AI_pealkiri: Telia Andre Visse ja Taavi Talve mobiilseadmete haldusest ja andmete turvalisusest ettevõtetes

Tere, kena laupäeva, olete taas kuulamas saadet Restart, mina olen Henrik Aavik üle pika aja stuudios saatejuhina ning täna on mul külas firmast Telekom Andre Visse, kes on seal IT-valdkonna juht. Ja Taavi Talve, kes on IT-teenuste tootejuht ning need mõlemad IT-sõnad tähendavad seda, et me oleme täna suhteliselt tehnilised. Aga peale selle tähendab see see ka seda, et, et need IT-teenuste osad on mõeldud business to business lahendustele ja me räägime hoopis mobiilidest täna, trendidest mobiilimaailmas, sellest, kuidas mobiilid on firmades kasutuses hallatavad ja nii edasi. Nagu mainitud, olen siis mina saatejuht Hendrik Aavik ja, ja meie saadet toetab ka Eesti Telekom. Kõigepealt ka meie poolt. Tervist. Räägiks siis nendest trendidest, et, et mobiilimaailm on täna selline, et igal, igal inimesel on mobiil, vist enamuses siinkandi riikides on mobiili, penetratsioon juba üle saja protsendi. Kuidas firmad kasutavad mobiile, et ma ei ole kuulnud, et oleks sihukesi firmade hulgioste, oste või, või. Kus ostetakse mobiile suures koguses ühele firmale, nagu vanasti IBM läppareid osteti.

Ei, kindlasti, tere, mina olen siis Andre Visse IT-valdkonna juht Telekomis. Et kindlasti, kui nüüd laiemast taustast rääkima hakata, siis ostetakse ka hulgi ettevõtetele mobiile. Aga, aga, aga see ei ole väga tihe praktika, võib-olla tõesti Eesti harimaastikul, et pigem. Liigutakse sinna suunas, et kasutajad toovad enda mobiilseadmed võib-olla tööle isegi kaasa. Mis tegelikult seab veel suurema küsimärgi alla seda, et, et millised need seadmed täpselt alati on ja kuidas neid siis ka nagu turvaliselt saaks hallata. Ja, ja ettevõttele võib-olla kõige suuremat peavalu tekitab see, et, et neid seadmeid on väga palju, väga palju erinevaid. Need ei olegi koos hangitud, ei ole ühe sama tarkvara profiiliga, ei ole ühe sama riistvara profiiliga seadmed. Ja, ja, ja neid kõiki tegelikult tuleks ka kuidagi kontrolli all hoida, seda informatsiooni, mis seal liigub, hallata ja see ongi meie tänane niisugune peamine jututeema, et kuidas seda kõige mõistlikumalt siis saaks teha. Aga kui veel laiemast taustast rääkida, siis jah, mobiilikasutus tegelikult on, on tõesti nagu väga eksponentsiaalselt viimastel aastatel kasvanud, et kui me räägime siin. Viimastest uuringutest, siis näiteks kaks tuhat kümme aastal kasutas ütleme, nihukest digitaalset meediat oma mobiiliseadmest veel circa nihukene kakskümmend, kolmkümmend protsenti kasutajatest. Siis tänaseks päevaks on see tõusnud juba kahe, nihukese neljakümne protsendi peale. Et, et, et seda enam, et ühesõnaga. See, me näeme, et internetikasutus, digitaalmeedia kasutus liigub järjest enam arvutitest mobiilsetesse seadmetesse, olgu nad siis tahvelarvutid või, või, või mobiilsed nutiseadmed. Ja, ja, ja kui see kasutaja kogemus ja kasutaja harjumus muutub, et juba kasutaja on harjunud kõik informatsiooni tarbima oma mobiilist. Siis ega need äriettevõtted kuidagi nagu selle eest ära joosta ei saa. Me peame sellega nagu väga selgelt arvestama, et tänapäevane tehnoloogiatrend ikkagi. Valdavalt on see, et mobile first ja, ja, ja mobile everything. Ehk siis kõik, kõik need lahendused, kogu informatsioon, mis sul ettevõttes on, peaks olema kasutatav juba ka mobiilsest seadmist. Ja, ja kui me, kui me sellest räägime, siis, siis see seab selle informatsiooni hulga, mis seal mobiilsetes seadmetes liigub, kindlasti ohtu. Ja, ja, ja mobiilne seadme oma, oma olemuselt on ju mobiilne. Inimesed liiguvad sellega ringi mööda maailma, mis tähendab seda, et, et need on ka hästi lihtsad ära kaduma ja, ja, ja neid tuleb tuleb.

Ei no selge see, eks ole, aga kõik mobiilid juba ju on turvatud, minu mobiilil on klahvilukk on peal. Kõik minu failid on mul Dropboxis, minu meilid on Gmailis, ma loen ja jälgin neid, kõik on väga lihtne, et, et kust need. Erilahendused noh, ma teen seda kõike nii eraisikuna kui ka firmana, et minu töömeilid on Gmailis ja, ja kõik on ju suhteliselt turvaline, mul on kahekordne autoriseerimine on Gmailis.

Tere, minu poolt ka, ega siis need turvalahendused ju, ega need paljuski ei erine, et ega, ega kui me räägime nii-öelda lahendustest, kus, kus siis kas ostetakse ettevõttesse sisse mõni turvalahendus või siis tehakse seda ise, ega, ega need samamoodi töötavad needsamade koodide ja, ja, ja kahetasamiste autentimiste baasil, aga... Aga ettevõtete jaoks võib-olla see esimene, kõige problemaatilisem küsimus on see, et puudub tegelikult ülevaade nendest seadmetest, kus ettevõtte infot kasutatakse. Et igaüks võib ju teha oma asjad täpselt nii, nagu ta teeb, aga ettevõttel puudub selline keskne vaade. Ja noh, sa võiks siia tuua kohe analoogi, et kui mul on nii-öelda kontori uks lahti ja, ja ma ei tea, kes sealt sisse tuleb ja seal käib terve hunnik inimesi, siis ma tegelikult ei saa olla kindel selles, Et minu kontoris olevad asjad on, on turvalised, kas nad on siis paberid laua peal või, või raamatud riiulis, kui ma selle kontori ukse keeran lukku, panen sinna ette tädi, kes, kes vaatab, paneb nii-öelda näod ja nimed kirja, siis mul tekib ülevaade, kes mu kontoris käib ja see annab mulle juba aluse nii-öelda teatud täiendavastes tegevusteks, et kas ma paksin. piirama seda ligipääsu kuidagi, peaksin nii-öelda kellelgi lubama ka teatud tingimustena ja nii edasi, et tegelikult sa ise oma telefonile saab teha väga palju asju ja need on väga hästi tehtavad, aga kui me räägime ettevõttest, kus, kus on juba rohkem seadmeid, rohkem kokkulepitud turvapoliitikaid, Siis seal selline keskne ülevaade on sul tegelikult puudu, et jah, sa näed postkasti, kõik sinu ettevõtte töötajad saavad postkastis käia, kas ta on siis Gmailis, on ta siis Microsoftis, on ta siis näiteks Telekomi juures, siis sa küll näed oma postkasti, aga sa ei tea, kus need andmed tegelikult välja jõuavad, sest noh, minu laua peal täna on juba mobiiltelefon, mul on tahvelarvuti, mul on sülearvuti, ma tihtilugu lähen ka koju ja, ja kodus on mul lauaarvuti ja ma tahan ka tegelikult töömeili vahest kodus vaadata, ja nüüd on tegelikult minul neli seadet, kus mina kasutan ettevõtte andmeid. Ja nüüd jah, minu mobiilil on ka, on peal parool, see on turvaline, sinu mobiilil on peal parool, aga kas Telekom saab olla sada protsenti kindel, et see lauakoduarvuti, mis mul on, kus me ettevõte meelib, kas see on turvatatud või mitte? Ja kas me sealt üldse käime või mitte, et kas on ülevaade? Ehk siis tegelikult tuleks alustada sellest suurust pildist, et ettevõttel oleks vaja ülevaadet, mis seadmed tal on. Sest noh, teie ettevõttes, ma ei tea, kui palju mobiiliseadmeid on, kas teie teate, kui palju teil mobiiliseadmeid

on? Mul on õrna aimugi, me teeme mobiiliäppe meie firmas ja, ja meil on testimisseadmeid kindlasti väga palju.

Noh, just. Ja nüüd, kui sul puudub tegelikult ülevaade, kus sinu ettevõtte sensitiivne info on seadmes. Siis tegelikult sul ei, noh, sul võivad seal olla koodid peale, mitte, aga tegelikult sul ei ole aru saama, et, et kui nüüd näiteks tuldi kontorisse vargile, juhtub niisugune halb situatsioon ja viidi midagi minema, siis see, et oota, aga meil olid ju mingid testiseadmed, kus meil oli, mingi õudselt kaval äpp oli sees, see viidi minema, et tegelikult nüüd konkurent tuleb kahe kuu pärast samasuguse äppiga välja, sellepärast et... Tema, tema kätte on see telefon kuidagi jõudnud, et tegelikult sul puudub ülevaade sinu ettevõtte infost sinu mobiilsetes seadmises ja see on tegelikult kõige esimene samm, mis tuleks lahendada.

Ja, ja võib-olla alustaks isegi sealt minu, minu lisakommentaar siia oleks, et Henrik, ilmselt sa oled ka keskmisest teadlikum mobiilikasutaja. Et, et see, et sinul on mitmetasemelised autendid peal ja et sul on klahvilukk peal ja igasugused lukud ja kõik on turvatud enda mobiilis. Ei peegelda mitte kuidagi seda, kuidas tegelikult keskmine nutitelefoni kasutaja oma nutitelefoni kasutab, et ja, ja see on paratamatult risk äriühingu jaoks, et, et kui tal puudub kontroll, kui ta ei saa neid turvareeglistikke kuidagi keskselt peale suruda oma kasutajatele, siis tema kasutajaskond tegelikult on lai ja kirju ja, ja, ja ta ei saa seda muud moodi kuidagi tagada, et need seadmed oleksid turgatud.

Ma ütleks siia nii-öelda, nii-öelda näiteks elust, et meil õnnestus ühes ärimajas rääkida ka mobiilihaldusest. Ja, ja sellel hetkel, kui ma ütlesin, et tegelikult nagu miinimum peaks olema see, et sinu telefon ja parool peal, et et lihtsalt suvaline inimene ei saaks seda kätte, võtta infot sealt kätte, siis, siis selle peale enamus võttis taskust telefoni jälle ja vaatas, kas tal on parool peal. Ehk siis jah, tõesti, teadlikud kasutajad on täna nagu parooli peale pannud ja, ja see ei ole alati mitte sellepärast, et, et seal on mingid äriasjad sees, noh, hea näidane, oma sõbrale oma fotogaleriist mobiilist pilte, et näe, kuule, vaata lahe pilt, see esimene asi, mis ta teeb, on mis, ta hakkab ringi keerima, vaata muid pilte, sõnumitega on täpselt samamoodi, kui ma kellelegi ei näita mobiilist sõnumit, siis ta hakkab kohe seal ringi otsima nii-öelda, mis seal nagu muu on. Ehk tegelikult ka erakasutajad on aru saanud sellele, et, et kui mul on enda seade ja minu personaalne asi on seal sees, siis ta peaks olema lukus, et, et suvaline inimene paaris ei saaks võtta telefoni ja hakata mul sõnumeid lugema. Et, et, et aga millal me jõuame sinnamaani, et, et meil tekib nagu teadmine, et tegelikult on mul selline ettevõtte ärisaladused sees, et, et tavaline sihukene. E-posti sünkroniseerimise aeg on kuskil nädal aega, et, et tegelikult nädal aega e-posti on kogu aeg olemas ja, ja kui keegi saadab mulle uue, et oh jess, mul palk tõusis sellest kuust, saadab mulle, saadetakse pakkumine, et näed, siin on uus tööleping. Aabertöötaja võtab selle, vaatab, kuule, tema saab minust tuhat eurot rohkem, mis värk on, me teeme täpselt sama tööd. Ehk siis tegelikult need igapäevased asjad on sundinud selle, et väga paljud meie kasutajad juba tegelikult panevad ka parooli peale, lihtsalt sellepärast, et ei taha naabrile sõnumeid näidata. Aga selline üldine arusaam, et seade peab olema kontrolliärv, seade peab olema turvatud, on tegelikult Eestis ikka suhteliselt nõrk. Ja see on selles mõttes nagu paradoks, et, et arvutite turvalisus, isikuturvalisus, andmete krüpteerimine, see on niisugune igapäevane asi, millest kõik saavad aru, minu tööarvuti peab olema lukus. Aga seda, et mobiilis on ju täpselt samad andmed praktiliselt sees, see peaks olema lukus. Aga vot seda ma ei tea, et kas, kas see nagu peaks olema või ma ei tea, see on ju minu oma, minu taskus, noh, aga tegelikult peaks olema, kindlasti.

Ilmselt on inimesed ka hakanud juba aru saama, ma isegi praegu leidsin ajust, et. Tärn neli seitse oli Nokia kuusteistkümnel, see, millega sai eesti keele tagasi panna, kui keegi oli sul restoranis telefoni võtnud ja sinna ungari keele peale pannud, et. Et eks need turvalisuse asjad hakkasid juba algusest peale peale, siis kohe, kui mobiilid tulid. Aga küll, aga ma isiklikult ei tea ühtegi firmat, kus oleks mobiilide see turvasättingud peale pankade, et, et kui suurel firmal üldse tavaliselt tekib see valu ja vajadus hakata eraldi tegema omale turvapoliitikut mobiilidele?

Noh, nii-öelda turvapoliitika loomine ettevõttes, see on võib-olla natuke laiem küsimus, sest see tõesti nagu ei käi, keskendu ainult nii-öelda mobiilidele andmetele, võib-olla nagu natuke laiem ka, ka isikuturvalisus ja kõik muu. Kui me räägime sellest, et milline ettevõte peaks mõtlema sõna peale, et tema seadmed peaksid, on kuidagipidi turvatud, sealhulgas mobiilid, siis tegelikult hakkab ühest seadmest. Sellepärast, et kui sa oled ühe mehe ettevõte, siis tegelikult sa tõenäoliselt oledki mobiilne, siin ju kõik asjad ongi selles mobiilis ja sa peaksid juba selle peale mõtlema, et see asi peaks olema turvatud. Ehk ma ei paneks seda mobiiliturvalisust mingi hulga juurde, vaid see on pigem nagu küsimus selles, et, et kuidas sina tahad tööd teha, kui sa tahad mobiilset tööd teha, siis sa pead seda tegema turvaliselt. Et jah, kui me hakkame rääkima nii-öelda, et, et milline on ligipääs ja kas on turvatud ligipääs, kas inimesi kontrollitakse, meil on videovalve, kas meil on turvamist, see on tõesti nii-öelda suuremate ettevõtete küsimus. Ja, ja, ja kui me vaatame täna turule, siis tegelikult niisugust turvalist keskkonda meil naudivadki suuremad ettevõtted. Et sest neil on turvapoliitika ja neil on väga selgelt turvajuht, kes tuleb ütlema, kuulge, et meil on mobiilid tegelikult turvamata, me peame sinna midagi tegema. Ja siis nad hakkavad otsima mulle partnerit, kes neile nii-öelda pakub litsentsi, pakub neile juurutuse ja siis nad nii-öelda hakkavad ise, ise lahendama. Aga väike ettevõte, nagu keskmine Eesti ettevõte on kuskil alla kümne inimese, neil ei ole oma IT-inimesi, neil on tavaliselt nii-öelda targad kolleegid, kes tulevad printermuresid lahendama, et neil ei ole niisugust nagu visiooni paigas, et nüüd meil vaja Ja, ja selle tõttu nemad täna on tegelikult kõige suuremas riskis, kuna nad ei mõtle selle peale nii-öelda teadvustatult, nad küll teavad, et peab olema turvaline, aga teadvustatult ka mobiilseadus peab turvaline olema, on neil tegelikult natukene vajaka.

Ma lisaks siia, et, et tegelikult see hakkabki sealt pihta, et, et suurus ei ole nii väga oluline, aga tegelikult oluline on see, et milliseid andmeid sa siis käsitled oma selles seadmes. Ja, ja kuidas sa oled oma, oma ettevõtte ärisaladused tegelikult nagu siis lahti väljapoole maailma teinud, et, et kui see kõik on sul väga turvatud oma ettevõtte sisekeskkonda ja mobiilsetest seadmetest ei pääsegi ühelegi ärisaladusele ligi ja ühelegi ettevõttega seotud infole. Ega siis ei ole ka vajadust tegelikult mobiilide halduse järgi. Aga kui me, kui me viime, viime ikkagi nagu ettevõtte info juba nendesse mobiilsetesse seadmetesse, mis noh, paratamatult on, on nihuke vältimatu tuleviku temaatika. Siis, siis peab ka turvama neid seadmeid.

Selge, aga teeme siit väikese pausi meie saatesse ja, ja pärast pausi räägime ära, kuidas lahendada need probleemid, millest just juttu oli.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart. Tänaseks teemaks on mobiilide haldusfirmadele, mina olen Henrik Aavik, saatejuht ja saates on külas ka Andre Visse ja Taavi Talve telekomist. Arutasime sellest, et, et on päris oluline halata oma mobiiltelefone samamoodi nagu arvutid firmas, sellepärast et mobiiltelefon võib sattuda kelle iganes kätte ja mõistlik on seda teha juba siis, kui sul on väikefirma. No minu enda telefon on väike, väikefirma telefon, mul on seatud üles, et kui see ära varastatakse, siis ma saan jälgida seda Apple'i enda töövahenditega, find my phone, kindlasti on paljudel teistel telefonidel seesama. Aga jah, ega ma ei saa teha ja öelda, et mul oleks võimalik, ma isegi ei tea, kas mul on võimalik teha erinevaid profiile, sellepärast et kui mu laps hakkab telefoniga mängima, siis ma alati pärast seda, kui ta, siis ma vaatan, siis ma visuaalselt näen, kui mõni ikoon on desktopist kadunud, aga milline ikoon kadunud on, see selgub töö käigus, sest ma täpselt ei suuda eristada, mis mul kus oli. Et mis siis oleks lahendused selle puhul, et teil vist on mingi toode selle jaoks?

Noh, tegelikult enne, kui me hakkame rääkima nagu päris lahendustest, tuleks läbi rääkida tegelikult see, et mis asi see mobiilseadme haldus üldse on, sest sest noh, mina, kes on selles teemas sees, ütlen mobiilseadmete haldus, või, või kasutan hästi popi akronüümi, kas siis MDM või EMM või muu nii-öelda, mis maailmas kasutuses, siis mina saan sellest nagu aru, nii nagu, nagu spetsialistid seda, seda saavad. Aga, aga see üldine arusaamine, mis see tegelikult on, miks mobiilihaldus üldse tehakse, on tegelikult suhteliselt nagu niisugune abstraktne, ehk, ehk tõesti arvatakse sealt pihta, et nüüd keegi spetsialist tuleb mulle koju ja hakkab mul kas siis. Play poest või siis Apple'i rakenduste poest mulle YouTube'i äppi alla laadima ja seadistama, kuni sinnamaani välja, et, et küsitakse, et noh, nii-öelda väga spetsiifiliselt, et kas me juba nii-öelda, kas mõni sertifikaat on siin ka juba mängus, et ma saaksin nii-öelda sertifitseerida need seadmed, mis on nii-öelda, minu võrku tulevad. Ehk siis tegelikult noh, kui me räägime mobiilisandmete haldusest, siis ta üldiselt keskendub pigem ettevõtte mobiilsusele ja... Mobiilsele turvalisusele ja mitte nii palju selle igapäevasele mobiili kasutamisele, et igapäevane mobiili kasutamine, mul mingi äpp ei tööta või mul oleks vaja seadistada näiteks siia Google'i konto sisse või, või või ma tahaksin näiteks, et, et minu laps ei saaks Playboy'st alla laadida mingeid, mingeid mänge, et see on ikkagi nii-öelda üldiselt telekomi esinduste nii-öelda pärusmaa Ja, ja lahendada neid küsimusi, mis on nagu igapäevasega seotud, kui me räägime mobiili haldamisest, siis ta keskendub eelkõige ettevõtte andmetele ja see, kuidas ettevõtte andmed ligi saab, et see turvaline oleks. Ja, ja tegelikult noh, kui me räägime sellest, tervest sellest spektrist, siis tegelikult me kogu nende asjadega lahendame. Tegelikult nagu kahte, kahte põhidogmat ja see on tegelikult esimene, kus. Me haldame kas neid seadmeid või haldame seda informatsiooni või me üritame heida sellist nagu balanssi andmete ja seadmete haldamise vahel ja teine nii-öelda oluline dogma on. Kasutaja mugavus versus turvalisus, sest see, mis on üldis, üdini turvaline, ei ole kunagi kasutajaks mugav, ehk siis, kui me. Keelame kõik mobiiliasjad ära ja üks ettevõte ütleb, et nii, nüüd me enam e-maili ei kasuta, mobiilid, pange kodusse sahtlisse, töö juures meil on ainult paberipost. Siis see on imeturvaline, aga tegelikult kasutajaks väga ebamugav. Ja teiselt poolt, kui me vaatame, et me anname kõik informatsiooni mobiilisse välja, mind üldse ei huvita, milline kood seal peal on, kas ta üldse koodiga on. Millisest seadmestest ligi saab, kes kontorisse pääsab, kes mitte. See on kasutajaks imemugav, ta ei pea mitte midagi tegema, ta saab kõik kätte. Aga ettevõtte jaoks on see ülimitteturvaline. Ehk siis tegelikult me otsimegi balanssi kahe asja vahel, et, et kas me vaatame seadmeid või informatsiooni ja kui palju me nii-öelda kasutajamugav Ja tegelikult, ega kui me räägime mobiili haldamisest, siis see hakkabki pihta sellest, et me hakkame haldama mobiiliseadmeid, ehk me vaatame neid seadmeid, meil on ülevaade, mis seadmed meie ettevõtte andmeid saavad kasutada, ja me tagame selle, et need seadmed oleks turvalised, tegelikult seesama turvakood, mis on sinu seadme peal, on ka see kood, mis pannakse mobiilseadme haldamise puhul sinna peale. Ehk me hoolitseme selle eest, et seade oleks turvaline ja kui nüüd tekib mingisugune situatsioon, et see seade, kas varastatakse, ta kaob ära, siis meil on võimalik see seade lukustada ja meil on võimalik see seade nii-öelda andmeteist puhastada, et ei jõuaks kellegi kolmanda inimese kätte. Aga, aga see informatsioon, mis seal seadmes sees on, see on nii-öelda selle platvormi ja üks ja seesama, kas see on sinu puhkusepilt? Sinu sõbra SMS või ettevõte teeb kiri, see ei olegi oluline, see lastakse kõik puhtaks, sellepärast et ettevõtte andmed ei jõuaks kolmandatesse kätesse. Nüüd. Kasutaja jaoks see ei ole väga mugav, aga ta on lihtne, turvaline ja ta on tegelikult ütleme, selline okei tase, et kui ettevõte on endale mobiilseadmehalduse platvormi nii-öelda rakendanud, siis võib ta öelda, et mul on nüüd okei, mul on ülevaade, mis seadmed mul on, mul on tsentraalselt võimalik nii-öelda rakendada neil paroolipoliitikaid, et nad oleksid turvalised ja mul on võimalik kaugelt võtta maha seadmete info, et minu enda info ei läheks kaotsema. Ja, ja kuna ettevõtetele see meeldis, kasutajatele ei meeldinud ja kasutada on tegelikult jumal, siis vaadati edasi ja tegelikult hakati vaatama lahendusi, et me saaksime piirata neid rakendusi, kus võiks ettevõtte informatsiooni kasutus olla. See oli, need olid oluliselt kallimad lahendused ja nii-öelda ettevõtetele on neid sobinud väga hästi. Sellepärast, et nende rakenduste saamine sinna nendesse seadmetesse oli keeruline, mitte et noh, see seadmesse allalaadimine. Aga selle rakenduste leidmine nii-öelda, mis sobisid kokku kõikide nii-öelda süsteemidega, oli keerukam. Ja, ja noh, hea näide on, et seal keelati ära nii-öelda see üldine rakenduste pood ja tekkis ettevõtte oma rakenduste pood, kus sa said alla laadida lubatud rakendusi. Kasutajatele meeldis see rohkem, sellepärast et andmeid võeti. telefonis kadumise puhul või varastamise puhul ära ainult nii palju, kui sinna oli ettevõttest pannud ja sinu enda asjad jäid nii-öelda alles ja kui sa telefoni üles leidsid, siis pildid olid ikkagi seal sees olemas. Kuna see ei lahendanud ka kõiki muresid, siis täna räägitakse sellisest lahendamise meetodist, mida nii-öelda inglise keeles nimetatakse EMM või enterprise mobility management või siis ettevõtte mobiilsuse haldus. Ja see ei keskendu enam mitte ainult neile seadmetele, seadme turvalisusele, vaid tegelikult kogu sellele pildile, et kuidas ettevõtte mobiilsust nii-öelda tagab ja kuidas on see turvalisus. Noh, hea näide on näiteks see, et, et on, on võimalik lahendustega niimoodi, et ma saadan kellelegi dokumendi ja panen dokumendi juurde, et seda ei saa peale vaatamise mitte midagi teha. Ei saa edasi saata, ei saa kellelegi nii-öelda, keegi mõtleb, et ma olen hästi kaval, panen, et saab, vasta kõigile ja panen sinna mingisuguse uue nime, kes võiks ka selle meili saada, siis need on kõik lukku pandud, samamoodi, ma ei saa seda telefoni kopeerida, ma ei saa mälukaardile kopeerida, ma ei saa seda Dropboxi panna, mul on lihtsalt võimalus seda vaadata. Ja, ja mul on nii-öelda ülevaade ka tegelikult nii-öelda köögi poolt, et kes kasutab, kuidas kasutab, millised õigused tal on. Ehk siis me räägime, tegelikult see mobiilihaldus on niisugune suur spekter, ta hakkab pihta sellest seadmest, et me vaatame seadet, me kontrollime seadet, me turvame seadet kuni sinnamaani. Et ma saan kontrollida üksikut dokumenti ja kuidas seda minu ettevõtte sees kasutada saab.

Aga ikka me jõuame jutuga, minule tundub, niisuguse pangataseme juurde või see on nüüd selle, see kõik, see peaks olema sellel ühel, ühel mees- ja koerfirma kasutajal.

Ei, tegelikult, kui me räägime mobiilihaldusest, siis noh, mitte keegi ei, ei osta IT-d, sest on lahe, noh, on IT-ettevõtted, kes tegelevad huvitavate asjadega, sest on lahe administraatoritega, et käed värisema. Suur nurgast tuleb niisugune, vesi jookseb alla, sest nii lahe on ja. Teevad, aga tegelikult ju ettevõte, keskmine Eesti ettevõte ei keskendu IT-le, tema põhiäri ja tema tegevus ei ole üldse IT ja tema ei taha mõelda selle peale, et. Et, et milline lahendus mul on, kuidas mul see lahendus töötab, et kas ma peaksin vaatama spektri ühte või spektri teise otsa. Siis, siis tegelikult see asi hakkab pihta sellest, et mida ettevõte tegelikult tahab saavuta. Ja, ja kas tema jaoks on piisav tegelikult see, et tema seadmed on turvatud. Neid on näha, üldine vaade, millised seadmed on, kus on turvapoliitika, kus mitte, ja ma saaksin vahel seal kaugelt seadet lukustada või kohastada ja kuni sinnamaani ette ütleb, jah, ma tahan, et minu töötajad näeksid kõikides oma seadmetes dokumente täpselt ühtemoodi ja mul on vaja selleks lahendust. Et tegelikult see sõltub kõik sellest, mida ettevõte tahab saavutada, et kuidas tema tahab tööd teha, Ja milline peab olema tema mobiilsus?

Just, need mobiilihaldusega erinevad tasemed on üles ehitatud vastavalt siis nagu erinevatele vajadusastmetele, et, et kui su vajadus ongi ainult see baastase garanteerida, et, et see seade oleks turvaline ja, ja turvalisus oleks garanteeritud, siis saab ka ainult sellele keskenduda.

No mul on hüpotees, et igal firmal on midagi, salajast ikka on, et me, absoluutselt ka ühe mehe firmal. Ja meie saatekuulajad on tihti rohkem natuke IT-kesksed ja, ja ettevõtliku meelega, nii et ma arvan, et meie saatekuulajate sees on palju IT. Ettevõtjaid, start-upe ja taoliseid, et mis oleks siis see nüüd konkreetne lahendus nendele, et, et, et, et kui me jätaksime praegu need pangad välja. Ja, ja, ja minu kodused mured äppidega ka välja, et, et mis oleks nüüd see lahendus ja järgmiseks samamoodi, mis oleks mõistlik tase ühel. Seitsme inimesega firmal, kes tegeleb mingisuguse vahva veebitarkvara loomisega, et mis oleks see mõistlik tase?

Mõistlik tase olekski täpselt see baas, baasturvalisuse taseme saavutamine ja, ja selleks on Telekomil väga hea teenus mobiiliseadmete halduse olemas. Et me jõudsime selleni ka ju läbi selle, et tegelikult me vaatasimegi, et mis on nagu täna ütleme, lõppkasutaja töölaud. Kas ta kasutab täna ainult nagu arvutit, kasutab ta oma Maci desktopi või, või mida ta siis kasutab? Me leidsime, et tegelikult järjest enam tuleb sinna ikkagi tahvelarvuteid ja mobiile. Ja, ja, ja nagu sihukesed nutikaid mobiile. Ja, ja kui, mida rohkem neid sinna tuleb, järelikult tarbitakse sealt seda ärisaladust kogu aeg. Ja, ja see ärisaladus peab olema turvatud samamoodi ja samadel põhimõtetel nagu need desktop'id ja laptop'id. Ja see meie vaatest ongi see baastase, mis tegelikult igal seitsme. Inimesega arendusettevõttel ka peaks olema.

Okei, aga siis küsime pigem niipidi, et, et aga mis piirangut see nüüd siis seab, et, et ma saan aru, et Telekomil on teenus, mis sobiks, no võtame näiteks Sten Tamkivi. Telepordi, et tal on inimesed üle maailma. Kas see eeldab seda, et nad kõik peavad olema Elioni SIM-kaardiga või selle Telekomi nüüd see sõna, iga sõna, jah?

Ei, üldse mitte, et, et, et selles mõttes, et noh, nii-öelda ka, nii-öelda Telekomi majas, kui me hakkasime rääkima mobiilihaldusest, siis, siis esimene nagu mõte oli kohe, et ahah, et, et me hakkame nii-öelda midagi EMT-ga tegema, siis ma ütlesin, ei, ei, et, et, et me ei saa, et... Et see, et me mobiiliga helistame ja mobiili haldame, et need selles mõttes on nii palju seotud need toimunud ühes seadmes, aga, aga tegelikult on need täitsa erinevad asjad. Ehk siis mobiilseadmete haldus ja, ja kui me räägime ka, ka teenusena, siis ta ei saa käskenduda ühele konkreetsele operaatorile, lihtsalt sellepärast, et kui me räägime täna ettevõttest. Noh, noh, Telekomis ma saan aru, et kõik Telekomi töötajad on Telekomi kliendid ja kasvatavad Telekomi võrku, kõik on imehea ja meil õudsalt meedias, kui kogu Eesti oleks niimoodi, aga ka paraku on meil turul konkurente ja, ja paraku on ka neid ettevõtteid, kes on valinud meie konkurendid. Ja nüüd on küsimus selles, et, et meie jaoks ei ole nüüd oluline mitte ainult see, et, et meie enda telefonid Telekomis oleks kaitstud, vaid tegelikult meil on terve Eesti, on partnereid täis. Ja, ja me suhtleme ka nende klientidega, kes ei ole meie kliendid, me tahame neid kas kliendiks saada või me nõustame teatud osas neid. Ja kui me saadame neile tegelikult informatsiooni, mis on meie kahe suhtlusest salajane, siis noh, mina väga tahaksin, et, et nii minu, kes saadab, kui ka see, kes vastu võtab. Tema nii-öelda otsad oleksid kõik turvalised ja nüüd küsimus ei ole mitte selles, et me tahame, et. Tulge, ostke telekomi teenust, sellepärast, et, et see lahendab kõik sinu mobiili küsimused. Ma tahan, et see nii-öelda see baastase, et see. Et meie mobiilne kasutamine oleks turvaline, meie arvuste kasutamine Eestis on turvaline. Aga mobiilne kasutamine ei ole ja tegelikult noh, on küsimus, et kui mina saadan kellelegi lepingu ja ütlen talle ära seda kellelegi ei näita, on ju. Siis ta ütleb mul jah, ma kellelegi ei näita, aga telefonil samal ajal koodi peal ei ole, siis tegelikult ta juba võib seda kellelegi näidata. Ehk siis, see ei ole eelduseks, et sul peab olema telekomi teenus. Aga sa võid kasutada mobiilide haldamiseks üle maailma telekomi teenust.

Okei, aga järgmine piirang, et kas on oluline, et need kõik oleks kas Android või, või Blackberry platvorm?

Ka see ei ole tegelikult oluline, sest noh, kui me vaatame täna kasutajate taskutesse, siis see on virvarr, seal on seinast seina. Ja, ja tegelikult me ei saa käskenduda ka ühele konkreetsele platvormile, et ütleme, et nüüd te peate ostma kõik Androidi või te peate kõik ostma Apple'i seadmed, sellepärast et see on meile mugav, me peame ikkagi vaatama, kasutaja on selles mõttes nagu ikkagi jumal, et kasutaja ütleb, mida mina tahan kasutada ja meie peame leidma viisi, kuidas seda lahendada. Küll on see, et platvormid on erinevad, platvormi kasutamishulk on erinev ja, ja noh, näiteks kui me võtame Blackberry, siis Blackberry on, on üldiselt populaarne Ameerikas, Kanadas, mõnel määral ka Euroopas, aga tema turuosa on nii palju väike, et seadmed on nii palju vähe, et, et noh, nii-öelda nende osa on tõesti nii-öelda nõrgem ja, ja kõik platvormid üldse ei võimalda näiteks Blackberry haldamist, aga kui me räägime enamlevinud Androidist, iOS-ist ja, ja Windowsist, siis tegelikult on need kõik lahendatavad. Küll on see, et platvormid ei ole kõik ühesugused, samamoodi nagu autod ei ole kõik ühesugused ja, ja, ja, ja lennukid ei ole kõik ühesugused. Ehk siis sõltuvalt sellest, milline platvorm on valitud, see platvorm võimaldab endaga teha erinevaid tegevusi. Ja, ja noh, siin või öelda paradoksist võiks öelda, et kui Android on tundub nii-öelda kõige lahtisem ja kõige nii-öelda populaarsem, siis tegelikult haldamise mõistes teenusepakkujatele IT osalenud on kõige keerulisem, kõige lihtsam on hallata Apple'i tooteid. Kuna ta on selles mõttes kinnisem süsteem, kus on kokku lepitud Apple'iga väga selgelt, mida, kuidas tehakse ja kuidas teha saab, siis tegelikult see, mida haldamises teha saab, siis see operatsioonisüsteem või see seade ise paneb tegelikult teatud piirangut, mida seal teha saab. Aga otseselt sellist piirat, et nüüd ma tulen näiteks Samsungi Android telefoniga ja, ja Apple'i iPhone viiega, et mul on nüüd selles mõttes, et ühte me teeme ja teiste teed, seal niisugust piiri ei tule. Küll see süsteem ise paneb teatud piirangust.

Ja inimesed võivad tulla oma telefoniga, et nad tulevad firmasse tööle ja siis öeldakse, et nüüd me hakkame sind haldama ja siis haldamegi. Just. Aga teeme siit veel ühe reklaamipausi ja siis räägime veel täpsemalt, kuidas see kõik käib. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart. Tänane teema on telefonid haldusettevõtetes. Ja meil on saates külas telekomist Andre Visse ja Taavi Talve, mina olen saatejuht Henrik Aavik. Jääme pooleli sinna, et kas kõiki saate seadmeid saab hallata ja vastuseid enam-vähem saab. Kuidas see nüüd ikkagi tehniliselt siis toimub, kas? pannakse mingisugune äpp kuhugi, tuleb viia telefonid nädalaks ajaks tehniku juurde ja saab nad pärast turvaliselt tagasi või kuidas see protsess toimub, kui ma tulen firmasse tööle, panen oma telefoni lauale, et turvake ära? Mida sekretär teeb?

Noh, tavaliselt noh, see sõltub muidugi sekretärist, kas sekretär seda teeb või mitte, ja see sõltub, kuidas on ettevõtte see lahendatud, et kas tal on nii-öelda omavahenditega see tehtud, tavaliselt seda teevad nii-öelda IT-spetsialistid ka need, kes sinu arvutitega tegelevad, Ja, ja, ja võib mind sinnamaani minna, et tegelikult seda teeb sinu jaoks Telekom ja sa lihtsalt annad Telekomile selle töötaja nii-öelda informatsiooni ja, ja see nii-öelda protsess tehakse ära. Et selles mõttes küll paigaldatakse telefonis tegelikult klienttarkvara ja see klientrakendus on siis see, millega tekitatakse ühendust selle telefoni ja siis selle haldamise süsteemi vahel. Ja siis hakatakse sellest nii-öelda haldamissüsteemist kaugelt siis, siis rakendama kas siis reegleid või, või käsked, noh, reegel näiteks, et et selle seadme peab olema alati peal parool, mis on vähemalt kuus kohta ja, või siis, et, et palun, näed, see seade, see kadus ära, meie sellest seadmest enam midagi ei tea. Palun lase see seade andmetest puhtaks. Et siin on mingi tarkvara paigatatakse, selle kaudu see haldamine toimub. Ja see paigaldamise lihtsus sõltub tegelikult sellest platvormist, seal, kus võimalusi on rohkem, seal on vaja seadistamist veidi enam ja need, kus on nii-öelda see okei tase, kus ettevõttes saab öelda, et, et selle, selle platvormiga on meil nagu see baastase olemas, et meil on nüüd turvaline ja nüüd me saaksime lihtsalt hakata siia peale ehitama võib-olla täiendavaid funktsioone, et meie elu nagu lihtsamaks teha. Siis, siis seal see võib tähendada ainult parooli ja kasutajanime sisestamist ja see asi ongi juba halduses ilma selleta, et see peaks nädalaks telefonist loobuma.

Aga ikkagi siis pannakse mingi tarkvara ja siis kõik need turvalised asjad siis töötavad mingisuguses virtuaalses aknas või, või, või ta kuidagi.

Seda on nii ja naa, et, et noh, kui me räägime sellest, et me räägime, et me haldame seadmeid ja, ja me kontrollime seadme, lukustame seadmeid, siis seal. On see seade nii-öelda turvatud ja see seade on see ala, kus see informatsioon on, mis on nii-öelda lukus. Kui me räägime keerukamatest lahendustest, kus on juba ütleme, see nii-öelda see okei tase on ületatud ja seal on nii-öelda hakatud nii-öelda mobiilset mugavust sisse tooma, siis seal on tõesti niimoodi ka, et et selles seadmes on niisugune turvaline konteiner, kuhu ettevõtte andmeid lubatakse ja mille nii-öelda selle konteineri ja ettevõtte vahel toimub see nii-öelda suhtlus ja see konteiner pannakse lukku. Ehk siis, kui ühel hetkel näiteks töötaja läheb töölt ära, siis on võimalik see konteiner sealt eemaldada, ilma selleta, et me seda kogu kasutaja seadet tegelikult hakkaksime tühjaks tegema.

Kas sinna juurde käib ka mingisugune täielik krüpteerimine, ID, mobiilse ID-ga kuhugi sisse logimine või?

Krüpteerimise puhul on see, et, et noh, seadmed esiteks käsitlevad küpteerimist erinevalt ja näiteks iOS-i puhul on need kohe, kui sa paned iOS-ile koodi pealt, see krüpteerib tegelikult telefoni ära, et see on nii-öelda vaikimise sisse ehitatud. Androidis tuleb küll see krüpteerimine nii-öelda ja Windowsis ka tuleb see krüpteerimine selles mõttes eraldi aktiveerida, aga tegelikult on jah. Et see seade on ka võimalik grupteerida, küll on see, et, et Androidi puhul see grupteerimine teatud operatsioone telefoniks teeb aeglasemalt, mitte seda igapäevast kasutamist, aga, aga toimub nii-öelda suurte andmete vahetamist, siis grupteeritud andmete puhul on nii-öelda aeglasem, aga tegelikult on see võimalik ka grupteerida nii-öelda, aga, aga see liiklus selles mõttes toimub küll internetti, nii nagu e-post on selles. Tüüpiliselt ikkagi

grupteerimine tuleb mängu meil juba selles enterprise mobility management'is või, või selles nagu natukene Kõrgema otsa teenuses, et selles kõige baastasemes, mobiilseadme halduses, et seal grupeerimist eraldi ei käsitleta, et pigem käsitletakse ikkagi nagu selles seadme turvamist. Kuidas sealt seadmest siis vajadusel need andmed saaks ära kustutada, kui, kui see seade on kusagil jalutama läinud ja võõrastes kätes.

Ma tõin vahepeal näidiskliendina siin, Teleport on siis start-up, mis on üle maailma, algusega Silicon Valleyst, et noh, nemad saaksid läbi teie teenuse ennast siis oma elu turvalisemaks teha.

Absoluutselt.

Aga kas neil on mõtted, kui palju teil on konkurente, äkki on Silicon Valleyst mõni, mõni teine teenus, mis teeb paremini seda?

Noh, kui me vaatame maailmas üldse, kuidas need asjad toimuvad, siis tegelikult me selgelt räägime nagu kolme tüüpi kasutajatest või klientidest, et ühed on need, kes nagu väga selgelt ise teevad neid asju. Üldiselt on need väga suured, seesama panga näide näiteks, et pangad üldiselt teevad seda ise, sest neil on väga kompetentsed IT-osakonnad, nad nii-öelda ise suudavad nii-öelda nii osta kui juurutada tarkvara ja, ja nad lähevadki otse partnerite juurde ja ütlevad, kuulge, et, et ma tahaksin seda litsentsi osta sinu käest või palun, tulge, pakkuge, Teine suur osa on tegelikult need ettevõtted, kellel oma IT-kompetents on olemas, aga see nii-öelda spetsiifiline kompetents on puudunud, nad võtate omale partneri, kes aitab neil nii-öelda leida selle õige vahendi ja, ja juurutada see ettevõttes, kas see nii-öelda partner hakkab seda nii-öelda asja haldama või mitte, see on nagu ometaja küsimus, kuna neil oma IT-kompetents on tegelikult olemas. Ja kolmas osaga, need kliendid, keda Eestis on tegelikult kõige rohkem, on need, kellel ei ole oma IT-kompetentsi majas. Ja, ja need, kelle puhul see IT on selles mõttes nii-öelda, ta töötab ja tema nii-öelda küsimusi lahendatakse siis, kui tekib probleem, on ju. Tavaliselt on see juba hilja ja see tähendab kas siis andmete kadu, raha kadu, identiteedivarguseid ja muid asju, aga, aga nendel ettevõtetel tegelikult on nüüd võimalus ka osta seda, seda teenusena, Ja, ja maailmas on suures plaanis see samamoodi, et, et ma võin minna teenusepakkujalt öelda, et anna mulle täiskomplekt või minna teenuspakkujalt ja nii ma tahan osta sinu tarkvaraplatvormi, anna mulle see kasutusse. Et, et see sõltub väga sellest, et mida ja kuidas ettevõte on tegelikult oma asjad korraldanud ja mida ta tahab nagu saavutada, et, et, et täna Eestis ka enamus meie konkurente tegelikult. Fokusseerib ennast just tarkvara müümisel ja juurutamisel, et, et jah, meil on konkurente, kes on, on, on võimelised tegema ka seda asja teenusena. Aga, aga täna, kui ma näen nii-öelda, milliste klientide juures me kohtume nii-öelda mobiilihalduse teemas, need on pigem nagu suuremad ettevõtted, kes, kes pigem vaatavad nagu nii-öelda oma IT-vaates seda asja.

Ja alati on see turvalisuse teemades on alati nagu hea välja tuua see, et, et kui, kui rahvusvahelise ettevõtte puhul sa kunagi tegelikult ei tea, et kas seal on mingi backdoor kusagil NSA-sse või äkki seal on, äkki see on vene juurtega.

Telekomi puhul saab olla. Isegi ei ole meil

backdoor, seda me võime kinnitada.

No see on väga võimas kinnitus, et, et ma arvan, et täitsa üllatus kindlasti paljusid saatekulejaid. Aga ei ole siis, kes teie konkurentsis Eestis on ja kes on siis lähimaal, sest ma arvan, et start-upi jaoks ei ole vist eriti vahet, kas osta see teenus Berliinist või USA-st, noh.

Kui me räägime täna konkurentsid, siis me pigem räägime oma konkurentidest kui nendest, kes toodavad tarkvara ja noh, siin on suured tegijad, on näiteks Vembara Airwatch, siis on meil tegelikult Microsoft oma, oma erinevate vahenditega, siin on IBM uuestis ära, näiteks on Maas kolmsada kuuskümmend.

No need on need suured, aga ma mõtlen just, et, et, et kümne inimesele firmale teenuse ostmises, et te ütlesite, teil on ka konkurentide või?

Ka seal tegelikult on need samad suured samamoodi konkurendid, et kõik pakuvad tänapäeval seda pilve teenusena, seda hästi lihtne kasutusele võtta, paar kliki kusagil veebilehel ja, ja saab kasutama hakata, paindlikult kuutasupõhisena, et, et selles mõttes ei, ei saa, ega see turg ongi juba nii globaliseerunud, et ega me konkureerimegi siin suurte gigantidega, ega ei ole niimoodi ainult, et ainult kohalike väikeste, mis, mis see meie selge eelis on, on see, et me oleme, oleme ikkagi oma kasutajale nagu oluliselt lähemal. Ja, ja, ja, ja selles mõistes nihukese teenuse puhul ka, kus ikkagi eeldatakse head klienditeeninduste tuge, mitte ainult pelgalt seda töövahendit. Siis, siis siin on meil selge eelis nende suurte gigantide ees.

Ja siis ma nüüd, meie, meie oma firmas võiksime siis asuda telekomi kliendiks selles, selles võtmes, ka siis, kui meil oleks hoopis Elisa, oleks meie operaator, Elisa ja kaku seda või, või, või Tele2 või teised operaatorid.

Et meie mobiilikonkurendid on küll teinud ühte teist mobiili osas, mis on võib-olla sellisest klassikalisest kõne osast nagu kõrvale, et, et aga, aga mobiilihaldust sellisel kujul Ma arvan, et nad on kindlasti mõelnud seda, sellepärast et kui me, kui me vaatame täna tegelikult üldse turule, et, et. Et kui üheksakümmend protsenti inimestest ei lahku oma telefonist praktiliselt kunagi ja, ja kaheksakümmend protsenti esimese asjana voodist tõustes võtab kätte mobiiltelefoni. Siis, siis kui nad seda täna ei tee, siis, siis nad on selgelt, kui nad ei ole mõelnud selle peale, siis nad on selgelt rongist maha jäänud. Et, et nad kindlasti on mõelnud sellesse, kuidas, milline tehniline lahendus välja tuleb, see on nagu omaette küsimus, tähtis on lihtsalt aru saada, et kogu meie info liigub mobiili ja igaühel on mobiil taskus ja, ja, ja noh, nii-öelda kui me räägime nii-öelda mobiilihaldusest, siis, siis see on lühivajalik teema, et kindlasti on nad mõelnud selle

peale. Noh, kui ma selle oma firma otsuse saan ära teha, mis see maksab?

Hind on väga hea küsimus alati ja tavaliselt müügiprotsessis, edukas müügiprotsessis või niisuguses ideaalses müügiprotsessis räägitakse hinnast lõpus. Et noh, kui me räägime

erinevates, siis noh, aru peab saama sellest, et, et mida vähem on seda võimekust

selle platvormis, seda odavamalt ta tuleb. Ja, ja kui me räägime nii-öelda seda esimest otsast, siis noh, siin on erinevaid lahendusi ka, ka näiteks nendel tootjatele endale, et noh, näiteks Samsung on üks väheseid Androidi tootjaid, kes tegelikult on ise väga selgelt teinud tegevusi, et ärikasutajal oleks seal nii-öelda, nii-öelda tegevusi, aga kõik head asjad, mis nüüd on, on Samsungidele. Et see üldine pilt on neil sarnane teisele. Ja seal me räägime lihtsamatest asjadest, mis on, ütleme, lihtsam haldus, mis on Samsungile mõeldud, me räägime seal mõnest eurost. Ja, ja telekomi teemise puhul me räägime ka mõnest eurost, sest noh, selgelt me pakume oma klientidele, ka nendele väikestele klientidele seda okei taset, kus me saame öelda, et sul on nüüd okei. Sul on turvalisusega nagu paigas, et sul iga suvaline inimene ei saa mobiilist suvalist informatsiooni kätte. Kui me räägime keerukamatest lahendustest, siis, siis see võib minna, see hind on siis seadme kohta. Et kui me räägime keerukamatest lahendust, siis me võime ju sinna minna täitsa paarikümne euroni seadme kohta välja. Kuus ja see ei puuduta siis mitte seda tegevust, vaid seda tarkvaraplatvormi. Et see sõltub väga sellest, mis, kuidas on tehtud ja mis on nagu, mis on ettevõtte nagu eesmärk.

Aga konkreetne küsimus, konkreetne vastus, et jah, meie hinnatase algab kahest eurost, kuhu tasu.

Kas see on konkreetselt firmadele või tegelikult suuremas peres võib-olla tahab keegi ka oma peretelefonid sellesse võrku panna, et on see nii ka mõeldud?

Täna hetkel on, on see natukene abstraktsem, sellepärast et, et äri, ärikliente on selles mõttes rohkem, nii-öelda piiratum hulk ja nendega on selles mõttes, kuna ärikliendid väga selgelt vaatavad, et, et, et kui palju mul nii-öelda aasta lõpus jääb sinna selle joone alla eurosid ja mis ma olen siis nii-öelda saanud, siis, siis eraklientide puhul see on natuke keerukam, seal see ütleme, kui pringurendevice täna väga... Nii-öelda suureks teemaks meil siin ei läinud, siis ettevõttes on see nii-öelda natuke nii-öelda piiritletum, siis. Kodus on see täiesti loomu aeg, mis seadmed seal on, seal on tõesti, et, et kolmeaastasele ostetakse juba nutitelefonid, see ostetakse kõige odavam, mis on üldse võtta. Ja, ja suuremale poisile ostetakse juba iPhone ja, ja, ja vaata, et kõige kallim, mis on nagu võtta. Et see koduste seatepilt on nagu väga lai ja täna me kohe ei ole mõelnud selle peale, et me võiksime nii-öelda suurte perede seadmeid hallata. Tehniline võimalus on olemas ja, ja tegelikult ma arvan, et me oma majas võtame selle mõtte ette ja tegelikult, ega me oleme ka mõelnud, et, et tegelikult meie partnerid eraklientide näol võiksid olla ka samamoodi hästi IT-s toimetavad, kui on meie äriettevõtted, lihtsalt et see eraklientide IT osa on natukene niisugune looma-aedlikum kui ta äriklientidega.

Ja ütleme, et erakliendi vajadus on natukene teistsugune ka, et, et seal ei ole võib-olla vaja, Et nüüd ma terve enda pere mobiile kuidagi ühtselt haldan või ühtsete reeglite alusel, et. Kui igaüks nagu saab oma mobiiliga.

Aga samas ma, nii, nii palju kui ma olen näinud lapsevanemaid, kes tahavad teada, mis nende võsukesed teevad. On nende ikkagi ambitsioon oluliselt suurem kui ühelgi firmajuhil. See on muidugi tõsi.

See on teine asi ja tegelikult oleme seal ka teinud, et meie see MT-Findi äpp näiteks on, on täitsa selles suunas ja, ja, ja ma ütlen, ega, ega need asjad liiguvad ka, ka meie majas selles suunas, et eraklient pigemgi tahab kasutajate vaadet, kui seda seadmete ja andmete turval, et pigem see, et et kust minu laps on, kas ta jõudis kooli või mitte, Ja kas ma näiteks saan talle ära keelata mingisuguse vaatamise, sest ma tean, et ta peaks praegu õppima, on ju. Et see, see on natuke teistsugune suund ja, ja tegelikult noh, see suund on, on meil ees, et lihtsalt, et, et see vaesus on nii-öelda eriline.

Aga suurepärane, et kui on äkki midagi veel öelda sel teemal, mida ma olen unustanud küsida, siis, siis tegelikult hakkab meie saade läbi saama.

Mul on üks asi kindlasti kõikidele kuulajatele, et võtke oma seadmed ette ja pange neile koodid peale, sellepärast et see on absoluutselt miinimum, mis on vaja teha. Sest kui mina tahan kellegile saata teile mingit huvitavat informatsiooni, ma õudselt ei tahaks seda saata sellele, kellel koodi telefonil pole.

Suurepärane mõte saate lõpuks, aitäh saatesse tulemast, aitäh kõigile kuulamast, podcast.