@ RESTART // 2015.11.07
kuku_restart_0399.mp3
KUUPÄEV
2015-11-07
PIKKUS
42m 16s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates räägitakse CleanTechi valdkonnast Eestis ning tutvustatakse startupi Relate tegemisi, mis soovib pesumasinate tehnoloogiat säästlikumaks muuta. Lisaks arutletakse teadustöö ja äriarenduse kokkuviimise väljakutsete üle Eesti iduettevõtluses.
TEEMAD
Isa lubas, et läheme pühapäeval jalgpalli mängima, aga laupäeval käis ta pidutsemas ja magas päeva maha. See on vist isa enda asi, mida ta lubab ja teeb. Joomine ei ole jooja isiklik asi, teised kannatavad passiivse joomise all. Vaata passiivnejoomine.ee, keegi ei tohi kannatada. Restart. Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.
Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat kõigile Restarti saate kuulajatele, see on siis saade, kus me räägime IT-maailma tegemistest vähe rohkem sügavuti ja katsume rääkida nii, et kõik saavad aru ja isegi, isegi nii, et kõigil on huvitav. Saatejuhid Taavi Kotka ja Henrik Roonemaa, meil täna kaks külalist, meil on külas Marit Sall, Eesti Arengufondist, kes on CleanTechi projekti juht, tere!
Tere!
Ja meil on külas ka Mart Ustav-Juunior, kes on idufirma Relate üks asutajaid, tere, Mart! Tere! Me räägime täna sellisest asjast nagu clean tech ehk puhas tehnoloogia ja me räägime osaliselt seetõttu, et me ei ole sellest üldse rääkinud ja, ja me vist Taavi Kogumki eriti ei tea midagi puhtast tehnoloogiast ja, ja osaliselt ka seetõttu, et Euroopa suurimal säästvaid tehnoloogia ideekonkursi Climate Launchpad saavutas Relate märkimisväärset edu ja, ja ei olnud muidu ainuke Eesti start-up, kes, kes seal käis ja kes edukalt edukalt sealt välja tuli, aga võib-olla alustame ikkagi konkreetselt, et saame selle loomasabast kohe kinni võtta, mis asi, Mart, on Relate'd ja millega te tegelete?
Tähendab, meie soovime muuta seda kontseptsiooni, kuidas inimesed on harjunud oma riideid pes, pesema.
Pesumasinas.
Pesumasinas, just, aga meie sooviksime nii, teha niimoodi, et inimesed ei peaks enam lisama nendesse pesumasinatesse pesupulbreid, vähemasti mitte igapäevaselt ja iga kasutuskorra
ajal. No kuidas nii, me, minu Ariely sees on ikkagi sinised kraanulid, mis on ainu, ainuvõimalikud, et nad üldse pesevad nagu pesu puhtaks on ju, vähemalt mulle reklaam ütleb telekast niimoodi, et kuidas nüüd niimoodi saab.
No me teeme niimoodi, et need sinised kraanulid oleks teil pesumasinas kogu aeg olemas, et, et ei pea neid juurde lisama sinna.
Kas sa tõesti pesed Taavi Harjeliga või?
Ma pean seda ausalt
tunnistama. Harjelil on vastik lõhn lihtsalt, ma olen välja treeninud oma nina selle lõõna peale ja kui keegi paneks mu pesumasinasse midagi, mis ei lõhnaks nagu Harjel, siis ma oleks kohe juba klient, aga, aga mida te siis panete sinna pesumasinasse?
Me paneme sinna tegelikult need samad pesuensüümid, mis neid, seda mustust eemaldavad, aga need pesuensüümid on nii-öelda seotud raua nanoosakestega. Ehk siis nad on sellised nagu kompleksid, need pesuensüüm ja raua nanoosake, mis on, mis on imeväike nagu molekul. Ja, ja pärast seda, kui see pesutsükkel on läbi, siis tänu sellele, et see rauaosake on seal ensüümi küljes, on magneti abil võimalik need pesuensüümid taas kokku koguda.
Ühesõnaga, pesumasinast, pesumasinast, pesumasinast, pesumasinast tuleb juurde üks tükk magnetit ja, ja ensüümid on ka, mismoodi see on, mingi rahustav...
Ensüümid on samasugused, nagu, nagu nad teil muidu pesupa, pa, pakis on.
Aa, et see on nagu ka taaskasutatav pesupulber põhimõtteliselt?
See on, sisuliselt on taaskasutatav pesupulber ja see pesumasin on natukene nii-öelda siis ümber ehitatud.
Kas ma võin oma, mul on praegu mingi täiesti tavaline pesumasin, kas sellest saab ka teha, Relate pesumasina?
Teoreetiliselt ma usun, et selleks ei ole mingit takistust muud kui, et sellesse pesumasina väljalaske või selle musta või väljalaske toru vahele oleks vaja panna üks selline see, kogumisseade, mis kokku kogub selle pesuvahendi ja sealt siis eda, saate nii-öelda kapsli tagasi tõsta masinasse. Teoreetiliselt peaks see võimalik olema kindlasti.
Marit Saad, Eesti Arengufondis, CleanTechi projektijuht, kas sa usud seda, mida Mart räägib praegu meile?
Jaa, usun kindlasti ja ma arvan, et see võistlus näitas ka, et ideel on palju potentsiaali, et žüriis olid mitmed investorid, kes arvasid, et selline asi võiks nii-öelda lendu minna.
Et ühesõnaga, idee sellest, et tuleb üks inimene, ütleb, et me paneksime pesumasinasse sellise magnetilise pesupulbria pärast või rauast pesupulbri ja magnetiga pärast kogume kokku, et see tundub okei kõigile, jah? Mulle tundub okei. Mulle tundub et ma oleks mitte raadiostuudios, vaid mõnes kõrtsis ja, ja aeg on juba hommikus, et inimestel tulevad igasugused sellised mõtted, ma ei...
Aga räägime ikkagi ära, et kas Relay'd on täna nagu ainult idee või see on ikkagi juba täna ka nagu nii-öelda praktika, et, et teil on olemas mingi töötaja prototüüp, te olete seda juba näidanud kellelegi või see on jätkuvalt veel paberi peal?
See ei ole ju tegelikult paberi peal juba üks üle aasta aja, et me oleme juba laboris töötanud selle kallal rohkem kui, rohkem kui aasta, üks poolteist aastat ja me, me oleme välja töötanud selle raua nii-öelda sünteesimise protokolli, ehk siis me suudame neid imeväikseid, silmale nähtamatuid raua nanoosakesi sünteesida. Ja hetkel on meil siis käsil nende ensüümide... sidumine nendele rauaosakestele, et oleks võimalik seda prototüüpi ehitada ja see prototüübi ehitus ongi meil käsil nüüd järgmise etapina. Nii et
raud on teil juba olemas, te tegelete täna küsimusega, kuidas raua külge pesupulber panna?
Jah, ja see on juba meil osaliselt ka juba lahendatud ja, ja ma ei usu, et seal vähemasti väga suuri takistusi meil tekib selle lahendamisel.
Aga ühesõnaga, mingeid muid täiendavaid pehmendajaid, silujaid, jällegi ma räägin asjast, millest ma midagi ei tea, et, et seda sinna juurde, masinasse juurde panna, panna vaja ei ole?
Ei jah, no ütleme selles, pesu pehmendi kui selline, see, see, sel, seda nii-öelda otseselt meie pesuvahendis ei ole, et see, see võiab ikkagi ilmselt asjaks, mida, mida juurde pannakse nendel inimestel, kes seda soovivad kasutada siiski.
Kaua selline imeline pesupulbar nagu vastu peab, ma kujutan ette, et kui ta seal pidevalt loks jube keerleb, et ta väsib ära mingil hetkel, tuleb välja vahetada?
Selles mõttes lõpmatuid asju ju loomulikult ei ole, et rauaosakestele niimoodi seotud pesuensüümid on oluliselt stabiilsemad, kui nad muidu oleks tavaolekus, ehk siis nagu lahustunud olekus. seal vees, et me, meie arvutuste ja nii-öelda hetke nende kalku, eksperimentide tulemuste järgi me võime öelda, et ligikaudu aasta aega võiks olla ensüümi võimalik kasutada ühes pesumasinas, enne kui seda oleks vaja kas juurte lisada või välja vahetada.
Meid on alati väga sümpatiseerinud need start-upid, kus on ikkagi teaduselement sees ja, ja, ja nii-öelda nii-öelda noh, tugev innovatsioon, et kui suur sul praegu see meeskond on, kellega sa tegutsed,
Meil on hetkel viis inimest meeskonnas, mina olen molekulaarviroloogi taustaga õige pea oma doktorikraadi kaitsmas, Raini Sventa, kes on ütleme, idee üks põhiautoreid, on samamoodi oma doktoriga tööd kaitsmas, meil on suurepärane materjaliteadlane Martin Järvekülg, kes on juba doktor ja kes on nanoosakeste uurimisega juba tegelenud aastaid. Ja, ja lisaks on siis meil nii-öelda sellised noorema põlvkonna bakalaureuseastme tudengid Holger Saare, kes kaitses oma, oma bakalaureusetöö, õigemini see aasta just cum laude meie, meie sama arenduse pealt ja sellesama nii-öelda töö pealt ja Andrew Wolfang, kes siis õpib Tartus majandust ja, ja aitab meid selle äriarenduse poole pealt.
Ma just mõtlesin, et kas ei tulegi ühtegi nimemist, kes tegeleks äriarendusega, aga mis see nüüd on siis, see, see faas, et praegu jätkuvalt ehitate oma prototüüpi, kui on ikka see, kus otsite ka sellist nii-öelda riskikapitali endale sisse?
Me, me kindlasti hetkel valmistume ka selleks ette, et üks komponent sellest on, on see, et meil oleks olemas tiim ja kompetentsid, et me ei plaani jätkata ainult, ainult sellesama meeskonnaga, et meil on oluliselt rohkem vaja inimesi siia kaasata. Me oleme inimestega Tartu Ülikoolist rääkinud, me oleme rääkinud inimestega TTÜ-st, kes on väga huvitatud meie projektist ja, ja on andnud oma nii-öelda nõusoleku ait, aidata meid igatpidi ja ka ja võimalusel me kaasame nad siia oma meeskonda ka. ka juurde kindlasti, et see on üks oluline etapp selleks, et see, et see on nii-öelda riskinvesteering siia ka juurde saada.
Jaa, aga meeskonna meeskonnaks, aga, aga see väljund ikkagi, et noh, küsimus on nagu selline, et, et noh, see on väga ikkagi keerukas valdkond ja, ja, ja, ja, ja, ja noh, praegu see nüüd ütleme, sisu poole pealt teete prototüübi ära, aga, aga mismoodi sealt nagu edasi läheb, et kas siis on edasi nagu koostöö... masinatootjatega noh, a la Philipsiga ja nii edasi või on see pigem nagu see business, kus täna on siis need nii-öelda Ariely ja Daed'i tootjad?
Pigem on ikkagi nende pesumasinatootjatega meil läbirääkimised, et me oleme juba ise võtnud ühendust mitmetega. Ja aga oleme nendega hetkel läbirääkimistel, et, et kaasata neid sellesse projekti kas siis investeeringute näol, et suuta neid, nemad nii-öelda pan, panna nii-öelda panustama meie projekti või siis, või siis nii-öelda selliste nii-öelda partneritega, kellega koostöös saab osa arendustööd näiteks teha.
Aga te müüte nagu seda tehnoloogiat, siis te müüte nagu patenti või, või mis see, mis objekt
on? No hetkel on need pesumasina tootjad huvitatud jah, selle tehnoloogia litsenseerimisest, et nad ei, ei soovi nii-öelda osalust meie, meie ettevõtmises, vaid niivõrd, kui see tehnoloogia, mis me välja arendame, selle litsenseerimisest.
See on muidugi nagu noh, liiga vara on karunahka veel lasta, aga ütleme, iseenesest oleks põnev nagu teada või mõelda, et, et mida see siis tähendab, on ju, et noh, et, et kui Philips ostab sellise litsentsi, et, et noh, et, et mis, kui mitu miljonit see siis nagu on?
No ütleme nii, et kui, kui pesumasin võetakse nende, nende tootearendusse või nad selle paiskavad müüki, siis nende pesumasinate tootmise arv, ütleme, kui palju neid toodetakse, on ikkagi miljonites. Ja, ja, ja ka need summad on ikkagi väga märkimisväärsed, et, et selles mõttes, et nii, niipea kui me oleme selle diili teinud, siis me oleme väga suures plussis kindlasti.
Kuidas, sa vist lugesid üles, teid on, eks ole, neli-viis inimest?
Jah, hetkel küll.
Kuidas no ma, ma, ma, ma ei suuda ette kujutada, kuidas te räägite läbi a la Samsungi või Boschi või, või Siemensiga, et see Teil ei ole ühtegi noh, sellist väga pikaaegse kogemusega nagu äriinimest tiimis, kes võiks minna sinna Boschi või Siemensisse ja mingisuguse korraliku diili nagu läbi rääkida, mulle tundub natuke siin kuulata, et see on hästi selline teaduskeskne projekt, et me tegime kihvti tehnoloogia ja nüüd me tahaks seda litsenseerida ja me ise müüme seda.
Jah, peab aru saama ka sellest, et tehnoloogiamahukate projektide puhul inimesed, kellega sa suhtled nendes firmades, on ka reeglina teadlased ja inimesed, kes on väga suure teada, teadustaustaga. Ehk siis need inimesed, kellega me seni oleme rääkinud, need on tehnoloogiaskaudid nendes firmades ja nemad on väga hea teadmisega juba sellest, sellest valdkonnast, küll mitte nii, nii väga spetsiifiliselt, aga aga need kõik inimesed on teadusega tegelenud ja doktorikraadidega. kelle, kellega me suhtleme selles osas.
Kas teil on midagi, mis takistaks neid skaute ja teadusinimesi suurtest firmadest seda asja ise ära tegemast või näiteks palkamast ühte kahte teie seltskonnast ja, ja Relate'il on kriips peal?
No teoreetiliselt võib ju loomulikult, igaüks võib, võib mingisugust asja hakata tegema, et me ei saa ju ometi hetkel keelata, aga...
Et te saate patendi võtta oma tehnoloogiale?
Jah, niipea, kui meil on piisavalt teaduslikke tulemusi, mille pealt me saame seda nii-öelda patenteerida, siis kindlasti.
Tuleb meelde endale üks kogemus, kus lähenesime suurele USA ettevõttele aastal kaks tuhat seitse heas usus, näitasime ära, et näed, kui kihvt tehnoloogia meil on, et kas tahad äkki osta ja ja ei tahtnud osta ja, ja pool aastat hiljem avastasime, et see tootja oli nagu lisand selle tehnoloogia oma, oma, oma, oma toodetele, eks see.
No mida, mis sa soovitaks sellele reljeeedile, et kas mulle tundub see täna natuke selline Taaveti-Koljati asi olevat? Ilma, et ma, vabandust, midagi tehakse väga põhjal kohta teie ettevõttest, aga see kõlab väga oht
Ei, selles mõttes ei, ikkagi ei ole nad, ma arvan, ikka professionaalsed teadlased ja, ja, ja, ja oskavad oma, oma nii-öelda teadust nagu nii-öelda kaitsta ka, et selles mõttes ega siin ei olegi muud kui, kui lihtsalt nagu hagu andma, et kokkuvõttes, ega need, kes nagu järgi tahavad tulla või järgi tahavad teha, aga nemad hakkavad ka innoveerima, on ju, ja, ja alati on kavalam ju võtta juba nii-öelda toimiv meeskond ja pigem see ära osta või, või, või seesama asja teist ära litsenseerida ja selle pealt oma uut innovatsio
Et see, ma lisaks, et noh, ilma eelnevate konfidentsiaalsuslepeteta või nagunii midagi nagu spetsiifilist ei, ei avalikustata kunagi ja, ja kunagi ei avalikustata ka midagi sellist, mis, mis on nii-öelda see iva või nii-öelda selline sinu, sinu nii-öelda töös, et selliste läbirääkimiste käigus, et... Et seda nii-öelda otsest hirmu ei ole, et keegi kohe tuleks ja teeks sedasama asja, mis meie oleme juba nii-öelda arendanud ja välja töötanud, et see, seda hirmu otseselt ei ole, sest me ei ole midagi sellist nii-öelda avalikustanud neile, mida, millest nad saaksid nagu väga suure eilise.
Ma pean tunnistama, et ega need konfident, konfidentsiaalsuslepingud on ka alati sellised nii-öelda iluvaataja silmades, USA ettevõttega kipub seda alust ikka nii olema, et, et ega sa kohtuspärast ära ei vaidle, kui sa nagu peaks...
Või siis, kui saad vaielda, siis see Selge, me teeme oma esimese pausi ja siis läheme kohe edasi. Restarti saade on eetris tagasi ja me räägime täna Mart Ustav juuniori ning Marit Sallika CleanTechist ja, ja Mart Ustavi idufirmast, mis põhimõtteliselt tahaks pesupulbri kui sellise meie maailmast elimineerida. Võtame selle CleanTechi jutuks, minu jaoks tuli tegelikult üllatusena, et Eesti Arengufondis on olemas CleanTechi projekt kui selline, ma arvan, et Taavi jaoks vist ka või, või kas sa teadsid sellest enne või? Millega te tegelete seal ja miks selline noh, mõnes mõttes nagu nišitehnoloogia projekt on Arengufondi juures üldse olemas?
Täpselt, et CleanTech-iga ma alustasin tegevusi eelmisel aastal, eelmisel oktoobril ja see ongi selline nišivaldkond, et katsetada, et mida me saame ära teha ja kuidas me saame Eesti CleanTech valdkonda edendada.
Teeme ühe väikse asja selgeks, äkki kuulaja ei tea, defineerime ära üldse, mis asi on CleanTech? Ma ka ei tea.
Clean Tech ehk siis eesti keeles säästvad tehnoloogiad, need hõlmavad endast nii tehnoloogiaid, tooteid kui teenuseid, mis vähendavad energia ja ressursikasutust, ehk siis on positiivse keskkonnamõjuga. Et valdkond on väga lai, sinna alla käivad nii taastuvenergia jäätmed, veetehnoloogiad, aga ka rohelised IT-lahendused, põllumajanduslahendused või siis näiteks uued materjalid ja targad võrgud, energiasalvestus, kõik see. Et valdkond on väga lai, et sellepärast ei ole ka tal sellist väga kitsat definitsiooni.
Aga Relate'st me juba rääkisime, aga too pool on veel näiteid, mis nii-öelda praegu inimesele võiksid nagu huvi pakkuda, jättes välja no ütleme, siin tuulepargid ja, ja sellise nii-öelda iseenesest mõistetava nagu, nagu, nagu ala.
Võib-olla huvitav on põllumajandusvaldkond, mis tänapäeval on hästi kiired arengut nägemas. Näiteks droonide kasutus, et kuhu täpselt oleks väetisi vaja või kuhu oleks vett vaja, et ei laotata enam üleüldiselt põllule. Või siis näiteks lihaasendus, et taimedest saadakse muna asendajat või lihaasendajat, et seda toidus kasutada.
See valdkond, millest sa räägid, eks ole, on ju nii suur, et mulle tegelikult tundub, et, et see Cleantech ei peaks mitte olema võib-olla projekt arengufondis, vaid meil peakski olema arengufondi asemel vaata, et Cleantech, et noh, kui me suudaks Eestist turule tuua näiteks, ma ei tea, kas või kolm, neli, viis tugevat selle valdkonna tegijat, et see on ju kõik valdkond, mis on ju noh, lapsekingades, ütleme, tehnoloogia mõttes. Me, me kõik ootame, et sellest homme tuleb midagi.
Jah, et ma usun, et Eestis on seda potentsiaali, et teaduse tase on hea, aga ma nägin, et väga vähe räägitakse just CleanTech ettevõtlusest Eestis ja ei ole sellist ühtset valdkonnast huvitatud inimeste võrgustikku ja sellepärast ma tegin ka Eestisse, et see võiks muuta seda situatsiooni.
Mis need Eesti nagu CleanTechi suuremad nimed on, kas sul on midagi või mingid projektid, ettevõtted, ideed?
Võib-olla Skeleton Technologies on selline hea nimi, mis siin paar nädalat tagasi ka ühe auhinna võitis.
Ja nemad tegelevad kuidas seda öelda, eesti keeles, millega nad tegelevad, sul on äkki mingi lause selle kohta või?
Ma ei teagi, mis see ultracapacitoris. Energia salvestamine.
Ja see on ka roheline, roheline tehnoloogia siis? Jah.
Aga mida see konkreetne võist, võistlus nüüd tähendas, see, mille sa nii-öelda maale tõid?
Climate Launchpad on praeguseks juba maailma suurim CleanTechi ideede võistlus, et tegelikult on ta nagu Eurovisioon, aga roheliste ideede Eurovisioon, kakskümmend kaheksa Euroopa riigi otsivad kõige paremat CleanTechi ideed.
Ja, ja Aserbaidžaan ja Kasahstan.
Ja, ja Yubo, Yubomaad hääletavad üksteisele. Okei.
Selge, ja meie, Eestis läks sinna ju rohkem ettevõtteid kui, kui see releid, millest me täna räägime.
Jah, me saatsime kolm ettevõtet sinna, aga ei ole ka ainult võistlus, et tegelikult me terve suve jooksul koolitasime neid ideid meeskondi. Et me kaasasime nii Eesti mentoreid kui välismentoreid ja selleks, et kogu projekt ellu saaks viia, meil olid ka kaasas sponsorid nagu KPMG ja nii edasi.
Aga ühesõnaga, kui nüüd see on, saab olema siis iga-aastane, et me, et praegu meie kuulaja tunneb, et noh, oi, et näed, mina ei teadnudki ja, ja minu ettevõte on ka tegelikult vallas töötav, et või mul on mingeid ideid, et ma tahaks tulla uuesti, siis uksed on alla ja ootate?
Jah, me kindlasti korraldame seda ka järgmisel aastal, ma usun, et kuskil kevade alguses läheb see info välja, et see on just suunatud ideedele või siis väga varases faasis start-upidele, kes ei ole tegutsenud, ütleme, üle ühe aasta oma ideega.
Miks, Mart, sina läksid oma, oma, oma selle nii-öelda start-upiga sellele konkursile?
No minu, minule tuli ka Mariti juurest see info selle programmi kohta ja see tundus olevat hea võimalus, saamaks nii-öelda nähtavust meie projektile ja sellega ja juures võib-olla nii-öelda ligipääsu sellistele nii-öelda investoritele. See oli, see oli üks nii-öelda eesmärk, mis, miks me nii-öelda sellesse programmile liitusime.
Aga ma just mõtlen, et selle valdkonna nii-öelda ikkagi nii-öelda tippspetsialistina, sina, kuidas sa praegu näed üldse seda meie teadusmaastikku, et, et kas on seal veel nii-öelda sõna otseses mõttes kuld mõne peidus täpselt selliseid, nagu on releid?
Kindlasti on Eesti teaduse seis on jätkuvalt veel väga hea, kahjuks nüüd teadusrahastus on alates kahe tuhande üheksandast aastast Eestis järk-järgult vähenenud ja ja see hakkab mingi hetk nii-öelda mängima rolli ka nende uute ideede väljatulekul, sest et, sest ei ole lihtsalt võimalust tudengeid palgata la, laboritel ja inimestel ei ole võimalust oma teadustööd teha. Aga sellest, sel, sellest hoolimata on Eesti teadus ikka väga, väga heal tasemel.
Ei no ma ütleks, ma ütleks vastu nüüd, et, et iseenesest on Eestil vaja sama asja, mis on juhtunud muudes riikides, ehk siis ettevõttes peab avastama kokkuvõttes ka, ka, ka teaduse, ehk siis nii-öelda kiirraha tegemise aeg peaks nagu olema läbi, et, et aeglasest vaja on nii-öelda innovatsiooni hakata tegema, et kui Täna nagu kuulad, kuidas Soome ettevõtted investeerivad Altosse kakssada, kolmsada miljonit eurot, noh, teadusraha on ja, ja siis vaatab meie investeeringuid, siis on aru saada, et, et, et midagi on sellest pildis nagu mäda, et, et kuidagi ei ole jõutud nende innovatsioonidega ettevõtjatele, mis tähendabki seda, et väga oluline oleks, kui Relate'isugused suudaksid teha nagu Nii-öelda olulist läbimurde ja, ja olulist äri, see annaks nagu nii mõnelgi ettevõttele mõtlemisainet, et, et äkki oleks aeg nagu hakata...
Jaa, ma just mõtlen, et kui palju seda Eesti, Eestis ütleme investorite raha selles valdkonnas liigub, Marit?
Ma arvan, et olukord ei ole väga kiita hetkel, et...
Ei, taastuvenerglus on väga palju. Teatavatel
põhjustel. Tartav valdkonna selles, olukord võiks parem olla kindlasti.
Aga kus see... Ma saan aru, et ühest küljest võib see olla väga selline hirmutav valdkond noh, investoril, et see on hästi palju teadust tegelikult ja sa ju lõpuni ise aru tegid, kas need inimesed ajavad sulle jama või, või on seal päriselt midagi tulemas, et sul puudub noh, see on see asümmeetriline informatsioon, et sul puudub võib-olla endal võime hinnata, et kas ma nüüd panen oma raha sinna või ei pane. Et, et see võib olla ju üheks selgeks probleemiks.
Teistpidi trendi mõttes on jälle hea, et täna nagu maailma trend on sinnapoole, et me peaksime olema säästlikumad, me peaksime olema rohkem loodusthoidvamad ja nii edasi, ehk siis nii-öelda noh, idee poolest iseenesest on, on tegemist nagu väga selgelt kasvava turuga.
Ja kui vaadata veel selliseid investeerimistrende, mis on see aasta näha, et suured fondid hakkavad võtma oma raha välja fossiilkütustepõhistest investeeringutest, nagu Norra pensionifondid, Rockefelleri fondid, mitmed pangad ja nii edasi, et see loob uusi võimalusi Klindecile kindlasti.
Aga tullakse nagu mõistuse juurde korra tagasi ikkagi, et ikkagi Eurovisioon on ju, kas me siis panime kinni selle?
Kolmas koht, ma arvan, et väga hea ja me, me saatsime küll kolm ettevõtet finaali, aga seal oli nii-öelda poolfinaal ja siis lõppvõistlus, et lõppvõistlusel oli kaks Eesti, Eesti start-upi, mis on väga hea.
Räägime need ka ära, kes need olid ja millega nad tegelevad?
Teine start-up oli Reversed Resources ja nemad ehitavad sellist platvormi, kus rõivatootjad Aasias saaksid oma rõiva ülejäägid nii-öelda ära märkida, kui palju, täpselt, milli, mis sorti riided need, riided need on, et siis pärast disainerid, kes neid jääke sooviksid kasutada, saaksid neid osta. Et hetkel on see väga raske protsess, kuidas need disainereid neid jääke leia, leiavad sealt Aasiast.
No ühesõnaga, et Bangladeshi on riide ja jäätmete prügi täis ja...
Selliseid kolmnurkseid lappe, seal hästi palju erinevates värvides, jah.
Aga, aga kes olid võitjad, ehk siis okei, relate ja kolmandat...
Oota, meil jäi üks mainimata veel Eesti omadest, sa ütlesid, sa viisid kolm. Releid, siis see, see rõiv asi ja kolmas oli?
Kolmas oli Synpauer, mis on virtuaalne nii-öelda elektrijaam, nad teevad sellist plug-and-play seadet majapidemistele, mis on siis ühendatud võrku, et näiteks sinu veeboiler läheb tööle siis, kui on elekter odavam. või kui tuult näiteks puhub palju, kui selliseid seadmeid on palju, siis energiatootjad ei pea kasutama, ei pea käivitama suuri teisi tehaseid, kui on kõrge energiatarbimine.
Okei, selle peale on siis päris mitu ettevõtet juba, et kes selle probleemiga tegelevad, et see on iseenesest nagu päris Rahumahukus ja, ja, ja nii-öelda kasumlik valdkond.
Aga Mart, kas teie hakkasite ehitama ettevõtet või te hakkasite noh, teaduslikust huvist ja väljakutsest seda tehnoloogiat arendama ja see ettevõtte pool tuli sinna hiljem juurde?
Ma ütleks pigem, et need tulid üheaegselt, et me ikkagi hakkasime seda asja arendama selge eesmärgiga, et sellest edasi arendada välja ettevõte.
Aga palju sellest võidlust ikka nüüd puudu jäi, et, et kes siis nagu võitis ikkagi ja mis idee võitis üldse selle?
Võitis üks start-up Norrast, mis teeb sellist pinnase sellist lisaainet, mida saab kõrbestumisohu, ohus olevale pinnasele lisada, et ta hoiab seda vett kinni, et, et saaks seda maad põllu, põllumajandusmaana kasutada.
Et nad tegid käsna, mis tuleb maasse kaevata? Põhimõtteliselt
selline pulbre-savikas aine.
Piserdatakse veega koos sinna kõrbesse ja siis need väiksed savi nii-öelda noosakesed lähevad sinna liiva vahele ja muudavad selle tihedamaks ja, ja vett siis seeshoidvamaks, et see, et seal on nii-öelda siis tekib pinnas taimedele kasvamiseks.
Bye-bye, Sahara!
Tegelikult on ju huvitav, et meil on, sellest vestlusest tuleb välja nagu kaks väga erinevat teed, kuidas seda Cleantechi start-upi või Cleantechi äri teha, et üks on hästi teaduskeskne, eks ole, nagu see Norra asi, mis te mainite või nagu see, mida Mart teeb, ja teine on tegelikult puhas noh, prügi, prügi Airbnb sisuliselt, eks ole, nagu on see, see Bangladeshi eriide asi, millest Taavi rääkis, või mis nagu Taavile meeldis, et... Et, et hästi erinevad viisid on ju seda teha, et meil tegelikult prügi vedeleb maas, kui me selle kokkukorjaks paneks tootmisesse, ongi Klintec valmis, ei ole vaja mingist noh, põhjalikku teaduslikku lähenemist sellele.
Jah, võib ära kasutada neid ressursse, mis, mis juba kuskil vedelevad või siis näiteks tootmises ära kasutada jääks soojust, mida iganes.
Kus see investorite huvi siis ikkagi jääb, ma ei saa aru, selles mõttes, et kõik, kõik tundub olemasolevat ju siin, kõik klotsid on olemas.
Kui investorid ei ole, siis järelikult ei ole veel nagu piisavalt häid lahendusi, aga ma mõtlengi, et noh, Singapur teeb mereveest endale joogi vett ja nii edasi, et neid järjest tuleb siin praegu.
Jah, ja Mart, mis, mis nagu teie ar, ajahorisont on näiteks, võib-olla hirmutab investorit see, et kümme aastat kavatsete veel uurida seda asja?
Ei, kindlasti ei kavatse nii kaua sellega tegeleda, meie hetke, ajahorsient näeb välja seda, et järgmise aasta kevadel, ütleme märtsis-aprillis me hakkaksime esitlema siis investoritele oma, oma seda platvormi, kuhu me tahame rahastust külge saada.
Ja Eesti investoritele või välismaa?
Meie eesmärk on siiski hetkel välismaal, ma hästi ei usu, et meil on võimalik Eestist sellist summat saada taha.
No millist summat?
Umbes neli miljonit eurot.
No Taavi, kuidas tundub? Kas see on Eesti riskikapitaliste jaoks väga suur, ütleme mitte ühe, aga, aga seltskonna jaoks?
Ta selles mõttes, arvestades praegu neid uusi fonde, mis tuleb turu peale, siis nende fondide jaoks ta kindlasti ei ole väga suur summa, kui me vaatame oma angel investoreid, siis noh, nende nagu tänane nagu Võimekus jääb ikkagi sinna mõne, mõnesaja tuhande nagu euro peale, ehk siis et, et noh, päris nelja miljonit, ütleme, Eesti angelitega üle noh, arendust kindlasti võib-olla raske. Aga just see, et, et, et iseenesest turu peale praegu raha tuleb ja, ja, ja palju tuleb, ehk siis ja, ja just nagu nii-öelda fondidest.
Aga Mart Kusse, Relate'is noh, teie arvates see kõige suurem raha või kõige mõistlikum rahapeidlus on, et põhimõtteliselt on teil võimalik ju hakata noh, hakata litsentseerima ka isumasinaid, nagu te plaanib, ütleme tehnoloogiat, nagu te plaanite, teil on võimalik hakata tootma seda, seda ainet nagu ennast ja see ära brändida tavatarbija turule ja ilmselt on veel mingisuguseid variante ja teil on võimalik ennast kohe kiiresti maha müüa mingisugusele suurele Saksa firmale, et, et millise teie te olete täna valinud ja miks?
No hetkel me oleme siiski seda lähenemist kasutamas, et me tahame selle toote arendada nagu lõplikult välja, täislahenduse ise välja arendada ja kui võimalik, siis ka see tootmine üles panna, et hakata reaalselt ikkagi ka seda nii-öelda rauapesuvahendit hakata tootma ja seda pakkuma nii-öelda nendele masinatootjatele.
Mis selleks vaja on?
Selleks on vaja kõigepealt see pesupulber välja arendada esimeses faasis ja sellises pigem nii-öelda laboriskaalas ja sellel, seejärel, kui meil on nii-öelda näha, et me suudame kõike seda teha, meil on kõik komponendid olemas, seejärel me peame vaatama, kuidas me saame selle üles skaleerida.
Selge, teeme siia oma teise pausi ja läheme varsti edasi. Restart on jälle eetris ja me räägime Mart Ustav juuniori ning Marit Salliga sellest, mis asi on Cleantech ja kuidas, kuidas siis see võiks ikkagi meie maailma muuta, no, no natuke oleme rääkinud, mida arengufond või mida Startup Estonia teeb selle Cleantechi raames, Millised on siis teie peamised nagu tegelikult, millega te oma päevi sisustate, et, et see Klintek Eestist lendu läheks?
No lisaks Launchpad-ile meil toimuvad ka igakuised sellised kokkusaamis-võrkustumisüritused, kus me kaasame erinevaid esinejaid nii Eestist kui välismaalt, et et tutvustada valdkonna, kas siis investeeringuid, trende ja nii edasi, et see on hea koht, kus võib-olla leida omale tiimikaaslasi või, või investoreid, mida iganes. Lisaks siis sellele peale LungePad'i läks meil koos Climate Kick'iga, mis on Euroopa suurim kliimainnovatsiooni eestvedaja, läks meil töösse selline CleanTech mini kiirendi, ehk siis see on varases faasis CleanTech ettevõtetele suunatud intensiivne neljakuuine programm, kus meil alustas kümme ettevõtet, et hetkel kolmases, kolmandas faasis on meil viis ettevõtet järgi, Ja, ja ühel, ühel start-upil, reverse resource'il õnnestus ka kaasata grant kakskümmend tuhat eurot. Ja, ja samuti me otsime erinevaid partnerid, partnerid Euroopast ja Silicon Valleyst, et anda Eesti CleanTech ettevõtetele uusi võimalusi. Näiteks Soomega on meil partnerlus selline innovatsiooniplatvorm, kus siis erinevad Soome suurettevõtted otsivad CleanTech start-upide seast uusi lahendusi.
No vot, see ongi nüüd seesama koht, kus me eelmises plokis ka korraks käisime, et kuidas ikkagi viia kokku see nii-öelda see võimekas äriettevõte ja siis see kokkuvõttes seesama teadus või see idee, on ju, et et sellega ma saan aru, meil ei ole täna veel hästi, et Eesti ettevõtjad ei ole nagu avastanud enda jaoks seda valku niivõrd palju kui näiteks homme ettevõtted.
Jah, Soomes on mitmed ettevõtted, kes on siis oma probleemid sellise platvormi üles listinud ja samuti on seal ülemaailmsed ettevõtted nagu Veolia ja nad otsivadki täiesti uusi lahendusi, mis, mis neil endale võib-olla pähe ei tuleks.
No Soome suurim client-tech industry on praegu andmekeskused. Nad on ju vanad omaenda suured need pabertööstuse vabrikud, kõik, mis olid suure vee ääres väga hea energiaühendatud ja nii edasi, nendel oli vaja leida alternatiive, kuna nagu Soome paber oli liiga kallis turu jaoks ja, ja täna nad on ikkagi, nende jaoks on selgelt valitsuse poolt eelisarendatud nagu valdkonda.
No kuidas te ise Arengufondis seda Cleantechi nagu defineerite või, või piiritlete, mis asi on Cleantech üldse, kui ma teen mingi parema bussisuitmise äpi, kas see on ka Cleantech või?
Jah, see läheb ka clean teeki alla, täpselt samamoodi nagu Airbnb läheb clean teeki alla, et tegelikult on tõestatud, et noh, maailma rahvastik kasvab, inimesed reisivad rohkem, et meil ei ole vaja äkki hotelle juurde ehitada, et saab kellegi juures mõjutada.
Aga Mart, sinu juurde tagasi, et kas see, mis täna Arengufond teeb, eks seal on noh, ütleme siin nagu Kiirendi, nii edasi, see on niisugune noh, nii-öelda väiksed sammud, väikse, väikse, väikse, väike tugi, aga noh, hea seegi, on ju, et kas teil on ikkagi täna olemas kõik nagu ressursid selleks, et te saaksite õnnestuda või noh, peale selle, et neli miljonit on puudu, on ju, et, et et või, või on ka see nagu, kui ka üli, ülikool võiks midagi nagu paremini teha või, või rohkem aidata?
Ei, kindlasti ütleme see teaduse pool Eestis on, on väga hea ja siit oleks väga suurt potentsiaali uute, uute ettevõtete väljakasvamiseks, kui me kas või vaatame seda Climate Launchpad'i finaali, siis seal olid tiimid Cambridge'ist, Oxfordist, King's College, Valencia ülikoolist, kõik olid puhtalt teadustaustaga. need tiimid ja, ja see, et tiim nii-öelda Tartust või Tartu Ülikoolist ka seal pundis oli ja, ja mitte, mitte sugugi vähe edukad ei olnud, siis, siis see näitab, et, et meie nii-öelda see potentsiaal on siin täitsa olemas. Küll, küll peaks ülikool omalt poolt või ülikoolid, ütleme siis, peaksid omalt poolt natukene rohkem hakkama muutma seda põhimõtet, kuidas, kuidas ettevõtted saaksid neile ligi, ehk siis kuigi see nii-öelda retoorika on juba, on juba lahti läinud, et, et ettevõtlust peab soosima, siis reaalselt on ka seal tegudeni jõuda, et, et ettevõtted sinna paremini ligi pääseksid.
Ma mõtlen, et kas see, mis näiteks TTÜ on teinud nagu omal nii-öelda Mektori näol, et sul on üli, ülikooli campuses, on sul olemas omaette maja, kus on nii-öelda ettevõtjad ja, ja, ja teadlased saavad kokku, et kas sellel on olemas siis mingi mõju, on sellel mingi efekt ka sinu silmis või, või ei ole?
Sellel kindlasti on juba, et see, et nad seal saavad tegutseda, asuda, neil on juurdepääs ülikooli aparatuurile, inimestele, nende käest nõu küsida, et see, see on väga, väga suur asi, eriti teadusmahukul alustavale ettevõttele, kellel niigi on ressursse vähe, et iga, iga abi, mis, mis on võimalik saada, on, on nii-öelda kulla hinnaga.
See, jah, palun. Ei, see on lihtsalt kummaline, ma, ma ütlen, et me oleme püüdnud näiteks nagu juba mitu aastat teha Tartusse uut IT-maja, ehk siis nagu IT-valdkond on kasvanud Tartu Ülikoolis ka vist kõige enim õpet, enim tudengeid omavaks valdkonnaks, aga jätkuvalt noh, nii-öelda nad on kinni sellises suletud, suletud, suletud nii-öelda ruumis ettevõtetest eemal, et seda nagu ära lahendada, et, et, et noh, viia nagu nüüd noh, kus ma ütlen. viia see kogu see seal küll sisu teisele tasandile, nii et tõesti ettevõtjad saaksid nagu väga lähedal olla nagu ka, ka kogu selle ressursile.
Jaa, ma ise, mul tuli meelde lihtsalt üks, mis ilmselt ei ole clean tech, aga võib-olla noh, natuke läheb siia, siia valdkonda sisse, kohtumine ühe väga huvitava firmaga, nimelt Rootsis, ühel toiduainete messil, kuhu ma sattusin, pakuti ühes nurgas värskeid puuvilju. Ja oli talv Rootsis ja need puuviljad olid meeletult head, kõik troopilised puuviljad, täiesti noh, nii, nii head, nii värsked, nagu nad tuleks sealt otse palmiotsast. Ja kui me hakkasime uurima, siis selgus, et tegemist on mingisuguse Rootsi ja vist Barcelona ülikooli ühis mingisuguse projekti või ettevõttega, mis oli ka teadusprojekt ja nende idee oli siis selles, et... Et töötada välja süsteem, kuidas külmutada puuvilju nii, et maitse ei kao ära. Ja, ja see mõte on selles, et kui sa külmutad puuvilja, siis, siis see vesi, mis seal rakkudes on, see paisub, see lõhub rakuseinad ära ja kui sa puuvilja üles sulatad, siis ta jääb noh, selline natuke plödi, et see on see põhjus. Ja nemad olid siis välja töötanud mingisuguse tehnoloogia, mis põhimõtteliselt, ma saan aru, eemaldas seda vett kuidagi sealt rakudest, ehk et kui see vesi paisus külmudes, siis rakud ei läinud katki ja kui üles sulas, siis oli värske puuvili. Ja see oli, see oli meeletult hea ja, ja see oli juba, ma arvan, üks nagu üle aasta tagasi kindlasti ja ma just praegu vaatasin nende kodulehele, mida, tundub asi seisab, et midagi nagu räägitakse, no Filipiinidele ehitavad mingisugust suurt tehast ja kuidagi nagu liigub, aga see ei ole selles tavalisest start-upi noh, rattas nagu sees, eks ole. Me ei näe artikleid, investoreid, plaane, pressiteateid, mitte midagi, et see on väga, mingisugune nagu paralleelmaailm tundub olevat see. See ei ole päris nagu start-upi maailm, ma ei saa aru, miks nad kokku ei saa omavahel.
No siin on ka see, et see on, me tegemist on ju toiduga, et, et, et meil võib, või, võis juhtuda seda, et noh, ütleme, et katsealused hiired ja, ja Henrik Roone hakkasid natuke helendama.
Ei, ei hakanud, see on ka hea, ja nad kusjuures väitsid, et mingisugune maailma suurim kruiisi, laevakruiisifirma on neil nagu üks suuremaid kliente, et sisuliselt ostab kogu nende toodangu ära, et neil on vaja seal mere peal pakkuda pidevalt värskeid puupilli, mida ei ole kuskilt võtta, ehk et seesama noh, ikkagi ma vaatan nüüd ka neid ideid, eks ole, mida Kuskil nagu kinni, et see, see kõik on jube palju, on nagu sellist lubadust ja varianti ja kuidas me kõik võiksime säästa ja oleks roheline ja, ja huvi ja valitsused tahavad ja, ja ikka seisab või no ikka, ta ei liigu nii kiiresti nagu mingi pagana über või Airbnb.
Esiteks nad ei liigu, nad ei arenenud nii kiiresti kui võib-olla IKT lahendused, aga teiseks tegelikult meedia miskipärast ei taha, ütleme, klindlik lahendustest nii palju kirjutada, see ei ole nii popp nagu IT-lahendused. Et seda on väitnud ka mitmed maailma suurimad kiirendid, et tegelikult investeeringuid tehakse, aga see ei ole selline buzzword veel nii nagu IT-lahendus.
Ma muidugi ühe asja tahaks öelda vahele, on see, et et mida mina olen õppinud oma selle start-upi kogemuse pealt, et kuigi sulle endale võib tunduda asi nagu nii-öelda nobrainer, et noh, et issand jumal, siin on noh, noh selge võit ja, ja, ja, ja noh, siit saab ainult minna, anti ülesse, Siis tuleb välja, et, et ikkagi maailm ei taha, et, et sa lihtsalt ei jõua kohale, et sa nagu ei jõua selle otsustajani või ühesõnaga, mis iganes see on, see probleem, et, et sa nagu ei, et ei saa sellest ideest aru või, või noh, ühesõnaga see, et sa murrad nagu päris läbi, see noh, ta peab ikkagi olema nagu täiesti no-brainer, noh, et, et, et, et, et siis ta läheb nagu nii-öelda, nagu, nagu nii-öelda hokikepina taeva poole, eks, aga...
Tuli miskipärast muu... Mobiil-ID
praegu? Jah, ongi noh, Mobiil-ID on nagu suurepärane näide näiteks, et et tal on noh, nii-öelda kõik, kes kasutanud on...
See on täiesti nõu praegu.
Ütlevad, et mu elu sees ei läheks tagasi enam ID-kaardi nii-öelda lugejaga kasutamise peale, eks, on ju, ja, ja sealsamas ma vaatan statistikat, jätkuvalt meil on kuskil noh, ma ei tea, noh, viis kuni kaheksa protsenti nagu kasutamisega, jah, et selles mõttes nagu noh, ütleme, ma vaatan praegu nagu küll nagu riigi lahendusi, on ju, et kes nagu loogib riigi lahendust sisse, nagu on mul humiil Et noh, kuigi ta on nagu, kui sa kasutad, ta on ju nobraine, et sa, et see elu ongi nii keeruline, et sa peadki nagu pidevalt müüma ja kui sa arvad juba, et et sellest, sinu müügist kõigil on juba oksendamiseni, siis müü veel. Et noh, et, et me, meile heidetakse ette, et mida me seda Eesti e-riiki nii väga promome, et noh, et, et, et seda on juba kõigil nii-öelda sõna otseses mõttes nagu kurguni ja rohkem on ju, siis tuleb välja, et et alles nüüd hakkab meid maailma avastama, et noh, alles nüüd me avastame, et noh, et, et no jah, nü Alles nüüd, kuigi me oleme Euroopa
riik, on
ju, et need alles nüüd te tuleta, on ju.
Aga tegelikult me võime Mardile kontrollküsimuse esitada, et ütle, kas mulle kui lihtsale pesupesele on ka sellest midagi, et sina relate'i teed, kas see tuleb mulle soodsam, äkki sa küsid väga, see ma, masin hakkab palju maksma ja, ja teie rauast pesupulber ka?
No meie arvutuste kohaselt praegu see tarbijale, ütleme pesumasin maksab või hakkaks maksma ligikaudu sada kuni kakssada eurot rohkem, aga üks pesukord jääks ligikaudu samale tasemele, mis praegu.
Miks ma peaks hakkama oma...
Ei, selle, sellepärast, et sa lähed kaasa selle trendiga, mis on, maailmasperioon trend, et et kui sul on võimalik nagu lihtsa vaevaga nagu loodust säästa, et sa vähemalt nii-öelda läänemaailmasse ikkagi säästad seda.
Eeldusel, et see on minu jaoks sama mugav ja ta peseb sama hästi, ega need ökopesupulbrid, ma arvan, et nende turuosa on ka umbes samasugune nagu mobiili-ID-l ju või ei ole, ma ei tea muidugi peast, võib-olla ma eksin, Marit, kas sa tead või?
Ma ei oska neid numbreid
teha. Tead, et me ikkagi vist ei pese pesu peale sinuga.
Muide, ma viibisin vist kevadel, sattusin ühe sellise Hiina kodutehnika tootja nagu Hyer pressiüritusele, kus nemad olid Euroopa turule toonud kahekordse pesumasina ja see ka ühes korpuses olev pesumasin, mis on kahekordse kõrgusega ja kus on kaks trumblit. Ja nende väide oli see, et, et nemad olevat uurinud ja keskmiselt vist läänes, pesumasin pidi töötama kolm kuud aastas. Nüüd, kui sa terve aasta peale arvutad kokku need tsüklid, siis sa saad kolm kuud. Ja, ja seetõttu, et inimestel ei mahu pesu ühte ära, et nemad olid siis tulnud sellise kahekordsega, see on väga pikk aeg, inimesed pesevad meeletult palju pesu.
Nii, aga see on teine mure ka, et kui sa mõtled selle peale, et sa pead pärast selle kõik kuivam panema kuskile, on ju, et kui sa paned kaks masina täid, siis see tähendab... Paned
kaks kurvatit ka kõ No jah. Ja siis oma eramaja kelder ongi täis. Aga samas, ma tegelikult ikkagi olen skeptiline selles suhtes, et kui, kui need GreenTechi lahendused pakuvad midagi planeedile ehk jääkarudele, nagu Jeremy Clarkson ütleb, ja ei paku eriti mulle, et kui mul ikkagi isiklikult, ma ei tunneta nagu seda, et seal oleks suur kasu nagu, et ma ei ole kindel, kas ma viitsin ausalt öeldes hakata jamama?
No kui te peate, peaksite näiteks mõtlema selle peale, et te ei pea mõtlema sellele, et seda pesukulbit enam üldse osta, et te ei, te lihtsalt loobite oma pesu sisse ja võtate välja ja see kõik on puhas ja korras, et väga paljud inimesed on öelnud, et, et sellest, sellist asjast nad ainult tunnistavadki.
Jaa, aga ma ütlen, kas see ikkagi, minu silmis see nagu nõuab tohutut nagu testimist, kuidas üldse testid niisugust asja, et ma ei tea, panete erinevat, prototüübid pole veel jõudnud, on ju, aga laborisse ikkagi nagu nende ensüümidega seal mängid, on ju, et noh, sõna otses mõttes, ühe lapiga läheb püherdad õue eest, teisega läheb püherdad kuskil noh, rannaliivas, on ju, ja siis pärast tuleb vaata tulemusi, on ju, et noh, et, et kuidas üldse käib, niisugune testimine?
Sellist pesu, pesuvahendite testimiseks on eraldi asutused isegi, nii-öelda tõepoolest, nii nagu reklaamidest võite isegi... Sellised kohad on isegi olemas, kes selliseid vastavaid teste teevad ja annavad nii-öelda numbrilise nii-öelda hinnangu sellele, kui hästi sinu pesuvahend peseb, et mida sa saad siis nii-öelda esitleda?
Ja teie need rabuensüümid võtavad kõik need lõhnaensüümid ja, ja mustuses ikkagi ära?
Jah, need on, sisuliselt on need lagundajad, et nad lagundavad selle mustuse sealt riide pealt ära. Mina usun.
Väga hea, mina tahan järgi proovida, me räägime Mardiga sellest pärast, kui on võimalik seda enda pesumasinat siin natukene panna, aga meie saade on sellega läbi, aitäh kõigile, kes kuulasid, aitäh kõigile osalejatele ja kuulame jälle nädala aja pärast.
Restart. Saadet toetab Elion, nutikate IT-teenuste pakkuja Eestis.