja see teeks selle pildi nagu heaks, et sul on noh, Oligi, eile meil oli kahepoolne suur kohtumine Eesti ja Lõuna-Korea vahel selge fookusega, et noh, aga mis moodi siis tegite, on ju, et noh, et teeks järgi, on ju, et, et võtame selle mudeli üle, mis moodi nemad oma viis G-d ehitavad praegu ja nii edasi.

Aga see on üsna uus asi, et me Eestil ei ole Lõuna-Koreaga eriti selliseid e-riigi valdkos kontakte olnud, me räägime, toimetame seal Euroopa Liidu sees ja, ja räägime oma mingi ülejäänud partneritega ka sinna Aasiasse. Me ei ole veel korealastega varem sellist korralikku vahetust teinud, et meil on sellised toimivad teenused ja mis teil on?

No ütleme niimoodi, et ega meil kontaktid ja selline suhtlus on ikkagi praktiliselt kõikide edumeelsete riikidega maailmas, ehk siis sealhulgas Lõuna-Koreaga, et et meie poolt küll Simsikut on peamiselt temaga, selle riigi, selle riigiga tegelenud, et meil selline inimeste omaval ära jaotud on, aga noh, Aasia poole pealt praegu kõige rohkem on tegelema Jaapaniga.

Mis nii-öelda see balanss siis nagu maailmas on, et kas Eesti on number üks või nii-öelda e-riik või on seda võimalik üldse kuidagi mõõta või kui sa vaatad kas või selle D5 seas ringi, et on meil midagi teistele näidata või me peaksime hakkama pigem ise nagu üle võtma?

Näidata, on kõvasti rohkem praegu kui üle võtta, ehk siis ma ei ütle seda üldse sellepärast, et nagu hulge, hulge fa-fa on ju, et. Vaata seal IT ja digitaliseerimisega on selline hea lugu, et noh, seda kunagi ei ole mõtet teha niisama, et see peaks alati mingi mõte olema või mingi probleem, mida sa lahendad, eks, ja. Ja noh, ma ütlen müts maha ikkagi Eestis nende meeste eest, kes kakskümmend aastat tagasi selle Eesti nii-öelda esimese arhitektuuri paika panid, et noh, see, et see on nii-öelda see. detsentraliseeritud arhitektuur, kus meil on kõigil isikukoodid ja nii edasi, on ju, et, et, et see on ikkagi noh, noh, tohutu eelis, et meil on palju lihtsam ehitada ükskõik mida, noh, alates e-valimistest kuni lõpetas digiakranini, eks, et, et kus sul ei ole isikukoodi, sa lihtsalt ei saa seda teha.

Kuule, aga ma tahangi seda teemat adresseerida, et ma tihti kohtun välisajakirjanikega, kes on kuulnud Eestist, jube head, jube palju, kõik on väga meeldiv, teile on väga moodne e-riik, aga siis tekib järsku pestuses küsimus, et kuulge, et kui palju tegelikult üks teine riik saaks üle võtta või noh, teil on tore, tore teenus, palju on sellest kopeeritav või ülevõetav, no sa ütlesid, et kakskümmend aastat tagasi tehti otsused ära, see on üks faktor, teine asi on see, et me oleme väike, et... Kas sellises D5 taolises klubis või ka mujal on üldse võimalik jõuda mingi reaalse siis kogemuse vahetamiseni või lihtsalt räägitakse, meil on väga tore, aga et siis praktiliselt seda üle võtta, see takerdub siis detailides.

No copy-pasted suudab ainult Soome teha meiega, sest noh, nemad on kõige lähemal meile ja kõige sarnasemad ja, ja noh, see, mismoodi nad tegelikult meile nagu X-tee üle võtsid, noh, praegu ongi ju teed copy-paste, samamoodi meie võtsime nende ID-kaarte üle copy-paste, on ju, et, et selles mõttes copy-paste ei saa keegi teha. Aga noh, saabki võtta nagu parima praktika, on ju, et noh, Iisraelil on väga tugev, avalik-sektori koolidesprogrammid näiteks, noh, ei ole raske kopeerida, eks, et isegi on väga tugev telemeditsiin ja üldse nagu e-meditsiin, neid on ka üheksakümmend üheksa protsenti ja nii-öelda haigusinfost on digitaalne, nagu meil, eks, et noh, seal nagu leida sarnasusi, noh, me ei pea otseselt ju lahendust copy, me peame copy-ma seda, mis moodi seda asja kasutatakse või käsitletakse, eks. Et seda on kõik lihtne teha ja seda me nüüd teeme ka siis, aga mis on jah, keerulisem, on, on, on sellised noh, nii-öelda printsipiaalsed või kontseptuaalsed probleemid, et noh, Eesti hüppab siin vasakutele paremale, kikutab siin oma selle X-tee ja, ja, ja isikukoodiga ja noh, noh, brittidel ongi suu vett täis, on ju, noh, noh. Sorry, aga noh, lähimad viis aastat noh, mitte mingil juhul nagu midagi sellist ei toimu, aga kui toimub. Siis saaks teha seda, teist ja kolmandat, eks see on, seda võtavadki siin praegu üle, et nad nii-öelda koguvad endale püssirohtu selleks, et iseenda poliitikute ees siis põhjendada, et miks ühte või teist reformi peaks tegema

Nii et see ikkagi käib nagu pigem niipidi see üritus, et, et nemad tulevad siia meie näitama neile, mis neil on ja siis nad lähevad koju mõtlema, kuidas nad saaksid seda enda juures ka nagu rakendada.

No tegelikult tänase päeva üks üritus oligi see, et kõik riigid rääkisidki nagu viieteist minuti jooksul, mis, mis neil kihvti on. Ja ta ütleb, meil, meil ka päev, nii-öelda parsakad välkusid ikkagi, et me ka nagu vaatasime, ma toon sulle ühe näite, on ju, et. Et noh, tuleb Uus-Meremaa lavale, ütleb, et noh, meil on siin need citizen-centric approach on ju, et noh, tõlkes siis, et noh, et, et me paneme kodaniku keskele ja noh, kodanik on kõige tähtsam ja, ja. Tuleb Lõuna-Korea lavale, ütleb ja ei, meil on ka siin need citizen kolmsada kuuskümmend ja nii edasi, on ju, et me paneme kodaniku keskele, siis tema teeme märki, teeme, on ju. Siis tuleb UK lavale ja ütleb samad sõnad, on ju, ja siis mõtled noh, okei, noh, on ikka klišee küll, on ju. Ja et noh, ja siis vaatad nagu, mis meil siin Eestis toimub ja saad aru, et noh, et, et, et, et on küll klišee, aga meil ju ei toimu niimoodi, et meil täna on selgelt, mis riigiteenuste puhul on noh, enamikes kohtades on protsess, on number üks, mitte ei ole inimene, on ju, et noh, kui sa vaadad Klassikalised näited on ju, et laps sünnib ja isikud antakse välja, aga ma pean ikka taotlema nagu seda lapse toetust, noh, kuigi see on, noh, riik ju teab, et nagu laps on sündinud, et. Et kui sa paned nagu nii-öelda inimese keskele, siis sa peaksid talle automaatselt panema sellele toetuse peale. Aga noh, meil ei ole keskel ja meil on nagu enamuske teenustega on niimoodi, et, et ikkagi riik nagu väga ülbelt võtab selle positsiooni, et me oleme monopol ja kui ei meeldi, siis mine Soome, on ju.

Aga kas see ei olegi nagu koht, kus see, see nagu e-revolutsioon on jäänud nagu Eestis poolele teile pidama, et mulle tundub, et. Need inimesed, kes võib-olla aeg-ajalt kritiseerivad, noh, see üks klišee, mis meil Eestis on käibel, et tiiger magab, eks ole, seda juttu on kümme aastat räägitud. Ma olen isegi mitu artiklit sel teemal kirjutanud. Ma loodan, et mitte

viimased kaks aastat sa pole kirjutanud.

Ei ole ja noh, jah, sain, sain sinuga tuttavat, aga, aga et, et nad, aga meil on, olgem ausad, me oleme ikkagi sellesse kohta pooleli jäänud, mis oli Et, et need e-asjad hakkavad tegema ise kodanike eest asju ära, et riik teab noh, seesama lapse näidet, ta teab, kui sul laps sünnib ja noh, vaata, et automaatselt pannakse seda veel lasteaiajärjekorda ka, on ju. Et me, me nagu ühe jupi sellest e-riigist tegime ära, aga see teine, noh seesama, et paneme kodaniku keskele ja optimeerime protsesse, see tuleb ikka ülimalt vaevaliselt.

Vot, vot siin ongi üks asi, mis on, mida inimesed ei tea, seda, seda statistikat ei ole väga hästi kuvatud, on see, et. Vot sa oled nii ära harjunud selle eriiga, et sa ei pane enam seda ebamugavast tähele, täna näiteks, kui me vaatame X-tee liiklust. Siis üheksakümmend viis protsenti kõikide ministeeriumite vahelises suhtluses käib üle X-tee. Ja see on see, mida sa ei näe, eks, ja, ja ainult viis protsenti käib veel noh, mingi paberi peal. Kusjuures see paber on päris suur, see on kokkuvõttes kolm miljonit paberit umbes aastas. Et see on tegelikult päris suur hulk noja-alannet, kus sa lähed sõjaväkke, et sa pead oma tervisetõendi tooma ikka paberi peale ja nii edasi, on ju. Et, et mingi suur osa on nagu ära peidetud ja sa enam ei panegi seda tähele ja sa, ja aga, aga samas vaatame, ütleme nii-öelda muu maailma mugavamaks läinud, on ju, sa tahad siis saada seda Airbnb teenust või Uberi teenust nagu põhimõtteliselt igalt poolt, on ju, ja nii peakski olema. Ja ma olen sinuga täiesti nõus, Seda kvaliteeti, mida kliendile pakutakse, seda ei mõõdetu. Ja kui sa ei mõõda, siis sa ei tea ka, kui halb või heas oled. Ja, ja kui sa ei mõõda, siis sa ei tea ka seda noh, mis moodi ainult paremaks muutuda, eks, et ja ma ütlen ausalt, et ma nüüd siin nüüd poolteist aastat püüdnud väänata nagu noh, erinevaid ministeeriume, et, et noh, hakkaks sind rohkem mõõtma, et et noh, vaikselt hakkavad tulemused tulema, aga noh, ütleme nii, et täna nagu peale Maksuameti ja, ja, ja, ja Maanteeameti siin on, ülejäänud on ikkagi nagu väga kehvad seisud ja nad on teadlikult, sest nad teavad seda, et, et noh

Kupja töö tegemine, et sa pead ikka nagu tagant utsitama, et vaadake, uurige ja siis te näete, et kliendid tahaks olla veel paremat teenust saada ja siis nad asuvad tööle, jah.

Ei no meil on olemas täna e-teenus olümpiavõtjatele, et nad saavad pensionit taotleda, milleks, mitu olümpiavõitjat meil on?

Hüva, meil on väga hea koht, kui muide, kuhu teha väikene paus, et igaüks jõuaks teha mõned kätekõveradused teel olümpiale ja siis me oleme kohe tagasi eetris.

No nii, jätkame Restarti saatega, vahepeal on kõik olümpiavõitjad saanud minna omale taotlema toetust või midagi ainult e-teenuse kaudu saavad teha. Meil on üks teema pooleli, kes on maailmas number üks ja seda saab mõõta ainult mitmest poolest, kas on e-riik kodanikele pakutavad avalik, avalikud teenused number üks maailmas või on siis see, et mida sa saad erasektorist selles riigis või turul? Ja selles osas on, on, on ju D2-s erinevad kohad.

Jah, mul on need edetabelid üldse meelde, sellepärast et kui me hakkasime analüüsima, et mis edetabelis on, siis väga paljud edetabelid võtavad arvesse hoopis mingeid muid näiteid, noh, mingid üldised majandusnäiteid, et GDP on ja nii edasi, on ju, et, et. Seal Eestil ei olnud ju mingit võimalust, eks, et noh, see on kuulus norrakate lause, et kui sa teist olümpiale ei võida, siis tee oma olümpia, on ju, et, et, et siis sa alati võidad. Ehk siis edetabelit, edetabelit, eks, aga mis on tähtis, on see, et kui palju ühiskonda üldse kasutab noh, nii-öelda E-d või IT-d oma igapäevategevustes, on ju, noh, ma tulin siia stuudiosse, on ju, parkid auto ära, hopsti jooksu pealt, paned parkimise peale, on ju, trepist ülesse, on ju, noh, ühesõnaga noh, kõik nagu sujuks, on ju, et ostad midagi digialkiri alla, logikuga sisse, PIN1, on ju, noh, kõik, kõik nagu sujuks. Ja üldiselt ega ta niimoodi ongi, et Eesti, Eestis ta ütleme nii, et suuremad hädad on meil ikka ära nii-öelda lahendatud, et kui ma vaatan, mis meil Eestis puudulik täna on, siis kindlasti on tervishoid, Ma ei tea, et ma saaks endale arsti ajapukkida normaalselt ja, ja, ja, ja et see toimiks nagu ideaalselt, see on nagu poolik, aga kus on Eesti nagu suur probleem, on ikkagi see, mis puudutab nagu selles era, erasektori poolt. Ehk siis tänased e-kaubanduskäibed, palju eestlased üldse ostavad netist, noh, Ma ei tea, siin me ei tasu üldse ennast nagu Silicon Valleyga võrreldagi, kes noh, põhimõtteliselt toob ainult toidu ka endale kõik koju, on ju, et et, et selle koha pealt me jääme kindlasti UK-le, Saksamaale ja nii edasi kõvasti alla.

Kuule, aga me teemaks on D5 selles saates ja, ja need viis digitaalset riiki, kelle seas me oleme, annavad kogemusi, sa rääkisid tervishoiust, et oskad sa meile natukene tuua mõne riigi kaupa nüüd näiteid, kes näiteks tervishoius on ikkagi meist ees, sest et ma tahaks seda saada, seda visiooni, kuhu meie võiks ka välja jõ

Tervishoius, minu silmis, ma räägin T5-st, on kaks riiki minu arvates, kes meist on eespool, on, ongi seesama Iisrael, mistõttu no ütleme, nende see haiglate vaheline infovahetus on täielik, no meil on niisugune nagu ainult suured haigud vahetavad ikkagi jätkuvalt informatsiooni ja vanemaid haiguslugusid pole suudetud ära digiteerida veel, pluss noh, meil on täitsa olematu igasugune telemeditsiini ja nii-öelda e-tervise pool, et see on nagu suhteliselt nukras seisus. Et see läheb küll paremaks, uus visioon tuleb kohe välja ja, ja päris palju häid mõtteid on. Aga mis on, ja seal on Iisraelil on korras ja kõvasti eespool meist ja teine riik, kes on meist selles vallas eespool on Taani, ehk siis taanlased ka ikkagi, kui sa täna kuulad Taani poliitikut rääkimas, siis esimesed kolmkümmend sekundit räägib ta seda, kui kihvt ta ise on ja siis ajab lutt lahti, et kuidas tuleb ikkagi nagu vanemat inimest hoolitseda, ükskõik mis vallas, et see on siseminister, kaitseminister, kes iganes, esimesed kolmkümmend sekundit ta räägib oma asjast ja siis hakkab rääkima, et ikkagi vanemat inimest eest peab hoolitsema, eks, et, et Taani on ka olnud siin nagu ed

Ja sa ütlesid, et uus visioon tuleb välja, et ega see iseenesest ei garanteeri ju midagi, et kas, kas riigis on, meil on nagu kellelgi tahtmine ja see sära, et, et noh, hakata vedama uuesti seda. Ei,

on küll, aga nüüd, kui ma seal selles aparatuuris seespool olen, siis ma saan aru ka, mismoodi süsteem toimib, on ju, ja, ja naljakas ongi, ongi tegelikult nii, et tehakse kõigepealt visioon valmis. Visioon koos tegevuskavaga viiakse valitsus, valitsus vaidleb seda, koputab ära, on ju, eraldab ressursid. Ja siis ju hakatakse tegevuskava, noh, nii-öelda punkthaaval hakatakse ette võtma, et võtad noh, punkt üks, näed, oo, näed, tuleb teha ära kõikide, ma ei tea. arsti juurde broneeringute nii-öelda niisugune nagu noh, lihtsustatav süst, lihtsustatav süsteem, ma sain telefonist, saaksin arsti aeglane book'ida näiteks, on ju, okei, no nii, teeme ära, raha, hange läheb, eks, punkt kaks, noh, eks see niimoodi hakkabki pihta, et, et muud moodi siin riigis, see, et kellelgi tuleb idee ja ma hakkan toimetama, et, et noh, see on ikkagi utoopia, et tegevus ka.

Mul tundub see tervishoid on hea näide ka sellepärast, et seal on tihti need piirid, lõppkasutaja inimese jaoks on hägusad, et kustkohast ma nüüd lõpetan avaliku Sest et no olgem ausad, tihti on see ikka, sa avalik teenus ei, ei paku seda, mis sa tahad ja sa lähed, saad kiiresti oma hädale mure siis erapakkuja juurest. Ja teisest poolest jällegi, kui me räägime e-tervisest või meditsiinist, siis on see, räägitakse, me peame eksportima, kui midagi ägedat teeme, siis ekspordime, on ju. Et kas seal D5-s nagu üle keskendutakse, istute koos ja ikka mõtleme ainult oma nendest avaliku sektori ja e-riigi lahendustest või, või ka nagu eralahendustest?

No seal on praegu ikkagi nii, et riigil, igal riigil on oma agenda, igal riigil on omad prioriteedid ja lihtsalt võetakse nagu paremalt eestlite üle, noh, praegu ongi, meie jaoks on telemeditsiin ja ütleme, üldse kogu selle noh, e-tervise kulubaase ülevaatamine või selle vähendamine on eesmärgiks, Ja noh, meie fookus on selgelt nagu seal, me nagu noh, vaatame seda valdkonda, et meid nii väga palju siin, ma ei tea, garment.uk meid väga nagu ei, ei huvita, on ju. Et, et eks ta on teistpidi, aga teisi huvitab meile, meie ID-kaart ja digialdkiri, eks, et, et, et see on nagu kellele mida, on ju. Aga jah, selles mõttes tervishoid praegu, seal on ikka kõvasti teha, et sealt, sealt saaks nagu kõvasti kvaliteedi hüpet, on teine, mis meil on, on igasugused haridussüsteemid ja, ja, ja haridusrakendused, et seal on ka täpselt täna nagu. Paras pudru ja kapsad ja uue riigiportaali peab on tegema endale kindlasti, see on ka.

Jälle uue või? See on juba

siis, see

tehakse ikka iga aasta tehakse. Kuidas

seletada, seda pole ammu tehtud? Ei ole. Ei ole jah.

Tuleb pidevalt mingid pressiteated, nüüd on erakordselt lihtne, nüüd kõik saavad aru sellest ja kõ Noh, endiselt on ilm võimalik ülesanne ilmselt esitada kogu seda riigi käes olevat väga ebaühtlase kvaliteediga infot, niimoodi, et ta oleks kuidagi ühtlane ja, ja arusaadav kõigile.

Kas me räägime sellest eesti.ee-st praegu

või? No see vist, Henrik, selline ühib tähelepanu, aga sellel ongi nagu hästi oluline nagu murrangupunkt praegu selle koha pealt, et et ma olen nüüd aru saanud, et, et, et seda ei olegi kunagi võimalik muuta mugavamaks, sest kui sa mingit rakendust kasutad, noh, keskmine inimene juhtub riigiga, suhtleb kaks koma kuus kord Siis see ülejäänud üks koma kuus ei ole üldse noh, ühesõnaga noh, ma ütlen, mitu majas oma elu, elu jooksul ehitada, on ju, üks või kaks või noh, ütleme kolm, et noh, et, et siis nagu, kui sa lähed nagu riigiportaali endale ehitisluba taotlema, on ju, et sa ei saa öelda, et. Oi, ma mäletan, ma siin kuus või kümme aastat tagasi, ma taotlesin, et noh, et. Et sul, see iga, iga kogemus, sul iga kasutuskord on tegelikult uudne ja, ja siin on ikka päris oluline koht on, mida ma käisin isegi New Yorgis vaatamas, oli see Et, et see, kui sa suudad inimesed, suunad nagu jõu ka e-kanalisse, et see tegelikult ei lahenda noh, probleemi, et tal ikkagi tekib küsimusi, ta ikkagi ei saa aru. Ja siis on sul vaja nagu ikkagi mingid kooltsentrid sinna kõrvale ja nii edasi, on ju, et, et me täitsa nagu teiselt mõtleme, tänan seda, seda, et. Et kui sul on nagu mingi lihtteenus, siis loomulikult tee see oma selles portaalis ära, on ju, et noh, ala nagu sa paned endale näiteks peale selle. Sa saad panna kasiinokeelu endale peale näiteks, mu, mu lemmiktenus on ju. See on nii lihtne, aga, aga et, et siis ehitusluba või, või ma ei tea, lapsetoetuse taotlemine on ju, et noh, et, et kas nagu äkki, äkki lahendada seda koostöös näiteks ma ei tea, üks, üks, kaheksa, kahe või, või kaheksa, kaheksa, kellel võiks olla motivatsioon sind teenindada, eks. Aga ma ütlen, rohkem tuleks üldse liikuda sinna suunas, et, et tulevadki teenuse ära kaotada, polegi teenust vaja. Et see on see, mida me teeme näiteks täna Maksu- ja Tolliametiga tähendate pannud, et, et, et see, kui sa oled väikeettevõtja, kui sinu är Ja sa oled ainult pangakontopõhine, et siis sa siin lähikuudel ei pea enam tegema noh, maksudeklaratsiooni. Et kui sa oled nõus, et pank annab sulle info edasi otsa nagu Maksu-Tolliametile, toimub asi täpselt samamoodi nagu sinu üksikisiku tulumaksuga, et, et, et see nii-öelda info jookseb Maksu-Tolliametisse ja, ja sellest on piisav.

See on nagu see, et riik on suur andmebaasprogramm ja sa ei pea ise seal käima konfigureerimas enda kasutajaprofiiliseadeid, vaid programm siis automaatselt sind haldab, sinu andmeid. No

toon selle näite jälle, see on kulunud näide võib-olla, aga seesama abiellumine, eks, et, et mees aina abielluvad, käivad mesinädalatel ära, Ja siis naine kulutab poolteist nädalat, et endale uued dokumendid hankida, sest noh, uus nimi on, on ju, et sa lähed nagu ühte asutuse, teise asutusse, kolmandasse, on ju, igal juhul toimub sinuga mingi füüsiline kontakt, see kõik ju maksab, on ju, selle asemel, et, et sellel hetkel, kui sa nagu sinna paberi peale altkirja panid, ütlesid noh, et, et I do, on ju, et või jah, on ju, et, et siis, siis annab sulle see sama ametnik, annab sulle noh, võtab saartest välja, näed, sinu valmised dokumendid on siin, on ju. Ma, kui selle, kui see ettepanek sai lauda pandud, see oli kohe muidugi kisa, et ei, see ei ole võimalik, on ju noh, kokkuvõttes võib ju ka ei öelda, on ju, et, et ei pea ütlema jah, on ju. Eestis on ju see süsteem, sa pead enne registreerimise abielluma hakkad, sa pead ütlema, et ma näed siin kavatsen kuu aja pärast abiellud, et seal on see nii-öelda mahajahtumisperiood, mida keegi ei kunagi kasuta, millegipärast on ju, aga on see kuu aega enne seda pulma, on ju, et, et noh, riik ju teab, et sa abiellud. Ja tuleb välja, et see, neid, kes ei ütlevad, Ei, mis, mis tähendab seda, et tegelikult sa surud nagu noh, sa surud nagu sada perekonda ebamugavuselt noh, teed minema, sellepärast et üks võib, võib öelda ei, on ju, et noh, et.

See on tõesti see, ka see ideoloogiline probleem, et me nagu lähtume neist, kes ikkagi viimasel hetkel ei taha seda abielu.

Ei, see on, see on valdav mõte, me alati kipume neid süsteeme disainima nagu kõige ekstreemsema case'i jaoks, mida võib-olla nagu juhtub noh, tõesti, ma ei tea, üks kord kolme aasta jooksul, on ju. Ja see ongi see, et selle ühe juhtumise pärast nagu ülejäänud pead kannatama seda keerukust, on ju, noh, ma ütlen sama, lapse toetus või, või isapalk, on ju, noh, ainuke asi, mis mind huvitab, on noh, küsimus, mis hetkest, noh, et mis kuupäevast saadik, on ju, kõik ülejäänud infot on ka riigil olemas, on ju. Ja noh, sellist infot saaks rah

Kas teised riigid, Taavi, olgu nad D5-s või mitte, on sellest nagu aru saanud, millest, millest sina siin praegu räägid ja mida meie võib-olla kodanikena nagu ootame? Et pikka aega oli niimoodi, et Eesti jaoks oli see nagu normaalsus, et meie elasime oma mingisuguse stratosfäärilist normaalsust ja noh. Virisesime asjade üle, millest teistel oleks olnud hea meel, aga meie tahtsime veel paremat, me ei ole juba nii harjunud, kas nüüd on teised aru saanud, et, et see on normaalsus?

Ma ütleks niimoodi, et see, mis täna näiteks UK-s toimub, on see, mis meil oli umbes kaks tuhat viis, kaks tuhat kaheksa. Ehk siis see, et paneme kõik asjad e-kanalitesse ja, ja vaatame, mis lähevad. Aga nad nii palju on targemad kui meie, et nad mõõdavad, nad mõõdavad igat sammu, nad mõõdavad seda kasutust, nad arvutavad seda nii-öelda kliendi hinda, teevad AB-testingut, vaatavad, milline pilt parem sobib, nii edasi, et nad on lihtsalt nii-öelda oma töösõnad kvaliteetsemad, kui meie olime, aga see faasi mõttes on see, et nad Sa tead seda lugu, et, et selleks, et saada tõeliselt hea maja, sul on vaja kokkuvõttes kolm maja ehitada, et esimene maja, maja tuleb nii halb, et see läheb vaenlasele ja teine tuleb juba enam-vähem, läheb sõbrale ja kolmas on juba, juba niisugune okei, on ju, et siis nad noh, ütleme nii, et nad esitavad, ehitavad praegu umbes oma, oma esimest maja ikkagi alles, et noh, näha, mis muidu asi toimuma hakkab üldse.

Ahah, aga neil, ütleme tegelikult ega maailmas üldse ju see ID-kaart on ikkagi ju probleemiks, et sellisel kujul teda parandamine ka ega ei ole eriti kellelgi või on juba

tänapäeval? No Põhjamaadel on, kaheksa riiki on vist Euroopas, Portugal, Austria. Nii,

aga kas ta on seal samamoodi kohustuslikuna, üldise dokumendina nagu Eestis

või? Neid riike, kus ta on nagu, nagu kohustiku dokumend ja neid riike on veel vähem jah, Soomes ei ole kohustuslik, Soom, Soomid võtavad, rabavad meie pregureerisidentsust, on ju, selliste arusaamatele kujunenud, enda ID-kaart töötaks ka siin.

Keegi pole seda memoralli saatnud.

Aga ma mõtlen, et, et ega, ega nendele UK-le ja kõigil teistel on ju päris raske neid teenuseid tänapäevaselt üles ehitada, kui neil ei ole seda ID-kaarti või kas siis on, on, on nagu jõudnud järeldusele ikkagi, et see ID-kaart sellisel kujul on. Poliitiliselt emapopulaarne või võib-olla isegi tehniliselt mõtet, et nad on mõelnud välja mingi parema asja, kui see ID-kaart.

No siin on nüanss nüüd, et vot kokkuvõttes ei ole küsimus ID-kaardis, küsimus on tegelikult isikukoodis, ehk siis iga inimese peab olema unikaalne tunnus ja, ja UK probleem nagu näiteks Lõuna-Korea või, või Uus-Meremaa probleem on see, et noh, et ei ole seda unikaalset tunnust ja kuna unikaalset tunnust ei ole, Siis vot täna Eestis on, et kui sinu kohta tekib ükskõik kuskohas informatsioon, on see erasektor, on see avalik sektor, on see ükskõik mis register, ta läheb sinna isikukoodi külge ja kui ükskõik mis hetkel on vaja infot kombineerida mingi muu infoga, noh, sul on ühine tunnus olema, sa saad seda teha, on ju, et selline asi, et ma lähen nagu, mul on mingi kompleks teenuse üle mitme ministeeriumi ja nad suudavad selle omavahel kuidagi ära handle'ida, noh seda, see läheb ikka juukil, väga kaua läheb sinna aega sellepärast, et sul on jällegi noh, John Smith ühes süsteem Et see on puhttehniline probleem ja, ja, ja ma ütlengi, et noh, meie kasutame ID-kaarti, see on vana tehnoloogia, kaheksakümnendatest aastatest juba, siis näiteks Singapur ja isegi India on selle faasi nüüd vahele jätnud ja, ja mõlemad on liikunud biomeetria peale, et, et noh, Indias vaatasin ikkagi uued Samsungi ja LG telefonid, on ju, millel on see silmairise lugeja, on ju, autentsid sellega, nii et mühi siis, on ju, ja nad on täna suutnud biomeetria ära koguda Indias, üheksasaja kahekümnelt miljonilt inimeselt, kusjuures nad on kõigile pangakonto andnud, on ju, et, et selles mõttes nagu Indial on nagu potentsiaal päris, päris tugev nagu, nagu kasvada nagu korralikuks e-riigiks.

Teeme siia väikse pausi ja räägime sellest siis kohe edasi. Jätkame Restarti saatega, kus meil täna on teemaks D5, viis maailma kõige vingemat e-riiki, võib-olla, võib-olla mõni teine seal ka, aga me just rääkisime sellest, et India kogub juba oma inimestel biomeetrilisi andmeid. Kas see tähendab neile isikukvoodi nagu, isikukvoodi on ikka vaja või ei ole vaja selle jaoks, et see biomeetria viia siis mingisuguse numbriga kokku?

Jaa, mind ja paneb numbri ka kõikidele inimestele, et see on ka random number, et ei ole mitte selline number nagu meil, et kus sa saad teada ka sünnipäeva ja soo, eks, et seal on see random number. Kusjuures mina muide isiklikult pean tunnistama, et mulle meeldib see nii-öelda informatsiooni sisaldav number rohkem, sellepärast et kui sa võtad nagu teenindaja seisukohalt, et oletame, et sa oled pangateller. Tuleb, inimene tuleb nagu ütleb sulle oma noh, nii-öelda nime. Noh, alati sellist John Smith, on ju, ja siis sa nüüd hakkad võtad oma andmebaasi lahti ja avastad, et sul on nagu, nagu noh, kaks tuhat John Smithi seal, on ju. Ja kui sul on random isiku kood, siis sa pead hakkama täpsustavaid küsimusi küsima, et noh, kus sa elad, on ju, ja siis sa kuidagi nagu käsikaua, kaudu noh, proovid selle John Smithi sealt üle, üle, üles leida, on ju. Kuigi noh, ütleme nüüd, kus oleks nagu nii-öelda, nagu numbri, nii-öelda noh, nii-öelda sisuline isiku nagu meil on, on ju, noh, vaatad näkku, ahah, meesterahvas, selge, on ju. Veel eelmisest sajandist järelikult esimene numbriga kolm olema, on ju, noh, silma kukub siin nagu kuuekümnendasse kuskile, on ju, noh, ühesõnaga. Sa suudad ise nagu päris nagu kiiresti liikuda nagu, nagu nii-öelda selles valimis nagu väiksema, nagu nii-öelda. Noh, nii-öelda noh, suurem, kiire, kiirem suurt selle valimi ise, valiku ise ära teha, sellepärast see isik, isikkood on nii-öelda informatiivne. Ja ta on ka täiendav turvaelement, et noh, et noh, sa ei saa võtta oma vana, sa ei saa ID-kaarti ja esineda tema nimel, on ju, et, et selles mõttes nagu. Mul isiklikult see variant meeldib rohkem jah, aga isikkood.

Kuidas nad lahendavad nagu biomeetria andmete puhul seda probleemi, mis on ju üles käikinud viimasel ajal seoses sõrmel ja lugejatega. Mis kõigis nagu telefonides on, et kui see sõrmejälg läheb sealt ühe korra lippama, mis iganes põhjusel, siis seda muuta ju ei saa. See biomeetria tekib ju nagu täpselt sama probleem. Kui keegi selle andmebaasi mingil X põhjusel ära ajab, siis riik ei saa välja saata India riik teatmeid, teateid miljardile inimesele, et muudke oma silma eris ära.

Jaa, selles mõttes ongi, et ega, ega ei olegi plaanis see, et, et biomeetri üksi toimiks, et selles mõttes, et biomeetril on nagu täpselt samamoodi kui meie ID-kaart, et, et sul on nagu ta nagu täiendav element, et sul ikka PIN-koot tuleb ka mängu, on ju, mis sul on siis peas, on ju, et noh, et, et...

Seal on kasutaja nimi?

No selles mõttes, nagu sul on jah, ta on nagu kasutajanimi jah, ehk siis selles mõttes, näpselt nagu sa oma Apple'i iPhone'i nii-öelda avad on ju, ma ei tea, mis asi sul on, et siis sõrmejäljega on ju, et sa noh, niimoodi saab päris süsteemi lahti võtta. Naljakas, kui see ei ole, et näiteks samad brittid, kellel täna seda isikkoodi ei ole ja kes nagu sellist tugevat identiteeti teha ei saa, on ju, või teha ei taha ka, et nemad tänapäeval, no riigiteenustele lubavad ligi ka mingite Facebooki ja Google'i loginitega, on ju, siis nagu sa hakkad mõtlema, Noh, ma ei tea, ma lähen nüüd, keevitan Hendriku nimel mingi ehitusloha kuskilt, on ju, et noh, see. Juba eos, see kõlab naeruväärselt, on ju, et, et kui noh, oletame, et mul on, mul on sinu Google'i konto nagu andmed teada, on ju, et.

Taotled olümpiavõitja toetust.

Aga see on päris huvitav, miks on võiks nagu Eestis ka seda mõelda, et ma login riiki sisse oma Google'i kontoga?

No vot, meil ongi see moment, et noh, et iseenesest isegi võiks ju pakkuda sellist teenust, aga kuna meil on nagu olemas täna nagu nii-öelda tehnoloogia, mida nagu noh, kõik, kõigil riigil on ta, riigi kodanikil on taskus olemas, on ju, et, et noh, siis teame, et ta nagu toetab, ta ei ole nagu täna takistuseks, on ju, et noh, ta oled, inimene peaks tulema füüsiliselt kohale, sellepärast peaks ka ID-kaarti kasutada, on ju, et meil ei ole seda trendi, et meil on pigem see trend, et, et noh, lihtsalt inimene ei viitsi üldse kasutada mingit, mingit, mingit teen

Aga selle isikukoodi, ütleme siis juurutamisel ühel suurel turul, vist Jaapan saab olema kõige põnevam näide, on ju, sest et kui paar nädalat tagasi oli, eelmine nädal oli Slush, Helsingis ma nägin seal, rääkisin jaapanlastega juttu, kes siis vahendas selle tavalise Jaapani vanaema muljed, Jaapanas teatavasti suurem osa rahvastikust on vanaemad ja vanaisjad, on ju, kes said just koju selle kaardi. Ja mulle tundub, et ka sinu põuest rahakotist tuleb see kaart välja Jaapani siis, ID-kaart võib öelda nii või, kus on peal Jaapani isikukood. Ja see on siis see küsimus, et kas siis jaapanlased suudavad oma miljonite inimestega seal omaks võtta või mitte.

Jaapaniga on teine probleem, nad, tegid selle isikkoodi salajaseks, ehk siis kokkuvõttes nad ikkagi saavutasid olukorda, mis meil on, et noh, aga kui sa tahad digialdkirja teha, siis selle eelduseks on see, et see number on avalik, sellepärast et noh, ma ei tea, kui Hans saadab mulle digialdkirjastuse dokumendi ja tuleb välja, et mitu Hans on olemas Eestis, on ju, ma peaksin muidugi ainult kontrollida, et, et see oli just nagu sellelt Hansut, keda mina tahtsin, et, et see, et see nii-öelda Dokument tuleks, et, et siis ma peaksin saama seda isikkoodi kontrollida, aga ma selleks ma pean teadma seda ja kui ma seda ei tea, siis ma ei saa seda kontrolli ju teha, et selles mõttes nagu. Nad tegid ikkagi selle reformi nii-öelda poolikult.

Ikka pead ümber tegema.

Ei, nad ei pea ümber tegema, aga nad teevad seda samm haaval ja eks kokku selline plaan ongi, et nagu ühiskond võtab nagu jupp haaval vastu seda asja, onju, et.

Kuule, aga kuhu ameeriklased kogu selles süsteemis paigutavad, nendest. Me ei räägi Eestis nagu e-riigi kontekstis peaaegu üldse mitte midagi

No USA on nüüd hakanud pead tõstma ja noh, see on jällegi, et ega ta on ju ka osariikidest koosnev riik, ehk siis iga osariik nagu ehitab oma süsteeme ja lisaks on olemas ka päris keskvalitsuseks, et, et selles mõttes nagu USA-s on isegi ma ütleks niimoodi, et linnad hakkavad praegu rohkem pead tõstma ja näiteks New York väljastab ise identiteeti. Mitte küll digitaalset identiteeti, vaid, vaid noh, muidugi kaardiline identiteeti, selle...

Tallinn väljastab ka. Sest

seal on see probleem New Yorgis, et seal on väga palju selliseid inimesi, kellel puudub igasugune nii-öelda legaalne dokumentatsioon. Ja selleks üldse aru saada, et, et mis inimesed ja kui palju neid seal New Yorgis tegutseb ja möllab ja, ja mingigi nii-öelda normaalne teenus välja mõelda ja välja pakkuda. selleks nad hakkasid jah, niimoodi, hakkasid seda nii-öelda infot nii-öelda siis, nii-öelda neid kaarte välja, seal tekib väga paradoksaane situatsioon, et nad on neid kaarte välja, aga seda infot nad ei tohi jagada keskvalitsusega, ei noh, et sellepärast, et need lähevad siis järgi kohe nendele, nendele hiiljekohetele, et niisugune nagu paradoksaane, paradoksaane situatsioon jah.

Aga ometi digitaalselt nad ju tegelikult Ameerikas jah, väga, kui me räägime e-valimistest, ameeriklaste, kas nad ütlevad, ah jaa, meil saab ka e-meeri teel registreeruda valimistel, on ju, ja see on kõik. See

on see termini küsimus, me ei tohi kasutada üldse e-valimisi, me ütleme i-valimised, sellepärast nagu rahvalise nii-öelda kõneproogi järgi e-valimine on see valimine, kus sul on masin seal valimise nii-öelda. kutsutakse seda, valimisjaama.

Selle nimi on?

Valimisosakond, mis asi ta on?

See mitte kiosk, aga see, ei, see putka, kus sa sisse lähed.

Ei, ma just mõtlen, see koht, kus sa nagu, ei, mitte ei, see, kus sa registreerid, jaoskond, jaa, et, et siis no näed, noh, jah, et siin ei valinud kogu aeg, on, ei teagi enam, niisugune asi, mis see termin oli, on ju, et Et kui sa lähed sinna, siis seal nurgas on mingi aparaat, kuhu sa saad nagu toksida midagi sisse ja, ja need aparaadid olid, neid kompromiteeriti kohe alguses, nad tulid, eks, ja see on olnud nagu põhiline alus, et öelda ka, et Eesti noh, i-valimised tõenäoliselt on nii-öelda. Ebaturvalised, et noh, sellepärast me peame, ütleme, i-valimised, mitte ütelda e-valimised, noh, et valimiselt üle interneti on siis see i seal.

Meil hakkab saade varsti läbi saama, kas me võiks välja joonistada mingisuguse Eesti lähemate aastate kogu selle e-riigiduse nagu tulevikku, et kui keegi Eestist teab, sina võiks ju teada seda. Mis meil siin nagu juhtuma hakkab, mis, mis on suuremad asjad, mis on tulemas?

No põhiline, mis tuleb, on nüüd uus ring, ehk siis seitsme aasta jooksul pannakse IT-süsteemidesse kuskil sada kakskümmend kuni sada nelikümmend miljonit täiendavat investeeringut, eks. Ja see tähendab seda, et väga paljud süsteemid lähevad ümberkirjutamisega, noh, enamus süsteeme hakkavad meil siin juba kümme aastat vanaks saama, eks, ja Me oleme siin tutvustamas ka seda nii-öelda seda, nii-öelda inglisekeelse terminiga no legacy policy, et ma ei oska seda eesti keelde tõlkida õigesti, et noh, ühesõnaga, vananeda võiva tarkvara ennetav väljavahetamine, ütleme siis niimoodi, on ju, et, et, et me tahaksime jõuda sellise tsüklini, et, et Eestis toimuksid oluliste riiklike infosüsteemide väljavahetamine, tihedamine kui kolmeteist aasta jooksul, ehk siis, et kui minisüsteem hakkab vanaks saama, Siis peaks ta sinna oluliselt ümber kirjutama või täiendama, et me ei kukuks sellesse, sellesse probleemi otsa, mis täna Skandinaavias möllab, kus mõtlen, Soome riik kuulutab oma IT peale circa nelikümmend korda rohkem raha kui meie. Põhjus, ainukes põhjus on see, et need on vana, vana, vanad süsteemid, mida peavad üleval hoidma ja mida, mida peavad majandama, eks, millega nad noh, siiamaani peavad mingid Kublai programmeerijad üleval hoidma ja nii edasi, on ju, et noh, et, et seda meil ei ole, eks.

Aga see on nagu, ma ei tea, programmeerijad ütlevad selle et sa nagu teed selle sisu karukõhus teisiti, aga lõpptulemus nagu säilib, mida, mida, mis teenused, kuidas toimivad, et kas sa räägid sellest, et nüüd toimub nagu seal karukõhus suuremat sorti ümberkorraldus?

Ei ole, ma ikka räägin sellest, et kui noh, kui te vaatad näiteks, on ju noh, viieaasta taguseid Maanteeameti teenuseid ja vaatame, mis praegu on, eks see on ju öö ja päev, on ju, et Et noh, ütleme tavailm seda ei näe, aga näiteks ka Maksuamet on teinud tohutu transformatsiooni läbi, eks, Sotsiaalministeerium kirjutab praegu oma põhisüsteemi ümber, mis on nii suur süsteem, et selle süsteemi kaudu läheb kakskümmend viis protsenti kogu meie riigi eelarvest tagatakse selle süsteemi kaudu, on ju. Nad teavad seda nullist ümber, et ühesõnaga, see on ikkagi, see on ikkagi nagu väga mastaapne, nii-öelda ümberkirjutamine käib praegu ja vot sellepärast ongi hästi tähtis see, et nad selle ümberkirjutamise käigus noh, teekski ära selle, et nad

Kas meil on mingeid uusi suuri asju tulemas, mida ei olegi nagu varem nii-öelda e-kujul üldse olnud?

No me siin vaikselt hakkame tutvustama, see on natukene nüüd jooksnud ajast ette, et et noh, mis on nagu suurem pauk, mis tuleb, on see, et me piloteerime selliseid tuleviku ennustamise mudeleid, ehk siis tänu sellele palju kirjutatud või kiidetud tuhande euro reform, eks, on täna olnud nagu nii palju informatsiooni, et me suudame põhimõtteliselt Ennustada, et mis, et noh, tavaliselt kui noh, numbrid lähevad, nii nagu praegu lähevad, on ju, siis kaheksakümne protsendise tõenäosusega keemiatööstuses me kaotame järgmise kuue kuu jooksul kolm tuhat töökohta. Noh, aga me saame, suudame hakata selliseid noh, nii-öelda järeldusi tegema või noh, ütleme, suudame hakata selliseid ennustusi tegema, et noh. Loomulikult läheb natuke aega, et seda, need ennustused täpseks saada, eks, aga. Aga, aga selles mõttes me suudame nagu oluliselt hakata mõjutama nagu riigi juhtimist, et kui on ju, et noh, vaatad, kuhu see töötuse trend läheb ja vaatad, kuhu see SKP trend läheb, on ju, et noh, sul on, informatsioon on suhteliselt suure viitega, on ju, ja sa, noh, sul ei olegi nagu korralikku informatsiooni olemas juht, juhtimisotsuste tegemiseks, siis nüüd meil on, nüüd ongi see küsimus, et kuidas nagu seda kasutada ja kuidas seda targalt nagu nii-öelda ellu viia, et.

See kõlab nagu mingisugune väga, väga põnev riigianalüütika, mis, kus, mis sööb andmeid, mis tulevad hetke majandusest ja ühiskonnast ja siis väljastab sulle prognoose, jah?

Ja see ongi seda, et see on jälle asi, mida kellelgi teisel ei ole, et, et me ei saagi seda teha, sellepärast et noh, selline asi, et ettevõtjad, kuhu põhiselt oma tehingud annavad, on ju, noh, mis selle tuhande eurone tulid, on ju, et Et seda, seda ei ole mujal tehtud, siin peab küll nagu firmas pidama seda, et, et see on hästi üldisel kujul, mingi agregeeritult kujul, et see ei saa olla niimoodi, et noh, ühesõnaga noh, me ei saa öelda, et näed, et, et konkreetselt see lihatööstus läheb, läheb, läheb, palju tundub, et ta läheb lörri omadega, et olge valmis, on ju. Et no midagi sellist ei saa teha, aga, aga ütleme niimoodi, kui sa nagu agregeerite, näiteks ma ei tea, nagu noh, niisuguse suuremate tööstusharvade keskelt, siis saadab, saadab päris head infot seal.

Peab siis olema, eks ole, selline poliitiline valmisolek neid numbreid ka noh, eos juba nagu otsuste aluseks võtta,

vaatame

siis, kui asi kohale.

Õigepealt, see on hästi ohtlik koht, on ju, et noh, et meil on, Eesti on suhteliselt liberaalne majandus, on ju, et noh, et see, et meil nagu mingil ettevõttel läheb halvasti ja nüüd ma ei tea, peaminister tormab ja hakkab aita tal müüki teha näiteks, on ju, et noh, see on nagu me siin piima müüsime näiteks, on ju, et noh, et, et see on nagu suhteliselt nagu see ei ole nagu pika asja jätkusuutlik, eks, aga mingi abjapalu ja vallale ütled, et näed, et sa oled praegu, kõikide näitejärgi järgi, sa oled praegu nii-öelda punases riskiastmes, selleks, et sa hakkasid kollases riskiastmesse, sa pead leidma juurde kuuskümmend töökohta. Noh, ja näed, siin on, ma ei tea, EAS-i toetusvahendid, mis iganes, on ju, et, et need, ole hea, leia neid kokku, võttes endale nagu kuuskümmend töökohta juurde, et see muutub meie jaoks punasest tsoonist kollases tsooniks, on ju. Või sama, ütleme noh, mingi, ma ei tea, keemiatööstuse läheb halvasti, on ju, Kui sa paned sinna külge kõik pered ja kõik muud asjad ja saad sellele noh, ütleme pildi, et mida see pärast nagu siin riigile maksma läheb, kui niisugune nii-öelda sotsiaalne katastroof peaks nagu juhtuma, on ju, siis sa saad kohe endale alternatiivi, et noh, et a la, et, et noh, võib-olla tõesti tasub näiteks, ma ei tea, põlevkivi kaevanduskvooti nagu, nagu lihtsustada või, või, või nii-öelda nagu õgvendada või mingeid tasusid vähendada, on ju, et noh, et, et see võib nagu kokkuvõttes riigil olla kas Nagu tarku päid nagu juurde tuua.

Aga kes sealt, aga mis tasandil seda siis nagu jutima hakatakse, tõenäoliselt ikkagi ametnik või?

Vot, see ongi see, et teeme alguses niimoodi, see nagu sa tead, mina olen tarkvara inseneriks, minu asi on see nii-öelda andmestik teha kättesaadavaks ja, ja, ja, ja teada nähtavaks, eks, et, et eks siit need peavad nagu ökonomistid üle võtma, on ju, et mismoodi seda seda mõjutada, aga noh, seal on jällegi põnev, et, et siin nagu Noh, väga palju start-upe, siis britid on üks start-up olemas, kus sa saadki mängida, et sa nagu hakkad simuleerima, et noh, ala kui ma nüüd noh, ma ei tea, läheksin käibemaksukallale näiteks või mingi, mingi teise mingi soodustuse, on ju, et, et ma ei tea, kaotaks sellel samal keemiatööstusel, ma ei tea, kaotaks tööjõumaksud ära mingiks hetkeks, nagu vaadataks, mismoodi pilt nagu muutub, on ju, et sa saad nagu simuleerida mingeid käitumisi, on ju, muidugi praegu olid väga sellised põue pealt tõmmatud nagu näited või, või, või Et selles mõttes noh, nii et sa saad simuleerida ja siis sa saad mõelda, et kas sa teed mingit otsust või ei tee, on ju, ühesõnaga mõte on nagu selles, et sa hakkad juhtima, et noh, täna ongi see, et sa täna nagu pigem kulged ja ja sa nagu nii-öelda noh, ma ei tea, lood mingit keskkonda, eks, aga, aga siis saaks ka juhtima hakata, jah.

Väga hea ja tundub, et meie saateaeg on jõudnud ootamatult nii kaugele, et saime täna kõvasti rääkida e-riigist üle kogu maailma ja järgmisel nädalal jälle uus Restart.