AI_pealkiri: Kaspar Korjus e-residentsuse käivitamisest ja Eesti digiriigi tulevikust

Täna on meil külas Kaspar Korjus või ütleme nii, et popima nimega Kaspar Korjus, täpselt nii, nagu sind kutsud siis üks Austraalia telekanal, kes tegi e-residentsusest ühe, ühe video. Et täna on niisugune kummaline situatsioon, et, et enda, ise ka nagu rohkem ma ei tea, kas saatekülaline või saatejuht, et, et peab nagu valima, et et ülehomme siis on suur lounge, ametlikult hakkame välja andma digitaalset identiteeti välismaalastele ja hakkame registreerima e-residente ja sellepärast kutsusime Kaspari nagu saatesse, et rääkima täpselt, et nagu mis seis on.

Et ametliku protsessi järgis jah, läheb täna kahjuks kuni kaks nädalat ja siis teist korda minnes saab inimene veel kaardi kätte, et et seda me kindlasti parandame, aga tõesti, et detsembri keskelt võime näha teisi inimesi e-residentina esimest.

Tead, see on nii ja naa, et ütleme nii, et sul on mõlemat vaja, mõlemuses kohas on sul vaja kriitilist massi, eks, et et sul ei ole noh, mõtet toota nagu teenuseid ka kokkuvõttes, nagu seesama nii-öelda kaardi levimise teenus on niivõrd ebamugav, et noh, täna meil ongi probleeme, et et põhimõtteliselt välismaalne peaks nagu kaks korda olema Eestisse, et saada e-residendiks, noh, mitte keegi ei hakka käima sellise asja pärast. Ja seetõttu ongi loogiline, et esimeses faasis, neid, kes selle kaarti endale võtavad, on noh, tihedalt Eestiga seotud inimesed, on ju, et nad tõesti kannatavad selle ebamugulase, ebamugulase välja, eks. Aga positiivne uudis on see, et suure tõenäosusega juba järgmise aasta märtsiks või on, on meil juba uus protsess,

Et tõesti, et meil on olemas eestonia.ee, kalkkriips, e-residents, et soovitame seda siis ka ise sõprade ja tuttavatega levitada ja seal lehel on siis täna saanud eel, eelregistreerida on või ütleme, infolisti endast ise saada ja seal tõesti on meil neid kaksteist tuhat täna ja kui meil oli kaheksa tuhat, siis me saatisime küsitluse välja, et miks sa tahad tulla e-residendiks, et olime väga otses, küsisime välja. Ja, ja kui meil oli, me Taaviga ennegi arutasime, et miks nagu võiks tahte, siis meil oli, mõtlesime pigem lihtsalt, et niisugune tore ja cool asi, et tegelikult ise, kui meie ei saa aru, miks sa tahad, nagu et kuidas sina veel aru saada, miks seda, aga tuli välja, et tegelikult päris hästi oldi nagu kursis isegi Eestiga ja Eesti ütleme maksupoliitikaga ja kuuskümmend protsenti vastanutest tahabki tulla sellepärast, et kas täna või lähitulevikus uut ettevõtet või olemasolevat väikest ettevõtet üle tuua Eestisse ja siit seda juhtima hakata. Ja see ettevõtte profiil on pigem niisugune väikene, kui mitte päris start-up, kes on tehnoloogiateenustega orienteeritud, aga kellel on kohe rahvusvaheline turg, ehk ta noh, riigipiirid, kui niisugused on temal alati olnud takistuseks. Ja, ja just välismaal Euroopal ja just ka väljas, et Euroopasse saada sisse, Euroopas äri teha, on olnud päris suur argument, miks need kuuskümmend protsenti on, on eile registreerinud.

See on isegi, siin on isegi olulisem fakt, ma arvan, see, et kaksteist tuhat, sellest kuuskümmend protsenti ütlevad, et noh, tahaks nagu ettevõttega seotud teha midagi, see on, see on seitse tuhat kakssada ettevõtet, potentsiaalset ettevõtet, loomulikult see on potentsiaalset. Aga seitse tuhat kakssada, kui mõelda selle pealt, Eestis üldse on kokku umbes kolmkümmend tuhat aktiivselt tegutsevat nagu ettevõtet, siis noh, seitse tuhat kakssada versus kolmkümmend tuhat, see on ikkagi oluline kasv, no tõesti on väga oluline kasv, et et muidugi huvitavaks see pilt siis, kui hakata vaatama, et kustkohast need sign-up'id nii-öelda tulnud on, on ju, et mis on praegu ees lahti on number üks, on meil USA, number kaks on Soome, mis on selles mõttes selle noh, täiesti, ütleme nii, et Soome oli meieks täiesti pildist väljas. No miks, noh, soomlasel on ID-kaart olemas, okei, nad nagu rahval ei kasuta seda, aga noh, kui see tahakski kasutada, noh, mine võta pigem enda rahva oma, mitte tule võta Eesti e-residentsust, on ju, ja tule ava selle oma ID-kaartiga, see on see ettevõte ja möllasin, on ju, et, et kolmandal kohal on Venemaa, ka arusaadavatel põhjustel tõenäoliselt, siis tulevad edasi Suurbritannia, Kanada, Saksamaa, Ukraina, India. Noh, ja seda edasi, Prantsusmaa, Itaalia ja nii edasi, on ju, et ja selles mõttes nagu, nagu väga huvitav valik ja, ja ma ütlen, mu enda jaoks oli üks üllatamuse, oli sama Ukraina siin, on ju, et noh, mis nagu sellel nagu nii-öelda vaja, noh, et, et ja see on ka väga lihtsad põhjused.

Jah, no isegi niisugust väiksemat, isegi lihtsamates näitedes, see oli nüüd noh, et, et Ukraina noor ärimees ütles, et tema on vaja, tema tahab e-residentsust ja tema tahab seda sellepärast, et lisaks sellele e-residentsusele teha ka Eestis pangakonto ja siis selle pangakonto kaudu saada endale Paypal account, et see oli nagu noh, ütleme noh, ja, ja oligi kogu tema vajadus. No oligi kogu tema business case, on ju, et meil olid mingi start-upidega tegelev Ameerika ettevõte siin, kes ütles otseselt välja, et nemad tegelevad Stani riikidega, noh, Kõrgustan, Usbekistan ja nii edasi, on ju, otsivad sealt välja nutikamaid päid, nutikamaid inimesi, on ju, Ja siis selleks, et neid muuta nii-öelda valgemateks, kui nad muidu on, on ju, et, et siis noh, et, et lähevad, saadavad noh, idee oli see, et nad saadavad a la Gruusia saatkonda Eestisse Tbilisis, et võtavad sealt selle e-residentsuse ja saavad pangakonto ja siis sealt kaotasid pääsevad Lääne-Euroopa ja, ja USA-le nii-öelda ligi kui valge inimene, on ju, et noh, jutumärkides valge inimene, et, et... Et, et see oli nagu väga, väga sellised huvitavad... Te olete

Osad, kes on läbi sõitnud siin, osad, kes on siin, aga ei ole residendid ja vajaksid seda kaarti, et hulgustada.

Ja päriselt, neid on päris, kolmkümmend viis protsenti vastanutest oligi see teine grupp, kes on kõige populaarsemalt, kes siis, kes siis soovivadki kas lihtsalt olla osa e-Eestist, et päris palju Eesti fänne on tegelikult sellest tulemusküsitlusest avastasime, kes on nagu, kes on, kellel on tore jalutuskäib Tallinnas või kellel on mingi pereliige kunagi Eestis elanud või üks mees ütles, et tal on armuke Eestis praegu, siis ta soovib, ta soovib mingit emotsionaalset sidet nende inimestega ja ta tunneb, et e-residendina Mul on see, ma olen üks osa sellest ja mis siis, kui mul need päris õigused, kodanikuõigused ei ole minule, siis ma saan vähemalt kuidagi suhestuda sellesse riiki ja see oli päris niisugune tore ja armas mõnes mõttes, et me saame nagu olla rohkem kui see piiridega riik siin, et me saame nagu ühendada rahvusvaheliselt inimesi endaga, kes meist hoolivad ja kes oleks meie, ütleme, sõna edasi viinud.

vastata. Jaa, aga ma, ma, ma ei pidanud silmas niivõrd mitte nii väga neid inimesi, kes saavad endale selle e-residentsuse, vaid neid inimesi, kes mõtlevad välja mingi äriidee, et ma saaks neile pakkuda niisugust teenust, kui, kui nad ennast idendivad, et kust need nii-öelda visionäärid ja mõtlejad ja start-upperid ja meie raadio kuula, raadiosaate kuulajad saaksid infot, et mida võib teha, mida ei või teha ja...

Lähme siit pausile. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen saatejuht Hendrik Aavik, teine saatejuht on täna samas ka külaline, on Taavi Kotka ja päris külaline meie saates on Kaspar Korjus, kes on e-residentsuse projekti juht.

Eelmises plokis jäi pooleli vestlus selle koha pealt, et kuidas siis nii-öelda ettevõtja, kes täna tahaks hakata e-residentidele noh, teenuseid pakkuma, kust ta infot saab ja, ja mida, miks, mida siin riik üldse teeb ja miks riik seda teeb, et enne kui ma Kasparile sõna annan, ma lihtsalt kommenteerin seda poolt, et mida riik teeb ja miks riik seda teeb, et et see põhjus on väga lihtne, et kui me vaatame tänast nagu majandusruumi, Siis ikkagi klientide arv meil pigem nagu kahaneb, kellele me oma teenuseid saame pakkuda või kes meiega seotud on, mitte ei kasva. Eks noh, inimesi mitte küll massiliselt, aga ikkagi lahkub, on ju, noh, Venemaa turg kukkus ära ja nii edasi, on ju, et, et siin on nagu palju põhjuseid, mida noh, miks see nii-öelda sellised nagu ütleme, baaspositsioon vajab nagu parandamist. Ja, ja see on nagu üks nendest ideedest nagu, millega oleks võimalik nagu nii-öelda klientide arvu tõsta, neid, kes nagu Eesti, Eesti riigi teenuseid või Eesti ette Ja selle kaudu nüüd on lisandväärtust looksid. Ja, ja see on nagu see põhisõnum, eks, et kui sa vaatad täna kas või ütleme, mingi panka, see Eesti pangandussektor on noh, äärmiselt ära jaotatud ja vaevalt see, et noh, mingi null koma null null protsendi pärast keegi viitsib hakata oma laenudega kolima nagu ühest pangast teise, et ja see on suhteliselt nagu suletud konnatiik. Ja ainuke variant nüüd panku nüüd rikkamaks teha ja selle läbi ka võib-olla mingi maksutulu juurde saada, on ikkagi see, et nende klientide arv peab suurenema. Ja selge on see, et noh, et meie nagu Rootsi või Soome kapitalil olevad pangad, noh, neil ei ole nagu mitte mingit võimalust nagu minna, nagu konkureerima noh, nendele turgudele, kus juba nende enda emapank oma mingi täitsa tütarettevõttega ees on, on ju, et, et, et tuleb neid ikka mingeid paindlikumaid lahendusi. Ja, ja mul on nagu väga hea meel näiteks, et nagu meie enda nagu Eesti LHV on, on nagu väga teiselt võtnud selle teema ette ja ta näeb sealt nagu väga suurt potentsiaali, et et noh, miks mitte nagu töötada välja tooteid, mis noh, võiksid, võiksid toimida nagu mitte nagu ainult üle Euroopa, vaid lausa üle maailma.

Aga nad on juba töötanud välja pakette, mis on suunatud e-residentidele?

Ma küsiks või isegi võib-olla lisaks selle kohta, et tegelikult on ju müriaad seaduseid, mis hakkavad haakuma selle e-residentsusega, et mida tuleb osutada, eks ole, noh, alates sellest näiteks, et firmad, kes osutavad teenuseid Eestis, noh, kõik start-upid põhimõtteliselt, kes on consumerile suunatud, noh, nad peavad ka näiteks oma tagastustingimused esitama eesti keeles, see on niisugune Eesti tarbijaketsi nõue, eks ole, no ma ei tea, vist ei võta tavainimestelt raha, aga noh, on neid, kes võtavad, Et noh, see on absurd, eks ole, et sa pead, et, et UK-s see start-upper vaatab, aa ma teen endale nüüd sinna Euroopa start-uppida Eestisse ja siis järsku tuleb talle nõue, et Turetski või kes seal inimesed ära, inimesed on, saadab niisuguse ringkirja, et ja nüüd kindlasti ka eesti keeles peab olema teenuses.

Ja ma ütlen, et noh, kuna ongi tegemist maailmas nagu ainulaadse, kuidas ma ütlen siis, nähtusega, siis ega meil on, meil on tõsiseid probleeme, just seesama, et võtame sellesama ettevõtte registreerimise, on ju, et täna on vaja, sa peadki panema Eesti aadress, see peab olema Eestis aadress. Ja sealsamas me ei taha ju, ütleme, me tahaks, see sama e-resident ta ei ole ju füüsiliselt siin, tal ei saagi olla mingit aadressi siin, on ju, et ja idee ongi selles, et ta on meiega seotud ainult läbi selle digitaalse identiteedi, on ju. Ja nüüd selle sama punkti mahavõtmiseks noh, kuna tegemist on Riigiga, siis ei lähe niimoodi, et noh, nips ja joomiseks on tehtud, on ju, et noh, et, et see on ikkagi jälle nagu mitmekuuline protsess, on ju, eeldusel, et noh, et, et üldse on olemas piisavalt motivatsiooni selle tegemiseks. Et selliseid takistusi, nüansse on ikkagi meil nagu meeletult ja seetõttu tulebki vaadata seda protsessi praegu kui beetat ja, ja mõelda selle peale, et, et, et noh, kokkuvõttes on tõelised numbrid hakatakse noh, näitama ikkagi noh, paari aasta pärast, sellepärast et noh, keskkond peab ka nüüd järgi jõudma. Hetkel me oleme saanud nagu, muna on olemas, et noh, et me saame nagu teenust ka nii-öelda kasutada ja, ja on olemas registreerimise võimaluse, on ju. Aga, aga ütleme nii, et see teenuste hulk, kuidas ma kasutan, miks ma kasutan ja nii edasi, on ju, see vajab kõik arendamist.

Ja, ja väga tugev ja tähtis argument siin on ka see, et et see arendamine ei tähenda ju seda, et riik hakkab nüüd arendama kõiki teenust välja, et me peame olema suutelised siis kaasama, nii nagu enne rääkisime Eesti eraettevõtlust ja miks mitte maailmas eraettevõtlust, kes näevad seda... kui platvormina, kuidas nad saavad oma klientidele anda internetist nagu oma näo, need saavad anda kasutajat, kasutajatele digitaalne identiteet ja usaldada neid, et need, kes nad väidavad, on, nad päriselt on. Ja sinna peale hakata iseteenuseid looma, et kui mõnda näidet tuua, siis näiteks logistikaettevõtted on päris huvitud olnud sellest, et rahvusvaheliselt, kui nad... saadavad näiteks pakke ja saatekirju ja kõiki dokumente, et siis oleks üks platvorm, kuhu saaks kõik töötajad ennast autentida ja siis digiallkirjastada seda, et mis pakid kuhu on jõudnud ja see on rahvusvaheliselt tunnustatud ja seal ka pabermajandust kaotada. Mis jällegi vaadake, ei ole kuidagi, eks ju, Eestiga seotud, aga see on lihtsalt Eesti platvormi kasutamine e-residendina.

See on õige märkus, siin on nüüd nii-öelda positiivsed näited ja negatiivseid näiteid, kõigepealt positiivsed näited, positiivne näide on see, et päris mitmed piirkonnad on avalikult väljendanud, et nad tahaks kopeerida, ehk siis teha järgi. Noh, siin on vihjumisi öelnud selle kohta Singapur üht-teist, Dubai tuli välja, et on öelnud midagi selle kohta, ka meie armsad leedukad on nagu mõelnud selle peale, et noh, et, et tasub nagu, nagu, nagu lähemat vaatlust, eks. Meelis on seal see, et, et täna nagu sellele keskkonnale järgi ei jõuda, mis meil juba olemas on, et kõigil kolmel näitel läheb ikkagi nagu, nagu mõned aastad head, mõned head aastad nagu aega. Et sellega probleemi ei ole. Mis vaenulikkusse puutub, siis sellega on päris tõsine teema, eelkõige on see Soomes, Ehk siis ütleme nii, et nende väikeettevõtete liidu juhataja või juht teatas, et pärast e-residentsuse välja tulemist kogu Soome väikeettevõtlus kolib ära Eestisse, sellepärast et Soome riik ei kavatsegi midagi teha nagu ettevõtte selleks, et parandada väikeettevõtete jaoks Soome maksukeskkonda, Ja et Eesti riik ei karista ettevõtjad, kui ettevõtja on teinud kasumit, aga ei taha seda kasumit välja võtta. Tähendab seda nii-öelda noh, edasi investeerida. Ja juba selline nagu noh, asi nii-öelda päris nagu tähelepanu ja ilmselgelt nagu nemad lähevad kõik inkorpor nagu Eestisse, on ju. See on niisugune aru saada, et noh, et, et Soome puhul on nagu ka noh, valimistaasta tulemas ja kõik tahavad nagu maksupoliitikat muuta ja nii edasi, on ju. Aga nad on ikka päris nagu pahatahtlikud, et, et selles mõttes, et meil olekski kohas, on, on noh, võetud mõne meie nii-öelda kõneisiku tsitaat, pandud selle kontekstiväliselt nagu, nagu istutatud kuhugi, mõjuta sisse, on ju, ja ja, ja ma ütlen, et me isegi oleme siin ministeeriumi nii-öelda avaliku suhete inimesed nagu vaeva näinud, et noh, et, et noh, pärast Samamoodi, mitte, mis tekitab segadust, on see, et ta on ikkagi e-residentsus. Noh, halv, halvimal juhul meil veel kuskil dokumentis on, et noh, et, et e-sidentship on ju, et ja, ja siis läheb juba asi nagu karmiks, sellepärast et noh, ma tean, et sakslastele oli näiteks pinnuks, siin pinnuks silmas, et noh, et, et mis asja te eestlased nüüd seal tegema hakkate jälle, mis Dopeq odakondsust meile räägime?

Ja siin, ja siin võib-olla tahaks ka öelda seda ka, et meile kõigile eestlastele, et Et eestlased osad on ka minu juurde pöördunud, et soovivad e-residendiks saada, aga et siin ongi kolm levelit, ütleme õigus, et kodakondsus, residentsus ja e-residentsus. Et kõik, mis õigused ja võimalused on e-residentil, on, on nii residentidel kui kodanikel ka olemas. Ja kõik, mis on olemas residentidel, on ka kodanikel olemas, et kodanikel on õigus veel Riigikogu valimistel, Kui resident on omavalitsuse vali, valimistel ja reisimisel, siis e-residentil ei ole ei reisimisi, ei valimisõigusi, ei füüsiliselt ei saa poest alkoholi selle dokumendiga osta, see on ainult ligivest digitaalsesse maailma.

ja selle üldisega muidugi, et, et, et see oli mitte ainult nagu avaliku sektori maailma, vaid ka erasektori maailma. Aga kas siin on valmis küsimus, et noh, et, et mida nüüd see ettevõtja, kes tegemist tahaks nagu teenuseid pakkuda? Ei oligi midagi muud, kui lihtsalt pihta hakata, sellepärast et iseenesest ju noh, business case peab sul endal olemas olema niikuinii, on ju, ja mida nagu noh, riigid täna teeb, on lihtsalt see, et ta püüab nagu võimalikult palju nagu saada selle nii-öelda noh, kus ma ütlen, nii-öelda e-residentideks, on ju, ja, ja, ja noh, arengufond jagab infot, e-showroom jagab infot, majandusministeerium jagab infot, eks ju, et, et tuleb just nagu kohale tulla, rääkida ja mõelda.

Jaa, ja siin tegelikult üks meie esimesi kõik, üks ettevõte, kes kõige rohkem seda tahab, on tegelikult virtuaalkontori pakkuja, kellel on juba mitusada klienti täna ja kes pakuvadki kõiki neid samu teenuseid digitaalallkirjastamise asemel, nad peavad lihtsalt käima notari juures, apostillima dokumente, saatma neid kulleriga, siis jälle Eesti notaril vastu võtma ja kõik needsamad virtuaalkontori pakkujad saavad nüüd anda oma klientidele e-residendi kaardid. võimaluse taotleda neid ja seeläbi märkimismäärselt vähendada oma kulusid ettevõtte juhtimiseni.

No täpselt, sedasama business, mille peale kogu Luksemburg elab, on ju, et kõik selle võiks nagu siia tuua, et et inimesed ise juhivad ja, ja, ja, ja tegutsevad, et mitte ei ole vahendeid vahelt, Aga ei, meil igasuguseid huvitavaid keskkondi on siin tekkinud, et üks, üks esimesi oli üks venekeelne keskkond, kes teatas, et koos e-residentsusega ta müüb ka elamislube ja Schengeni viisat on ju, või mis, mis see kõik oli sinna külge, külge riputatud on ju, et et, et on jah, nii plussi kui miinust. Aga lähme siitkohalt väiksele pausile.

Tere tagasi kuulama IT-hääri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik, saadet juhib ka Taavi Kotka ja saates on külas Kaspar Korjus, kes on ülehomsest startiva e-residentsuse projektijuht.

Jah, aga no oli, muudistab ka aru saada, sest tegelikult, tegelikult oleme me siia projekti sisse pannud nüüd kõik need aastad, mis meil kohalik residentsus ja ID-kaart olemas on olnud, et... See on see tegelik investeering, et nüüd me lihtsalt teeme ühe ukse lahti ja sealt see info voolab.

Jah, aga samas ikkagi tuleb rõhutada, et, et sul võib hea sisu olla, aga ikka turundusse tuleks ka panustada, et kui te ikka riigi, riigieelarvet teete, siis ma ikka kuulen, kõik start-upperid tweetivad, et meil on väga IT peaminister ja väga IT president. Aga meil ei ole just väga seda reklaamieelarvet, mis me IT-le võiks nüüd ikka selle...

Ei no meil ei ole, ei ole, meil täna tegelikult ausalt on isegi täna probleem sellega, et me tahaksime panna e-residentsusele suurema meeskonna peale ja meil ei ole piisavalt finantsiliseks, on ju. Nende riikidele finantsiliseks. Aga promoga tegeletakse, et iseenesest noh, jah, esimene ametlik kaardiomanik on Ennast Lõukas, aga esimesed omanikud USA-s on noh, meie oma eestlane Stievi Urventson. Siis on Ben Horvits ja Tim Taper, selles mõttes nagu arvestades, et see on Silicon Valley nagu koorekiht ikkagi, kes noh, kõik on nii-öelda olnud elevuses ja sõna otseses mõttes me ei ole nagu noh, kus ma ütlen, et ainult, kellele me oleme nii-öelda ise tahtnud seda anda, nagu omale initsiatiivile oli, oli Steve, ülejäänud juba küsisid. Et selles mõttes nagu noh, on, on seda tahet või, või motivatsiooni küll selleks, et nagu saada.

Ja millalgi märtsis võib see juba saada reaalsuseks ka e-residentidele?

See on pigem nagu teise kvartali või kolmanda kvartali teema, et aga siin on jälle huvitav nüanss, et noh, kui me sellise asja teeme, noh, sa ütlesid e-residentidele, no mis e-residentidele, seda on residentidele ka vaja, mitte ainult e-omadele, on ju, ehk siis et see on ka selle projekti nagu ütleme, teine nagu väga suur ja oluline, kuidas ma ütlen siis pluss, et ükskõik, mida sa teed e-residentide jaoks, sellest võidavad ka residendid. Ja vastupidi, eks, et noh, me kokkuvõttes heitame ikkagi ühte terviklikku digiühiskonda ja see ei noh, vahet, kas sa oled resident või ei ole, et, et see, see väga palju nagu ei

määra. Kas üks teema võiks olla, et kui võiks olla näiteks selle ettevõtja portaali kliendid, võiks olla ka teised riigid, et nad kasutavad ütleme, Eesti e-residentide infrastruktuuri, aga, aga nad saavad ka oma firmasid lubada asutada läbi selle süsteemi? Ja siis et, et, et ka nende, ütleme, et ka Saksamaa kodanikest võiks saada digitaalsed normaalid, kes elavad Austraalias või USA-s ja oma Saksa äriasju ajavad läbi Saksa riigi, identifitseerides ennast läbi Eesti ja kasutades näiteks Eesti pangakontot.

Aga vot, siin ongi selles mõttes huvitav, et kui vähe me tegelikult teame rahvusvahelisest maksupõhimõtetest ja maksupoliitikast, et noh, ma mõtlesin ka umbes sam Noh, esimene reegel on see, et e-residentsus ei tähenda maksuresidentsust. No esimene lähtepunkt, eks ju, on ju, teine lähtepunkt see, et ikkagi nagu noh, makse peaks tooma seal, maksma seal, kust nagu luuakse väärtus, on ju. Mitte niimoodi, et noh, et Eestis ei ole ainult keha, on ju, et, et, et sellest, see üksi nagu noh, Eesti maksuamet, kui sul Eestis nagu äri ei ole, ütleme, see äri siin ei tee, on ju, sul on see keha siin, on ju, sul on investeerimiskonto, mis iganes, on ju. Siis noh, maksuametil ei ole mingit alust siin maksustada, et mida maksustab siin. Ehk siis et see on nagu noh, see on paigaldab komp, nii-öelda komplekssem ja, ja keerukam kogu see nii-öelda nooremaksuteema. Ja noh, ma arvan, et noh, neil on terve plead, kes noh, nii-öelda noh, ülemaailmselt on selle teema läbi hammustanud ja, ja suudavad leida selle business case'i, mis nende jaoks on kasulik.

Aga kuidas siis ikkagi lohutada neid, et e-residendid tulevad ja ikkagi mingi raha see jätavad, mitte ainult riigilõivu, vaid ehk siis veel midagi? Või tuleme kasumisse juba riigilõivuga piisavalt?

Riigilõiv on kulupõhine meil, mis katab ära siis peamiselt inimtööjõukulud nende väljastamiseks, IT-süsteemide ülalpidamiseks ja kontra, tagatousta töö tegemiseks, et see on küll lohutus, et ükskõik, kui palju me neid saame, e-residente, siis otse kulu nad juurde ei too, sest see on riigilõivis meil sees.

Mõni lause tagasi mulle oli, et noh, et inimesi on vähe, et äkki, äkki see on kuidagi ebaausa, et me, me oma kodanikele peame seda tegema kulupõhiselt, aga äkki e-residentsus võiks olla ikkagi ma ei tea, üheksasada eurot või ma ei tea, mis see, mis see number üldse on praegu?

Jah, ja reklaamige siis meie e-residentsust ja olge sinna juurde, et see on beeta, nägemist!