AI_pealkiri: Tiit Tammiste Teliast selgitab asjade interneti olemust, tulevikku ja privaatsusriske

Meie kuller viib sinu firma paki nüüd kohale soodustusega, mille võid valida ise. Vaata kodulehte dpd.ee kaldkriips kampaania ja vali oma pakile ise soodustus, dpd, sinu pakiveoekspert.

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat kõigile, Restarti saade alustab ning Restart siis see saade, kus me vaatame IT-äri köögipoolte telgitaguseid ja räägime sügavamat IT juttu, kui võib-olla mõnes teises Kuku raadio saates räägitakse, saatejuhid, nagu ikka, Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka, ning meil on täna külas Eesti Telekomi tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste, tere. Tere. Ja me tahaksime rääkida täna enam-vähem terve saate asjade internetist, see põhjus on see, et, et mulle tundub, et kuskil viimase no ma ei tea, poole aasta jooksul olen ma hakanud tähele panema, kuidas eelkõige telekomid suruvad seda teemat, ma ise ajakirjanikuna saan pidevalt pressiteateid, kutseid, kõik tahavad sellest hirmsasti rääkida, kõik viskavad üles suuri numbreid, et mitukümmend miljardit seadet me aastaks kaks tuhat kakskümmend internetti panema ja Ja kuidas see kõik hakkab elu muutma ja autod ja hammasrattad ja külmkapid ja mida kõike, et, et me katsuksime selgeks teha selle saate jooksul, mis asi see asjade internet on ja mida see IT-härile tähendab või mida see üldse tegelikult inimeste eludele tähendab. Ja ma arvan, et esimese asjana me võiksime siis proovida lahti seletada, et see, see on üks väheseid selliseid IT-termineid, mis kõlab ka eesti keeles hästi, et me ei peagi kulutama välja, eks ole, mingisugust võistlust, et, et leida, leidke eestikeelne ilus termin, meil on see olemas, see on asjade internet. Aga mida see

Mina arvan, et see on, see on ühe uue ajastu algus tegelikult ja, ja meil on tõesti hea võimalus elada, elada ajastul, kus, kus, kus me näeme mingisugust väga suurt muutust kogu, kogu meie elu-olu maastikul, ehk tegelikult see on see olukord, kus virtuaalmaailm ja, ja reaalmaailm hakkavad kokku kasvama, kus selgelt asjadele tekib läbi internetiühenduse, tekib hääl, Ja see on päris kindel, et nad seda häält ka kasutavad ja, ja meie asi on see hääl üles korjata ja enda kasuks tööle panna.

No praegu on suur jutt, on ju, noh, ma ei tea, kas me, kas, kas me Apple Watchi võime kutsuda asjade internetiks, on ju, aga iseenesest nagu noh, kõik asi, mis on siiamaani olnud selline nagu nii-öelda ma ei ole ütelda elutu, aga ütleme nii, et, et, et noh, täitmas mingit konkreetset funktsiooni sinu ümber, et nüüd on ta võimeline suhtlema, teistega informatsiooni jagama, ennast targemaks muutma, ennast pidevalt targemaks muutma, et et see on võib-olla üks nagu, üks nagu nähe sellest samast asjadest, internetist.

Apple Watch on minu meelest hea näide ja üldse need nutikellad on, on hea näide, rääkisin hiljaaegu ühe, ühe Gartneri analüütikuga ja tema ütles seda, et, et kui tahad näha, mis, mis kolme kuni viie aasta pärast toimuma hakkab, siis vaata, millega täna mängitakse. Täna mängitakse väga palju tegelikult selliste spordi trackimise vahenditega. Aga, aga, aga see tähendab seda, et me valmistume selleks, et mõne aasta pärast on, on, on inimese tervise jälgimine ja, ja tervise diagnoosimine samasuguste kellade abil, see on juba, juba tõsisem asjade internet.

Aga kuidas see, kuidas see asjade internet erineb sellest internetist, mis meil juba nagu praegu on, et noh, me võiksime võtta ka vaata et ükskõik millise seadme ja vana ta internet ja noh, nüüd ongi seal nagu palju?

Eks ta, eks ta ongi osa asjade internetist, aga, aga, aga see asjade internet tähendab seda, et, et need on need on need asjad, millel, millel puudub konkreetne füüsilisest isikust omanik. See ja, ja, ja neid on, neid on palju, nad, nad, nad töötavad sensoritena, nad töötavad mingisuguste majakatüüpi asjadena, ehk, ehk, ehk nad on, nad, nad töötavad rohkem kui ühe omaniku tarbes.

No siin on, suur asi on kindlasti ju kohe nagu, kui me vaatame nagu mahtu või kapasiteeti, et kui maailmas on, ütleme siin Erinevad arv, on, numbrid on erinevad, aga ütleme siin seitse kuni üheksa miljardit inimest on ju, siis see on üks kindel suurus, samas kui me räägime asjade internetist, kes ütleme nii, et kokkuvõttes seda internetiruumi nii-öelda kasutama hakkaks, et siis me räägime ikkagi nagu juba kümnetest kui mitte sadadest miljarditest, eks, et see on vast võib-olla kõige drastilisem erinevus, mis nagu nii-öelda internetikasutuse koha pealt nagu silma hakkab paistma kohe.

Jah, sada miljardit asja internetis on juba välja hõigatud.

Palju meil praegu neid asju, asju seal siis on?

Sada miljardit on välja öeldud.

Ega ma ütlen, palju praegu on näiteks seadmeid internetis, kas keegi kujutab ette või?

No ma ütlengi, et kui see number oli praegu just öeldud, sada miljardit. Et on täna? Jah.

Jah, et me...

Ei, ei, see ei ole täna. See on, see on ikka, ikka ma arvan, see on umbes viie aasta pärast, ma julgen arvata seda, ma tean seda, et täna on mobiiltelefon, on umbes viis miljardit maailmas.

Kõik telekad ja...

Ei, ega tegelikult arutame kokku, personaalaruteid on, ma arvan, mingi poolteist või kaks või midagi sellist, on ju. Midagi, midagi paneme ühele, saame kümme, kümmekond miljardit äkki.

Ei nojaa, aga sul on juba, juba ma ei tea, tee ääres olevaid sensoreid, mis annavad nagu märku sellest, et kas, kas tee on jääs või mitte, on ju, et mis temperatuur tee peal on täpselt, on ju. Kui sa võtad meie kõik majakad, mis meil on ümber Eesti, kes annavad infot selle kohta, mis mere peal toimub, on ju, et noh, kus see kõik nii kokku liitub, mina arvan küll, et see saade on juba täna käest.

Meie elektrimõõdukid kõik.

Kõik on ju, jaa, selle, kõikide kodude elektrimõõtjate juba on hästi interneti, ehk siis nagu kõik autod noh, siin järjest läheb, on ju. Need sensorid ju loomulikult lopitakse külge ja pannakse külge, noh, me nägime, on siin, paar nädalat tagasi oli siin MIT kuulus professor Eestis, kes näitas seda, kui nad olid pannud prügile külge. Jaa, see oli väga äge. Mis, mis näitas siis, et kuhu prügi nagu kokkuvõttes välja jõudis noh, nii-öelda on ju, nende, nende alguspunkt, sealt siis nad hakkasid mõõtma seda ja kuhu see välja jõudis, on ju, et et noh, põhimõtteliselt me ei, iga asi täna juba räägib ja, ja, ja, ja suhtleb, et see ongi nagu... See, kui me veel jõuame, mida see üldse nagu koormusele tähendab, te nagu telekomid näete seda kõige paremini?

Ma arvan, et see on kindlasti üks ajend, et, et, et üldse 5G võrkudest rääkima hakata, ehk see tähendab ühtepidi, see tähendab koormust, see tähendab seda, et, et, et neid Neid seadmeid, mis, mis internetiga räägivad, on hulka rohkem ja, ja, ja nad vajavad, vajavad kiirust, aga kindlasti üks tähtis osa on ka see, et, et, et kui kiiresti nad üle võrgu on võimelised reageerima. Noh, siin näiteks Volvo ja Ericssoni inimesed täna tegelevad autode kokkupõrke vastaste süsteemidega, et, et juhul kui keegi teeb sinu ees hädapidurdamist, Et siis automaatselt ka sinu auto pidurid reageerivad ja, ja et, et tagant otsa ei sõidaks teisele, siis räägitakse hilistumisest kuskil suurusjärkudes viis millisekundit, mis on vajalik selleks, et, et seda teostada, noh, täna me räägime 4G võrkudes parima juhul kuskil kolmkümmend millisekundit, ehk siin on täna juba niisugune kuus-seitse korda on, on.

Kiirust juurde vaja.

On, on vaja kiirust, on vaja reageerimiskiirust juurde.

Aga 5G täna ikkagi on, ma ei ütle, et teoreetiline, aga ta on ikkagi nagu selles mõttes standardiline kaugele, on ju,

et... Väga aktiivselt tegelikult täna tegeletakse standardi kokkuleppimisega ja, ja tänane ennustus on see, et, et aastaks kaks tuhat kakskümmend on, on ikkagi esimesed võrgud maailmas kommertsis ja püsti.

Aga Eesti Telekom on ka niisugust tõmbareklaaminud, et midagi, mingit osi sellest juba testite, nii-öelda sellest...

Me, me loomulikult, me, me vaikselt vaatame ja, ja, ja püüame, püüame asjadega kaasas olla, meil küll midagi kommertsi täna näidata ei ole, et, et, et pigem rohkem laboritöö.

Eks kui me vaatame seda, kuhu tahavad minna omadega iseliikuvad autod, needsamad, kuidas ma ütlen, et noh, et samad autod muuta järjest targemaks ja kokkuvõttes, see ainuke seda, et meil on vaja veel suuremaid kiirusi ja veel suuremaid mahte.

Veel suuremaid reageer

Ma mõtlesin, kas selle asjade interneti nagu kohta või definitsioonina võiks ka öelda seda, et, et internet tuleb IT-st välja. Et ta lõpuks ometi hakkab minema noh, selliste, sellistesse valdkondadesse või sellistesse kohtadesse, kus me traditsiooniliselt ei ole harjunud mingeid võrke nägema, et noh, seesama maanteenäide, mis seal Taavi tõid, on ju, ta on mõnda aega juba seal, aga ma arvan, enamus inimesi ei kujuta ju ette, et kui palju näiteks maanteed on, on internetis täna. Ja kui me räägime sajast miljardist või ma ei tea, kolmesajast miljardist seadmest, siis ta hakkabki r

Mina olen enda jaoks selle niimoodi mõtestanud, et, et IT ja, ja telekom kasvavad kokku. Ja see on ka see, mida, mida, mida oleme me ITL-is kogu aeg rääkinud kõrgkoolidele, et, et viimane aeg on, on tegelikult telekomiõpetus ja, ja IT-õpetus kokku panna ja neid, neid koos vaadata.

No sakslased on võtnud selle päris suure pealkirja kokku kõlava nimega Industry nüüd null, mis siis kokkuvõttes peaks omavahel siduma asjade internetti kui tehnoloogia, telekommunikatsiooni, kõik selle nii-öelda teadmuse ja õppetöö sinna ümber ja nii edasi, on ju, ka omavahelise andmevahetuse nii-öelda meie, meie terminis nagu X-tee, on ju, et, et, et see kõik on nagu sakslastele kõlava pealkirja alla pandud, seesama. Oi, industry neli, null vist või?

See on industry neli, null, aga neil on tegelikult väga tugev vajadus selleks, et, et nad nad tahavad oma tootmist kvaliteetsemaks teha ja nad tahavad tegelikult nendest odavatest maadest oma, oma tootmise tagasi tuua ja, ja sama efektiivselt seda, seda kodumaale ajada.

Sa mõtled tagasi Saksamaale näiteks, Saksamaa näitel või? Aga kuidas see asjade internet võimaldaks seda teha?

Puhtalt ikkagi automatiseerimine, robotid, ka kogu logistika näiteks, ma usun, ma usun seda, et, et, et logistika, mis, mis on koos, koos tööstusega sündinud, Ehk sel ajal, kui, kui isand Ford ütles, et me teeme kõik Fordid, toodame mustad, sellepärast nii on neid liini peal odavam toota, ma usun, et, et ka see maailm hakkab lõppema, et, et, et ühel hetkel me hakkame ikkagi väga paljusid asju 3D printeriga printima, ka see on asja teinud.

Kas, kas mingis asjade internetis, ütleme, tootmisprotsess võiks välja näha selline, et kuskil on tohutu suur ladu, kus on mustmiljon pisikest komponenti, mis, millel kõigil on mingisugune piiksuv sensor on küljes või annab märku endast, ja siis ühel hetkel, kui saabub elektrooniliselt töö käsk, et tehke mulle selline kast valmis, tehke selline toode, siis robotid leiavad end asjad automaatselt üles, viivad automaatselt õigele liinile, see liin paneb nad automaatselt kokku ja lõpuks tuleb välja vaata, et pakendatud seade, ise, kõik käib ise.

Enam-vähem nii jah, noh, näiteks millega, millega täna tegelevad ravimifirmad, on, on, on personaalsete ravimite väljamõtlemisega. Sisuliselt see tähendab seda, et, et, et kui seesama Randme diagnostikaseade räägib sellest, et, et mis, mis sinu tervisega lahti on, Ja teistpidi, kui sa tead selle inimese DNA koodi, siis saab väga efektiivse ravimi talle, talle toota.

See on ka asjade internetiks...

Aga, aga selle ravimi me, me mõtleme välja kuskilt California või, või, või Šveitsi uurimisinstituudist, sealt tuleb ta bittide, baitidena lähima apteegini, kus 3D printer õigest, õigetest komponentidest selle tableti valmis prindib.

Jah, no segab.

Ahah. Ma mõtlen, et see võtab päris suuri mõõtmeid, et me tulime siia rääkima mingist lihtsast asjast, et paneme mõned vidinad interneti juurde, aga nüüd sa räägid mulle, et mu apteek hakkab mulle ravimeid... Ei no

me oleme sellest ju varem rääkinudki, et see ei ole enam kaugel, et kui sa nagu sinu murriniukog tõmbab loopa, see liitmikogu käigus tera kivi vastu kõveraks, siis sa Selverist oma toidukorvi täites võtad muuhulgas ka uue tera printerist välja, on ju, et mis nagu noh, nii-öelda suurt metalliprinter, et see pole mõtet seal noh, koju endale vedada

No tehnoloogia inimestega on sellist ulmet nagu tore rääkida, et, et kõigil on jube palju mõtteid, kõigil on jube palju mõtteid, et kuidas see kõik hakkab olema, aga kui ulme see nüüd siis ikkagi on, et ma saan aru, et Tiit pakuks meile hea meelega tehnoloogia varsti aastaks kaks tuhat kakskümmend, mis need asjad võrku paneks, aga, aga kõik see, millest me räägime, kas see on nagu reaalselt ikkagi tulemas?

Mina näen just seda, seda, et, et, et needsamad asjad, millega täna mängitakse ja kust, kust tulevad sellised lihtsad, lihtsad teenused, aga et, et, et, et see, see, see näitab seda, kui, kui kiiresti see areng käib, nii et ma arvan, et niisuguse viie kuni kümne aasta kaugusel on, on esimesed tõsised rakendused.

No kui me võtame Gartneri järgi, siis pilvest hakati väga aktiivselt rääkima kaks tuhat neli, kaks tuhat viis.

Täna on ta tegelikult.

Ja täna me, täna räägime tegelikust, eks see on kümme aastat läks aega, asjade internetist hakati rääkima aktiivselt kaks tuhat kümme, kaks tuhat üksteist, mis tähendab seda, et järelikult kaks tuhat kakskümmend, kaks tuhat kakskümmend üks on see, kus me näeme siis seda sama, mida me täna näeme pilveteenustega, noh jällegi, asi, millest kõigil oli, IT-inimestel oli juba mingidki kõrvalutused sellest pilvest, on ju, ma mäletan, et noh, Kuigi kaks tuhat üheksa rääkis jälle pilvest ja samas mitte mingit asjalikku teenust peale Google Meali ei olnud, on ju, et noh, et, et siis nagu... Kohe tuleb. Kohe tuleb, on ju, et, et et siis ma arvan, et siin on sama lugu, et, et see tõeline efekt, kui sa nagu ütled, et noh, sa ei kujutagi enam ette, et et see võiks täis olla üldse kuskil mujal kui pilves, et noh, see, kes täna oma kodused kõva kett, mida hoiab, see on päris rumal, tundub, on ju juba, on ju, et mis mõttes, on ju, et noh, et, et hoiab pilves ikkagi. Või et

kellel on väikefirma

Ja kui täna räägime asjast nagu ulmest, et siis, et see on meie igapäevaelus juba nagu mõne aasta pärast.

Aga tegelikult on ta, on ta juba ju siin, needsamad elektrimõõtjad, needsamad isesõitvad autod, mis mujal maades juba, juba sõidavad, need on ju tegelikult esimesed, esimesed asjad on juba koha.

No aga räägime sellest teises plokis.

Me oleme Restartiga eetris tagasi, tuletame meelde siis, et saatejuhid Hendrik Roonemaa, Taavi Kotka ja meil on külas Tiit Tammist ja Eesti Telekomist ja räägime asjade internetist.

Eelmises plokis jäi jutt pooleli selle koha pealt, et mis siis Eestis juba kohal on? Ehk siis inimesed ei taju nagu päris seda, et kui neil on olemas täna elektriarvesti, mis ise saadab elektri tarbimise kohta informatsiooni elektri teenuse pakkurile, eks, et, et see tegelikult juba on nagu üks väga ilmekas näide nagu asjade internetist, et kui me praegu ringi vaatame ja mõtleme ja, ja, ja, ja et kas me peale nagu elektriarvestite veel näeme sellist nagu mastaapset efekti, mis tõesti nagu läheb nagu, läheb nii-öelda asjade interneti kategooriasse, et mis on nagu väga levinud nagu.

Noh, kandev paus.

Ma, ma arvan, et tegelikult need samad nutikellad, nutiseadmed, see, kuidas inimesed oma, oma liikumist, oma, oma, oma tervist jälgivad, see on kindlasti juba, juba, juba väga, väga...

Et inimene on ka siis osa asja, inimese oma organismiga on osa asjade internetist

vaikselt? Pigem, pigem see on, on inimese organismi jälgimine, on, on see osa.

No minul on käe peal Fitbiti kell, millega ma mõõdan südamerütmi ja mõõdan oma samme ja trepiastmeid.

Kas see und, kas ta und ka jälgib? Und jälgib ka,

jah. Ma

tutvusin, ma võin sulle lohutuski rääkida nüüd ühe loo, asjade interneti reaalsest seisust, kui me räägime une jälgimisest. USA-s andsid tarbijad kas vist nädal tagasi, andsid Fitbiti kohtusse. Ja väide oli see, et Fitbit lubab une jälgimisel kokku asju, mis ei ole tõsi, et selle järgi, et sul on see võru käe peal ja et ta jälgib su liikumist või et isegi ta jälgib su liikumist ja südamelöögi taset öösel, ei saa teha mitte mingisuguseid kaugel olevat, ulatuvaid järeldusi sinu une kvaliteedi kohta. Et võib-olla teatud algoritmiga saab teha, et kui kaua sa magasid, aga kas see on jälle kvaliteetne, kas see jõudis sinna niinimetatud Remfaasi, et seda ei ole võimalik teha. Ja, ja valdav enamus kõiki neid randmeseadmeid tegelikult ei, noh, ei suuda teha mingisuguseid mõtestatud järeldusi ja unekohtad, on üks firma, mille nimi on Basis, mille, mis nüüd on intervjuu oma, mis on teinud ühe uuringu, vist oli kaheteist patsiendi peal. Ja kus siis jõuti korrelatsioonini, et noh, inimesed pandi laboris magama ja need peisisad käe peale ja siis korrelatsioon oli vist null koma üheksakümmend kaks, mis on väga hea tulemus. Aga, aga see oli väga väike hulk patsient ja see on ainus uuring, millest üldse räägitakse. Nii et mulle tundub, et nagu tehnoloogiasektoris omana, et siis müügijuttu on esialgu kõvemini aetud kui...

No aga nii see käib, et kokkuvõttes me jõuamegi selle läbi nagu nagu vajalike asjani, aga ma tahtsin siia jõuda, et Et ma üks, Tiit, kuidas sulle tundub, et noh, praegu on ikkagi see faas, kus me ikkagi nagu kogume andmeid põhimõtteliselt, et me tegeleme täna nagu nii-öelda seadmed muutuvad targemaks, me kogume tegelikult meeletus koguses andmeid, andmeid, ehk siis me jõuame järgmise nagu popi sõna, nagu big data, on ju, ehk siis aga ütleme, nii-öelda väga kasulikke otsuseid või ütleme, niisuguseid nagu maailma muutvaid otsuseid me veel ei oska nüüd selle informatsiooni pealt nagu teha, et kas, kas see nõuab arendamist?

Ma arvan, et see big data ongi vä loomulik komponent asjade interneti juures, sest enamus nendest anduritest, nendest asjadest tegelikult toodab tohutus koguses informatsiooni ja sealt selle, selle konkreetsele inimesele väärtusliku ja vajaliku väljasõelumine, see on selle big data ülesanne, et sinna, sinna tõesti ei ole veel jõutud, et see on ka...

Aga mulle tundub, et see on ka nagu üks koht, kus miks ma ikkagi tahtsin, ka enne ütlesin, et, et internet liigub IT-st välja, on see, et kui me räägime sellest samast asjade internetist pluss big datast, eks ole, et me sensoristame ära suure hulga seadmeid, olgu need ukselukud või, või meie pulsid, on ju, ja see hakkab tiksuma, tiksutama neid toorandmeid kokku. Siis mulle tundub, et ainult IT-firmad jäävad siin väga hätta, sest nad suudavad küll toota seda toorandmestikku. Aga selleks, et sealt mingisugust mõistlikku tarkust leida, nagu Taavi tahab, seal, seal IT-firmad ei oska, nad ei oska teha, see ei ole nende valdkond, meditsiin ei ole nende valdkond, maanteed ei ole nende valdkond.

Noh, pigem ma arvan seda, et, et, et kõik firmad peavad hakkama oma valdkondades mõtlema, kuidas seda asjade internetti ära kasutama. Ja mida me täna juba näeme, on see, et, et, et start-upid, kes, kes tulevad tegelikult olemasolevaid toimivaid ärimudeleid lõhkuma ja, ja kasutades ära asjade internetti, et, et, et see on kindlasti see, mis hakkab, hakkab, hakkab toimuma.

Aga väga tore, meil on siin vähemalt, vähemalt kaks tarka inimest on stuudios, mõtleme välja, ütleme näiteks, sul on Autopesula. Mida, ütleme, on autopesilute kett näiteks Eestis, ma nüüd kuulan seda saadet ja mõtlen, et asjade internet ei ole põnev, tahan olla valmis aastaks kaks tuhat kakskümmend, mõtleks talle mõned sellised kasutusmudelid välja, mida ta teha saab?

Vot siin hästi oluline asi ongi see, meil ei ütle selle koha pooleli, et, et et see ei ole ainult andmete kogumine, ehk siis see ongi nagu see, et sa suudad selle andmete pealt teha ka nagu mõtestatud nagu tulevikuennustuse, kui sa võtad sellesama nagu Noh, a la, võtame pesula, on ju, pesulal on alati Eestis kindlad perioodid, millal pesulal on nagu mõtet, on ju, et, et et noh, kui vihm hakkab sadama ja ilmaenustuse ütleb, et vihm hakkab sadama, on ju, siis on pesulad tühjad, sellepärast et ainult rumal peseb oma autot nagu, nagu enne vihma või sadu, on ju, et, et Et ja jällegi noh, ütleme vastata ilmaennustusele, kas sa suudaksid oma koormust paremini juhtida, on ju, et, et puhtalt nagu teadlase, et noh, et, et nüüd mu koormus kasvab, et sellel hetkel ma võtan dünaamiliselt endale rohkem personali ja, ja, ja suurendan võimsust ja, ja kui on ilmaennustus, et nagu noh, et noh, läheb vihmaseks, siis ma dünaamiliselt vähendan oma personali, et noh, aga mul on nagu see Käsipesule näiteks, et seda nagu näidet ilmestada, ma vist korra olen seda kuskil varem teinud, et Uus-Meremaal käisime vaatlemas ettevõtet, kes tegeles tandemhüpetega, langevarahüpetega. Ja seal oli kogu koormuse juhtimine, oli dünaamiline, ehk siis kogu personali juhiti mitte niimoodi, et sa läksid hommikul kella üheksaks tööle, vaid see oli ikkagi niimoodi, et vastavalt sellele, kuidas grupid sisse tulid, kuidas informatsioon sisse tuli gruppide kohta, vastavalt sellele sa pidid siis reageerima, et meeskom pidi olema valmis, kas siis pooleteist tunniga olema nagu objektil, kui vaja. Ja sellega juhiti tegelikult nagu oma kulubaasi. Ehk siis, et kokkuvõttes on ikkagi see, et mitte see ei ole otseselt oluline, et noh, et, et kuidas seda info nagu kohale jookseb, see on ka tähtis, eks, vaid just see, et mis sa nagu järeldad selle pealt, mis sa siis teed selle pealt, eks, et, et noh, mina pesule koha pealt ütleksingi, et noh, et, et sul on puhtalt nagu noh, ilma sensorit, sa teed oma ilmaennustused täpsemalt ja selle kaudu nagu ennustad oma enda nagu Pesule koormust ja vastavalt sellele juhid oma personalikulusid, noh.

Kui mina oleks globaalse autopesula omanik, siis ma püüaks autotootjatega kokku leppida. Et, et ja, ja hakkaks tegelikult siis eelmiste päevade ilma järgi ja, ja sõltuvalt sellest, kuidas auto pesulast mööda sõidab või sinna läheneb, hakkaks auto ekraani peale pritsima teadet, et kuule, sa oled kolm vihmast päeva sõitnud, su auto on must, tule nüüd pesema. Jaa, või isegi

tegelikult me saaksime seda ajada targemaks, et võib-olla et kui mu auto on must, kui lähema kolme päeva jooksul eaka sadama, kui ma olen oma autoga pesulast kilomeetri raadiuses ja kui mul on kalendris tunniajane auk, Siis ma saan näiteks, kas telefoniekraanil või autoekraanil teate, et kui sa tuled veerand tunni jooksul, siis miinus kümme protsenti?

No veel parem veel, kui auto läheb, ise käib ära, see peab olema, et noh, et, et noh, mis on ka nagu täitsa normaalne, minu meelest nagu, nagu, nagu võimalus.

Või, või autoomanikuna ma tahaksin jällegi seda, et, et, et siis ma, ma vestleksingi oma autoga, et kuule, auto on must, et, et vaata nüüd internetis ringi ja... Ja sealt tuleb kolme pesulafirma pakkumised ja siis me valime, kuhu me sõidame.

Aga pange tähele, pange tähele, et me ikkagi arutame seda, et mis moodi auto läheb ja peseb ja, me järgime pesust, et me ei räägi sellest, et et leiutatakse mingi värv või katemisi määra.

Asjad ei ole, asjade internet, täna peame rääkima asjade internetist, järgmises saates äkki on materjaliteadlane,

aga rääkis praktiliseks, et minul hästi kurb tunne või ütleme, ma olen väitsi hirmul just selle koha pealt, et et nende inimeste hulk Andmete kogumises, seadmete targaks tegemises me oleme väga head, kui me vaatame enda Eesti nagu elektroonika tööstusajalugu, vaatame neid ettevõtteid, kes siin siin on, siis ütleme, tundub, et sellega me saame nagu hakkama, aga just, et et sellesama nii-öelda kogutud informatsiooni pealt nii-öelda nagu kasuliku otsuste tegemine või selle nii-öelda väärtuseks pööramine, Et siin on ikkagi Eestis nagu ja just Eesti haridussüsteemis ka nagu ikkagi väga tõsine puudujääk, et ma ei, ma ei mäleta, et et näiteks mina olen, ma olen käinud kahes ülikoolis õppimas informaatikat, et kumbki oleks mulle õpetanud nagu kuidas teha nagu tarku otsuseid? Ehk siis nagu kuidas väärtustada andmeid ja, ja teha selle pealt nagu tarku otsuseid, et et muidugi, Tiit, sul on nagu värskem pilt, sa loodud kaasa ka ITakadeemias ja nii edasi, on ju, et, et kas siin läheb midagi paremaks?

Mina tegelikult ei muretseks, mina, mina ei vaatakski nii väga palju ülikoolide poole, mina vaataks meie start-upide poole.

Aga need inimesed tulevad ülikoolist?

Ja kui me vaatame seda, milliseid, milliseid tarku ja, ja kavalaid äppe täna tuleb, tuleb start-upidest, siis, siis tegelikult see teadmine on, on täna, täna kohal. Jah, need tehnoloogiad, mida, mida ülikoolid peaksid lugema, et... Ma ei oska tõesti, tõesti kommenteerida seda, kui palju täna, täna Big Dataga näiteks tegeletaks, Tartu Ülikool kindlasti tegeleb.

Aga Taavi, kas ülikoolid siis saaksid üldse õpetada midagi sellist, mida veel keegi ei oskagi tegelikult...

Ei no selles mõttes, Big Dataga ikkagi osatakse teha, on ju, et selles mõttes me ei ole ikkagi ainulaadsed, aga just, et mul on tunne, et, et seda peaks tegema hoopis teises dimensioonis, et no see on nagu oskus, mida me ei peaks õpetama ainult inseneridele, me peaksime õpetama nagu kõikidele erialadele, on ju, et et kuidas informatsiooni on palju, no Eesti IT-teotjatele ebaõnnestub nagu eksport. Noh, väga tihti sellepärast, et nad ei suuda seda kasu, mida nagu Eesti ühiskond näiteks on saanud, nad ei suuda seda tõlkida arusaadavasse keelde teise riigi jaoks, sellepärast et noh, sorry, aga kas noh, nad vaatavad seda kui, nagu insenerid seda nagu probleemi, nad ei vaata seda, kui, nad ei vaata seda...

Kui ärimehed.

Kui, mitte ärimehed, vaid kui, kui ütleme, õigusvaldkonna spetsialistid või, või poliitika kujundajad...

Ma ütlesingi seda ja sedasama nagu enne, et IT-firmad ei saa enam oma kompetentsiga hakkama, kui me räägime sellisest maailmast, nagu Tiit täna räägib.

Ei saagi, aga see tähendabki seda, et me peame õpetama nagu ka juristile seda, et mismoodi nagu, nagu seda asja internetis tekivat informatsiooni ja, ja, ja, ja, ja võimalusi nagu ära kasutada ja seda nii-öelda noh, oma töös nagu, nagu nii-öelda, nagu mõtestada.

Kuidas me saaks, kus seda peaks õpetama või kes seda peaks õpetama, kas sa nüüd ütled, David, et näiteks jura, jura-inimesed peaks saama informaatikat?

Ei, see ei ole informaatika, see on ainult ju üks, üks lõik on, ta on osa, osa, osa nagu, nagu informaatikast, osa nagu, nagu statistikast, jah. Eks mina, mina teeks nagu suurelt, mina nagu noh, mida see panustaks sellise instituudi loomisse või kompetentsikeskuse loomisesse lausa, et see on niivõrd oluline teema minu arvates.

Noh, see tähendab seda, et, et nii, nagu me täna õpetame matemaatikat ja, ja võõrkeelt kõikidele erialadele me tulevikus peaksime IT-d õpetama ja teistpidi IT-ari erialadel me peaks ilmselt rohkem hakkama sellise praktilise teadustegevusega tegelema ja, ja rohkem tulevikku vaatama läbi teaduse, siis me oskaks ka tegelikult neid tulevikudistsipliine rohkem õpetada.

Kui palju näiteks, me siin maantee näide käis läbi, on ju, et kas sa, Taavi, oskad lihtsalt peast öelda, et kas meie maanteed on täna siis näiteks nii-öelda sensoritega kaetud?

No meil on katsetatud rohkem üle vähemal määral, noh, küll on nagu kõik ilmajaamad olemas teede ääres ja neid punkte, mis registreerivad mingit, või noh, ka nagu mingit teatavat nagu funktsiooni ala, et, et kas ma olen jääs või ma ei ole jääs umbes, on ju, et et, et selliseid asju on ikkagi palju. Et aga ütleme noh, nii kaugele me ei ole veel jõudnud, et meil oleks tee ääret räägitud selleks, et kui tulevad iselõikuvad autod, et tuleks mingi ekstra kontroll, et juhul kui on noh, kuskil GPS-is või mõnes muus sensoris on viga, et, et siis see on see viimane nii-öelda noh, nii-öelda aste, mis takistab teelt, teelt välja minna või mis iganes, et et sinnamaani me muidugi jõudnud ei ole veel.

Küll tehakse ka, ka ühekordseid uuringuid, eile tulin Lõuna-Eestist, üsna mitu korda tulin nendest kummiribadest ülesõitamist. Mis, mis ära registreerisid, et ma just sel kellaajal sellel maanteel sõitsin.

Kusjuures sellest, mida siiamaani aru ei saa, et arvestades, et Eesti Telekomi nagu informatsiooni hulka sedasama, et, et et vähe sellest, et me saaksime aru, et kui palju neid masinaid selle tee peal sõiti, siis me suudaksime aru saada, et mitu inimest oli autos näiteks. Me suudaksime nagu kogu selle informatsiooni saada tegelikult nagu puhtalt telekomiandmete pealt, siis me ikkagi nagu kummiribadega mõõdame nagu. Nii

et sa, Tiit, pead hakkama ise enda suurimaks kliendiks, kui tuleb aasta, asjade internet, teil on kõik need andmed olemas, mida meil vaja on?

Ma arvan, et me jõudsime praegu ühe, ühe suure probleemini, mis asjade internetiga kaasneb, on, on, on tegelikult inimeste privaatsus ja, ja, ja kuidas me seda privaatsust tagame ja, ja, ja kuidas inimene saab ise oma privaatsust tulevikus juhtida.

Nii, restoratan eetris tagasi ja siis nagu lubatud, räägime siis privaatsusest asjade internetis, et tõepoolest, kui sul ikkagi ühel hetkel kõik, mis su ümber on, kui sa arvatud, sa ise oled kuidagi internetti ühendatud ja kõik raporteerib Biti haaval mingisuguseid andmeid kuhugi, et see privaatsuse õudusunenägu paistab siit mõnes

mõttes. No jah, aga teistpidi, kui me vaatame nagu, et Google on täna võimeline nagu ennustama seda, et sa oota kase, enne kui sa ise tead seda.

See ongi privaatsuse õudusunenägu.

Jaa, aga noh, jällegi seda saab kõike nagu normaalselt teha, et eks meil jutt pooleli enne sellest, et me suudaksime liiklussagedust mõõta nagu palju täpsemalt telekomiandmete pealt, võrreldes nagu nende kummirivadega, mis üle tee on nagu tõmmatud, on ju, jah, ma olen nõus, et kui me tõesti pannakse iga tee nagu jälgimise alla, et siis see läheb juba privaatsusega nagu valdkonda, eks. Aga kui me rälgime ikkagi nagu noh, ma ei tea, suuremaid maanteid või ütleme, kus see nagu see kasutussagedus on ikkagi nagu piisav, et anonümiseerida kokkuvõttes see nii-öelda, see mõõtmine, et siis noh, mina pigem toetaksin Telekomi andmetelegi.

Ma arvan, et siin ongi, ühtepidi on see, et, et, et kokkulepped ühiskonnas, et, et andmed agregeeritakse ja, ja, ja liigutatakse edasi nii palju kui võimalik anonüümselt ja teistpidi Inimese kokkulepe iseendaga, et, et ta ikka enne mõtleb, kui, kui ta midagi hakkab internetis avalikustama, ma arvan, et see on täna juba aktuaalne sotsiaalvõrgustikes.

No aga sul lõpuks ei ole midagi enam mõelda, et sa, sa ei käi üle sellest lihtsalt, kui sul on juba ütleme, sul keskmises, sinu elus või sinu korteris on näiteks mingi nelisada seadet, mis on ette ühendatud, noh, sa ei ole võimalik, et keegi hakkaks väga mõtlema ise selle privaatsuse peale, et see peab olema mingi muu lahendus.

No siin on nagu Euroopa Liit teeb ka päris muidugi erineva süsteemiga nagu samme, et see on isegi päris kihvt, oli No rääkis üldse nagu noh, Euroopa Liit tahab ka nagu jõuda selleni, et noh, et ikkagi kodanikud väga täpselt teavad, et kes jälgib, miks jälgib, mida kogutakse, miks kogutakse ja nii edasi, no kuni sinnamaani välja, et noh, mingis andmekaitse direktiivis isegi vahepeal oli Mustandis niisugune variant, et a la, sul on juuksur ja salong ja sul on seal klientide nimekiri. Selle arvuti juures peab olema kaustik, kuhu sa paned kirja, kui inimene heitis pilgu nagu kalendrisse, et siis sa paned kaustikusse kirja oma nimi. Et seda niisugune asi oli ka vahepeal laua peal, mille peale muidugi eestlased võtsid nagu juustust kinni ja katkusid nagu, et issand jumal, et kus me oleme, et mis sajand see on praegu, on ju, et et isegi see on nagu, nagu, nagu, nagu, nagu välja mõeldud, aga ma vist mõtlengi, et, et Noh, sellest privaatsusest, me peame seda nagu targalt aru saama, et, et inimesega tundub, et nad on, on olema, on, on rohkem mõistma hakanud seda, et nad nagu, et kuhu nad linnukese teevad, et mis on probleem, et kui sul tuleb televiisor ja väikses prindis on kuskil kirjas, et noh, et aeg-ajalt me paneme kaamera sisse selle televiisori pealt ja jälgime, et mis moodi meid vaadatakse, on ju, Siis see on ikkagi probleem, et, et, et noh, et neid kohe peaksid nüüd rohkem

välja... Minu, minu, Tereviisorist rääkides, minul on kodus nutiteler, mille ma sihilikult ühendasin internetist lahti pärast esimest nädalat kasutamist. Sellepärast, et seal on peal kaameras ilm ja mul A, okei, ma võin isegi usaldada seda, mida see telekatootja, eks ole, räägib mulle neti, ütleme privaatsuse kohta, aga ma absoluutselt ei usalda seda, kuidas, kui turvaliselt see, see tarkvara on ehitatud. Ma absoluutselt ei usalda seda, et keegi ei saa sinna ligi, kui me isegi loeme Saab inimene arvutiga ligi, nii et koogib oma istme alt mingisuguse pordikese lahti ja lükkab oma arvuti sinna sisse, no oli mingisugune case USA-s on ju, siin kaks nädalat tagasi. Et, et ma arvan, et meil tekib nagu probleem sellest, et kui me võtame suure hulga valdkondi, mis ei ole kunagi internetis olnud, ja nüüd paneme suure hulga asju, mis ei ole kunagi internetis olnud, ühendame sinna netti. Siis lihtsalt nendes valdkondades ei ole seda orgaanilist teadmist või isegi tunnetust, et see võiks olla kuidagi privaatne, et noh, see lennuk samamoodi, ega kolmkümmend aastat tagasi keegi ei mõelnud ju, et tuleb mingisugune hull professor oma läpakaga ja, ja võtab lennuki juhtimise üle. Ja keegi, keegi ei hoolitsinud selle eest.

Jah, muidugi halb selle juures on see, et, et kui need, need ettevõtjad, kes mõtlevad selle peale ja, ja lükkavad oma, oma, oma otsused edasi, siis kindlasti leidub keegi, kes, kes teeb asja ära ja, ja, ja ikkagi see privaatsus on kompromiteeritud, et...

Sellest me oleme lõpuks ilma, jah.

Aga selles mõttes, siin on küll nagu huvitav teema või nagu, nagu huvitav tahk nagu välja tuua, et sama Industry nüüd null, mille sakslased praegu vaeva näevad, on ju, et üks selle asja eesmärkideks on ikkagi ka turvaline andmevahetus nii-öelda asjade vahel ja infosüsteemide vahel. Ja meie oleme selle nagu siin Eestis vähemalt tavaliku sektori poole peale ära lahendanud koodnimetusega X-tee, on ju, et ja tükk aega olnud nagu teemaks, et kas erasektor vajab ka midagi sellist nagu X-tee või mitte, on ju usaldavad ühe osapoole, et vahepeal on ikka security serverid, kes suudavad tagada nagu turvalise andmevahetuse ja nii edasi, on ju, et mis sinu arvamus, Tiit, on siis erasektorile vaja midagi X-tee sarnast või mitte?

Mina arvan, et, et sakslaste jaoks on, on väga hea võimalus meie, meie e-riigi arhitektuurist õppida ja X-tee omale kasutusele võtta ja ja loomulikult see on, see on praktiliselt kõikides valdkondades on täna hädavajalik sellist. turvalist andmevahetust, mis on, on väga hästi standardiseeritud, kuhu uusi teenuseid, uusi valdkondi saab lihtsalt külge ühendada, see on hädavajalik.

Tiit, aga natuke teemat vahetades, kas ma saan aru, et te, te seal Telekomis ja tõenäoliselt kõik Eesti muud Telekomid ka, te mõtlete, et meil on praegu siin kuskil suurusjärgus pool miljonit kuni miljon klienti nagu per firma, aga kui me saaks sada miljardit seadet nagu netti, et siis me saaksime igaüks kolmkümmend miljardit klienti juurde. Et, et teine mõte on see, et need asjad hakkavad suhtlema üle te

Meie mõte on küll, tegelikult see, mida me täna mõtleme väga palju, on, on see, et, et, et kus on see meie väärtus. See, mille me oleme välja mõelnud, on, on, on see, et, et mobiiltelefon saab, ehk eks see nutitelefon saab olema tulevikus ilmselt see ekraan, kust pealt tegelikult siis, siis saab seda asjade internetisuhtlust jälgida ja juhtida.

Aga nad peavad ise ka suhtlema

omavahel ju. Selgelt on meie võrgu roll, on, on need asjad ära ühendada, aga, aga kindlasti on, on, on, saab olla meie roll ka, ka selles samas big datas nendes analüüsides, selle, selle, selle kasuliku info väljafiltreerimises ja, ja, ja... Ja tegelikult ka selles, et, et tekitada selline lihtne platvorm, kuhu, kuhu ka iga inimene suudab oma asju ühendada ja, ja suudab neid juhtida, suudab nende turvalisust juhtida, kogu see pool ilmselt on väga selgelt telekomide roll.

Kas see vastutus läheb ikkagi liiga radikaalseks või liiga kaugeks, et seesama Telekom hakkakski pakkuma seda ta, seda võimalust, et tema tagabki selle, et see hommevahetus ikkagi on nagu turvaline, et see vastutus jääb ikkagi süsteemi ehitajatele?

Ma arvan, et seda on, on väga raske, raske teostada, kui süsteemi ehitajad on, on kuskil kaugel, sest väga selgelt süsteemi ehitajad hakkavad olema globaalsed. Nagu, nagu Ericsson, nagu Intel, nagu Google, nagu Apple.

Siis muidu puudutab sedasama hajusarhitektuuri siis, see oli Mobile World Congress, kus BMW are juht rääkis sellest, et, et, et maailm on muutumas, et enam ei ole niimoodi, et kui ettevõte nagu nii-öelda ümbritses oma süsteemit nii-öelda tulemüüriga ja tundiliselt sees ennast päris kindlalt, Aga kui keegi sealt tulema juurest läbi tuli, siis oli põhimõtteliselt kõik nagu läinud, on ju, et, et nagu ametlik soovitus oli, et, et, et et isegi oma sisemised süsteemid ehitage nagu hajusarhitektuuri põhimõtetega, siis ma nägin muhelevaid eestlasi publikussead, kes ütlesid, noogutasid, noh, kuna pilt oli täpselt nagu meie X-tee pilt, on ju, oli taapne päris kõik mujalised, väga hea maailm hakkab ka järgi juhtma natukene.

Aga kas me saame usaldada ka neid seadmeid, mida, mida me sinna internetti hakkame panema, et noh, Helle rumal näide, kahjuks jälle IT-keskne, aga no ma enam-vähem iga nädal loen, kuidas üks või teine ruuter sisaldab ennast mingi õudset turvaauku, kus, kus on tulnud jumal teab millisest firmast, jumal teab, millisest pisikesest või suurest Aasia riigist ja keegi ei ole mõelnud selle peale, nüüd kõik on auke täis, ma kujutan ette, et kui mul kodus peaks olema selliseid sada... Ma läheks hulluks.

Ma arvan, et, et, et turvaspetsialistid on, on, on tõesti see seltskond, keda me kõvasti hakkame tulevikus juurde vajama, et sest siin ei ole ainult nii-öelda seadmete turvaanalüüs, siin on ka lahenduste analüüs, kuidas nad omavahel koostöös toimivad ja kas siin selle, sellest mingit turvaauke tekib ja see on, see on kindlasti probleem.

Sest ütleme niimoodi, et, et noh, praegu tundub, et noh, et, et, et, et kui nagu veel suudaks, suutakse ära kuidagi krüptida, et krüptot saab, suudakse veel kaitsta, siis, siis just seda implementatsiooni, et mismoodi asjad on installeeritud, üles seatud, koos toime pandud, et et siin on küll, see kipub küll olema nagu auguriline, kui Šveitsi juust vähemalt, nagu praegu just needsamu raportit lugedes, mille üles ka viitsi, viitsid Henrik, et... Et see läheb pärast karmimaks, see pilt, noh.

Mis need valdkonnad võiks olla, mis esimesena, et kõige esimesel laineharjal hakkavad, hakkavad sõitma selle asjade internetist, kust me seda kasu võib-olla firmajuhtide omanikena, Eesti kodanikena kõige esimesena nägema hakkame?

No energeetika tundub praegu olevat selgelt nagu, nagu nipu laev.

Energeetika jah, ja, ja, ja tark kodu, kõik, mis on energeetika ja turvalisuse ümber seal. Ma arvan, et tervishoid, isesõitvad autod, ehk, ehk kogu, kogu transport tegelikult, kogu transpordi juhtimine. Sest noh, mõtlesin,

kui me ikkagi tahaks unistada, siis mina unistaksin ikkagi sellest, et sõna otseses mõttes kõik minu organid, minu keha sees on targad. Ehk siis nagu, et arst ei saa nagu mitte üldist nagu noh, ühesõnaga, vaatab mingit vereanalüüsi ja teeb sellest mingeid kaugeleulatavaid eredusi, on ju, noh, noh, suhteliselt nagu noh, seal noh, nüüd on mitu kandjat juba on ju, selle asemel, et mu neerud otseselt ütle Et ära nüüd nädal aega joo näiteks või midagi sellist. Lugupidamisega sinu makse.

Aga selle, selle peale räägiti Gartneri konverentsil ka üks, üks naljakana tunduv lugu, millel tegelikult on, on väga tõsine taust. Ehk, ehk täna on 3D printeriga, ollakse võimelised ka juba elus kude printima. Ehk seda maksa on, on täiesti võimalik printida ja, ja arvatakse, et umbes kümne aasta pärast suudetakse ka sellist töötavat maksa toota. Ja siis, siis, siis rääkis üks analüütik sellise loo, et, et, et kui sa siis lähedki ja, ja, ja tahad omale uut maksa, siis esimene asi, kui sa haiglasse lähed, öeldakse, et, et okei, aga nüüd peab kuidagi selle maksa eest tasuma ja, ja kuna me oleme maksumaksja toel toimiv haigla, siis ole hea ja võta vastu kaks korda suurem maksja ja tarbi kaks korda rohkem alkoholi ja saadki tasutud aktsiisi kaudu oma, oma maksa eest. Et ka sellised sotsiaalsed ja eetilised probleemid hakkavad, hakkavad tekkima.

See on muidugi väga kihvt näide iseenesest, kus mina tõesti ootan seda aega, et arvestades, et see asja internet muutub üha tähtsamaks ja kuna me kõik oleme nii-öelda andmeallikad, noh, oma tegevusega, oma käitumisega ja nii edasi, siis ma tõesti ootan, see ei saa olla kaugel, kui mitte mina ei osta Apple'i käest telefoni, vaid Apple maksab mulle selle eest, et ma kasutaks tema telefoni.

Kasutaks tema sensoreid.

Tema platvorm, sellepärast et noh, et, et see on, kokkuvõttes maailm hakkab võitlema nagu, nagu Tiit ütleski, et noh, et, et see see vahend, mille kaudu see suhtlus käib, tihti on, on, on seesama see mobiiltelefon, on ju, et noh, ikkagi platvormid võistlevad sellepärast, et kes saavad nagu rohkem endale neid allikaid, ehk kes nagu...

Aga mina loodan väga, et, et, et seda võitlust ei tule, kui me vaatame suuri tarkvaragigante, kes, kes võitlesid nagu IBM, Oracle, siis, siis nad jõudsid tegelikult sinnamaani, et, et, et maailmas valitseb täna ikkagi vabavara. Ja mina usun, usun küll, et, et, et siin inimkond on sellest õppinud ja, ja, ja see, see platvorm tekib selline tõesti hästi standardiseeritud vabavaraplatvorm, kus, kus hakkavad hoopistükkis ärimodelid võitlema ja, ja see.

Noh, Peter Tiil kirjutab oma Zero Two One'is, et et need alati jäävad, et kui kaks tükki, kus kaks kompaniid võidavad, siis tuleb varjast kolmas ja võidab, on ju, ehk siis kui Microsoft ja Google kaklesid, iga kui Microsoft ja Google kaklesid, siis tuli Apple ja võttes oma ära, on ju, et täna, ja täna on seal väärtus suurem kui Microsoftil ja Google kokku, on ju, et, et noh.

Jah, aga tegelikult sellised muutused üldiselt tähendavad ka halbu uudiseid mingisugustele valdkondadele, et ma, ma nagu põnevusega jälgin näiteks, kusjuures hädas on, ütleme näiteks, hotellid täna. Olid kogu aeg hotellid, on ju, aga nüüd selgub, et nad on lihtsalt booking.com-i mingisugune nagu käepikendus, et kogu see väärtus noh, liigub vaikselt ära mingitest valdkondadest, mis ei suuda ise innoveerida või noh, seesama taksondus on hea näide.

No meil oleme Airbnb, mis tuleb, on ju, kakskümmend protsenti ei välista.

Jah, ja et sa, et veel võetakse nagu ära, on ju, et, et mulle tundub, et me siin võime hakata nägema ka mingeid terveid suuri valdkondi Eestis, kes täna võivad olla noh, number üks terves riigis või terves maailmas, ja kes ei

Ja ma arvan, et, et, et suurtes ettevõtetes meie kõige suurem mure ongi see, et, et me me oleme nii, nii armunud oma, oma olemasolevatesse ärimudelitesse ja tooditesse, et, et me ei julge neid ise lõhkuma hakata, aga me peame neid lõhkuma minema. No kuidas, kuidas te lõhute, kuidas

te lõhute Eesti Telekomis oma ärimudelit?

No toob, väga hea näide, väga kihvt näide, määda teist telefoni peal.

Jaa, kahjuks

jah. Kahjuks jah, on ju, aga ma ütlen nii, et mina, see vist aastal üheksakümmend... Kaheksa, üheksakümmend üheksa või esimest korda mina kuulsin, kus hakati rääkima Eesti Telefonist sellest, et kuulge, et aga me võiksime hoopis olla internetifirma. Ja, ja see tundus nii kooskamatu ja rumal jutt toona, aga, aga noh, näed, kui me täna oleme täna välja jõudnud, on ju, et, et sõltumati ka täpsemalt seda

aega. Jah, ja, ja täna me räägime mobiili puhul sedasama, et, et... Et kõneteenus ei ole enam see meie, meie põhiline teenus, vaid see on üks, üks paljudest rakendustest seal, seal internetimaailmas, nii et, et...

Aga kui sa, Tiit, käid nii-öelda mitte IT-ettevõtete juures, kas nad saavad, kui keegi ei kuule me ees, vaadake, mis saavad, kas keegi sai aru, millest me rääkisime, kas keegi mõtles, et oi, pagan tõesti, et ma peaks hakkama mõtlema selle peale või, või on see...

Sorry, vabandust, aga ma toon, ma just selle koha pealt teen, et mind kujutas Docker rääkima üks kolm-neli aastat tagasi, et kuhu läheb see müük, on ju, ja ja noh, tõenäoliselt mina ja minu, minu jutul oli seal vähe mõju, aga ütleme nii, et et ma olen vaadanud, mis moodi Docker on aru saanud sellest, et mis moodi nagu tänases päevases maailmas ongi see, et See peab olema netis nähtav, see peab olema nii-öelda sinu kaupade kohta peab olema nagu tutvustavad õppevideod, mis moodi, miks, miks on Husqvarna parem kui teine ja ühesõnaga, täiesti nagu, nagu ausalt tehtud, nagu täiesti normaalsed ülevaated, õpetused, mis moodi on, tehakse tööd arvamusliidritega, et nagu nii-öelda kujundada nende nagu, nagu, nagu arvamust, sellepärast et nad on sotsiaalmeedias omavad nagu mingit suuremast nähtavust ja nii edasi, et mis moodi nagu üks ettevõte on väga targalt kujundanud oma, oma nii-öelda Ikka muutuvad küll need meie ettevõtted.

Mina, mina arvan ka, et, et nad muutuvad, kus, kus nad pääsevad, aga seal võib-olla põhimure ongi see, et, et kopeerida ei ole tegelikult kellegi käest, sa pead ise välja mõtlema selle, mis on see järgmine suur asi, mis, mis sind edasi viib.

Selge, muide sellega meie saade läbi, aitäh kõigile, kes kuulasid, aitäh, Tiit Tammiste ja kuuleme nädala pärast.