AI_pealkiri: Arti Ots ja Tõnu Grünberg juhivad mobiilioperaatoreid Kasahstanis ja Usbekistanis

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, kell on saanud Kuku raadios ja üldse Eestis nii kaugel, et on eetris IT-ärisaade Restart ja see on siis selline saade, kus me vaatame IT-äri sisse ja taha ja piilume sinna kõrvale ka, saatejuht täna Henrik Roonemaa ning mul on kaks külalist, keda kumbagi füüsiliselt ei ole ei Eestis ega loomulikult ka mitte siin minu ka stuudios, Need on Arti Ots ja Tõnu Grünberg, kes, Arti töötas enne Elionis ja Tõnu töötas enne EMT-s ning nüüdseks on nad Eesti tolmu vähemalt mõneks ajaks jalgadelt pühkinud ja juhivad kohalikke suuri mobiilioperaatoreid, Arti on Kasahstanis ja Tõnu on Usbekistanis, tere teile.

Tervist, tervist, tervist.

No see, et me saame üle Skype'i saadet teha, tähendab, et Usbekistanis, Usbekistanis ja Kasahstanis on internetiga kõik väga hästi.

Noh, hästi ta nüüd kindlasti mitte ei ole. Üsna palju probleeme on, aga no ütleme Skype'i jagu ilma videota nagu töötab, eks ole. Aga meil on küll suuri probleeme siin, selle välisühendustega ei ole siin väga lõbus selle koha pealt, ma arvan, et Artiga vist sama, aga Arti, ütle endast.

Noh, mul on natuke lihtsam jah, et, et mina räägin üle, üle Kcelli 3G võrgu mobiiltelefoniga ja, ja siiamaani tundub, et päris hästi, et meil on natukene paremini.

Ma mõtlesin, et sa oled ikka mingi päris internetiühenduse otsas nii-öelda, kaabliga neti

otsas. See ongi siin, see ongi siin päris internet.

Ma arvan, et me peaksime rääkima täna nii sellest, kuidas te sattusite sellistesse no ikkagi eestlase jaoks natukene eksootilistesse riikidesse, eriti nende eestlaste jaoks, kes ei ole mööda Nõukogude Liitu võib-olla häälega ringi reisinud ja, ja, ja mis, mis elu seal riigis elatakse, millist sellist IT-elu ja tehnoloogilist elu, hakkame võib-olla, Tõnu, sinust peale, ma mäletan, ma tegin sinuga kunagi intervjuu, kui sa läksid Telia Sonera ametisse Istanbuli, Türgisse ja ja seal sa olid mõnda aega ja nüüd sa oled hoopiski sattunud veel kaugemasse riiki, räägi seda enda lugu.

Jah, ma sattusin siis kaks tuhat üksteist aastal tõepoolest Istanbuli, kus on Telia Sonera Euraasia riikide peakorter. Ja seal ma elasin siis ja töötasin üle kolme aasta natukene, ja siis ma olin nagu siis selle Euraasia piirkonna tehnoloogiadirektor ja vastutasin siis Moldaavia, Gruusia, Aserbaidžjanda, Tšigistan, Usbekistan, Kasahstan ja Nepaal, nende siis tehnoloogia arenduste investeeringute koordineerimise eest. Oli põnev periood ja hästi palju lendamist kõigis nendes seitsmes riigis ja aeg-ajalt tuli tegeleda ka Türkselli, ehk siis Türgiga ja siis Venemaal on meil Megafon, aga noh, nendel nagu väike vähemusosalust ja nendega ma nii palju kokku ei puutunud. Ja isegi Afganistanist tuli vahel käia, meil on see Roshan, mis on, kus meil ainult kaksteist protsenti on siis nagu terjesoonarusa, aga no ikkagi tuli aeg-ajalt. Nii et see oli nagu üks periood, aga noh, siis pakuti võimalust, et astuda nagu päris ühe firma etteotsa, kuna see regioon oli selge. Ja, ja nüüd ma siis maandusingi siis Usbekistani, kus ma olen siis selle Usbeki operaatori Ucelli siis peadirektor.

Kaua sa oled selles ametis olnud?

Ma arvan, et see tuleb vist seitse või kaheksa kuud nüüd, jah, et sügisest eelmine aasta.

No Arti, sina oled ka sügisest Kasahstanis, samasuguse mobiilioperaatori juht?

Jah, ja ega minu lugu nüüd Tõnu loost väga palju ei erine, et, et mina olin. Istanbulis samas kontoris, kus Tõnu, natukene alla aasta ja vastutasin siis kogu kommertstegevuse eest, nii et me Tõnuga olime sellised head kolleegid ja päris mitmetel reisidel reisisime, reisisime koos ka ja, ja minu ametisse määramine jääb jah, novembri, novembrisse eelmisel aastal.

Kuidas see, ütleme sellises, näiteks Usbekistani või Kasahstani mobiilioperaatori juhi kohale sattumine või asumine käib, et kas ühel päeval tuleb näiteks telefonikõne, meil on Rootsi suunakood ja Rootsi peakontorist helistab, keegi ütleb, et Tõnu, me siin mõtlesime, istusime Stockholmis, et sina lähed nüüd Usbekistani?

No tegelikult oli sellel ikkagi päris kõva sõel ka ja, ja mingid meeletud testid ja ühesõnaga see oli päris keeruline protsess, nii et aga noh, igal juhul meid Arktika sooviti, nii et, et siin me nüüd oleme.

Mida see test tähendab, et selle tehti, ma ei tea, kehilne testi või IQ testi või tehnoloogilist testi või?

Nii seda kui teist, ühesõnaga, IQ-d, psühholoogilist, multitask'ingu vastupidavust, no ühesõnaga kogu, aga see oli siis päris keeruline protsess, tegelikult kogu Telia Sonera. Management käis selle läbi, aga noh, siis ühesõnaga. Need, kes tahtsid, ütleme sellist ametit pidada, nendel pidi siis mida, noh, kuidagi pidid silma jääma siis. Ma loodan, et see nii siis oli.

Et kutsuti konkursil osalema, ütleme nii või? Jah. Arti, sinuga samamoodi?

No mul oli jah, pisut sarnasem, et, et Kasahstan ja Kcelli puhul on veel lugu pisut keerulisem, nimelt me oleme veel eraldi börsil noteeritud, nii et Kcelli aktsiat saab Londoni börsilt osta ja mistõttu ütleme, et siin on see, oli see valimise prots, selline protsess veelgi, veelgi sellisem ametlikum, et oli väline siis Partner, kes selle valikuga tegeles ja, ja, ja lõpliku otsuse tegid nõukogu liikmed ja noh, mul oli selline nagu ütleme, või ekstreemsem oli selline ilma akendeta ruumis ikka kolm tundi, siis kõikide külgede pealt grillimist, selliste väga, väga kogenud telekomi gurude poolt, kes on meie nõukogus, aga noh, lõppkokkuvõttes siis otsustasid, otsustasid ikkagi minu kasuks, et, et võib-olla jah, see on nagu veel lisaks juurde sellele. Tohutule testimisele.

No Eesti, Eestist, Elionist ja EMT-ist on tegelikult päris palju inimesi lennanud ju väga kõrgetele kohtadele Telia Sonera grupis, eks ole?

No nii on öelda, ja et näiteks praegu meil on seitseteist riike, eks ole, Telia Sonera tegutseb nagu enamusosalusega ja nendest siis neljas on tegelikult eestlastest juhid, mis on nagu ülivõimsalt number üks rahvuslikult, mõttes siin ei ole nii palju rootslasega, soomlasega, kedagi teist.

Vaata, aga loeme nüüd neli kokku, kaks olete teie, üks on Eesti.

Ja, ja Valdo ja Valdur, jah, siis Valdur on Soome... Jaa, tema

on Soomes, see õige, ja Soomes on ju veel Kalev Reiljan, kes oli ka Elioni tehnoloogia direktor pikalt, eks ole? Just, just, just. Mis, kas te ise olete omavahel mõnikord arutanud, et miks see nii on või või mille poolest need eestlased siis nii unikaalsed on või olete ise olnud lihtsalt aktiivsemad?

Et, et selleks ei ole aega jäänud, ütleme niimoodi, see elu on nii, nii meeletu rollercoaster siin, et kui nii väli, välispäraselt öelda. Aga põhimõtteliselt ju siis midagi meis ikkagi on, noh, ilmselt töökust, vastupidavust, sellist. Noh, meil on kogemust, eks ole, seda tüüpi asju oleme varem näinud ka natukene, mis siin kandjandis tuleb ilmselt kasuks, eks ole, no ühesõnaga tõenäoliselt me siis ikkagi saame hakkama, eks.

Mis, milline see olukord nii Usbekistani kui, Usbekistani kui Kasahstani mobiilsidega on, kas see on midagi, et sa võid öelda näiteks, et see on Eest, nagu Eesti aastal üheksakümmend üheksa või mingid võrdlusi üldse tuua või see ei ole kohane või Kasahstani puhul?

Ma arvan, et jah, et võib-olla siin alustada, et, et, et Kasahstan on natuke lähem kui Usbekistan, just, just selles mõttes, et meil on mobiilipenetratsioon on sada seitsekümmend ja, ja praktiliselt... Sada seitsekümmend mida, sada seitsekümmend protsenti või? Sada seitsekümmend protsenti, jah.

Tõsi? Okei, aga miks see niimoodi on?

Just, ja, ja et siin on väga palju neid inimesi, kellel on mitu SIM-kaarti taskus ja, ja, ja noh, teine asi, mis võib-olla Eestis ei ole kunagi olnud, on on väga suur ettemaksu, ettemaksuäri osakaal, et, et siin on see peaaegu üheksakümmend protsenti. Ja et kogu see ärimudel on hoopis teistsugune kui, kui, kui Eestis, et noh, et seda ei saagi nagu päris niimoodi otseselt võrrelda, et, et ja ka ja ka konkurents on hoopis, hoopis seetõttu tihedam, et inimestel on võimalik kas siis kasutada kahe SIM-kaardiga telefone või siis vahetada, et noh, et kogu aeg tuleb ole, olla varvaste peal, et, et teha aina aina atraktiivsemaid pakkumisi ja, ja, ja turg on hästi selline, hästi tihe, hästi kiiresti, asjad juhtuvad ja, ja ka muutuvad, et Tõnul on natukene teistmoodi.

Ütleme, see on, meil on näiteks veel kõrgem see, see ettemaksukaartide osakaal, meil on peaaegu üheksakümmend kaheksa protsenti, nii et see on nagu meeletu, noh, siin sisuliselt nagu järelmaksu, ütleme nii, et ei olegi, kui raha ette ja kõik, eks. Ütleme, mis puudutab näiteks tehnoloogiat, siis tegelikult me ehitame ju täpselt sama, noh, meil on siin ju 4G võrk isegi lahti ja. Ja, ja ei saa selles mõttes nagu midagi kurta, eks viimane sõna on kõik, aga, aga mis puudutab näiteks teenuse, siis see osa on nagu väga eilne päev Noh, Kcell on kindlasti ees meist, just seal on tagapool olulised. Et noh, siin ei ole lihtsalt turgu, siin on enamikel inimestel on meil kakskümmend telefonideks väikse ekraaniga ja, ja. Ja, ja meil on nagu rohkem selliseid SMS-i ja USSD põhiseid teenusi on meeletu kogus. Igasuguseid ringback-toone ja niukseid asju, mis Eesti mastaabis enam vist kuivõrd laineid ei löö, eks ole. Nii et noh, see lihtsalt see turg on lihtsalt väga erinevas jah, arenguastmes praegu küll.

Räägime nendest riikidest ka, Kasahstan on, on umbes pindalalt kuuskümmend Eestit ja seal on seitseteist miljonit elanikku väga lahmakas riik, Eestist on sada protsenti 4G leviga kaetud, palju Kasahstanist on?

No Kasahstanis on hetkel ainult üks operaator ja see ei ole mitte case'il, kellel on 4G litsents, et regulaatoriga me oleme pidanud aru, et järgmise aasta algusest me saame kasutada oma olemasolevate sageduste raames siis 4G tehnoloogiat. Et, et aga kui rääkida üldse sellisest riigikatusest, siis lihtsalt mõningad sellised võib-olla huvitavad numbrid, et me 3G-ga katame umbes kolme protsenti riigist. Ja, ja sellega me katame ära umbes seitsekümmend viis protsenti kogu elanikkonnast.

Nii et suur osa riigist on tühi?

Et siin on ütleme jah, et kui, no lihtsalt võrdluseks võib-olla see suurus ei annagi nii head tunnet, aga kui, kui sõita ühest otsast teise, siis on nagu lennata Tallinnast Madriidi põhimõtteliselt. Et täpselt sama kaua on siis Almatõst lennata näiteks või mis on siis läänepoolsed osad. Et jah, et see on niisugune mastaap.

Mis see praktikas tähendab, et, et kui sa ikkagi lähed linnast välja Kasahstanis, siis levi ei ole?

No ütleme niimoodi, et suurtel teedel on, aga siin on lihtsalt väga suured alad, kus on stepp, kus noh, põhimõtteliselt eriti noh, ma nüüd autoga olen siin ka Almatõ ümber sõitnud. Et kui steppi minna, siis lihtsalt nagu kilomeetrite kaupa ei ole mitte midagi, no lihtsalt mitte midagi, mobiililevi ka muidugi mitte, aga, aga lisaks sellele ei ole lihtsalt mitte midagi.

Tõenäoliselt sellises keskkonnas on päris lihtne mobiililevi ehitada, ükski mägipuu ega mingi kõrghoone ette ei jää, pane aga mast püsti ja levib.

No ei ole päris nii, sest Almaty lähedal hakkavad need mäed, mis jääb siia Kõrgustani ja, ja Hiina piiri vastu, et, et siin on mäestik. Et siin juba on selline mägisem kliima, aga jah, mis nüüd jääb puhtalt sinna sisemaa poole, siis see tõesti on, on suures piiris nii?

Tõnu, Usbekistan on pindalalt umbes kümme Eestit, kõvasti väiksem.

Jaa, näiteks meil on ju siin Darskendist Almatast, see on just need samad mäed, mida Arti nimetas, on siin vahel, eks, ja, ja ühesõnaga Kasahstan paistab, kõrgestan paistab siit, aga ühesõnaga meil on jah, tegelikult Usbeki on siin selle noh, Euraasia. Suurim turg, meil on üle kolmekümne miljoni elanikku, aga tõepoolest, pindala on väiksem, seetõttu on meil ka siis levi on tegelikult suuremal alal, meil on kuskil 2G levi ja kuskil üle neljakümne protsendi pindalast on kaetud. Ja, ja elanikkonnast juba üle üheksakümne ja 3G on jah, ka mingisugune neliteist protsenti pindalast, noh, mis on siiski ka juba midagi. Aga noh, siiski annab ikkagi, annab ikka veel ehitada kõvasti. Nii et selles mõttes meil on siin, siin ka veel palju teha. Aga noh, meil niisugust seppijoni vähem, jah, kui

Aga te ehitate siis mis keed, tõenäoliselt kõiki keelesid korraga või?

Mina ehitan kõiki 3G-d, ütleme siis 2G, 2G, 3G, 4G. Et meil on 4G sagedus on olemas ja Dushkendis on meil praegu 4G levi. Noh, siingi tuleb veel kõvasti tihendada, varsti lähme Samarkandi ja desinlindadesse ka. Aga noh, probleemiks on see, et ütleme siis terminalidest, mis inimeste käes on, alla ühe protsendi tegelikult toetab 4G-d, nii et see on nagu väga nadi. Noh, saab neid dongleid siis nagu modemeid müüa, eks, ja neid WiFi ruutereid ja nii, aga põhimõtteliselt. handsetide valik on ikkagi nadi-nadi, see, see on piduriks.

Aga 3G on ilmselt rohkem levinud, et tänapäeval on juba päris keeruline osta isegi odavat telefoni, mis ei toeta 3G-d?

Tõsi, aga meil on näiteks, natukene üle kahekümne protsendi on, on siis 3G-telefonide osakaal, nii et noh, ikkagi kuus-kaheksakümmend protsenti inimesi on kakskümmend telefonidega, või nad viletsate telefonidega paraku.

Nii, me oleme Stardisaatega eetris tagasi ning täna on meil virtuaalselt ehk üle Skype'i külas Arti Ots, kes on Kasahstani mobiiloperaatori juht ja Tõnu Grünberg, kes on Usbekistanis sama ameti peal ja mõlemad mehed Eestist sinna tööle läinud, Arti, kirjelda mulle seda Kasahstani sellist mobiiltelefoni igapäevaelu. Mina ei ole kunagi elus Kasahstanis käinud, aga ma olen käinud väga paljudes muudes... Alenevates riikides ja seal on ikkagi väga selgelt näha, et nad on seda arvuti hüpet või arvutiajastut üldse vahele jätmas ja mobiiltelefon on selgelt nagu number üks IT-seade üldse inimestelt, kas, kas see kehtib Kasahstanis ka?

See kehtib väga Kasahstanis ja, ja, ja me olemegi Kasahstani kõige suurem ISP, et, et umbes. Pooled meie klientidest kasutavad internetti ja tõesti, see internetikasutus liigub noh, sellisest. Mõnest, mõnest megabaidi, mõne megabaidi kasutajast noh, kes kasutab 2K telefoniga kuni siis tõesti, tõesti iPhone'ideni ja, ja, ja tablettideni välja. Ja võib-olla Kasahstan on selle koha pealt nagu regiooni mõttes ka pisut erinev, et. Et niimoodi linnapildis ausalt öeldes ma arvan, et Talmat-t nagu linnapildis väga Tallinnale alla ei jää, et, et kui, kui arvestada sellega, et, et autod ilmselt on natukene paremad, et kuna inimesed siin peavad väga, väga nagu lugu sellisest korralikust sõiduvahendist. Ja, ja mis puudutab seda mobiilset elu veel, et siis tõesti niisugune... Noorsugu on jätnud arvutid vahele ja päris palju on siin tablette ja meie number üks artikkel, mis me poest müüme, on ikkagi iPhone, et, et inimeste jaoks ka selline väga korralik tööriist on tähtsam, aga noh, siin tuleb silmas pidada, et Kasahstan on ikkagi regiooni kõige rikkam riik, et et siin Usbekistaniga võrreldes on seda jõukust siin noh, ma pakun, et tüüpi viis korda rohkem, et, et, et see ka. Võib-olla sellist päris keskmist ei, ei väljenda.

Aga number üks on iPhone selles mõttes, et koguseliselt või?

Noh, see, mis meie oma poest müüme jah, et, et meil on muidugi ka see valik on väga, väga selline. Ütleme, piiratud hetkel poodides, et meil on Samsung, Lenovo ja, ja, ja iPhone, et, et need. Et nendest on siis jah, iPhone number üks.

Kas see kõlab ikkagi kuidagi uskumatult, minu jaoks oli isegi uskumatu, kui Eesti Telekom saatis meile aasta esimese kvartali aruande ja neil oli ka arvuliselt number üks müüdunud telefonil ja iPhone, aga ma, ma ise seletasin seda sellega, et teistel ei olnud mingeid häid mudeleid sellel uusi turul ja teiseks, et iPhone ainult üks, aga teised killustuvad oma kahe, kolmekümne mudeli vahele laiali, et ma ei tea, kas see kehtib sinu puhul ka seal?

See kehtib ja muidugi siin tuleb ka mõista, et me müüme tõesti väga piiratud koguses muid telefone, hetkel me küll laiendame oma müügivõrku ja ütleme, et siin me oleme avamas sellel aastal noh, ütleme sellise poekontseptsiooni umbes kolmekümnes punktis, et see on väga-väga uus, et kogu see distributsioon näeb väga teistmoodi välja kui Eestis, et siin on, enamus telefone müüakse sellistel suurtel, suurtel turgudel. Kus on sada viiskümmend erinevat sellist väikest kioskikest, kes kõik müüvad samu, samu telefone, et, et väga suur osa on sellise, nagu me kutsume selliseks halliks, halliks turuks.

No kust nad tulevad

siis? No nad tulevad siit üle Hiina, nad tulevad väga palju, tuleb Dubaist, et, et Dubaiga on sellist kaubavahetust hästi, hästi palju siin. Et aga, aga me näeme ka, et siin on samasugused tendentsid nagu Eestis, et inimesed soovivad rohkem telefone osta lepinguga, noh, väga, väga sarnased sellised Euroopa ja, ja, ja Eesti tendentsid jõuavad ka, ka siiapoole.

Tõnu, räägi siis Usbekistani ja olukorrast

ka. Jaa, näiteks kui, mis puudutab näiteks seda internetikasutust, siis siin on selline lugu, et ainult seitsmend protsendil umbes elanikkonnast on ligipääs nagu fikseeritud internetile, ehk siis nagu arvuti, mis on ühendatud internetti. Seega mobiil ongi põhimõtteliselt lihtsalt ainukene võimalus, mis on vesi meie veskile. Mõistagi nüüd seesama probleem tuleb kohe vahele, et need käesolevad telefonid on viletsad. Kuigi näiteks siin Tashkendi tänavatel samamoodi, noored käivad ringi uhkelt igasuguste viimaste Androidide ja iPhone'idega. Nii et noh, ilmselt on neid, kes saavad seda omale lubada. Meie suur probleem on see, et. Me müüme ise väga minimaalses koguses terminale ainult kõige kallimad, ütleme niimoodi, või noh, üksikud niisugused paketipakkumised. Probleem on selles, et tollimaks on umbes viiskümmend protsenti, nüüd meie toome ametlikult terminale maale, maksma viiskümmend protsenti tolli. Aga ülejäänud kõik toovad mitteametlikult seljakotidega, kas siis, kas siis ka Dubaist või Venemaalt või Hiinast või ühesõnaga kust iganes. Ja müüvad neid ja seetõttu me ei suuda lihtsalt hinnas konkureerida, seetõttu praktiliselt üheksakümmend kaheksa protsenti terminalite turust on must. Nii et kahjuks jah, see on, see meid pigistab päris kõvasti, meie saame ainult nii-öelda õhku müüa.

No need mõlemad teie riigid on Hiinale kõvasti lähemal kui Eesti, eks ole, ja Hiina on ju väga kiiresti tõusev nutitelefonide tootja ja noh, vaata, et siin Samsungit kukutamas oma positsioonilt. Kas see Hiina lähedus annab teile tunda, et kas, kas seal on teie võrkudes liiguvad ringi igasugused ja ZTE-d ja, ja, ja võib-olla terve hulk või tundmatuid tootjaid, kellest eestlased pole kuulnudki?

ZTE-d on, aga ütleme neid igast ja neid ei ole eriti. Näiteks ZTE on lihtsalt sellepärast, et siin on juhtumisi üks nutitelefonide tehas, mida ei juhtu just tihti, et Usbekis oleks mõni selline tehas, aga, aga ZTE-l juhtub olema üks nihukene. Seetõttu neid telefone siin näeb nagu lihtsalt see, kuna see tollimaks jääb ära, siis need on nagu rohkem taskukohased. Arti.

No ütleme, Kasahstanis on see pilt täpselt sarnane Euroopaga, kus Samsung on ikkagi hetkel number üks meie võrgus olev telefon ja ja sellised Hiina tootjad siia väga palju ei jõua ja, ja, ja ma arvan, et siin on ka veel kerge selline vastuseis, et noh, et mitte minna nagu sellise Hiina odava kaubaga kaasa, noh, kuigi Lenovot me ise, ise müüme ja see on noh, iseenesest sellises odavamas segmendis väga hästi vastu võetud, et... Et see on ka meie üks sellistest müügi, müügi siis artiklitest siin.

Kui te vaatate oma turul ringi, kas te arvate või usute, et, et see nagu kaabliga internetifaas jääb üldse vahele nendes riikides, et, et, et 4G ja võib-olla 5G tulevad nii kiiresti peale, et nii suurtesse ja hõredatult asustatud riikidesse, eriti nagu Kasahstan, et ei olegi mõtet hakata mingit kaablit maha panema?

No ma seda päris ei usu, sest et kuigi ta on hõredalt asustatud Noh, selles mõttes niimoodi nagu üldise territooriumi mõistes, ta ei ole nagu Eesti mõistes hõredalt tasustatud, et siin on näiteks Almaty piirkond, eks ole, siin on väga väikesel maalal, elab linnas kuskil pea noh, siin erinevate andmete oli kuskil kaks miljonit ja, ja regioonis üle kolme ja poole miljoni inimese, et noh, mis siit, mis on ikkagi väga, väga nagu väiksel maaalal ja siis on veel ütleme, kuus sellist suuremat keskust ja üheksateist kokku sellist nagu rajoonikeskust. Et, et seetõttu seal ja noh, ka siin Almatõus näiteks on ikka väga kõvasti pannakse fiibrid korteritesse ja, ja ja, ja väga kõva konkurents käib nii Kasahhi Telekomi kui siin meie enda konkurendi Beeline'i vahel, kes kes väga, väga agressiivselt lükkavad just optikat, optikat eriti kortermajadesse, nii et et ma usun, et, et sarnaselt, sarnaselt teiste selliste suurte linnadega see Nagu suurtes linnades ja keskustes vahel ei jää, aga mis puudutab nüüd väiksemaid kohti, siis seal on juba täna näha, et, et keegi ei jõua sinna seda võrku ehitada, aga noh, häda on seal selles, et sinna ei lähe ka transmissiooni. Et, et väga mitmed kohad on meil täna ühendatud üle satelliidi ja noh, me teame kõik, et üle selle ikkagi sellist korralikku internetiteenust on, on väga raske pakkuda.

Kui ma siis kommenteerin Specki poolt, siis põhimõtteliselt ma arvan ka, et ega see vahele ei jää, ütleme see faas, kus ikkagi optika hakkab koju ühel päeval jõudma siin, aga, aga praegu on küll selline faas, kus on siin mingite kümnete kaupa, on selliseid väikeseid operaatoreid, kes pakuvad siis igasuguseid variante, ADS-L, viimakseid, ka optikat, eks ole, näiteks lihtsalt hinnad on nii kohutavad, et inimesed ei jaksa seda omale lubada. Näide, mul omal kodus on, on siis Wimaksi standardil, eks ole, point-to-point internetiühendus, mis mul on siis üks antenne katuse, vaatab otse teletorni ja seal on siis vastuvõtja, ja ma maksan selle ühe megabitise ühenduse eest kuussada dollarit kuus. Et see on nagu täiesti ajuvaba, selles mõttes ükski eestlane ei maksa kuussada dollarit kuus ühe megabitti eest sekundit, eks ju, me saame selle paari ilmselt euro eest. Et noh, see lihtsalt on nagu see faas, aga noh, tõenäoliselt see asi hakkab arenema, siin on ka Usbek Telecom, kes nagu üritab üht-teist ikkagi optikat maha panna ja eks see hakkab vaikselt nagu see baasvõrk ikkagi tulema, aga noh, sinna on ikkagi veel pikk maha minna.

Mis see selline turuolukord seal üldse on, et neid operaatorid on ju ilmselt palju, et riigid on suured ja vaevalt, et keegi tahab selle turu lihtsalt maha visata, et konkurents on.

No kui ma näiteks siit alustan, siis ma ütleks, et konkurents läheb üha hullemaks, praegu on selline olukord, meil on tegelikult on kuus operaatorit, näiteks kaks on küll sellised väikesed CDMA-s vana standardi peal, madalal sagedusel ja küll, mis levib hästi, aga samas noh, handsetid on kallid ja neid on hästi vähe, aga ütleme, neli mobiiloperaatorit, Veel eelmise aasta, ehk siis kaks tuhat neliteist detsembris oli kaks, ehk siis meie ja Beeline. Ja siis detsembris alustas, õieti tuli tagasi turule MTS, vene operaator MTS. Ja nüüd umbes kuu aega tagasi alustas neljas, mis on sada protsenti riigi omanduses, nagu selle Usbek Telekomi siis tütarfirma. Nii et nüüd meil on nagu neli täis, täislennuga mobiilioperaatorit, siis sisuliselt nelja kuuga kahelt neljale.

No ja ütleme, et Kasahstan siin alla ei jää, et meil on ka neli operaatorit, kellel on, kellel siis ühel on ainsana 4G võrk, et mis on ka väga korralikult välja ehitatud, mis on siis Kasahhi Telekomi tütarettevõte ja noh, lisaks sellele Tele2 Eestist tuttav, B-Line siis vene, vene operaator ja meie.

Mainisite juba mõlemad, et, et, et see turg on natukene teistmoodi kui Eestis, et hästi palju näiteks on ettemaksukliente ja noh, see on traditsiooniliselt, eks ole, olnud arenevates riikides niimoodi, kas see on ka muutumas, et kas saate, kui inimesel saab, saab lepingu, siis saab talle palju rohkem huvitavaid teenuseid müüa kui siis, kui ta ainult kõneaega ette ostab?

Noh, Kasahstanis on see kindlasti teema, et et ja me oleme ka sinna suunas liikunud, et näiteks needsamad iPhone'id ja Samsungid, mida saab nüüd lepinguga osta ja, ja me oleme ka liikumas just sinna siis sellise lepingulise suhte poole klientidega, noh, ütleme eriti äriklientides, aga ka eraklientides, et et see kindlasti hakkab sarnanema, et, et see on ka selline operaatorite teatavas mõttes noh, ütleme niimoodi, et mugavus, et, et väga... Väga mugav on see, et kui ei pea tegelema seal võlgnastega ja, ja üldse niisuguste arveldustega, et saata arveid, et kõik on selle koha pealt väga öko, et lähed, paned automaadist raha sisse ja, ja kulutad ära ja lähed, paned uuesti ja kasutad jälle, et noh, et sellepärast see mudel on selle võrra jällegu lihtsam.

Ja ütleme, siin on põhimõtteliselt sama asi, siin on küll väga karv, et Usbeki seadusandlus on hästi, hästi raske. Näiteks meil on teatavad isegi keelud, me ei saa isegi päriselt järelmaksuga teatavaid teenuseid isegi müüa ei tohi lausa, et me peame vähemalt viiskümmend protsenti võtma ette raha näiteks ja mis asi kummaline, natuke pidurdab. Ja mõistagi inimeste, noh, rahakoti väiksus on see, et nad lihtsalt ei julge mingeid kohustusi võtta, eks ole, et kuigi noh, tähendab, selles mõttes nagu Pay-As-You-Go mudeli järgi ju võivad ka noh, lihtsalt müüb minuteid ja siis võtad raha, eks ole, kuu lõpus, aga kuna nad ei ole kunagi kindlalt, palju neil raha kuu lõpus on, siis inimeste enda nagu vastumeelsus selle suhtes ja, ja meil on isegi raskusi firmade veenmiseks, et te võiksite ju maksta ju, ja pärast, eks ole, miks te peaksite ette maksma, makske pärast. nad ütlevad ei, et esiteks nad tahavad tihtipeale maksta sularahas, mis on jälle kohaliku turu omapära, eks, et sularahamajandus on ikkagi valdav, kuigi jälle järjekordselt seadus keelab näiteks füüsilistel isikutel omavahel sularahas harjeldada, siiski näiteks sideteenuseid kiputakse ikkagi pigem sedapidi ostma.

Restarti saade on tagasi eetris, meil on täna kaks külalist, Arti Ots ja Tõnu Grünberg, kes juhivad siis vastavalt Kasahstani ja Usbekistani mobiilsed operaatorid ning me räägime, milline see IT ja mobiilielu ja, ja tegelikult ka üldse elu nendes riikides välja näeb. No tegelikult, kui ma olen nüüd kuulanud teie juttu, siis... Ma tulin selle mõttega saadet tegema, et on natuke selline eksootiline ja võib-olla huvitav ja hästi erinev Eestist, aga aga ma kuulen kogu aeg, et ei olegi nagu suurt vahet, et samad tehnoloogiad, samad võrgud, SIM-kaardid, tõenäoliselt kõik on nagu samamoodi, kas, kas nendes riikides on mingisugust sellist, ma ei tea, Kasahstani äri eripära või Usbekistani äri ajamise eripära, mis Euroopast minnes tundub harjumatu?

No näiteks, kui ma alustan, siis ma ütleks niimoodi, et jah, see osa on nagu ääretult, ääretult erinev, et tõepoolest tehnoloogia on sama, paned need antennid ja ja tugijaamad püsti, eks, ja telefonid on samad Samsungid ja iPhoneid, aga ütleme, siis äri ajamise keskkond on nagu täielikult erinev. Näiteks, mis puudutab Usbekistani, siis kui vaadata näiteks doingbusiness.com-i, mida noh, väga paljud äriringkonnad või vaadatakse, hinnatakse kuidas äri ajada, Siis Usbekistan on väga, väga sügaval all, ta on kuskil saja neljakümnes vist, saja kaheksakümnest. Ja noh, probleemid on need, näiteks siin raha ei ole konverteeritav, ehk et me teenime kohalikku raha, aga tegelikult, kui sul on vaja osta näiteks Varuta eest tugijaamu, siis me ei ole võimalik seda vahetada ringi dollariteks või eurodeks. Ja, ja see tekitab kohutavalt palju peavalu ja näiteks isegi me teenime head kasumit, aga me ei saa seda maksta omanikele välja, kuna lihtsalt see raha ei, ei ole ringi muudatud, keegi ei taha kohalikku raha. Nii et sedalaadi spetsiifilised probleemid hästi suur bürokraatia, näiteks ühe tugijaama püstitamiseks meil läheb kuskil poolteist aastat lihtsalt template ajakirja, allkirjade peale. Et nagu see on nagu väga, väga keeruline, väga eriline.

Aga mida te teete siis, Tõnu, selle raha olukorraga, et see on ju päris veidul olukord, kuidas te siis, kuidas siis omanikud nii-öelda raha välja võtavad sealt, et kas sa pead saatma iga kuu tonnide kaupa mingeid heegeldatud linikuid Euroopasse või?

Traagika ongi see, et siiani peale sellest hetkest, kui Ucell alustas siin kaks tuhat kaheksa aastal ei ole see entlik raha saadud välja võtta. Ja, ja see on mõistagi, noh, siiani on investoritel olnud nii-öelda pikka meelt, eks. Et oodata, et ühel päeval see veel juhtuda, see võibki juhtuda, et vähendab noh, on positiivseid. Nii-öelda meeleolusi ka valitsuse tasemel, et ehk see nagu eemaldatakse või, või see läheb natuke kergemaks vähemalt. Aga noh, me investeerida siiski saame näiteks suured vendorid, nagu me ostame põhiliselt Ogialt ja Ziti-lt ja, ja siis Huawei-lt, Ziskolt. Nendele on leitud lihtsalt ikkagi valem, et meie maksame siis kohalikku raha, neil on siis omad, nad leiavad siis kas mingid eksportöörid, kellel juhtub olema vaba valuutat, siis vahetavad seda ise ringi, et noh, tegelikult elu ei seisa sellepärast, aga ta lihtsalt on niivõrd, niivõrd palju keerulisem. Et, et lihtsalt seetõttu on siin nagu, näiteks siin välisfirmasid vast ei ole, siin ei ole mitte ühtegi välispanka näiteks ja enamik firmad, kes siia on tulnud, on pigem, kipuvad lahkuma, mitte juurde tulema.

Marti, kui sa kuulad seda juttu Kasahstanis, kas tuleb tuttav ette või on teil vastupidi?

No ütleme niimoodi, et, et kui ma Tõnuga olen ikkagi saanud siin trehvata ja rääkida, et ütleme, Kasahstan on selle koha pealt täiesti nagu öö ja päev, et... Et siin jälle vastupidi siia, riik väga tõsiselt teeb tööd sellega, et tuleks juurde välisinvesteeringuid, muuta seda keskkonda läbipaistvamaks. Ja, ja et, et selle koha pealt on, on, teeb valitsus väga kõva tööd. Aga kui noh, ütleme ärikultuuri rääkida, siis bürokraatia kindlasti on olemas, aga ütleme, mitte nii massiivne kui, kui Tõnul, aga noh, ka meil kulub umbes kolm kuni kuus kuud, et, et kõik vajalikud dokumendid, mõõtmised, kes kõik peavad siin kohal käima ja, ja aktsepteerima. Ja ka muidugi, ka selline äriline kultuur ja, ja näiteks, et kui kohtumist kokku lepitakse, siis saadetakse ikkagi kiri, et noh, et ei ole niimoodi, et helistad või saadad SMS-i kolleegile, ütled, et kuule, ma Hendriku käest sain su numbri, et kas saame homme kokku, et ei, tuleb ikka viisakas kiri allkiri all

ja... Sa mõtled paberkiri või?

Paberkiri saadetakse jah, näiteks, et kui... Siin soovib minuga üks partner, just praegu sain teada, et üks partner soovib minuga kokku saada, meie suur partner, siis ta ei saada niimoodi e-meili niimoodi lohkalt, et kuule, et kas saad tulla. Et, et ütleme, et sedasorti formaalsust on, on suhtes rohkem. Aga samas on muidugi ka need ettevõtted ja ettevõtjad, kes on väga palju läänefirmadega seotud, et seal käib asi ikka niimoodi, et saadad SMS-i ja ja, ja kui siis kirjutad meili ja, ja üldiselt reageeritakse, aga jah, et, et selline Ütleme, et kohalik, kohalik eripära on ja, ja sellist ka, muidu sellist tseremo, tseremoniaalsemat suhtlemist on, on, on selle võrra rohkem, et näiteks ka ministeeriumites ja et seal ikkagi käib selline protokoll, käib, käib asja juurde, millest võib-olla siin Eestis või noh, seal Eestis siis on, on juba noh, nii-öelda edasi liigutud või polegi tegelikult teist väga, väga olnud.

Kas töökeel ja elukeel on vene keel või, või inglise keel teil?

Firmasiseselt on ikkagi töökeeleks inglise keel, kuigi tuleb tunnistada, et ega pooled inimesed või rohkem, eks sellest keelest eriti midagi ei tea. Nii et noh, teine siis on vene keel, eks, mida on hea ka, hea teada. Ja maistagi kolmas või kohalik keel, usbeki keel, millest mina ei tea õhkugi, kuigi ta on teed türgi keele juurtega, nüüd ma natukene nagu midagi ma, ma tönkan, aga no üli-vähe, üli-vähe, eks. Nii et põhimõtteliselt jah, ikkagi nagu töökeel on inglise keel. Vene keel vajalik, aga inglise keelt räägivad tegelikult ikkagi ainult nii-öelda noh, ütleme kõrgema astme töötajad, kelle lausa valik tegelikult kriteeriumiks, see peab olema, muidu vist ei saa asju öelda.

No ütleme, Kasahstanis on olukord suhteliselt sarnane, et võib-olla see hulk, kes räägib inglise keelt, on natukene suurem, aga kui kuhugi regiooni minna, siis üldiselt. Ma olen ikka palunud kätt tõsta, enne kui ma rääkima hakkan, et kui palju saavad aru sellest, mida ma praegu küsin, noh, siis küsides seda inglise keeles, et ma saan aru, et ikkagi noh, kaks inimest tõstab käe püsti, et siis pole mõtet nagu edasi inglise keeles rääkida, siis tuleb vene keele peale üle minna, aga ütleme, siin koosolekud enamasti on ikkagi inglise keeles ja, ja mis on küll väga positiivne, on see, et kogu dokumentatsioon on inglise keeles. Et, et kõik presentatsioonid, kõik materjalid tehakse inglise keeles ja, ja see võimaldab ikka sellist. üldpilti, näiteks intranet on inglise keeles ja, ja, ja sellist üldpilti saab ikka paremini tänu sellele tajuda.

Kui palju te oma ameti tõttu satute pealinnadest välja, noh, pealinnad on üks asi, eks ole, aga kui sa ikka sõidad oma autoga või võib-olla isegi lendad kuhugi kaugemasse punkti, siis sa näed ilmselt hoopis teistsugustel olnud, milline see pilt on?

No see pilt on, on üsnagi erilinev, ma ütleks. Et ütleme, pealinn Tashkent on, on ikkagi korralik, noh, ta on ilus, puhas, korras, turvaline, kuigi ta näeb näts nagu selline nõukogudeaegne välja, eks, kui noh, vaadata nagu eestlase pilguga, aga see selleks, aga vähemalt ta on korras ja ilus. Ja elektrit on, eks ole, ja vett on ja kõik, aga nagu nüüd, mida rohkem väljapoole minna, seda rohkem see pilt muutub. Elekter kaobab ära näiteks, mis on tõsine probleem Usbekistanis ja. Ja seda on üsna vähe, ütleme näiteks talveperioodil, kus on vanad võrgud, lihtsalt ei pea vastu. Ja, ja noh, ühesõnaga see pilt muutub, üks väga põllumajanduslik on, on elu ja inimesed elavad noh, enam-vähem niimoodi peast suhu ikkagi maapiirkondades.

No ütleme, et Kasahstanis on lihtsalt pilt väga erinev, et mina ei elagi pealinnas, et Almatyõ ei ole mitte pealinn enam juba seal kas üheksakümne kuuendast aastast alates, et, et Astana on pealinn ja tänu sellele on sellised Siin on ütleme, kuus sellist nagu ütleme, suurt keskust, mis on väga erinevad, et Läänes on õlitootmine, seal on üle kümne protsendi elanikest on välismaalased, see on hästi-hästi jõukas, noh, seal on kohe tunda nafta-lõhna, et et ma just sain ühe meie kliendiga seal kokku, ütlesin, noh, meil on niisugune tore ettevõte, Londoni börsid noteeritud ja et ikkagi noh, suur ettevõte ja siis ta ütles, et nojah, et meil on ka niisugune suur ettevõte, et me anname, anname nelikümmend kolm protsenti kogu riigi tuludest, ühe ettevõtte maksud. Et noh, ma sain aru, et noh, meil nagu pole nagu millestki edasi nagu selles osas, osas rääkida, et üks naftaettevõte näiteks. Et, et jah, et, et nagu see piirkond on väga teistmoodi ja siis on niisugune tööstuslik piirkond keset Kasahstani ja, ja siis noh, ütleme lõunas on selline juba lähemal Taškendile, tegelikult see Kasahhi piiri ääres on selline linn nagu Šimkent, mis on siis ajalooliselt olnud niisugune jõukas kaubavahetus ja, ja põllumajanduslik piirkond, et kus kõik siis juba täna tulevad värsked tomatid ja sidrunid ja, ja kõik selline kraam.

Just see nafta jutt tuletas mulle meelde ju, et, et Kasahstan, Usbekistan asuvad küll lähestikku, aga väga erinevad riigid, et Kasahstan on numbrite järgi vähemasti üks kolm-neli korda rikkam kui Usbekistan, Tõnu, kas see on näha?

Jah, see on näha muidugi, ütleme, mida Usbekis on, on esialgu nüüd kaasi, aga see kaasaidetavalt on maksimum paarkümmend aastat, kui seda kasutatakse nii nagu praegu. Noh, ta läheb lihtsalt asja ette, ta sellega noh, köetakse talvel maju ja, ja suvel tehakse elektritena, ühesõnaga ta on nagu kõige ees. Ja siis on veel kulda, mida nad kaevavad, on viies, suuruselt viie, viies kullakaevandaja maailmas. Aga see on ka enam-vähem kõik, sest siin, siin oli õli, aga see õli on, või no nafta, tähendab, on otsa saanud praktiliselt ja, ja siis on siin siis. Puuvillakasvatus, mis tegelikult on noh, ilmselt ühel päeval ka nagu möödanikuks saab. Et siin ei jätku enam vett sellele, kuna selle araali veri on juba tühi, eks ole, ammu ja kogu see Pakistan, mis tegelikult on siis. Nagu ida, vabandust, lääne, Usbeki suur piirkond on praktiliselt tühi, paljas ja hästi vaene. Kuna lihtsalt vett ei ole, põllumajandust ei ole, süüa ei ole. Siis, siis tegelikult jah, siin ei ole eriti noh, Kasahstan on kindlalt, kindlalt juba maavärade poolest rikkem, pluss muidugi mõistagi äri, äri mõttes.

Milline see Usbekistani muutumine on viimasel ajal nagu olnud, et kas need asjad seal lähevad pigem ülesmägega, kas tegu on kasvava majandusega või, või tõmbab kokku?

Vaat siin on, siin on hästi kummaline probleem, on see, et statistikat ei ole võimalik saada ja, ja seda, mida on saada võimalik, seda ei ole võimalik uskuda. Et tegelikult põhimõtteliselt numbrite järgi jah, majandus kasvab kuskil seitse, kaheksa protsenti aastas. Aga nüüd probleem on selles, et kui me vaatame. Näiteks seda kohaliku raha kurssi dollari suhtes, see on praegu näiteks kaks tuhat nelisada kohalikku raha on üks dollar, siis tegelikult, mis on juhtunud viimase ühe aastaga, see vahe on nagu musta kursiga, mis tegelikult rahvas nii-öelda vahetab raha tänaval, on kasvanud peaaegu seitsekümmend, kaheksakümmend protsenti ja see on nagunii meeletult suur, et, et kui sa arvestad tegelikult tegeliku väärtuse, siis inimeste elustase tõenäoliselt on läinud kõvasti tagasi, mitte edasi.

No nii palju, kui ma ise olen sattunud endisele Nõukogude Liidu aladele, viimasena tuleb meelde mulle käik Armeeniasse, kus oli, no Armeenia on muidugi hoopis teistsugune riik ka, aga noh, seal oli väga selgelt näha, et, et selle regiooni, selle riigi keskus on tegelikult Moskva. Et kõik käisid ikkagi Moskvas tööl ja nädalavahetuseks tulid nad siis sinna Armeeniasse tagasi ja sõitsid oma uhkete autodega Jerevanis ümber ooperimaja ringi hästi aeglaselt. Et kas, kas seal teie riikides on ka näha, et mis see keskus on, kas ikkagi, kas Venemaa mõjud ja Moskvaga sellised ka kultuurilised, majanduslikud mõjud on suured või on tegemist rohkem iseseisvate riikidega?

No Kasahstani puhul on kindlasti tegemist iseseisva riigiga ja, ja just seetõttu, et tänu sellele naftale on, on Kasahstan võimeline täiesti iseseisvalt, iseseisvalt toime tulema, et, et isegi praegusel sellisel tõsisel tõsisel keerulisel, majanduslikus mõttes keerulisel ajal, et kuna noh, Vene kriis paratamatult mõjutab, kuigi otseselt sanktsioone ei ole, on ikkagi Kasahstanil endal reserve rohkem kui Venemaal. Et, et, et selle koha pealt suudab Kasahstan olla iseseisev, aga ütleme, et ega Kasahstani valikud väga lihtsad ei ole, et, et kui vaadata seda geograafilist asukohta, siis noh, kellegiga sa pead ju, ju liitlane olema ja... Ja ega ütleme, et siiapoole väga keegi Euroopa Liidu lippu ei ole lehvitanud või, või ka väga NATO lippu, et et noh, siis on valikud kas olla Hiinaga paadis, eks ole, mis on väga ohtlik noh, nii palju väitsele riigile ikkagi, et siis selline reaalne, reaalne side ja sellised pragmaatilised suhted on, on Venemaaga, aga aga väga ütleme, et sellist Vene mõju või noh, kes nagu poliitilist mõju siia kindlasti ei, ei tule. Ja ka inimesed siit Moskvasse tööle ei käi. Et kui päris aus olla, siis on asi juhtunud risti vastupidi, et, et tänu sellele valuutakursi muutusele Venemaal on täna väga paljud Vene professionaalid tulemas Kasahstani, kuna siin ei ole neil tööluba vaja tänu tolliliidule, et noh, mis see on natuke Euroopa Liiduga sarnane süsteem.

Siin on selles mõttes, see osa on sama, et tegelikult Usbekist on väga iseseisev riik ja nad ei. Ei, selles mõttes teevad oma poliitikat täiesti ise, neid nagu ei, noh, mingid välismõjud väga ei huvita. Aga Venemaaga on veel siiski see majanduslik side üsna tugev, näiteks kuskil väidetavalt mingi paar miljonit Usbeki kodanikku töötab ikkagi Venemaal. Kuigi on fakt see, et nad teenivad needsamad rublad, mis nad teenisid, ütleme, aasta tagasi ja praegu nende rublade väärtus, selleks, dollarites on peaaegu olematu. Või noh, ütleme, alla poole, eks, või, või poole ümber. Seega osad tulevad juba tagasi ja tegelikult seda nagu natukene ei kardetaks, ega kohapeal, et tegelikult, kui tulevad siin sajad tuhanded noored inimesed tagasi, siis tegelikult, mida neile kohapeal teha anda. Et juhul, kui nad tulevad siia lihtsalt ja istuvad käed hõppes, siis kas võib tekkida mingeid rahutusi või mida väga kardetakse. Nii et see osa on, on jah, ütleme sõltuvuses, kuskil umbes viisteist protsenti GDP-st on siis, on siis kogu see nii-öelda raha, mis tuleb Venemaalt töötajatega, vot see ei ole nagu ülisuur, näiteks Tadžikis on see mingi kuuskümmend protsenti ja Nepaalis, kuskil Araabias tööl käijatel on mingi vist nelikümmend või viiskümmend protsenti. Et aga noh, siiski, kui viisteist protsenti on suur asi, kui see ära kukub, siis see on ikkagi tunda.

No teie olete suhteliselt hiljuti, läksite sinna, eks ole, pool aastat või, või natukene rohkem, olete mõlemad

Seda on peaaegu lootsetu öelda, sest et me elame nii-öelda päevakaupa, ma pakun, et noh, see, see keskkond on ikka meeletult intensiivne, ääretult keeruline ja. Ja noh, tõeline energiapomm peab olema, et siin niimoodi aastaid vastu pidada. Aga ei noh, põnev on, selles mõttes elu on nagu sõiklusfilmis ja ma arvan, et selles mõttes, eks me elamegi päevakaupa vähemalt. Vähemalt ma arvan, et me kukki ei tea vist, eks Arti ütle enda eest, aga, aga ega me kukki ei tea, kauaks me siia, siia jääme.

Jaa, just nimelt, et, et mis ma olen oma inimestele öelnud siin, et eks see sõltub, sõltub väga palju neist, kauaks ma siia jään, et aga noh, lisaks sellele see sõltub ikka kõikidest muudest asjaoludest ka, aga, aga noh, üldine poliitika on see, et väga selliseid lühiajalisi tegevjuhte ei ole nagu ettevõtetele vaja, et et eks me proovime siin ikka vähe pikemalt vastu pidada, aga, aga kuna see keskkond on nii ettearvamatu, nagu Tõnu ütles, ja see energiakulu on ikkagi Ma võiks öelda, et ikka täiesti teises kohas, et ma ei, ma ei mäleta, et ma iial oleks nii palju tööd teinud, et, et, et, et see on ikka täitsa teistmoodi. Et seetõttu on raske, raske ennustada.

Selge, no meie saateaeg igatahes on läbi, soovin siis palju jõudu kauges võõras keskkonnas vastupidamiseks ja arenemiseks, saatekülalised olid meil Arti Ots ja Tõnu Grünberg, kes juhivad vastavalt Kasahstani ja Usbekistani mobiilioperaatoreid ja üritavad seal erinevaid geesid käima lükata. Saatejuht oli Henrik Roonemaa ja kuulmiseni jälle nädala aja pärast.