@ RESTART // 2022.09.28
geenius_restart_0038.mp3
KUUPÄEV
2022-09-28
PIKKUS
44m 33s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse NFT-de turu jahtumise ja nende tegeliku kasutusväärtuse üle tehnoloogilises infrastruktuuris. NFTPorti kaasasutaja Johannes Tammekänd selgitab, kuidas nende ettevõte pakub arendajatele tööriistu NFT-de integreerimiseks rakendustesse, nihutades fookuse spekulatiivselt kunstilt praktilisele digitaalsele omandile.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
NFT-de maailmas käis laine üles ja nüüd on see laine täitsa selgelt taandunud, tõmmates endaga kaasa enamuse sellest, mis selle laine harjal varem surfas. Me küsime tänases Restardi saates, kas igavlevad ahvid ja muu säärane vahepeal kuulsaks saanud ja miljonite eest müüdud digitaalne kunst oli suur mull, mis lõhkes ja millest enam midagi järele ei jäänud ja kustkohast tuleb NFT-maailma rahulik produktiivne aeg. Saates on külas idufirma NFTPort kaasasutaja ja juht Johannes Tammekänd. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja. Restarti toetab Fractory: pilvepõhine platvorm metallitöödeks.
ei ole hea algus meie saatele. Ja kindlasti see selline. Esimene faas NFT-des, mis siis eelmine aasta suuresti oli, oli kunst ja digitaalne, digitaalsed collectibles. Ja analoog sellele võib siis tuua sellest, et internetisjärguse suuresti e-mail ja porno. Ja siis inimesed arvasid, et ohoh, no et see ongi kogu internet. Aga tegelikult me täna teame, et internet on palju suurem osa meie igapäevasest elust ja ka majandusest. Samuti NFT-d on palju rohkem kogu kunst ja. Lukude lõpuks, mida nad on, on digitaalomand. Ehk siis, kui me mõtleme selle peale, et Eestis üheksakümne esimese aastani meil tegelikult ei olnud suuresti eraomandit, et enamus ikkagi oli Nõukogude Liidu poolt toetud. Ja kui me oleme selle peale, et mina isiklikult, teie, väga palju ka meie kuulajatest istuvad väga, veedavad palju oma aega arvutiekraani taga digitaalses majanduses. Ja kui me nüüd küsime, mida me tegelikult omame selles digitaalses majanduses, siis aus vastus on see mitte väga palju. Kui on enamus on omatud suurte monopolide poolt, olgu need Google'id, Facebooki ja nii edasi. Ja see omakorda on väga suur ebavõrdsuse siis tekitaja maailma majanduses, et kui me vaatame top kümme purjekamat inimest, kes need on. Et kui nad jagavad seda väärtust maailma, maailma perspektiivis, siis see, siis see süsteem ei ole võrdne. Ja mida NFT pikas perspektiivis, miks, mis see missioon meie puhul NFT pordi puhul on, on aidata luua kodaniku poolt omateid internetti. Ja see sisuliselt siis tähendabki seda, et lõppude lõpuks esialgu on alguse olnud kunstiga, aga tänaseks ta juba läheb mängudesse, ta läheb sotsiaalmeediasse. Ta läheb nii-öelda digital commerce, kuhu need lähevad ja see tekitab siis seda, et inimeste andmed lõppude, lõppude lõpuks ongi nende enda omad.
Tänaseks on meil üle kolmekümne tuhande arendaja, see on siis kogu kasutajate arv. Ja suurem osa neist on sellised väiksed startupid, kes ehitavad oma esimest NFT toodet. Ja see efekt on selles, et NFT turg on ikkagi täna väga lapsekingeldes. Nüüd suurimad kliendid, kes meil on ja kellest ma sain siin rääkida, on näiteks Gemini, mis on maailma viies või kuues kõige suurem krüpto exchange. Snapchat, nemad ehitavad, ma väga detailseks ei saa siin minna, aga nad sisuliselt ehitavad. NFT pluss AR rakendust, et Snapchat'i enda jaoks on pickup'er CV-s AR-i turg väga strateegiline, see ära võita. Ja nad näevad seal NFT ülema poolt siis väga tähtsana. Just enne meie kõne, istusin kõnes Metaga. Et noh, juba osa Instagrami NFT funktsionaalsusest on avalik. Et Instagram, Instagramiga teeme koostööd. Ja siin on veel väga palju, sisuliselt me ei oleks niimoodi, et täna. Kui võtta USA, siis Fortune 500, sisuliselt ikka Fortune 500 consumer ettevõtte enterprise ehitab NFT-dega. Et enamus nüüd tead see küll internally, itereerivad, saavad aru oma business modelis seal ja nii edasi. Aga sisuliselt nii palju, kellega meie oleme rääkinud ja meil on enamus consumer, noh maa-la sotsiaalmeedia, commerce, ja ta, ja ta. Ja nad ehitavad täna NFT-dega.
Ja lõppude lõpuks meie visioon on see, et sisuliselt enamus andmetest, enamus inimese või ütleme kasutaja andmetest muuta NFT-ks, NFT-deks. Ja sisuliselt NFT on lihtsalt selline data wrapper around any kind of data. Ja tal on kaks core principle'i või ütleme sellist omadust, üks on see, et tal on ärimudel sees, ehk siis Royalty's. Ja teine on see, teine on see, et ta on interoperable, ehk siis saad rakenduste vahel liigutada. Ja kui vaadata uute tehnoloogiate puhul, interneti puhul, siis samuti internetil oli kaks põhiomadust, see oli see, et sa said infot liigutada valguskiiruse ajal ja sa said kommertsi internetis teha. Ehk siis samamoodi on üle NFT-de, see on nagu core principles. Nüüd, kui me lähme siit ahvi piltidest edasi ja kas need ahvi pildid kuue kuu pärast või kahekümne nühe kuu pärast teevad jälle sada X-i. Isiklikult ma ei oska öelda, mind isiklikult ka ei huvita, et need ahvi pildid on vajalikud, et see NFT tsükkel sai käima ja see tõi väga palju sellist, loov inimesi tõi kogu Web3 industry'sse sisse. Aga mida meie täna näeme, kus väga suur selline adoption on sündimas, on mängu. Industry ja see põhiprobleem on selles, et iga aasta ostetakse kuuskümmend kuni seitse miljardit, miljardi eest mängude sees mängu esemeid. Ehk siis kasutajad ostavad, olgu siis mingid pusad, olgu need automaadid ja nii edasi. Aga see põhiprobleem on see, et see on ühes mängus kinni. Ja mina ise ka samuti kunagi olin mängija, ma IT-sse läksin läbi, läbi mängude. Ja see analoog on natukene sedasi, et mängud täna on sisuliselt. Riikide majandused enne globaliseerumist, ehk siis mängu sees saad mingit nii-öelda kaubandust teha, aga mitte mängud vahel. Ja kui globaliseerumine oli, siis me tegelikult teadsime, et kogu maailma majanduses kasvas. Muidugi see, see kasvas ebavõrdselt teatud riikide vahel. Aga samuti see on siis see mängu selline kogu majandus kasvab läbi, läbi NFT-de, see on üks, üks suur. Teine on näiteks sotsiaalmeedia, et noh, tänaseks ongi siis olgu Instagramid, Twitterid, Redditid, Snapchatid, täna sisuliselt seda tehnoloogiat on rakendamas. Ja suur kolmas väga, ütleme siis selline lühiajaline on kogu kommerts. Olgu siis see eBay, olgu siis need teised suured netikaubamajad. Amazoniga pole rääkinud, aga ma eeldan, et ka neil on kindlasti omad plaanid. Ja kuidas üleüldiselt tegelikult, olgu siis sotsiaalmeedia või eBay ja teised mõtlevad, nad ei määle sellest üldse NFT-dena. NFT, see on üldse nii väga tehniline kui akronüüm, non, non-fungible token'es, ka tagasutajaks ei ole mitte midagi. Kuidas nemad seda mõelavad, on digital commerce. Ehk siis see ongi lihtsalt järgmine samm digitaalsest kommertsist. Ja see näeb, see läheb välja, et, et sul kasutajad saavad omada unikaalseid esemeid internetis, et mida, ja mis on otse, otsematud nende, nende, nende poolt. Üks konkreetne näide Instagrami puhul ongi siis see, et. Nende jaoks suur probleem on täna kogu create your monetization, ehk siis väga vähesed inimesed Instagrami platvormil teeneb raha, enamus on kuulsad inimesed, üle, mis on nagu. Sihuke long tail, kes ei üldse ei teene seal mitte midagi ja nende eesmärk ongi siis läbi NFT-de anda. Creator'itele, ehk siis loojatele otsene ärimudel nende fännidega. Ehk siis mina, kui saan nüüd olema mingi kunstnik, olen ma. Ma ei ole, loom mingid pataseid, mis iganes, mis iganes, ma põhimõtteliselt Instagramis turundan ennast ja üldiselt ka nende asjade puhul on siis nii-öelda see digitaalne. Pool, mida ma seal turundan juures ja siis ma saan otsese ärimudeli oma, oma fänni, fänni, fänni, fännidega.