AI_pealkiri: Daniel Vaarik Eesti e-riigi kuvandist ja kuidas hoida tehnoloogilise pioneeri mainet

Ma kasutasin ära seda, et ma olen ka presidendi mõttekoja liige, ehk ma ütlesin, et ma olen selle presidendi mõttekoja egiidi all ja, ja Eesti riigi egiidi all koostamas ühte white paperit. Ja et see aitab kujundada Eesti ja võib-olla heal, heal juhul ka isegi Euroopa nii-öelda lähiaastate sellist digitaalset agendat, sest et kaks tuhat kaheksateist Eesti eesistumine noh, nii edasi, nii edasi, et, et põhimõtteliselt ma nagu ütlesin, nagu see asi on, et, et need mõtted, mis siin on, et need võivad jõuda välja selleni, et Eesti riik ühel hetkel otsustab, et kuulge, me peaks natuke teisiti tegema või me peaks, ma ei tea, Euroopas suruma rohkem neid väärtusi sisse.

ei, selles mõttes küll, aga kui nüüd küsida, mis see teine märksõna oli, siis kuna mu intervjuud olid üsna palju selle e-residentsuse nii-öelda väljakäimise ajal, Siis hämmastavalt paljud inimesed ikkagi teadsid sellest väga palju, ainult et nad ei saanud sellest lõpuni

ise küsisin seda, et keegi seda ise välja ei toonud, aga e-valimiste puhul nüüd jällegi tuleb vahe teha sisse nagu võib-olla sellise laia seltskonna vahel ja siis need nagu sellised üsna ikkagi head arvamusleiderid. Et neid e-valimiste nii-öelda muresid kui selliseid noh, nad ei jaganud, et nad nagu enamasti leidsid, et e-valimist on nagu vajalik, aga kui sa oled konservatiivne inimene, siis sa ütled, et, et minu jaoks ehk see vastaja jaoks, täna on oluline käia ikkagi, teha see raske toiming ära ja lasta see paber sinna sisse. Samal ajal nad ütlevad, et nad ei kujuta ette, et noor inimene peaks osalema mingis asjas, milleks tuleb minna kas postkontorisse või kuskile valimisjaoskonda. Nii et, et see on selline asi, mille puhul ma arvan, et Eesti siiski ei tohiks nagu, ka nagu püssi põõsasse visata või nii, et, et noh, kõik saavad aru, et see tulevikus tuleb. Ja

suur müüt on üleval, on ju. Ja nüüd ma arvan, et Eesti peaks olema nagu USA selle oma mehe kuu, või inimese kuuleviimise asjas oma e-riigiga, et Kui meil läheb ka halvasti, siis ma ei tea, ilmub presidendil mingisugune artikkel, lessons learned kuskil, ma ei tea, Financial Timesisse, vist ta räägibki, et mida me õppisime teie jaoks, maailm, et see on see koht, kus me saame sellest enarmiast minna eemale nii palju. Et me saame anda väärtuslikku nagu sellist kuvandit E pluss, on see, et me saame lahti ka sellest, et kui meil tegelikult mõni väga oluline aplikatsioon ei tööta, me saame lahti ka sellest, et see oleks selle surm. Me saame öelda, et mida me õppisime, miks me seda

seal oleks asi nagu PR-i mõttes üle käte, et kui me siin ikkagi mõtlesime kuskil kuu, kaks tagasi austraallaste poolt tehtud videot Eesti kohta, et näete, et nad teevad seal oma seda e-residentsust ja nii edasi, väga lahe video oli tehtud Eesti kohta, siis ma ei tea, kas pani tähelepanelik vaataja, pani tähele, et seal räägiti ka sellest, et kuidas kaks tuhat seitsmes aastal Venemaa surus Eesti põlvili, kuigi noh, olgem ausad, noh, maksimum, mis juhtus, oli see, et meil vist oli paar pangateenust poolteist tundi maas, on ju, Aga, aga kuvand, kuvand on ikkagi selline, et noh, me oleme ikka noh, ütleme, digiriik oli ikkagi nagu, maa oli mudase, on ju, ja siis pidi hakkama sealt jälle üles ronima ja nii edasi, on ju, et et selles mõttes niisugust minevikulakse on käinud, aga ma olen nagu Daniel nõus, et isegi noh, ma jumal eest ei taha seda ja soovi seda, aga ma, ma olen mõelnud selle peale, et, et näiteks kui kuskil tõesti peaks mingi olulise aplikatsiooniga või ma ei tea, ka noh, Oi, kui ma vaja välja valimistega on ju, mingigi laks käima, siis kokkuvõttes ollakse võib-olla isegi veel kasulik. No aga

Ei no selles mõttes on sul õigus, et noh, miks me tagusime seda e-residentsuse rauda nii kõvasti, oligi see, et saaks nüüd noh, nii-öelda saaks ta saadud Riigikogust läbi, et saaks tegema hakata, on ju, et, et kuigi me teadsime, et teenus valmis ei ole ja, ja, ja läheb veel mitu kuud enne, kui teenus üldse valmis saab või üldse hakkab mingit väärtust looma, eks. Et selles mõttes on sul õigus, et, et niimoodi ühe pauguga teha seda lihtsam ja me oleme seda ise nagu naljatades kutsunud, et see on nii-öelda. Innovation through pain on ju, see toob alati kellelegi mingi valu kaela, et noh, et me midagi teeme siin, noh, ma olen Maksuamet tegi oma tuhat eurot reformi, on ju, kõigil on väga valus, aga näed, täna vaatad numbrid, päris hea pilt juba on ju, et ühesõnaga. Et, et see on alati niimoodi käinud, noh, alates e-koolis minu meelest oli see, kus nagu õpetajatele öeldi, et me ei maksa talle palka, kui ta nagu oma ainet sisse ei pane ja siis läks üks kuu ja reform tehtud, on ju. Või tegi retsept, on ju, et natuke pool aastat palus ja nüüd ei kujuta ette elu, elu enam ilma selleta, on ju. Aga teistpidi ma olen Taaniliga nõus, et, et seda saab juhtida paremini, seda kommunikatsiooni saab paremini juhtida, seesama see katselendurite ja katsejänestude nagu teema, et, et kokkuvõttes on ju kõik katsejänesed, on ju, aga Et selles mõttes on Taanil õigus jah, et, et aga võib-olla see ongi niimoodi, et, et, et see seadusloome ja selle poole peaks tegema paugu ja, ja siis selle nii-öelda... Tegelikult

Ma arvan, et ka e-residentsusega on nagu näiteks väga hea see koht, Et kui tegelikult tuleb mingisugune kümme tuhat inimest, kakskümmend tuhat inimest ja sa tegelikult ajad neile mingit müüti, et see on nagu hullult äge asi, ja siis nad avastavad, et paljud teenused ei toimi, on eestikeelsed, näiteks on mingisugused abitelefonid ja, ja mingid üldse noh, mingi kolm asja on maas ja... Palju

No nähakse üldiselt positiivse riigiga, kellel on mingi sarnasus Põhjamaadega, mis oli minu jaoks väga oluline, et ka intervjuudest koorus välja see, et kui räägitakse näiteks Põhjamaade lahendustest, siis neid usaldatakse. Ja nagu ma naljaga pooleks ütlen, et kas sa Iraani või Venemaa e-residentsust ostaksid?

just, ja kui me nüüd vaatame, meil on seal e-residentsus, meil on hajutatud arhitektuur, meil on selline kasvav maine nii-öelda, Et võib-olla me saaksime sellise rahvusvahelisele usalduse turule nii-öelda pakkuda tõesti lahendusi, mis on teistest usaldusväärsed. Selles mõttes

Siin millest, jälle millest Eestis võib-olla ei saa aru või me ei taipa, nii lihtsalt ongi see, et, et noh, seesama, et, et me saame täna näidugi võtta maaregistri ja pärida, et millised kinnistused kuuluvad presidendile, on ju, et noh, sellist läbipaistvust ikkagi maailmas ei ole, et see läheb ka selle Põhjamaade väärt Et võib-olla kus Eesti täna on pidama jäänud, ongi see, et, et kui sa Soomest tead ka naabrimehe palka, on ju, siis kui naabrimees on Eestis, on, on sul, on erasektori töötajas, sa ikkagi ei tea, on ju, et noh, riigitöötaja puhul tead, aga ütleme, erasektori töötaja puhul ikkagi ei tea, on ju. Et selles mõttes nagu seda, ma arvan, ta ainult mõtleb siin, et, et me oleme just selles nii-öelda oma olemises, selles, mida me kogume, milleks me mingeid andmeid kasutame ja nii edasi, et selles osas oleme hästi avatud.