AI_pealkiri: Eesti käsitööõlle buum: Põhjala Pruulikoda ja Lehepruulikoda pruulimise köögipoolest

Tere päevast, head kuulajad, on seitsmeteistkümnes jaanuar ning laupäev ja nagu pärastlõunal ikka, siis eetris Restardi saade, kus saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka lahkavad IT-elu, IT-äri tähtsamaid küsimusi ja meie tänaseks IT-äri väga tähtsaks küsimuseks on hoopiski õlletegu, me tahame rääkida Eesti, Eesti uuest trendist ehk mikro-õlle ja pruulimiskodadest, sellistest hästi pisikestest, kes teevad tihti käsitöö õlut, mis maitseb väga teistmoodi sellest, mis, mis poes on saada, ja me mõtlesime Taaviga, et me peaksime alguseks kuidagi nagu üritama seletada, et miks me IT-saates räägime õllest.

No ega minu poolt meil ootust on, et, et meie saatekülalised räägivad sellest ka, et tänapäeva nagu õllestart-up on ka ilmselgelt väga tehnoloogiline ja väga palju tehnoloogia seotud, et et sealt äkki me leiame selle connection pointi nagu, et... Ilma

arvutita ei saa teha ainult.

Jaa, ma, ega ma tean kindlasti seda, et, et programmeerida ja ei saa ilma õlleta, et, et see on kindlasti connection point.

No tegelikult teine, teine ühenduspunkt on see, et ma nagu kuskilt mäletaks mingit sellist lugu, et räägiti, et Eestis kogu see mikroõllendus läks käima Skype'ist, et olevat olnud Skype'is mingid sellised sisevõistlused või tekkisid nagu mingisugused inimesed või tiimid, kes pruulisid siis vabal ajal õlut ja siis toodi see sinna kontorisse ja siis maitsti ja anti hindeid ja, ja siis läks nagu selliseks noh, üksteise mõõduvõtmiseks, aga meil on tegelikult seda hea küsida, meil on külas Enn Parel Põhjala pruulikojast ja Tarmo Tali lehepruulikojast ja Tarmo on Skype'i taustaga, et sa töötasid Skype'is?

Jah, nii oli. Kas,

kas sellel on mingisugune tõepõhi all, mis ma rääkisin

või? Ega raske öelda, sest ega see Skype oli ka ju päris suur, et, et kindlasti me Tiiduga, Tiit Paananen, siis Põhjala Pruulikojast, omavahel suhtlesime ja pruulisime, jagasime oma kogemusi ja, ja tegemisi, et, et nii palju on sellest kindlasti, päris sisemisi võistlusi ei mäleta, aga jällegi, ega ma päris kindlasti ka kõige, kõige juures kohal ei olnud.

Kuidas, kui me alustame Lehepruulikojast, et kuidas see teie ettevõtmine alguse sai ja kunas?

No selle pruulikoja algus on jah, Skype'iga võib-olla nii palju seotud, et ühel hetkel sai mul Skype'is kümme aastat töötatud ja, ja sel hetkel sa pead otsuse tegema, et kas sa jääd nagu mööbliks või sa, või sa teed midagi muud. Ja, ja sel hetkel tundus, et turg on nagu niisuguseks pruulikoja avamiseks küps ja, ja selleks, eks oli peaaegu viis aastat niisugust kodupruulimise kogemust, et nagu kõik asjad nagu jooksid niimoodi mõnusalt kokku ja.

See vist oli ka seaduse muudatus, mis nagu andis nagu õiguse noh, nii-öelda väiksematele puurikodale üldse turule

tulla. Seadusemuudatus on üsna väike, võrreldes sihukese üldise paberimajandusega, mis teha tuleb, et ta kindlasti teeb seda asja natuke lihtsamaks, aga. Aga see, see ei ole nagu sihukese otsuse punkt.

Sest noh, ma ütlen, see tuli kõik kuni kuidagi nagu sellise laine, noh, ma vist isegi lugesin mingit postitust, keegi väga teravalt märgis, et kui eestlased võtavad, siis nad võtavad selle kohe nagu, kui võtavad, siis võtavad laine ja, ja korraga, et nüüd a la, et, et kui keegi ei rääkinud gurmeeburgeritest, siis kui nad lõpuks tulid, siis oli kohe korraga kõigil ja, ja ma ütlen, et keegi ei teinud nagu õlut, siis järsku tuli, siis tegid, teevad kõik õlut, on ju, et...

See, sellega on see lugu, et kui, kui mina alustasin või õigemini me Kristeliga kahekesi abikaasaga teeme seda, me alustasime seda, siis mul oli nagu päris suur hirm, et ma olen nagu üksinda. Et ma pean nagu esimesena tulema, Põhjala oli väljas oma esimeste õledega, ma teadsin, et nemad teevad, ma ei teadnud, kui kaugel nad nüüd oma suurema tootmisega on. Aga, aga mul oli nagu hirm, et nüüd noh, peab hakkama esimesena tegema ja siis, kui ma hakkasin tegema, siis selgus, et samasuguste mõtetega inimesi oli veel, ma arvan, et, et turul oli aeg küps.

Nii, aga Enn Parel siis Põhjala pruulikogast, kuidas, kuidas teie ettevõtmine alguse sai, kas seal mingit IT-ühendust on või?

Otseselt ei ole, et meil tegelikult see asi sai alguse jälle sellest, et sai, sai nii-öelda ise vaikselt kodus pruulima hakatud, küll mitte nii pika staažiga kui Tarmo, eks ole, et kui Tarmo oli viis aastat naha vahel staaži, enne kui, kui tegemiseks läks, siis noh, meil oli niimoodi vaevalt aastake, eks ole, kui me, kui me sõpradega otsustasime, et noh, et tuleb välja küll, et... Hakkaks seda sellise väikse nagu kõrvalärina tegema ja üritaks, üritaks pruulikoja püsti panna, et siis olid kõik teiste mingite projektidega seotud, et kõigil olid nii-öelda päevatööd olemas ja see pidi olema esialgu selline väike kõrvalprojekt. Aga sedamööda, kuidas me siis tegema ja mõtlema ja arvutama hakkasime, siis tundus, et seda nagu väga väikselt ei ole mõtet teha, no vähemalt rahalises mõttes mitte, et kui sa tahad, kui sa tahad nagu müüa ja ka raha teenida, siis ei ole seda väga väikselt mõtet teha ja, ja siis kuidagi see. See asi nüüd paisus siis nii palju suureks, et, et Pruulikoda tuli isegi suurem, kui me esialgu planeerisime, aga lõpuks ikka liiga väike, aga noh, see on juba eraldi jutt ja. Ja meie tegelikult alustasime Põhjala. Põhjala pruulikojaga tegelemist või, või selle planeerimist kahe tuhande üheteistkümnenda aasta lõpus, nii et umbes kolm aastat tagasi. Ja meie oma pruulikoda sai valmis kaks tuhat kolmteist aprillis, nii et seal sellega läks kaks ja pool aastat, enne kui meil oma pruulikoda sai valmis, aga enne seda me jõudsime veel terve. Hulga muid asju teha, et jõudsime. Kulutada kõvasti aega seadmete peale, mis oli noh, lõppkokkuvõttes hea, sest saime head seadmed, mida võib-olla. Võib-olla esialgu ei olekski nii-öelda taibanud osta, et saime, saime nagu töö käigus targemaks, mis ajakulu ka endaga kaasa tõi. Mis väga oluline, me saime endale Pruulmeistri Šotimaalt, et me. Me siis nii-öelda lõime sellise case'i, kus on tagurpidi migratsioon, eks ole, et ei minda mitte Eestist välismaale head tööd otsima, vaid tuldi välismaalt Eestisse, kuna siin on ägedam ja. Kiirem ja dünaamilisem asi ja saab oma ideid paremini realiseerida, nii et meie peapruulminister on šotlane.

Aga, aga teil on ikkagi ka ju, teil on Tiit Paananen endine.

Meil selles mõttes muidugi Tiidu kaudu on olemas, et me tegelikult siis, kui me seda pruulikoda planeerima hakkasime, siis me kuulsime, et Tiidul on umbes samasugused mõtted ja tema on noh, tema on kõva kodupruul ja temal oli. Temal oli kogu kodupruuli kogemust ikka tunduvalt rohkem kui, kui meil kolmel, kes me seda alguses mõtlema hakkasime ja. Ja mingi see, mingil hetkel siis me kuulsime, et Tiit otsib ruume ja tahab teha nagu mitte mikropruulikoda, aga nanopruulikoda ja siis, siis me otsisime ta üles, võtsime ühendust, saime kokku ja ütlesime, et kuule, et noh, et mis sa jamad, et teeme natuke suuremalt siis seda asja ja teeme koos, et toredam on ju omada nagu ma ei tea, kakskümmend protsenti millestki kui, kui sada protsenti mitte millestki, et Et niimoodi Tiit meiega kampa tuli ja, ja, ja nüüd me oleme siis, siis Tiiduga koos seda asja ajame, jah.

Anname kuulajale mingi arusaama, et kui suureks see praegu teil nii-öelda paisunud on, ma mõtlen mõlemal ettevõttel, et, et noh, kui alustada, alustada sai nagu sõna otses mõttes põlve otsas, et siis nagu noh, täna on ikkagi turg nagu sõna otses mõttes ahne, et sinna uue aasta jõuluajal noh, põhimõtteliselt ei olnudki võimalik teie kaupa kätte saada nagu, et ka restoranid olid tühjad teie, teie, teie kraamist.

Seda saab kahelt poolt vaadata, et, et ühest küljest on see, et meie enda nii-öelda. Lehepruulikoja esimese aasta plaani, niisugust esialgsest plaanist me tegime õlut umbes neli korda rohkem, teisest küljest, kui me kõik selle aasta väikepruulikojad kokku paneme, ma arvan, et me vist ei saa poolt miljonit liitrit kokku sinna kõrvale... Mis

see mõõtkavas on, et kui me mõtleme näiteks

nagu...

Eesti õlleturg on umbes sada nelikümmend viis miljonit liitrit, et me oleme põhimõtteliselt nagu ümardusviga nagu niisuguses.

Igal juhul jah, kõik Eesti väikepruulikujad kokkupanduna jäävad alla ühe protsendi turuosa mõttes.

Aa, see on liitri turuosaga, äkki saab seda vaadata nagu Apple'i, et Apple'i turuosa protsendis on väike, numbris hakkad vaatama väga suur, kasumit tuleb kõvasti, kaup, kaup on kallim.

Rahalise, rahaline turuosa on kindlasti suurem jah, sest noh, eks ole ju näha, et, et meie tooted on seal kolm, neli, võib-olla isegi viis korda kallimad kui, kui ütleme, masstoodang, et Et selle tõttu jah, rahaline turuosa on meil tõenäoliselt suurem, aga, aga no see on ikkagi piisk meres. Ei tea, ei usu hästi. See baas on nii

väike, et ma arvan, et see rahaga läbikorrutamine ei aita, aga tagasi selle IT-seose juurde tulla, et siis, siis Vormsi pruulikoda on ju ka IT taustaga, Arkadi Tammik, kes siis on Vormsi pruulikoja omanik ja pruulmeister on, on pikka aega IT-s tegutsenud.

Ma olen kunagi ühel üritusel, kus Tiit Paananen rääkis sellest oma nii-öelda õlleteost ja sellest, kuidas ta jõudis sinna õlle juurde ja just ütles ta, ta alguses nagu proovis olla veinisõber ja see kuidagi nagu ei tulnud tal välja üldse ja ta ei saanud aru, et miks ta, et see peaks olema veinisõber ja siis ta jõudis õlleni ja ta, ta, ta noh, umbes kirjeldas seda niimoodi, et ta oleks, oleks nagu koju jõudnud, et, et korraga oli kõik nii selge ja just sellega, et see õlletegu ta kuidagi rääkis, et see sobib nagu insenerile hästi või nagu IT-inimesele Ma ise ei oska programmeerida, võib-olla ma ei oska seda nii hästi kirjeldada, aga te noogutate mõlemat.

Jaa, no niisugune väljend on, et, et veini teevad farmerid ja olud teevad insenerid. Ma olen seda kuskilt inglise keeles, kirjandusest kohanud päris mitmest kohast ja taust ongi see, et kui sa vaatad nagu veinitegu, et see on eelkõige põllumajandus, on ju,

et mis

kaldal on ju, mis pinnas ja sealt tuleb siis see veini karakter, samas õlu on eelkõige protsessi tegemine, täpne jälgimine, õlut saab. Ütleme, et tänapäeval veekeemiat mõistetakse nii hästi, et sisuliselt sa ei pea isegi selle veega kindlas kohas olema, sa võid võtta oma linnased ja humalad kaasa, mis iseenesest ei kaalu palju ja teha seda õlut ükskõik kus kohas. Ja oluline on siis protsess, selle protsessi täpne jälgimine ja sellised noh, nii-öelda insenerile armsad asjaolud.

See täpselt täpne jälgimine on ikka nii, et inimsilm vaatab või on ikka masin juba täna, tänapäeval asja jaoks.

Sõltub, kui, kui palju raha on Pruulikotta nagu investeerida, et meil täna jälgib inimsilm seda, aga kui sa vaatad kas või näiteks Värismaa kodupruulijaid, siis seal kohati olust rohkem juttu käib selle üle, et kellel on millised vidinad seda pruuli tegemist automatiseerimas, mitte nii palju, et kes millist õlut teeb, et. on hiljaaegu nüüd kaks projekti läbi jooksnud, kus on niisugused pruuli robotite... Jah, ma just tahtsin öelda, minu meelest

on asi nii kaugele jõudnud, et on olemas robot, kes, kes seda nagu teeb, et sa annad talle toorained ette ja ütled, et olgu olla ja siis, siis ta lihtsalt teeb ja iga kord ühtemoodi, jah.

Aga ma tuleks selle koguse juurde tagasi, et kui Lehepruulikoda pani oma äriplaanis nii-öelda, ütleme siis positiivses mõttes neli korda mööda, on ju, et siis kuidas põhjal oleks nagu, et

ma arvan, et me neli korda mööda ei pannud, aga tegelikult ütleme, me olime oma prognoosides võib-olla üsna optimistlikud, äkki me olime natuke optimistlikumad kui Tarmo, aga me tootsime märgatavalt rohkem, nii et kui me Kui me avasime Pruulikoja aprillis viie kääritustangiga, siis meil oli noh, põhimõtteliselt maiks oli selge, et me peame neli tükki juurde ostma, nii et me kohe laienesime kaheksakümmend protsenti, et noh, ütleme. Alates aprillist kuni siis selle laienemise lõpuni oktoobrist, siis me põhimõtteliselt nagu, mis see teeb siis, umbes. Kuus kuud, eks ole, poole aastaga kaheksakümmend protsenti panime juurde. Ja praegu noh, siin ka mõtted on selle juures, et veel nelikümmend protsenti juurde panna, ehk et, et kui nüüd asjad lähevad nii nagu planeeritud, siis aasta peale avamist oleme kolm korda nii suured kui avades, et, et noh, see annab märku sellest, kui kõva on, kui kõva on nõudlus ja tegelikult, kui hästi turg on need asjad või need tooted vastu võtnud.

Ei no aga õige on, väga maitsev õlu on midagi öelda, mõlema, mõlema poolikoda koja kaupa proovinud ja, ja, ja kindel koht on nii-öelda külmkapis olemas juba nagu.

Eks see kasv on, Taavi, mis su, sulle tundub äris, IT-äris ka sees olnuna, üldse äris rohkem sees olnuna kui mina, et päris võimas kasv või?

Ei noh, see oligi nagu üks põhjus, miks me tahtsime just teha seda saadet nagu, et, et see on nagu mõnes mõttes nagu tehnoloogiaettevõtetele omane hüpe, on ju, et, et noh, mitte millestki hetkega. Noh, kolm, neli, viis korda suurema, on ju, et, et selles mõttes see ongi üks, üks põhjus, miks ta peaks olema start-up'i saates, eks. Aga tuleme tagasi selle, selle ajaloo juurde, et, et kuidas selline, ütleme, pruulikoda üldse sellist kasvu nagu nagu üle elab, et noh, kas sa nagu järsku näed, et nii hästi hakkab minema, et, et et no mis see, mis see esimene mõte on, et, et kas pigem nagu noh, noh, sama hype versus see, et, et, et noh, et, et äkki vajab kohe varsti ära jälle ja ja tuleb hakata mahtusid vähendama taas või, või praegu seda hirmu ei ole, et, et lähe pärast ülesmäge?

Ei ole, et, et kui vaadata nagu niisugust käsitõlleturgu, et ega siis pisike ja avatud, nagu me Eesti oleme, et ega seda käsitõllelainet meie siin ennuga kahekesi välja ei mõelnud, et see ikkagi algas mujalt ja on nüüd otsaga Eestisse jõudnud, et et me ikkagi oleme, ütleme, Eesti ettevõtluse kontekstis see kummipardik ja kes seda lainet surfab, mitte ei ole nagu ise seda, seda leiutanud, et see trend on. Alguse saades ütleme kuskil kolmkümmend aastat tagasi Ühendriikidest, seal vaikselt kasvanud ja jõudnud nüüd Euroopasse, Skandinaaviamaadesse, sellised klassikalised heleda laagrimaa nagu Saksamaa ja sinna hakkab jõudma niisugune modernne käsitööluga, niisuguste intensiivsete ja huvitavate maitsetega.

Teie maitse on, eks ole, väga teistmoodi kui sellel nii-öelda tavalisele õllel, millele kuulub üheksakümmend üheksa koma midagi protsenti Eesti turust.

No julgeks öelda küll, et on. Kas

see peabki niimoodi olema, see on meelega teil nii või?

Absoluutselt, et ei ole ju mõtet teha sama asja, mida teevad väga suured ettevõtted, kellel on tohutu mastaabiefekt, eks ole, et. Noh, see, see oleks lihtsalt hinnaseta minek, et siin aegade jooksul on üks ja teine proovinud, aga siin. Noh, kolm, kolm suurtootjat on Eestis, eks ole, pinnale jäänud sellega, et neid, neid, kes tahtsid suured olla, neid on. Neid on ajaloos veel olnud, aga kõigil ei ole nii hästi läinud, et noh, tegelikult. Me teeme, me teeme seda, mida, mida nii-öelda Eestis aetakse kõrge lisandväärtusega toodet, eks ole, et me. Me teeme sellist toodet, kuhu läheb palju know-how'd sisse, kuhu läheb. Väga kvaliteetset toorainet palju sisse, paratamatult on see ka kallis ja ta paratamatult või noh, õnneks ta maitseb teistmoodi, et see ongi see, miks meil hästi läheb, et inimesed on. väga paljuski ei taha juua enam seda geneerilist masstoodangut ja, ja otsivad midagi sellist, mis oleks teistmoodi, oleks mõnusam ja, ja annaks rohkem emotsiooni joomisel. Hüva,

Restarti saade on eetris tagasi, saatejuhid Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka ning meil on külas Enn Parel Põhjala pruulikojast ja Tarmo Tali lehepruulikojast ja kuna meil on ikkagi IT-saade endiselt siin laupäeval eetris, mis sellest, et me räägime õllest, siis ma tahaks veel niimoodi, me tiirutame kogu aeg nagu selle IT-küsimuse ümber, IT ei ole, IT ei ole, ma küsin siis ikkagi otse ära, et kas arvuti teeb õlut kummagi teie juures või ei tee?

Aitab kaasa osaliselt, et me, näiteks meie Põhjalas kasutame Kasutame õllede disainimisel ühte konkreetset arvutiprogrammi, et nii palju. Sa

mõtled õlle etiketi disainimisel? Ei, sisu

disainimisel, et sisu disainimisel me kasutame ühte tarkvara, aga see on noh, sellise. Kui ma nüüd oma seisukohast, kes ma olen suhteliselt IT-võõras inimene, eks ole, vaatan, siis see on, see on selline ainuke silmatorkav koht, kus me arvutid kasutame, loomulikult meil on majandustarkvara ja meil on terve hulk seadmeid, mille, millest osad tööd juhivad ilmselt mingid mikroprotsessorid, ma eeldan, aga...

Aga, aga mida see programm nagu teeb või, või kuidas, kas seal on mingi lihtsalt retsept kirjas, et pane nii palju vett ja nii palju humalat või on see asi peenem?

Ta, ta on natuke peenem, et aitab see seal ikkagi meil nii-öelda paika panna selle, et millistes vahekordades milliseid linnaseid me sisse paneme, millise värvi me siis saame, kui palju millist humalat, millise alfa-happe sisaldusega me saame, et ma, et me saaksime oma mõrususe kätte ja noh, selliseid asju aitab paika panna.

Kas ta nagu ka mõõdab, on seal mingi intelligents taga, et see kuskil on mingi andur, kes, kes Ei,

see on programm nüüd, et see ei mõõda iseenesest midagi, et ta teeb põhimõtteliselt sul, aitab valmis teha retsepti pruulmeistril ja pruulmeister pruulib siis selle retsepti põhjal ära ja noh, siis me saame võrrelda näiteks seda, et kas nüüd värvus tuli niimoodi, nagu programm meile ette ütles või mitte.

Tarmo, kuidas see lehepruulikojas on?

Jah, meil on samamoodi kasutuslikkus programm, mis siis võtab kokku need arvutused, osad on päris lihtsad, arvutad seal mingite asjade proportsioone lihtsalt. Osad sisaldavad mingit suhteliselt keerulist arvutuskäiku selle üle ka, jah, näiteks ongi, et kui palju siis erinevad humalad, mis tingimustel mõõrusust välja annavad. Aga, aga see on nagu eraldi tarkvara, neid on palju kodupruulijatele ka. Ja, ja nii-öelda tegeliku tootmisprotsessiga nad ikkagi täna väga seotud ei ole, et, et eks see õlletegemine laias kaares on ikkagi suhteliselt sarnane olnud viimased viis tuhat aastat võib-olla, et...

Jah,

et noh, näiteks niisugune asi, et see linnaste, linnastest siis saadakse sihukesed suhkrut, mida pärast kääritatakse, see on niisugune siis, siis linnastatud odratera, jahvatakse ära. Ja siis selleks, et see magus vesi kättesaadav virre, selleks filtreeritakse läbi selles nendesamade purustatud linnaste. Ja see on protsess, mis on julgelt viis tuhat ja rohkem aastat vana ja sisuliselt nii tänase päevani ei ole paremat protsessi välja mõeldud mitte kuskil, et, et kõik väga-väga suured pruulikojad kasutavad siis täpselt sama seda õlleraba seal läbi filtreerimiseks, nii et...

Aga samas, ma ku, ma kujutan ette, et kui sa enne ütlesid, et IT-ringkondades tegelikult see õlle asi on nagu suhteliselt levinud, on ju, ma kujutan ette, kui hulluks seda asja on võimalik ajada, et kuskil on kindlasti mingisugused tüübid, kellel on keldris seitseteist andurit ja, ja ma ei tea, mis intelligentse, kes on ajanud seda nagu väga tehniliseks, või ei ole?

Jaa, kindlasti on, ütleme, tööstuslikud täisautomaatsed pruulikojad on täiesti olemas, et seal üks asi on kindlasti üks alustava pruulikoja jaoks ebakindlale turule, et see investeeringu maht on nii suur, et sealt on raske nagu nulle lõpust kokku lugeda. Rääkimata äramaksmisest, et, et, et kui sa noh, võtad näiteks mingisuguse vahva mikroprotsessori, olgu see mingi Raspberry Pi või Arduino, siis sa maksad selle eest kakskümmend dollarit, on ju, kui see asi on pandud natuke suuremasse kasti ja ta nimi on juba tööstuslik kontroller, siis tuleb sinna null või kaks taha juurde kohe, et kuigi noh, sisuliselt on tegemist nagu samade asjadega. Et tööstusautomaatika on väga kallis, lihtsam.

Okei, aga ma ütlen, et see sisu tegemine on siis, praegu hakkaksime äppe otsima sõna otseses mõttes, et siis need äpid, enamus on selle kohta, et, et kuidas nagu doseerida, mis linnast selleks, et saada mingit, mingit värvust ja, ja, ja nii-öelda retsepti kohta.

Jah, okei.

Aga teine teema, mis teie äris on hästi oluline, on see, et, et noh, sa oled nagu selline käsitöö-õleda tegija, sul peab sortiment olema ikkagi nagu päris lai ja, ja päris tihti peate vahetama ka oma sortimenti, et või noh, juurde tegema vähemalt, eks, et kuidas sellega praegu on, et, et kas praegu turg on nagu nii-öelda. Või sellele valikule, mis te olete nagu nii-öelda ette võtnud, on sellele lojaalne või, või ikkagi nõuab nagu iga kuu või, või iga kvartal mingit, mingit uut tulemist?

Ma ütleks, et see on nii ja naa, et kui nüüd Põhjalast rääkida, siis meil on põhisortimendis mingi rida õllesid, mis meil on enam-vähem kogu aeg ja, ja üsna laialt saadaval. Noh, eriti just kui kettidest rääkida, eks ole, siis noh, Rimis meil on listitud näiteks neli toodet, eks ole, mida me kogu aeg püüame sortimendis hoida. Ja no ütleme nii, et enamasti see õnnestub ka, et need on sellised püsisortimendi tooted, mis on kogu aeg olemas ja millel on oma juba lojaalne kindel tarbijaskond välja kujunenud ja mida ostetakse korduvalt, aga. Sellised õllenerdid või õllekiigid, nemad tahavad ikkagi aeg-ajalt saada ka midagi täiesti uut ja. Ja huvitavat, eks ole, et, et selle tõttu me oleme päris palju ka eripruule teinud ja jätkame eripruulide tegemist ka sel aastal, nii et. Et huvitavaid erilisi asju on igal juhul kogu aeg tulemas ja, ja see on noh, see on üks, üks osa sellest, kuidas, kuidas väikepruulijana õlut teha ja kuidas, kuidas nagu huvi üleval hoida enda vastu.

Ühesõnaga, et kui on kaheksa konteinerit, siis viis tükki on kogu aeg nii-öelda stabiilselt kinni selle põhiproduktsiooni all ja ülejäänud kolmes käib niisugune mängimine. Umbes nii, jah, umbes nii. Kuidas lehel on?

Me oleme võib-olla oma, oma tootevalikuga sihukest natukene, natukene konservatiivsemad ja alalhoidlikumad olnud, et me. Sihukesi päris ühekordseid eripruule ei ole veel teinud või noh, lõpuni ausalt oleme teinud, aga välja ei ole veel tulnud temaga. Aga, aga ütleme, võrreldes Põhjalaga me jah, niisuguseid eksperimenteerivaid õllesid on, on kindlasti meil vähem, et, et neid uusi tooteid tuleb aeglasemalt ja oleme niisugust natukene rahulikumad ja stabiilsemad võib-olla, et nagu üks eesmärk oligi see, et, et, et, et, et see inimene, kes, kellele see õlu meeldib, et siis ta tõesti saab ka järgmine kord seda, seda jälle valida, et nagu tule võib-olla niisuguse aeglasemalt ja ettevaatlikumalt oma uute asjadega.

Ümber natukene, et kas, et kas nagu inimesed tüdinevad ära varsti sellest?

Muudne hirm, noh, selles mõttes, et inimese suure töö ette on ehitatud äri ülesse, on ju, ja noh, ütleme. Noh, Eestis ka, kui sa mäletad, meil oli kaljakase teema, et inimesed lõidid hästi palju kalje, nii palju, et kokkuvõttes Coca-Cola vihastas ja ostis, ostis selle kaljafirma ära. Ja nüüd keegi enam ei joo, on ju, et, et kas siin on nagu sama hirm, et me nagu joome seda õlut ja siis me tüdineme sellest ära. Ja siis noh, me, me, me... Seda

lugesin paar kuud tagasi mingi lennufirma Pardu ajakirjast muide, see oli küll, käis Londoni kohta, aga pikk artikkel oli sellest, et gurmeenburgeritrend on surnud kõik läbi, see, see ei ole enam popp kedagi, see ei huvita, pange kinni oma putkad, leiame uue asja. Mul on tõesti nagu, ma vaatan, et siinsamas, eks ole, me salvestame seda Telliskivi loomelinnakust, siit üks viiekümne või saja meetri kaugusel avati hiljuti mingisugune päris suur pood, kus müüakse erinevaid, ma ei tea, mis ta nimi on, see vist ei ole isegi silti välja. Ahah, aga ta tundus väga suur ja alati, kui ma sealt mööda lähen, ma vaatan sisse, ega seal ei ole nagu eriti kliente. Mul on, siis mulle alati tundub, et aga äkki see on väga nagu üle, selline nagu mull, et äkki elad, elame mingisugune õllemullis praegu.

Kas me start-upi mullis elame?

Ma ei tea, see on loogiline. Sellest täiesti exitit ei tee. See, see esimene küsimus, et.

Et, et ta jällegi, kui vaatame, kerime kolmkümmend aastat tagasi USA-sse alguseks, seal on see asi kasvanud kolmekümne aastaga, viimane number oli seitse koma kaheksa protsenti turuosa. Ja, ja ka ta on järjest tulnud Euroopasse ja samamoodi kasvab, et kaks asja, mis, mis ma arvan, et ei ole tegemist niisuguse ühekordse lainega, on see, et esiteks õlu on olnud sisuliselt. Inimkonna tsivilisatsiooniga algusest saadik nagu kaasas käinud, et et osad teadlased arvavad, et me ei jäänud paikseks mitte selleks, et leiba küpsetada, vaid maksma vilja kasvatama selleks, et õdut teha ja, ja seal on päris kaalukad argumendid, et uskuda, et see nii ka oli. Et, et õlu on olnud kõikides kultuurides, kellel ei ole teravilja olnud, on kääritanud banaane või tatreid või riisi. Ja, ja see on olnud noh, minu jaoks on, see on nagu osa inimeseks olemisest, et, et, et õlu kindlasti ei kao ära. Ja teine trend, mis on natuke suurem või laiem kui õlu, on see, et. inimesed otsivad masstoodangust erinevat kaupa, aga väljaspool olut me vaatame, meil on tekkinud jäätised näiteks, mis ei koosne tärklisest ja söeahust, vaid mida tehakse koorest ja värsketest puuviljadest ja kõik see, et et see on niisugune natuke laiem taust, mis toetub ka niisugust naturaalset ja huvitavate maitsetega toote.

Ja ma olen Tarmoga täitsa ühel nõul, et, et noh, kui vaadata seda, kui al, kui selle tee alguses täna Eesti turg alles on, siis ma ütleks, et see trend on pigem vastupidine, et tegijaid tuleb juurde ja turuosad kasvavad, paratamatult nad kasvavad suurte masstoodangu tegijate arvelt ilmselt, osaliselt ka veini arvelt kindlasti, kuna Kuna noh, ütleme, kui vaadata seda, mis toimub praegu vanades veinimaades nagu Itaalias ja Hispaanias, siis seal on tohutu käsitöölle buum, eks ole, ja. Ja see samm veinijoojal väikepruulikoja õlleni on tunduvalt väiksem kui võib-olla sellisel laagrijoojal, kes endale. Jalkakõrvale sixpack'i sisse keerab õhtul, eks ole, et, et see, see. Asi on, mina ütleksin alles alguses, et tegelikult seda kasvupotentsiaali näitab see, et, et me oleme täna kõik väikepruulijad kokku alla ühe protsendi turu osa, aga see potentsiaal on seal võib-olla kusagil viie ja kümne protsendi vahel, nii et, et ma arvan, et lähema kümne aasta jooksul on siin ruumi ja tegemist veel küll ja veel.

Aga väga hea, täna teil on rohkem selline ütleme pereäri või siis sõpruskonna äri on ju, et kas täna nagu selle businessiga sõna otseses mõttes ära ikkagi saab elada või ei saa elada Eestis? Saab.

Me hakkame nüüd defineerima ära elamist siin. No

jah, selles mõttes see oleneb nõudmistest, eks ole, et Kariibi mere saart ei osta, aga noh, see ei ole ka eesmärk, et, et mina ütleks, et selle äriga on võimalik ära elada.

Jah, ma arvan, et tegelikult on ju nii, et kui see ikkagi midagi väga hästi vingega teed, et siis on sellega alati võimalik ära elada, et õle, õle toodmise puhul võib-olla. Kuu astumas seda vale sammu, et üritama teha midagi hästi väikselt, et, et kui, kui, kui keeta mingi sada või kakssada liitrit korraga, et siis ma kujutan ette, on, on väga, väga raske ots otsaga kokku tulla, sest noh, tööjõukulu on suur osa sellest käsitööle hinnast, mis seal sildi peal on ja tööpäev kulub endiselt ära, et kas sa lõpetad siis tuhande liitriga või. See

protsessi pikkus on ikka sama, nii et see, kas sa keedad sada liitrit või kümme tuhat liitrit korraga, seal ei ole nagu. Suurem tünn peab olema ja rohkem tuleb linnaseid sisse valada ja tooraineid panna, et muud vahet ei ole.

No pärast on vaja veel sildistada ja, ja kastipalme ja muud tegemist. No

seda juba teevad masinad, eks ole, et need nagu meie suurusega, Tootjad ikkagi enamjaolt kasutavad juba ka villimiseks masinaid, et noh, me siin Tarmoga kasutame ühte sama üsna sellist minu arvates geniaalset villimisseadet, et me, vähemalt meie Põhjalas oleme väga rahul sellega, et, et see on selline pisike masin, umbes selle laua suurune, eks ole, mis ta võib olla, meeter kolmkümmend pikk ja, ja suudab, suudab teha seal kuni kaks tuhat pudelit tunnist, nii et see on. See on osaliselt ikkagi juba natuke automeeritud, et see ei ole päris liin, aga see on ikkagi masin, mis meil villib.

Varsti ei saagi rääkida siis käsitöööllest, ilust tahaks me mõelda küll, et on käsitöö... Alati kui

keegi samastab nagu käsitööõlle nagu, nagu niisuguse tööga, et siis ma kutsuks ta hea meelega enda juurde, et las ta paneb kuue tuhandele pudelile sildid peale käsitsi ja siis vaatame, et kui nauditav see käsitsi töö on, et see See käsitöö on minu arust niisugune ebaõnnestunud tõlge, ma omal ajal rääkisin ka Eesti Keele Instituudiga, et noh, mis see mõnus vaste võiks olla, siis nad põrgatasid selle palli tagasi, ütlesid, et noh, umbes teie tööstus, ise teate, on ju, et teid, noh, teie asi on...

Ja minu

arust see kräft viitab siis pigem niisugusele meisterlikkusele, loominguvabadusele sellele, mitte just sellele, et sa nüüd istud nagu kaheksa tundi järjest ja paned õlut pudelisse.

Jah, vabandust, ma hakkasin veel ütlema, et see kaks terminit, mis eesti keeles kasutatakse, käsitööõlu ja väikepruulikojaõlu, et noh, need kumbki ei anna päris selle asja sisu täpselt edasi, et see on kindlasti nagu täna täpsem sõna ja, ja noh, ei taha kasutada inglisekeelseid sõnu, aga ta annab asja olemust paremini edasi.

Hüva, me teeme siia pausi ja siis räägime edasi. Restarti saade on eetris tagasi, me räägime täna õllest ja meil on siin Põhjala ja Lehepruulikodade esindajad ning Taavi, sa tahtsid rääkida õllepudeli või õlle, õllesildi disainist?

Ma tahtsin üksest disainist rääkida, et noh, vaata sellised ettevõtmised on ju ülikiftid ja, ja, ja noh, ongi, et noh, siin võtame aastatepikkuse kogemuse, hakkame õlut tegema, paneme pudelisse, noh, müüa võiks ka, on ju, aga sellega tuleb kaasa ikkagi täiesti uus maailm, noh, ongi, sul on uus kaup. kaupa peab ostja märkama, sul on seal sada konkurenti ümber sinu, on ju, kuidas nad su üles leiavad edasi, et see on ju täiesti uus maailm ja ma just tahtsin selle kogemuse kohta, kogemuse kohta küsida, et kust selline teamine üldse tuleb, on ju, et noh, hakkame sellest samast sildist pihta, on ju, et, et noh, ma pean tõesti ausalt tunnistama ja ärge saake minust valust aru, aga mulle väga maitseb Põhjala haielu, on ju, aga see, silti vaata, mul on tõesti niisugune tunne, nagu oleks võetud noh, internetist mingi pilt ja kleebitud nagu selle nagu sildi peale,

on ju. Ma hakkan nüüd

praegu kuugeldama. Ei mäleta, aga ei, aga noh, ongi nagu põnev, et, et ma ei tea,

räägi. Vot see ongi üks põhjus, miks meie oleme oma disainis läinud seda teed, et meil on etiketid üsna eriilmelised, nad on eri värvi, Nad on, neil on valdavalt kas mingi illustratsioon või mingi foto või hübriid kahest, noh, nii nagu põhjakonnal oli, eks ole, Edward von Lenguse töö, mis oli iseenesest foto sellest konkreetsest tööst. Ja kui nüüd rääkida uuest maailmast, mis on seesama haiolu, siis seal on, sellel on täiesti pikk ja nii-öelda tõhus toori taga, miks seal just hai selle peal on, et üks põhjus, nagu sa ise ütlesid, on see, et sa ei mäleta seda õlle nime, aga sa mäletad, see vaatab sulle riiulist otsa ja sa ütled, ahah, see on see haiolu, see oli jube hea. Eks ole, et see on üks asi ja teine, miks seal peal haiust on, kui nüüd sellest konkreetsest õllest rääkida, sest ta nimi on Uus maailm, ta on tehtud uue maailma humalatega, et me kasutame seal käläksit, mis on Austraaliast ja moseikit, mis on Ameerikast ja need on. Mõlemad, nii nagu veinide puhul räägitakse uuest maailmast, räägitakse ka humalate puhul uuest maailmast ja selle tõttu sai ta nimeks uus maailm ja kui me läksime selle. Disaini teemaga või kontse, etiketi kontseptsiooniga edasi, siis me otsisime midagi, mis. Illustreeriks kuidagi uut maailma ja suur valge hai on elukas, keda võib kohata nii Californias kui. Kui Great Barrier Reefi juures Austraalias, et me leidsime, et see on nagu hea sümbol ja, ja see avatud lõugadega hai, see sümboliseerib natuke ka seda. Humala sellist baiti või hammustust, mis sind tabab, kui sa seda olut jood, nii et noh, see on see, kuidas.

Said vastuse, ma. Kuidas see. Ma võin, ma otsin vahepeal internetti lahti, on selline satt nagu ratebeer.com, te kõik teate kindlasti. Põhjalõus maailm, kaheksakümmend punkti

sajast.

Stiil, eraldi rohelises mullis on stiilipunktid, üheksakümmend viis.

Okei, okei, ma panin ise peilisse vaatama, aga teil, teil, teil üks skandaal oli veel, oli selle linnatseine. Kas see oli teadlik skandaal, see oli?

Ei, absoluutselt mitte, et see on. Seletage

nüüd kuulajale jah, tegema, mis, mis skandaalist te räägite?

Ütleme, ma ei nimetaks seda isegi skandaaliks, aga väga kerge poleemika tekkis meie musta kulla etiketi ümber, kus peal on selline röstlinnase tera lähivõte sellest ja see, see meenutas ilmselt siis üsna paljudele inimestele teatud osa naisest, nii et ütleme, selle ümber mingi hetk tekkis väike selline arutelu, mis jõudis ka Delfisse ja Postimehesse ja see jõudis ka välismeediasse, nii et see oli isegi Briti mingis lehes, ma mäletan, see käis läbi ja no meil on selle üle ainult hea meel. Kas

te saite selle peale mentsikult tellimusi Suurbritanniast?

Must kuld on üks meie kõige paremini müüvaid õllesid, et selles mõttes ta on kindlasti, tema tuntus ei kannatanud selle poleemika läbi.

Aga kuidas lehel on disainiga, et ostsite sisse või tegite ise?

Meil on jah, väga hea koostöö ühe, ühe, ühe reklaamibürooga, kes on siis teinud meile Selle, selle visuaalse identiteedi ja, ja meil on jah, võib-olla natuke teine lähenemine, et me mängime värviga. Neid sihukesi üllatusmomente meil võib-olla ei ole nii palju visuaalselt, vaid. Vaid on rohkem nagu tekstilised, et ütleme, need meie õlled ja nimed ja need jutukesed, mis seal õllepudeli peal on, annaksid siis sihukese natukese. Teistsuguse nurga võib-olla, mille alt vaadata neid asju ja.

Ma vaatan kodulehel, tujukas tuukan, lõbus njuufa, keegi istub, mõtleb neid välja,

jah? Jah, lõbusa njuufaga oli küll konkreetselt nii, et see õlle nimi oli ennem kui õlu ise, et see õlu pidi olema nagu njuufa, et suur, must ja sõbralik. Ja, ja, ja sihukene natukene nagu ülevõlli nimed ja. Disain ja eristumine, et see on osa kogu sellest nagu, nagu kultuurist või, või see on nagu osa selleks olemisest, et. Et niisugused tõelised käsitööõlled on väga harva niisuguste viljapeade ja vappidega ja õllekannudega, sildiga, et... Kas

see nagu peaks ka viitama, et kumbki ei ole nagu traditsiooniline õlu või?

No kindlasti, et tõesti, ma usun, et Põhjala, kui nüüd Põhjala etikettidest rääkida, siis ma usun, et me oleme väga teistmoodi kui Ükskõik milline masstootja, mida Eestist saada on, et selles mõttes see on kindlasti üks osa sellest eristumisest.

Ma hakkan praegu mõtlema, et viimane etikett, kus ma tegin viljapead peale, nüüd oli siguli õlule.

Võib-olla mõne viinapudeli peale ka, ma isegi ei kujuta ette. Aga ega neid ei vaata neid etikette sellise pilguga.

Aga ma tulen tagasi selle küsimuse juurde, et noh, et kui sa ikkagi hakkad mõtlema oma pruulikoja peale, siis noh, okei, esimene mõte on ikkagi see vedelik, on ju, ja mis moodi see vedelik üldse kokku saada ja pudelisse saada ja nii edasi, aga kogu see ümbritsev protsess, et, et mis oli nagu kas, kas nii-öelda kõige ootamat Peale sellesama vedeliku tegemise, et, et mis sinna juurde tuleb, kus hakanud nüüd turustama ja nii edasi, on ju. Mis on mingi maailm, mis oli nagu täiesti nagu hoomamatu, okei, üks asi see, et. Et see nõudlus nii kiiresti kasvab, et see kindlasti oli nagu selline pauk, on ju, aga mis veel on selline nii-öelda pauk olnud selle protsessi juures nagu viimase aasta jooksul?

Seal noh, üks asi, mis nagu niisugust kodupruulijat ja, ja väikepruulikoda kindlasti eristab, ongi see, et sa pead nagu äri tegema, et sul peab niisugune äritegemise kogemus olema, needsamad tulud-kulud ja kõik need asjad peavad kohal olema, et mul nagu selles mõttes kohutavalt vedas, et mu abikaasa, kellega me koos teeme seda, et temal on... Nii tootmise kui tarnevaela juhtimise kogemust ja sihukest üldist juhtimiskogemust, et ma olen saanud suhteliselt laisalt nagu tegeleda pruulimisega, sama kui tema tegeleb ettevõtlusega. Ja, ja kõige keerulisem asi on sihuke, inglise keeles öeldakse, on death by miljon paper cuts, et, et sul ei ole nagu ühte suurt asja, mis su selja murrab, aga kui seda pruulikoda sai tegema hakata, siis. Iga asi, mis tahtis tegemist, et sa sirutasid käed siia üles võtta, siis ta pudenes nagu kümneks asjaks, sa võtsid selle järgmise tükki ja see pudenes omakorda kümneks ja niimoodi läks ja läks ja läks ja vahepeal tundus, et see protsess ei koondugi kunagi ära, et. Et, et noh, alates sellest, et see peab olema aktsiisilaos, aktsiisiladu nõuab, et sul tünn peab olema sertifitseeritud, selleks, et tünni sertifitseerida, sa pead otsima üles sertifitseerimisfirma, sa pead aru saama, mida ta oskab sertifitseerida. Sa pead tootjaga läbi rääkima, kas su seadmeid saab niimoodi modifitseerida, et neid saab sertifitseerida, sa pead selle inimese sinna kohale kutsuma, ta teeb selle ära, ja, ja noh, kõik, kõik niisugune protsess nagu, nagu, nagu, nagu, nagu lappas nädalate kaupa ja, ja, ja, ja tahtis nagu vägisi käest ära minna.

Mind on rabanud ka see tegelikult, kui palju tööd on backoffice'is või nii-öelda arvuti taga nii-öelda pruulikoja tegemisel, et sa mõtled küll, et okei, ma teen õlle valmis, saadan klientidele välja, aga noh, see, see hulk nii-öelda paberitööd või sellist arvuti taga majandustarkvaraga tööd, mis tuleb ära teha selleks, et see kõik nagu letile jõuaks ja arved liiguks ja aruanded oleks tehtud, see on, see, see on mind üllatanud.

Ma tahaks tagasi tulla selle ratepeer.com-i juurde, et, et rääkida ka õlle välismaale müümisest, et mulle tuu, mulle tundub, et see on üks selline väga hea vahend, et kui sa ikka ratepeerist saad kõva hinde, siis tõenäoliselt kõik maailma õllenohikud nagu tahavad vähemasti ühe kasti saada või, või vähemalt ühe pudeli või ei ole see nii.

Paratamatult see natuke niimoodi on, et noh, me ise ütleme, et rate bear pole elu, eks ole, et kunagi vist öeldi, et rate pole elu, on ju, kui teised ajad olid, et noh, rate bear pole ka tegelikult elu, et see ei peegelda täit tõde, aga nagu sa ütled, siis siis ekspordi puhul on rate bear'ist kindlasti kasu, sest tegelikult kõik õllekiigid kasutavad seda või noh, on väga vähe ilmselt neid, kes seda ei, no tege, tegelikult ma arvan, et Et on põhimõttelisi vastaseid, kes põhimõtteliselt ei kasva, kasuta rate bear'i, aga väga paljud siiski kasutavad ja see aitab kindlasti olut müüa, kui on, kui on head hinded rate bear'is ja ja selle tõttu ta on nagu oluline just ekspordi mõttes ja noh, kuna Põhjala täna on juba eksportiv ettevõte, siis, siis meid see on kindlasti edasi aidanud.

Kuidas sa sinna sisse saad, kas sa pead võtma oma, oma mingisuguse toodangu ja lihtsalt postitama selle tuimat näiteks mingisugusele kolmesajale inimesele üle maailma?

Ei, ei, seda, seda võib teha, tähendab, Eestis on umbes kümme rate, ka hardcore, rate, hardcore rate peer-inimest, kellest näiteks üks, ma tean, on hinnanud umbes kümme tuhat tõlut seal, et... Et need on, see on peaaegu nagu elustiil, eks ole, sa käidki ringi ja kui sa näed uut õlut, siis sa jood selle ära, teed rate peeri oma hinded ja arvustuse ära, eks ole, et et need, need arvustused jõuavad sinna niimoodi, et kasutajad ise panevad need õlled üles, ise arvustavad, noh, pruulikoda saab ise seal kaasa rääkida ja ja, ja, ja muuta seal mingeid asju, kui on ebatäpsusi, noh, mitte arvustusi küll, aga õlle andmetes näiteks, eks ole, ja Ja siis kasutajad hakkavadki seal hindeid andma, et selles mõttes see on täiesti nagu, nagu mis ta siis on, veeb kaks null, eks ole.

Aga lehe veel ei müü ennast välja?

No niisuguseid, üksikuid väikseid sutsakaid on, on siia-sinna olnud, niisugust korralikku, korralikku ekspordiliini täna ei ole, et noh, see suvi oli nagu kõvasti tegemist, et nagu Eestiga hakkama saada, et ei, ei olnud, ei olnud mõistlik nagu mingit ekspordidiili ajada ja siis, kui diiliks läheb, siis sa ütled, et ahaa, mul ei olegi sulle olnud anda, on ju. Et me saime nüüd jah, suve lõpuks oma tootmisvõimsusega ülesse ja ja, ja eks me ikka oleme, et noh, eks ta natuke keeruline võib-olla siit Eestist eksportida on, et siin põhja pool on meil niisugused natuke mitte nii väga vabad maad, kus riik otsustab, et kes mida juua tohib. Pika ekspordiga mina, mina nagu, mu enda kogemus on see, et osad mu lemmikõlled, mis on algusest ka mind nagu inspireerinud, see, kuidas nad maitsed Californias ja selles, kuidas nad maitsevad Eestis, on täiesti erinev asi, et see õlu ei, ei ela niisugust mitme kuust merereisi üle, et tast jääb nagu vari järgi ainult.

Siis võib-olla lennukiga, ma lähen veel kallimaks.

Aga noh, Euroopa piires kannataks kindlasti ilusti eksportida ja, ja kindlasti meil see, see plaan ja ambitsioon on nagu kasvada ja teha, aga noh, täna on Noh, tõesti mingid niisugused üksikud, väiksed kogused Soome ja Läti, aga niisugust tõsist nagu ekspordikanalite peale. Aga

kas, kas selline väike õllendus võiks olla, tulles tagasi, liita just, kas see võiks olla nagu start-up, et noh, start-up iseloomustab see, eks ole, et, et näiteks mingi kümme tüüpi Eestis teevad seda, aga müüvad tervele maailmale väga nagu suures koguses oma näiteks tarkvara ja sealt tuleb selline nagu kuluefektiivsem. Seda te juba ütlesite, eks ole, et pole vahet, suurt vahet, kas sa teed sada liitrit või, või kümme tuhat liitrit, kas te näete, et sellest, et see, see võiks olla nagu start-upindus või ühel hetkel nagu pool maailma tahaks juua näiteks Põhjala õudut ja te muudkui lihtsalt saadaks seda siit välja?

Ma arvan, et õlle scaleability ei ole lihtsalt nii võimas kui mingil äpil, eks ole, et sa pead ikka... väga suure tehase ehitama selleks, et tervet maailma varustada sellega, et ma arvan, selles mõttes ta ei ole nagu sarnane, aga noh, seal sarnaseid jooni on võib-olla mingeid teisi, et, et see... Kas

maailm ootab näiteks sedasama, noh, te ütlesite, te ekspordite juba?

Ja no meil esimene eksporditurg on näiteks Hispaania ja seal on väga hea tagasiside, eks ole, et me oleme, me oleme sees Barcelona, Madridi, Sansebastiani päris kõvades õllepaarides ja, ja noh, me näeme kogu aeg, et inimesed tšekivad sisse ennast, näiteks, mis on teine selline tuntud õlleäpp, et mida me, mida me jälgime ise päris tihedalt ka ja ja tagasiside on väga hea, nii et tundub, et oodatakse ja see on just seotud sellega, et see käsitööõlle või kräftõlle jooja Ta otsib kogu aeg midagi uut, midagi ägedat, midagi sellist, mida ta enne proovinud ei ole, nii et noh, ütleme, need kogused, mis täna sinna lähevad, on selles mõttes ikka piisk meres, et need ei ole see, et me oleme nüüd kõik üle ujutanud, vaid me, meil on just seal selline nii-öelda uudisväärtus, et näe, tuli Eestist mingi asi, vau, proovime järgi, kurat, näed, seal kusagil täitsa obskuurses kohas tehakse midagi nii head, eks ole, üllatus ja ostan teinekord veel, eks ole, et umbes niimoodi need asjad toimivad.

Et jah, jah, see õlub nüüd jah, päris niimoodi ei eskaleeru, et, et kui hakata tegema miljoneid liitreid, siis tuleb sinna esitada taha tõsine tootmine, tõsine tootmisorganisatsioon, et ei saa päris nii, et sa pead seal ABS-is mingit slaiderit natukene paremale poole ja sul on nagu...

Rendid servereid

nagu koresid, tuleb neli korda rohkem ja kohe ongi ilus, et... Et neid õlletehaseid, kes on kas siis ebaõnnestunult laienenud või õigel ajal laienemata jäänud ja sellega, sellega nagu oma äriuntsu keeranud, ma arvan, leiab küll. Ekspordiga on see, et ega keegi seal välismaal sind niimoodi pikisilmi ei oota, et see tuleb ikkagi ise see müügitöö ära teha, et... Et Eesti käsitööõllel on uudisväärtus täna, kuna teda ei ole olnud, samas käsitööõllel, kui niisugusel Eestist väljapoole minnes, ütleme, lääne poole minnes, ei ole niisugust tohutut uudisväärtust.

Kas Soome on võib-olla erand, et Soomes ma tunnen, et on väga tugev huvi just Eesti käsitööõlle vastu, et?

Jah, eks seal tulevad niisugust, niisugust hõimusuhted ka mängu, et, et...

Aga Venemaa, Ukraina?

Venemaa, Ukraina praegu on selles mõttes nagu null, et seoses selle rubla kursilangusega, et meil on Venemaalt küll, aga, aga noh, ütleme, see ei ole praegu üldse teema.

Seal tekib natuke sihuke ostujõu küsimus ka, et see, see õlu tuleb ikka pagana kallilt kätte, et see, see, see noh, see, see, see, et see käsitvalve pudel null kolmene maksab üle kahe euro, ei tule nagu sellest, et... Meil on nagu luksusjahid tellitud ja järgmine makse nagu ootab maksmist, vaid, vaid see tunneb ikkagi sellest, et ta, ta ongi nagu kallis toota ilma niisuguse olulise mastaabiefektita ja ja niisugustesse maadesse, näiteks Läti on juba väga hinnatundlik, et kui...

Ei noh, kokkuvõttes... Head ka head tööd, et IT-sektor teeb jõuluaal alati üksisel, selliseid kingitusi on kombeks, et noh, käiakse külas, viiakse mingi pakk ja nii edasi ja ja ikka iga aasta ootad, et noh, mis nendiga siis see aasta tullakse ja ja üks, üks selle krooga on murtud, et sellel aastal oli märgatavalt rohkem neid kingitusi, kus oli õlu, just käsitöö õlu, mitte vein.

Sul on, sul on väga, mina näiteks sain, kui ma hakkan mõtlema, ma sain ühe väga hea prantsuse ja ühe väga hea Hispaania Aga

just see, et, et mis oligi nagu noh, põhiline oli see, et enamikel juhtudel nad olid ise teinud selle õlle, et see on ikkagi väga levinud ja IT-sektor, jätkake head tööd, et tehke lisaks headele programmidele ka head olutööd.

Selge muide, ongi meie saade läbi ja aitäh, et kuulasite nädala aja pärast jälle.