AI_pealkiri: Jevgeni Kabanov ja Herty Tammo Start-Up Leaders Clubist: optsioonid, rahastus ja Eesti startup-ökosüsteemi väljakutsed

Tere Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja eetris on IT-ärisaade Restart, meie saadet toetab Arengufond ja saadet juhivad Henrik Aavik ning Taavi Kotka. Meie tänase saate teemaks on selline ettevõtjate klubi nagu Start-Up leaders club ja stuudios on külas selle klubi president Jevgeni Kabanov, kelle taustast on teada veel ka see, et ta on ühe väga eduka Eesti start-upi ZeroTurnaround asutaja ja tegevjuht ning on ka Start-Up leaders clubi juhatuse liige Herti Tammo. kes väljaspool klubilist tegevust tegeleb teiste start-upide kiirendamisega Eesti ühes vanemas kiirendis, start-up Wisewise.

Tere, mehed, lähme kohe asja juurde, kahe sõnaga rääkige lahti, et mis klubiga on siis tegemist, kuidas algust sai ja, ja, ja, ja mis on eesmärgid ja...

Tere minu poolt ka, tegu on Estonia maffia ühendusega, et Meil on enamus, Eesti Mafia liikmed on, on ka meie klubi liikmed, aga kui ajaloost rääkides, kaks tuhat üheksa Ambienti portfelli ettevõtted hakkasid koos käima, omavahel kogemusi vahetama ja tänaseks on meil ligi kuuskümmend liiget ja enamus Eesti tuntumad founderid kuuluvad meie klubisse.

Jah, ja see on see, see, see klubi, see klubi eesmärk on kõige rohkem nagu inimesed kokku tuua. Ja, ja noh, kui, kui Eestis on nagu juba päris mitu startup organisatsiooni, siis ennemik nendes on noh, ikkagi suunatud väljaspoole, siis see klubi on just suunatud sissepoole, et need klubiliigid toetada. Noh, seda kogemusi jaotada ja kõige niisugune, kõige tüüpilisem asi, mis me teeme, on see, et Golf kuus me teeme Tallinnas ja Tartus. Nende start-upide liik, liikmete või noh, startup asutajate õhtusöögid. Ja, ja, ja see on kõige suurem väljend, mis meil on, et, et see on see, kus inimesed saavad üksteisega kokku, räägivad asju, jagavad uudiseid ja ikkagi arutatakse ka mingi lahendus, et nagu. probleemid, mis nagu on kõigedel.

No teil on kuuskümmend liiget, päris suured õhtusöögid.

Jah, alati kõik ei saa kohale tulla, kuna paljud on Ameerikas, osad on Tartus, osad Tallinnas, paljud lendavad mujal ringi, et, et noh, niisugune kohal käimine on siin kakskümmend kuni kolmkümmend inimest, nagu käib ja niisuguseid kohti leiame.

Aga mõtlengi, et täna on ju, start-õpe sünnib meil ka nagu seeni pärast vihma, eks ju, et kuidas sinna klubisse saab, et peab ikka mingid räkrikad olemas

olema? Jah, meil on kodulehel olemas, et paar soovitust peab olema ja sul peab olema raha tõstetud, viiskümmend tuhat või siis käive või kasutajate arv on ka kodulehel ära toodud, et Et me ei taha päris nagu neid kõigi alustajaid võtta, me tahaks neid, kes on juba natuke tõestanud, et nad tegelikult ka võiks seda asja tõsiselt võtta ja oma põhitöölt ära tulla ja seda põhitööks teha, siis, siis hea meelega vanemad, kogenumad asutajad aitavad nooremaid.

Seesama kogemuse vahetamine, et kas see läheb ka sinnamaani välja, et sõna otseses mõttes, kui keegi on korraldanud mingi konkurssi, noh, tal on jäänud üle mõned head disainerid, jagatakse CV-sid, jagatakse vihjeid meeskonda.

Jaa, igati, et, et see tegelikult see, see suurim väljund, mis meil ka on, on see Skype chat, kus on nagu kõik liikmed sees. Ja see on see koht, kus ikkagi toimuvad kõik need arutlused ka jagatakse, see on, see on niisugune kogu aegne koht, kus nagu ikkagi. Midagi juhtub, et kui midagi start-up selles kogupoolnes toimib, siis kohe sinna, kohe sinna läheb ka nagu. Lingid ja uudised ja mida iganes, et noh, et, et see on see koht, kus kõige rohkem nagu...

Aga kui noh, start-upid teatavasti on väga, mõned start-upid või enamus on väga lühikese elueaga, et kui start-up läbi saab, kas siis palutakse klubist lahkuda või, või saab jääda edasi laua tähe?

Väga hea küsimus, et noh, et on, meil on jäänud ikkagi mõned asutajad sees, kes nagu enam ei ole start-upiga seotud ja no ikkagi see ajalooliselt me ei palunud neid nagu välja astuda. Sest pigem ikkagi noh, usk on see, et kui keegi on ükskord see ettevõtja olnud, siis nad ikka jäävad vähemalt hinges ettevõtjaks ja kunagi alustavad midagi uut. Aga, aga noh, see elu ikkagi ei ole nii lühike, nagu võiks tulla, et see on ikkagi paar-kolm aastat. Ja

on ka teine äärmus, eks ole, et on võimalik, et start-upist saab rahulik, tugeva tõestatud ärimudeliga ettevõte ja ma vaatan, et zero turn around on vaevu enam, ja start-up aga tehti presidendiks.

Jah, noh, et, et ongi, et nagu, et eesmärk on noh, siit vaata, see, see ongi see, ma tegelikult selle aasta, kui mind valiti presidendiks seitsmendasse aastani või üritasin saada selgeks, mis on klubi eesmärgid ja ja siis ma sain aru, et noh, et tegin küsitlused, nagu tegin arutlusi ja sain aru, et eesmärk on väga lihtne, seostada Eesti professionaalsed ettevõtjad. Ja no just niisugused tehnilised, tehnilised ettevõtjad, kes on nagu võimelised, niisugused noh, niisugused ettevõtted luua ja, no ja eesmärk ei ole, eesmärk ei ole teha mingi eliitiklubi, eesmärk ei ole seal inimesed välja lihtsalt, eesmärk on see, et tugevdada seose, tugevdada seda kogu kogukonda. Ja kui sa niimoodi vaatad, siis need kõik küsimused jäävad nagu, nad ei, nad ei ole enam tähtsad, et noh, et tähtis on see, need õiged on sees.

Jah, ma lisaks võib-olla, et me tahaks seda niisugust paid-forward kultuuri arendada, et noh, et aidata nagu noori ja need, kellel juba kogemus on, ja see töötab, noh, Multichat-is näiteks oli keegi uus, tahtis mingit finantslahendust leida, raamatupidamisfirmad, siis Sten Tamkivi istus küll kuskil, kuskil seal Palo altos, aga jagas oma nagu näpunäiteid uutele alustajatele, see töötab nagu igapäevaselt, et me tahame üksteist aidata, et me koos oleks nagu edukamad ja ehitaks Eestis nagu ägedaid start-up.

Jah, on olemas ka Facebook leht, kus on jagatud mingi need ja, ja mingi niisugused ja mingi abiasjad ja no eks, et ikka igasugune asi ikkagi käib läbi sealt, et noh, et kui mingid küsimused on, siis noh, seal olid ikkagi päris palju abi saavad, need alustavad.

Aga kõige tugevam ja abistavam ikka isiklikud kohtumised klubiüritustel?

Jah, ja isegi mina ütleks, et isegi klubiüritised on veel ainult selle eeltöö, sest nagu kõigi abistavam on see, et on üks-ühele nagu noh, mina näiteks käin päris palju lõunatele nagu nende alustavate ettevõttega, ma loodan, et ka teised seda teevad ja. Ja ikkagi ma nagu jälle, et mina, mul on see usk, et nagu ega, ega midagi ei ole parem, kui nagu, kui kaks inimest istuvad koos ja arutlevad asja ja kõik teised asjad on lihtsalt selleks, et, et nagu seda soodustada, et noh, et see, et inimesed saaks üksteisega kokku, et noh, et, et neil oleks mingi julgus nagu noh, teist inimest kutsuda välja ja noh, ja, ja see, see on see, mis mina tahaks isiklikult nagu soodustada.

Jah, et paljud noored võib-olla muidu ei julgekski Jevgeniga suhelda, aga nüüd, kui nad on ühes klubis, on ju, siis nad teavad, et nad võivad tal võivad Jevgeni lõunale kutsuda, et see täitsa töötab minu meelest.

Aga okei, lähme suurema pildi juurde, üks te nagu olete tegelikult kõik ühte kokku kogunud, teil on kindlasti ka vaade olemas, et, et kui eluterve või kui, kui terve siis see nii-öelda Eesti start-up kultuur praegu on, et et noh, Jevgeni, sina oled ka väga palju maailmas ringi rännanud, vaadanud, mis moodi teised riigid toimetavad, eks, et sinu hinnang, et kui tugev on Eesti start-up kultuur?

Ma arvan, et me oleme väga... Heas kohas, et, et ikkagi inimesed on inspireeritud, see töökultuur on hea, see, meil see, see tehniline ja disaini, et see, see taust on väga hea ja väga tugev, et no meil on, noh, meil on veel palju asju puudu, aga mis, miks me oleme väga heas kohas, ma arvan, et me oleme just. See just napilt enne, kui see teine laine start-upides haavad, hakkavad ennast müüa. Et no esimene juba läks, Crackad on juba läinud, meil on nagu Dell Fortuma, Herkyl, Pipedrive, võib-olla ZeroTurnaround, võib-olla teised. Ja, ja see nagu annab seda teine laksu nagu, et, et noh, et esimene, meil on ikkagi praegu ainult Skype, noh, need suured, siis nüüd on meil Skype ja Crackad ja noh, veel, veel mõned nagu Mozart ja noh, niisugused, mis noh, mis on ka, aga, aga. Aga see, see, see annab, see teine laine annab, annab nagu meile kaks asja korraga, üks see, see nagu vabastab raha, mis investeeringute, aga oluliselt tähtsam on see, et see vabastab neid inimesi. Ja need inimesed on ikkagi too, toovad Eestisse tagasi, kui neil tekib nüüd jälle natukene aega vabaks, siis nad toovad Eestisse tagasi nii palju kogemusi, mis Eestis lihtsalt ei ole kuskil olemas, et noh. Ja, ja, ja ma olen nagu põnevalt just sellepärast, et nagu, et nüüd need, kui see teine laine tuleb, siis nagu alustab see kolmas laine.

Ma võin seda kinnitada ka, et, et kui ma Start-Up Wisewise'ga alustasin, siis olid need founderid ikka veel väga hõivatud ja ei jõudnud seal esimesel pätsil kohale väga. Nüüd ma näen nagu küll, et Jevgeni on meil käinud nõustamas, meil on Alar Jahu käinud, käis just Martin Koppel Fortumost, tulevad ja aitavad hea meelega, leiavad juba aega. Et see on ainult aja küsimus, kui nad teevad oma exitid ära ja siis nad hakkavad raha ka veel panema peale ajamist, nad juba panevad.

Aga puhtstatistiliselt, et vähemalt nagu on jäänud mulje, et kas see nii-öelda edukus rate või, või, või, või success rate Eestis on nagu oluliselt kõrgem võrreldes nagu, nagu muude, no ütleme, klassikalise statistikaga, et mul on vähemalt niisugune tunne, et, et noh, meil kümnest start-upist, kes vähemalt natukenegi on rahvast murd, murdnud, noh, viis jääb ikka ellu või ütleme nii, et noh, suudab vähemalt nagu noh, nii-öelda mingi mõistliku välju, valuation'i nagu ära kasvada, et kuidas teil see tunne, tunne on, Ei ole nagu üks kümnele, nagu klassikaliselt öeldakse, nagu start-up?

Ei ole jah, üks kümnele, aga viite ma nüüd ei julgeks ka nagu nõustuda, aga, aga parem tundub küll see rate kui mujal. Ja meil on ka odavam teha, et kui sa võrdled nagu Silicon Valleyga, siis see burnout on sul umbes kolm korda väiksem siin, ma arvan, kui sa, kui sa start-upi teed ja eestlased on jonnakad ja nad on nagu... Nad on nii suure saavutusvajadusega ja nad ei ole veel piisavalt mugavustsoonis nagu soomlased näiteks, kes ei viitsi väga teha, et neil on nii hea elu nagunii on, eestlased on veel väga, väga nagu töökad ja, ja eesmärgikindlad, et üle, üle keskmise kindlasti üle ühe, ma arvan, et kolm äkki.

Noh, siin peab arvestada ka sellega, et ega näiteks noh, seal Ühendriikides See, see seal, noh, kui ma sõitsin taksos, siis noh, Silicon Valley, siis seal taksojuht oli mingi kutt, kes nagu just nagu start-up nagu suures ära ja kui ma küsin, mis see start-up oli, siis selgus, et see on umbes nagu meie Erply. Aga kui sa vaatad, et meil praegu julgevad neid start-up'eid teha ikkagi ainult parimad, aga kui sa vaatad isegi need tase, mis seal on, et noh, et seal, seal nagu see julgus on teha nii palju suurem, et ma arvan, et see tase on oluliselt nõrgem tegelikult ja seepärast nad. Hästi varalikul faasis, hästi paljud juba failivad ära, et noh, et. Ja, ja see, see on pigem see põhjus, et kui Eestis hakkab ka, et nagu, nagu noh, et nagu sada korda ka. Suureneb see arv nende start-up'ide, siis sa, see, nad hakkavad ka oluliselt rohkem fail'ida, et noh. Et praegu lihtsalt meil ei olegi nägemust, no nad, nad ei alustagi, need, kes ei ole nagu juba tugeva ideega ja tugeva mingi ärimuudelaga.

Võib-olla ongi parem, et soomlased just kurtsid mulle, et neil on see probleem, et noh, Jussil on täna nagu lihtsam kirjutada uus grant, kui et minna, hakata turu pealt klienti otsima, et, et nad tegid suure probleemina seda, et nad on liiga palju raha toetusteks andnud start-upidele ja, ja, ja ütleme nii-öelda liiga, noh, tõesti mugavast tsooni viinud, nagu sa hetkel ütled.

Jah, täitsa nõus sellega. Aga

mingi selle tõdemusega esimesele pausile.

Tänase saate internetivariandil on ka toetaja, toetajaks on Microsoft, kes korraldab kahekümne teisel oktoobril Tallinnas Swiss hotellis Baltikumi suurimat IT-konverentsi Tech Day.

Jaa, see on tõesti väga suur konverents, üle neljasaja viiekümne IT-spetsialisti on kahekümne teisel oktoobril siis sinna Swiss hotelli minemas, IT-juhid, IT-profid, arendajad, ehk kõik inimesed, kelle töö ja leib on servapidi IT-st Microsoftiga seotud ja noh, ma arvan, et Eesti oludes enamus IT-inimesi ühel või teisel kujul nagu selle Microsofti maailmaga kokku puutub.

Konverentsi fookuseks on sel aastal pilv esimesena, mobiil esimesena, on selline hüüdlause, millega tuli lagedale ettevõtte uus juht, saatja Nadella ja konverentsil saavadki siis IT-proffid täpsemalt kuulda, et mida see strateegia tähendab ja mida see endaga neile kaasa toob, see on siis konverentsi põhiteema. Registreeruda ja pileteid osta sinna konverentsile ja, ja muud infot hankida, siis saab läbi tehti veebilehe, www.tehti.ee. Täispilet maksab sada kolmkümmend üheksa eurot üliõpilastele ja siis koolide töötajatele maksab pilet viiskümmend üheksa eurot.

Ja nagu Mart ütles, fookuses on mobiilsus ja pilv, ehk tegelikult need samad asjad, mis on ju meie enam-vähem kõigi fookuses, kes vähegi moodsas keskkonnas oma, oma tööd teevad, et kas sa parajasti ma ei tea, tegeled töö e-postiga tahvelarvutist või nutitelefonist või sülearvutist või lauaarvutist või mingist hübriidist või kas sa oled kontoris või rongis või see kuidagi tänapäeva maailmas noh, ei omagi enam nagu erilist tähtsust, et... Et töötajad ja kasutajad ja kliendid ja kõik nagu peavad ju iseenesestmõistetavaks, et sa saad kogu aeg oma nagu tööprotsessidele, oma tööasjadele ligi, et sellist vabandust, et jäi mul tööarvutisse see fail või midagi, et noh, sa ei saa enam tuua, eks ole, aastal kaks tuhat neliteist ja ja ma kas tahabki selle konverentsiga nagu näidata, et, et sellises maailmas, kus firmad peavad pakkuma nii oma töötajatele kui, kui oma partneritele, oma klientidele võimalust kakskümmend neli seitse ja globaalselt olla, olla tööl nii-öelda. Et nemad on vot selles maailmas nagu väga hea partner, kellega koos edasi minna, et neil on need oskused ja vahendid.

Tutvustame seekord ka ühte konkreetset esinejat, kelle nimeks on Simon May, tema tööks on Microsoftis hoolitseda sellest, et firmad saaksid sellel nutiseadmete ajastul võimalikult turvaliselt ja kasulikult hakkama selles. Selles pilve esimesena, pilves esimesena mobiilis maailmas ja konverentsil räägib ta mitmetest asjadest, näiteks räägib ta sellest, kuidas suuta Office 365-t, sellel uuel ajastul nutikalt kasutada.

Jah, ta on väga hea nagu reklaami teinud oma, oma ettekandele, ta on väga konkreetseid lubadusi andnud muide, et, et mis ja mis aja jooksul ta neid lubadusi siis täidab, ehk et näiteks esimese kümne minutiga hakkad sa paremini aru saama, mida su kasutajad üleüldse võrgus teevad ja mida, kuidas nad seda officeit kasutavad. Kahekümne minutiga oled sa saanud oluliselt targemaks kogu selle asja turvalisuse teemadel, kolmekümne minutiga hakkad igasuguseid rakendusi nagu mõistma ja, ja neid manageerima ja sessiooni lõpuks õpid sa siis veel täielikult haldama oma võrgus olevaid mobiiliseadmeid, ükskõik mis platvormil, kas need on iPhoneid või Androidid või Windows Phoneid. Nii et ta on neli sellist võtmelubadust lahti kirjutanud, ausalt öeldes see tundub nii kasulik.

See tundub jube, ma tahaks ka minna, sellepärast et mina olen tegelenud tehnoloogiaajakirjandusega nagu sinagi kaugelt, üle kümne aasta ja aina segasemaks on läinud kõik need asjad, mida need kasutajad ikka teevad ja, ja kuidas selle turvalisusega ikka on ja ja selle pilveteenuste mõistmisega läheb ka aina segasemaks, aga siis, kui oleks võimalik poole tunniga neis kõikides asjades uuesti selgust saada, siis peaks sinna kindlasti ja kindlasti kohale minema.

Ma arvan ka ja noh, eriti ma mõtlen, et kui, kui mina näiteks oleks IT-juht, kes, kelle, kelle võrgus on nagu täna või noh, hiljemalt homme, see küsimus, et inimesed tulevad sinna oma seadmetega, panevad, tahavad meili lugeda oma mobiiltelefonist, unustavad neid jumal teab kuhu, Sa ei tea, mis, mis turvalisus nendel seadmetel on, osad IT-juhid on väga hästi välja koolitatud sel teemal, aga ma olen kindel, et on terve suur hulk selliseid, kes tegelikult ju ei ole, et kes on sellest natukene kuulnud, neil mingi ettekujutus on, aga aga kui sa peaksid homme hakkama linnukesi panema kuhugi, et, et kogu see office'i keskkond näiteks oleks turvaline, ükskõik mis seadmes ja ükskõik mis maailma riigis, ma arvan, väga paljud jääksid natukene hätta või vähemasti mõtlema.

No igal juhul jube värskenduvalt mõjub selline asi, sellepärast et tavaliselt on konverentsiettekanded ikka sellise lubadusega, et saab millestki natuke räägitud, aga siin on siis konkreetselt kohe öeldud, mis poole tunnigi juhtub. Tuletame siis meelde, et tänavune Tehtay toimub kahekümne teisel oktoobril, Swiss hotellis Tallinnas, registreeruda piletitõste muud infot saab läbi veebilehe www.tehtay.ee.

Tere tagasi saatesse Restart, on endiselt laupäev ja saadet juhivad Henrik Aavik ning Taavi Kotka. Meil saates täna külas Start-Up leaders club ning sealt president Jevgeni Kabanov ja juhatuse liige Herti Tammo.

Eelmises plokis jõudsime tõdemuseni, et just soomlaste ja ka Singapuri näitele, et liigne rahapanek start-upidesse alati ei taga nagu tulemust, et võib, võib viia nagu mugavust tsooni, et äkki selles plokiski sellest siis rohkem, et mida üldse peaks nagu noh, selleks üks kas siis riik või, või angelid tegema, et, et selline start-upi kliim oleks selline nii-öelda produktiivne ja, ja annaks väljundit.

See on väga hea küsimus, aga noh, ega minu meelest Eestis näiteks juba see rahastamissituatsioon on nii, noh, on suht hea, et kui ikkagi meeskond on hea ja neil on mingi hea idee ja noh, mõistlikult plaani, siis nad saavad juba raha vist testitud, aga Herty kindlasti teab sellest rohkem.

Jah, ma arvan küll, et vähe taha täna ei, ei jää see asi, pigem ikkagi tugevaid tiime on rohkem vaja.

Aga ma just mõtlengi, et noh, üks asi on nagu meil on Einselit praegu noh, kultuur paraneb, käab, käab, müüb ära, tekkis seal kapitalituru peale, noh, mõni teine start-up teeb järgmise raundi, meil tekib jälle kapitalituru peale, et selle Einseli kultuuri kasvuga, sellega tundub, et läheb hästi praegu.

Jaa, liikmete arv, ma olen ka Espanis üks asutajaid ja liikmete arv nagu väga hoogsalt kasvab ja ja aina rohkem neid, neid on, kes nagu julgevad oma raha panna, et et noh, mina arvan, et Eesti investoritel tänases seisus noh, piisab, kui sa võtad nii-öelda nagu GrabCAD on võtnud ja, ja mõned teised nii-öelda, see on lennukipiletiraha, on ju, aga sul on vaja ikkagi leida mõni, mõni vähemalt A raundis mõni Lääne investor juurde, kes sind aitab seal. su kliendil lähemal suvel turul nagu tegelikult palgata ja hakkama saada, et, et Eesti investoreid liiguvad sinnapoole ja lähevad aina paremaks, aga noh, seed round on eestlastele praegu hea ja, ja A-s võid kaasata, aga, aga tahaks juba ka kedagi väljast näha.

Aga mõtlen, et A raundi puhul ka juba ütleme niimoodi, et noh, mäletan, kui, kui me ZeroTurnaroundile otsime esimest raundit, oli päris keeruline, et, et, et ka A raundi leidmine täna just sellele, et noh, et suurtevõrgustik on nii palju parem, sama, et needsamad start-up liidrid omavahel levivad ja omavahel infot vahetavad, Kas see on ka paremaks läinud?

See on palju paremaks läinud, seda ei saa võrrelda seda kolme aasta tagusega, et, et suured korralikud Lääne viisid käivad siin pidevalt noh, kas nüüd iga nädalaga, iga kuu kindlasti käivad siin ja ja otsivad kontakte Eesti founderitega ja, ja räägivad ja suhtlevad, see, see on parem...

Jaa, ei, kindlasti no et, et... Kui mina tahtsin mõni, mõni viisiga rääkida, siis ma suht lihtsalt sain kontakti see Koiaga ja noh, Andresin Horvitziga ja noh, et see tipp, tippdega ja noh, ja teised saavad ka läbi sedasama kontaktivõrgustikud, mis me oleme loonud, et selles mõttes. See on, see on, selles mõttes Eesti üks väga, noh üks väga tugevus ongi selles, et see kogukond on nii. Nii valmis koostööle ja kõik on nagu nii abivalmis, et, et, et tavaliselt just need kontakti leidmine on nii lihtne. Aga, aga noh, kus on, kus on näiteks veel nõrkus ja see ei ole isegi Eesti omas, on Euroopa oma, ega Euroopas riskkapitalisti ökosüsteem on veel väga, väga nõrk tegelikult. Et kui arhond on veel fine, siis p-rahond on juba.

Aga, aga kust see vahepeal tuleb, et noh, kui me võtame siis Iisraeli ja vaatame, kui palju sinna nagu nii-öelda alustavatesse ettevõtetesse või projektidesse investeeritakse, siis nüüd noh, Noh, isegi Euroopaga on väga suured vahed, eks, et, et, et Jevgeni, sa tead seda tausta, et, et, et mis seal see nii-öelda loogika või põhimõte on, et miks nemad sinna nii palju rahamatavad?

Noh, see, see ei ole. See riskkapitalisti kogu äri on Euroopa jaoks hästi uus tegelikult, et, et ega kui Ameerikas need esimesed riskkapitalistid on mingi seitsekümnendatest, siis ma, ma ei tea Euroopas nagu, kui värsked nad on, et ega, ega ma ei tea Iisraeli seda riskkapitalisti keskkonda nii hästi, et ma ei usu ka, et seal on väga suured, et noh, et kui me võtame need tippsed, tier üks nagu riskkapitalistid, neil on juba miljardi Daala fund, fundid ja nagu ja siis nad saavadki need B ja C raundid nagu võtta peale, aga Euroopas vist on ainult üks, kes on nii suure, see on vist indeks.

Paldes on ka suur, et neid on veel, ma ei

tea. No väga ei ole veel, et noh, et, et noh, Fidelity growth võib-olla veel, aga noh. Et, et nagu, aga need on võib-olla nagu kaks-kolm kuuseas, need leiab nagu mingi kümne, kakskümmend, et noh, et, et, et see ja siis nagu ikkagi ja, ja mis, mis see, mis see risk on see, et ikkagi, et. Et okei, Eestis me leiame seda. Ingliraundi ja võib-olla A raundi, siis B raundi, võib-olla A raundi, aga B raundi juba peab usasse minna. Ja see kõik lähevadki nagu noh, et seda on ka näha, et...

Aga Eestis tuleb ka lähiajal vähemalt kolm fondi nagu turule, et, et siin muutub see olukord nagu jahapakkumisega nagu päris kõvasti siin pigem järgmise aasta jooksul. Et siin, siin läheb paremaks, aga jah, suuri fonde ei ole ja ikkagi Euroopas kiputakse liiga väikselt mõtlema ka, et noh, et ega siin ei ole ka võib-olla liiga palju neid, kuhu neid suurte rahade panemiseks nagu Euroopast vaja raha tõsta on, et, et siis on ameeriklased nagunii kohal juba.

Aga Start-Up leaders club, et mis on teie nagu visioon, et kuhu te edasi arendate, arenete, et kui on Euroopas suhtuvõrgustikud ja need on natuke vähe arenenud, et võib-olla siis kas te võtate liikmed ainult Eestist või, või äkki te peaksite hoopis Euroopas korra majja lööma, et mis teie enda see suur visioon ja suur mõtlemine on?

Meil ongi tegelikult see väike visioon ja väike Et, et kui nagu meil on päris, meil on väga mitu seost selle Euroopaga ja no ja selles mõttes, et noh, et nagu seesama kontaktivõrgustik ja koostame, et teeme nagu igal pool, aga, aga see visioon on just nagu, et seostada kas Eesti, no Eesti taustaga ettevõtted, nad ei pea olema nagu tingimata eestlased nagu noh, et, et meil ei olegi väga. Eestlane, aga nad peavad olema kas Eestist, kas Eestis olemas, no et näiteks mingi, oli vist hiljuti juttu, et mingi Ungari ettevõte, kes on nagu Eestis baseeritud. Ja või, või, või siis nad peavad olema just nagu ühe Eesti, Eesti, Eesti kaasasutajaga.

Või Eesti Kirjendist?

Me ei ole praegu jah, nagu välismaa ettevõtteid väga võtnud, et siiamaani on meil säilinud imekombel eesti keel nagu töökeelena, et jah, et kui meil on nagu üritused, me kutsume omale esinejad, siis muidugi need on inglise keeles, aga Skype'i multi-sati keel on meil siiamaani eesti keel, et, et eks paistab, kaua see püsib, aga, aga siiamaani on.

Ma arvan, et Jevgeni väga õigest enne ütles, et see on sissepoole organisatsioon ja, ja, ja ma arvan, et see võib-olla peabki niimoodi olema, et, et ei peakski muutma seda ära. Ma tuleks selle keskkonna juurde, et praegu on ikkagi väga aktuaalne, noh, valimised on tulemas ja nii edasi, on ju, et, et hakata Eesti majandusruumi nagu parandama ja täiendama. Et teie klubil on ka, ma tean, Jevgeni, sinuga oleme rääkinud, ikkagi väga selge visioon olnud, et mida nagu võiks nii-öelda paremaks pöörata või paremaks keerata, et räägiks nendest asjadest ka, et mida just nagu ütleme nii-öelda noh, start-up lead'rite seisukohast tänases pildis on nagu valesti, võiks teistmoodi olema, olla, et, et noh, tööandjad tulid oma manifestiga välja, et noh, kas start-up võiks ka tulla oma, oma manifestiga välja nii-öelda?

Haridus, haridus, haridus on see, mis, kuhu mina pööraks tähelepanu, sest nagu ma arvan, et see rahakeskkond on noh, väga hea ja sinna nagu ei ole mõtet nagu riikidele väga palju tähelepanu panustada. Kus nagu, kus me nüüd, kus on nüüd nõrkus, on see, et Eestis on suht, väga head programmeerijad saab kätte, no üldse tehnilised inimesed, noh, suht head disainerid, aga siis nagu, kui läheb asi, Väga nõrgad ja noh, et, et, et tuua Eestisse ikkagi need rahvusvahelised spetsialistid, kes on nagu kuskil no õpetada neid asju, oleks kõige parem asi, mis nagu riik saaks nagu meie abiks teha. Et no ja, ja siis nagu ja teine, teine aspekt, mis on päris nõrk, on see.

Tootejuhtimine.

Toote, noh jah, tootejuhtimist ma lihtsalt tunnistasin öelda, aga veel nagu inimeste lihtsalt administreerimine, et see on ka tegelikult nõrk, et nagu, et kui ma tahan nagu oma seda. turundust või, või müüki või, või seda engineering'u skaleerida, siis nagu see on võimatu, sest nagu need inimesed, kes oskaks nagu need tiimid juhtida hästi, kes oskaks nagu tiimid, tiimid juhtida, on nagu ikkagi nii vähe. Ja, ja no ja, ja siis nagu kõik on iseõppijad, et seda instituudi ei ole, et noh, siis nagu, kui sina minust küsid, siis mina ütleks haridus, et panestage haridusele ja meie toome kõik ülema.

Start-Up leaders'instituut.

Samas noh, ma, me seda vaidlust oleme Jevgeni korjan pidanud ka, et mina isiklikult ei usu selle, et üldse eestlast on võimalik õpetada nagu väga heaks müügimeheks, sellepärast et tal ei ole suure turu kogemust, noh, ta ei ole seda suurt turu kunagi tunnetanud. Ta ei ole selle sees elanud, ta on sündinud väikse turu peal, nii edasi, eks, et et äkki, äkki on see just see ressurss, mida me peamegi alati tooma väljast sisse, et me nagu ei noh, me jäämegi pigem nagu inseneride arendajateks, jääme tootejuhtide arendajateks ja nii edasi, eks, aga et võib-olla, et me nagu ütlen seda, et kuna suurt kogemust ei ole, siis sinna võib-olla ei maksa panustada.

Aga aina rohkem läheb eestlasi välja nagu õppima, töötab seal mõne aja ja tuleb tagasi, et meil on näiteks Wisekell siis ka praegu, Investly-nimeline tiim, nad on Londonis kogemuse saanud, tulid vahepeal siia ja lähevad tagasi Londonisse.

Aga väga õige, aga sellepärast ongi, et noh, et, et pigem kasutada seda nii-öelda haridust niivõrd niimoodi me omandamisel, mitte see, et me toome Eestisse mingid staarid, õpetame siin koolipingist kedagi välja ja, ja tegelikult nad ikkagi ei saavuta oma tulemust.

Ma arvan ka, et, et küll nagu läheb see olukord paremaks ka eestlaste seas, aga ma näen päris palju Eesti tiime, vaadates ka WiseCasi nagu alumni hulgas, kes tegelikult näiteks LinkedIni kaudu on leidnud omale väga häid nii-öelda müügimehi välismaalt, kes on sama sektori pika kogemusega, et see on täiesti võimalik, no Jevgeni nüüd samamoodi jah.

Sellega ma olen nõus, seda peaks ka tegema. No South Western treenib Eesti müüjaid ka väga sellist teha.

Aga no isegi, no ma ei hakka siin vaidlema, see on niisugune, nii ja naa võib vaadata, aga kindlasti tootejuhtimine ja see, ja see inimeste juhtimine on see, mis on kriitiline ala, mis on täitsa nõus.

Okei, aga lähme veel edasi, vaatame muid poliitikaid, äriseadustik, maksupoliitika.

Mul on vahel idee, et mida ma siin pakun inimestele välja, et kas piisab täna olemasolevatest AS ja OÜ firmadest või äkki peaks start-upidel olema SU firma, mis on niisugune, mida on palju lihtsam asutada, mille asutajad ei pea olema Eestis, mida saaks need kümme miljonit eestlast, keda Taavi Varsti Eestisse toob, oma business'is kasutada, et kas, kas, kas on start-upi äriseadustikus midagi puudu või on tegelikult kõik olemas ja see tuleb lihtsalt jõustuda?

Noh, see Eesti äriseadustik on nagu ikkagi loonusel Saksa mudeli järgi ja ega see start-upide jaoks ei ole väga mugav. Kas või see pärast lihtsalt, et kui vaadata, kust nagu investorite raha tuleb, siis see enamasti tuleb nagu nende inglisekeelsete riikidest, kes on harjunud selle mudeliga, mis on hoopis teine, et no ja, ja see, see nagu, see lihtsalt juba loob seda. Noh, et, et loob seda pinget, sest nagu peab nagu ära seletada, kuidas asjad käivad ja miks nagu. Ja no ja, ja üks kõige suurem nagu stopper on alati see, et need see juht, juhtkond ei saa olla nõukogus. Mis tähendab, et noh, et kui see klassikalises mõttes nagu seda board of directors ei ole võimalik luua. Ja no, ja, ja ma ei tea, mis see lahendus on, ma ei tea, noh, et, et, et mis see õige lahendus on, kas ongi see SU või?

Teeme, teeme korra mustvalgeks, ühesõnaga, teeme selle näite mustvalgeks, et see tingimus, et Eesti järjest seadusliku järgi, need inimesed, kes on juhatuses, ei tohi olla nõukogus, see on praegu probleem. Nii, ja sina tahaksid, et selle asemel oleks?

Mina tahaks lihtsalt lubada, jah.

Okei, aga seesama board of directors, et, et noh, sul on praegu ZeroTurnaround on vist Bostonis?

Meil on Delaware, Delaware ikka ettevõte ja meil on board of directors, kus on kaks inimest juhtkonnast ja kaks inimest nagu investorit ja, ja. Ja miks, miks see, miks see toimib, on just see, et nagu, et ikkagi need on kõige, kaks kõige suurem huvi ettevõttes. Ja see on nagu päris kummaline, kus nad, kus nad juhtkonna huvid ei ole nagu üldse, üldse seal nõukogus sees. No

see on ka lihtsalt üle korjata siis, et Jevgeni ettepanek on see, et teha äreseaduslik ümber selliselt, et Eesti nõukogu saaks võtta juhatuse liikmeid ja noh, meil on nagu praegu võetuse investorit esindajaga.

Kaugeneda Saksa mudelist ja lähemale Tel Avari mudelile.

Ei no iseenesest see ei ole ju väga noh, mingi radikaalne nagu, nagu, nagu muudatus.

Ei, see on suht väike, no lisaks on see convertible node'i probleem, et paljud start-upid kaasavad raha convertible node'ina, aga seda ei võimaldata nagu omakapitali hulka panna, mis tähendab, et omakapital läheb tihti negatiivseks, raha on küll kaasatud, aga lihtsalt meie arvestussüsteem ei, ei lase seda arvestada ja see on nagu üks probleem.

Teeme ühe väikse sekundi siin, kuna me oleme küll start-upidele suunatud saade, siis igaks juhuks seletame lahti uuesti, mis on convertible note, et

Laenuleping, mille võib hiljem siis osa- või aktsiakapitali panna, aga praegune probleem on see, et, et kui sa selle teed ja, ja sa, start-up ei ole veel kasumis ja põletab raha, ehk läheb omakapital negatiivseks, siis ei ole võimalik seda vaadata kui omakapitali osana ja riik tuleb, ütleb sulle, et sa pead likvideerima oma ettevõtte, kuna oma, omakapital ei vasta seaduse nõuetele.

Selle probleemiga puutuvad kokku ka need, kes otseselt ei tõsta raha, aga kes lihtsalt ei tõe, tee veel kasumit ja omanikud muudkui panevad raha juurde, et, et noh, ükskõik kuidas see raha sinna tuleb laenuna või et peavad kogu aeg suurendama seda.

Kas seda probleemi keegi adresseerinud on, et mis see põhiline Rahandusministeeriumi või Justiitsministeeriumi vastu väida, miks seda teha ei saa?

Väga vastu minu arust ei olegi ja sellega tegeletakse, et kui see muudatus on siin planeeritud, siis mingit lahendust otsitakse. Lihtsalt

ei ole viisakat lahendust, praktiline lahendus, mida raamatupidajad, on see, et nad sisseandud laenud konverdivadki omakapitali mingisugusel... Seda ei tohi

teha täna lihtsalt.

No ei tohi, aga tegelikult mingite otsustega kuidagi nad seda teevad, minu arust ma, ma ei ole isegi...

See audit ju ei läbi, aga noh, sa saad auditi märkust, meil on ka kunagi auditi märkust saanud, sest nagu ja see negatiivne ka oma, ja meil oli teine, meil oli veel lihtsam, see negatiivne omakapital on väga niisugune noh, ebameeldiv asi, sest meil oli veel lihtsam, meil oli see, et nagu, et raamatupidamise reeglite järgi Nagu me pidime koguma seda tulu lükkada tulevikku, aga no kulud oli, tulud olid nagu praegu ja siis nagu ja siis meil kogu aeg oli suur, suures miinuses, nagu selles balanss oli miinuses, kuid samas meil oli hästi palju tulevikku tululik selle balansi peale. Ja see tähendas, et meil oli negatiivne oma kapital ja noh, et, et, et idee järgi, et ta võt on pankrotis, kuid tegelikult meil oli nagu no ma ei tea, kolm miljonit pankakontole, et noh, et see on täiesti, täiesti naljaviisav. Et üldiselt nagu ei, seesama Saksa mudelis on see, et ikkagi need aktsionäärid on nagu kõvasti kaitstud just nagu riigi poolt, kuid nagu. See kamarlamuudel on ikkagi, et aktsionäärid võtavadki riskid ja ise otsustavad, kas nad tahavad nagu noh, et, et negatiivne oma kapital on lihtsalt lubatud, see. Juhtkond nõukogus on lihtsalt lubatud ja kui aktsionäärid seda ei taha, siis nad ei valinud. Noh, siis nad tegutsevad ise, et noh, et meil nagu riik nagu ikkagi üritab nagu minu meelest liiga palju kaitsta. Selgus kaitset ei ole vaja.

Ja emotsioonidest ka

Ja see on ju kõige valusam teema,

kui me räägime ikka enne, kui Jevgeni hoogu läheb, siis täna on jah, nii, et peab nagu, investimise võib küll kolme aasta peal teha, aga tulumaksukohustus tekib, kui seda enne kolme aastat teha, meie näeme, et see võiks olla...

Aga see ei olnud tulumaksukohustus, see on see, see on eri...

Jah, sotsmaksu, et maksukohustus laiemalt, et, et meie jah, ettepanek oleks, kui seda saaks nagu varem neid optsioone kätte anda, ilma maksukohustuseta.

Aga ma, ma seletan nagu, mis see probleem üldse on nagu, et, et, et ma, ma võtsin tööle inimene, inimest näiteks võtsin see ja, ja võtsin mingi väga hea inimest, andsin temale optsiooni, et miks ma andsin temale optsiooni, et temal oleks motivatsioon töötada, et ta oleks ettevõttesse kaasatud, et noh, tema huvid olid, ettevõtte huviga samad. Ja siis ta on kaks aastat töötanud ja näiteks midagi ei töötanud, üks variant on see, et midagi ei töötanud välja ja tema peab ära minna. Et no tüüpilist optsiooni tehakse, et need teenitakse mingi kolme-nelja aasta jooksul, siis kahe aastaga ta on teeninud mingi pool oma need optsioonid ära. Ja nüüd, kui ta läheb ära, siis kui ta ostab need välja, siis me peame peaaegu sama palju selle turuhinnavee maksta juurde ettevõtte või, või noh. Ja see, see läheb väga ebamajanduslikuks, et noh, et nagu, et see, see, sest tema, tema kannab riski, ettevõtte väärtus on nagu teadmata. Ettevõte kannab riskid ja, ja siis järsku me peame maksta selle peale nii, nagu see oleks päris raha, aga tegelikult see ettevõte tavaliselt ei ole isegi mingi õige hinda veel.

No aga siin on arusaadav, ma nüüd olen siin poolteist aastat riigis töötanud, siis on, hakkad juba riigi ametnikustama, et sõnäätsevad sellest poolt, et, et noh, Eestis on olemas ettevõtted, kes noh, nagu start-upiks tahavad areneda, jõuda globaalsus ja nii edasi. Aga on ka olemas ettevõtted, kes noh, pidevalt otsivad neid viise, kuidas nagu maksu optimeerida, on ju, ja, ja ütleme, põhiargument, miks ei ole tahetud teha üheaastast maksuoptsiooni, on ju, on, võivad optsioonide skeeme, on ju, ongi, on see, et, et kardetakse, et ettevõtted hakkavad maksma palka optsioonides. Ehk siis, et seda nagu vältida. Kas siin teil on mingeid ettepaneku või, või mõtted, kuidas seda nagu välistada, et, et seda hirmu nagu maha võtta?

Noh, selles, noh, see on Ühendriikides väga lahendatud teema On, neil on see, et neil on teatud mudel, kuidas nagu need optsioonid väärtustatakse ja kuidas need maksustatakse, seal on spetsiaalne mis nagu, et noh, mis sa saad tellida, mis nagu ütleb, mis see ettevõtte õige väärtus on ja. Ja peamine on see, et optsioonid ei tohi väljastada vähem, vähem kui mingi see õige väärtus, õige ettevõtte väärtus ja ei tohi ka välju osta vähem, noh, see suurem kui see õige väärtus, et noh, see on seal mingi. Väga lihtne, noh, sisuliselt niisugune mudel, mis on nagu juba loonud, mis töötab ja, ja siis nagu selle järgi need maksustatakse, et noh, et seda ma arvan, et seda võiks nagu lihtsalt vaadata ja tuua Eestisse, et noh, et.

Ma mõtlen, et see on klassikaline skeem, et noh, ütleme, ma annan sulle noh, teeme lepingu, maksan sulle aasta otsa palka, annan sulle teise poole, annan sulle noh, nii-öelda võimaluse osta optsioone, on ju. Ja siis ettevõte ostab nagu, nagu mingid hetki need optsioonid nagu tagasi, on ju, et aga ma saan aru, et seesama see sõltumata audit siis määrab selle hinna ja seetõttu ei ole võimalik nagu tekitada nagu maksu.

See, see vahe, see vahe on selles, et kas inimene, kes saab optsiooni, kas ta kannab riski või mitte, see on see, mis see audit nagu see sisuliselt nagu eeldab, kui sul on mingi garanteeritud leping, mis ostab mingi garanteeritud hinnaga ära, siis sa ei kanna riske. Kui see leping näiteks seostab seda väärtust, millega välja ostetakse mingi ettevõtte tuluga, siis sul, sa kandnud riski. Ja see on see vahe, et see, see on see, mis see audit vaatab, et no ja kas sa kandsid riski või sa ei kandnud riski. Ja selle järgi ma, selle järgi ka tasustatakse või maksustatakse.

Selge, aga lähme siit taas üle pausile.

Jätkame kolmanda osaga, saatest Restart, mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka Taavi Kotka, meil on saates külas Erty Tammo ja Jevgeni Kabanov, Start-Up leadersclavist. See klubi on Eesti start-upe, väga paljusid start-upe ühendav ja neil on päris hea nägemus. Ja milline võiks olla start-upide elu Euroopas ja eelmised plokid me ka sellest pikalt rääkisime.

Henrik, sul eelmises plokis pooleli ja me sõitsime sinust üle sinu SU idee, et räägi see lõpuni, et mis mõte sul sellega oli? Noh,

õnneks mul see idee pole ka lõpuni mõeldud, et me võime seda arutada, aga, aga, aga kui me räägime optsioonide teema, mis oli siin viimane, siis, siis SU On ju täiesti niisugune, võiks olla niisugune eksperimentaalne start-upi ettevõtte formaat, mis võiks olla ajaliselt piiratud, näiteks et kolme kuni viie aasta jooksul sa pead ennast konvertima kas AS-iks või OÜ-ks ja muutuma selleks vana stiili ettevõtteks ja kuni sinnamaani, võiks nüüd seal kehtida niisugused ameerikalikud optsiooni reeglid ja siis, kui riigil on hirmud, et, et, et ka vanad firmad hakkavad mingil hetkel tegema mingeid koerustükke nende optsiooni maksmistega ja vältima makse, et siis see, see võtab nagu selle riski maha, et kui sa asudad endale SU, siis sa oledki nagu viis aastat näiteks, kuni viis aastat vahvas vabas vees, saad käia ja siis viie aasta pärast alles ennast teha kas suureks ettevõtteks või kolida Delaware.

Siin on nagu kusjuures, noh, võtame mõtet edasi, et ma olen tükk aega otsinud, et mis võiks olla Eesti riigi jaoks nii-öelda krüptoraha vaatenurgast selline noh, võimalus, mis tõesti omaks nagu mingit väärtust. No see, et saama riigi lõivu maksat krüptorahas, on mõttetu, see on, Aga kui me võtamegi selle, et meil on SU, kui me hakkame sinna peale panema ka seda, et noh, et, et toetuseks või ütleme, mingiteks tegevusteks me loome aga neile mingi nii-öelda kusagilises mõttes mingi EstCoini nii-öelda raha ruumi, mille sees nad tegutsevad, on ju, siis see annaks ka selle ruumi, noh, ma ei tea, optsioone saab maksta näiteks EstCoinis, on ju, mis iganes, on ju. Et, et, et siit võiks küll tekkida nagu nii-öelda selline noh, päris huvitav nagu mõttekäik.

Ma arvan, et seda Hendriku mõtet tasuks edasi mõelda, et, et see kindlasti väärib nagu kaalumist, et meil seal WiseCasis on ka tihti probleeme, et et kui on vaja mingit või WordFesting'ut kirjutada sisse, me peame minema notarisse, me ei saa elektroonselt teha, võib-olla mõni asutaja on Indiast või Argentiinast, on ju, tõeliselt keeruline, on ju. Et, et kui õnnestuks lihtsustada niisugune start-upidele mõeldud ettevõtlusform seadusesse kirjutada, siis see oleks väga huvitav mõte minu meelest.

Jah, aga no ma, ma arvan, et see on, mulle see eeskonna idee väga meeldib paljude põhjuste pärast, aga ma arvan, et see noh, see suur idee natukene ka tundub sellele ja eriti see ajapiirang, et mis asi on start-up ja, ja mis ajal see start-up ei ole enam start-up ja Ja probleem on selles, et täpselt need samad, noh, peaaegu samad probleemid, mis on start-up, on ka nüüd hiljumas faasis kasvu, kasvu ettevõtetes. Ja noh, et, et me, me, meie ZeroTurnaround nüüd niisuguses faasis, kus me oleme kasvuettevõtte, aga meie probleemid on noh, seesama optsiooni probleemil on samamoodi probleem nagu ka enne, sest nagu kui ettevõte kasvab kiiresti, siis me ikka tahame. Oma nagu töötajat motiveerida, et nad oleks ettevõtte eesmärkidega nagu kaasatud ja, ja, ja, ja no ja, ja, ja kui me, ja me ikka see optsiooni, praegune optsiooni, miski väga ei sobi, noh, et, et siis nagu ma ei tea.

Ma arvan, et meil on juba saate jooksul nii palju niisuguseid häid nagu mõtteid või tähelepanekohti olnud, et, et ikkagi arvestades seda, et tööandjad tulid sellel nädalal välja oma manifestiga, et, et siis võiks siin otse-eetris ikkagi ära lubada, et et start-up või, start-up leaders club tuleb ka välja oma manifestiga, et kas või lühikese manifestiga, aga aga teeb omad ettepanekud, kuidas muutma nagu Eesti start-up kliima veel paremaks.

Jah, ja EstCoini peab seal kirjas olema, sest ma jätan selle mõtte meelde, nimelt lähiajal on asutamisel ka Eesti krüptorahaliit, et ma siis Viin selle kindlasti ka seal lauale või palun neil Start-Up leaders klaviga ühendust võtta. Aga, et kas te oma selles klubis vahetas kogemusi, vahetate ka seda kogemust, kuidas Eesti, näiteks EAS-ilt ja Eesti riigilt raha paremini kätte saada?

Ei, tegelikult ei vaheta, et nagu, et...

Ma küsin seda ka selle tagamõttega, et, et Eestis on üks pobi, blogi dot EE Bubble, kes leiab, et start-uplused on, start-uplad on, start-upid on väga haplad. Riigi raha peale, et kõik käib ainult sellega, et kang, kanditakse sinna maksumaksja raha.

Mina vastaks sellele küsimusega, et noh, kui need nagu toetusprogrammid on nagu riigi poolt välja töötatud, kas see oleks siis nagu mõistlik, mitte seda raha kasutada, kui seda nagu pakutakse, on ju. Siis konkurent kasutab seda ja ta on selle vaja nagu tugevama, et, et seda nagu ette heita, mina küll ei arva, et nagu peale.

No see blogi heitab seda ka ikka riigile, et, et noh, niisugused seadused on üsse teinud, et mitte nii väga start-upidele.

Noh, see, see on minu jaoks on päris naljakas, sest seal hiljuti ju tuli mingi post, et kus ta arvutas välja, et nagu kui üle aeglane, et Eesti start-up on saanud kolmteist miljonit eurot toetust ja samas nagu noh, see Ragnar just hiljuti arvutas, et Eesti start-upid maksavad kahe kuu jooksul mingi. üle miljoni maksud, et noh, et see, noh, et see, see on see, see on minu jaoks üldse naljakas teema, sest nagu, et juba praegu kahe aastaga makstakse kõik nagu tagasi.

Ei no me vaatame ikka suuremat pilti vaatama, et kui me vaatame ka seda, et kui palju meil tekib start-upide äramüümisel uut kapitalituru peale, kui me vaatame seda nagu Et täna minu arvutuste järgi top sajas kõige väärtuslikuma ettevõtte hulgas on meil kaheksa start-upi, kelle vanus ei ole vanem kui seitse aastat või kuus aastat, on ju, et see on ikkagi oluline majanduse strukturaalne muudatus. Et sellest tuleb nagu aru saada, et, et noh, et, et see on, see on, see on uut tüüpi riik, see on uut tüüpi, uut tüüpi sisuriigile, et, et, et ma ei pööraks tähelepanu mingitele mullikestele ja kuskile nagu nurgas, eks.

Jah, meil on sõnavabadus, et kõik võivad sõna võtta, aga miks seda tehakse,

No kannatame ära, ma arvan, pole hullu, eks, et aga, aga mis see asi puutub, siis või üldse neid toetusi, siis ma olen väga eriti ka nõus, et ega need toetused ongi mõeldud selleks, et, et arendada, et noh, ma ei tea, Jevgeni mäletad, kunagi saime seda Mestitel käimise toetust, see oli üliabiks, see andis võimaluse ikkagi sul ka nagu sõna otseses mõttes nagu, nagu teemat tutvustada, seda ideed müüa ja ma arvan, et ilma selleta oleks raskem olnud.

Jaa, eriti, eriti tol ajal, noh, see oli mingi ligi viis aastat tagasi või midagi sellist, et noh, et, et ega see, seal ei olnud need finantseerimisvõimalused nii head, aga täna on kindlasti kõvasti parem, aga noh, et, et, et, et ega, ega need toetused ikkagi annavad dividendid, et noh, et selles mõttes, et ja, ja, ja, ja eks ma arvan, see EAS-i toetuse hulgas on mingi, mingi üksikud protsendid.

No ma arvan ka, et kui me räägime sellest, et kokku, Käeb, käib üksinda exiti, noh, ja panna, kui kuulda selle raha, siis kulutab, eks ta ikka tuleb, ostab siin kinnisvara ja, ja, ja, ja ostab siin uusi ettevõtteid, on ju, et, et kokkuvõttes oleks raha nagu kuhjaga tagasi, et jah, las mulliks, et noh, kilk on olnud ikkagi ka, on ju.

Aga tore oleks, kui inimene teeks seda oma nime all ja paneks oma nime sinna blogisse, siis oleks nagu asi palju läbipaistvalt.

Ma haistan ikkagi mingit sellist isikliku käik, ta maksab oma eest praegu.

Mulle meeldib seda lugeda, see on niisugune kollane press, klassikaline nagu, et mulle kõige rohkem meeldis ta mingi viimasel postil ka, tõi mingi Exceli välja, tegi nii suur viga seal, et mulle lihtsalt aru seda lugeda, et...

Sa lihtsalt oled inseneri taustaga, sa oled liiga palju matemaatikat, mu elust usinud. Aga ma tooks ühe mure ikkagi lauda veel, et me rääkisime korra haridusest ja, ja, ja oleme ikka olnud selles ka, et meil on ikka tugevad, tugevad insenerid vaieldamatult siin Eestis, et aga viimane nüüd vastuvõtt oli minu jaoks lohumärk, ehk siis me oleme aastate jooksul suutnud suurendada oluliselt eelkõige tarkvarainseneride vastuvõttu nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui Tartu Ülikoolis. Ja sind loonud igasugust tugiprogramma, nagu IT-akadeemia ja, ja, ja, ja euroraha suunanud kõvasti sellesse hariduse toetamisse. Aga sellel aastal meil ei tulnud esimesel kursilastujate number, ei tulnud täis. Eks meil oli riigi koht või ütleme, riigi tellimus oli suurem, kui reaalselt oli neid, kes oleks tahtnud õppima tulla nagu, nagu inseneriks. Ja sealsamas me teistpidi vaatame statistikat, et kõik, kes kooli lõpetavad, kõigile on tagatud vähemalt tuhande kahesaja eurone palk, kui nad asuvad tööle ja kui nad vähegi on nagu, nagu ütlen upukad ja edukad, siis noh, ütleme nii-öelda pooleteist aasta pärast on need noh, teenivad nad vähemalt kaks tuhat eurot, eks, et mis on nagu väga selline noh, nagu kindel ja, ja tugev karjääri nii-öelda noh, võimaluseks ja, ja ära elamisvõimaluseks, et mis ikkagi on siin ühiskonnas probleeme, et, et, et, et et ei taheta valida nagu noh, niivõrd kindlat, kindlat teekonda?

See on nagu noh, vaata, mina vaatan sellele kui tootejuht ja siin probleem võib olla ühest-kahest kohast ja üks on see, et need, see haridus ei ole õieti paketeeritud praegu, et inimesed kas kardavad matemaatikat või no mingi, et noh, nad ei usu, et nad saavad hakkama või teine variant on see, et see ei ole õieti turundatud, et noh, et need inimesed ei saa teada sellest, et neid ootab niisugune palk või nad ei, ei ole uskumas, et nad saavad sellest palka. Et noh, et sina peaks nagu paremini teha, mis sina arvad, mis, kus... Mina,

mina just arvan, et teatav osa on ka hoiakud ühiskonnas, sest seda peetakse IT-d, peetakse meestealaks ja mis lõikab siis nagu pool ühiskonda üldse ära, et, et nad nagu võib-olla ei saa sõnumit keskkoolist peale, et nad peaksid kaaluma ka, ka IT-valdkonna edasiõppimist.

See on terve maailma probleem praegu, et...

No seda enam peaks väiksed riigid hakkama, seda es, esimesena

parandama. Tüsi küll, tüsi küll,

jah.

Aga, aga mis, mis sina, Taavi, mis sina arvad, kus see, kus see praegu?

Ei, selles mõttes ma olen nõus, et, et, et ma arvan, et suurem hirmus on ikkagi seesama matemaatika, et, et, et juba koolist ei tule nagu piisavalt põhja alla, noh, seda Kurdaok ja Linnarviik, kes räägib, et nad teevad kõigepealt ka IT-kolledžis esimesel kursusel matemaatika äriaitamise kursuse, on ju, aga... No ma arvan, et me sinna, sinna sisse ei lähe, et nii palju veel küsiks nii-öelda enda valdkonna kohta, et seesama nii-öelda e-residentsuse või kümne miljoni teema, eks, et kui palju te näete selles, et, et see võiks kaasata nagu, nagu, nagu uut tüüpi ettevõtlust, tuua nii-öelda Eesti külge? Eks meil õnnestub teha midagi, mis seda sarnast, mida nagu Delaware tegi nagu... Omal ajal USA-s, ma just mõtlen, me ei kopeeri Delaware, aga just noh, põhimõte, et sa teed nagu mingi keskkonna või kliima nii heaks, et et tuleks see nagu nii-öelda digitaalselt, virtuaalselt sinu külge.

Taavi, see su algatus on väga lahe ja minu väga paljud nii Londoni kui, kui Silicon Valley tuttavad on juba ennast kirja pannud, et et see, see meeldib välismaalastele hästi, et nad ei pea panka kohale minema, mul on üks partner Inglismaalt, kes siiamaani ei ole oma aktsiat kätte saanud, kuna ta ei ole suutnud avada omal seda EVK kontot siin Eestis. See on tema jaoks nagu, tal ei ole aega tulla siia ja teha seda. Et kui me selle probleemi lahendaks, see, see kindlasti aitaks kaasa ja, ja see eesmärk on nagu väga õige, küsimus on, kas me sinna jõuame, ma ei oska täna vastata.

Mu küsimus on laiem, et ma tegelikult, mu küsimus oli mõte just selles, et noh, et me vaatame näiteks täna seda, et noh, ütleme pangandusturg on Eestis suhteliselt ära jaotatud, on ju, et noh, et see, kes täna on Swedbankist lahene võtnud, ega see väga nagu ei viitsi nagu vahetada ja kuhugi mujale panka minna, on ju. Mis tekitab selle, et kui nüüd siis ütleme, LHV tahab suuremaks kasvada, on ju, et siis tal on vaja minna neid kliente otsima nagu väljapoolt Eestit. Eks mu küsimus on just see, et, et kas juba täna nii-öelda välja kujunenud Eesti ettevõtted, et kas nendel võiks olema mingi võimalus tänu sellele nagu noh, sõna otseses mõttes nagu muutuda globaalseks, kuigi noh, noh, siiamaani on olnud nii-öelda regionaalselt nagu kinni mingites kas, kas seaduses või, või mingis, mingis, mingis, mingis takistuses?

Ma arvan, et see on vinge algatus, aga no ega noh, ma ei ole päris veel aru saanud ja võib-olla sa oskad seda seletada, et nagu, et needsamad kaks näidet, mis sa tõid, ma just lugesin mingi artikli, et see Šveitsi ärisaladus ja Delaware'i see ärikindlus, need kõik olid noh, mis, no mõlemast nagu see, see ärimuudel oligi, et me, me anname äridele kindel võitu. Aga ma, see eile seda, see on väga vinge algatus, ma, ma väga ei saa aru, kus see kindel võit on.

No point ongi, et võib juhtuda, et meil veel ei olegi seda ja võib juhtuda, et meil ongi see vajadus, et me peamegi tegema noh, kas mingi maksusoodustuse või me peame tegema mingi nagu olulise muudatuse nagu selles õigusruumis, et kui aus olla, siis seda me otsimegi praegu.

Aga sellega hakkab meie saateaeg läbi saama, et suur tänu kuulajatele, et te mind kuulasite ja suur tänu saatekülalistele, et te meie saatesse tulite. Kuulake meid taas nädala pärast.