AI_pealkiri: Kuidas Eesti väikeettevõte globaalsel küllastunud turul klienditoega konkurentsieelise saavutab

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, on kahekümne neljas oktoober ja Restardi saade on jälle eetris, saatejuht täna puu, täna ilusa laupäeva puhul üks, mina olen Henrik Roonemaa, portaali geenius.ee veatoimetaja, aga külalisi ei ole mitte üks ega kaks, nagu tavaliselt, vaid laid lausa kolm. Meil on külas Eesti Telekomi juhatuse liige Tarmo Kääsna, tere. Tervist. Meil on külas Teet Parts, ettevõttest Voog, tervist. Tervist! Ja meil on külas Jüri Kaljundi, kes esindab iduettevõtet Weekton, aga ma arvan, et veel rohkem esindab ta sellist püsivat idufirmanduse kultuuri Eestis, tere, Jüri! Tere, tere! Ja meie tänane saade üritab lahendust leida küsimusele, miks tehakse Eestis asju, mis justkui peaks olema mujal maailmas tehtud. No nagu näiteks, ma võtan kohe külalised ette, eks ole, Eesti Telekom teeb asja nimega suhtlus.ee, kuigi tegelikult iga eestlase noh, vaata et kodakondsusjärgne meiliaadress on gmail.com, Miks peaks dubleerima mingit väiksemas, väiksemal skaalal asja, mis on mujal maailmas hästi tehtud? Teet Parts teeb ettevõtet nimega Voog, mis. mis võimaldab siis teha inimestel lihtsalt ja hästi kodulehti, selliseid teenuseid on maailmas no kahe käe surmedel kui mitte, kui mitte rohkem üles lugeda ja Jüri on, sina teed Weektoni, mis see Weekton täpselt on?

Weekton on siis meeskonna eesmärkide seadmise ja sisekommunikatsiooni tööriist.

Ja te ei ole ka kindlasti ainus maailmas, eks ole? Ei kindlasti mitte. Ühesõnaga, me üritame täna siis kolmveerand tunni jooksul vastust leida küsimusele, milleks kulutada meie niigi nappi raha ja aega ja inimressurssi siin Eestis sellele, et teha asju, mis mujal maailmas on hästi tehtud. Ja kuivõrd Eesti Telekom on siin kõige suurem firma, siis ma viskan selle kohe Tarmole selle küsimuse, et. Et ma mõnes mõttes sain aru, miks te pusite selle suhtlusega, et neti.ee kunagi valitses Eesti internetti ja noh, kui me praegu vaatame seda külastatavuse trendi, siis. See on ikka üsna ühemõtteliselt allapoole ja vaatame suhtlus.ee-d, siis see on ühemõtteliselt ülespoole, aga noh, seal vahel haigutavad suured käärid, et ma saan aru, et. Ma mõistan küll, et neti elas oma aja ära ja oli vaja ilmselt mingit muud nagu kinnisvara, mida neti parkida.

Pigem isegi netiga sellel suhtluse seost ei ole, ehk et suhtluse esivanem, võib öelda, on tegelikult hot.ee. See

elas ka oma aja ära.

See elas oma aja ära, kuid tänasel, tänasel hetkel on veel üle kahesaja tuhande aktiivse konto ka hotis olemas, mida igapäevastik kliendid pead kasutamas. Kuid tõesti, see on niisugune järgmine samm meil selle teenuse arendamisel ning suhtlus.ee on eelkõige keskendunud ärikliendile ja väiksele ärikliendile. Ning kui see mainis ka, ehk et G, Gmail on igaühe nagu konto juba sünnijärgselt, siis ärikliendi vaatest on ootus ja soov ikkagi, et mu e, e, e-maili lõpp lõpeb minu firma nimega.

Mul on väga mitu ettevõtet sellist, kus ma olen nagu otsapidi sees, kõik elavad Google domeenis ja lõpevad e-ga, mingit probleemi ei ole, jube hea teenuse.

Sa oled vale, väga vale sihtrühm, et eks ole. Et sa teed väga hästi, kuidas neid asju teha, kuid, kui võtta Eesti ettevõtlus, kus on üle üheksakümne protsendi ettevõttest on vähem kui kümme töötajat. Ja, ja karm tõde on see, et ega väga, väga vähesed teavad tegelikult IT-d ja IT-asju. oskavad orienteeruda rahvusvahelises portaalis Gmailis või kuskil mujal, ehk et nende jaoks on see, et kui on kodumaine, nad saavad kuskilt tuge ja nad on nõus siin toimetama ja, ja see on nende jaoks nagu piisav. Et ja, ja ma arvan, see ongi see koht, see väiksem äriklient, kellel ei ole seda IT-teadlikkust nii palju, et ta soovib, et see oleks võimalikult lihtne ja tema jaoks nagu niisugused põhiasjad oleks kaetud.

No Teet, kuidas teil, kellel tuli esimesena mõte, et läheks konkureerima valdkonda, mis maailmas on nagu täiesti küllastunud?

Ei, see mõte ilmselt ei tulnud mitte sellest, et läheks vallutama küllastatud turgu, küll oli pigem see, et. Mis meie täna, mis meie teenus siis erineb võrreldes teistest teenustest, on see, et meil on väga selge siht pakkuda teenust, mis oleks just nimelt Euroopa turule mugav, kus oleks mitmekeelsus tagatud, sisseehitatud funktsionaalsusega ja väga lihtsasti, mida täna ükski teine suur teenusepakkuja ei, ei, ei taga ja noh, lisaks on seal muid väiksemaid. või mitte, mitte väiksemaid, aga täiendavaid põhjusi ja faktoreid veel, miks meie teenus mingil, mingitel kindlate nurkade alt on parem kui, kui ülejäänud maailma veebi, veebi ehitusmootorid?

Jüri, kuidas teil on?

No Weektoniga on täna meie turuks võetud puhtalt maailmaturg ja me hakkasime seda toodet tegema puhtalt selleks, et teha sellel alal maailma parimat toodet. Ja selles mõttes ta nagu töötab, et viiskümmend protsenti klientidest on USA-s ja väga palju on nende hulgas selliseid noh, tuntud Fortune 500 firmasid, tuntud tehnoloogiastartupe. Et me teame, et ta on, ta on hea töötaja, töötab võimalik, võimalik täiesti müüa. Aga kust me sellele otsuseni jõudsime, oli see, et noh, mina olen enne teinud kunagi ammu-ammu CV Online, mis oli puhtalt siis Eesti ja Balti turule suunatud töökuulutuste portaal. Ja seal oli ka nagu näha seda, et miks seda siis nagu teha, seal see maht oli suur, sest töö on asi, millega kõik inimesed on seotud. Aga samas on seal vaja ikkagi eriti selle ärikliendiga suhtlemiseks väga palju sellist kohalikku müüki ja tuge. Ja ilma selleta see võimalik ei ole. Teine näide minu elust on see, et seitse-kaheksa aastat tagasi hakkasime tegema Eesti kohalikke eestikeelseid photosaite. Nagi.ee, fotoalbume, albume, võtsime osad need saidid üle, hiilgeaegadel oli meil sada viiskümmend tuhat külastajat tegelikult Eestis. Me ei suutnud seda küll rahaliselt nagu tööle panna, aga me nägime seal mitut asja, et miks seda nagu oli mõtet Eestis teha, noh. Lokaliseerimine ei ole tegelikult ainult toote eesti keelde tõlkimine. Meil on liidesed seal meenetefirmadega, fotofirmadega, kust sa saad pabermilte, need on näiteks asjad, mida sa neid Facebookist, Flickrist, sellistest kohtadest ei saa. Teiseks me ikkagi näeme, et Eestis tavainimeste hulgas, meie oleme tehnoloogia inimesed, elame selles ingliskeelses maailmas, ikkagi väga palju on. Nii keskealisi ja vanemaid kui ka osasid ka nooremaid inimesi, kes ikkagi tahavad teenuseid kasutada puhtas heas eesti keeles. Ja selle jaoks on neid asju mõttekas teha. Teiselt poolt, mida me näeme, on see, et võtame kas või needsamad fototeenused, sa tahad ju neid fotosid jagada kõigi oma rahvusvaheliste tuttavatega. Ja selleks on jällegi mugavam seda teha Flickr'is või Facebookis, mida nemad juba kasutavad. Nii et neid argumente on ikkagi nii poolt kui vastu.

Okei, ka sina, väikeettevõtjana, kas sa tunned, et see suhtlus EE näiteks võiks olla sulle suunatud, et mõnes mõttes see, mis sa rääkisid, see kõik sobib eestikeelne, kohalik teenindus, nii edasi.

Me võib-olla jälle tehnoloogia inimestena ise ei ole sihtfirm, eks ju, aga ma kujutan ette sellist tavatarbijat, Eesti keskmist väikefirmat, kes ei ole IT-valdkonnas. Samamoodi ka kodukasutajad, kes vanasti sedasama hot-teed kasutas. Seal on nagu palju põhjuseid, miks ta sedasama kohalikku teenindust tahab saada. Aga samas võib-olla teatud toodete ja haritoodete puhul ma ikkagi mõtlen seda, et. Ma natukene kahtlen, milline see Eesti teenusepakkuja mingi toote jätkusuutlikkus on, kui pikaks ajaks see ikkagi nagu tööle jääb.

Aga samas Telekom noh, nii suur, et ütleme, et kui meil siin tuumapommi pähe ei kukku või mõnda muud pommi, et siis ülitõenäoliselt saja aasta pärast on ju Telekom olemas, et ma, mina üks Telekomi puhul seda ei karda, kuigi ma põhimõtteliselt saan su murest aru.

No telekommiku puhul ka vist on näiteid sellest, kus on mitu korda üritatud teha neid, oma neid nutifoni ja helistamisteenuseid ja neid. Mis on minu jaoks olnud nagu Skype'i konkurendid ja, ja ma ei tea, kas nad kõik on elus, aga minu arust noh, ka telekom ikkagi, ta vaatab, kui mingil ajal vähe on kasutajaid, lõpuks pannakse see ikka kinni. Mis ei tähenda jälle noh, telekomil on väga hea see pilve-back-up'i teenus. Ikka kaalud, et kas kasutaks nüüd seda või kasutaks Dropboxi ja muidugi Dropboxil on jälle omad hädad, sest tema on Ameerika start-up, kes oma kulusid ära higata täna ja ta võidakse ka üks päev kinni panna ja sellest on ka juttu olnud, eks ju. Nii et need riskid on ikkagi mõlemal pool kindlasti olemas.

Jah, ja, ja ma arvan, et ongi, et iga siis inimene või ettevõte ise kaalub, kust ta seda nagu, tema jaoks see kõige parem viis on, et, et minu arust noh, niisugune. Ei ole ühtegi uut asja, nagu me siin enne alustasime ka, ehk et mida maailmas oleks olemas ja minu arust on oluline see, kuidas seda välja mängitakse, ehk et kuidas see kliendini jõuab. Ja kuidas see kliendile korda läheb, ehk et see on ju võti tegelikult, et unikaalset asja maailmas ei ole olemas tegelikult.

Jah, aga mõtle, mis, mil, millega te lähete oma kliendi juurde, et noh, sa natuke nagu nimetasid seda, et see on, on palju kliente, kes võib-olla ei taha seda inglisekeelset ja niimoodi, aga seal nagu kipub külgeäimaks selline märk, et te olete selline nagu B-kategooria klient, et, et vaadake, et kõik, kõik nagu, kellel pea ja kael jagavad, et need on kuskil Gmailis, aga me teile tegime selle suhtluse.

Et ma arvan, suhtluse puhul on väikse ärilendi jaoks on see, et, et see on üks keskkond, et on sul võimalik teha oma arvutite back-up'e samas keskkonnas, su failid või pildid on samas keskkonnas, e-mail on samas keskkonnas ja, ja mida on nagu vähesed teised teenusepakkujad täna pakuvad, on, et sul on võimalik ka oma... Kas siis laua või mobiilinumber, siduda ära selle kontoga ja ka kõik SMS-e saata, vastu võtta samas keskkonnas, ehk et, et sa ei pea jälle minema teenusepakku juurde selleks, et saata hulgi SMS-e oma klientidele, samas keskkonnas kõike teha. Et see on see eristus, me täna näeme, et sa ei pea erinevate keskkondade vahel guugeldama või liikuma, et sa saad ühest kohast sinu nagu niisugused esmased vajadused äri ajamiseks, on olemas kõik.

Ma arvan, et kohalik klienditeenindus, kliendi tugi on kindlasti ka väga tähtis, et kui sa mõtled, et sa tahad inimesena või firmana saada kohalikku tuge, siis tasub võib-olla valida selline pakkuja, kes siin Eestis toimetab ja kellega on võimalik ka eesti keeles suhelda.

No Google mingit tuge ei saa, eks ole?

Google jah, temal on ainult foorumid, kuhu võib kirjutada ja nemad ise sinna mitte ei vasta, et noh, saad hakkama toota, aga siis saad. Teet.

Ja, tahtsin seda, seda öelda, et täiesti nõus Jüri jutuga, et, et tegelikult see on ka üks meie suur müügipunkt, et kui inimene tahab endale veebilehte luua, siis me oleme küll teinud teenuse, mis on võimalikult lihtsasti kasutatav ka kõigil nendel inimestel, kes pole varem veebilehtega kokku puutunud, olgu see Juta või Maali kuskilt väiksest külakohast või ka inimene, kes töötab suures organisatsioonis, aga pole varem pidanud. Tarvidust seal niisugust asja, niisuguse asjaga tegeleda. Ja just nimelt see eestikeelne kasutajatugi ja see eestikeelne kohalolek, see, et keegi sind kas või telefoni teel eesti keeles juhendab samm-sammuliselt, on kindlasti väga suur võit ja väga suur nii-öelda faktor. Miks, miks Eesti turul on vaja nii-öelda korralikult lokaliseeritud teenust ja nagu Jüri mainis, et see ei. See ei tähenda ainult tõlkimist või see ei tähenda ainult ladusat eestikeelset kasutusjuhendit, see tähendab seda, et on olemas inimesed, kes mõistavad sinu soove ja sinu nägemust Eesti turu ja Eesti toimimise kohta.

Aga kuidas te, Teet, suhteliselt pisikese ikkagi ettevõttena seda samm-sammult supporti sellise asjale, no kas te reaalselt pakute seda või? Ma kujutan ette, et teil peaks olema tööl terve mingi visa hallitäis inimesi seal Tartus, kes kogu aeg telefoni vastu võtavad, võtavad vastu?

Visahallidet inimesi meil pole, et vastupidis, et meie support-tiim on iseenesest võrdlemisi väike, kompleksne ja, ja tegelikult võlu peitubki selles, et kui sul on lihtne selgesti aru saada, toode. mille kasutamine on intuitiivne, mis on siis tagatud nii vajadusega juhenditega kui ka eeskätt loogilise kasutuskeskkonnaga, siis ma julgen öelda, et kuskil üheksakümmend viis protsenti meie kasutajatest saab ise kõigega hakkama, küsides abi võib-olla üksikutes tehnilistes küsimustes, mis on domeeniga seonduvad mured ja niisugused, mis, mis isegi väljuvad nii-öelda sisu toimetamise seisukohast ja mis on inimestel lihtsalt väga võõrad, et keegi. Enamu, enamus inimesi ei tea, mis asi on tee, domeeni TNS-kirjalt näiteks. Et, et aga ülejäänud need vii, ja siis ongi need viis protsenti, kes meie poole pöörduvad, olgu selleks soov, soovid, küsimused, lihtsalt infopäringud või, või muu selline, et meil on, ma arvan, et see on ühe edukat toote või teenuse igal juhul aluseks, et toode peab olema selgesti arusaadav, selgesti presenteeritud ja, ja siis ei ole, ei ole tarvis ei Visahalli täitega, aga. Kas

te pakute sedasama nii vägevat tuge ka üle maailma oma klientidele või?

Jaa, absoluutselt meie, me, meie seisukohast ei ole vahet, kas kasutaja võtab meiega ühendust Eestist, Lätist, Soomest või USA-st ja Jaapanist, muidugi me, eks kohalik kultuur tähendab seda ka, et, et meil siin võib-olla saksa keele, hispaania keele, jaapani keele spetsialisti pole, et me püüame suhelda ikkagi inglise keeles välismaiste klientidega, et aga muid, muudel vahenditel ei ole, ei ole mitte mingisugust erisust.

Kas see tugi noh, nagu me räägime, Jüri, sina mainisid tuge, eks ole, Teet räägib toest, Tarmo samamoodi, et kas see tugi on miski, mis võimaldab täna turul erineda, mis, mis võimaldab nagu minna sinna turule, kus juba on palju tegijaid?

Meie oleme Weekdeniga just seal maailmatorul, kuigi me oleme väike meeskond kaheksa inimest, siis me oleme näinud seda, et need suured Ameerika kliendid ütlevad, nad saavad meilt kümme korda paremat teenindust ja tuge.

Sest keegi ei paku ju, selles mõttes, et...

Sest Ameerikas ollakse harjunud, et tugi on hästi kehv, et sa istud seal telefonijärjekorras nelikümmend viis minutit ja siis keegi muust rahvusest inimene väga kehva aktsendiga üritab sind aidata ja tegelikult ei aita ja suunab edasi. Meie tegeleme personaalselt sellega ja tegelikult on väga paljud väiksed start-upid isegi suudavad seda teenindust väga hästi teha ja, ja seda meie puhul on esile toodud maksvate klientide poolt igatahes.

Ja see tugi on sellepärast ka oluline, ehk et kui me praegu kolmekesi kõik on suunatud eelkõige nagu ärikliendile ka teenused, ehk et siis. Noh, äriklient ei ole nagu eraklient, eraisik, ehk et kes proovib, vaatab, tõstab asju ümber, ehk et need otsused, mida ta teeb, ta teeb ikkagi suhteliselt pikaajaliselt, sellepärast et tal on keeruline oma igapäeva äriasju ümber teise keskkonnavaatust, ehk et see on see, kus on see eristus, et, et ta saab kohe alguses rääkida, saab selle tunnetuse isiklikul tasandil ja ka kindlus, ehk et kui ma nüüd hätta jään, et siis on ka tugi tagatud, ehk et ma ei jää oma, et see, see põhjutanud otseselt minu äri.

Sest ma pean tunnistama, et see tugi, see, et me jõudsime selleni, on minu jaoks natukene üllatus, sellepärast et mina olen kogu aeg teadnud, et tugi on meeletult kallis, et näiteks Google ei paku seda mitte sellepärast, et noh, nad ei oskaks või nad ei suudaks või, see on lihtsalt nii kallis ja, ja teiseks, see nagu ei eskaleeru, et sul ühel hetkel on, on sada tuhat klienti, siis sa oled kohe hädas ja teie pakute tuge, et see on minu jaoks väga suur üllatus.

Eks, eks too eskaleerumine on kindlasti mingil määral lahendatav erinevate meetodite, erinevate teenustega, taaskord. Üks teenus aitab teisel teenusel eskaleeruda, on täiesti tavapärane näide, aga. Aga vahetus isegi olulisem on, sa alg, Henrik alguses küsisid, et kas, kas aitab toe nii-öelda siis presenteerimine kuidagi turule siseneda, et ma arvan, et hea tugi on kindlasti müügi, nii-öelda siis müügi alus või müügipõhjus, et kehva teenindusega ei taha keegi kokku puutuda, aga, aga vahetus isegi olulisem on see, et, et, et kui sa seda tuge välja, välja reklaamid, et sa ütled, et sa oled kakskümmend neli seitse olemas või et sul on nii-nii palju töötajaid, näitab pilte nendest veebis, Et siis selle sisu peab ka tegelikult olemas olema, et, et küllap Google'i puhul on see sisu katmine natukene keerulisem, mitte et see oleks tehtav, aga küllap, nagu sa ütlesid, et selle ilmselt kaob sisu või mõte ära selles kohas, et see ei ole piisavalt skaleeruv enam, enam sellemaani, mida Google täna katab.

Nii, Restartisaade jätkub, tuletame meelde, et meil on stuudios Tarmo Kärsna, Eesti Telekomist, Teet Parts ettevõttest nimega Voog ja Jüri Kaljundi ettevõttest nimega Weekton. Ja ma tahaks avada selle teise ploki küsimusega, et milliseid Eesti selliseid netiteenuseid te igaüks isiklikult ise kasutate? Alustame Tarmost, suhtluse E-d kasutate ilmselt,

jah. Suhtluse E-d kasutan, et. Samuti on, olen ma nagu, kasutan ka Pipedrive, et seda küll mitte nüüd läbi Telekomi, aga aga ettevõtte Green-IT, kelle Telekom nüüd suvel ostis, ehk et siis nemad on. Nende müük on siis. Nende müük on Pipedrive'is ja, ja, ja, ja see on nagu väga edukalt ning täna ei ole meil ka plaani neid ümber tõsta meie enda nagu domeenidesse kuhugi.

Jäin, jäin

ka mõtlema, peaks nagu telefoni välja võtma, aga vaatama äkki, et mida on, ehk et Jüriga ma olen küll paar rääkinud, ehk et Weekdani võiks kasutusele võtta või ütleme, et kuidas see seos on, aga ütlen ausalt, täna veel ei kasuta?

Ma, mina siit ausalt öeldes, ma leian sellesama Pipedrive, mida sa mainisid ja ja Fleepi, mida ma viimasel ajal väga palju ei kasuta, Ja vaikselt hakkab otsusema, Jüri, kuidas sul?

No Skype'i kasutame veel, eks ole,

on Taxify.

Vot, jah, jah, Taxify, Skype.

Aga eks enamus on jah, ikkagi eraisikute teenused ja äriteenustest, ma arvan, ka ma peale Pipedrive'i midagi ei kasuta tegelikult, et...

Aga Pipedrive on ka sinu jaoks tähtis, jah?

Aa,

üks tuli ühe nende Scoro meil on ettevõttes kasutusel, kuigi see on minu lihtsa humanitaariaju jaoks, isegi see oli ikka keeruline, aga okei.

Väga, väga pikalt me oleme kasutanud, kuigi ma ise sinna väga palju ei sekku, sest ma tean, et noh, mul raamatupidamisi inimesed on kasutanud direktor majandustarkvara näiteks.

Nii et vaikselt tuleb, Teet, kuidas sul on?

Meil, ma personaalsel tasandil kasutan Fleepi mingite tuttavatega suhtlemise jaoks ja, ja ütleme siis, eraisikuliselt ma arvan ka veel või Taxify, mis läbi käis, et ma ise olen suhteliselt kehv äppide kasutaja, aga, aga ettevõtte tasandil meil kasutatakse meeskonnas näiteks Togglit. Mis kütab siin Eesti idu, idumaastikul päris kõvasti ülesmäge, me oleme katsetanud või ma isik, isiklikult olen, olen proovinud Weekdani nii-öelda enda jaoks lahti mõtestada, aga meil täna meeskond on niivõrd rohkem arenduskeskne, et meil, meil on see suhtlus hoitud muudes kanalis, näiteks Githubis ja, ja samamoodi oleme kaalunud siis nii-öelda müügimeeskonna või müügitegevuse jaoks Pipedrive.

Aga ma tahaks tulla vot siit kohe otse ja on hea hüpata igasuguste selliste suuremate infrastruktuuri teenuste juurde, näiteks et kas keegi kasutab meist või kas, kas te teate kedagi, kes kasutaks näiteks mingeid Eesti pilveteenuseid? No neid on arvukat ju, kindlasti on, eks ole, teie ettevõttes, Telekomis ja, ja mujal veel ja pakutakse igasuguseid täishaldusi ja back-up'e ja kogu seda värki ja mina ei tea kedagi, kes neid kasutab.

Mina tean, et meie oleme kasutanud nagiaegadest, meil on Eesti Telekomis sõles kümmekond serverit ja seal jooksevad nii Weekdani teenused, nagikõik fotoserverid, CV Online teenused, petitsioone, e-d, seda me haldame. Kunagi selle põhjuseks, kusagil seal kaks tuhat seitse, kaks tuhat kaheksa fototeenuste puhul ja videoteenuste puhul oli see, et Eestis servereid hoides, Eesti kohalik internetiühendus oli nii palju kiirem. Et kui inimesed tahavad seal gigabaiti, kaks gigabaiti pilte laadida ja me oleks sel hetkel kasutanud Amazoni või mingit muud asja, siis see oleks tegelikult väga-väga aeglane olnud ja meil oli palju kasulikum võtta need sadades megabittides ühendused siin, siin Elionis ja hoida neid asju seal. Ja meie oleme seni rahul olnud, et meil vist pole nagu seda downtime'i peaaegu kunagi olnud selle kümnekonna aja jooksul ja. Ja meie oleme palju rohkem olnud rahul sellega, kui võib-olla kuskil Amazonis ja noh, meie tausta tõttu me oleme selle haldusega ise, kuna need inimesed on olemas ja kogemus olemas, hästi hakkama saanud ka,

et. Ja mida mina näen, on, et juba väiksemast ettevõttest, nagu keskmise ettevõtte poole minna, kus on kas oma IT-inimene või siis IT-teenusepakkuja, et siis järjest rohkem on hakatud kasutama, on Zone'i, Zone Cloud on teenus, mida, mida kas, kasutajaskond kasvab järjest. Ja samamoodi Telekomi poolt on OneSpot, kes on juba suuremale kliendile, ehk et... Mida, mida see teeb? OneSpot ongi automaat, automaatne pilv juba, ehk et mitte sa juba ei pane ta käsitsi ja keegi administraator käsitsi haldab, vaid et IT-teadlik inimene või IT-juht juba saab ise toimetada ja panna oma ettevõtte asjad sinna pilve üles.

Ahah, aga kas see müügiargument, et miks just seda, ma kujutan ette, et sellised teenused, eks ole, on ju Läänes ka hästi palju, et kas seal kehtivad needsamad nagu müügiargumendid või et mis Jüri ütles, et see on Eestis ja et see on kuidagi kiirem või seesama toe küsimus või või, või te müütegi seda nii, et te lähete sinna ettevõttesse kohale, kes ei tea IT-st midagi, me paneme tööle teile, ärge muretsege.

See vanspot, mida ma mainisin, see on ju rohkem juba tõesti ettevõttele, kell on IT juht ja kes juba teab ja, ja seal on üks argument, on see kiirus, eriti kui nende äri on Eestis ja, ja nende kliendid on Eestis, et siis, ja siis on eelkõige tõesti kiirus. Sealt juba järgmine suurem hulk, suuremad kliendid, siis neljapäevase piirang tulema peale, ehk et kliendi andmed peavad olema Eestis. Et sa ei saa neid välja viia, et aktiivtegevuse kasutatud kliendid andmed peavad olema Eesti piires. Ja, ja see on juba üks tingimus, mis tuleb juba Eesti riigipoolse regulatsioonina, ehk et, et sa pead neid asju, sa pead oma kliendi andmeid hoidma siin. Et ja jah, kasutatakse back-up'iks küll, välismaa servereid ja, ja pilvi, aga et igapäevane tegevus juba suurem, vähegi suuremal ettevõttel hakkab siiama piiranguid siin.

Teet, kuidas teil on, soovitate ka klientidele Eesti selliseid suuri infrateenuseid või kasutavad nad iseenesestmõistetavalt juba mingeid välismaa omasid?

See on vist igast kliendist väga, väga spetsiifilisest, spetsiifilisest sõltuv, et alates sellest samast, mis, mis sai mainitud, et et kui sul on juriidilised põhjused, sa pead hoidma enda, enda andmeid kui Eesti riigi piires ja nii edasi, meie ise tegelikult kasutame samamoodi kohalikku teenust, Voog, siis Zone'il, Zone'is, rakendusi Zone'i servereid. Et küll seal mingi osa istub meil ka samamoodi välismaal Amazonis, aga, aga just nimelt see kohalik, meie jaoks oli oluline, et on kohalik, kohalik ettevõte selles mõttes, et kui midagi juhtub, siis on alati olemas keegi, kes on sinu lühe telefonikõne kaugusel, reageerib sulle põhimõtteliselt kas või keset südaööd ja, ja aitab sind telefoni teel ja nii edasi. Mis on meie jaoks oluline, sest et teenus, mis, mis skaleerub üle, üle maailma, nii nagu näiteks Weekton, ei ole, ei ole ilmselt väga mõeldav, et sul ei ole hotline'i ja, ja kuigi, kuigi välismaalised teenusepakkujad seda pakuvad, siis elu on näidanud, et nende, nende jaoks on see. hotline samamoodi nagu kasutajatugigi, võib-olla selline sõnakõlgse teinekordnes hotline kvaliteet võib, võib jääda allapoole meie eedatavat ootust.

Jüri, kus te hoiate oma Weekdani?

Weekdani on ikka Elionis, oma füüsilistel serveritel ja.

Jah,

hetkel on ta kõik seal ja me oleme nüüd mõelnud, kui neid USA kliente rohkem on, et noh, need USA asju hakata seal hoidma, et natukene võib-olla selles liikluskiirusesse sada millisekundit veel hoida. Et see on ainukene põhjus, andmekaitse ja kogu muu asja pealt ei ole selle Eestiga eriti probleeme meil kunagi välisklientidega olnud ja. Ja mõnedele eurooplastele see, et me hoiame Euroopas, võtame Saksa kliendid, Austria kliendid, neile meeldib see rohkem kui see, et need andmed oleks USA-s, sest USA-d väga paljud suurfirmad Euroopas kardavad.

Et eks meil, üks meie edasimüüja, kes on siis Taani üks suurimaid hostingufirmasid, kes ise ju pakub väga suurt infrastruktuurivõrku, et nende jaoks oli korporatiivne, korporatiivne nõue, et nende jaoks peab eraldi teenus istuma nende serveris, mis tähendab seda, et nende kliendid, neile, nende klientidele serveeritakse meie teenust otse nende serverist näiteks. Et on niisuguseid kindlaid vajadusi ja, ja, ja põhjuseid, miks teinekord on vaja midagi kuhugi liigutada, olgu siis kiirus või, või puhas korporatiivsed nõuded.

Kui palju üldse nii-öelda sellest Eesti internetist on füüsiliselt Eestist, Tarmo, kas sina oskad sellele vastata? No suuremad tuntvad firmad, meil on, eks ole, pangad ja, ja, ja ma ei tea, telekomid ja Eesti Energiad ja kõik, mida me nagu iga päev siin kasutame, et kas need asuvad Eestis või? Interneti mõistes?

Internetis asuvad nad tõesti Eestis, ehk et nende suur, nende endi serverkeskused on ikkagi Eestis kõik. Kas siis nende endi ruumides või siis mõne teenusepakku juures.

Ja see põhjus on siis ikkagi seesama, turvalisus, kiirus, kõik see?

Turvalisus, kiirus, sama, kliendi andmete hoidmise nõue juba nende, kuna tegemist on siis riigi toimimiseks oluliste ettevõtetega, ehk et siis juba riik nõuab, ehk et need andmed oleks siin Eestis, ehk et ja, ja ajalugu, ehk et kõik on välja kasvanud, ehk et... Ma tahtsingi enne täiendada, et kui küsimus, et mõttes, et me, kes palju kasutab neid pilveteenuseid, siis tegelikult see turg on ju Eestis ikkagi suhteliselt nagu arenemisjärgus, et et ajalooliselt on väikeettevõte, et IT on ju põlve otsas üles ehitatud, kas sõbra-tuttava poolt ja, ja see ehk, et et ostetakse seda teenusena kuskilt sisse, siis see on praegu täiesti nagu arenev turg alles, ehk et ikka on harjutud ise tegema, toanurgas on üks server ja kui mingi midagi mingi häda on, siis helistatakse onlain-sõbrale kas või öösse, kes tuleb ja siis putitab selle serveri üles, ehk et, et see on see mõttemaailma muutus, mis tegelikult Eesti turul veel on ees.

Ja jah, see on minu jaoks jällegi, ma pean tunnust, tunnistama, et väga selline huvitav saade on ka minu jaoks, sellepärast et kuivõrd. Ma elan hästi palju IT mõistes nagu Lääne inforuumis ja noh, see tegelikult tähendab USA inforuumi, eks ole. Noh, sealt tuleb tegelikult see kõige kiirem areng ja kõik toimub nagu seal. Siis see, selle kaasnäht on see, et mulle on hakanud tunduma, et internet noh, konsolideerubki. Et kõik ongi kuskil seal USA-s, eks ole, ja keda huvitab, et meie teeme siia oma mingit pisikest oma internetti, aga. Tuleb välja, et vähemasti nagu äriklient ei, ei ole küll üldse sinnapoole nagu astunud veel, et, et see internet ikkagi, mida me siin tarbime, ongi suuresti Eestis ju. Ja kas te kujutate ette, et, et see muutub lähemate aastate jooksul või? Et meil muutub mõttetuks hoida neid oma mingeid serverifarme siin?

No ma arvan, et ega eks seal on ikka jätkuvalt ka see niisugune kiiruste küsimus, et need sajandik millisekundid tegelikult loevad ja isegi kui me võtame needsamad Amazonid ja Google'id, aga ka nemad panevad paljudesse riikidesse ju kohalikke servereid ülesse. Et, et see oleks kohalikule kasutajale võimalikult kiire, nii et ma arvan, et ja. Ühelt poolt need interneti lairibaühendused, Backbone'i ühendused on kiiremaks läinud, samas noh, see info, mida me üle kanname, kus on hästi palju ka videot ja multimeediat täna. See nõuab ka suuremat nagu kiirust ja siis on ikkagi mingid eelised kohalikel firmadel. Aga ma arvan, et jääb ikkagi nagu mõlemat, et teatud juhtudel on mugav seda kas Amazoni või kuskile Soome upcloudi või Sony-sse panna, mingil juhul Elioni, et ja ma arvan, et isegi see, et nagu, nagu meie niisugused viimsed marikaanlased nagis, hoiame oma füüsilisi servereid, mis meil on välja ostetud, eks ju, ja ise kokku pandud. Et ma arvan, et ka selliseid firmasid jääb nähtavasti ikkagi alles, et ka teatud juhul on sellel põhjendus olemas.

Jah, ma olen nõus, et ikka iga klient ise otsustab ja üks, üks, kui enne rääkisime teenindusest, siis teine on kiirus. Ja, ja tänapäeva maailmas, kus on neid nii palju võimalusi, siis ikkagi kasutuskogemus just lõppkasutaja vaatest, ehk et kas ta on kiire või aeglane ja, ja see emotsioonipead hakkavad nüüd otsust, sündima, et kui ikka avaneb aeglaselt, noh, siis on jama.

See rahvusvaheline võrk ei lähe nagu lähemal ajal nii kiireks, te arvate, et, et ei oleks enam mingit erilist vahet, a la kodule, Facebook tuleb kohe lahti, ei ole mingit probleemi.

Jah, aga mingi tunnetus kuskil alati on. Et eriti, kui sul on ise oma firma asju ajad ja, ja sul on mingi faili vaja kuskilt saada, siis Facebooki leht tuleb lahti kiiresti, aga kui hakkad faili alla laadima, siis on kohe tunda.

Kindel on nagu see, et kui sa midagi siin Eestis kohapeal teed või pakud, sa pead seda tegema kindlasti vähemalt sama hinna, hea hinnaga ja, ja sama hea kasutajaliidese ja teenindusega, kui seda teeb nüüd Google või Amazon. Et noh, see pikaajaliselt kindlasti ei toimi, et meil on kohalik, aga ta näeb välja kole ka öö, eks ju, et see kindlasti ei toimi.

Ja klientidele nõuseni oli Eesti märgi eest rohkem maksma.

Kui meil on mõni, näiteks start-upi tegija kuulab meie saadet ja just mõtleb, et ma tahaks minna USA turule, eks ole, et plaanin siin kolmkümmend miljonit aktiivset kasutajat esimese kuue kuuga oma uuele start-upile, et kas tal, kas ta peaks panema oma, oma kraabi Eestisse serverisse või ikkagi minema kohe rentima kuskilt Amazonist midagi?

Mina arvan, et tegelikult, et vahet ei ole, tee kiire otsuse ära ja pane, kus sa tahad, mitte mingit vahet ei ole, saab Eestis hoida, saab USA-s hoida tegelikult, et võta sealt, kus mugavam on.

Kus mugavam on ja kus on, vaata ise, kui, kui kasutaja arv kasvab, ehk et see just oluline on see lõppkasutaja kasutuskogemus, ehk et see ei kannataks. Ja, ja, ja selle järgi, kus su kasutajad on, kui nad on USA-s, mine USA-s.

Teet, sa tahtsid nagu öelda vahele?

Jah, ma tahtsin nii palju öelda, et esiteks ilmselt ta peaks hoopis keskenduma sellele, et. Et kuidas need kolmkümmend miljonit inimest siis reaalselt temani jõuavad, et see ilmselt on hoopis suurem küsimus, aga, aga, aga tõsisemalt siis ma arvan, et siin loeb ka palju skaleerumise küsimus, just nimelt serverite ja, ja, ja teenuse siis kiiruse skaleerumise võimalus, et eks mingi hetk võib tekkida olukord, kus kohas, kui, kuigi täna paljud Eesti teenusepakkujad juba on väga hästi, skaleeruvad, siis noh, näiteks tuues mingisugused näited maailma Maailmasuurustas siis, SAP poolt arendatud näiteks hana, hana nii-öelda liidestus või hana siis. andmebaasi mudel on see, mis tegelikult täna näiteks võimaldaks skaleerumist kindlasti suuremal moel kui ka, kui praegu Google'i ja, ja, ja, ja Amazoni enda teenused. Et, et võib-olla tulevikus me näeme selles suunas liikumist, et ei muutu oluliseks mitte niivõrd see kindel teenusepakkuj või tema füüsiline asukoht, vaid see, kes suudab kõige kiiremini implementeerida mingisugust järgmist tehnoloogilist nii-öelda nippi, jah, ja, ja kuigi Amazon ja Google kindlasti on seal eesjooksikud.

Restart

jätkub, meil on algamas viimane kolmas osa meie selle nädala saatest, tuletame meelde, et stuudios saatejuht Henrik Roonemaa ja külas meilt Harmo Kärsna, Teet Parts ja Jüri Kaljundi. Mina hakkasin tegema, ma, ma toon natukene teisest valdkonnast teile, aga väga isikliku näite, hakkasin tegema uute ja tehnoloogia uudisteportaali Eestis, nimega geenius.ee ja, ja väga paljud inimesed, keda, kellele ma sellest rääkisin, ütlesid, et no ei tea, aga neid on ju nii palju olemas, et noh, mis sa ikka teed või et miks sa hakkad sellist asja tegema, et neid ju on. Ja, ja vot teie olete siin kõik kolmekesi, kes ka teete mingit asja või hakkasite tegema mingit asja, mis juba on, kas see peaks hoidma nagu idufirma tegijat tagasi või, et ta Läheb kuhugi pitch'imisvõistlusele ja siis talle öeldakse esimese asjaga, kuule mees, et sa ei ole guugeldanud, et neid ju on, see on nii tavaline asi.

Kui me teeme oma garaaži arendusnädalavahetuse ja seal on alati see, et keegi hakkab pitch'ima midagi, saalist keegi arendaja leiab, kuule, see on seal USA. Slack. Ja siis me ju alati ütleme, et kuulge, et las nüüd pitch'ib ära, et igat asja saab ju tegelikult paremini teha, eks ju, et, et enne Slacki oli chat'e olemas ja enne Google'it oli otsingumootorid olemas, Nii et kõike on võimalik teistmoodi teha, kõike võimalik paremini teha ja samamoodi vanad teenused surevad ju alt ära, eks ju, et noh, võtame, ma ei tea. Yahoo oma teenustega, mis on täna väga raskes olukorras, me ei tea, mis sealt nagu alles jääb, eks ju. Microsoft täna tõuseb, vahepeal oli ka nihuke kahtlane, et mis tast üldse edasi saab. Nii et kui teil on idee, kuidas seda asja paremaks teha, võtke ja tehke, et see, et midagi on kusagil olemas, seal küll vahet ei ole.

Või siis jah, ma olen, ma olen sama meelt, et just see. Parendamine või, või mingisuguse valdkonna edasiarendamine on ju tegelikult see, mida, mis tegelikult müüb. Keegi ei usu, et sa tänase päeva suudad tulla täiesti välja niisuguse asjaga, mida mitte keegi pole mitte kunagi kuskil kuulnud ega näinud ega mõelnud, et mingil kujul on kindlasti juba lahendused olemas, enamused siis ütleme, üheksakümmend üheksa koma kui mitu protsenti. Aga, aga huvitav näide on ka see, et kui keegi satub kuskil ülikoolis kuulama ettevõtlusloenguid või õppejõudude sõnavõtte, siis see käib läbi väga väga huvitav lähenemine, et kui te hakkate kunagi oma ettevõtlust tegema, et väga tore on ettevõtlust teha, siis kindlasti vaadake, te teete midagi niisugust, mis on unikaalne. Et tegelikult juba ülikoolipingist surutakse üliõpilastel pähe mõte, et sinu äri peab olema absoluutselt unikaalne, muidu ei ole selle mõte, et muidu sa ei saa rikkaks miljonäriks või järgmiseks Richard Bransoniks.

Ja ei pea olema, jah, nagu juures olevad illustratsioonid näitavad meil?

Jah, just, et tegelikult ju ei pea olema, et vaatame kas, kas tänasel päeval ju tekib noh, küll täiesti teine valdkond, aga näiteks autotootjate ju tekib ju. uusi autotootjaid, uusi automudeleid, kes järgmisena läheb elektriautode tootmisele ja nii edasi, et kõik asjad juba on olemas, mine võta su üle selle Mitsubishi IMF-iga või, või, või, või Teslaga, et sa ei, keegi ei peaks neid juurde tegema, ei ole enam vaja, ratsionaalselt saaks inimene hakkama ühe valikuga, aga, aga ometi tehakse, sest igaüks tahab parendada ja näidata toodet või teenust oma külje pealt.

Seesama Taxify oli ka ju hea näide sellest, et ega neid teeme taksoäpi, neid ideid on siin olnud noh, nii Eestis kui me oleme siin mujal meie regioonis näinud ju kümneid, kümneid, kes on mõned ainult rääkinud, mõned proovisid midagi teha. Ja siis härrad Villigud võtsid ja tegid selle korralikult ära ja seal oli nagu näha, et okei, toode oli ka hea, aga väga suurus oli jällegi sellel kohalikul müügil ja teenindusel ja. ja kohalikul turul tegutsemisel, enamustest suurfirmadest ka ju, kaks kolmandikku on müük, turundus, teeninduskulud ja muud asjad, et ega see toode ise on seal võib-olla ainult kolmandik.

Ja ma arvan, et siin ongi kaheks lüüa, et... Et nende ülikooli professorite vaatasid, et unikaalne küll, aga unikaalne ja just see, et kuidas see kliendikogemus on, ehk et kuidas välja mängid selle idee. Idee, ideid ei ole unikaalsed väga palju, on ju, aga just see, kuidas see olemasoleva idee välja mängid teistmoodi, mis läheb kliendile korda. Ja, ja tõesti on siis, et kas su äri on suunatud ärikliendile või on suunatud lõppkasutajatele, et seal, ka seal on erisus, ehk et tõesti lõppkasutajad lähevad miljonid võtma, aga siis võib-olla nagu väga ideaalne ja väga hästi kordaminev ja kiiresti arusaadav teenus, mis asi see on, et ta läheb kliendile korda. Äriklient on konservatiivsem, ratsionaalsem ja seal on see Taxify edu just, ehk nad võtsid selle müügiosa, füüsilise müügiosa enda peale, ehk et nad ei teinud äppi ja lootsid, et küll kõik liituvad. Vaid et see on see, et kuidas sa ikkagi inimeselt inimesele müügiga taksojuhid enda kätte saad.

Ja nad käisid otse, füüsiliselt koputasid taksojuhi aknale ja umbes ei läinud enne ära, kui taksojuhat oli lepingul alla kirjutanud. Et ja nii, see on väga kihvt lugu minu meelest, kunagi see, ma arvan, võiks jõuda Eesti õpikutesse, see, kuidas tõmmati Taxify käima. Aga ma ei tea, ma vaatan telekomile otsa, et teil see suhtlus on, et hakkas vahepeal igasuguseid tooteid heid kerima peas, et mida võiks veel Eestisse teha, et teil oleks põhimõtteliselt võimalik teha sell ID-kaardi ja riigi andmebaasidega liidestatud Facebook-slash nagu dating site, kus oleks kõik eestlased kirjas ja siis näiteks saaks vaadata, palju need, mis kinnisvara nad omavad või noh, kõik see avalik nagu, millised firmad juhatuses nad on ja palju sealt dividende maksta ja, on ju kihvt, saaks sellise Eesti-keskse asja nagu teha.

Jaa, ja ma arvan, et see ei, ei pea olema isegi Telekom, ehk et seda ju täna Eesti avatud ühiskonna puhul, et seda nüüd andmetele ligi võiks ju teha igaüks tegelikult, kes näeb selles äkki, et mis kasu see lõpuks on. Et pole mõtet asja teha sellepärast, et jube, iseenda jaoks on jube kihvt, ma teen niisuguse statistika, vaid see, et mis kasu ta toob lõpuks siis sellele lõppkasutajale, noh.

Huvitav, kas nende nii-öelda Eestis paremini tehtud teenustega, mille üks osa on selline tugev kohalik müük ja kohalik tugi, nagu me oleme täna rääkinud, kas nendega noh, on mõtet ka proovida välismaale minna või et, et noh, teie, Jüri, tegite ju algusest peale pigem, eks ole, välismaale ja noh, ma ei tea, kas Voog on tehtud pigem välismaale või alguses Eestisse ja siis te olete hü

No Voog sai tegelikult, või noh, toona oli ta nime all, EDIS-i sai alguse, tegelikult sellest, et oligi vaja konkreetselt oma klientidele mingit mugavat sisu haldusteenust ja mingi hetk, kui see sai valmis, siis tundus ainult loogiline, et seda pakendada ka teistele müügiks. Ja sealt me muidugi siis hakkasime valdavalt ka kasvama väljapoole, et kui esimesed kasutajad olid nii Eesti kui, kui välismaa kliendid, aga... Aga, aga meie nagu tänane nagu suundumise kasv ei ole mitte ainult lihtsalt sellepärast, selles suunas, et nüüd müüme ja turundame seda, mis meil on, vaid tuleb kaasas käia meie valdkonna siis spetsiifiliste nõuetega, näiteks meil on avatud API, meil on täiesti avatud platvorm, mis tähendab seda, et iga inimene, kes vähegi oskab ja tahab, saab ehitada nendel täiesti unikaalse veebilehe, meil on, meil on sama see mitmekesuse tugi ja kõiki neid asju omavahel kombineerides saab sellise tugeva nii-öelda rusika, millega, millega on võimalik siis ka kuskile maailmasse või Euroopasse minna, et me ise näeme, et täna meie teenus on kindlasti mingil määral komplekssem kui teised meie suured nii-öelda konkurendid maailmaturul, kes on mõni, mõni on lausa börsi noteeritud ettevõte.

Jah, ma ütlen sama, näiteks ka sellesama noh, Suhtlus-E, mida me lihtsalt oleme väga palju täna näitena kasutanud, kui teil on asi, mis on, kus, mis töötab, mis on lihtne aru saada, mis näeb kena välja ja mille taga on noh, sisuliselt Eli ja Sonera nagu ütleme selline noh, kvaliteedi ja usaldusväärsuse tempel, et põhimõtteliselt võiks ju ka sellega nagu minna maailma, et noh, kui te juba teete mingi äriklienditeenuse, mis on parem, Kui, kui Google või ma ei tea, kes teised pakuvad, no paneme siis selle eksporti või, et nende teenustega on võimalik Eestist ilmselt välja ka minna.

Jah, ütleme, suhtluse puhul on nüüd, see eristus ongi see, et siin Eesti vaatest on hästi kompleksselt pandud ja sihtrühm niisuguse väike, hästi väike äriklient, et kui nüüd selle teenusega minna kas siis Taani, Hollandisse, et me, on vaja turg ära kaaristada, saada aru, kas see turu olukord ja milline on see ettevõtlus olukord seal ka IT-vaates, siis nagu miks mitte, mida me täna suhtlusega... Teeme ja mis teeme oleme võtnud, on kasutada eelkõige ära siis oma grupiettevõtted, ehk et me räägime täna aktiivselt läbi Soneraga, kuna ka Soomega on küll väga Microsofti maa, ehk et seal on täiesti dominant kasutus, rakendused on nagu Microsofti põhised, kuid ka seal need väiksed ettevõtted, kus on nagu viis või vähem töötajat, siis nende jaoks oleks see teenus, mis läks korda, aga läbi juba Sonera, kes, kellel on see kliendi suhe olemas ja kes suudab just pakkuda soomekeelset tuge. Kohapeal, nii teenuse kasutamise hakkama kui ka siis hilisem kasu, hilisem kasutamisel. Ja samamoodi ka Leedu teoga räägime läbi seda, et jällegi Leedus, aga leedu keeles, leedukeelse toega. Et see on, kuidas me näeme, et me jõuame kiiremini kasutajateni, kui hakata siit Eestist nagu minema, sest me. Noh, see on ikkagi müügimeeskonna ülesehitamine, tiimi ülesehitamine, turu tundmine, seda rohkem aega, ehk et täna hetkel me oleme keskendunud oma grupi riikidele.

Üks oht, mida mina olen nagu näinud ja miks sageli need Eestisse ehitatud tooted väljapoole ei sobi, on see, et. Kui me liiga palju Eestit silmas peame, siis me ehitame tooteid, kus, mis teebki hästi paljusid asju ära. Et Eesti ostja kipub olema selline, et ta pigem tahakski niisugust kompleksteenust. Ja noh, me Weektoniga teeme väga kitsast nädalaraportite ja eesmärkide seadmise osa sisekommunikatsioonist. Ja siis, kui me vahest räägime mõne Eesti firmaga, siis öeldakse nojah, et aga nüüd siin peaks olema mul töötajate kataloog ja intranet ja, ja foorum ja sünnipäevad ja peopildid ja, ja kas ta võiks siis liidestada mu klientide ja kõige sellega. Ja noh, kui sa lähed nagu sellele libedale teele ja hakkad kõike seda tegema. Siis sa saad niukse asja, mis nagu ühtegi asja võib-olla väga hästi ei tee, kui sul suuri ressursse ei ole. Ja võib-olla noh, välismaale on ikkagi minu arvates raskem sellist asja müüa, sest seal otsitakse täna selliseid ühte asja väga hästi tegevaid teenuseid. Aga

miks see Eesti klient siis selline imelik on?

Ta ei ole tegelikult ainult Eesti klient, ma arvan, et ta on ka ütleme, paljude Euroopa väiksemate või keskmiste riikide või üldse kohalike riikide klient selline. Et need tooted, mis, mis nagu müüakse, müüakse üheskoos, ongi nagu sellised, on nagu teistmoodi ehitatud ja kindlasti neid, võib-olla neid turge siis nagu Euroopas leiabki nagu teisi ka. Aga samas, et ta on kindlasti, et sellise tootega jällegi Ameerikasse minna või Inglismaale on nähtavasti raskem juba tegelikult.

Selge, meie saateaeg on tänaseks läbi, aitäh kõigile osalejatele ja aitäh ka loomulikult kõigile kuulajatele ja kohtume jälle nädala aja pärast.