AI_pealkiri: Taavi Talve Teliast: kuidas korraldada turvaline kaugtöö ettevõttes

Lae endale App Store'ist või Google Play poest tasuta uus raadiokuku rakendus ning sinu nutitelefoni jõuab lisaks otse-eetrile ka mugav ja praktiline järelkuulamine, kõik ühest kohast.

Tere, ilusat laupäeva pärastlõunat, on kahekümne kaheksas märts ning Restarti saade alustab. Täna stuudios saatejuhti Henrik Roonemaa ja Mart Parve, Taavi Kotka me oleme saatnud komandeeringusse, aga meil on see-eest külaliseks teine Taavi, ja kes on Taavi Talve, kes on Eesti Telekomi IT tootejuht ja me räägime täna, keerutame ümber sellise teema nagu kaugtöö ja kaugelt töötamine ja kaugel olemine ja kogu selle krempli haldamine nii töötaja kui ettevõtte vaatest. Me oleme jõudnud maailmas tänu tehnoloogia arengule õnneks sellisesse olukorda, kus ei ole nii erakordselt tähtis paljude ametite puhul, kas sa oled kontoris või sa oled teel sinna või sa oled teel sealt ära või lennujaamas või paljud meist saavad ja paljud meist on sunnitudki tegema tööd kusagilt kaugelt, aga Aga kuidas see masinavärk kõik toimib ja kuidas see paremini toimima panna, selleks me täna siin kolmveerand tundi oleme, et sellest rääkida, nii et ilmselt ei tule väga süva IT-juht, IT-jutt, et kellel on kokkupuuteid nende teemadega, siis võib kuulata küll.

Ma arvan, et, et see on sulle erane märkus, et ei tule süvitsi IT-jutt, sellepärast et kui sa ka mainisid, et tehnoloogia areng on teinud võimalikuks selle, et inimestel on, on võimalus nüüd teha tööd kuskilt kaugelt, olgu siis kodust või mõnest kodukontorist või kaugtöökeskusest kuskilt Siis tehnoloogilise probleemiga niivõrd tegemist ei olegi, sellepärast see tehnoloogia on olemas olnud ju noh, laialt kasutusel Lääne maailmas viisteist aastat ja rohkem, mis võimaldaks kaugtööd, iseenesest ei ole midagi uut, ei grupitöö tarkvarades, ei telekonverentsides, odavates internetikõnedes, mitte milleski, mitte, mitte milleski sellises ei ole tegelikult iseenesest uut, aga samas suurt kaugtöö plahvatust ei ole selle tehnoloogia leviku kiust toimunud ja paljud arvavad, et, et see on pigem selline organisatsiooniline ja, ja juhtimislik probleem, mitte tehniline probleem niivõrd

No eks sellistes asjades tihtipeale just IT ja, ja ka telekomi firmad on, on esirinnas, et nende, nii see uus tehnoloogia ja see teadmine jookseb kõige enne sisse ja seal kipuvad töötama ka inimesed, kes nagu väga tahavad ja on nõus õppima nii palju, et seda, seda süsteemi katsetada ja neid kipuvad ka juhtima, siis inimesed, kes peavad seda oma klientidele müüma ja katsetavad oma töötajate peale järgi, et meil on hea Taavi ja Talve käest küsida, et kuidas siis teil on, kas on veel inimesi seal Eesti Telekomi kontorites tööl ka või...

Tuul olub.

Tuul olub jah.

Tere minu poolt ka ja ütleme niimoodi, et mõnel päeval ikka tegelikult tuul täitsa ulub ja, ja see nii-öelda väljaspoolt kontorit töötamine on, on, on tõesti selline võimalus, mida väga paljud kasutavad, eks, eks see paljuski sõltub nagu sellest, milline on sinu töö iseloom ja kui sa oled meie esinduses ja, ja ootade klient tuleks sinuga rääkima, siis, siis paraku sa kodus seda teha ei saa, kuigi luugimüük on, on olnud täitsa arutlusel.

Mis asi? Luukimüük, mis see tähendab?

See tähendab noh, nii nagu vanasti oli, et kui pood kinni pandi, siis sai, sai nii-öelda luukist kas siis seda kaupa, mida päeval ei saanud või siis nii-öelda Öösel kaupa käia.

Tähendab öösel, kuhugi Elioni luugi, Eesti Telekomi luugi juurde ütleb, pole mulle üks serveri majutuspakett ja ärikliendi netivendus.

Kas, kas seda võib nüüd vaadata nagu teatud määral tööandja reklaamina, et, et Telekomi tööle minnes on võimalus osaleda sellises vahvas asjas nagu, nagu kaugtöö või, või kellele teil seda, seda, seda mõnusat kraami nagu kaugtöö jagatakse seal firmas?

Tegelikult see jagatakse nagu kõigile ja, ja ta, nagu ma ütlesin, et ta sõltub paljuski sellest, et, et milline on sinu töö iseloom, et kas sa, kas sa ootad seda, et klient tuleb sinuga rääkima või või sa oled pigem nagu selline, kes, kes teeb oma töö ära ja siis läheb seda kas siis kolleegidele või klientidele rääkima. Ja, ja kui sul on see võimalus nii-öelda oma tööd juhtida, siis tegelikult on sul võimalus ka, ka kaugtööd kasutada.

No mitu päeva nädalas või kuhus sina siis kodus töötad?

Mina olen selles mõttes võib-olla paha näide, et, et minu jaoks on kodu niisugune keskus, kus, kus ma nii-öelda lasen ennast lõdvaks ja ma tööst nagu väga mõelda ei taha ja, ja ma pigem teen nagu kontoris tööd, kuid kuna see kodukeskkonna annab mulle teistsuguse nagu fokusseerimise võimaluse või teistsuguse mõtteviisi, siis, siis ütleme sellisteks, teistmoodi lähenemisteks ma ikkagi kodus tööd teen ja ma arvan, et, et kuus see võiks olla üks paar, kaks, kolm neli viis korda, kui ma tegelikult teadlikult ütlengi, et ma täna olen kodukontoris ja kui väga vaja, siis sõidan kuskile kaugele.

Kas teil on sisse saetud mingisugused spetsiifilised kaugtööpõhised, kas siis organisatsiooni juhtimissüsteemid või mingisugused tehnoloogilised süsteemid, mis te olete juurutanud just nimelt selle jaoks, et inimesed saaksid kaugtööd teha?

Ega meie süsteemid on, on üles ehitatud paljuski nii, et, et need on nii-öelda veebipõhiselt ligipääsetavad, et väga paljude keskkondade kasutamiseks on küll vaja, et ma looksin turvalise ühenduse oma, oma kontori sisevõrguga, aga ka need rakendused ise töötavad paljuski nagu veebipõhiselt, Mis tähendab, et kui mul on turvaline ühendus olemas, mul on luba, siis ma tegelikult saan oma kõiki dokumente, andmeid, detaile, infosüsteeme ja keskkondi üle interneti kasutada.

See on ilmselt päris suur hüpe ühe, ühe tavalise firma jaoks, noh, Telekom on... teistmoodi ette võtta, selles mõttes, et kui me võtame ettevõtte X ja läheme sinna ja küsime, et kas teil kõik süsteemid on sellised, et kõik teie töötajad saavad turvalist kanalit pidi kõikidele materjalidele ligi, siis tõenäoliselt see vastus on ei, ma ei usu, et see oleks täna paljudes Eesti ettevõtetes nii või ma ei tea, mis teie arvate?

Ma usun küll, et tegelikult selle asja ülesehitamiseks läheb päris palju ressurssi ja, ja teadmist, mida mida väga paljudes ettevõtetes üldse ei olegi, et kui me vaatame nagu keskmist ET, Eesti ettevõtte IT-teadlikkust, siis siis see on suhteliselt tegelikult madal, olgugi see, et me oleme suhteliselt IT-riik ja, ja WiFi on, on sama igapäevane nagu õhk, mida me hindame, siis, siis tegelikult see nii-öelda mõistliku IT toimetamise vaates oleme suhteliselt ikkagi veel õppimise rollis.

Mis on IT poolelt, noh, mina näen küll nii, ja nii palju, kui ma olen uurinud kaugtöö valdkonda, siis näen väga palju organisatsioonilisi ja juhtimislikke takistusi kaugtöös, ehk siis väga lihtsalt öeldes, et Et noh, kuidas ettevõte võiks siis garanteerida selle, et see inimene, kes on saadetud kaugtööd tegema, aga mingit tööd seal teeb, mitte, mitte lihtsalt niisama ei pikuta, kuid kui ikkagi rääkida nendest tehnilistest tõketest, siis mis on kõige suuremad tehnoloogilised IT-väljakutsed, mis on kaugtöös?

Ma arvan, et, et võib-olla see kõige suurem küsimus on nagu turvalisus, sest, sest kui me hakkame kaugelt seda tööd tegema...

Aga VPN püsti, jah. Kuule,

ega see ei ole nagu sugugi nii lihtsalt tegelikult, et juba ma arvan, tähe ja lühend VPN enamusele ajab juhtmeid üsna krussi.

Just täpselt, ja, ja teine küsimus on, on see, et et kui, kui sina tead, mis on VPN, milleks seda vaja on ja, ja hindaks seda, et VPN pakub sulle andmete kasutamisel turvalisust, siis väga paljude inimeste jaoks need andmed, mida ta kasutab, See mõte, et ma peaksin seda kuidagi kaitsma, on, on üldse ära jäänud, et, et noh, kõige parem näide on võib-olla meie mobiilseadmed, et ma tean väga, väga paljusid ettevõtteid, kes lubavad oma töötajatele e-posti lugeda mobiilist, aga mitte keegi ei, ei, ei küsi oma töötaja käest, et kuule, et kas sa ikkagi tegelikult nagu parooli ei ole, ma telefonile peale pannud, et et kui ma saan oma telefoni nüüd klubis õhtul ära kaotada, et, et järgmine hommik ma ei peaks meediast lugeda meie finantsandmeid, on ju. Et, et tegelikult need väga baasmõtted on, on seal tegelikult puudu ja, ja kuigi ütleme, kaugelt töötamine, see on väga lai mõiste, on väga paljudes ettevõtetes lihtsalt ka, ka näiteks e-posti lugemise vaates olemas, siis turvalisus on seal tegelikult täiesti puudulik.

Kas läheme probleemide juurest lahenduste juurde, kui me võtaksime mõned tüüpjuhtumid, kui siis näiteks ma arvan, et suurtel ettevõtetel Eestis on siis oma IT-konsultandid, oma IT-ettevõtted või oma IT-osakonnad, kellelt ostetakse selliseid asju, aga võtame sellise väiksema või, või keskmist sorti ettevõtte selliseid, kus Kus Eesti ettevõtjad ka tahavad palju uusi asju katseta, uusi asju katsetada ja mis, mi, millest peaks siis nagu ettevõtte pihta hakkama, et siis tekitada oma töötajatele sellist turvalist koostöötamise kohta selles infotehnoloogilises maailmas, kas on mingeid tüüplahendusi, kuhu minna selle, selle küsimusega?

Noh, see kõik hakkab tegelikult pihta analüüsist. Ja, ja küsimus on selles, et, et kui me muudame oma ettevõtte kontori seinad läbipaistvaks, et sealt hakkab nii-öelda andmeid väljapoole minema, siis selge on see, et kõigepealt tuleb analüüsida seda, et millised on need andmed, mida me üldse nii-öelda lubame väljaspoole anda, kas see on kogu meie ettevõttes olev infovahetus või see on tegelikult nagu piiratud hulgas ja tegelikult ka inimesed, kellel me lubame väljaspool ettevõtete andmeid kasutada, kas see on nende jaoks absoluutselt vajalik, sest noh, kui Kui me räägime näiteks Telekomist, kus on väga palju erinevaid tüüpi ja tu, nii-öelda turvatasemega töötajaid, et kas me peaksime lubama näiteks esinduse töötajal kodus ligipääsu meie andmebaasidele lihtsalt sellepärast, et ta saaks nii-öelda õhtul võib-olla hobitega tegeleda. Kuna selgelt me seda lubada ei saa, siis see ei ole ka lubatud. Samas kui, kui mina, kes, kes peab panema kokku näiteks mõne teenuse dokumentatsiooni või lepinguid ja mul on vaja konsulteerida mõne nii-öelda infokelluga, mis on meil andmepankades olemas, siis minul selgelt peab see olema ligipääs. Aga, aga see, et mulle see ligipääs on antud, see tähendab ka seda, et mulle nii-öelda minu käest nõutakse vastutust, et need andmed ei läheks kuskile nii-öelda jalutama. Eks see analüüs on tegelikult esimene samm, mida selle juures teha. Ma

tean seda, ega nad seda esimest sammu ju ka ise ei tee, et kui me võtame noh, ettevõtte juhi, kes ei tegele IT valdkonnas, kes ei ole IT teadlik, et et ma kujutan ette, et ta ikkagi peaks, eks ole, minema leidma kellegi, kes talle seda analüüsi siis nagu hakkab ära tegema, tuleb ettevõttesse sisse ja istub seal võib-olla nädal aega ja vaatab, millega seal üldse tegeletakse.

Just, et, et selles mõttes, et, et siin peab olema ka selge küsimus see, et kas see kaugelt töötamine sellele ettevõttele ja, ja sellele inimesele annab juurde või, või see on lihtsalt niisugune nice to have feature. Või noh, nii-öelda mõnus, et me saame seda teha, aga, aga tegelikult see mingisugust sisulist kasu ei anna.

Aga mis kasu üldse annab kaugelt, et ma mõtlen, hakkasin ütlema, et me võiksime seda, sellest me ei ole nagu üldse rääkinud, et me võtame kuidagi a priori ja mitte ainult meie siin, vaid seda tihti võetaksegi niimood Kaugelt töötamine, jube lahe, hakkame pihta, kõlab moodsalt, kakskümmend, kahekümne esimene sajand, on sellel teie arvates tegelikult üldse mingisugust nagu kasu või?

Kas sellest, kindlasti on sellest, on sellest erisugust kasu, kuid, kuid see on selline nagu kompromisside küsimus, et sellest on mingisugust kasu ja, ja servast, eks ole, kui me kuulsime turvariskidest, on sellest ka mingisugust kahju, et et seal tuleb neid, neid riske ja võimalusi, mis see asi loob, tuleb, tuleb balansseerida, on selliseid valdkondi, kus kaugtöökohta ei saa küsida, et kas sellest on, on kasu või, või kahju, on valdkondi, kus lihtsalt teistmoodi... Ei ole võimalik leida töötajaid, sellepärast et et talendid on, on muutunud aina ninakamaks, neil on globaliseeruvas maailmas aina rohkem võimalik valida endale tööandjat ja lihtsalt ettevõttel X ei ole võimalik endale saada tööle talent Y, pakkuda talentidele sobivat töötamise võimalust ja nii mõnigi talent Näiteks võib-olla mõni superprogrammeerija tahab töötada näiteks Tenerifer. Ja seega, kui on soov talle tööle pakkuda, siis tööd pakkuda, siis ta, siis ta töötab sellise ettevõtte jaoks, mis on nõus sellega, et see töötaja on kuskil näiteks siis juhtumisi Tenerifer koos oma perega, ja töötab sealt ja, ja, ja kuna talent, kuna talentide müük on sellises valdkonnas või, või talendid on ettevõtte jaoks niivõrd suur konkurentsieelis või niivõrd oluline ressurss, ilma milleta ei ole võimalik edukas olla, siis ettevõtted pingutavad, et neid talente siis saada endale niimoodi pard

Okei, no see on kindlasti üks hea põhjendus, eks ole, et kui sul on jah, et sa palkad kedagi, kes, kelle, kelle jaoks see on elementaarne. Huvitaks ka nagu olemasolevate töötajate jaoks, et on vist, ma olen küll näinud igasuguseid uuringuid, et, et kord loed, see on nagu selle šokolaadi kahjulikkuse või kasulikkusega, et kord loed, siis uuring ütleb, et jube kasulik, kui inimesed saavad vahepeal kodus töötada, siis loed, siis, siis järgmine uuring ütleb, et ei tea, et sealt ikka mingit mõõdetavat kasu ei tule, et inimesed laisklevad kodus, kas selles on kokku

Noh, selles, raske on seda sellise ühe konkreetse uuringuga mõõta, sellepärast et kui meil on näiteks üleeuroopaline organa, müügiorganisatsioon, kus müügiesindajad töötavad siis nagu igasugustes noh, hajus piirkondades ja peavad keskkontorisse aru andma, siis siis noh, loomulikult nad teevad kaugtööde, siin ei ole valikut ja me ei saa öelda, et me otsustasime, et, et lugesime ühte uuringut, et see vist ei ole ikka nii kasulik selle uuringu järgi, et me kutsume nad kõik näiteks seal Tallinnasse kokku ja siis hakkame neid iga hommik lennukiga üle Euroopa laiali saatma, et see on, et see on absurd, et on kindlasti ka selliseid, selliseid kohti, kus see on kasulikum ja on sellist tööd, mida siis näiteks noh, kui tegemist noh, näiteks hea näide on võib-olla klienditeenindajaga, siis ta lihtsalt, kes siis füüsilise klienti teenindab, noh, loomulikult tema puhul see siis ei ole kasulik, sest selleks, kui, kui klient tuleb kontorisse, seal ei ole teenindaja, et siis, siis klient pettub.

Taavi, kas Telekom on üks selliseid ettevõtteid, kes võiks nagu kogu selle paketi otsast lõpuni ära teha või?

Jah. Et noh, ütleme, et Telekom on Eestist lihtsalt nii suur ajalooliselt ja, ja eks meid ole ju süüdistatud monopoolses seisundis ja nii edasi, aga, aga me lihtsalt oleme nii suur ja me, me oleme nii-öelda oma seda nii-öelda menüüd ajanud nii laiaks, et, et tegelikult alates sellest klassikalist Intertee ühendusest kuni lõpuks selle tööriistani välja, kus sa tegelikult nagu tööd teed, on, on, on meie menüüs olemas ja, ja Telekom suudab ettevõtte jaoks selle ära lahendada.

Et ma siis, kas ma võin hääldada, et teil on ka klientide hulgas olnud selliseid juhtumeid, et tuleb mingi mitte-IT firma ja, ja, ja palubki seda asja nagu hakata korraldama, siis see algabki analüüsist ja lõpeb sellega, et täitsa tavalised reatöötajad, mitte-IT töötajad teevad kuskilt kaugelt tööd ja see kõik on turvaline ja toimib?

Jah, meil on neid kliente, kes, kes meie poole on pöördunud sellega, et, et nad tahavad lahendada omal selle töötamise protsessi kuidagi teistmoodi ja, ja kas see on siis sellega, et nad on vähendanud nii-öelda klassikalises mõistes arvutite arvu ja, ja toonud juurde terminalarvutite vaate või on, on see, et tegelikult inimesed on väljaspool kontoreid ja neil on vaja ligipääsu selleks, et, et pääseda kas siis failidele või, või mingisugustele andmetele turvaliselt ligi, Ja, ja, ja, ja ka neid kliente, kes on meie juurde tulnud, et tegelikult me juba teeme midagi, aga, aga meil oleks lõudselt hea, kui me saaksime seda nii-öelda turvaliselt teha. Ja, ja neid küsimusi me oleme lahendanud, kas siis...

Kogu aeg, ma räägid turvalisus ja turvalisus, samal ajal on see ka teised mõõtmed, nagu näiteks, siis näiteks nende rakenduste kasutuselevõtt, sellepärast et et küllalt sageli juurutatakse ettevõtetes, minu kogemuse järgi kõikvõimalik on näiteks grupitöö tarkvara, on hea näide, et juurutatakse grupitöötarkvara ja arvatakse noh, head näid, kas või kõige elementaarsem näide on kliendihaldussüsteem, mida siis peaks kõik nagu müügiosakond näiteks kasutama, pannakse selline asi paika, Inimbarjääride murdmine on võib-olla kõige suurem ja, ja kui me mõtleme... Ja kui, kui me mõtleme tegelikult selle peale, et, et noh, minu ajalugu Eesti Telekomi grupis üldse hakkas tegelikult EMT-s ja ma

hakkasingi vahetult klientidega suhtlema, Siis kui Eesti mobiilimaailmas internet nagu väga selgelt hakkas nagu tuld võtma ja, ja oma mobiiltelefonidest e-posti lugemine hakkas nagu popiks saama, siis nii-öelda ettevõtte töötajate kõige suuremaks mureks ei olnud mitte see, et kas ma olen e-mailid turvaliselt või mitte, vaid see, et, et kui ma nüüd vabal ajal saan meili lugeda, siis minu ettevõtte juht ootab, et ma vabal ajal hakkaksin meili lugema ja tööd tegema. Ehk tegelikult väga kaua läks aega sinnamoodi, et, et inimesed selle piirangu asemel, et ma pean nüüd kodus tööd tegema, leidsid viisi, et tegelikult kui ma sõidan punktist A punkti B taksoga kliendiga kohtuma, siis mul võimalus tutvuda vahepeal mingisuguse materjaliga, et ma saaksin kogu oma tööaega efektiivselt kasutada. Ehk see inimbarjääri murdmine, et, et hakata mõistlikult tulemust saama kaugtöömises, on, on, on väga oluline.

Selge, me teeme siia oma esimese pausi ja oleme varsti tagasi. Restart.

Nii, Restarti saade on eetris tagasi, saatejuhid Henrik Roonemaa, Mart Parve ja meil on külas Taavi Talve, Eesti Telekomist, kes tegeleb seal IT kaughaldusega ja muude ja kaugtööga ja muude selliste teemadega, millest me täna räägime, ning võtame siis edasi seda kaugtööjuttu, et kui meil on äkki mõni ettevõte, kes mõtles, et... vahepeal saadet kuulates, et peaks hakkama seda asja korraldama, siis me juba eelmises saatelikus natuke jõudsime sinna, need probleemid laias laastus võib jaotada kaheks, ühed on sellised organisatsioonilised või inimestekesksed ja teised on tehnilised, aga hakkame nendest inimestest ja sellest organisatsioonist peale, et kuidas siis, kuidas siis teha hommikul kell üheksa koosolekul inimestele teatavat, teatavaks, et nüüd on võimalustel kõigil minna koju?

Seal on, seal on palju konksuga küsimusi, muide, ma ise olen kaugtööd teinud nüüdseks, lugesin kokku, üksteist aastat olen ma enam-vähem nüüd ilma kontorita, kontorita toimetanud ja, ja töötanud kolmes erinevas riigis ja, ja ka hetkel ju ju, ju töötan Eesti ettevõtetega ja, ja ei ela tegelikult sellel üldse mitte Eestis, nii et, nii et on, on kogemus nii koostöös, koostöö tegemisega nende organisatsioonidega, kus tehakse kaugtööd ja olen ka ise, ise seda teinud ja seal on, see on väga ebaintuitiivne valdk, minu meelest ma tooksin Ühe näite, et kui juht hakkab kaaluma seda, et võiks, võiks organisatsioonis kaugtöö juurutada, üks esimesi selliseid intuitiivseid reaktsioone on sellised, et kehtestame hästi ranged mõõdikud. Et siis me teame, kui inimesed on kodus, siis me teame, et nad ei laiskle seal, sest nad teevad päeva lõpuks ära mingisugune kümme asja, ja nad kuskil tähtsas süsteemis panevad linnukese kirja, et nad on need süsteemi, need asjad ära teinud, ja see võib mõnes asjas võib-olla isegi, isegi näiteks, näiteks töötada mingisuguses hästi sellises mehaanilises töös, kus on Või tegelikult nutikamat laadi töösse, tavaliselt peavad inimesed ka organisatsioonis koostöötades kogu aeg otsima mingisuguseid võimalusi ja ja tegema sellist, tegema sellist koostööd lihtsalt kohvimasina juures ja juttu ajama, et et tuvastaks mingisugused täiesti uued, uued võimalused, näiteks mis organisatsiooni ees on, ja, ja selliste mõõdikute kehtestamisega inimesed tajuvad, et nad peavad ära tegema ainult need kindlad asjad, Ja siis nad ei pööra enam tähelepanu, nad justkui tunnetavad, midagi muud nad enam ei peagi tegema, tekib selline kommaril olukord, ma ei tea...

See oli, see on väga hea tähelepanek, sellepärast et ma käisin paar kuud tagasi ühe suure tuntud mitte-Eesti interneti ettevõtte kontoris. Ja, ja alustasime sinna sisse, no hommik, kellel oli hommikul, ma arvan, üheksakümne vahel, kõik inimesed olid tööl, Aga see kontor koosnes päris suures osas kohvikutest ja puhkeruumidest ja ja, ja see tüüpiline pilt, mis avanes seal hommikul üheksakümne vahel, oli see, et et inimesed olidki põhimõtteliselt kohvikus kõik, istusid, mõned istusid aknalaua peal, rääkisid juttu grupi nagu ütleme, neli-viisi inimest, mõned olid kohvilaudade taga, piljarditest vist keegi ei mänginud, aga ühesõnaga, see ei jätnud kõrvaltvaatajale sellist muljet, et tuldi tööle ja hakati kohe andma.

Aga vestluse käigus tuvastatakse mingisugused riskid, mis muidu, mida muidu poleks silmas peetud ja mis muidu oleks maha magatud, tuvastatakse mingid võimalused, tulevad pähe, mingid uued tooted, uued kliendid, arutatakse mingeid asju ühiselt ja seda kõike saab tegelikult kaugtee vormis väga hästi, Teha siis, kui inimesed töötavad organisatsiooni, kui inimesed saavad aru, mis on selle organisatsiooni tegelikult, nüüd töö tegelik eesmärk, siis nad saavad aru, et nad peavad omavahel kas või chat'is näiteks või Skype'is kuskil rääkima, et nad peavad ise viima mõtet edasi, mitte ära tege mehaanilist üks, kaks, kolm, tänane töö on tehtud, järelikult võib edasi logeleda ja, ja ja aju välja lülitada, teine näide... Teine näide sellisest, sellisest noh, intuitiivsest mõtlemisest on see, et kui hakkame kaugtööd juurutama, et teeme kaugtööpäevad ja proovime, kuidas on. Ja selle tulemuskogemusena näitab, et noh, näiteks, et, et iga, iga kuu näiteks võib võtta mõned, näiteks iga nädal ühe kaugtööpäeva. Tulemus on see, et kuna inimeste kogu valdav töö tegemise viis on kontoris töötades, siis nad vaatavad seda ühte päeva kui siis lisandunud, rõõmsalt lisandunud puhkepäeva, sest nende kogu töö tegemise filosoofia ei ole siis nii-öelda kaugtöö valmis ja see päev on kuidagi nagu siga ja kägu, nad ei oska seda päeva kasutada, see muutub puhkepäevaks, ja siis juht pettub. Ei, see kaugtöövärk vist ikka nii hästi ei tööta, et järelikult tuleb see üks päev ka ära lõpetada, nii et, nii et niimoodi, et niimoodi pool, et ei ole liha ega kala niimoodi ju

Ma olen tegelikult täitsa nõus selles mõttes, et, et eriti nendes ettevõtetes, kus see niisugune kaheksast viieni, esmaspäevast reedeni töötamine on nagu, nagu sisse, sisse juurdunud on, on, on kaugtööpäeva tekitamine, võib-olla niisugune lisatööpäev või lisavaba päev, eks ole, Aga, aga ma arvan, et, et tegelikult see protsess või see aeg, mis kulub selleks, et inimesed mõistavad, et tegelikult on see viis, kuidas ma saan tehe, tekitada omale selle töörutiini keskkonnavahetuse ja tegelikult võib-olla keskenduda teistmoodi või, või samamoodi nagu arstiga on, et ma lähen küsin teist arvamust, et siis on ka, ma lähen teen teises keskkonnas tööd ja võib-olla märkan seal asju teistmoodi. Et, et võib-olla see esimene pettumus tuleks sellel juhil nagu üle elada ja, ja siis nii-öelda vaadata, mis sealt edasi saab, sest noh, ega, ega kui mina tulin Telekomi tööle, ega, ega ma ei olnud kunagi nii-öelda kaugtöö, tööd teinud ja, ja kui keegi ütles, et sa võid nüüd kaugelt, nii et sa võid minna koju, koju tööd tegema, siis ega minu esimene mõte oli samamoodi, et ohoh, et tegelikult ma nagu okei, et kui ma võtan kokku, et, et, et kui palju ma nagu tööpäevas tegelikult tööd teen...

Et ma olen nii kiva tegelik

Ja, ja nüüd teen köögis tööd ja nüüd teen, teen elutoas tööd, et, et siis tõesti see, see esimesed kaugtööpäevad olid minu jaoks niisugune täitsa niisugune uus, kuidas öelda, niisugune töö ja puhkeaja nagu segu. Aga, aga noh, mida aeg edasi ja, ja mida rohkem ma olen nii-öelda keskendunud sellele, et, et ma tahan, et minu ettevõte läheks hästi ja selleks, et minu ettevõte läheks hästi, peab olema ette, et eesmärgid täidetud ja, ja, ja ma teen tööd selle nimel, siis see kodus töötamise loogika või see, või see psühholoogia, mis on, on tegelikult muutunud.

See võtab aega. Ja ma ütleksin, et kui ma vaatan neid inimesi, kes töötavad, kes on õppinud töötama kaugtöö vormis ja neid organisatsioone, kus on selline asi suudetud elluviija, et inimesed ei ole ühe koha küljes kinni, ta, kuid ometi organisatsioon ja inimesed on tootlikud ja töötavad hästi, siis see on natuke teistsugune rass või tekib selline nagu hoopis teised suhtumised tekivad ja need on kihvtid inimesed, kes on selle asja lõpuks kätte saanud ja organisatsioonid, kus on oldud nii kannatlikud ja nii taiplikud, et on suudetud niimoodi panna asi tööle, Et, et inimesed siis ei, et inimesed ei ole piltlikult öeldes avatud kontoris koos, kus juht saab kogu aeg valvsa pilguga neid vaadata, siis tekib selline, selline kihvt eraldi tõug, mis suudab leida hoopiski rohkem võimalusi töötada rõõmsamalt ja ja, ja loomingulisemalt ja samal ajal ka, ka, ka tootlikult.

Aga see kõik muidugi paneb mõtlema, et on tõenäoliselt terve hulk töötajaid, kellele see puht isiksuse omadustelt ei sobi. Et inimesed, kellel meeldibki ikkagi, et neil on oma rutiin, et nad lähevad kella, mingiks kellaks kontorisse ja siis on nii ja siis on nii ja siis on nii ja et, et ilmselt see ei sobi kõigile ju.

No jaa, kindlasti ja, ja, ja ega, ega meie kontoris ka ei hoi ulutuul, kuigi meil saab kodus töötada ja ja, ja mõnikord tulles sinna töö juurde, sa, sa valmistad ennast ette teistmoodi ja sul on väga kindel ülesanne, mida sa lähed täitma ja töölaua taga sa teedki selle tegelikult paremini ära, sellepärast et sa oled selleks nii-öelda häälestunud. Ja, ja kindlasti kaugtöötamine ei peaks olema kohustus teha, vaid ta peaks olema võimalus valida omale töökeskkond, et, et anda ettevõttele nii-öelda parem tulemus tagasi.

Kuidas selle, ma mõtlen, nagu alustamisega siis ikkagi on, et, et kas alustada siis ühest päevast või kolmest päevast või on seal mingisugust nagu häid tulemusi andnud lahendusi, huvitav või?

Nii palju kui ma vaatan, kuidas ma tunnen, tunnen paari sellest organisatsiooni, kus tehakse palju, kaugtöös ma ütleks, et see on nendel juhtudel juhtunud küllaltki orgaanilisel moel, ehk siis et inimesed, et seal on kohal, et väiksemat sorti asutused, kus on kohal inimesed, kes kõik saavad ühiselt väga hästi aru, miks nad midagi teevad, et Küsimus ei ole selles, et et nad, nad nüüd, nad ei saa mitte ainult aru sellest, mida nad teevad, nad ei saa aru ka, miks, miks nad seda teevad ja siis nad suudavad ise ka jooksvalt tuletada seda, mida parasjagu on on tarvis teha, nad on inimesed, kes saavad omavahel väga hästi läbi, kes sageli suhtlevad ka väljaspool tööd omavahel, kellel on, kellel on pidevalt, kellel, kellel on kujunenud välja selle organisatsiooni osas, kus nad töötavad nagu ühised uskumused, et miks nad seda teevad, mis on nende pikaajalised eesmärgid, ja siis tekib selline, selline hetk, Kus nagu ei olegi vaja, et nad kogu aeg istuksid ninapidi koos, et neil oleks võimalik kulli pilguga valvsalt silma peal hoida, et see on nagu pigem on, on toimunud, on toimunud see nagu, nagu natukene teist, teistpidi, et alguses on tekkinud, on kujundatud välja selline, selline organisatsioon, kus inimestel on ühised uskumused ja kus inimesed suudavad distsiplineeritult ise otsida neid asju, mis on nüüd vaja ära teha ja neid siis ka loominguliselt, kuid samas üksteisega koostööd tehes ja üksteist informeerituna hoides ära teha, ja siis ühel hetkel tekib see olukord, et nüüd me oleme kaugtöövõimelised ja siis võib see, võib seda aina rohkem ka esinema hakata kuni täieliku sellise leviteerimiseni.

Aga see oleks nagu hea mõte näiteks nüüd kaugtööpäevi kuidagi spetsiifiliselt juhtida või, et mõelda välja ka, et kui on, me alustame sellega, Mitte, et mine tee oma seda harjumuspärast asja mujal, vaid et mine mujale, aga tee muud asja.

No see jõudsidki natuke tagasi selle nagu intuitiivse lõksu juurde, mis ma ütlesin, eks ole, et kehtestada mingisugused kindlad mõõdikud, mis peavad olema ära tehtud. Tulemus on see, et inimesed teevad seda, milles neid mõõdetakse, kui sa mõõdad ära, et tehtud on A, B, C, siis need on tehtud, aga ülejäänud asju, mille kohta sa tegelikult ju ka ei tea, mida juhina ei tea, et et noh, mis need uued võimalused, mida oleks tarvis teha, selle peaks töötajad ise välja m

Ma arvan, et, et need töötajad, kellele pakutakse välja kaugtöö võimalus, peaksid nagu ise kõigepealt mõtlema selle peale, et, et kas, kas nad on selleks valmis, kas see tegelikult annab nagu tulemust või, või see on, ongi pigem nagu see nii-öelda pool töö, pool vaba päev. Ja, ja teine on nagu see, et ma arvan, et, et ettevõtte juhid koos oma töötajatega ütleme, saavad selle asja juurutamisel, tegelikult hiljem hinnata, ütleme, võtta mingisugune testiperiood, mitte üks või kaks päeva kuus, vaid võtta kas siis näiteks, kas pool aastat, kus on mingi hulk kaugtöö tegemise võimalusi ja siis hinnata, et, et kas, kas see töötaja tundis, et sellest on kasu, ta tundis, et see on mingisugune, teistmoodi, mis annab talle mingisuguse tõuke või, või tegelikult see oli lihtsalt mingisugune hea viis ja, ja ma kasutan, kui seda, seda nõutakse, aga tegelikult ta ei anna mulle nagu mitte midagi.

Oli see vist üheksateistkümnenda sajandi lõpus või millalgi, oli selline juhtimis, juhtimiskoolkond nagu Taylorism, kus mõõdeti töötajatele, et mis liigutasid nad täpselt, mis järjekorras Võtan kruvi parema käega, panen sinna, eks ole, kuidas võimalikult efektiivselt liigub ja töötaja siis pidi tegema täpselt seda liigutust täpselt sel moel, ja kui nüüd vaadata selle teatud vektorina, siis praegu on, on kaasaegne juhtimisteadus jõudnud sinna, et inimesed peavad toimuma sisemise motivatsiooni alusel, ehk siis mitte väljaspoolse nii-öelda Väljaspoolsest motivatsioonist lähtudes vaid sisemisest põlemisest ja sisemisest soovist ja arusaamisest firma hüvanguks panustada, peavad töötama ja ma ütleksin, et kui seda selles valguses vaadata, ongi, et juhtimine on muud, on, et individualismi tõstetakse esile ja ja antakse vabadust ja samal ajal antakse ka ühist, kujundatakse ühist uskumust sellesse, mida, mida tehakse, nii et see vabadus kasutatakse selleks, et organisatsiooni ja ja kolleegidega enda hüvanguks panustada, siis kui sellisel moel nagu moodsalt juhtida ettevõtet, Siis tekivadki sellised kaugtöövõimelised isikud, kelle sa võid usaldada, et kuhugi, eks ole, ja see kuhugile endast kaugemale, see ei pea ta silma all, silma all hoida, hoidma, nii et sellisel moel justkui ei olegi tarvis nagu organisatsioonis spetsiaalselt nagu selle kaugtöö jaoks vormida või kui see on sellisel moel moodsalt ja ratsionaalselt ja ja, ja, ja hästi juhitud asi, siis ta ongi juba, kujunebki kaugtöövõimeliseks.

No mul natuke kogu seda meie juttu kuulates, kui sa juba läksid üheksateistkümnendasse sajandisse, siis mul tekkis tunne, et kell on keeratud sada aastat tagasi ja me siin istume kolm mees stuudios ja arutame, et kas naistele peaks andma valimisõiguse. Et see on, ei tea, see on ikka suur vastutus ja võib-olla nad lähevad, teevad nagu

rumalad...

Tegelikult peaks, võikski olla ju, et me, me võikski eeldada ikkagi inimeselt, et kui ta tahab kuskil tööd teha, siis ta nagu piisavalt nutikas ja, ja noh, ambitsiooniks, et ta lihtsalt läheb, et teeb seda ja me ei pea väga halvama t

Ma arvan jah, et pigem võib-olla peaks seda natuke toetama selle juurde, et, et ta julgeks seda sammu teha, et ta läheb nii-öelda muusse keskkonda töötama ja ma arvan, et võib-olla see nii-öelda niisugune võtmesõna on seal nagu ajajuhtimine, mis, mis on kindlasti see see asi, mis, mis väga paljudel töötajatel võib-olla on puudu või, või ütleme, tahaks natuke toetamist, et, et ma suudan oma tööpäeva planeerida, Ja, ja anda nagu, teha, tekitada seal parimat tulemust, et, et kui ma lähen nüüd koju, siis seal nagu eriti, kuna kodus töötamise motivatsioon tõenäoliselt noh, ma enda kogemust räägin, on madalam, siis, siis minu peab olema väga selge plaan, mida ma seal kodus ära teen, et, et kui ma lähen nii-öelda lihtsalt, ärkan hommikul ülesse, ütlen nii, ma olen nüüd tööl, ja õhtul kella viie aeg panen arvuti kinni, ütlen, et okei, nüüd ma ei ole tööl, mis ma siis täna ära tegin, siis tegelikult ei olnud sellest asjast üldse.

Selge, meil on aeg minna pausile ja

Restarti saade on eetris tagasi ja me räägime siis täna siin kaugtöötamisest, kodus töötamisest ja kogu selle asja haldamisest ja kuna meil on ikkagi IT-saade, siis ma arvan, me kasutame viimased veerand tundi või natukene rohkem selleks, et proovida seda asja siis ka läbi, läbi tehnilise prisma natukene vaadata, Ja, ja ma mõtlen, et esimene, nii palju, kui mina olen kokku puutunud organisatsioonidega, kus töötab kümneid või sadu inimesi, siis mul on kuidagi tunne, et esimene probleem, mis seal kohe tekib, on see, kuidas see värk tehniliselt tööle saab. Ma saan aru, et on võimalik avada loomulikult ettevõtte serverid näiteks või sisevõrgud üle turvaliste ühenduste ja kõik see, Aga kui ma kujutan ette, me võtame kakssada inimest ja anname neile läpakaid ja saadame nad jumal teab kuhu, jumal teab mis ühenduste otsa, siis see lõpeb kõik ühe suure katastroofiga või, või ala, paremal juhul sellega, et IT-osakonna telefonid ja punased inimesed küsivad, et mis ma nüüd teen, kuhu ma nüüd vajutan, see ei tööta.

Noh, loomulikult, et, et noh, kui me räägime üldse kaugelt töötamisest, siis, siis noh, viimasel ajal on väga tendents sinna suunas, et et ei võeta mitte ettevõtte töövahendeid, võetakse oma töövahendid, mis mulle väga meeldivad, ja siis sealt lihtsalt võetakse osa ja seda kasutatakse nii-öelda ettevõtte informatsiooni käitlemiseks, ja siis see loomaaed läheb nagu päris suurem.

Ja see jah, see teeb veel asja palju keerulisem, et see ettevõtja andis mulle mingi näruse vana läpaka, aga mul on omal Just,

ma tahan Macbookiga tööd teha ja, ja ettevõte on avanud mingit pidi selle informatsiooni sinna, et ma saan, aga, aga tegelikult minu IT nii-öelda spetsialistid, kes ettevõttes on, üldsegi Maci ei tunne ja nüüd, kui mul on mingi küsimus, siis siis nad vaatavad multe suurtes hirmadega otsa, et, et aga me andsime sulle ju töövahendi. Ehk noh, see hakkab tegelikult sealt pihta, et, et kuidas see kogu see IT on üles ehitatud ja tegelikult sealt tulebki välja see, et miks see analüüs oli oluline, et et mida, kes ja kust tahab kasutada, et kas meil on vaja kuskile panna täiendavalt arendust või, või meil on vaja näiteks osta teenusepakkuja käest suurem internet või või on vaja kasutada nende ajusid selleks, et ehitada omale mingisugune lahenduspüstimistöötuks.

Ma vaatan kogemuse järgi, siis, siis, siis ma tean paar ettevõttet, kus kurdetakse seda, Et need, need tehnilised lahendused sellise väga kõrge, suure kaliibriga tehnilised lahendused, mis on, mis on tehtud, kus on alustatud analüüs, siis juhtud mingisuguse tehtud veel mingit lisaarendust ja võib-olla see on veel in-house arendus, mis on spetsiaalselt siis tellitud mingi konkreetse nagu kõverakase raiumise kirves, eks ole, meil on selline probleem, me teeme selle, selle lahenduse, kuhu halvejuhul see istub veel native rakendusena, siis näiteks mingisuguse Windows operatsiooni süsteemi peal, Ja see läheb ka kogu aeg katki ja see ei tööta mitte millegagi ja, ja nii edasi, kogemus näitab, et tavaliselt, tavaliselt tekib sellist IT-vahenditega probleemi, sellepärast et nad on liiga suure kaliibriga, mitte sellepärast, et nad on liiga väikse kaliibriga. Kui vaadata näiteks Pipedrive, mis on siis Eesti päritolu väga hea kliendihaldustarkvara, Või niisugune noh, jah, kliendihaldustarkvara võib ta kohta öelda küll, või müügi, müügitoe tarkvara, siis ta on hästi nagu triviaalne. Ja, ja tõeline Prof Enterprise IT-mees võib selle peale vaadata, ta on kerge põlgusega, et see ei ole nagu piisavalt tõsine asi. Aga kuna ta elab brauseris, siis ta töötab väga erinevatel platvormidel, ta on väga lihtne, inimesed saavad sellest kiiresti aru, pole siin erilist tuge midagi vaja, vaja korraldada, kuna andmeid ei hoita lokaalselt, siis see lahendab mõningaid turva, turvaprobleeme, Nii et võib-olla minu meelest üks printsiip, mis koorub välja vähemalt nagu vaielge mulle vastu, kui ma eksin, aga mulle on jäänud mulje, et väga sageli mõeldakse üle ja tehakse tohutu suure kaliibriga rakendusi, kui tegelikult võiks valida, ütleme et, et selliste vahendite, vahendite hankimisel mõelda, et et nii, nii suure kaliibriga kui vajalik, aga nii väiksega kui vähegi võimalik.

Ma olen tegelikult nõus, et, et noh, ütleme niimoodi, et ega see noh, nii-öelda suure analüüsi tegemine ei tähengi seda, et nüüd võetakse kogu ettevõtte tükkideks, vaid see on nagu lihtne, lihtne analüüs, võib seal täitsa... Aga et, et küsimus on nagu selles, et, et kas meil on vaja ettevõttest väljaspoole nii-öelda dokumente kasutada, kust me dokumente hoiame, kuidas me sinna ligipääsu saame tekitada ja kellele me selle ligipääsu võiksime andma, et see on tegelikult väga lihtne, lihtne analüüs ja see juba annab vastuse, et jah Siia need inimesed võiksid ligi pääseda ja ja siis on ka, ka lihtsam seda tehnilist lahendust sinna leida, et võib-olla see tehniline lahendus ei olegi mingi keeruline serverlahendus, mis eeldab väga suurt ehitust, vaid see on tegelikult täiesti tavaline nii-öelda turvaline ühendus sellesse nii-öelda andmekeskusesse ja, ja kogu lugu, et, et... Me saame kligi ja, ja...

Aga kas neid samu turvalisi ühendusi ja VPN-e kõiki on nagu tänapäeval ikkagi võimalik ehitada nii lihtsaks, et et see oma, oma tööarvutiga saja kilomeetri kaugusele saadetud inimene kuskilt kodust saab sellega hakkama, nii et see oleks tõesti turvaline ja et see töötaks?

Eesti Telekomis on, on nüüd peale seda, seda suurt liitumist umbes circa kaks tuhat inimest ja olgem ausad, et meil on tegelikult nii-öelda büroojuhtidest kuni väga kõrge tasemelist IT-spetsialistideni ja, ja olgem ausad, need tehnilised lahendused, mis meil on tehtud selleks, et nad tekiks turvaline ühendus, on kasutatavad nii selle bürooassistendi kui selle kange IT-spetsialisti poolt. Ehk tegelikult hea lahendus ongi see, mis on, on, on lihtne lahendus, et noh, sest, sest kui hakatakse keskenduma sellele, et, et kuidas noh, Telekomi põhiäri on IT ja andmeside ja meie keskendume sellele, aga kui me räägime enamusest Eesti ettevõtetest, kus IT ei ole põhiäri, vaid see põhiäri on kuskil mujal, Ja kui nemad hakkavad keskenduma IT-le, siis nende fookus selle põhiasja pealt kaob üldsegi ära. Ehk siis ta peaks leidma omale konsultandi või partneri, kes, kes aitab, kes tegelikult fokusseerunud sellele, sellele IT-le ja aitab selle ära lahendada, teha tal tegelikult lihtsaks, et tema töötajad saaksid keskenduda sellele oma põhiärile, mis on nagu...

Aga seal võivad tekkida isegi sellised kurioossed olukorrad, kus näiteks IT-osakond mingit enda poolt kontrollitust, sertifitseeritud, installitud sülearvutit ei näe näiteks kolm kuud. See arvuti on kogu aeg kuskilt väl

Loomulikult, ja nüüd on, nüüd on nii, nüüd on küsimus, et, et kui me räägime sellest kaugelt töötamisest ja räägime näiteks ühest ettevõttest, kes, kes saadab kõik töötajad maast välja, siis ühel hetkel tekib talle nii-öelda miljon kontoreid. Nüüd on küsimus, et, et kas ta nüüd palkab oma miljon IT-spetsialistid, kes igalpool kontorites on, või ta peab sõi, tema spetsialist peab miljon kilomeetrit maha sõitma, selleks iga, iga poole jõuda, Ehk, ehk tegelikult see ettevõte, kes hakkab kasutama kaugtöö võimalusi, peab hakkama mõtlema ka selle peale, et tegelikult need probleemid ju liiguvad siis sellest tsentraliseeritud kontorist väljaspoole, kuidas ma neid lahendan? Ja, ja nüüd on see, et kas ma hakkan endale kõike palkama, mis on tegelikult suhteliselt kallis ja kui mul neid spetsialiste on väga palju vaja üle Eesti näiteks, siis see on ettevõtteks väga suur

Selles mõttes, ma kujutan ette, kuidas näiteks mingi töötaja, kellel on lubatud teha kaugtööd, läheb kuhugi Ahja jõe äärde suvilasse ja siis ettevõte peab teda saatma IT-spetsialisti, kui tal mingi nupp ei tööta. See on absurd.

Ahja jõe ääres suvilas ikkagi, mis tal töötab, on tõenäoliselt mingit sorti brauser töötab seal ja Ja mul siin oli, on kokkupuutumus sellise, sellise, sellise tütar, suure ettevõtte tütarprojektiga ja ja siis sellele tütarprojektile on tehtud Google Apps'is konto, siis kõik meilid ja dokumendid ja kõik jooksevad seal ja siis nüüd kergeoleval on lahendus. Suures kontoris on, on enterprise infralahendusi, exchange, servereid, värgid ja need ettevõtte töötajad nagu, nagu õhkavad, õhkavad minu poole. Kas tõesti nii lihtsalt käis see asi ja kas niimoodi saabki ja kõik kogu aeg niimoodi siin brauser järgi, kõik töötab ja kas midagi katke läheb, kas Maciga ka kõik see tõesti töötab ja ja, ja töötab, et kuigi neil on väga suur, väga kallis ja väga kõva kaliibriga lahendus, see kaheksa dollarit kuus Google'i asi, see tundub nagu, nagu toimivad, nii et nagu mõtlesin, et et nii suur kui vajalik ja nii väike kui võimalik.

Aga noh, see puhtalt võivad tekkida juba, sa, sa oled nagu väga heas olukorras, kus see brauser sul töötab, eks ole, ja netiühendus on olemas, aga, aga noh, me võime ka ette kujutada inimest, kes peab hommikul hakkama mingit tähtsat projekti kuskil seal tegema, siis selgub näiteks, ta arvut ei lähe tööle või ta ei saa netti sellega, mis siis saab? Siis on köö ka.

Jaa, kindlasti, ja tegelikult kui me oleme ausad, siis siis kui keegi ütleb hommikule, et kuulad, et server on nüüd maas, siis sa valmistad selleks ennast ette ja sa terve päev teedki tööd teadmisega, et server on maas, aga kui e-maili saatmisel nupp ei reageeri, siis see on, sa ei ole selleks valmis, see tuleb ootamatult ja, ja see on tegelikult, mis siin kõige rohkem nagu segab. Ehk siis need igapäevased probleemid on tegelikult need, mis vajavad lahendust ja, ja kui me vaatame... Tänapäeval niisugust keskmist töötajat, siis mida ta teeb? Ta läheb kontorisse või, või siis kodukontorisse, ta istub maha harjutada. See arv ongi see, kus tema see asi pihta hakkab ja kui see tema, see asi, kus, mis, kus tema asjad pihta hakkavad, tööle ei hakka, siis see on see, mis meid nagu takistab kõige rohkem,

no mis siis saab? Me oleme siin rääkinud pool tundi, üle poole tunni, et kaugtöö on tore, kas sellel

hetkel... Kas sa otsid omale siis nii palju spetsialiste, kui palju sul on kontoreid või sa lähed partnerile ja ütled, kuule, tead, nüüd on niisugune lugu, mul on inimesed üle Eesti ja, ja tule palun, aita mind. Ja, ja tegelikult see on ettevõtete jaoks oluliselt odavam, sest, sest teenuseparkuga, kes on spetsialiseerunud sellele, et aidata sind üle Eesti mingis punktis IT-küsimuses, siis, siis tema on ehitanud oma asjad üles niimoodi, et see oleks võimalikult mugav, kiire ja ja, ja, ja kliendi jaoks võimalikult palju väärtust oma. Samas, kui sa hakkad seda ise omavahenditega tegema, siis on jälle see, et sa pead koolitama, ostma, palkama, ehitama, mõtlema, analüüsima, ehk siis, siis see tavaline omamise ja kasutamise see võrdlus tuleb siin väga hästi välja.

Kas, kas see kõik nagu on näiteks näha või on siin mingisugust sellist trendi võimalik ette kujutada, et ettevõtete sisesed IT-osakonnad, mis, mis meid saatsid ju üheksakümnendatest ja, ja veel viimased kümme aastat ka kindlasti, et need hakkavad nagu kokku kuivama või, või ehk isegi ära kaduma või?

Jaa, ei, see, seda on näha ja, ja meil on väga palju kliente, kes, kes on loobunud, mõne kliendi loobumine on küll väga radikaalne, ta laseb päevapealt oma IT-mehed lahti ja tuleb Elioni juurde ja siis, kui küsitakse, et nii, et kus sul server on, siis tükk aega otsitakse, siis leitakse, et tegelikult see müüriti kinni ühte ruumi kaks aastat tagasi, keegi pole seda näppinudki sealt, Ehk noh, nendega on natuke keeruline, aga tegelikult ettevõtted väga selgelt hakkavad vaatama, milline on nende IT-kulu, muidugi hea on, kui nad teavad, mis on IT-kulu, aga, aga need, kes teavad, hakkavad vaatama, mis on nende IT-kulu ja olgem ausad, inimkulu seal on kõige suurem ja siis hakatakse kalkuleerima, kui ma tulen Telekomi juurde ja lasen Telekomi need küsimused lahendada, mis on see kulu mulle ja kui ma teen seda oma inimesega, mis on see kulu siis mulle. Ja, ja selgelt teenusepakkumise kulu enamustel juhtudel on lihtsalt väiksem.

Kas Telekomil on suur huvi juurutada mingisuguse kindla tootja kangeid enterprise lahendusi, ma olen siin väga tülikalt rääkinud sellistes asjades nagu Google Apps, et kas nagu nüüd Telekomi juurde, et noh, et et kui tulla Telekomi juurde sellist asja ostma, et kas siis Telekomi saadakse, kuulge, et tegelikult teie jaoks võib-olla ei ole siin väga pidulikke servereid mõtet püsti panna, et, et meie siin oma kogu IT-ekspertiisiga mõtleme, et minge võtke kaheksa dollari eest see, see Google, Google Apps endale ja pange oma meilid sealt kogu aeg jooksma, niimoodi ju Telekom midagi ei teeni, Kas siis, kas te olete valmis ka, ka, kas te tahate tanki, tingimata müüa teatud tootjate lahendusi või olete te siis nii paindlikud, et soovitate ka vajaduse korral mingisuguseid selliseid nagu kergemaid asju?

Noh, esimene, see oli väga kiuslik küsimus, tõesti, ja, ja, ja kui me räägime siia esimesest poolest, siis ei, me ei taha olla konkreetse teenusepakkuja ja edasimüüjad ja, ja öelda sulle, et nüüd, nüüd me ehitame sulle siia kasti mikrosotee exchange'i ja seda kasutati ja, ja nüüd... Aga neid

exchange'i kaste on teil ikka palju väljas?

No meil veel on, aga, aga, aga olgem ausad, ega see Klientide vajadus ei ole ju tegelikult see kast ja, ja, ja ka ütleme niimoodi, et ühelt poolt on, on Telekom teenuse pakkuja, teiselt poolt ju me ise kasutame kõiki neid teenuseid ja, ja kui me vaatame nagu enda kui kliendi pealt oma teenuseid, siis on selge see, et tegelikult meil kasti ei ole ju vaja. Tegelikult meil on vaja mingisugust väärtust, mida see kast meile pakub. Ja kui me saame seda väärtust kuidagi mõistlikumalt, siis see on alati hea lahendus. See, kas Telekom ütleb, et nüüd mine, pane oma meil Google'sse või mitte, see on nagu keerulisem küsimus ja, ja Ja, ja tegelikult on, on see, et, et me üritaksime apelleerida seda sellega, et, et ma arvan, et, et Telekomina Eestis suudame me pakkuda Eesti kliendile natukene suuremat väärtust just selle ümbritseva suhtes, kui seda suudab Google, ehk meil on eestikeelne klienditugi ja, ja, ja, ja me suudame peaaegu see kasti täpsustusega näidata, et see asi on küll pilves, aga see pilv asub peaaegu siin kastis, eks ole. Mida Google'i puhul natuke keeruline teha ja, ja kui me räägime nendest situatsioonidest, kus tegelikult ei ole vaja mingit kasti lahendust, mis, ütleme niisugust karbilahendust, mis kõigile hästi töötab, vaid on vaja natuke nagu omavahel segada seda ettevõtte omapära mingi pilvelahenduse ja, ja siis mingisuguse IT-lahendusega, siis ma arvan, et seal me suudame olla natukene nagu paindlikumad. Ma ei ütle, et see Google paha on. Ja, ja ka minu teatud eraisiku asjad on Google'is ja, ja tegelikult nad töötavad väga hästi, aga kui ma mõtlen selle peale, et et, et väga paljudel juhtudel ei ole lahenduseks mitte see, et mul ehitatakse kange IT-lahendus, või, või see, et mul on mingi spetsialist, kes jookseb päevad läbi minu kontote vahel, vaid on lihtsalt koht... Kuhu ma saan oma emakeeles pöörduda, siis ma arvan, et Google'i puhul on see natuke...

Äkki saab kuidagi ikka mu hirme maha võtta või lohutada, väikeettevõtjana ma natuke kardan, kardan selliseid suuri telekome ja suuri IT-konsultante, ma kardan, et kohe, kui ma sinna lähen ja mul on triviaalne probleem, kohe hakatakse analüüsi tegema, siis tuuakse mulle suur keeruline kast, siis, siis, siis tuleb, siis ma pean, siis kui tekib mingi probleem, pean kuskil helistama, siis, siis on see süsteem niivõrd suure kaliibriga ja raske kujuline, selle lappimine on ka kallis ja võtab aega Ja, ja ühesõnaga, et ma juba kardan, et need suured IT-ettevõtted nagu näiteks Eesti Telekama, et nad on nii suured ja tõsised, et kui ma lähen sinna oma triviaalsete väikeste probleemikestega, siis lõpuks ma saan veel suurema probleemi endale. Võta need hirmud maha kuidagi.

Kahe, kahe lausega. Jah, ega, ega see, võta hirmud maha kahe lausega.

Okei, ühe lausega või kaks on liiga palju.

Me, me oleme küll suur, aga see tähendab, meil on kogemus. Ja see, et me oleme suur, ei tähenda, et me oleksime paindumatu, et me ei ole Titanic, kes sõidab Jäämäe suunas ja see, kas sul on soovi minna paremale ja vasakule, me seda ei arvesta, ehk ma olen ka öelnud nii, nii koolitustel maja sees kui ka, ka väljast, majast väljas, et IT ole kast, mida ostetakse ja meie ei taha sulle müüa kasti, mille peale on kirjutatud IT. Meie tahame tulla sinu juurde, rääkida, et mida sa teha tahad ja miks sa teha tahad. Ja selle juurde anda see lahendus, mis aitaks sul seda teha, sest noh, Nii-öelda kõige suurem nii-öelda meele muutus, mida ma olen näinud Telekomi sees praegu, on see, et noh, mina ise juba ei taha öelda, et tele, Telekom oleks teenusepakkuja, mina tahan öelda, et Telekom on partner ja partner töötab hoopis teistmoodi kui teenusepakkuja. Kui sa tahad teenusepakkujat, kes annab sulle kaste, palun, meil on neid Eesti turul veelgi, aga kui sa tahad tegelikult partnerit... Kes aitaks sul nii-öelda koos sinuga liikuda selles suunas, mis sa tahad, siis, siis ma, ma näen selgelt, et, et meil on neid meelemuutuseid olnud nii-öelda väga olulisi ja, ja võib-olla kõige viimane, mis ma, mis ma olen nii-öelda, mille üle ma olen tegelikult väga õnnelik, on see, et IT-grupi teenuste nii-öelda inimeste punt tuli Telekomi grupi ja ta võttis kaasa selle natuke väiksema ettevõtte meelelaadi ja ma näen, et nad tahavad pressida seda meie Telekomi ettevõttes sisse. Ja, ja, ja, ja ma näen, et need inimesed, kes töötavad nii-öelda IT-s, väga selgelt on mõelnud kuuled, et seal on väga tarku mõtteid.

Hüva, meie saade muide ongi sellega läbi saanud, aitäh kõigile, kes kuulasid ja kohtume jälle nädala aja pärast!