AI_pealkiri: Tiit Paananen UAV Factoryst: droonide kommertskasutus, tehnika ja regulatsioonid

Lae endale App Store'ist või Google Play poest tasuta uus raadiokuku rakendus ning sinu nutitelefoni jõuab lisaks otse-eetrile ka mugav ja praktiline järelkuulamine, kõik ühest kohast.

Tere pärastlõunat, on kolmekümne esimene jaanuar, kell on saanud natukene neli läbi ja eetris on Restardi saade, ehk saade, mis on pühendatud IT-ärile ja sellele, nendele inimestele, kes IT-äris toimetavad ja nendele protsessidele, mis seal toimuvad, aga noh, me ikka üritame seda nii teha, et tavaline inimene saaks ka kuulata. Ja tänases saates saatejuhid Taavi Katka ja Henrik Roonemaa ning meil on külaline, kelleks on Tiit Paananen, enne olid sa, Tiit, tuntud kui Skype Eesti juht ja nüüd sa oled kolinud Eestist ära Lätti ning juhid seal ühte droonide valmistamisega tegelevad firmad nimega UAV Factory. Ma arvan, ükski eestlane ei ole sellest UAV Factory-st kuulnud, ilmselt oleks asjakohane, et sa natuke seletaks, mis, mis asjaoludel on Lätis mingisugune firma, mis valmistab droone.

No veel ei ole ükski eestlane kuulnud, aga varsti on, selle eest on iga teine lätlane sellest juba kuulnud, et UAV Factory koos on Läti kaks nii-öelda droonimajanduse või, või drooniettevõtteid, keda saab nagu viidata ja UAV Factory on siis... Jelgavas paiknev ettevõte...

Ta ei ole isegi mitte Riias.

Isegi mitte Riias, kus siis on viis aastat tegelikult juba ehitatud droone. noh, ütleme lennukeid, siis me valmistame nii-öelda fixed wing, ehk siis nagu lennuki moodi lennukeid, mille on sisepõlemismootor ja, ja mis suudavad lennata siis üle kahekümne tunni järjest täiesti autonoomselt autopiloodiga.

Ühtegi mitte, see on, ongi täiesti ikka hüdroart, ühtegi inimest, mitte midagi... Inimene

programmeerib selle nii-öelda programmi või selle marsru... ja need ülesanded temale ja siis tema neid ka täidab. Ja on need, hakkas see kõik pihta tegelikult sellest, et Konstantins Poppins, Popiks, kes on meie nii-öelda founder ja praegune CTO, hakkas tegema seda nii-öelda Airframe'i, mis oli siis nagu aerodünoomiliselt nagu ta välja töötanud Liverpoolis ülikoolis, magistritöö tulemusena ja, ja hakkas seda tegema ja siis märkas, et oo, et oleks vaja ka mootoreid ja oo, oleks vaja ka juhtimissüsteeme ja oleks vaja katapulti ja ground control stationi ja ja nii edasi, nii edasi... Ta hakkas

tegema ühte väga pisikest osa sellest troonist ja siis ta jõudis järeldusele, et aga tegelikult peaks kõike tegema?

Täpselt, et see, tegelikult see ongi viinud täna selleni, et meil on siis nii-öelda vertikaalselt integreeritud toode, kus on hästi palju oma innovatsiooni viie aasta jooksul sisse pandud ja tänaseks on see toode jõudnud sellele, tasemele, et on üks vähestest, kes päriselt lendavad. Et drone business'is ja UAV business'is on hästi iseloomulik see, et väga palju on paberil ja PDF-is ja 3D jooniseid, aga need, mis päriselt lendavad, neid on tegelikult vähem.

Aga vot see ongi võib-olla paras koht, et teeks korraks kuulajale nagu selle tausta selgeks, et noh, kopterdroone on juba siin kõik nagu näppinud ja, ja ehitanud, et, et paari lausega, paari sõnaga, et, et Tiit, seleta nagu lahti, et, et mis on siis nii-öelda, nii-öelda need erinevad droonimaailmad üldse, millest nagu täna mäng käib?

Jah, et droon kui selline on tegelikult üldine nimetaja, eks ju, et noh, Igaüks, kes ehitab neid, kas neid nelja rootoriga kopterid või kaheksaga, ehk siis need arvavad, nende lahendus on kõige parem, aga idee on selles, et, et igaks ülesandeks on oma tehniline lahendus, on mõeldud. Kui me mõtleme neid droone, ehk siis neid kodokoptreid või oktokoptereid, siis Nemad on väga head täitmatuslikult lühiajalised ülesanded, minna kohtadesse, kuhu muidu ei saaks minna, et teha, täita seal mingit ülesannet. Aga siis on nii-öelda fixed wing droonid või noh, ütleme, nimetatakse ikkagi UAB-deks, ehk siis mis siis suudavad lennata ja täita autonoomseid ülesanded, mis neile on siis ette programmeeritud ja... Meie konkreetne lennuk, mis on praegu oma arenduse lõpustaadiumis, ka Penguin C, on siis selline lennuk, mis stardib katapuldi pealt, maandub alati langevarjuga, suudab vii, võtta kaasa kuus kuni kaheksa kilo, püsida õhus üle kahekümne tunni ja lennata kuni saja kilomeetri raadiusesse, sellest kontrollpunktist. Nii et see jääb, võimaldab täita erinevaid ülesandeid, mis on seotud igasuguse jälgimisega, igasuguse pildistamisega, kõik, mis langevad sellesse kategooriasse, nii-öelda dull, dirty ja dangerous, eks ju. Igav, noh, selline must, räpane, eks ju, ja, ja ohtlik, eks ju, et noh, ütleme, toonid kui sellised on võib-olla noh, võib-olla hea kirjeldus, et sa saadad Kui sul on nagu probleem, kus on inimesed ohus, siis sa ei saada sinna inimesi juurde, eks ju. Küll aga sa võid tehnoloogiat sinna juurde saata, et neid inimesi aidata, on ju. Kui sul on mingi ülesanne, mis on vaja, vajab täitmist näiteks, sul on vaja pildistada üles kuskil. USA-s suured põllud, eks ju. Ma ei

tea, hetkel me sinna näabruses pildistame vaenlase liikumist, mulle tundub.

Et siis sul tegelikult on vaja saata sinna inimesi, eks ju, noh, inimi, inimene ei suuda lennata kümme tundi päevas ja pildistada nagu igat ruutsentimeetrit põllust, küll aga suudab seda droon.

Aga ma just mõtlengi, et kui täna me näeme nagu või noh, troonist räägitakse ikkagi ka FixWingi puhul nagu peamiselt ikkagi nagu militaarvots tarbest on ju, siis kas see paanipilt hakkab ka muutuma, et noh, ütleme nende kopter troonide puhul me juba näeme, on ju, räägitakse, et hakkame pakke viima ja nii edasi, kuigi ütleme nii, et, et see nagu jällegi PDF-ist ja PowerPoint-ist tundub nagu parem jutt kui nagu reaalsus, on ju, et, et noh, ütleme see kaheksa saa, kaheksa saekettaga nagu objekt õhus, mida, kuskõik pakk pudeneda või, või, või mis võib ise alla pudeneda, on ju, see ei tundu nagu väga kindel asi olevat, aga aga just selles nii-öelda, nii-öelda lennukitroodide maailmas, et, et, et ka siin hakkab ka tulema mingit sellist nii-öelda tsiviilkasutust juba juurde, mida ikka jätkuvõtab rohkem ikka militaarteema, et lähme pildistame, filmime, viskame pommi, on ju,

No pomme on tegelikult visatud juba päris pikka aega ja, ja Iraagis ja Afganistanis on seda nagu tehtud, aga no meie fookus on loomulikult mitte otseselt militaarotstarbel toota neid, meie fookus on tegelikult teha selline toode, mis on, on nii-öelda kommertslikult kasutatav, seda nii hinna kui ka töökindlusega, kui ka selle poolest. Ja praegu noh, mida võib täheldada, on see, et tegelikult liitlasväed on tulen, tulnud välja Iraagist, on tulnud välja Afganistanist, kõik need, kes on varem seal teenuseid pakkunud, tahavad nüüd kommertsturul need teenuseid pakkuda, paraku need reeglid ja see, töökindlus ja teenindustase, mis on nõutud nagu kommertsmaailmas, ei ole alati see, mida nad suudavad tagada ja siin on see võimalus, kus meie lähme nagu oma tehnoloogiaga sisse, mis on laias laastus umbes kümme korda odavam kui see tehnoloogia, mis on militaarkasutuses olnud, Ja kuna me lendame madalal ja lendame suhteliselt aeglaselt, siis kõik see tehnoloogia, mis sinna külge riputatakse, on ka, võib, saab ka olla suhteliselt odav ja see tähendab seda, et see võimaldab teenuste pakkumise nagu kommertsmaailmas.

Ma vaatan, et teie seesama droon, mida sa enne mainisid, mis ta nimi olid, Penguin C, kas see on valmis või ei ole? See on valmis. Aa, sa andsid, et ta varsti tuleb välja või midagi sellist,

jah? See tuleb välja... Selle aasta keskel, lennuk on ise valmis, läbib praegu testimisprogrammi, me lendame temaga kuus üle, julgelt üle saja tunni, see lend, lendu, lennutundide arv kogu aeg kasvab, selle eesmärk on viia selle töökindlustasemele, et me noh, suudame pakkuda ka garantiitingimusi, me suudame pakkuda ka sellist teenindust sellele platvormile ja viimased, viimased vead testimise käigus välja saada.

Aga ikkagi ma tulen selle küsimuse tagasi, et, et mis on need peamised caseid või, või no ütleme, situatsioonid, kus täna nagu sellist tsiviilkasutuses selline nii-öelda droon, mida teie teete, nagu kasutus leiab?

Eelkõige on see, sellised missioonid, mis nõuavad nagu pikaajalist lendamist. Ja missioonid, mis, mis on võimalik teha niimoodi, et sa ei pea kogu aeg seda drooni jälgima, et noh, nii-öelda visuaalselt, eks ju. Igasugune selline tegevus, kus on vaja kuhugi ligi pääseda, kus, kuhu muidu ligi ei pääse.

See on mingi näide.

Et see on alates sellest, et meil on infrastruktuuri kuskil laiali, mida on vaja aeg-ajalt jälgida, mis seisus see on, eks ju. See, see hõlmab,

lendab nüüd üle elektriliinidele.

Elektriliinid, gaasitorud, õli infrastruktuur, kõik see, igasugune keskkonna jälgimine,

Maantee

auk, augud absoluutselt on algoritmid olemas, et aru saada, mis seisus maanteed tegelikult on, eks see, see tegelikult on väga sõltuv sellest, et mis see nii-öelda või see nagu tehnoloogia sinna külge kruvitakse. Et sinna on võimalik täna külge kruvida nagu tavalisi kaameraid, öökaameraid, lidarkaamerad, mis... Ma kujutan ette, et

sellega võiks otsida ka mingit metsa eksinud tädi, kes noh, läks varile ja paned infrapunaga mingi kaam, soojuskaamera külge ja Ja, ja tema lendab

sul teatud mustrid selle metsakoha ja lendab

nii kaua kui vaja, eks ju, sisuliselt, et...

Aga ma just mõtlen, et, et kas teil täna mingi klientide järjekord on, kes ütleme ootavad, et noh, te ei suuda neid ju, neid lennukeid toota nagu seire tootmisest, te teete ikka neid poolt käsitööna?

Me oleme tegelikult selle lennuki ehitanud niimoodi, et me suudame seda seire tootmisest toota, ehk siis ta on piisavalt modulaarne, piisavalt lihtne, et see ei ole puhas käsitöö enam, samas täna need kliendid, kellel me oleme müünud, mida me oleme teinud viie aasta jooksul üle saja neljakümne lennuki üle kolmekümne riigis, kliendid jagunevad umbes Ütleme, kolmkümmend, kolmkümmend, kolmkümmend, ehk siis ülikoolid ja õppeasutused, kes oma nagu lennukiprogrammi on käima pannud, siis integraatorid, kes kruivad sinna erinevaid tehno, erinevaid tehnoloogiaid külge ja siis müüvad selle edasi kas teenusena või siis tervikuna tükina, ja siis erinevad kaitse ja otstarbel tehtavad hanked, ehk siis põhiliselt jälgimine ja tehnoloogia katsetus, ehk siis tegelikult meie droon võimaldab nagu selle lennutunni kümme korda odavamalt kätte saada, kui, kui Kaitsevägi kasutaks oma seda suurt preparaatorit näiteks.

Aga teistpidi jälle, kui nüüd on aeglane, siis seda on ka noh, pole lihtsam nagu alla...

Absoluutselt, ta ei ole mõeldud selle jaoks, et...

Nagu suur kärve. Kui suur ta on üldse muide?

Lennuk ise on kaks koma kaheksa meetrit pikk, kolm, kolme meetrise tiiva ulatusega, kaalub, kaalub kakskümmend kaks kilo ja suudab kanda siis selline kuus kuni kaheksa kilo varustust kaasas, mida ta suudab toita siis kaheksakümne kuni saja vatise Big Poweri elektriga, nii et see sõltub täiesti sellest kliendi soovist, mida ta tahab sinna külge kruvida.

Ja katapuldi pealt lendab üles. Täpselt nii, selline

pneumaatiline katapult, mis siis, mille, mida on võimalik, võib-olla lihtsalt kaks inimest üles sätima kahekümne minutiga, jälle selline modulaarne, kommertsoperatsioonideks hästi sobilik, ehk siis noh, inimesed panevad oma lennukid, pakivad ära, panevad vänni, vänni, sõidavad kohal, lased ülesse, teevad operatsioone ära, langeb, lange, Maandub langevarjuga, pakid kokku, lähed jälle, jälle. Tal

on peal nii käsitsi juhtimine kui automaatjuhtimine?

Penguin-C on ainult automaatjuhtimisega.

Okei, aga seda, ja kuidas nemad või see aparaat on nii-öelda igasuguse jam'imise suhtes nagu tundlik?

Noh, see on väga hea küsimus, selles mõttes, et see on täpselt nii, et noh, see ühendus ise on krüpteeritud, eks ju, ja noh, See on, sõltub väga palju sellest, et kes seda, sellega tegelema hakkab, eks ju, ja, ja, ja, ja selle jamimisega nii-öelda, et, et ta ei ole nagu täiesti kuulikindel loomulikult, et selleks siis lähevad hinna, hinnanumbrid noh, sinna kümnekordsele tasemele. Aga on

maailmas selliseid ka, mida... Ma kujutan ette, et need, millega ameeriklased lendavad ja nagu Jeremy Clarkson ütleb, et pomme läbi postkasti sulle saadavad koju või postkasti täpsusega, et neid ilmselt väga lihtsalt ikkagi maha ei võe.

Ma ausalt öeldes ei ole piisavalt kursis selle tehnoloogia, mis seal on,

et... Iisrael müüs Gruusia droonid ja koodid müüs venelastele, et see võib küll lehi, legend. Võib-olla

oleks anekdoot, seda me ei tea.

Ei, seda ei oska kommenteerida, jah.

Ma kujutan ette, et maailmas, kus, kus praegu on läinud lahti ikka tõeline drooni hullus, eks ole, no tõesti räägitakse ju sellest, et hakkab Amazon sulle pakke saatma, et neid selliseid maakohtades tegutsevaid pihikeseid droonitehaseid võib-olla kümnete või sadade kaupa või, või ma eksin? Ja ma arvan, et neid

tulebki ja ongi tulnud, nüüd kui meie ta kogemuses vaadata viie aasta taha ja see, mis on viie aastaga ära tehtud, Siis see tootearendus, ühesõnaga, on võimalik suhteliselt kergesti teha lennuk, mis stardib ja maandub. Aga on väga raske teha lennukit, mis stardib ja maandub iga kord samamoodi ja ta stardib ja maandub iga kord, mitte ei lenda ühe korra. Et ta maandub ja lendab erinevates ilmastikutingimustes, erinevates nii-öelda konfiguratsioonis, ehk siis mis tal on siis külge kruvitud, eks ju, ehk siis töökindlalt lennukit on raske teha. Ja noh, see on nagu natukene sarnane üldse lennuki ehitusega, et et esimene katselennuk ju tegelikult lendab ja seal on inimene, istub sees, katselendur, eks ju, lendab ja maandub ja kõik, eks ju, aga siis, et see lennuk saaks nagu seeretootmisse, selleks läheb tegelikult aastaid aega. Ja, ja noh, seal, seal on sada miljonit asja, mis võib minna rikki ja me oleme, meie lennuk on läbinud selle faasi nüüd, et... Et me tegime kahe tuhande kaheteistkümnendal aastal maailmarekordi kestluslennus, viiskümmend neli koma viis tundi, sellesama lennukiga. Ja seda lennukit on sellest ajast lihtsalt tehtud niivõrd palju paremaks, et nüüd me suudame ta nagu kommertsoperatsioonideks nagu välja tuua.

Aga ilmastik noh, kui palju see üldse talle loeb või, või ütleme, et ta on ikkagi juba nii suur nagu, kas ma ütlen, nagu sa ütlesid, kärbes on ju, kolme meetrine ikkagi, et see ikoon juba on ju, et teda nagu ilmastik väga ei puuduta?

No, no ilmastikutingimused on nagu kahest otsast, eks ju, üks on nagu, nagu see, mis meil siin praegu Eestis toimub, eks ju, et on nagu jäätumine ja ja niiske, niiske tingimused, eks ju, meil just maanduslennuk, ma arvan, tal oli kokku vist selline neli-viis kilo jääd oli peal. kui ta maandus, et, et väga tugeva, tugevas jäätumist tingimustes lendas, suutis sellega hakkama saada, samal ajal kui teine äärmus on see, et meil on kõrbetingimused, kus on pluss nelikümmend ja liivatormid ja tolme, eks ju, ja kuidas siis käitub, et, et see noh, vajab tegelikult kõik nagu testimist, aga lennuk on ise ehitatud tegelikult niimoodi, et me suudame nii... Külmades kui ka kuumades tingimust kontrollida selle lennuki töötemperatuuri, mootori töötemperatuuri ja, ja, ja see on ehitatud selliseks, et ta on võimalik lendama ka vihmas ja, ja kõrgetes niiskeustingimustes.

Restart'i saade jätkub, meil on täna külas Tiit Paananen, kes on Läti droonitootja, UAV Factory, üsna hiljuti said seal juhiks, sellise firma juht ja me räägime droonidest ja, ja tahaksime jõuda praegu selleni, et kuivõrd ohutu see asi on, no meil, siin hiljuti käis ka Digitunni saates siinsamas Kuku raadios. pikem arutelu selle ümber ja, ja mina ennustan, et aasta kaks tuhat viisteist saab olema Eestis sel, see aasta, kus avalikul üritusel kukub esimene droon kellelegi pähe. Ma, ma küll loodan, et see ei juhtu, aga kui see ei juhtu nagu sel aastal, siis ma kardan, et see juhtub järgmisel aastal, sellepärast et need on, minul kodus näiteks on neli drooni, nende asjaolude kokkulangemisel, need ei maksa midagi, sada eurot tükk vist või noh. Nii-öelda töö jaoks oli vaja, aga et neil on varsti iga teise poisikese jõulukink, eks ole, ja nad lähevad järjest odavamaks ja mingit kontrolli ju selle üle ei ole, kes nendega põristavad ja teie põristate ja veel keegi sada inimest põristab, üsna segane maailm.

No ütleme, ohutust võib võtta niimoodi. Kui tulid autod, siis esimene reegel oli see, et auto ees peab kõndima inimene, kellel on punane lipp käes. Ja siis tuli auto ja see, sellega tagati ohutus. Noh, ma olen ma veidikene muutunud sellest hetkest, eks ju. Nüüd kogu lennunduse ajalugu tegelikult on ju kirjutatud... verega, eks, et see, kuhu me täna lennunduses oleme jõudnud välja, on, on noh, see ta kvaliteedi ja turvalisuse tase, see, et ma võin minna alati lennukisse ja lennata ja ma ei pea muretsema, sellepärast kas ma jõuan kohale, see, selle, selle, see on nagu pika aja ja töö tulemus, eks ju. Nüüd need tsüklid iseenesest on kogu aeg kiirenevas tempos. droonid ja, ja ütleme, lendavad robotid või me nii-öelda, eks ju, ja erinevates ülesannetes pakuvad niivõrd suure kommertsväärtuse ja ütleme, sellise nagu uue tootlikkuse taseme, eks ju, et ja niivõrd palju uusi võimalusi, et tagada just nende inimeste turvalisus, et see regulatsioon ja kõik see, see ohutuse reeglid ja kõik need hästi kiiresti lahendatakse ära.

Ma just mõtlengi, et sina usud seda, et ütleme, kui Amazon siin on teatanud, nemad hakkavad pakke viima, on ju, kuskil ütleme noh, ega me ei räägi ju tegelikult Manhattanist, me räägime pigem eeslinnadest, on ju, et kus see nagu rohkem nagu nii-öelda nii-öelda pointi omab, et sa usud, et see ikka päriselt hakkab toimima, et, et me ei karda seda, et, et et okei, see pakk oli seal ütleme, nagu ma ei tea, viis kilo droon ise võib-olla on nagu mingi kakskümmend kilo kokku kakskümmend viis kilo õhus, on ju, aga kus see ülevalt ikkagi tuleb ja, ja ütleme, G korda ja sealt nagu veel ju lisandub sul ja, ja, ja pakt tuleb sul vastu peale või troon tuleb vastu peale, on ju, et, et ta ikkagi nagu suhteliselt killer objekt, on ju, et, et me ei suuda tegelikult ju ikkagi sellist järelevalvet, regulatsiooni tekitada, meil nagu päris lennunduses on, eks.

Jaa, et sa praegu panid nagu selle olemasoleva tehnoloogia tuleviku konteksti. Aga ma arvan, et selle olemasoleva tehnoloogiat ei panda tulevikus samasse konteksti, pannakse mingi muu tehnoloogia. Ehk siis need mured, kus nad lendavad, millal nad lendavad, mis on nende nii-öelda roadid, eks ju, mis on nende kontrollimehhanismid, mis on need emergency protseduurid, kui midagi peaks minema viltu, eks ju, selles osas tehnoloogia on nagu järjest kiiremas tempos, collision avoidance on järgmise paari aasta jooksul autopilootide standard.

Sellepärast, et troonil ju lennujuhtijat ei ole, nad peavad ise kuidagi hakkama saama. Nad peavadki ise

hakkama saama, eks ju. Nüüd, ehk siis noh, see on täiesti loomulik hirm, et selline nagu noh, tunne, et kukub pähe, eks ju, et aga see lahendatakse ära umbes sarnaselt, nagu Nagu sa kõnni, ületad teed ja ei saa enam-vähem teada, et sa ei saa autoga pihta, eks ju.

Aga, aga kas praegu mingit piirangut ei ole, et kui mul raha on, ma võin tulla teie tehasesse, osta selle drooni, panna ta siinsamas Telliskivi loomelinnaku parklast püsti, saata õhku ja teha mis tahan temaga või?

Ei, kindlasti ei tohi, et see on keelatud eel, eelkõige, esiteks selles, sellepärast, et siin Telliskivi parklas on meil C-klassi õhuruum, mis on kontrollitud ala õhuruumiklasside järgi ja selles lendamiseks peab olema lennujuhiluba. Nüüd selleks, et lennata kuskil väljaspool, ehk siis kui sa lähed väida või saku taha, siis sa võid tõusta teatud kõrgusele ja lennata seal turvaliselt, aga sa ei tohi nagu kontrollitud õhuruumi jälle sisse minna ja see kõrgus on vist piiratud viiesaja jala peale, ehk sada viiskümmend meetrit. Nüüd, kui sa tahad mingeid operatsioone teha, mingeid kommertsoperatsioone täna nendes piiratud regulatsioonitingimustes, siis nagu esimene soovitus on see, et sa lähed ju kooskõlastada oma nagu operatsiooni lennomaetiga, sa pakud oma risk management protseduurid, sa pakud oma protseduurid, safety management protseduurid... Sa

pead ju väga hästi ikkagi teadma, mis sa teed.

Absoluutselt, ja siis sa saad selle loa selle ülesande täitmiseks. Ja, ja see tegelikult noh, lõpukokkuvõttes on, läheb hinna sisse ju, eks ju, lõppkliendile, aga see tagab ka selle, et me tegelikult on selline turvaline operatsioon, eks ju. Nüüd, nii USA-s kui Euroopas on drooni regulatsioon ja, ja nii-öelda regulatsioon arengus, USA annab juba välja teatud droonidele nii-öelda exception kolm, kolm, kolm, mille alusel siis teatud droonitüübid on lubatud kommertsoperatsioonideks, jällegi konkreetse operaatori poolt, konkreetse tehnoloogiaga, ehk siis see on jälle, tuuakse need safety management protseduureid ja emergency protseduureid. Siin

hakkab, Taavi, tunduma, et see sinu noh, ka hirm ei ole tegelikult eriti põhjendatud, et see on ikka, tundub, et Tiidu väitel väga rangelt reguleeritud ja ei kuku nad midagi pähe.

Ei no niikaua, kui see asi toimub saku taga või vaido taga, on nagu fine. Aga meil

lendavad siit iga päev, mingi, mitu kompord lennukit lendab üle, üks, üks keegi kukub vähemalt. Jaa, aga

mis on nende järjekontroll ja mis noh, ongi, mis hinnaga see on tulnud kokkuvõttes, on ju, et versus see, et noh, tõesti sul nagu, kui me räägime urbaneeriast, ehk siis kus ta siis lendab, ta lendab sul kõnnitee kohal, ta lendab sulle üle mänguväljakute, on ju, noh, Ma ei ole tagurlik, et loomulikult ma arvan, et see lahendatakse ära, aga lihtsalt, et küsimus ongi, et et kas ta nagu jääb nagu mänguasjaks või ta, ta noh, on ka, ütleme, et lähed hommikul välja noh, mitte tsikaadides sirista nagu aknad hakkama, et siristavadki nagu, nagu kakskümmend tuhat nagu drooni, noh, kõik jooksevad kuhugi suunas, on ju.

Ma olen täiesti kindel, et see ei jää mänguasjaks, tal on mingi mänguasja faas ja see turumaht on, innustatakse sellel aastal üks miljard dollarit, eks ju, kõik need DJid ja Freedie Robotics, Co-Prodeks.

Nii vähe olevat, kuidas ta nii vähe saab olla? Üks

miljard tuleb kokku. Aa,

see on mänguasid, ronitus praegu nii-öelda, need on umbes selline mõni sada kuni paar tuhat eurot tükk, eks ole.

Et, et see peaks olema see turumaht, eks ju, nüüd kogu turumahtu on hinnatud kaheksakümmend kahe, kaheksakümmend kaks miljardit aastani kaks tuhat kakskümmend kaks, ehk siis see on siis seitsme aasta jooksul, on ju, mis jaguneb laiaslaastust seal sellise seitse miljardit ja väike selline kolm kuni kümme protsenti kasvu. Ehk siis see, see plahvatus kui selline, nagu on alguses mänguasjade poole peal, aga Noh, juba täna me, kui me räägime professionaalsest fotograafist ja tal ei ole võime, ta ei ole võimeline ülevalt pilti tegema, siis ta ei löö läbi enam turul.

Aga ma küsisin nii palju, et sa ütlesid, et, et noh, luba on vaja nagu teatavas situatsioonis, aga ma ütlen isegi kuumaõhupalliga, minu meelest on vaja teavitada lennuametit, et sa lähed õhku, et... Jah, see on õhusõiduk. Jah, ehk siis mingi nüüd momentum, et, et nagu õhus on korra kuumaõhupallid ja ja, ja, ja droon, et täna ka ikkagi nagu te igaks lennuks võtate ikkagi loa?

Meil Lätis on kaks testi, testitsooni, kus meil on meile mõeldud konkreetne tsoon, kõik teised teavad, et see tsoon on seal, nad teavad, millal see on aktiivne, nad peavad sellega arvestama. Meie kliendid, ma arvan, on sellises seisus, et nad tegelikult ei lähe sinna linna laamendama selle drooniga. Vaid nad tegelikult täidavad ülesandeid kohtades, kus on vähe tehnoloogiat, vähe inimesi ja sinna need pika, pika lennu ulatusega ja kaua lendavad lennukid ju sobivad kõige paremini. Ehk siis sa tahad nagu saavutada maksimaalse tulemuse maksimaalse kiirusega. Nii et selles võtmes nii-öelda ruraleerijates või kuskil kaugemal põetakse need lastehaigused kõik läbi, samal ajal areneb regulatsioon ja seda surub see kommerts nagu huvi, eks ju, et seda regulatsioon tekiks, ja noh, minu teada noh, isegi ma võin tuua sellise näite, et Läti on praegu ju Euroopa Liidu eesistöö, eks ju. Ja korraldab siin viiendal, kuuendal märtsil üle euroopalise konverentsi, UAV-de osas just konkreetselt. Ja selle konverentsi peamine eesmärk on kahetine, üks on see, et Euroopa Komisjonis tekiks väga selge emergency või selline urgency olukord, et me peame selle lahendama, enne kui ameeriklased seda teevad, ja teistpidi, et, et panna uuesti Läti veel kord see kaardile, kui, kui UAV ja, ja droonitehnoloogia üks võtmereid. No

meil on Eestis ka mõned ettevõtted, et kui sa nüüd niimoodi paned eestlase prillid pähe, et et Läti on ikka kõvem droonima kui Eesti, jah? Kindlasti.

Kas seal mitte, ma olen kuskilt nagu kuulnud juttu, et mingisugused Eesti droonid lendavad Gruusias ringi ja ajavad mingisuguseid militaarasju seal, et mis firmas on, mis, mis kuskil ma

arvan,

võib-olla küll,

jah? Ei no nii kaua, kuni Leedu ja põhupallimaaks, nii kaua on okei.

Nojah, kas ma, kui me siin juba ulmeteemadel natukene räägime, pool ulmeteemadel, mis sa arvad, Tiit, kunas me teeme esimese reisilennu, nii-öelda reisidrooni lennu?

Et mina pardal?

Noh, me, me kõik kolmekesi...

Tegelikult lugu ongi see, et me tegelikult täna lendamegi juba selles režiimis, lihtsalt on kaasas kaks inimest, kes nagu jagavad natukene ja kuidas see lennuk lendab, sest nii õhkudus kuni maandumiseni täna enamus lende tehakse automaatrežiimis.

Seal on seda, neid uuesid on palju olnud, kus esimene piloot küsib teise käest, et, et kas sina maandasid ainuke, ei, ma mõtlesin, et sina maandasid. Aga lähme tagasi selle start-upi juurde, et täna me räägime ikkagi Läti start-upist, et eestlane on Läti start-upis, et...

No minu motivatsioon oli hästi lihtne, pärast Skype'i ma sain aru ja väga selgelt andisin endale mõista, mida ma tahan edasi teha. Ma tahan olla tehnoloogiarikkas keskkonnas, ma tahan teha rahvusvahelist toodet, ma tahan olla ettevõttes, mis on kasvufaasis ja ma tahan, et see oleks nagu suhteliselt ikkagi noh... siinsamas, et ma ei ole valmis selleks nagu Silicon Valley'sse kolima praegu, on ju. Noh, siinsamas noh, kõige lähemal leidsin siis Lätist, eks

ju. Eesti, Eestis on ka start-upe, muidu me oleme siin saates nii mõnegagi juttu teinud.

Aga selleks, et oleks kasvufaasi alguses ja et tal oleks olemas juba toode, mida ma saan müüa nagu kordades rohkem järgnevatel aastatel, ja et tal oleks piisav tehnoloogiline nagu selline tase, siis selle ma leidsin UWV Factory'st ja see on lihtsalt uskumatu, kui palju on see ettevõte arenenud ja nii-öelda bootstrapingu moodis nii-öelda viie aastaga kasvanud orgaaniliselt selliseks, meil on täna nelikümmend töötajat, Meil on terve rida tööpinke, meil on vertikaalselt integreeritud mehaaniline inseneering, meil on seal elektroonikud, meil on tarkvaraarendajad, eks ju, selline kümme, viisteist inseneri, kümme operaatorit, viisteist tehnikut, niimoodi me ellame.

Aga kuidas üks Läti ettevõte leiab endale eestlasest juhi, et noh, sa ju täna ka, sa ikkagi elad ju Kohilas ja, ja, ja pead teeme, iga nädal nüüd Lätis, on ju, et kuidas see elu üldse välja näeb, aga ütleme enne seda veel, et kuidas, kuidas nad üldse leidsid su?

Sellesse ettevõttesse investeeris Toivo Annus eelmisel aastakevadel ja eelkõige just sellepärast, et ta nägi, kui kaugele on selle tootearendusega jõudnud ja noh, meil on teatud side Toivoga ja Toivo teadis väga hästi noh, mis seisus mina olen ja mida ma otsin. Ja ühel hetkel lihtsalt ma arvan, tema peas nagu asi klikis väga hästi ära ja noh, lisaks sellele ma ise olen ju lendur, ma lendan iga aasta ja olen lennanud üle kolmesaja tunni ajaseks. Sa oled ka

langevarjur, eks ole. Ja olnud ka

langevarjur, eks ma olen nagu lennunduse regulatsioonidega kursis, ma olen olnud eraarvastpilane liidu juht, mitu aastat juhatuse liigu, liige veel rohkem, eks ju. Ma tean, mis lennundus endast kujutab ja kuidas tehnoloogia võiks seda muuta ja, ja noh, Tahan ehitada sellest UAV Fractoryst nagu tõeliselt suure asja tulevikuks.

Aga lähme uuesti sinna start-upi juurde, et mis siis on see peamised väljakutsed praegu UAV Fractoryl?

No eelkõige, et inimesed loomulikult, et kust leida sellised särasilmsed inimesed, kes, kellel on selline universaalne insenerikogemus, et noh...

Lätis ka ei ole? Lätis on sama mure jah, nagu Eestis jah?

Absoluutselt on sama mure, no täiesti selgelt ta, kuigi ma ütleks, et et on Läti inseneeria või ka see nagu veidikene, ta on nagu konkurentsivõimelisem, kuidagi võib-olla seal on see hinnakvaliteedi ja sellise suhe, et ütleme, need inimesed, kes, kes, keda meie oleme suutnud kaasata, on ikkagi väga, väga nutikad tegelased ja, ja Riga technicalist nagu tulnud, et... Aga

ma just mõtlen, et sa oled ikkagi omal ajal tegelenud ka Eestis nende hinda? IKT hariduse ja inseneeriahariduse küsimustega, et kus see nagu, ma hüppan kohe kõrvalt, kõrvale küll teemast, aga vaadad sinna peale, siis kas Lätil on sama probleem või ongi nende tootlik, noh, inimeste tootmine madalam, mistõttu nagu jah, noh, tuleb ka turu peale vähem inimesi või ei ole nagu kuulda olnud, et noh, et nagu Lätis väga nii-öelda selliseid suuri rahvalisi ettevõteteks välja kasvul, mis väga palju ressursse vajaksid?

Ja vot, raske seda selles mõttes praegu oma koha pealt kommenteerida, et ma olen ju seal nüüd veidikene olnud ainult, eks ju, aga seda, mida ma näen, on tegelikult see, et võib-olla ma näen küll, et inimesed on üsna näljased nagu selle edu järgi ja ja, ja, ja need, need inimesed, keda meil on siiamaani õnnestunud palgata ja keda me praegu palkame. Nad ikkagi tulevad väga mõistlike tingimustega ja, ja see teeb ainult head meelt, et et noh, seal on ka natukene rohkem inimesi kui Eestis tegelikult, et...

Aga mis see mõistlik on, et mis on Häti tänane keskmine palk turu peal?

Ma jään vastuse võlgu, meil on see palkamine sõltuvalt sellest nii-öelda konkreetsest positsioonist ja tasemest. Seda nad

ütlevad alati meie saates. Aga

samas,

aga see Elgava ei ole tegelikult ju Riiast nii väga kaugel, ta on umbes sama kaugel võib-olla kui Kohila-Tallinnast või midagi sellist, et et noh, ilmselt ei ole nagu ka ülimalt keeruline sinna mingit head spetsialisti Riiast valgata, et ta võib lihtsalt sõita hommikul juhtul tagasi.

Jaa, et ma ise olen ka nüüd suur Läti rongiühenduse fänn, et väga head rongid ja väga hästi käivad.

Ühesõnaga, trail partikut on ikka vaja?

Oo, seda, see oleks küll väga hea eelkõige minule.

Restarti

saade jätkub, meil on külas Tiit Paananen, kes juhib lätlaste droonitootjat, UAV Factory.

Jutt jäi pooleli eelmises plokis sellest, et mis tulevik toob, et räägiks Tiit, mis tulevik

toob? Tulevik toob seda, et no ütleme, meie eluajal me kindlasti näeme veel mustasid jutte taevas.

Mis mõttes, et kukuvad alla

või? Ei, mustad jutid on need, kus lihtsalt enam pilguga ei eralda ära, aga seal nad lendavad, eks ju, teevad oma ülesandeid, eks. No võta suvaraline Star Warsi film lahti, siin näed enam-vähem, mis, millest ma räägin, eks. Selles ma olen täiesti veendunud, samamoodi ma olen veendunud selles, et meie ümber, maa peal on järjest rohkem iseliikuvaid nagu objekte lisaks sellele autodele, mis on kohe, kohe tulemas. Lisaks

tolmuimejatele, mis, mis... Tolmuimetaja, mis on

juba olemas, eks, ja on erinevates suurustes ja ülesannetes tegelasi. Kindlasti tuleb selline personaalne teenindus ja selline rutiinne tõstan, annan, aitan, tõst, noh, exoskeletonid, poolautomaatsed, nii edasi. Et need kõik tulevad, eks siis meie nagu tehnoloogia lihtsalt muudab jälle järjekordselt meie elu kogu aeg nagu mugavamaks, on ju. Mis puudutab nüüd... Nii-öelda Huawei-sid, siis nagu ma ütlesin, militaarülesanded teatud mõttes on nagu vähenenud, eks ju, on kindlasti palju tegijaid, kellel võtab siiski omajagu aega, et need lahendused nagu töökindlaks saada, meie lahendame selle küsimuse ära, et kõik need, kes aretavad erinevaid tehnoloogilisi komponente, erinevad kaamerad, tarkvara seal peal, nemad saavad võimaluse selle üles viia ja iga kord ka turvaliselt kätte saada, mis on nagu oluline, sest ütleme, need, need kaamerad, mis on spetsiifiliselt ehitatud mingi konkreetse aplikatsiooni jaoks, neil tegelikult see noh, nad on üsna kallid ja sa tahad nagu olla kindel, et sa saad iga kord tagasi ja, ja... Huawei Factory, seda kindlasti. Praegu

meil, eks ole, siin väga paljud entusiastid nagu ma ei tea, fotograafid ju noh, lendavad, lendavadki nende droonidega ringi ja teenivad sellega raha, eks ole, ja teevad tööd, pildistavad kinnisvaaarendust ja, ja noh, mida veel, eks ole. Ja noh, seesama tolmuimeja näide, et ma ei toonud seda ilmaasjata, et ma umbes aasta tagasi küsisin, iRobot on see kõige kuulsam firma, kes neid toodab, et ma küsisin selle juhilt, kes väga hingestatult oli lava peal tund aega rääkinud sellest, kui ägedad tolmuimejad neil on, et Minu küsimus oli see, et kuulge, et need tolmuimejad on tegelikult juba aastaid olemas, et mis see järgmine samm siis ju on, et noh, mille taga see nagu seisab, et noh, loogiline oleks ju see, et kui on nii suur tööstus taga, et siis ühel hetkel noh, need tolmuimejad on lihtsalt alguses, et sealt minnakse nagu edasi, aga ei ole mindud, noh, kõike seda, mis sina räägid, ei ole nagu tulnud... Minu,

minu mõlemad rumbad, nii Vosher kui ka Ime, Ime, Imeja on katki. Jaa, aga, aga, aga noh, see andke variant sul on

see, et sa ostad uue tolmuimeja, eks ole, et noh, ilmselt oleks võimalik välja mõelda kakskümmend või kolmkümmend mingisugust sellist noh, robotitega lahendavat, lahendatavat ülesannet meie elus, ei ole, no kas kuskil on mingi takistus või mille taga see nagu seisab?

No eelkõige ma arvan selle inimese enda taga, et mis on tema see mugavustsoon, et see teaduse pärast küll nagu suhteliselt aeglaselt muutub, eks ju, et, et aga samas, kui sa vaatad kümme aastat tagasi, siis on pilt on oluliselt muutunud, on ju, et noh, tundub, et täna nagu midagi ei toimu või noh, ütleme nagu ei, ei ole edasiliikumist, aga võrrelda kümne või kahekümne aasta taguse situatsiooniga siis on.

Aga teistpidi noh, ütleme jällegi, sa tulid praegu maa poole lähemale, aga ma läheks just nagu kõrgemale, et kui me vaatame nagu satelliittoloogia arengut, vaatame seda, et ka Euroopa on järjest rohkem nagu masinaid üles viskamas, täna meil on tõsine valik, et kas me hakkame näiteks noh, ütleme, a la noh, Majandusministeerium jääb vastutama taristu eest, on ju, vaatama, kas jää teed on lahti või mitte, on ju. Sul on kaks varianti, sa lendad, kas sa annad drooniga üle, on ju, või sul a la võtab nagu satelliittpildi, on ju, ja, ja noh, ütleme ni Hinnaküsimus muidugi on ju, aga... See ongi tegelikult

hinnaküsimus ja teine asi on see, et et satelliit annab sulle teatud sellise vaatenurga ja see on suhteliselt paindumatu lahendus, eks ju. Samal ajal kui see tehnoloogia, mis sa saad satelliidis asendada, noh, see on ikkagi nagu suhteliselt raske, aga droonile sa seda iga aasta uue ja parema kaamera külge keerata, nii et noh, eks seal hakkavadki need vajaduste ja hinna mõjud nagu üksteisega mängima, aga, aga ja teatud ülesande ongi parem teha kõrgelt ja iga kord samamoodi.

Aga ma mõtlen, et me täna nõudlusest ja businessit selles mõttes ei ole nagu rääkinud, et kuidas nagu selles mõttes praegu on, et kas on nagu nii palju nagu nõudlust ees, et ei jõua ära toota või, või, või, või on ikkagi, tuleb nagu kliendi leidmisel nimel ka töötajale?

Kindlasti tuleb tööd teha, et on sisuliselt situatsioon selline, et on kaks, kaks asja, mida tuleb teha paraneelselt, üks on see, et tuleb disruptida olemasoleva turgu, neid, kes teevad neid ülesandeid maa pealtena, mida nad võiksid teha õhust, Või siis neid, kes teevad neid ülesandeid õhust, aga teevad seda mehitatud lennukitega. Ja kliendid ütlevad, kuule, et su reaktsioonikiirus on madal, sa ei, sa ei suuda lennata mul kümneid tunde iga päev, on ju, mida mul on vaja, on ju, sul võtab sinna kohta jõudmiseks liiga kaua aega. No ühesõnaga kõik see, ehk siis sa pead nagu disruptima olemasolevaid turge ja olemasolevaid nagu turuvõimalusi, ja siis teiselt poolt sa pead tekitama uusi turge, ehk siis nagu uue turuna noh, kõik see, mis puudutab näiteks põllumajandust, et kuidas hinnatakse seda põllukvaliteeti, erinevad kasvamiskirjused, kahjuritõrjeväetiste lisamine, eks ju, seal arendatakse välja kaameraid, mis suudavad töödelda seda infot, anda selle kohe külvikule otse masinloetava info ja külvik läheb, sõidab üle ja jaotab just sinna, kuhu vaja, eks ju. Et, et noh, see on kõik see, mis on see uus turg, mis nüüd hakkab tekkima ja noh, tänu sellele tegelikult kasvab nende inimeste tootlikkus või noh, ütleme nende äride tootlikkus ja ja nad saavad nagu ligipääsu sinna taevasse, et meie olemegi need, kes selle ligipääsu too, neile annavad, siiamaani nende ligipääse on olnud nagu raskendatud, ehk siis noh, mine ja hakka ajama seda oma lennukit ja, ja pildistamist, eks ju, põllumehena. Aga kui sul on teenusepakkuja, kellel on terve armee neid lennukeid, siis sul piisab ainult kõnest ja, ja homseks on sul info olemas.

Kas see müük täna käib läbi kodulehekülje või läbi edasipüüjate?

Siiamaani on toimunud hästi niisugune reaktiivne, kuna ettevõte on olnud hästi tehniline ja mis ongi õige ja mis ongi hea, et me oleme praegu selles faasis, kus me keerame selle nagu reaktiivse müügi selliseks proaktiivseks, vajadustepõhiseks müügiks ja sea, sellega me loodame, et selle aasta jooksul kasutada käivet üle kolme korra.

Palju üks troon maksab?

Mida seal vaja on? Ei, seesama see pinguin... See sama pinguin, mis

kakskümmend tundi ise kaugus lendab ja...

Ta baaskonfiguratsioonis koos katapuldi ja, ja ground control stationiga, see hinnaklass on seal saja viiekümne, kahesaja tuhande vahel. Euro. Euro.

Ja lennutund

on? Ja siis, kui sa tahad seda teenuseni osta, siis sa pead selle teenusepakkujaseks küsima, meie ise täna veel teenust ei paku.

Aga ma just mõtlen, et kui ma ostan selle aparaadi, siis mul on lennutundi endale, tuleks nagu...

Kaks inimest peab seda opereerima ja siis natukene pead kütust sisse panema ja see on kõik.

Aga ilma, ta hooldusvaba on kui pikalt?

Sada tundi, siis on kontroll ja siis tegelikult on terve hooldusgraafik erinevatel komponent, komponentidel on erinevad hooldusvälbavad, Aga laias laastus selline esimene kontroll on ütleme, saja tunni peal. See on

ikka päris kallis tegelikult, see kakssada tuhat, et noh, ütleme väga massidesse selle kahesaja tuhandega ei lähe, kui me räägime siin põllumeestest ja idekeelest.

Kalamehed otsivad kalabari.

No jaa, üks põllumajandusühistu on ju tõenäoliselt ei osta endale seda kahesaja tuhande eest, me peame rääkima võib-olla kümme korda väiksemast summast, kas, kas see hind tuleb alla, kas sa näed seda? Ma

arvan, et põllumajandusühistu ei osta kunagi endale seda, tema helistab lihtsalt kuhugile või Ebiinterfaitsi soovi ja siis ettevõte, kes on endale selle nii-öelda lennupargi ostud, lendab lihtsalt juhuslikult sealt üle, eks ju, ja täidab selle ülesande ära ja ja tema maksab oma selle pärast noh, mingisuguse väikse teenustasu selle eest, et et täna mehitatud lennundus, tunnihinnad on sel, sarnaste ülesannete täitmisest, on seal kolme või viie tuhande euro kohta tund. Nii et võttes me ehitamata lahenduse, siis paari kuuga tasub see asi endast ära.

No üks pool sajandit tagasi ütles toonane IBM-i juht selle ühe kõige halvema ennustuse IT-ajaloos üldse, et maailmas on tema arvates turgu võib-olla viiele personaalarvutile, ma kasvaksin umbes samasugusesse olukorda panna, et mis sa arvad, mitut drooni, mitu see, mitut sellist drooni võiks Eestis vaja minna näiteks lähema viie aasta jooksul?

Võtame niimoodi, et võtame energiataristu,

põllumajandus,

keskkonna jälgimine, teede jälgimine, siis ilmselt kuskil võib-olla sajaringis? Oluliselt rohkem kui lennukeid ikkagi.

No meil on nagu hea olukord, et meil on poolte nende ostjad siin ka kohe stuudios, kas sa, Taavi, näed, et, et sellest võiks olla nagu riigi, riigiline kasu või kas sa pead seda, et sinna hakatakse üldse raha panema?

Jaa, ei, see teema on läbi käinud ja täitsa olnud arutluse all, et otsitakse ikkagi neid samu nii-öelda peale nimega business case, on ju, et, et, et noh, ta peab kogutusega ära tasuma, on ju, et noh, et See ikka saab noh, ütleme nii, et me teame täna ka nagu, kus meil teede sees augud on, on ju, et, et noh, meil nii-öelda selliseid jõgesid ei ole, mis uhuks nagu kohe nagu, nagu, nagu varasilla või sellist, on ju, aeg-ajalt ikka juhtub, eks, aga no ütleme, mitte nii igapäevaselt, on ju, et, et selles mõttes on, on tarvutuse all, ehk siis, aga täna ma küll ei tea, et, et me oleme hankimas nagu ühtegi, ühtegi nagu, et Et, aga ei noh, mõte iseenesest loomulikult nagu huvidev.

Aga samas, eks Tiidu seisukohast vaadates, nagu noh, sellise asja müümine ilmselt päris palju sisaldub ka seda, et sa pead üldse välja mõtlema ja sellele kliendile selleks tegema, et miks tal üldse seda vaja

on? Te, tegelikult on seal see areng nagu väga kiire, et ega noh, ütleme, Tähtis on see, et see meie toode nagu vastaks nendele vajadustele loomulikult ja, ja, ja paketeerida seda niimoodi, et tal on ka võimalik seda hankida, et kui ta näiteks mingit uut äri käivitab, eks ju. Et noh, meie turg on kogu maailm, et meil on juba, oleme müünud üle, üle maailma üle kolmekümne riigi, et see, need vajadused, ma isegi ei kujuta täna nagu selles mõttes ette, mis on Lõuna-Ameerika.

Aga meil on ikkagi start-up saade, et enne kui saade otsa saab, ma ikka natuke uuriks seda, et kuule meil harukordne on see, et meil on stuudios ka nii-öelda Läti start-up küll läbi eestlase silmade, aga aga saad seal nüüd ikkagi ühte, ühte aega juba olnud, et, et räägi, on siis mingi vahe selles mõttes nagu, nagu Läti start-upi maastikul, Eesti start-upi maastikul?

Jaa, ma olen käinud nüüd Läti seal tech hub'is esinemas ja, ja siis ka baaris sellises ühes teises co-working space's ja võib öelda, et ta nagu meenutab Eestit, selline... Kaks tuhat üksteist, kaks tuhat kümme, veidikene niisugune mulje on mulle jäänud, aga, aga noh, need inimestel on nagu väga naljaste pilkudega, nad nagu oma tulevikku vaatavad kindlasti, ja, ja see on kindlasti selline hea community sarnaselt Eestiga nagu olemas ja ma tean, et ka sidemed Lätiga tegelikult on väga head, siinkohal ma kutsukski ülesse tulema sinna techchill üritusele, mis, mida Läti tech hub korraldab. See on vist, kas oli veebruarikuus, jah. Et, et sinna oodatakse ka Eesti ingleid ja start-upi inimesi kohale, et see on päris põnev.

Aga ma just mõtlen, et neil oma angel networki veel välja pole kujunenud?

No on mõned inimesed, kes nagu justkui moodustavad selle, aga sarnaselt EstBANiga, vot ma jään praegu vastusele, kus on Läti, kas nad on organiseerunud juba või mitte, aga mingid inimesed on?

Ma tegelikult tahtsin jõuda ka selleni, et see, see Läti droonifirma, eks ole, sa mainisid, et seal on üks teine veel või? Et kas seal on mingisugune nagu mingi kool, kus need on välja kasvanud või miks need seal on näiteks kaks ja meil siin ju väga palju neid ette näidata ei

ole, on või? Vähemalt kolm pisut. Jaa, meil on, ma arvan, jah, päris mitu ja...

Valgustavad, tõsi, huvitav. Ja Lätis

on ka tegelikult, peale AirDogi, UAV factory on paar tükki veel, Aga, kes just nagu neid multirootoreid ehitavad. Aga ma arvan, et see on nii Lätis kui Eestis, on ju tegelikult mudellennus olnud äärmiselt kõrgel tasemel, et ja need inimesed, kes on neid mudellennukeid kunagi väiksena ehitanud, on nüüd tänaseks jõudnud siis, käinud koolid läbi ja tegelevad päris äriga ja noh, siin on nagu selles mõttes head, hea koht, kus praegu vaadata Eestit, et kui meil on nagu sadu inimesi Robotexil ja sarnastel üritustel, et tegelikult see viie kuni kümne aasta pärast see põlvkond lihtsalt teeb midagi suurepärast.

No mul on siinkohal ikkagi küsimus, et no täna me vaatame, mismoodi näiteks ütleme, Eesti IT-sektorile on mõelnud suurepäraselt see, et Eesti erasektori ettevõtted, Eesti avalik sektor tegelikult oma lahendused, peamiselt kõik on tellinud nüüd oma ettevõtete käest. Ja see on nagu toitnud, on innoveerinud ja on andnud seda oskust ja nii edasi, on ju. Aga, aga just, et, et näiteks sellele noh, militaartööstuses me jätkuvalt, me ostame Iisraeli kaupa, Saksamaa kaupa, USA kaupa ja nii edasi, on ju, et et noh, tõsine arutelu on ikkagi praegu see ka, et et selleks, et edendada ikkagi nagu nii-öelda kodumaist nii-öelda noh, troonimaailma näiteks, et, et miks mitte nagu ikkagi nagu suurendada nagu selliste nii-öelda, kus ma ütlen, nagu, nagu riiklike tellimiste nagu mahtu, mis, mis oleks nagu nii-öelda, ma ei saa ütelda suunatud, sellepärast et Euroopas ju ei tohi midagi suunatud olla, aga ütleme niimoodi, et mis nagu noh, noh, võimaldaks üldse tulla ka nagu kodumaistel tegijatel nagu üldse pakkuma või nii-öelda nagu noh, tulla nagu, tulla nagu nii-öelda pilti. Kas sellest oleks nagu mingit kasu või on praegu ikkagi nagu selle tsiviilmaail

Ma arvan, et sellest oleks kasu eelkõige just sellest vaatepunktist, et, et meie enda ka kaitsestruktuurid ja politseistruktuurid siseturvalise koha pealt, tuleb ehitada seda kompetentsi sinna sisse, et need inimesed oskaksid neid asju nagu õigel määral nagu rakendada. Et ja selleks tegelikult on mõttekas teha kohalikul tasemel koostööd. Et, et noh, samal ajal kui meil saame oma lennuki töökindlamaks, eks ju, siis need inimesed, kes seda hakkavad tulevikus opereerima, muu, muutuvad järjest rohkem kogenumaks nende lennukite opereerimisel, et see ei ole niimoodi, et võtan, panen kuulutuse ja saan tänavalt inimesi, et... Sellist professiooni pole keegi kuskil kunagi õppinud, eks ju, et ta peab seda õppima ja nüüd, kui et, Eesti või Läti või keegi otsustab, et me hakkame seda tegema, siis noh, on mõttekas ju mitte teha Uus-Meremaa ettevõttega seda tööd, sest noh, lihtsalt see ajatsoonide ja kauguse mõttes nagu suhteliselt raske, eks ju, et on võimalik mõttekas ikka kohalikult võtta partneri.

Selge, meie saateaeg on sellega täis, aitäh, Tiit Paananen, soovime siis edu sulle ja droonifirmale UAV Factory ja ma tahaks näha, kas need sada sinu väljapakutud drooni leiavad Eestis lähemate aasta, aastate jooksul kasutust ja hakkavad siis üle meie katuste põristama. Aga Restart on eetris jälle nädala aja pärast ja kuulmiseni!