AI_pealkiri: Kaspar Korjus e-residentsuse käivitamisest ja Eesti digiriigi tulevikust

Tere, Kuku raadio kuulaja, eetris on taas ITR-i saade Restart, kuna on laupäev, mina olen Henrik Aavik, teine saatejuht on Taavi Kotka ja meie saadet toetab Arengufond.

Täna on meil külas Kaspar Korjus või ütleme nii, et popima nimega Kaspar Korjus, täpselt nii, nagu sind kutsud siis üks Austraalia telekanal, kes tegi e-residentsusest ühe, ühe video. Et täna on niisugune kummaline situatsioon, et, et enda, ise ka nagu rohkem ma ei tea, kas saatekülaline või saatejuht, et, et peab nagu valima, et et ülehomme siis on suur lounge, ametlikult hakkame välja andma digitaalset identiteeti välismaalastele ja hakkame registreerima e-residente ja sellepärast kutsusime Kaspari nagu saatesse, et rääkima täpselt, et nagu mis seis on.

Nojah, see on ilmselt suur samm Eestile, aga väike samm Eesti eraisikutele nagu mina, et, et esmaspäeval tõenäoliselt tavaliselt Eesti elus ei juhtu midagi, et maksumaksjaid ei tule juurde, midagi ei juhtu, aga. On kuskil Edward Lucas, kellel on üks kaart või ma annaksid võib-olla sõnajärje?

Et tegelikult, tere ka minu poolt, et et ma isegi ütleks, et päris palju juhtub, et Eestis on ligikaudu kümme tuhat ettevõtet, kellel on täna välis, välismaalised juhid või osanikud ja juba nende ettevõtm muutub märgatavalt kergemaks, sest enam ei pea nagu ühe välismaaa inimese pärast hakkama pabereilt allkirjastama neid dokumente igal pool maailma laiali saatma, et nüüd saavad ka kõik, kõik inimesed rahulikult veebi peale Audentide digialgistide dokumente ja see on päris suur mugavus juba tegelikult.

Jah, aga ütleme, selles mõttes on sul Henrik õigus, et jah, esmaspäeval saab selle ainult, Eduard Lukase, et tõenäoliselt teisi, kes iganes sel päeval registreerima lähevad, Siseministeerium ära ei jõua nii-öelda läbi vaadata.

Et ametliku protsessi järgis jah, läheb täna kahjuks kuni kaks nädalat ja siis teist korda minnes saab inimene veel kaardi kätte, et et seda me kindlasti parandame, aga tõesti, et detsembri keskelt võime näha teisi inimesi e-residentina esimest.

Kuid tõenäoliselt ei ole see kaardi, kaardiomanike arv nii oluline, kui on teenuste arv, mis nende kaardiomanikule avatud on?

Tead, see on nii ja naa, et ütleme nii, et sul on mõlemat vaja, mõlemuses kohas on sul vaja kriitilist massi, eks, et et sul ei ole noh, mõtet toota nagu teenuseid ka kokkuvõttes, nagu seesama nii-öelda kaardi levimise teenus on niivõrd ebamugav, et noh, täna meil ongi probleeme, et et põhimõtteliselt välismaalne peaks nagu kaks korda olema Eestisse, et saada e-residendiks, noh, mitte keegi ei hakka käima sellise asja pärast. Ja seetõttu ongi loogiline, et esimeses faasis, neid, kes selle kaarti endale võtavad, on noh, tihedalt Eestiga seotud inimesed, on ju, et nad tõesti kannatavad selle ebamugulase, ebamugulase välja, eks. Aga positiivne uudis on see, et suure tõenäosusega juba järgmise aasta märtsiks või on, on meil juba uus protsess,

Veel lubada ei tahaks, aga jah, kindlasti järgmise aasta teise, esimesel poolel muudaksime protsessi niimoodi, et mitte ainult ei oleks siis ühekordne käimine, vaid liidaksime juurde ka välisesindused, mille kaudu on, oleks välismaal seal kergem omas riigis seda taotlust sisse anda, ja lisaks paneksime sinna võib-olla juurde ka siis Mobiil-ID pakkumisi juba, et oleks ka võimalik mugavam seda kasutama hakata. See

on kolmkümmend seitse saatkonda neistel, eks, et ametlikku, kus siis hakkaks noh, kus samamoodi saaks hakkada ennast registreerima ja kus saaks kaardi kätte.

Kas see Mobiil-ID on nüüd selle, seda, neid SIM-e siis pakub Eesti, sest ma tean, et kui ma hakkan Mobiil-ID-d kasutama selle SIM-i ära vahetama Eestis, et kas see tuleb Eestist või siis see on koostööpartneriteks teiste riikide mobiilioperaatorid?

Esimeses faasis on tõesti niimoodi, et kuigi see kontseptsioon on veel väljatöötamisel, siis võime öelda, et see on ikkagi Eesti telekomide SIM-kaardid, mida siis tuleb näiteks kui tableti sisse panna endale, mis võimaldab siis digitaalallkirjastada ka dokumenti ja siis on telekomide enda võimalus sinna juurde teenuseid müüa, näiteks data paketti pakkuda. Et Euroopa Liidus oleks ettevõtetel väga kerge siis rahv, igal pool ringi liikuda, helistada seal kõne, kõnesid ja miks mitte roaminguga ehk sama tasudega kui oma, oma telekomi või teenusepakkuja ja üksiti ka siis digiallkirjastada, ehk telekomid satuvad ka siin Euroopas väga huvitaval viisil konkureerima üksteisega ja see on kindlasti üks viis, mis telekomidele on niisugune eristuv viis teistest Euroopa Liidu telekomist.

See on muidu üldse nagu huvitav teema, et mis saab SIM-idest, on ju, et noh, üks on mõtet selle peale, et, et ja noh, uuemad Apple'i tooted, Androidi tooted enam ju noh, SIM-i ei omagi või pole, poleks nagu vajadust, on ju, siis telekomi ettevõtted ise nagu ennustavad, et, et, et SIM-i ikkagi ei kao kuskile ära, et just seesama nagu krüpto ja turbe ja, ja nagu teenuste pärast, on ju, mida ta sulle operaator pakub, eks.

No see on kahe osaga asi, et mina olen märganud, et ma olen ise ka mõelnud, et miks need SIM-id üldse veel olemas on ja siis kõik räägivad just sellest turvaasjast, aga minu teada neid turvalisi SIM-e, kus SIM-i peal on midagi, siis noh, EMT-l mõned on, mõned, see on üldse mobiil-ID teenus, aga aga suures pildis on nad ikkagi, keegi ka ei kasuta neid võimalusi, mida tänapäeva SIM-i tehnoloogiad võimaldavad.

Aga lähme tagasi oma põhiteema juurde, et ütleme siin ära mattu, et natuke tausta veel, tänaseks on eelregistreerunud üle kaheteist tuhande inimese ja ma ei tea, Kaspar, räägid kahe sõnaga seda statistikat, et et kes seal taga on ja, ja, ja miks nad on nagu, miks nad nagu tahavad saada Eesti eriidentideks?

Et tõesti, et meil on olemas eestonia.ee, kalkkriips, e-residents, et soovitame seda siis ka ise sõprade ja tuttavatega levitada ja seal lehel on siis täna saanud eel, eelregistreerida on või ütleme, infolisti endast ise saada ja seal tõesti on meil neid kaksteist tuhat täna ja kui meil oli kaheksa tuhat, siis me saatisime küsitluse välja, et miks sa tahad tulla e-residendiks, et olime väga otses, küsisime välja. Ja, ja kui meil oli, me Taaviga ennegi arutasime, et miks nagu võiks tahte, siis meil oli, mõtlesime pigem lihtsalt, et niisugune tore ja cool asi, et tegelikult ise, kui meie ei saa aru, miks sa tahad, nagu et kuidas sina veel aru saada, miks seda, aga tuli välja, et tegelikult päris hästi oldi nagu kursis isegi Eestiga ja Eesti ütleme maksupoliitikaga ja kuuskümmend protsenti vastanutest tahabki tulla sellepärast, et kas täna või lähitulevikus uut ettevõtet või olemasolevat väikest ettevõtet üle tuua Eestisse ja siit seda juhtima hakata. Ja see ettevõtte profiil on pigem niisugune väikene, kui mitte päris start-up, kes on tehnoloogiateenustega orienteeritud, aga kellel on kohe rahvusvaheline turg, ehk ta noh, riigipiirid, kui niisugused on temal alati olnud takistuseks. Ja, ja just välismaal Euroopal ja just ka väljas, et Euroopasse saada sisse, Euroopas äri teha, on olnud päris suur argument, miks need kuuskümmend protsenti on, on eile registreerinud.

Kusjuures ma praegu loen sellest samast raportist, mida need siis eelregistreerijad ise välja tõid, et noh, et mis need põhiargumendid on, on ju, et, et ongi, et et Eestis on toetav majanduskeskkond, Eestis on muu Euroopa liiduga võrreldes oluliselt parem maksusüsteem just nagu nii-öelda ettevõtte maksupoliitika koha pealt, Eesti pakub e-teenuseid, mis lihtsustavad äri ajamist. Ja need, viimane oli siis see, et, et nende, neid teenuseid saab kasutada noh, suvalisest maailma nurgast, eks, et, et noh, see on noh, top neli. Mis tundubki meie jaoks ju noh, ütleme noh, täiesti obvious, kui, kuid, kuid noh, muu maailmas ta ikkagi ei ole.

No start-upide keeles rääkides, et ma arvan, et iga start-up, kes läheb ja ütleb, et tal on eel-sign-up üle kümne tuhande, et noh, see juba võib hakata isegi seemnerahast mööda vaatama, kui ka seeria saad vaikselt sebima endale,

See on isegi, siin on isegi olulisem fakt, ma arvan, see, et kaksteist tuhat, sellest kuuskümmend protsenti ütlevad, et noh, tahaks nagu ettevõttega seotud teha midagi, see on, see on seitse tuhat kakssada ettevõtet, potentsiaalset ettevõtet, loomulikult see on potentsiaalset. Aga seitse tuhat kakssada, kui mõelda selle pealt, Eestis üldse on kokku umbes kolmkümmend tuhat aktiivselt tegutsevat nagu ettevõtet, siis noh, seitse tuhat kakssada versus kolmkümmend tuhat, see on ikkagi oluline kasv, no tõesti on väga oluline kasv, et et muidugi huvitavaks see pilt siis, kui hakata vaatama, et kustkohast need sign-up'id nii-öelda tulnud on, on ju, et mis on praegu ees lahti on number üks, on meil USA, number kaks on Soome, mis on selles mõttes selle noh, täiesti, ütleme nii, et Soome oli meieks täiesti pildist väljas. No miks, noh, soomlasel on ID-kaart olemas, okei, nad nagu rahval ei kasuta seda, aga noh, kui see tahakski kasutada, noh, mine võta pigem enda rahva oma, mitte tule võta Eesti e-residentsust, on ju, ja tule ava selle oma ID-kaartiga, see on see ettevõte ja möllasin, on ju, et, et kolmandal kohal on Venemaa, ka arusaadavatel põhjustel tõenäoliselt, siis tulevad edasi Suurbritannia, Kanada, Saksamaa, Ukraina, India. Noh, ja seda edasi, Prantsusmaa, Itaalia ja nii edasi, on ju, et ja selles mõttes nagu, nagu väga huvitav valik ja, ja ma ütlen, mu enda jaoks oli üks üllatamuse, oli sama Ukraina siin, on ju, et noh, mis nagu sellel nagu nii-öelda vaja, noh, et, et ja see on ka väga lihtsad põhjused.

Jaa, usaldusväärsus tuli jälle välja nii nagu Venemaal, et minuga ei usaldata enam Ukrainas äri teha, sest keegi ei tea, mis tulevik on ja ma tahan kuidagi näidata, et et minuga võib äri teha, ma olen usaldusväärne ja sellepärast läbi Eesti ei saa teha.

Jah, no isegi niisugust väiksemat, isegi lihtsamates näitedes, see oli nüüd noh, et, et Ukraina noor ärimees ütles, et tema on vaja, tema tahab e-residentsust ja tema tahab seda sellepärast, et lisaks sellele e-residentsusele teha ka Eestis pangakonto ja siis selle pangakonto kaudu saada endale Paypal account, et see oli nagu noh, ütleme noh, ja, ja oligi kogu tema vajadus. No oligi kogu tema business case, on ju, et meil olid mingi start-upidega tegelev Ameerika ettevõte siin, kes ütles otseselt välja, et nemad tegelevad Stani riikidega, noh, Kõrgustan, Usbekistan ja nii edasi, on ju, otsivad sealt välja nutikamaid päid, nutikamaid inimesi, on ju, Ja siis selleks, et neid muuta nii-öelda valgemateks, kui nad muidu on, on ju, et, et siis noh, et, et lähevad, saadavad noh, idee oli see, et nad saadavad a la Gruusia saatkonda Eestisse Tbilisis, et võtavad sealt selle e-residentsuse ja saavad pangakonto ja siis sealt kaotasid pääsevad Lääne-Euroopa ja, ja USA-le nii-öelda ligi kui valge inimene, on ju, et noh, jutumärkides valge inimene, et, et... Et, et see oli nagu väga, väga sellised huvitavad... Te olete

nendega teinud ka niisuguseid, intervjuusid kohe, audio või

ainult? Oleme teinud küll, et oleme personaalselt rääkinud ja, ja päris palju ka nagu füüsiliselt kokku saanud.

Aga nendega, kes juba viibivad Eestis?

Osad, kes on läbi sõitnud siin, osad, kes on siin, aga ei ole residendid ja vajaksid seda kaarti, et hulgustada.

Kusjuures mõtlen, et see teadlikkus sellest teemast on üllatavalt hea ja, ja just sellepärast, et, et noh, siin Eestis olles sedasama keskkonda kasutades, ega me ei vaata väga palju ringi, me ei vaata nagu, mis moodi seda teenust pakub näiteks Küpros või Malta või, või, või, või, või, või, või Luksemburgiga on ju, et Aga need, kes sellega igapäevaselt tegelevad, on ju, need suutsid väga kiiresti tajuda seda, et, et kust see nagu kasu või eelis nagu välja tuleb, on ju. Ma teist soovin vaadata seda, seda Kaspari videot sellest Austraalia televisioonist, kus see nagu Austraalia nagu noored ettevõtjad väga teravalt toovad välja kõik need kasud, hoolimata sellest, et me pole kunagi nendega rääkinud ega neile mingeid jutupunkte ette andnud, ega midagi.

Ma panen selle peale saadet, selle lingi sinna meie blogisse, raadio üks.ee lehel.

Okei, härra Ilve, see Facebookist leiab ka, sa

share'is seda, hea küll.

Aga muidugi, ka selle esimeste registreerijate hulgas on ka neid, kes sõna otseses mõttes ütlevad, et noh, et, et ma olen fänn ja, ja mul on Eesti alati meeldinud ja ma, I'm so excited.

Ja päriselt, neid on päris, kolmkümmend viis protsenti vastanutest oligi see teine grupp, kes on kõige populaarsemalt, kes siis, kes siis soovivadki kas lihtsalt olla osa e-Eestist, et päris palju Eesti fänne on tegelikult sellest tulemusküsitlusest avastasime, kes on nagu, kes on, kellel on tore jalutuskäib Tallinnas või kellel on mingi pereliige kunagi Eestis elanud või üks mees ütles, et tal on armuke Eestis praegu, siis ta soovib, ta soovib mingit emotsionaalset sidet nende inimestega ja ta tunneb, et e-residendina Mul on see, ma olen üks osa sellest ja mis siis, kui mul need päris õigused, kodanikuõigused ei ole minule, siis ma saan vähemalt kuidagi suhestuda sellesse riiki ja see oli päris niisugune tore ja armas mõnes mõttes, et me saame nagu olla rohkem kui see piiridega riik siin, et me saame nagu ühendada rahvusvaheliselt inimesi endaga, kes meist hoolivad ja kes oleks meie, ütleme, sõna edasi viinud.

Sest noh, ikkagi esimese hooga me lähme ju betafaasi. Ehk siis nagu täpselt sa ütlesid väga õigesti, et meil ei ole veel piisavalt teenuseid, need asjalikke teenuseid, mille pärast tulla siia, pluss pole neid ka kasutajaid, on ju, et noh, et need teenused luua, et noh, nokk kinni, saba, arti case või, või muna ja kana, on ju. Et aga samas, aga elevust on ikkagi väga palju, et, et noh, veel eilegi noh, inimene võttis mul kuu aja järjest kinni, raportis ütles, et kuule, et Mul tuleb, pooled sugulased tulevad Kanadast kohale, ma tahaks kõik suunata nad sinna nagu registreerimisele, on ju, noh, siis hakkad rääkima, et vaata, meil alguses see protsess on ikka ebamugav, et peab kaks korda käima ja nii edasi, on ju, et et läheb paremaks nagu kuskil järgmise aasta esimeses pooles, on ju, see on ikka petafaas ja noh, tuleb ära kannatada ja nii edasi, on ju, et see ei ole hullu, noh, magavad minu juures, oota, oota, kas või nii kaua, et saaksid oma kaardid kätte, on ju, et et selles mõttes lahe.

No jaa, aga siis... Kõik need küsimused, et täpselt milline see hakkab märtsikuus olema, on, ma arvan, kõikidel nendel inimestel, kes peavad neid teenuseid looma hakkama, on juba täna kripeldavad ja tegelikult neid vastuseid vist on, on võimalik ainult teie käest saada, et selleks tuleb nagu isiklikult ühendust võtta

või? Kindlasti me ei tahaks hakata neid kahteteist tuhat inimest ise nagu kõnedele vastama, et täna õhtust loodame, et Estonia lehele jõuame uuendatud versiooni üles panna, kus kõik need küsimused saavad vastatud, et...

No mitte kõik, aga enamus, enam-vähem küsimused saavad

vastata. Jaa, aga ma, ma, ma ei pidanud silmas niivõrd mitte nii väga neid inimesi, kes saavad endale selle e-residentsuse, vaid neid inimesi, kes mõtlevad välja mingi äriidee, et ma saaks neile pakkuda niisugust teenust, kui, kui nad ennast idendivad, et kust need nii-öelda visionäärid ja mõtlejad ja start-upperid ja meie raadio kuula, raadiosaate kuulajad saaksid infot, et mida võib teha, mida ei või teha ja...

Teate, ma arvan, et räägime sellest teises plokis.

Lähme siit pausile. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen saatejuht Hendrik Aavik, teine saatejuht on täna samas ka külaline, on Taavi Kotka ja päris külaline meie saates on Kaspar Korjus, kes on e-residentsuse projekti juht.

Eelmises plokis jäi pooleli vestlus selle koha pealt, et kuidas siis nii-öelda ettevõtja, kes täna tahaks hakata e-residentidele noh, teenuseid pakkuma, kust ta infot saab ja, ja mida, miks, mida siin riik üldse teeb ja miks riik seda teeb, et enne kui ma Kasparile sõna annan, ma lihtsalt kommenteerin seda poolt, et mida riik teeb ja miks riik seda teeb, et et see põhjus on väga lihtne, et kui me vaatame tänast nagu majandusruumi, Siis ikkagi klientide arv meil pigem nagu kahaneb, kellele me oma teenuseid saame pakkuda või kes meiega seotud on, mitte ei kasva. Eks noh, inimesi mitte küll massiliselt, aga ikkagi lahkub, on ju, noh, Venemaa turg kukkus ära ja nii edasi, on ju, et, et siin on nagu palju põhjuseid, mida noh, miks see nii-öelda sellised nagu ütleme, baaspositsioon vajab nagu parandamist. Ja, ja see on nagu üks nendest ideedest nagu, millega oleks võimalik nagu nii-öelda klientide arvu tõsta, neid, kes nagu Eesti, Eesti riigi teenuseid või Eesti ette Ja selle kaudu nüüd on lisandväärtust looksid. Ja, ja see on nagu see põhisõnum, eks, et kui sa vaatad täna kas või ütleme, mingi panka, see Eesti pangandussektor on noh, äärmiselt ära jaotatud ja vaevalt see, et noh, mingi null koma null null protsendi pärast keegi viitsib hakata oma laenudega kolima nagu ühest pangast teise, et ja see on suhteliselt nagu suletud konnatiik. Ja ainuke variant nüüd panku nüüd rikkamaks teha ja selle läbi ka võib-olla mingi maksutulu juurde saada, on ikkagi see, et nende klientide arv peab suurenema. Ja selge on see, et noh, et meie nagu Rootsi või Soome kapitalil olevad pangad, noh, neil ei ole nagu mitte mingit võimalust nagu minna, nagu konkureerima noh, nendele turgudele, kus juba nende enda emapank oma mingi täitsa tütarettevõttega ees on, on ju, et, et, et tuleb neid ikka mingeid paindlikumaid lahendusi. Ja, ja mul on nagu väga hea meel näiteks, et nagu meie enda nagu Eesti LHV on, on nagu väga teiselt võtnud selle teema ette ja ta näeb sealt nagu väga suurt potentsiaali, et et noh, miks mitte nagu töötada välja tooteid, mis noh, võiksid, võiksid toimida nagu mitte nagu ainult üle Euroopa, vaid lausa üle maailma.

Aga nad on juba töötanud välja pakette, mis on suunatud e-residentidele?

Aga siin ongi nüüd see nüanss, on ju, et meil on täna küll olemas nagu võti ja uks, on ju, kui maja on puudu, ehk siis mis tähendab seda, et et noh, võiksid nad valmis siuke tootega välja tulema, aga enne seda peaks nagu ära noh, likvideerima mingid noh, mingid näitajad, noh ala, on ju, et pangakontot saab täna üle neti teha, ilma pankakohada tulemata, aga sellisel juhul selle pangakonto nii-öelda kontole igas kuus võib maksimaalselt laekuda kaks tuhat eurot ja sealt kontot võib välja minna maksimaalselt kaks tuhat eurot. Ja sama, samas nagu, mis on seda kohe, et, et ütleme mingile inimesele Euroopas, kelle palk on rohkem kui kaks tuhat eurot, on ju, noh, täiesti mõttetu teenus, sa ei saa sellepärast mitte midagi teha, on ju. Et ja, ja selle koha pealt on nagu LHV teinud väga noh, mõistliku ettepaneku riigile, et noh, et mis moodi nendesse piirangutesse suhtuda, suhtuda ja noh, väga praegu vaatame küll läbi, aga väga, väga mõistlikud nagu ettepanekud.

Ma küsiks või isegi võib-olla lisaks selle kohta, et tegelikult on ju müriaad seaduseid, mis hakkavad haakuma selle e-residentsusega, et mida tuleb osutada, eks ole, noh, alates sellest näiteks, et firmad, kes osutavad teenuseid Eestis, noh, kõik start-upid põhimõtteliselt, kes on consumerile suunatud, noh, nad peavad ka näiteks oma tagastustingimused esitama eesti keeles, see on niisugune Eesti tarbijaketsi nõue, eks ole, no ma ei tea, vist ei võta tavainimestelt raha, aga noh, on neid, kes võtavad, Et noh, see on absurd, eks ole, et sa pead, et, et UK-s see start-upper vaatab, aa ma teen endale nüüd sinna Euroopa start-uppida Eestisse ja siis järsku tuleb talle nõue, et Turetski või kes seal inimesed ära, inimesed on, saadab niisuguse ringkirja, et ja nüüd kindlasti ka eesti keeles peab olema teenuses.

Ja see on väga hea, tugev punkt sulle ja siin tegelikult tulemegi tagasi sellesse, et see, mis Ülevalmisest meil juhtuma hakkab, me saame väga baasteenustega välja minna, nagu lihtsalt digitaalallkirjastamine, sul on väga tihti vaja eestikeelsed tuge, sest tänased teenused ja seadusandlus, me ei ole lihtsalt arvestanud ja me ei ole mõelnud sellele ja see on loogiline, et me ei ole veel seal. Ja, ja, ja nii nagu ettevõtte registreerimisel on sul Eesti aadressid vaja, sul on äriregistrisse esitamisel vaja eestikeelseid dokumente esitada, sa saad vastu Haigekassalt eestikeelsed dokumendid, oma haiguslood, mida sa peaksid ise hakkama ümber tõlkima, et kõik on sellega seotud ja Ja, ja kõik vajavad oma roadmapi, kuidas siit välja tulla, mis lahendused on ja sellega koos arendama hakata.

Ja ma ütlen, et noh, kuna ongi tegemist maailmas nagu ainulaadse, kuidas ma ütlen siis, nähtusega, siis ega meil on, meil on tõsiseid probleeme, just seesama, et võtame sellesama ettevõtte registreerimise, on ju, et täna on vaja, sa peadki panema Eesti aadress, see peab olema Eestis aadress. Ja sealsamas me ei taha ju, ütleme, me tahaks, see sama e-resident ta ei ole ju füüsiliselt siin, tal ei saagi olla mingit aadressi siin, on ju, et ja idee ongi selles, et ta on meiega seotud ainult läbi selle digitaalse identiteedi, on ju. Ja nüüd selle sama punkti mahavõtmiseks noh, kuna tegemist on Riigiga, siis ei lähe niimoodi, et noh, nips ja joomiseks on tehtud, on ju, et noh, et, et see on ikkagi jälle nagu mitmekuuline protsess, on ju, eeldusel, et noh, et, et üldse on olemas piisavalt motivatsiooni selle tegemiseks. Et selliseid takistusi, nüansse on ikkagi meil nagu meeletult ja seetõttu tulebki vaadata seda protsessi praegu kui beetat ja, ja mõelda selle peale, et, et, et noh, kokkuvõttes on tõelised numbrid hakatakse noh, näitama ikkagi noh, paari aasta pärast, sellepärast et noh, keskkond peab ka nüüd järgi jõudma. Hetkel me oleme saanud nagu, muna on olemas, et noh, et me saame nagu teenust ka nii-öelda kasutada ja, ja on olemas registreerimise võimaluse, on ju. Aga, aga ütleme nii, et see teenuste hulk, kuidas ma kasutan, miks ma kasutan ja nii edasi, on ju, see vajab kõik arendamist.

Ja, ja väga tugev ja tähtis argument siin on ka see, et et see arendamine ei tähenda ju seda, et riik hakkab nüüd arendama kõiki teenust välja, et me peame olema suutelised siis kaasama, nii nagu enne rääkisime Eesti eraettevõtlust ja miks mitte maailmas eraettevõtlust, kes näevad seda... kui platvormina, kuidas nad saavad oma klientidele anda internetist nagu oma näo, need saavad anda kasutajat, kasutajatele digitaalne identiteet ja usaldada neid, et need, kes nad väidavad, on, nad päriselt on. Ja sinna peale hakata iseteenuseid looma, et kui mõnda näidet tuua, siis näiteks logistikaettevõtted on päris huvitud olnud sellest, et rahvusvaheliselt, kui nad... saadavad näiteks pakke ja saatekirju ja kõiki dokumente, et siis oleks üks platvorm, kuhu saaks kõik töötajad ennast autentida ja siis digiallkirjastada seda, et mis pakid kuhu on jõudnud ja see on rahvusvaheliselt tunnustatud ja seal ka pabermajandust kaotada. Mis jällegi vaadake, ei ole kuidagi, eks ju, Eestiga seotud, aga see on lihtsalt Eesti platvormi kasutamine e-residendina.

Aga kas mõni riik ei ole juba varakult hakanud vaenulikult suhtuma, et tavaliselt kui tulevad uued innovaatilised ideed, siis mõned riigid leiavad nagu noh, kas laiskusest või muudel põhjusel konservatiivsusest, et, et see ei ole hea mõte ja lihtsalt keelame ära, noh, nagu Bitcoin on paljudes riikides keelatud, et kas ei ole näiteks kas mõni StanRiik või siis Hiina näiteks ütleb, et vot meie kodanikele need, mis seal eestlased planeerivad, seda planeedi ülevõtmist, et see on keelatud?

See on õige märkus, siin on nüüd nii-öelda positiivsed näited ja negatiivseid näiteid, kõigepealt positiivsed näited, positiivne näide on see, et päris mitmed piirkonnad on avalikult väljendanud, et nad tahaks kopeerida, ehk siis teha järgi. Noh, siin on vihjumisi öelnud selle kohta Singapur üht-teist, Dubai tuli välja, et on öelnud midagi selle kohta, ka meie armsad leedukad on nagu mõelnud selle peale, et noh, et, et tasub nagu, nagu, nagu lähemat vaatlust, eks. Meelis on seal see, et, et täna nagu sellele keskkonnale järgi ei jõuda, mis meil juba olemas on, et kõigil kolmel näitel läheb ikkagi nagu, nagu mõned aastad head, mõned head aastad nagu aega. Et sellega probleemi ei ole. Mis vaenulikkusse puutub, siis sellega on päris tõsine teema, eelkõige on see Soomes, Ehk siis ütleme nii, et nende väikeettevõtete liidu juhataja või juht teatas, et pärast e-residentsuse välja tulemist kogu Soome väikeettevõtlus kolib ära Eestisse, sellepärast et Soome riik ei kavatsegi midagi teha nagu ettevõtte selleks, et parandada väikeettevõtete jaoks Soome maksukeskkonda, Ja et Eesti riik ei karista ettevõtjad, kui ettevõtja on teinud kasumit, aga ei taha seda kasumit välja võtta. Tähendab seda nii-öelda noh, edasi investeerida. Ja juba selline nagu noh, asi nii-öelda päris nagu tähelepanu ja ilmselgelt nagu nemad lähevad kõik inkorpor nagu Eestisse, on ju. See on niisugune aru saada, et noh, et, et Soome puhul on nagu ka noh, valimistaasta tulemas ja kõik tahavad nagu maksupoliitikat muuta ja nii edasi, on ju. Aga nad on ikka päris nagu pahatahtlikud, et, et selles mõttes, et meil olekski kohas, on, on noh, võetud mõne meie nii-öelda kõneisiku tsitaat, pandud selle kontekstiväliselt nagu, nagu istutatud kuhugi, mõjuta sisse, on ju, ja ja, ja ma ütlen, et me isegi oleme siin ministeeriumi nii-öelda avaliku suhete inimesed nagu vaeva näinud, et noh, et, et noh, pärast Samamoodi, mitte, mis tekitab segadust, on see, et ta on ikkagi e-residentsus. Noh, halv, halvimal juhul meil veel kuskil dokumentis on, et noh, et, et e-sidentship on ju, et ja, ja siis läheb juba asi nagu karmiks, sellepärast et noh, ma tean, et sakslastele oli näiteks pinnuks, siin pinnuks silmas, et noh, et, et mis asja te eestlased nüüd seal tegema hakkate jälle, mis Dopeq odakondsust meile räägime?

Ja siin, ja siin võib-olla tahaks ka öelda seda ka, et meile kõigile eestlastele, et Et eestlased osad on ka minu juurde pöördunud, et soovivad e-residendiks saada, aga et siin ongi kolm levelit, ütleme õigus, et kodakondsus, residentsus ja e-residentsus. Et kõik, mis õigused ja võimalused on e-residentil, on, on nii residentidel kui kodanikel ka olemas. Ja kõik, mis on olemas residentidel, on ka kodanikel olemas, et kodanikel on õigus veel Riigikogu valimistel, Kui resident on omavalitsuse vali, valimistel ja reisimisel, siis e-residentil ei ole ei reisimisi, ei valimisõigusi, ei füüsiliselt ei saa poest alkoholi selle dokumendiga osta, see on ainult ligivest digitaalsesse maailma.

Ja noh, ja,

ja selle üldisega muidugi, et, et, et see oli mitte ainult nagu avaliku sektori maailma, vaid ka erasektori maailma. Aga kas siin on valmis küsimus, et noh, et, et mida nüüd see ettevõtja, kes tegemist tahaks nagu teenuseid pakkuda? Ei oligi midagi muud, kui lihtsalt pihta hakata, sellepärast et iseenesest ju noh, business case peab sul endal olemas olema niikuinii, on ju, ja mida nagu noh, riigid täna teeb, on lihtsalt see, et ta püüab nagu võimalikult palju nagu saada selle nii-öelda noh, kus ma ütlen, nii-öelda e-residentideks, on ju, ja, ja, ja noh, arengufond jagab infot, e-showroom jagab infot, majandusministeerium jagab infot, eks ju, et, et tuleb just nagu kohale tulla, rääkida ja mõelda.

Kindlasti kõikvõimalike niisuguste asjade tegemisel on alati konsultatsioonifirmad ajavad hästi raha kokku, et kas olete juba näinud ka mingeid vahendajaid, kes pakuvad ennast, et me hakkame nüüd juurutama mõnes riigis, noh, ma tean, et on ehkki väga ütleme, neljaklassilise haridusega pärast ka Greencardist jagu saama, on USA-s ju tohutu äri, Greencardi loteriid või noh, Greencard ongi loterii, aga aga nende paberite vormistamise a, abistamine.

Jaa, ja siin tegelikult üks meie esimesi kõik, üks ettevõte, kes kõige rohkem seda tahab, on tegelikult virtuaalkontori pakkuja, kellel on juba mitusada klienti täna ja kes pakuvadki kõiki neid samu teenuseid digitaalallkirjastamise asemel, nad peavad lihtsalt käima notari juures, apostillima dokumente, saatma neid kulleriga, siis jälle Eesti notaril vastu võtma ja kõik needsamad virtuaalkontori pakkujad saavad nüüd anda oma klientidele e-residendi kaardid. võimaluse taotleda neid ja seeläbi märkimismäärselt vähendada oma kulusid ettevõtte juhtimiseni.

No täpselt, sedasama business, mille peale kogu Luksemburg elab, on ju, et kõik selle võiks nagu siia tuua, et et inimesed ise juhivad ja, ja, ja, ja tegutsevad, et mitte ei ole vahendeid vahelt, Aga ei, meil igasuguseid huvitavaid keskkondi on siin tekkinud, et üks, üks esimesi oli üks venekeelne keskkond, kes teatas, et koos e-residentsusega ta müüb ka elamislube ja Schengeni viisat on ju, või mis, mis see kõik oli sinna külge, külge riputatud on ju, et et, et on jah, nii plussi kui miinust. Aga lähme siitkohalt väiksele pausile.

Tere tagasi kuulama IT-hääri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik, saadet juhib ka Taavi Kotka ja saates on külas Kaspar Korjus, kes on ülehomsest startiva e-residentsuse projektijuht.

Rääkides teemast, et mis siis ikkagi saab esmaspäevast, vaadates neid numbreid, mida, mida, mida nii-öelda ka projekti liikmene endale seadnud on, siis hetkel me räägime või ütleme noh, ambitsioon, no suur ambitsioon on muidugi kümme miljonit, nagu me teame, on ju, et, et võtame seda numbrit turuslikult või mitte, aga noh, number, eesmärk peab...

Kui saab eel, eelregistreerimise saab võib-olla üle kümne tuhande, siis võib ka selle ees, Pikemat eesmärki nüüd suurendama hakata?

Ma ütlen, ma olen selle eest pahandada saanud, et see kümme miljonit nii-öelda start-upi maailma, mõtlen, see on üks niisugune väike number, et start-upi maailmas igasuguseid numbreid peaks alama, alates miljardist, on ju. Aga muidu jah, ametlikult on välja lubatud, et kolme aastaga seitseteist tuhat registreerunut ja kolmkümmend protsenti neist peaks tegema ettevõtte, ehk siis viis tuhat ükssada nagu asutamist või soetamist. Sellega tundub nagu väike number, aga jällegi, kui sa võrreldad selle sama kolme, kolmeküm Et siis on see ikkagi ülisuur number, pluss noh, rääkimata mingist Eesti nähtavuse tõstmisest või, või kõigest muust sellest, et see oli päris naljakas, Prantsuse ajakiri LeMond küsis mu käest, et kui palju raha on Eesti, ühesõnaga, tundub, et teil on väga hea kampaania käimas, Eesti riik, et et me nagu prantslastele tunneme huvi, et kui palju see kampaania kõik maksma on läinud kogu selle noh, traali ümber. Ja siis noh, nii lööd piinlikult silmad maha ja teatad, et noh, et null eurot, on ju, et, et...

Arengufondi mingi väike boonus, millest...

Ei no meil on, see on jah, see Kaspari palk on see stipendium, mille me kevadel võitsime, on ju, Siim Sikkut teeb seda nagu noh, muudu kurat natukene, mina pusin veidikene...

Siseministeeriumi PPA-l on küll tegevusi olnud.

Noh, Ruth Annus, kes Siseministeeriumi poole pealt teeb, on, teeb seda nagu oma, oma, oma väikse lapse kõrvalt, on ju, kodus praegu, Ja noh, loomulikult ministeeriumid on ka ametlikult nagu panustanud, aga ütleme nii, et et see, et meil on nagu noh, täis meeskond või täistiimid selle projektiga tegelemas ja me paneksime sinna miljoneid sisse näiteks arenduse koha pealt või kommunikatsiooni koha pealt, sest see on küll nagu ümmargune null.

Jah, aga no oli, muudistab ka aru saada, sest tegelikult, tegelikult oleme me siia projekti sisse pannud nüüd kõik need aastad, mis meil kohalik residentsus ja ID-kaart olemas on olnud, et... See on see tegelik investeering, et nüüd me lihtsalt teeme ühe ukse lahti ja sealt see info voolab.

Ja vot, mulle see meeldib selles, et sa saad ka sellest ajast niimoodi aru, et kui Edward Lucas, esimene kaardiomanik sellest, rääkis Leedus, on ju, siis leedukad küsisid ta käest, et noh, et, et et miks nagu Lucas nii palju seda Eestit promob, et kokkuvõttes ju Eesti on lihtsalt nagu noh, ainuke tema eelis on see, et ta oskab oluliselt paremini ennast rahvusvahelisel turul nagu tutvustada ja müüa, Võrreldes Läti ja Leeduga. Ja noh, arusaamata seda, et tegelikult kui sul on väga hea sisu, kui sul on väga kvaliteetne sisu, sa ei peagi nagu, noh, sa ei peagi nagu müüma, et see, see sisu müübki nagu ennast ise.

Jah, aga samas ikkagi tuleb rõhutada, et, et sul võib hea sisu olla, aga ikka turundusse tuleks ka panustada, et kui te ikka riigi, riigieelarvet teete, siis ma ikka kuulen, kõik start-upperid tweetivad, et meil on väga IT peaminister ja väga IT president. Aga meil ei ole just väga seda reklaamieelarvet, mis me IT-le võiks nüüd ikka selle...

Ei no meil ei ole, ei ole, meil täna tegelikult ausalt on isegi täna probleem sellega, et me tahaksime panna e-residentsusele suurema meeskonna peale ja meil ei ole piisavalt finantsiliseks, on ju. Nende riikidele finantsiliseks. Aga promoga tegeletakse, et iseenesest noh, jah, esimene ametlik kaardiomanik on Ennast Lõukas, aga esimesed omanikud USA-s on noh, meie oma eestlane Stievi Urventson. Siis on Ben Horvits ja Tim Taper, selles mõttes nagu arvestades, et see on Silicon Valley nagu koorekiht ikkagi, kes noh, kõik on nii-öelda olnud elevuses ja sõna otseses mõttes me ei ole nagu noh, kus ma ütlen, et ainult, kellele me oleme nii-öelda ise tahtnud seda anda, nagu omale initsiatiivile oli, oli Steve, ülejäänud juba küsisid. Et selles mõttes nagu noh, on, on seda tahet või, või motivatsiooni küll selleks, et nagu saada.

No päris põnev, et siis noh, et ilmselt tuleb neid küsimusi siis juurdegi, kui see sündmus nüüd ära juhtub, ma loodan, siis lähipäevadel või?

Jaa, kõige palvem ongi see, et, et tasakaalupunkti küsimus, kus sul hakkab maine ette minema, sisusta, on ju, et noh, veel kord, et et me tegelikult kujutame ette, milline see maja peaks olema, me kujutame ette seda, mis, mis kvalitega need teenused peaksid olema, on ju, nad ei ole täna seal. Ja, ja seda, seda keskkonda peab nagu, nagu, nagu arendama ja, ja need business case'e peab nagu otsima.

Aga räägime nüüd hästi laialt, et mis on need ikkagi siis need ettevõtted või need, mis on need teenused, mida ettevõtted saaksid selle infrastruktuuri peale looma hakata? Et suurusjärgus Ameerika ettevõtted saaksid oma sillapea Euroopasse näiteks sellest teha?

Jah, ja see on väga tugev point, et ligipääs Euroopa turule ja seal kergemalt tegutsemine, aga ütleme ausalt, et pe, väga peamine põhjus, miks ettevõtlusel see abiks on, on meie samune digitaalallkirjastamine. See, et see digitaalallkiri on Euroopa Liidus aktsepteeritud ja selle läbi sa saad teha partnerlepinguid, töötajatega lepinguid, capi, kapitali reisimisi veel, et sa ei, sa ei pea füüsiliselt kohasidma, ei pea pabereid saatma, sa ei pea notarist käima ja see on väga tugev argument, millest me ei tohi nagu unustada.

Aga, aga samas ikkagi noh, de facto, noh ta võib küll juriidiliselt nii olla, aga noh, ikka naljalt sa vist ma ei tea, Berliinis kohalikelt investoritelt raha ei tõsta digiallkirjastikult lepinguga.

Tõsi, ja, ja see on täna nii, aga mina olen isiklikult optimistlik, et Euroopa Liidus on hetkel vastu võetud Eidase jurisdiktsioon, kus nüüd direktiivid veel pannakse paika täpsemalt, aga kaks tuhat seitseteist Euroopa Liidul riik, liikmesriigid peavad hakkama aktsepteerima Eesti tugevuse määral autentimisviise ja kaks tuhat kaheksateist siis digitaalallkirjastamisi. Ja nii, nagu meie peame ka teiste allkirju autentimisi hakkama aktsepteerima, ja minul on usku, et see, see paneb Euroopa Liidu sisemisele koostööle täitsa teise osasisse.

Okei, aga mis siis, mis veel, kui me nüüd, üks oli see, et, et saab Euroopasse tulla, aga kas näiteks siis ligipääs tervishoiusüsteemidele või?

No see on, tervishoiusüsteem hakkab kohe minema jälle nüüd nii-öelda füüsiliseks, on ju, et seal ei olegi nagu, peaks nagu siin nagu, nagu tere, noh, ise ka olema, on ju, et see nagu ei ole teema, et, et kui me jätame nagu need ikkagi kõrvale, kes täna juba on Eesti kooliga seotud, on ju, Siis väga huvitavad kohad, mis tulevad välja, on ikkagi seotud nende töövahenditega ka, et noh, ala, et investeerimiskonto Eestisse teha, seda ise hallata, seda ise hoida siin on ju, lükata tulumaksu maksmist edasi, on ju, mis iganes, on ju,

et, et

see on nagu noh, väga, väga konkreetne teema, et sillapea, et sul on Indoneesias rätsepatöökoda, on ju, müüd Euroopas ülikondi, Noh, nii-öelda see kehand, kes sul nii-öelda seda raha kogub sinna Euroopas, pangakonto, kõik on siin Eestis on ju, et sa oled Jaapani ettevõte, sa tahad tulla Euroopa turule, sa alustad nagu kohas, kus on nagu nii-öelda laiem regulatsioon, võrreldes näiteks Saksamaaga, on ju, ja töötad siin oma toodet edasi ja, ja, ja siis läheb alles nii-öelda nagu, nagu, nii-öelda nagu päris suurele turule. Kõik sellised sammud on meil nii-öelda laua pealt läbi käinud ja mitte selle põhjal, et me ise nagu oleksime selle nagu välja mõelnud, vaid ikkagi nagu noh, mingi konkreetne vajadus on, on meie, meie juurde jõudnud ja ennast defineerinud.

Ja, ja kuigi me räägime limiteeritud teenustest, siis minu, minu arust me, me peaksime ikka päris uhked olema ka meie tänase ettevõtte portaal, et, et riigiga suhelda, et äriregistriga suheta, suhelda elektroonilisel viisil on päris tubli samm tehtud. Ja siin see tähendab ettevõtte asutamisest jah, aga see tähendab ka kõik Juhatuse vahetuse liikmed, põhikirja muutmised, kõik, kõik need tegevused saavad tegelikult elektrooniliselt toimetada, sa võid vajada küll eestikeelse abi, fine, võta endale konsultant, aga sa oled ise peremees ja sa tahad ise hallata seda.

Ma ei ole kunagi vaadanud, et ma tean, et internetis on olemas riigi poolt pakutav raamatupidamisprogramm, kus sa saad juba sisestada, aga Andres, kas see on ka inglise keeles olemas juba või see on eesti keeles?

Sellega läheb meil isegi paremaks, ma loodan, et, et siin on isegi ambitsioonikam idee, et täna ikkagi koostöös Maksuametiga me mõtleme selles võtmes, et kui sul on ikkagi ühetaoline äri, et siis sa ei peagi tegema maksuraporteid. Ja kui sa usaldad oma panka, siis pank vahetab informatsiooni otsena nagu Maksu-Teljuhi Ametiga, niimoodi, et, et sina oma igapäevast või igakugust raamatupidamist ei, nüüd nüüd raamatupidist ikka teed, aga ütleme, seda maksuraportit sa ei pea tegema. Eks seal ei ole vajadust nagu palgata eraldi tööjõudu selleks, et, et suhelda riigiga.

Ühesõnaga, et sina paned oma arved oma raamatujärjest programmi ja Maksuamet ise vaatab ja kui ta näeb, et on, siis võtab käibemaksu

ja... Veel, veel lihtsam, et sa maksad ja saad, sa saad oma raha kontole ja sa maksad oma arveid kontot. Ja nüüd sealt kontode puhul, kui sa nagu iga oma selle transaktsiooni nii-öelda ära konteerid, et noh, mis liiki see kululing või tulu oli siin, on ju, siis nende samade konteeringu reeglite järgi genereeritakse nagu nii-öelda automaatselt raportilt.

Ja millalgi märtsis võib see juba saada reaalsuseks ka e-residentidele?

See on pigem nagu teise kvartali või kolmanda kvartali teema, et aga siin on jälle huvitav nüanss, et noh, kui me sellise asja teeme, noh, sa ütlesid e-residentidele, no mis e-residentidele, seda on residentidele ka vaja, mitte ainult e-omadele, on ju, ehk siis et see on ka selle projekti nagu ütleme, teine nagu väga suur ja oluline, kuidas ma ütlen siis pluss, et ükskõik, mida sa teed e-residentide jaoks, sellest võidavad ka residendid. Ja vastupidi, eks, et noh, me kokkuvõttes heitame ikkagi ühte terviklikku digiühiskonda ja see ei noh, vahet, kas sa oled resident või ei ole, et, et see, see väga palju nagu ei

määra. Kas üks teema võiks olla, et kui võiks olla näiteks selle ettevõtja portaali kliendid, võiks olla ka teised riigid, et nad kasutavad ütleme, Eesti e-residentide infrastruktuuri, aga, aga nad saavad ka oma firmasid lubada asutada läbi selle süsteemi? Ja siis et, et, et ka nende, ütleme, et ka Saksamaa kodanikest võiks saada digitaalsed normaalid, kes elavad Austraalias või USA-s ja oma Saksa äriasju ajavad läbi Saksa riigi, identifitseerides ennast läbi Eesti ja kasutades näiteks Eesti pangakontot.

Ei, mulle õudselt meeldib see mõte, et, et kui passijärgine sakslane ütleb kõlavale ka välja, et jah, füüsilises maailmas ma olen sakslane, aga virtuaalmaailmas ma olen eestlane, et see oleks üks ilus lause. Aga see on täitsa õigus, ütleme, et kus on kaks sakslast, mõlemal on olemas Eesti digitaalne identiteet, lepivad omavahel kohe kokku, et näed, siin on leping, allkirjastavad lepingu digitaalselt, määratlevad lepingus ära, et näed, probleemide korra me läheme sinna või täna lahendama neid küsimusi, on ju, Et miks mitte, et see oli sel juhul tõesti, Eesti oli ainult nagu selle, selle teenuse pakkuja, et jah, tõesti üks nagu oli, oli, oli Tim ja teine oli Tom, on ju, et noh, et, et, et see jääbki nii-öelda meie, no ainukeseks kokkupuuteks, et see on jah, kõik võimalik.

Kas on ka plaan mingisuguseid tehnoloogilisi lisasid siia juurde tuua, et mõned saated tagasi meil oli siin stuudios külas Guardtime, niisugune andmekaitse ettevõte, et kas te lisate meie olemasoleva ID-kaardi PKI süsteemile ka midagi?

Esimene tehnoloogiline lisa on kindlasti, mida ma mainisin juba, mobiil-ID ja, ja see on päris, päris, päris suur mugavusteenus ja just Euroopa Liidus ka ettevõttele äriliselt kasulik teenus, kus ta saab siis ettevõtet kergemini juhtida.

Siin koha peal on muidugi väga innovaatiline riik Saksamaa, kes praegu täitsa seadusandluse tasandil tegeleb selle punktiga, et kui inimene nii-öelda suhtleb näiteks üle Skype'i pangaga, et võrdsustada selline suhtlus tegelikult füüsilise kontaktiga, sest noh, ütleme meil ikkagi kaamerate kvaliteedid, inimese nii-öelda otsa vaatamine, arusaamine, et jah, tema on ikkagi tema, on ju, Et see on muutunud ikka nii palju kvaliteetsemaks kui paremaks, et miks peaks nagu, hoidma sellest vanast kinni, et see, et ma noh, sind ei näe mitte ekraanil, vaid näen meetri pealt, et siin kokkuvõttes on nagu rohkem nagu või nagu tõelisem autentimine võrreldes sellega, et, et...

Ma, ma ise oleksin siin konservatiivne. Ma just vaatasin internetis fotosid, kuidas ahvide brüneeti tehti ja siis mult, vaadates, mis tänapäeva arvuti...

Ei nõus, nõus, sa lihtsalt pead nagu Skype'i vestlust pidama, et selles mõttes ei ole nagu pildina, vaid sa oled ikkagi nagu... Ma saan aru jah,

seal füüsis ka, et näitlejad isegi ei vaevu ennast enam grimeerima selles, seal nad lihtsalt räägivad nagu nad on, neil on paar täppi joonistatud näole, pärast asendatakse arvutis juba ahvimassikivi, kes ka vabalt räägib. Ja seda tehakse real, real, real life's või?

Ja mõtle, see on eestlane, kes meiega räägib niimoodi, mis sellest tehnoloogiliselt on väga, väga, väga, väga tuntud. Aga jah, ütleme nüüd teematega kokku võtma hakates, no tõsine väljakutse Eesti jaoks just see, et, et saada aru, et et noh, kui see suuruse ambitsioon peaks nagu olema, selge on see, et see kaksteist tuhat on meil ütleme niimoodi, et noh, üle igasuguste ootuste. Ja muidugi noh, esimese aasta jooksul, kui nendest konverteerust kõigest üks kümnendik, vist tuhat kakssada, oleks juba nii-öelda väga suur. See

üks kümnendik nagu selles mõttes, et, et kes võtaksid selle siis teenuse välja, et see on, te arvate, et see võib olla nii vähe või?

No me loodame loomulikult seda seda rohkem, eks, aga ma ütlen, et see, et see võib, või, võib jääda sinnamaani. Teine, mis on nagu hästi oluline, nagu sa ütlesid, väga õigesti, et et see, et ta kaardi on nüüd välja võtnud, et sellest üksi nagu ei piisa, et, et küsimus on ikkagi see, et kas ta leiab endale vajalikud teenused, kui sagedasti neid kasutama hakkab, kui rahudne sellega on, eks, et, et kõik need teemad tulevad nagu täiendavalt mängu ja ma ütlen, see on see koht, kus meil on nüüd vaja hakata nagu noh, tõsiselt investeerima nii inimeste aega See, see pool on kõik veel poolik. Ja no ütleme, et noh, suur oht on, et, et me nii-öelda ei suuda piisavalt hästi kommunikeerida välja, et see on petafaas, mille tõttu noh, inimesed pettuvad, on ju, löövad käega ja kõige hullem kogu selle asja juures on see, et me äkki väsime ise ära, noh, kas poliitikud väsivad ära sellest teemast või noh, vaata, see ei ole start-up nagu klassikalises mõttes, et see on nii-öelda riiklik start-up, on ju, ja noh, poliitik peab ikkagi oma mainejale mõtlema ja nii edasi, on ju, et ta ei saa nagu riskida sellega, Samas, kuna selle projektiga ei ole seotud kulusid, siis ongi noh, kõige halvem juht, mis meie juhtuda saab, meil on see, et mitte keegi ei tule, et see on kõige halvem arend, mis meie juhtuda saab.

No riigis raamatupidajad ilmselt löövad ka kokku, et kui meil nüüd asutatakse juurde viis tuhat firmat, eks ole, kes tegelikult tegutsevad kuskil välismaal, kasutavad sellised pangakontod ja numbrid, et me peame, Maksuamet peab neid kõiki üle lugema, kogu aeg pisteliselt kontrollima, aga, aga sisse tuleb vähem, kui nagu kulu on inimeste peal, ma olen näiteks niisugust hirmu kuulnud.

Aga vot, siin ongi selles mõttes huvitav, et kui vähe me tegelikult teame rahvusvahelisest maksupõhimõtetest ja maksupoliitikast, et noh, ma mõtlesin ka umbes sam Noh, esimene reegel on see, et e-residentsus ei tähenda maksuresidentsust. No esimene lähtepunkt, eks ju, on ju, teine lähtepunkt see, et ikkagi nagu noh, makse peaks tooma seal, maksma seal, kust nagu luuakse väärtus, on ju. Mitte niimoodi, et noh, et Eestis ei ole ainult keha, on ju, et, et, et sellest, see üksi nagu noh, Eesti maksuamet, kui sul Eestis nagu äri ei ole, ütleme, see äri siin ei tee, on ju, sul on see keha siin, on ju, sul on investeerimiskonto, mis iganes, on ju. Siis noh, maksuametil ei ole mingit alust siin maksustada, et mida maksustab siin. Ehk siis et see on nagu noh, see on paigaldab komp, nii-öelda komplekssem ja, ja keerukam kogu see nii-öelda nooremaksuteema. Ja noh, ma arvan, et noh, neil on terve plead, kes noh, nii-öelda noh, ülemaailmselt on selle teema läbi hammustanud ja, ja suudavad leida selle business case'i, mis nende jaoks on kasulik.

Aga kuidas siis ikkagi lohutada neid, et e-residendid tulevad ja ikkagi mingi raha see jätavad, mitte ainult riigilõivu, vaid ehk siis veel midagi? Või tuleme kasumisse juba riigilõivuga piisavalt?

Riigilõiv on kulupõhine meil, mis katab ära siis peamiselt inimtööjõukulud nende väljastamiseks, IT-süsteemide ülalpidamiseks ja kontra, tagatousta töö tegemiseks, et see on küll lohutus, et ükskõik, kui palju me neid saame, e-residente, siis otse kulu nad juurde ei too, sest see on riigilõivis meil sees.

No jaa, aga ta on, ta on kulupõhine, eks ole, aga samas, samas... Ei tule,

kohe ei tulegi ja, ja...

Mõni lause tagasi mulle oli, et noh, et inimesi on vähe, et äkki, äkki see on kuidagi ebaausa, et me, me oma kodanikele peame seda tegema kulupõhiselt, aga äkki e-residentsus võiks olla ikkagi ma ei tea, üheksasada eurot või ma ei tea, mis see, mis see number üldse on praegu?

No praegu on see viiskümmend eurot. Aga see on selles mõttes nagu, meil on vaja nagu saada massi ja, ja

teeme praegu selle, et vaatame, kas

me saame selle massi kokku ja, ja kui me saame massi kokku, üldiselt on aega noh, ütleme nii, kui meil selle, nendest teenustest on kasu, Sest kui nad on nõus ka selle eest maksma, ehk siis nagu seda probleemi...

See on üks mõtteviis, mida alati mentoreid mõistavad hukka, kui start-upid seda räägivad, sellepärast et mentorid ütlevad alati, et hakka kohe päevas üks raha võtma, siis sa pead oma ärimudelit tõestama.

Aga me võtamegi.

Ei,

aga me võtame saame riigina, et kokkuvõttes nagu riik ei pakku sulle teenust, et riik pakub su platvormi ja infrastruktuuri, on ju, et riik ei peakski rikastama selle pealt, on ju. Ja nüüd ongi see, et noh, et, et, et rikastub ikkagi see ettevõtte, kes sinna peale oma teenuse loob. Ehk siis sina pead küll nagu, nagu esimesest päevast peale raha võtma, aga me ütleme, riik selle koha pealt ei peaks nagu panema veel ekstra, ütleme, nagu matsu juurde.

Väga ilus mõte selle saate lõpetamiseks, aitäh, Kaspar ja Taavi, et saates tulemast!

Jah, ja reklaamige siis meie e-residentsust ja olge sinna juurde, et see on beeta, nägemist!

Kuulmiseni nädala pärast!