@ RESTART // 2014.11.08
kuku_restart_0357.mp3
KUUPÄEV
2014-11-08
PIKKUS
43m 42s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse krüptoraha staatuse üle Eestis, analüüsides regulatsioonide puudulikkust, maksustamisega seotud küsimusi ning tehnoloogia potentsiaali finantssektoris. Külalised jagavad oma kogemusi Bitcoini kasutamisel ning võrdlevad Eesti olukorda teiste riikidega.
KÜLALISED
TEEMAD
ORIGINAALKIRJELDUS
Restardi teema initseeris sel nädalal loodud Eesti Krüptoraha Liit. Kuhu on jõudnud virtuaalsed krüptorahad, mis nende eest osta saab ja kas üldse tohib? Saates arutavad neil teemadel LHV panga krüptoraha spetsialist Asse Sauga, Glikman Alvin & Partnerid advokaat Priit Raudsepp ja Martin Sokk Londoni finantsidufirmast Transferwise. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik. (Henrik Aavik, Andrei Korobeinik.)
Tere Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev, eetris on IT-äri saade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja teine saatejuht on Andrei Korobeinik vahelduseks jälle ning tänane saade räägib üle pika aja krüptorahast. Meie viimane saade, mis rääkis krüptorahast, oli kaheksandal juunil kaks tuhat kolmteist ja sellest ajast peale on maailmas mõndagi muutunud, kui palju või vähe, siis püüame sellesse... saates Laata, keda aga huvitab meie eelmine saade kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta suvest, siis see on leitav internetist aadressil raadio1.ee. Tänane saade läheb ka kordusesse, kuid ka samamoodi podcastina kuulatav ja, ja samamoodi raadio üks.ee aadressil ja Kuku podcasti leheküljel ka.
Ma ütleks vahele veel, et meie saadet toetame arengufond, aga lähme muidugi nüüd saatekülaliste juurde. Selleski saates ei saanud mööda, et saates võiks olla keegi, kes rahanduse ja maksunduse juriidilist poolt, taipab selleks, on meil Priit Raudsepp advokaadibüroost, büroost Clickman, Alvin ja Partnerid, on ühest Londoni start-upist, mille nimi on Transferwise, sealne tootejuht Martin Sokk. Tere, tere. Ja sel nädalal asutatud Eesti krüptoraha liidu juhatuse selle liige Asse Sauga, kes väljaspool oma mittetulundusühingu tegevust on ka LHV panga krüptorahade spetsialist ja nagu ma aru saan vist, ainus niisuguse töökoha olev inimene Euroopas, et teistes pankades krüptorahaspetsialiste vist palgal ei olegi?
Aga alustaks võib-olla sellest, mis on Eesti krüptorahaliidu eesmärk, et kas see eesmärk on Eesti pangale konkurentsi pakkuda?
Ja mis on tänane olukord Eestis, kuhu siis krüptoraha jääb, et kas tegemist on rahaga, kas tegemist on teenusega? Et kuidas, kuidas need regulatsioonid võiksid muutuda?
Ja kuhu ta siis siiski jääb, et kas tegemist on sellise illegaalse asjaga, et ja kui on, siis mida siis Eesti Krüptoraha Liit reguleerib?
Ma arvan, et krüptoraha on täna väga, väga põnevas olukorras, sest see, et, et nii-öelda päris rahamaailm ei ole ka kõige lihtsamini kasutatav. Et kui sa, Eestis me oleme veel võrdlemisi heas olukorras, Eesti pangad on just sündinud, just loonud oma infosüsteemid ja suudavad siin raha liigutada, siis kui sa astud natuke sammu kõrvale, siis Lõuna-Euroopa, USA, need maksesüsteemid ei toimi väga hästi. Siis noh, lihtne näide võib-olla see, et sa saadad Eestist raha kellegi pangakontole, siis ta on seal pangakontol, kui sa oled kaupmees, siis sa tead, et sa said selle raha kätte, USA-s enamus süsteemid toimivad niimoodi, et kui klient on raha ära kandnud, siis tal on alati võimakse tagasi küsida. Ühel või teisel või kolmandal põhjusel, et krüptoraha annab seal kindlasti võimaluse kaupmeestel tunda ennast kindlamalt.
Et sulle tundub, et krüptoraha on pigem selline päris raha edasiarendus, et, et noh, edasiarendus nagu õiges suunas.
Ma võib-olla nimetaks seda mitte nagu päris raha edasiarenduseks, vaid raha on sisuliselt infovahetus tänapäeval, et kuidas sa suudad informatsiooni edastada ühest punktist teise. Ja tänapäeva süsteemid on võrdlemisi aeglased ja keerulised selles, selles valdkonnas, et krüptorahaga. Liiguta raha väga kiiresti, sul on võimalik seda raha koheselt kasutada, et siin on omad probleemid veel, kuna me oleme täiesti alguses, aga seal on potentsiaali kiirendada ja luua täiesti uusi finantsvaldkondasid selle peal.
Aga noh, see ei ole ju nii väga krüptoraha. Nii-öelda eripäras kinni, vaid see on lihtsalt noh, sedasama saab ju päris raha ka teostada ilmselt, et et küsimus on suhtumises pigem, et...
Ma arvan, et finantsmaailm on hästi traditsioonidest kinni, kuna finantsmaailm ei ole riskialdist tavaliselt finantsvahenditega kauplemine või see kauplemissüsteemide ehitamine, nad on ehitatud selliselt, et süsteemid alati toimiksid, nad oleksid kindlad ja ettevõtted pigem ootavad stabiilset kasvu või stabiilset kasumit selle pealt. Et nad ei ole valmis võtma vastu uusi võib-olla mitte nii standardiseeritud tooteid, nagu täna Bitcoin või teised krüptorahad on.
Aga et kas rahade ülekandmine maailmas täna ju põhineb siis kõikidel ju ainult pankadel, et tegelikult see on pankade monopol ja, ja kas see krüptoraha tundub siis nagu oht olemasoleval rahandussüsteemil või pole ta ikkagi midagi nii olulist, et seda peaks nagu juba ohuks nimetama?
Mina ütleks, et rahade ülekandmine otseselt ei sõltu pankadest, vaid see sõltub panga, mitte panga, vaid rahanduskanalitest, et SWIFT iseenesest ei ole pank, vaid ta on vahend, kuidas sa saad edastada sõnumit. Ka samamoodi ka meie SEPA, mis meil siin nüüd Eestis on laialt levinud. See on sisuliselt sõnumi edastus, edastusvahend ja ka Bitcoin on midagi sarnast selles suhtes. Et, et pangad võiksid tegelikult samamoodi seda asja kasutama hakata, lihtsalt sellepärast, et kui mul on vaja pang, pangast raha kanda Eestist ja Austraaliasse, siis ma ei pea kasutama SWIFT-i kanalit, ma võiksin kasutada tegelikult mingit krüptoraha kanalit või mingit sarnast alternatiivi.
Ma, ma tooks siia veel natuke suurema pildi isegi kõrvale, et tegelikult on suurem osa täna maailma elanikkonnast, puudub igasugune ligipääs üldse panga infosüsteemidele, elektroonilisele rahale. Et nemad kasutavad igapäevased kas partneritehinguid või, või sularaha. Ja, ja krüptoraha selline suurem potentsiaal on eelkõige just nendes kohtades, arengumaades, kus täna internetilevik on väga kiiresti kasvav ja, ja tehingute tegemiseks on kõigest mobiiliäppi vaja.
Restart. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ja saates on külas Priit Raudsepp, advokaadibüroost Klikman, Alvin ja partnerid, Asse Sauga LHV pangast, Martin Sokk Transferwise'st ja saate teemaks on krüptorahanduse seis Eestis ja seoses sellega, et sel nädalal asutati Eesti krüptoraha liit. Eelmises osas rääkisime lühidalt erinevaid aspekte krüptorahandusest ja tõdesime, et, et segadust on endiselt palju, asi pole aastatega selgemaks muutunud oluliselt, aga, aga vaikselt on saamas asjast toode Euroopa Liitu riikidest, väga paljud on, on võtnud selles osas seisukoha ja Eestis kuigi Nõutakse, on täpselt seaduslikult reguleerimata, mis asi on krüptoraha, on siis lootuste ettepanega hakkab asi paremaks minema.
Ma, ma arvan, et see, see vastus on ajaloos läbi käinud korduvalt ja korduvalt, et kui me vaatame interneti arengut, siis kui internet aastati, siis. Inimesed vaatasid ka, et noh, mida ma siis teen seal, et mul ei ole ju sellise nii tühi koht, mis ma seal nagu, mis mul võimalik teha on. Täna on mul võimalik võtta mobiilist ja teha põhimõtteliselt kõike, et mul on võimalik osta asju, mul on võimalik maksta raha inimestele, mul on võimalik suhelda inimestega, mul on tasuta võimalik helistada USA-sse, et. Bitcoin ei ole, mina ütleks, et Bitcoin ei ole asi, mis tuleb, päästab kõik maailma mured, vaid me räägime pigem krüptorahast kui sellest nõukogu süsteemist, mis. Avardab võimalusi, et selleks, et sinna peale ehitada asju, mida me täna ei oska täna isegi ette kujutada.
Ma arvan, et nad näitavad, et minu esimene kogemus osta, ostes Bitcoine ATM-ist oli üks noh, kasutaja, kui mina olen tooteinimises, kasutaja kogemuse mõistes väga kohutav, sest ma läksingi ainult ATM-i, siis ma avastasin, et mul ei ole naelu, ma olin inglismaalsel hetkel, mul ei olnud naelu, sest ma võtsin pangast välja naelu, läksin ATM-i juurde, tegin selle, Tehingu ära ja ma sain mingi koodi, mis oli lihtsalt mingi kood ja kui ma ei teaks sest asjast midagi, siis mul pole sellega mitte midagi peale teha. Siis ma läksin, guugeldasin, siis ma sain aru, et okei, ma pean selle kuskile saatnud, tegin pilti, sellest saatsin ja siis lõpuks sain selle raha kuskile ja see võttis aega tunde ja tunde ja tunde. Et tänapäeval me ei ole selles kohas. Kuidas me jõuaksime sinna kohta, on küsimus. Küsimus on minu arust võrdlemisi lihtne. Alati asjad hakkavad arenema siis, kui sa soodustad inimestel sellele mõtlemist. Kuidas sa soodustad seda, see on ka Krüptoraha Liidu peamine eesmärk, et meil on hea keskkond, kus inimesed saaksid hakata mõtlema, nad saaksid tunda ennast kindlalt, nendel oleks olemas ees mingi raamistik, et olgu ausad, finantsteenused ei ole liht, kõige lihtsamad teenused, seal on võrdlemisi palju regulatsiooni, Mis ei ole niisama sinna pandud, vaid see on mõtestatult, et rahaga on võimalik ka nii-öelda palju kurja teha, et kui sa, kui sul on koht, kus sa saad võtta endale nii-öelda blanketi, nii, sa pead toimima nendes. Rahandusvaldkondades selliste regulatsioonide järgi, sul on soodsad seadused selle vastu ja soodate keskkond, siis. Siis me ei oska öelda, kes tuleb siia ja kes selle asja lõpuks ära teeb. Internetil oli samamoodi, et kui inimesed said, hakkasid sellest aru saama, tulid nutikad inimesed ja tegid selle, kus me täna oleme.
Jätkame siit IT-ärisaatega Restart, mina olen Henrik Aavik, saadet juhib ka Andrei Korobeinik ja tänase saate teemaks on krüptoraha, kuivõrd on meil stuudios ka Asse Sauga, kes on Eesti krüptoraha liidu juhatuse liige. Peale tema on meil külas advokaat, Klikman Alvin ja partneritest Priit Raudsepp ja Transferwise'ist, mis on üks Londoni start-up, Martin Sokk.
Ehk siis praegu on just see õige hea koht, et Eesti krüptoraha liit sai loodud, meie oleme valmis igalt poolt olema head vestlus, mõtlemispartnerid riigiasutustele, et luua Eestisse hea keskkond ka Bitcoini arenguks, et ka selles osas olla hea e-riik ja, ja ma pean siin, olen sunnitud ära ütlema, et kui muidu ja võib jääda mulje, et Eesti on hästi paha, paha, tegelikkuses ei ole, et noh, võib näite tuua, et Eesti on vähemalt niivõrd posi, palju positiivne, ta on öelnud oma seisukoha tõlgenduse välja. Et huvitav näide on Hispaaniast, Hispaaniast soovisid ka ettevõtjad teada saada, et kuidas siis Bitcoinis see riik suhtub, vastav päring esitati asutustele juba kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta suvel, selle aasta suve seisuga polnud veel vastust saadud.
Ärme, ärme lähe sinna vaidlusesse edasi, ma küsiks parem niimoodi, et küsiks Martini käest lõppsõna, et sa oled külastanud, Londonit suhelnud finantskeskuses erinevate finantsinimestega, ma püüan täiesti sinu isiklikku sisetunnet aru saada, sest kus on Bitcoin viie aasta pärast või krüptorahandus? Euroopas.
Viis aastat on tehnoloogias on päris pikk aeg ja aga noh, visionääri ja Bitcoini ja tehnoloogiate entusiastin, entusiastina Ma näen, et viie aasta pärast, ma, ma ei ole küll kindel, kas Bitcoin kui toode on, on sellisel kujul, aga kindlasti mingi teine altcoin, mingisugune krüptoraha on kindlasti domineeriv ja ma arvan, et ta võiks olla väärtustatud siis valitsuse poolt reguleeritavate rahadega kaupmeeste juures, et sa saad eurodollari asemel ka Bitcoiniga alati.