AI_pealkiri: Oliver Väärtnõu Cyberneticast e-valimiste tehnoloogiast ja e-riigi lahenduste ekspordist

Tere Kuku raadio kuulaja, taas on eetris IT-ääri saade Restart, kuna on laupäev kell on neli. Meie saadet toetab Arengufond ja mina olen Henrik Aavik ning teine saatejuht on Taavi Kotka. Tänase saate teemaks on Eesti IT-eksport ja saates on külas värskelt selle valdkonnas ka jalga maha panev või tihti ka pannud, suhteliselt tuntud Eesti IT-maastikufirma Cybernetica.

Jah, Oliver Väärtnõu on täna meil külas, et ma arvan jah, et Henrik, et sa panid pets mööda, et Cybernetica pani selle jala maha juba üle kahekümne aastat tagasi, ma ei teagi, kes Oliver juhatad sisse, et räägi natuke taustast, et, et, et mis ettevõtte Cybernetica on.

Küberneetika aktsiaselts kui, kui ütleme, eraldiseisev ettevõtte loodi üheksakümne seitsmendal aastal, nii et tõesti päris, päris pikk ajalugu, aga juured lähevad veel kaugemale, et tegelikult Küberneetika aktsiaselts on välja kasvanud Küberneetika instituudist, mis oli kunagi siis Teaduste Akadeemia all iseseisev instituut. Kui toimus Eestis teadusreform ja, ja instituut ja hakati liitma, liituma ülikoolidega, siis üks osa küberneetika instituudist otsustas, et nemad tahavad tegeleda rohkem ettevõtlusega ja, ja siis põhimõtteliselt erastasid ühe osa instituudist. Ja siis alates üheksakümne seitsmendast aastast on, on küber nii-öelda tasapidi, tasapidi kasvanud, et täna on meil töötajaid kuskil sadakond, eelmise aasta käibenumber oli kuskil seitse pool miljonit eurot, eksport sellest circa kolmkümmend, nelikümmend protsenti. Ja põhilised valdkonnad siis, millega täna küberneetika tegeleb, on infoturbesüsteemide arendamine. Muuhulgas on seal siis Eesti internetihääletamise süsteemi arendamine XT, Arendame maksu ja tolli infosüsteeme ja nii edasi, siis suur osa, veel väga suur tükk küberneetikast tegeleb raadiosidega, eelkõige mereraadiosidega, me oleme Eestisse tarninud kogu mereraadiosidesüsteemi, sama süsteemi täna, paneme ülesse Indoneesiasse, oleme Veneetsiasse müünud tükke, Läti, Leetu ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis meil kolmas eraldi haru on meil siis merenavigatsioon, kus me teeme eraldi meremärke, poisid ja nii edasi, nii et küberneetika ampluaa on, on väga, väga lai tegelikult.

Aga ta kokkuvõttes on ikkagi täna ju teadlaste ettevõtte nii-öelda, et teaduse osakaal on ikkagi väga suur, et need inimesed, kes seal töötavad, ikkagi teevad teise käega ka teadust?

Niivõrd kuivõrd, et jah, küberneetikal on väga tugev teadusharu, meil on eraldi infoturbe instituut, mis on küberneetika sees, me saame Eesti riigilt institutsionaalset uurimistoetust, me oleme varveeritud teadus are, teadus-arendusasutus. Me saame Euroopa Liidult grante, meil on vist hetkel kas neli FB seitse projekti nii-öelda käimas erinevate Euroopa Liidu partneritega. Ma ütlen, et jah, ta on, ta on teadus-arendusasutus, aga see on ka tegelikult tema väga, väga suur tugevus, et... Et meil töötavad väga nutikad inimesed, me oleme natukene nii-öelda ees sellest, mida nagu tavaliselt turu peal tehakse ja ma näen tegelikult selleks kohutavat tugevust.

Aga kas, kas ma ütlen siis, just nagu küberi osa on peetud seda Eesti üheks selle Eesti e-dulu nii-öelda tugevuseks ja, ja selle, seda, mida nii-öelda muu maailmasid ostmas käib, et kuidas just nüüd küberneetika nii-öelda vaatenurgast see pilt paistab, et, et on siis jätkuvalt Eesti tugevus, oleme selles valdkonnas maailmas liidrid, on küberneetika selles maailmas liider või see on ikka pigem lokaalse tähtsusega?

Ma arvan, et rakendavuse poolest me oleme kindlasti maailmas liidrid, et me teeme selliseid asju, mida, mida teistes riikides ikka väga palju ei, ei tehta. Olgu selleks siis näiteks elektrooniline identiteet või, või internetihääletamine, et me oleme suutnud oma ühiskonnas need või oma ühiskonnad tegelikult väga hästi nende tehnoloogiatega ära katta. Et teistes riikides selliseid häid näiteid ei ole, võtame seesama internetihääletuse näite, Eesti on kindlasti nii-öelda turuliider selles valdkonnas, et kellelgil teisel sellist track recordit või ajalugu ette näidata ei ole, Mõned riigid kombivad selle ideega ja mõtlevad, et okei, et kui me teeme a la maakonna tasemel piloot, et siis on ka väga kõva sõna, meil on, eks ole, seitse üleriigilist valimist interneti teel tehtud. Nii et ma ütlen, et rakendamise poole pealt on meil, on meil meeletu edumaa, kas need tehnoloogiad ise täna viimane sõna on, kõige viimane sõna, Ei ole, aga, aga tegelikult kogu asja nii-öelda väärtus ongi selles, et nad on katsetatud, testitud, nad töötavad, meil on ette näidata juba täna korralik track record nendele asjadele.

Sa kasutad meie vormi päris jõuliselt, et kas, kes on kümneetikaomanikud, et seal on, kas on ka riigi osalus sees ja et tegelikult ju kogu see kõik see edu, millest me just tagasi räägime, on ju tegelikult ka samas Eesti riigi edu?

Jah, antud kontekstis ma mõtlesingi tegelikult ikkagi Eestit, Eesti ühiskonda kui sellist, kes on tegelikult tehnoloogia väga nii-öelda hõlpsasti omaks võtnud ja kes seda tegelikult väga jõudsalt kasutab. Kui rääkida küberneetika omanikest, siis küberneetikal, küberneetikal ei ole riigi osalust sees, ta kuulub sada protsenti Eesti residentidele, eraisikutele.

See on päris edukas, et Eestis vist on vähe ettevõtteid, kes riigiga nii tihedat koostööd teevad, et on muidugi riigi osalusega vist andmevara ja, ja veel mõned ettevõtted, kas te teete ka erasektorile suuremaid projekte?

Jah, teeme, me telekommunikatsiooni ettevõtetele mõningatele sellistele infrastruktuuri ettevõtetele ja nii edasi, et ma nimesid siin mine, nimetama ei hakka. Ja tegelikult hästi oluline teema küberneetikas on veel ka infoturbe ja infoturbeauditid, et me pidevalt teeme ettevõtetele infoturbeauditit, kes tulevad meie juurde, tahavad teada, et kuidas nende ettevõttes on infoturbe korraldatud, kas kõik on... Nii-öelda parimatele praktikatele vastavad ja nii edasi, siis meie käest seda nõu saame ja me kindlasti aitame partneril.

Ma tänan saada, meil on ikkagi rohkem nii-öelda ekspordis uunitlusega, et räägime ekspordist, et mainisid, et kolm kuni nelikümmend protsenti käibest tuleb väljastpoolt, Kuidas praegu nii-öelda kliendi leidmine ja müük Cybernetica jaoks käib, et ma saan aru, et kui on sada protsenti eestlastele kuuluv ettevõte, et siis ikkagi nii-öelda noh, välistuge või ütleme sellist, et oma meest Havannast teil praegu nagu ei ole?

Jah, tänane poliitika on olnud Cyberil see, et välisturgudele me lähme ikkagi koos kohaliku partneriga, et kui me oleme teinud siin suuremaid e-riigi installatsioone, teistes riikides, siis meil on alati kohapeal olnud partner, kes, kes siis võtab selle nii-öelda lõppkliendiga suhtlemise enda poole, meie tihtipeale pakume nii-öelda teise või kolmanda leveli support'i sinna ja noh, kindlasti oleme juures kõikide nende nõustamisprotsesside osas. Tänane meie ärimudel ei ole olnud selline jah, et me kuskile nii-öelda kolmandale või teisele turule oma kontori teeme. See ei ole välistatud, eks vaatame, mis tulevik toob.

Siiamaani Eesti IT-ettevõtete jaoks suur probleem on olnud see, et te ei suudeta oma lahendusi piisavalt tootestada, mistõttu nagu kohe tekib skaleeruvusega küsimus, et nagu sa mitmesse kohta müüd, ei jätku sul enam inimesi, kes siis suudaks kohapeal käia ja, ja nii-öelda implementeerida ja käima ja osta, et... Et küberneetika puhul tundub, et teil ikkagi on läinud, eriti just nende samade navigatsioonilahenduste ja meresidega, et on ikkagi õnnestunud nagu tootestamine, et et kommenteerid, ehk siis seda poolt pluss, et kuidas siis nii-öelda e-valimiste ja selle poolega on, et kas seal ei ole midagi tootestada üldse või ei anna? Jah, et

Mulle tundub esiteks seda, et kõik, mis puudutab riistvara, see on oluliselt lihtsam tootestada ja tarkvara, mis on seotud riistvaraga ja ja nagu sa väga tabavalt ütlesid, siis navigatsioonisüsteemid või raadiosidesüsteemid, Neid me oleme edukalt õnnestunud tootestada ja, ja tegelikult väga tugevalt üle maailma müüa. Mis puudutab nii-öelda puhtalt tarkvara või e-riigi lahenduste müüki, siis siin on tõesti seesama probleem, eks ole, et paljud asjad on, on tehtud nii-öelda rätseplahendusena Eesti riigile, Mingi hetk on see riigi nii-öelda vajadus täidetud olnud, aga tegelikult sealt nii-öelda edasi tooteni jõudmine on ikka väga, väga, väga pikk protsess ja, ja, ja nii lihtsalt see ei, ei juhtu, me oleme proovinud siin tolli infosüsteemidega vastavaid läbimurdeid saavutada, aga noh, päris, päris keeruline on see. Aga muidugi,

mida ta sul see tollisüsteem tavaliselt jääb? Äkki see, et seadusandlus on nii palju erinev või see, et teistes riikides ei ole neid baaskomponente, mis meil on, siis samad X-teed ja, ja, ja digialdkirid?

Tolli infosüsteem, noh, ma nii detailselt ei oska seda kommenteerida, et ma, ajalugu on küberneetikas natuke lühike olnud, aga jah, ilmselt on see ikkagi ütleme, kaks aspekti, esiteks on see, et kriitilistele infosüsteemidele otsitakse väga palju tegelikult ikkagi riikidest lokaalsed partnerid. Ja, ja sinul see nii-öelda poliitiline lobi ja, ja kogu see peab olema ikka väga, väga tugev, et, et seda müüki sinna teha. Ja teiseks tõesti, lokaalsed erisused, eks ole, täna, mis kindlasti meile nii-öelda positiivselt mängib, on kogu uue tolli AKI kehtima hakkamine, mis tähendab seda, et kõik Euroopa liikmesriigid, siis kakskümmend seitse tükki hakkavad, hakkavad sarnastel alustel tolliprotseduure tegema, mis tähendab seda, et tootestamine selles valdkonnas on oluliselt lihtsam. X-teega on, on, on veel keerulisem tegelikult, et see X-tee müügiprotsess on väga, väga, väga pikk ja, ja tegelikult algab väga sellisest noh, Väga varajases faasis üldse kliendi nii-öelda harimisest, et mis see nagu probleem on, mida lahendama minnakse. Ja, ja sellisel juhul noh, mingi tahes-tahtmata sa hakkad seal konkureerima Microsofti ja, ja selliste suuremate ettevõtetega, kellel on omad lahendused olemas. Aga nüüd, mis puudutab internetihääletamist, siis jah, eile me tegime vastava pressiteate ja ütlesime siis välja, et me. küberneetika koostöös Smartmaticuga, kes on siis täna maailma kõige suurem automatiseeritud hääletamislahenduste pakkuja, loovad Eestisse internetihääletamise kompetentsikeskuse ja selle kompetentsikeskuse eesmärgiks ongi siis välja töötada internetihääletamise toode, me usume, et, et, et see on võimalik. Et Eesti on maailmas parim koht, kus seda teha, kuna me, nagu ma alustasin, meil on seitse referentsi, seitse väga, väga tugevat referentsi, meil on väga head inimesed siin Eestis koha peal, nii et tingimused selleks on, on, on väga head, vaatame, mis maailmaturg teeb, eks ole, nagu ma alguses ütlesin, kombitakse väga palju sel teemal.

Aga läheme siit pausile ja, ja räägime sellest Smartmaticuga koostööst järgmises plokis.

Tere tagasi pausilt kuulama IT-äri saadet Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning saates on külas Oliver Väärtnõu, kes on AS Cybernetica juhatuse esimees. Teemaks on meil siiamaani siis olnud see, millega Cybernetica tegeleb ja jäime pooleli seal, kus on meil teada, et kaks erafirmat, AS Cybernetica ja Smartmatic loovad internetihääletamise kompetentsikeskuse.

Jah, Oliver, et ühelt poolt me teame, et e-valimisi sellisel moel, nagu seda Eesti kasutab, vist on veel kasutatud nüüd Norras ja, ja vist Šveits ka on, on paaris kantonis nagu, nagu proovinud seda ära, on ju. Ja nüüd tuleb teine ettevõte väljalt poolt Eestit, mille nimi on Smartmatic ja kes tegeleb automaathääletamisega, Ehk siis kuulaja jaoks kindlasti tekib kohe segadus, et, et, et mis nüüd siis toimub, on ju, et ühelt poolt nagu on ja teiselt poolt nagu ei ole ka, et, et äkki seletad kahe sõnaga lahti, et mis siis on automaathääletamise ja, ja meie nii-öelda klassikalise e-hääletamise vahene.

Noh, veel, veel peenemaks minna nende terminitega, et on e-hääletamine ja on i-hääletamine, et Eesti kontekstis me räägime i-hääletamiseks, mis on internetihääletamine või, ehk et hääletamine interneti teel. E-hääletamine on elektrooniline hääletamine ja, ja see on see, millega tegelikult nii-öelda Smartmatic tegeleb, neil on välja töötatud nii-öelda hääletamismasinad, kus siis inimesed, selle asemel, et kirjaga minna ja valima, valitakse nii-öelda hääletusaparaatide ehk et kogu see hääletamise protsess on automatiseeritud, aga see ei toimu interneti teel.

Ühesõnaga, sa lähed valimisjaoskonda, vajutad nuppe ja, ja, ja automaat korjab hääled ise kokku. Täpselt nii. Aga see on täpselt ju see asi, mille vastu võitlevad KitKatid ja, ja kõik muud sellised nii-öelda eksperdid väidetas, et see on maailma ebaturvalisem lahendus ja, ja nad on kõik rääkinud selle lahti omal ajal Ameerika Ühendriikidesse ja nii edasi, on ju.

Jah, Smart, Smartmaticul on, nagu nad ise ütlevad, et me oleme maailmas viinud läbi, ma ei tea, kas seal mingi viiskümmend hääletust, eks ole, ja, ja väga, väga paljudes riikides on meil, meid rünnatud. Sellepärast, et hääletamised on sellised, et noh, Nende kõige värvikam näide, ma ei tea, kas ma tohin seda siin raadios öelda, oli see, et Mehhikos tuldi juurde ja öelge, et nii mina tahan anda kaks miljonit häält korraga. Oodake, et kuidas ma nüüd selle aparaadi, aparaadiks seda teha ei saa? Et neid pidevalt, pidevalt rünnatakse, aga millegipärast on ikkagi niimoodi, et Jimmy Carteri demokraatia instituut toetab neid, UN Development Agency toetab neid ja nii edasi ja nende tarkvarakooge on auditeeritud nii ja naapidi, et tegelikult Nii-öelda ühtegi security breach'i nende süsteemi puhul leitud ei ole.

Okei, aga ma ütlengi, Eesti enda e-hääletamist me peame nagu võrreldes masinatega ikkagi oluliselt veel nagu turvalisemaks, et mida see koostöö nüüd ikkagi siis tähendab, et mida see tähendab, et tekib kompetentsikeskus Eestis, Eestil, Eestisse?

Koostöö tähendab seda, et, et küberneetika instituut, või vabandust, küberneetika aktsiaselts annab oma parimad inimesed sellesse kompetentsikeskusesse, kus arendatakse välja siis viimaseid tehnoloogiaid, silmas pidades internetihääletuse nii-öelda... lahendus või toode ja, ja Smartmatic siis oma väga suure rahvusvahelise võrgustikuga, müügivõrgustikuga, esindusvõrgustikuga hakkab seda internetihääletust pakkuma erinevatele riikidele.

Aga noh, meie e-hääletuse aluseks on ikkagi noh, korralik digitaalne identiteet, ehk siis alates ID-kaardist, eks ju, et paljudes riikides seda jätkuvalt ei ole, et noh, kas või Inglismaal või ütleme UK-s ei saaks nagu, nagu nii-öelda e-hääletust läbi viia või on siin olemas mingi uued lahendused juba?

Tegelikult ei ole ja see on üks suurimaid kitsaskohti selle, selle nii-öelda lahenduse levitamisel, et kui teistes riikides on seda kasutatud, seda tehnoloogiat või mängitakse selle kasutamisel, siis tõesti nii-öelda võetakse mingi valijate segment täna, noh, näiteks overseas või tähendab, välismaal elavad inimesed, eks ole, nendele saadetakse a la PIN-id ja nii edasi kodu, et tegelikult täna see Nii-öelda see diskussioon maailmas liigub sellele, selle poole. Et sellist head riiki nagu Eesti, kus kõigil või enamustel inimestel on ID-kaart, on ikka väga, väga raske leida.

No ilmselt vist ei olegi olemas niisugust või, või aga noh, see selleks, et kuhu üldse on niisugust lihtsam sellist hääletussüsteemi müüa, et Eesti ettevõtjad on harjunud, et noh, meil on Euroopa Liit, seadused on sarnased, et siin on kõige mõnusam, aga kas on, et kas Euroopa Liidu sisene niisugune riikidevaheline konkurents, võib-olla ma tean, et te olete vist müünud midagi Aserbaidžaani, et, et just, just väljaspool Euroopa Liitu riikidesse võib see müük lihtsam olla, kas on nii?

No kui me täna vaatame seda internetihääletust rahvusvahelise turuna, siis ma võin öelda, et noh, kes, kus tegutseb, nagu Taavi ütles, Šveits ja Norra, norrakad kuluaarides on öelnud, et nemad vist ei jätka internetihääletamisega, et nende jaoks oli see ühe hääle hind liiga kallis, et see oli liiga vara. selle asjaga, Austraalias on tugev huvi ja Austraalias mingisugused maakonnad täna on juba nii-öelda hanked välja kuulutanud ja ja tahavad interneti hääletamisega edasi minna, Kanada USA-s regioonid, Soomes oli request for information väljas, Soome kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal ilmselt teeb interneti hääletamise. Nii et ei, siin ei saa öelda, et on Euroopa versus muu maailm, et need Need nii-öelda algatused on väga sporiaadilised. Ja tegelikult mu, mis mi, mis minule tundub, esmaste kontaktide puhul Smartmaticuga, Ladina-Ameerika on kindlasti regioon, mida ei tasuks alahinnata, seal otsitakse selliseid nii-öelda innovaatilisi lahendusi hääletamise läbiviimiseks, et... Nii palju kui mina tean, siis kõige automatiseeritud hääletamissüsteemidest kõige komplitseeritumad ongi seal Mehhikos, Venezuelas ja nii edasi ja need on need riigid, kes kindlasti selles suunas vaatavad, Okeaania riigid, kus enamus inimesed elavad tegelikult nii-öelda oma saarelt eemal, otsivad selliseid lahendusi.

Jaa, aga nüüd seal samas Lõuna-Aamerika riikides on kohe, nagu sa just enne kirjeldasid, väga tõsine soov valimispettuse noh, korraldamiseks või läbiviimiseks, et see saab tõesti olema nagu tõeline väljakutse.

Ma, ma arvan, et valimispettuse soov on vastavatel isikutel igas riigis.

Jaa, ei.

Jaa, absoluutselt.

Aga kas Smartmaticu laadne koostöö on küberi jaoks esimene selline nii-öelda suurem läbimure, et kas te mõtlete ka muudate oma, oma toodete juures sellist koostöömudeli jätkamist, et ma ei tea näiteks oma teine navigatsiooniseadmed või, või mereside, et kas siin samamoodi oleks mõtteks äkki leida hoopis endale tugev rahvusvahelise võrgustikuga väline partner ja, ja, ja muutu tagi nii-öelda kompetentsikeskuseks ja ja, ja, ja ütleme siis nii-öelda ajutrustiks selle, selle nii-öelda nagu suure, suurettevõtte juures?

Väga hea küsimus, ma ütlen niimoodi, et vaatame, kuidas see koostöös Smartmaticaga sujub, et Võib-olla internetihääletamises on see kompetentsikeskuse vorm, navigatsioonisüsteemides mulle täna tundub, et pigem ikkagi olla ise nii-öelda see tootepakkuja, sõlmida nii-öelda kohalikel turgudel hankijatega kahepoolseid lepinguid on parem vorm. Mis tulevik toob, ma ausalt öeldes ei, ei oska kommenteerida, aga jah, tugevus on teadus ja teadusest tuleb neid ideid välja spinnida, et milline see vorm on, kas ise teha seda, Läbi joint ventureite, võib-olla üldse läbi start-upide, seda tuleb vaadata case by case, et ma ei, ma arvan, et universaalset mudelit siin ei ole mõtet välja töötada.

Aga mis sa arvad, kas järgmistel valimistel on meil juba vastavad automaadid valimisjaoskondades?

Ei ole, kindlasti ei ole, meil on järgmised valimised kahe tuhande viieteistkümnenda aasta aprillikuus, selleks peaks olema täna juba a la riigieelarvestrateegias vastav raha ette nähtud, et, et kindlasti mitte.

No ütleme ausalt, see ole niisugune tagasiminek ka, et selle... Seda

saab ilmselt Vabariigi Valitsuskomisjon paremini kommenteerida, et millised on nende nii-öelda mõtted tulevikus tehnoloogiate rakendamise osas.

Aga kas Cybernetica on ikkagi selliste mõtete peale ka mõelnud, et noh, et, et Ükski asi ei ole kunagi nagu, nagu kuidas ma ütlen, sada protsenti murdmatu, ikkagi on mingi null koma null, null, null, null üks protsent võimalust, et kuskilt ei, mingi, mingi, mingi, mingi, mingi, mingi, mingi, mingi, mingi, mingi, mingi küberneetika üldse sellist temaatikat nagu näeb või, või sellist nagu ühiskonna usaldust nagu näeb, et, et kas seesama printsiip, mida me siin Eestis arvame praegu, et, et Kuna ühiskond on nagu IT-kasusid kogenud, et siis kui tehnoloogia nii-öelda läheb katki, et siis sellest hoolimata jääb see nii-öelda, tahetakse seda mugavust edasi kasutada, vaid lihtsalt et teha, teha, tehke tehnoloogia korda või on siin Cybernetical mingi oma mingi selge või teistsugune arvamus.

Ma arvan, et siin on kaks hästi olulist asja, esiteks on see, et selleks, et tehnoloogia katki ei lähe, tuleb pidevalt nagu investeerida sellesse tehnoloogiasse. Ja just sellesse nii-öelda tead, teadmuskompetentsi või teadlaste kompetentsi, eks ole, et sa saad alati aru sellest, et mis, mis selles krüptomaailmas toimub, millised on usaldusväärsed argo, algoritmid, mis on Crackitud, mis ei ole ja tegelikult tuleb seda nii-öelda tarkvara, mis on arendatud, Pidevalt nii-öelda uuendada, teha sellele update ja nii edasi. Et kui me räägime siin rahvusvahelisest kompetentsikeskusest, see on kindlasti üks asi, mis nagu muutub, on see, et kui me suudame rohkem tekitada kliente oma internetihääletuse süsteemile, me suudame rohkem sellesse tootearendusse investeerida. rohkem inimesi sellega tegelema panna ja nii edasi, et see on kindlasti positiivne ja mis siis juht, mis, mis siis saab, kui selline asi juhtub, no. Kindlasti ei ole mõtet nagu öelda seda sellisel juhul nii-öelda tagasi lükata, siis tulebki seda fakti aktsepteerida, Vabariigi Valimiskomisjonil on kindlasti selleks, selliseks puhuks eraldi protseduurid ette nähtud, mil, kuidas siis käituma peab ja nii edasi, eks siis ühiskond otsustab tulevikus, kas ta usaldab seda tehnoloogiat, kas sellega minnakse edasi või mitte, et see on niisugune poolpoliitiline otsus. Aga, aga mulle tundub, et täna selle pika aja jooksul, mida me, mida me teinud oleme, et, et, et tulevik on positiivne ja me suudame olla need paar sammu ees sellest rääkitavusest.

No viimased valimise tulemused kolmkümmend üks protsenti näitab, et ühiskond ikkagi usaldab ja, ja oluline veel siin see, et ikkagi täna on ju ka strateegiliselt riigitasandil ära otsustatud, et et nii valimised kui X-tee kui ka meie nii-öelda ID-kaariga seotud tarkvarade arendamine on selge prioriteet ja isegi rahastused on määratletud, nii et, et see jääb kindlasti läheb veel paremaks, kui ta praegu on.

Kas te teete seal ASCüberneetikas ka mitte ainult tehnoloogilist innovatsiooni, vaid mõtlete ka ette, kuhu demokraatia areneb, ehk siis poliitikateadust? Sest teie tehnoloogia ju teenindab demokraatiat läbi valimiste, et kas te olete mõelnud, et kuidas teie, ma ei tea, liquid demokraši tingimustes oleks teie tarkvaral mingisugused paremad võimalused või, või mingit niisugust äärmuslikku töid ka teete?

Noh, meil on näiteks üks ETAg, Eesti teadusagentuuri grant, kus me tegelikult uurimegi internetihääletuse mõju ühiskonnale. Ja, ja selle raames plaanime teha ka ühe konverentsi siin järgmisel aastal, kui see kolmene valimiste tsükkel läbi saab, et jah, me teeme sellist nii-öelda mõttetööd, sotsiaalteaduslikku mõttetööd, aga seda me teeme koostöös ülikooliga, Tartu Ülikooliga, et, et küberneetika... aktsiaselts ikkagi fokusseerib rohkem nagu infoturbele, reaalteadustele ja kõik, mis puudutab nii-öelda sotsiaalteaduse, sotsiaalteaduste tulevikku, siis see jääb natuke meie fookusalast välja, aga me hoiame seda kindlasti kilbil. Et Smartmaticul on, on, on täpselt samasugused plaanid. tuleme siin mõne initsiatiiviga paari-kolme kuu pärast välja, et kus me tahame vaadata natuke laiemalt internetihääletamist kui ainult Eesti kontekstis vaid maailmas, et mida ta muudab ja nii edasi, et on, on kindlasti meil nagu üks, üks asi, aga ta ei ole meil fookuses.

Selge, lähme selle mõttega väikesele pausile ja jätkame natukese aja pärast. Jätkame IT-ärisaatega Restart, mina olen Henrik Aavik ja teine saatejuht on Taavi Kotka ning tänaseks saate teemaks on meil aktsiaselts Cybernetica ja meil on külas juhatuse esimees Oliver Väärtnõu. Meie saade on ka podcastis leitav, raadio1.ee kodulehel ja lähme siit saatega.

Eelmises plokis rääkisime Cybernetica ühisest teabe-arenduskeskusest Smartmaticuga, aga tuleks tagasi üldse nagu nendesamade nii-öelda riigi lahenduste müümiste juurde, et neljapäeval avati uus Eesti e-riigi Showroom, vana nimega demokeskkus, uue nimega Showroom, et palju sellistest asjadest üldse Cybernetical kasu on, et täna ma tean, et noh, kas või X-tee müümisel noh, ma arvan, et see on päris raske, et, et, et ühe käega nagu võiks ju ettevõtted seda müüa ja pärski müüma, on ju, riik ei pärsk tegelema häriga, on ju, samas teistpidi riik annab selle tasuta, noh, a la näiteks siin Soome näide või Palestiina näide, on ju, mis sellegi, noh. vähendab teil nagu, nagu müügivõimalusi või tekitab sellist nagu imelikku noh, konkurentsi segamist, et et üldse see riigi roll ja riigi tähtsus, et on tal, on ma siis abi või ei ole temast abi nagu, nagu selleks, et, et, et neid lahendusi müüa väljapalistid.

Noh, väga, väga lai küsimus, väga mitu tahku, et alguses demotsenter, sinu küsimuse esimene tahk, et või showroom, vabandust, jah, nüüd on ta showroom. Kindlasti väga, väga hea first point of contact, kus tutvustada kogu AI-i kontseptsiooni, seda, mida Eestis tehtud on. Väga hea koht, kus näidata Nii-öelda kus demoda meie uusimaid lahendusi, me küberneetika poole pealt osaleme selles showroomis, paneme sinna enda nii-öelda tehnoloogiate näidiseid välja, kas või või seesama mereraadioside, kindlasti oluline ja, ja tegelikult me oleme sealt läbi, läbi selle showroomi või läbi siis demokeskuse vanasti väga palju delegatsiooni endale nii-öelda külla saanud. Aga kindel on ka see, et noh, sealt keegi otseselt ei osta, et, et kui, kui e-riiki nagu müüa, siis see protsess on, on väga-väga pikk. Mis puudutab riigi ja erasektori seoseid, et ma olen isiklikult nagu veendumuse selles, et. Riik äriga tegelema ei peaks, et riik peaks toetama, toetama äri, riik peaks olema nendele edukatele ettevõtetele, kes on suutnud midagi riigile nii-öelda edukalt ja efektiivselt tarnida, nii-öelda hea referentspoint, toetama nende nii-öelda eksporditegevust, aga otseselt... otseselt nii-öelda ise mitte ettevõtetega konkureerima. Kindlasti see teema nii lihtne ei ole, eks ole, seal tekivad intellektuaalomandi teema küsimused ja nii edasi ja nii edasi. Kui nüüd riik midagi ise teeb, sinu viited Palestiinale, Soomele ja nii edasi ja nii edasi, siis meie huvi oleks see, et... Et need reeglid oleksid võimalikult selged, et me saaksime aru, kus need piirid lähevad, et mida riik teeb, mis alustel, ja, ja, ja, ja milline on see osa siis, kus nii-öelda erasektor või siis Cybernetica aktsiaselts või jumal teab, kes Nortal tegutseb, et sellisel juhul on mängureeglid selged, meie ei lähe riigiga konkureerima ja riik meiega.

No üldjuhul ega riik ei tahagi raha teenida, et riigi point ongi see, et kui ta Soomele tasuta annab, siis tal on noh, eel, eesmärk see, et saaks nagu hea partnerluse suhteid teha seda Soomega või kui ta Palestiinal annab, siis on see nii-öelda riigiabi, mida me kõik peame tegema ja kõik panema riigid, eks, et, et see küsimus pigem sealt tuleb, aga, aga just see, et ikkagi nüüd seesama, see Selles mõttes kasu, et ma noh, tulin just Singapurist, Singapuri valitsus ikkagi väga noh, aktiivselt toetab oma, oma IT-ettevõtete eksporti, kes käib ise toetamas neid Omaanis, Kataris, et seletamas, miks just peaks ostma Singapuri ettevõtte käest ühte või teist nagu teenust. Et sedalaadi tegevuse, et, et kui just täna on see, et ütleme, küberneetika muu, müüb mulle muule riigile, et kas tunnetab vahepeal puudust sellest, et ei ole nagu sellist, kuidas ma ütlen, mingit täiendavat tuge selja taga, kes saaks öelda, et näed, et, et, et see on tõesti hea ettevõtt, aga kui midagi halvasti peaks minema, et siis selle nii-öelda laiability või, või, või selle, selle, selline täiendava garantii annab siin nagu, nagu nii-öelda Eesti riik.

Ma noh, riik, riik sellist garantiid anda ei saa ilmselt, et, et kui, kui nüüd see ettevõte, kes tarnib, sellega hakkama ei saa, riik on ikkagi soovitaja, esimene referentskoht ja, ja, ja tegelikult see referents maksab. väga, väga palju sellises rahvusvahelises tehnoloogiaäris. Meile, meile väga meeldib, et, et Eesti riik hästi palju promob sellest, et me oleme e-riik, millised on meie e-lahendused, sellest on Cybernetical ja tegelikult üldises foonis väga, väga palju kasu. Ja, ja kuna me oleme... väga palju see selliste missioonikriitiliste asjade taga ka, siis meil on sellest veel rohkem kasu ilmselt kui, kui mõnedele teistele ettevõtetele. Minul isiklikult ei ole küll olnud nii-öelda probleeme riigi toe saamisega, et, et tegelikult see koostöö riigi ja erasektori vahel nii-öelda referentside osas töötab väga hästi. Töötab nii ütleme, keskvalitsuse tasemel või MKM-i tasemel, kes nii-öelda koordineerib seda vald, seda kogu IKT arenguvaldkonda, kui ka tegelikult nende konkreetsete ametiasutuste tasemel, et, et üldiselt inimesed on nagu, nagu väga mõistvad ja, ja, ja, ja toetavad meid, kui meil on abi vaja mingisuguse müügi tegemisel või teisega riigi suhtlemisel.

Läbi mitmete saadete me oleme siin kuulnud, et kõige suurem takistus meie teenuste väljamüügil on see, et teistes riikides ei ole ID-kaarte. Aga nüüd küsimus on see, et no miks ei ole, et ID-kaarte ju ka annavad välja eraettevõtted, see on ju ka samasugune müük, samasugused referentsid, saab Eestist kaasa tohutud edulood, et ma kujutan ette, aga teised riigid sooviksid, et neil oleks mingisugune ülevaade oma kodanikest ja et kodanikel oleks võimalik neid e-teenuseid tarbida, et et mille taga see on, et ei suudeta seda müüki, seda müüki läbi viia?

Siin sellele küsimusele vintsik mina

vastata.

Ei, selles mõttes nagu ju suurriikides põhiprobleem ongi see, et riik ei taha ülevaadet oma kodanikest, ehk siis noh, tihti defineeritud ka big brother'i või, või, või, või, või sellelaadsete terminitega, ehk siis mõte selles, et nii-öelda inimesi ei nummerdata, ei anta neile digitaalset identiteeti, Ja just selleks, et vältida seda, et, et, et noh, tekiks nii-öelda väga selge ülevaade inimese toimimisest, toimetamisest, temaga seotud nagu varast ja nii edasi, et, et pigem jäetakse selliseks hajus, hägus arhitektuuriks, ehk siis jah, pigem hägus arhitektuuriks, et sul ei olegi võimalik nagu ühe isiku kohta võtta oma teraprofiili välja nagu, et see on väga keeruline.

Seal lähevad sinu meelest nõude infot lahku natuke, aga hea

küll. No jah, selles mõttes, et üks asi, mida sul Luure Keskagentuur suudub teha on ju, aga teine asi on ikkagi see, et, et kas ma võtan nagu noh, täna sa paned, Ervin oli proje, programmi käima Eesti.ee juures ja, ja vaatad, mismoodi nagu noh, mõne sekundi jooksul võetakse erinevatest registritest sinu kohta suhteliselt adekvaatne täispilt, mis autod sul on, mis majad sul on, mis su ühikooli eksamite tulemused on ja nii edasi, on ju, et Et noh, sellist pilti ikkagi nagu, nagu muu maailm kardab, ma ei tea, miks nad kardavad, aga nad kardavad seda ja see on ka see üks põhjuseid, miks ei ole seda digitaalset identiteeti nii, nii nagu aktiivselt välja antud.

See on kindlasti üks teema ja teine teema on ka tegelikult, tehnoloogiline, et paljud riigid, suurriigid on öelnud, et see PKI infrastruktuur ehk siis public infrastructure ei ole nii-öelda väga lihtsasti skaleeritav, et, et ta on niisugune optimaalne paari miljoni inimesega nii-öelda lähteülesande lahendamiseks, aga kui sul on ikkagi Saksamaa suurune riik, et siis kõik nende sertifikaatide... manageerimine ja selle infrastruktuuri manageerimine on, on väga, väga keeruline, et kui vaadata nagu laiemalt seda pilti, mis täna nii-öelda diskussioon sellise infoühiskonna üle toimub, ütlevadki see, et there is one holy grail in the internet society and that is identity. Vabandust, et ma siin inglise keelt räägin ja, ja paljud suurfirmad, Microsoft, ka tegelikult seesama Smartmatic, investeerivad väga suuri summasid selleks, et saada aru, et milline on identiteet tuleviku internetis. Mi, millest ta koosneb, et ta ei ole ilmselt PKI põhine, ta ei ole üks tsentraalne identiteet, nagu ta on Eestis. vaid et ta on hajutatud, födereeritud identiteet, aga milline see tehnoloogia seal all on, see on väga, see on miljoni dollari küsimus.

Nüüd Taavi, võib-olla meie ID-kaart ei kannagi sinu kümmet miljonit residenti

välja. Küll ta kannab.

Selle,

selle küsimust meil see süsteem paika pandud ja jookseb, et meil on jah, pigem see probleem, et kas me jah, Ja ongi, et puhtfüüsiliselt suudame neid välja anda nii palju, et, et need numbrid nagu kokku jookseksid, aga aga selles mõttes on sul õigus, et ega, ega muud riigid on ka liikumas, noh, britid, kes teavad, et nemad kunagi, nad on välja öelnud, nemad, neil mitte kunagi ei saa olema riiklikku ID-kaarti, aga teistpidi nad saavad aru sellest digitaalsetähtsusest, mis tähendabki seda, et nad oma riigi IT-s defineerivad ära standardi, et noh, kui inimene on autenditud sellele, sellisel moel, sellistel protsessilist läbinuna, vastab ta sellistele TAS standarditele, et siis nad aktsepteerivad seda isiku identiteeti ja las nad oma süsteemidesse sisse, on ju. Üks tuli läbi pangalingi, kas ta tuli nüüd läbi mingi spetsiaalse ettevõtte, kes sellist teenust pakub, on ju, see on juba turunõu küsimus, eks, aga nad lihtsalt defineerivad ära, et noh, et, et a la, et... Et kui selline protsess on toimunud, siis nad nagu ütlevad, et jah, et nõus, et, et, et võib tulla meie süsteemi sisse, hoolime, et sellest neil ID2 ei ole, eks, et, et see on siis teine alternatiiv, kuhu maailmas, maailma liikumas

on. Ja on võimalik ka see, et UK hakkab aktsepteerima näiteks Eesti identiteeti ja laskma meid uksest sisse?

See on suht tõenäoline, seda eest hoolitseb Euroopa Liit, et, et me vastastikku peame seda tunnustama, aga siin hästi oluline moment ongi see, et täna Euroopa Liit on, on seda latti seadmas Eesti mõttes liiga madalale, et oht on, et me peame hakkama näiteks tunnustama teistest riikidest tulevaid päringuid, kusjuures me ise teame, et nad tegelikult ei ole turvaliselt nagu, nagu tenditud, eks, et, et, et see on see oht ja seda täna nagu Eesti ametniku Brüsselis on nagu suure hinnaga kaitsmas, et jumala eest jälle, Eesti ei peaks ennast nii-öelda downgrade'ima või, või tegema nagu oma süsteemi siis nagu ebaturulisemaks, et, et see on suur teema. Aga tulles tagasi Cybernetica juurde ikkagi, et saade korra lõppemas ka, et ikkagi räägime korra veel sellest, et kui sa nüüd vaatad, no sa oled olnud nüüd neli kuud Cybernetica juhatuse esimees, et sa vaatad seda ettevõtet, vaatad tema tugevusi, vaatad tema toote portfelli, siis mis nagu esimene tunne on, et, et kas pigem samamoodi edasi või, või on olemas ka siin ütleme? suuremaid, globaalsemaid maailmavallutuslikke noh, plaane, et teil on portfellis väga palju häid tooteid, noh, Sharemind ja, ja nii edasi, on ju, et, et, et et noh, mis nagu mulje on, et kuhu kübernegu teel on?

Väike täpsustus, kaks kuud osakonna juhataja ja sealt edasi kaks kuud juhatuse esimees. Jaa, tunne on väga tugev ja väga põnev on tegelikult, pote, potentsiaal on väga suur, et kuidas mina ettevõtte arengut edasi näen või noh, kuidas ma teda suunata tahan, ongi ikkagi pigem see, et, et defineerida konkreetsed valdkonnad ja nendes valdkondades. Nii-öelda minna süvitsi ja rohkem tegeleda tootearendusega. Kindlasti meil on täna juba väga palju selliseid ideid, mida me tahaks arendada, aga praegu põhiaur peaks minema nende nii-öelda valdkonda defineerimisele, konkreetsete nii-öelda äriplaanide tekitamisele nende toodetele, mis meil, mis meil maja sees on. Ja kindlasti rahvusvaheliselt, eks ole, et kui võtta seesama Sharemind'i aplikatsioon, siis Eesti ei ole sellele mitte mingisugune turg, et see asi peab minema rahvusvaheliseks, globaalseks, kuidas me seda teeme, kas see on läbi partnerluse, läbi enesearendamise, läbi, tähendab, läbi isearendamise või läbi riskikapitali kaasamise, need on teemad, mis mis minu jaoks on väga põnevad ja millega ma nüüd lähiaegadel tegelema hakkan.

Aga see oli meie selle nädalane... Saade Restart, aitäh külalisele stuudiosse tulemast ja see oli meie selle hooaja viimane saade, et kuulake meid taas siis septembrikuus, kui on kõik, kõik kuus.