AI_pealkiri: Tiit Paananen Arengufondist nutikast spetsialiseerumisest ja Eesti idufirmade toetamisest

Tere

Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka Andrei Korobeinik ja meie saadet toetab Arengufond. Tänase saate teemaks on Entrepreneur in Residents ehk resideeruv ettevõtja ja me ei räägi täna kõige kuulsamast endisest Skype'i juhist resideeruvast ettevõtjast Ameerikas, vaid me räägime kohe järgmisest kuulsast Skype'i te, endisest tegevjuhist, Tiit Paananenist, kes resideerub ja istub Eestis Arengufondis.

Ja teie poolest, kui tavaliselt saadab Arengufond meile raha, siis nüüd on kohale tulnud ka Tiit Paananen ja see on üsna uus mõiste Eestis, et kas sa oled siis esimene selline ettevõtja, kes nüüd korraks ka riigisektorisse niimoodi, nii-öelda puhkuseks tulnud?

Noh, puhkuseks on seda palju nimetada ja ega ei ole ma esimene, et tegelikult Eesti ja viimase paari aasta jooksul päris mitu erasektorist, riigisektorisse tulnud inimest näinud, võtame siin Taavi Kotka, Aivo Tamsoni, siis Erki Raasuke ja, ja, ja nad on ju teatud määral kõik täidnud mingit missiooni ja, ja veel siis täidavad, nii et aga, aga resideeriva ettevõtte arengufondis On jah, ütleme, suht sümptomaatiline, et kõik Skype'i endised tegevjuhid sellesse rolli lähevad, aga aga väga sellises laias laastus võib öelda, et see roll, kus sa pead nagu aru saama, mida sa järgmiseks tahad teha.

Kas see on sinu jaoks pigem selline sabbatical moodi asi või, või sa suhtud sellesse kui noh, nii-öelda päris töökohale, et üheksast viieni oled ikka kontoris?

Sabaatikalt ei ole, aga samas ei ole ka üheksast viieni kontor, et me tegime arengufondiga selle kokkuleppe, et, et ma olen justkui nii-öelda poole kohaga ja, ja see ongi hea võimalus, nagu jagada aega oma nagu arengufondis tehtava töö vahel, pluss siis kõik muud initsiatiivid või kaasalöömised, mis mul nagu väljaspool arengufondi on. Et siis on hea lihtne seda joont sinna vahele tõmmata, kui on nagu fifty-fifty. Nii-öelda.

Kas sul on konkreetne tähtaeg, millal sa pead sealt mõnusast kontrist lahkuma või see on selline nii-öelda on-going protsess, et...

Jah, et ma andsin oma pühendumuse nagu kuueks kuni üheksaks kuuks, et see on see ajaperiood, kus saab nagu üht-teist tehtud ka, Teisalt noh, sõltub olu, asjaoludest ka, et mis, mis kuu ja üheksa kuni üheksa kuu pärast siis juhtuma hakkab, et et siis on, siis on võimalik edasiliikute töölepingu tähtajatult sõlmitud.

Aga mis on sinu töökohustus siis nii-öelda, et kas sa oled seal investeerimise poole pealt või see arengufond, mis uurib, kuidas Eesti elus? Praegu

on peamine fookus jah, ütleme, nutika spetsialiseerumise programmi struktureerimisel. Ehk siis järgmisel eelarveperioodil on Eestil nutika spetsialiseerumise raames vaja viie meetme vahel ära jagada sada viiskümmend miljonit viie-kuue aasta jooksul siis, ja need on siis meetmed nagu nõudlus-poole poliitikad, erialastipendiumid, teadus-arenduskeskuste meede ja klastrite meede, Ja siis see, kuidas need meetmed järgmiseks versioonis, perioodiks disainitakse, siis seda tööd praegu väga palavikuliselt Arengufondis ka tehakse. Natuke olen ka kaasa olnud nagu Startup Estonia initsiatiiviga, mis nüüd Arengufond võttis vedada ja, ja investeeringute poolele pole üldse jõudnud nina pista, kuigi, kuigi paar soovituskirja on ka saadetud nendele ettevõtetele, keda Arengufond oma portfellis omab, et et, et nendel ettevõtetel läheks paremini ja, ja saaks nagu kaasa aidata nende edule.

Aga kas sa plaanid minna sinna investeeringute poolele, et neid rohkem coach'ida või nõustada?

Sõltub vajadusest, et selles mõttes on põletikuline tegevus käib nii-öelda praegu nutikas spetsialiseerumise valdkonnas, et see oleks nagu hästi struktureeritud, et see, need meetmed oleks nagu ettevõtlussektorile ka vastu võetud.

Aga me ei ole kunagi sellest ettevõtlussektori osast rääkinud, et äkki siis räägiks ka nüüd lähemalt lahti selle nutikama spetsialiseerumise teema?

Jah, et põhimõtteliselt on Euroopas otsustatud. õppida oma vigadest teatud mõttes ja ol, seada fookus paremini nende erinevate regioonide vahelise nii-öelda konkurentsi ja, ja majanduskeskkonna arendamisel, et Euroopas on siis ütleme, noh, Soomes on näiteks kuus regiooni, siis Eesti tegelikult on üks regioon, kes on valinud siis endale nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad, milledeks on siis IKT ja IKT kasutamine teistes tööstusharudes, Siis on biomeditsiin ja tervishoiuteenused ja nende arendamine ja siis on nii-öelda keerulise nimega ressursside väärindamine, mille all on põhimõtteliselt põlevkivi, siis ta, nutt, teadmistepõhine ehitus ja paar muud valdkonda veel, et kus siis üritatakse nagu keskkonnateadlikult uu, uu, ressursse kasutada.

Aga kas selle valdkonna vahel jagatakse see raha kuidagi võrdsetel alustel või, või sina esindad ja vaatad, et seda jõuaks rohkem start-upidesse või on juba ette teada, et üheksakümmend protsenti läheb põlevkivisse ja ülejäänud siis vaadatakse, kuidas jagatakse?

No õnneks ei lähe üheksakümmend protsenti põlevkivisse, et Et see balanss ja see nende meetmete vaheline suht, need, nende meetmete vahelised suhted ja, ja, ja need tegevused need meetmete raames, see ongi see, mille kallal me nagu kõvasti praegu tööd teeme, et laias laastus on need suhted enam-vähem paigas, aga see, kuidas siis ja mis, mis tegevuste kaudu need vahendid tuuakse nagu majandusse ja ettevõtluse arendamisse. Siis see on nagu praegu see, mille kallal töö käib. Peamine nutika spetsialiseerumise eesmärk on siiski nagu lisandväärtuse kasv, ehk siis meie nagu, kui me alati vaatame, mida siis peaks tegema, siis me üritame seada oma fookust selliselt, et seal oleks näha nagu teatud kommertsialiseerimise ja, ja selline, ütleme, ettevõtja kaasamise protsess, et kui me midagi hindame, siis me alati vaatame selle lisandväärtuse kasvuperspektiivist ja Eesti puhul on eelkõige tähtis see, et meie ettevõtted ja ettevõtlussektor liiguks nagu väärtusahelas ülespoole, et ei, et minna, mindaks ära rohkem teenustelt, rohkem toodetele ja teiselt poolt siis ei tehta nagu allanget, vaid tehakse ise müügitegevust.

Aga ma mäletan, Skype'i ajal sa olid üsna aktiivne just poliitika kujundamisel, et ma, ma ei tea, kas just see sai saatuslikuks, et sinu tööleping seal lõppes, aga, aga kas arengufondis on sul selles osas nagu võimalusi ka või, või küsimus on puhtalt selles, et kuhu, mis summa läheb ja, ja siis nagu teaks selliseid ettepanekuid, mida sektor võib ise nagu täita?

No Arengufondis on praegu niimoodi, et need meetmed on kahe ministeeriumi halduse ajas laias laastus, ehk siis MKM ja ehk siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Haridusministeerium ja nüüd See, see kuidas ja, ja milliseid tegevusi tehakse, siis nende meetmete kujundamine ongi see töö, et mis, mis on need nagu hindamistingimused, mis on need jälgimises teostatavad tegevused ja mis on siis perioodi lõpus nagu selline tagasiside, et, et kui hästi on läinud, et siis need, need, nende tingimuste kujundamine peaks, sinna peaks sisse tooma selle ettevõtlussektoris selle reaalse probleemi, mida need siis lahendavad. Me olemegi tegelikult väga fokusseeritult segmenteerinud nagu erinevaid ettevõtjaid, ütleme alates mehest ideega, eks, kes vajab hoopis teistsugust meetmete paketti, või siis väikefirma, kes tegelikult on oma teenuse müügis, projekti müügis, konsultatsiooni müügis nagu kinni, ja ei, ei suuda toodetele liikuda, või siis juba suurettevõte, kes tegelikult tahaks midagi muud teha, aga nad saavad aru, et nad oma ettevõtte raames seda selliselt teha ei saa, et nad võib-olla peaksid tegema mingi spin-offi, kes muutub justkui siis selliseks väikseks tiimiks, kes suudab eri rütmis oma toodet arendada ja võib-olla kasutada meetmeid, mis muu suurele ettevõttele sellisel kujul ei olekski kättesaadavad.

Aga kas me räägime puhtalt nagu rahastamisest või seal on ka mingid struktuursed ettepanekud, kuidas majandust ümber korraldada?

On, on mõlemad, mis puudutab seda struktuurset mudelit, siis noh, kui me võtame näiteks inkubaatoritena, Siis võib öelda küll, et inkubaator on enam-vähem midagi sellist, et sa saad kiire internetiühendusega, head kontoriruumid ja, ja seal toimub teatud võrgustumisüritusi ja, ja sa oled justkui sellises nagu öelda loovas keskkonnas. Aga sellega tihti ka piirdub, et noh, inkubaatorid näiteks, arengufondi inimesed käisid Iisraelis, kus see inkubaator iseenesest hoopis tähendab midagi muud, et seal on palju tootearendust seal sees, seal on palju sellist coach'imist ja mentorshipi, suunatakse nii-öelda tegevusi selleni, selleni, et oleks pikaajaline, pikaajalised tulemused ja, ja on ka tegelikult kap, kapitalisaadavus, nagu selle inkubaatoritegevuste. kaudu läbi, väga palju tehakse seal sellist tehnoloogiasiiret ülikoolidest ettevõtlussektorisse ja, ja selliseid nagu ühiseid uuringuid ja, ja noh, see on midagi sellist, ma arvan, kuhu Eesti see inkubaator inkubaatori kontseptsioon tegelikult on, on liikumas, et mis on täna Eestis probleemid, on see, et meil on sellist e-inkubatsiooni, on suhteliselt vähe, ehk siis nagu see, et kuidas need mehikesed oma ideedega kokku saaksid ja suudaksid nagu selliseid interdistsiplinaarsed tiime moodustada, selles on nõrk koht ja kiirenditöö on meil täna Eestis olemas. Aga pärast kiirendit, kui sa juhuslikult ei saa finantseeringut, eks ju, siis sa jääd justkui nagu kogu tiimiga sinna õhku rippuma, siis on vaja teatud sellist nagu post-incubation faasi ka, mis võtab arvesse seal tagasi seda, mida sa investoritelt said pärast demoteid, eks ju, ja siis rakendad seda oma ettevõttes järgneva mingi perioodi jooksul ja siis muutud uuesti nagu atraktiivselt või atraktiivseks võib-olla uutele investoritele.

Et see on noh, üks konkreetne näide sellisest visioonist ökosüsteemi sees, eks, et aga, aga kuidas sa, ütleme, kui selle eelarve raames, ma ei tea, antakse selleks kümme miljonit eurot, siis kuidas meil tekivad sellised Iisraeli tüübinkubaatorid?

See on väga hea küsimus, selles mõttes, et üks on see nagu idee kujundamine ja metoodika kujundamine, aga ma arvan, sellest olulisem on selle nii-öelda execution tegelikult, ehk siis kust me leiame need inimesed, kes selle idee suudavad ka siis päriselt läbi vedada, kes leiavad need õiged mentorid sinna, kes suudavad teha võib-olla teadus-arendustegevuse osas koostööd, kes suudavad teha müügi osas klastritega koostööd, et tuua nagu Eesti ettevõtted kokku, et noh, See oli, see on nagu sul väga õigustatud küsimus ja ma arvan, see saab ka olema kriitiline koht, et kas sellised projektid õnnestuvad või mitte.

Aga eesmärk on siis see, et siiski nagu ostetakse raha eest seda, eks, et kas see, see know-how tekib siin, et siin Eestis tekib mingi inimene, kes ütleb, et jah, ma saan hakkama või siis ma ei tea, tõepoolest välismaalt kandideerib keegi, kes ostub võidjaks ja teostab selle visiooni.

Ei ole nii kaugele selle mõttega veel jõudnud, et öelda kas üks või teine, ma ise kardan, et seal on ütleme, mis on Eestis tihti, mida on nagu Eesti, Eestil vaja, on see, et nagu, et inimesed saaks, rohkem inimesi saaks aru, kuidas hea välja paistab, mis on hea. Et, et tihtipeale tuleb see benchmark nagu tuua ikkagi välismaalt ja, ja noh, ja see, see tegelikult tagab ka selle, et sa nagu kohe räägid õiges keeles ja nagu... Lähed nii-öelda globaalselt peale justkui, eks ju. Et, et ma arvan, see on mingi selline mixed lahendus.

Aga noh, pidevalt ju räägitakse, et mingid Silicon Valley't riigi raha eest ei ehitada, et, et kas ikkagi Eesti üritab seda esmakordselt maailmas nagu...

Meil ei ole küll see sellisel kujul kunagi peast läbi käinud, et, et Silicon Valley on ainulaadne koht, kus oli kõrga, oli haridus, tekkisid, tekkis mingisugune selline community, kes hakkas nagu seda harjutusega koostööd tegema, kust tekkisid exitit, kust tekkis kapital, eks ju, et ma arvan, sellist ühest mudelit ei ole võimalik kindlasti kopeerida, et see peab olema Eesti mudel teatud mõttes, samamoodi nagu Iisraelis on Iisraeli mudel.

Tuleb selline põlevkivi välja, eks?

Ma loodan, et see põlevkivi väärindatakse ka õieti, aga ma arvan, see fookus peaks olema ikkagi sellises teadmistepõhisel majandusel ja nutikal IT-kasutusel.

Aga see on ka nagu täna, Eesti kiirenditega on see, et ega kiirendisse ei ole ju lihtne pääseda, et sinna saab, ühes kiirendis vist on paarkümmend protsenti Eesti firmasid, Gamefounder, siis kas seal üldse on, Eesti firmasid vist ei ole? Et kas te teete kuidagi midagi, mis on just Eesti ettevõtetele või pigem toetate neid kiirendid ja loodate Eesti ettevõtete konkurentsi võime tõusule, et nad pääsevad kiirenditesse?

Siin peab nüüd selles mõttes vahet tegema, et Startup Estonia programm on nagu üks ja nutika spetsialiseerumise programm on nagu teine, seal on teatud ristumiskohad, aga nutika spetsialiseerumise programmi eesmärk on siiski Eesti ettevõtete lisandväärtuse kasvatamine ja Eesti ettevõtete viimine too, teenusest tooteni, Eesti ettevõtete viimine lokaalsest konkurentsist globaalsele koostööle, et noh, need on nagu selles mõttes, seal on see lisaväärtus nagu Eesti ettevõtete osas. jooks peidus, nii et need vahendid tuleb suunata siiski meie ette, ettevõtetele.

Tere tagasi kuulama IT-ääri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka Andrei Korobeinik ning meie tänane saade räägib... Arengufondi esiteeruva ettevõtja Tiit Paananeni suu läbi nutikast spetsialiseerumisest. Eelmises osas rääkisime, et tulemas on sada viiskümmend miljonit eurot selle projekti raames, mis tuleb vastavate meetmete vahel ära jagada ja, ja sellega kõva töö käib. Ma usun, et meie saadet kuulab mõni... ettevõtja, kellel ongi täna töötajad ja teevad kvaliteetset IT-valdkonna alltöövõttu tubli, tublidele tellijatele, aga ei tule rikkust õuele, kogu aeg pead vaatama, et ikkagi kõrged programmeerijate palgad saaks makstud, aga, aga need ei ole niisugust järsku võimekust ennast miljardite eest maha müüa, et kas ta peaks helistama Arengufondi või ootama ise kõnet?

No ma arvan, et ettevõtted väga nutikad loomulikult ja, ja tegelikult kui sa vaatad täna seda menüüd, mis on ettevõtjatele nagu kättesaadav, erinevate toetusprogrammide kaudu nii, mis on nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja EAS-i hallata või siis Siseministeeriumi mingid regionaalsed arenduskeskused, või siis PRIA-s on midagi, eks ju, Keskkonnaministeeriumis on midagi, Et nagu neid, neid meetmeid tegelikult on nagu tohutult palju, et kui nüüd kõiki ette võtta, siis, siis neid on nagu mitu A4 täiti ja kuidas nüüd ettevõtja selles nagu virvaris tegelikult orienteerub, on nagu, või mis tavaliselt juhtub, on see, et ta tegelikult ei lähe sinna süvenema. Et neid on vähe, vähemuses, kes lähevad ja töötavad läbi, need meetmed ja saada aru, mis on neile nagu vajalikud ja võimalikud, eks. Et, et noh, kui me vaatame tagasi eelmise perioodi osas nagu rahakasutuse mõttes ja mõtleme, kas see on nagu hästi läinud või mitte, siis ma arvan, üks oluline aspekt, mida peaks parandama seal, on see, et sa tegelikult, et sinule kui nagu segmendile on suunatud mingisugune noh, nii-öelda väärtuspakkumine pakett asjadest, mis on sulle kättesaadavad ja siis mida sa nagu oma tegevuse võimenduseks nagu kas oma teadus-arenduse tegemuse võimenduseks või oma müügivõimekuse võimendamiseks, nagu saad siis kasutada. Et, et siiamaani on nagu pigem see jäänud selle teadlikkuse taha, mina usun, et, et, et sa tegelikult ei tea, et mis sul kõik on olemas ja mis on sinu jaoks disainitud. Et see, see ongi see probleem, kus meetmete disain tehakse ära nagu kontoris ja nagu field tegelikult sellist validatsiooni nagu ei toimu või toimub teatud sellise grupipood, kes ei ole, noh, ei esinda seda kogu läbilõiget.

No võib-olla tegelikult probleem ei ole ju selles, et meetmed on valed, vaid võib-olla tõepoolest selles, et ettevõtja ei saa teada ja seda noh, müügitööd ei, ei, ei toimi, et ütleme, kui sa võrdled seda pangaga näiteks, kes üritab sulle noh, ma ei tea, laenu maha müüa, siis riik seda eriliseid ei tee, et ta noh, loodab, et sina ise tuleb, tuleb riigi juurde.

Ja eelmises eelarveperioodis minu arust oli mitte pigem firmad, kes tegelesid mingi tegevusega, ei valinud neile sobivat meedet, vaid inimesed, kes olid kursis meetmetega, tegid sinna meetmesse sobiva firma, mis ei olnud ka väga jätkusuutlikud, et, et seda trendi vist oli ka natuke

turval.

Kes sa arvad, pead, peab seda müügi, müügitööd nagu tegema, et kas see ongi siis Arengufond, EAS, ministeeriumit?

Mina ise usun, nüüd toetudes ITL-i näitele, mis on IKT-spetsiifiline, ehk siis infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni liit, siis erialaliidud on siin teatud mõttes nagu olulisel kohal ja nagu me ei saa öelda täna, et nagu kõik erialaliidud väga tugevad Eestis oleks, et nad on pigem ikkagi, on tekkinud see, et nad on saanud lisarahastust läbi võib-olla klastrimeetmete, Ja, ja siis selle läbi on suurenenud koostöö, aga kui nüüd see lisarahastus ära võtta, siis lõpetav, lõpeb ühine kohvitamine ära, eks ju. Et, et siis erialaliidud on siin mõttes, siin osa, olulises rollis selles mõttes just, et, et seal on see, seal on see kontorirahvas, seal on see nende meetmetega hästi kursis olev, igapäevaselt nende meetmetega töötav. Seltskond, kes sind tegelikult veab sellest kadalipust, teinekord noh, ütleme see on teatud mõttes siiski piirangutega raha, Euroopa raha, et seal on teatud selline bürokraatia ka juures, kes sind siis tegelikult veab läbi, et ma tegin ise Skype'i ajal testi, ma läksin, küsisin EAS-ist koolitustoetust ja seesama koolitusfirma, kes siis nagu meid koolitas, aitas mind tegelikult sellest bürokraatiast läbi sõita, sest ma ise ei oleks, ma oleks loobunud päris kindlasti kohe.

Aga see siis muutub uues elavaperioodis või...

Selle,

jah, seal ei ole seda ohtu, et tulevad sellised suurepärased meetmed, paremad kui eelmine kord, aga nad jäävad ka nagu konsultatsioonifirmadele?

Selle nimel me praegu teeme tööd, et ja see on teatud mõttes ka minu roll, et ma nagu üritan alati küsida, et kes on see target, et noh, Ma saan aru, et teil on teatud piiranguid ja neid peab nagu meetmeid disainima vastavalt nendele piirangutele ja hindamiskriteeriumid peavad olema sellised ja tollased, aga mis on selle nagu selle inimese, kes sellest torust läbi sõidab, eks ju, mis on tema nagu kogemus sellest, et vaatame korra seda poolt ka. Ja see on alati väga selline tervendav küsimus, et see on tegelikult noh, kõik saavad aru, et seda peab, sellist küsimust peab küsima ja, ja selle, selle bürokraatia, see on võimalik, kui natuke kauem sellega tööd teha, on võimalik viia tasemele, kus on söödavam.

Aga no me räägime start-upidest, eks, et kust selline keskmine start-up saab siis teada, mis on talle mõeldud, sest ta ilmselt ei ole erisi seal kohvitamas nagu erialaliidus?

Ja see on sul õige märkus, et ütleme, start-upidel on küll noh, start-up leaders club, eks ju, me täna, mis on selline mitteformaalne organisatsioon... Ma

tean, et Hendrik sinna ei pääsenud näiteks.

Jah, et sinna. Mina ka ei pää, ei ole pääsenud veel, et ma küsisingi nendelt, et kui mitu pruuli, kui mitu pruulikoda sa pead tegema, et start-up leaders clubi pääseda, aga noh, see selleks, et, et see, see, kuidas nemad sinna liituvad, no EAS-il on, ma tean, mis ei ole otseselt nutikad, spetsialiseerimisega seotud, on tegelikult plaan ikkagi teha personaalset lähenemist, kus sul siis sisuliselt peaks justkui... teatud mõttes nagu kliendihaldur tekkima ja siis, kes siis aitab sind läbi, läbi sellise ühise arengukava siis nii-öelda neid meetmeid kasutada. Seesama inkubaator, millest ma alguses mainisin, peaks olema teatud mõttes selline keskne koht, kus on see kom, kompetents olemas, et mis sektoris, mis tegevusalal konkreetselt võib-olla mõni meede oleks nagu sinule nii-öelda aplikabale, eks ju. Kuidas me selle lõpuks ära kujundame, noh, vot see on see suur töö, mis seisab veel veidi ees.

Aga küsiks võib-olla täiesti teisest teemast, et siin pidevalt räägitakse, et Microsoft viib Skype'i välja Eestist, et vastab seda üle või?

Ei ole küll kuulnud, ei ole isegi kuulnud, et keegi räägiks, et võib-olla siin oli suur osa spekulatsiooni praegu sinu küsimuses, aga ma arvan, et, et tulenevalt, ütleme, toetudes nendele infokildudele, mis mina olen kuulnud, on pigem, pigem toimumas midagi vastupidist, ehk siis nagu...

Et Microsoft koolib Eestisse?

Ja aina rohkem ja rohkem, eks ju, et, et tegelikult on Skype, on endiselt vägagi rahvusvaheline Microsofti jaoks, kõik need kontorid, mis meil vanasti olid, on siiamaani toimetavad ja need kontorid on nagu, nagu seavad oma fookust ja, ja sama toimub tegelikult Eestis. Nii et see, kas Skype kolib ära või mitte, sõltub väga palju nendest inimestest, kes täna Skype'is Eestis on.

Aga noh, Skype'i juhina, kas sulle tundus, et Eesti riik teeb piisavalt selleks, et sellised suured noh, okei, võib-olla Skype ei ole nagu tüübiline välisinvesteering, aga ütleme, mingisugune järgmine Skype tuleks Eestisse, et kas see keskkond seda võimaldab või see, see ei ole nagu praegu sinu arengufondi nii-öelda töö skoobis?

Juba siis, kui ma olin Skype'i juht, siis ma pöörasin tähelepanu endale kitsaskohtadele, mis on kas seoses meie immigratsioonipoliitikaga, noh, okei, üks võib-olla on poliitikaga, teine on see, et kui atraktiivne me üldse oleme välis, välismaalasele, kõrgelt kvalifitseeritud välismaalasele, ja siis loomulikult maksunüansid, eks ju, kus tegelikult kas sotsiaalmaksu rage, lage rakendades või Tehes korda meie aktsiaosalusoptsioonide maksustamise, on võimalik teha meid palju atraktiivsemaks, kui me täna oleme. Ma arvan, et kui meil vanasti oli meie nagu sellise kindluse allikas, oli see lihtsus ja stabiilsus, Siis no maailm on nii palju muutunud, et see kindluseallikas võib-olla rohkem sellist paindlikkust ja sellist nagu proaktiivset nagu oma agenda nagu läbisurumist ka riigi tasemel. Ehk ega, ega keegi teine seda kui Eesti riiki konkurentsivõimeliseks ei tee, kui meie ise, et noh, ühelt poolt riik ja teiselt poolt siis ettevõtlussektor.

Aga noh, tänane olukord on ju palju keerulisem, kui ma ei tea, viis aastat tagasi, et viis aastat tagasi oli Eesti tõepoolest väga heas seisus siin regioonis, et nüüd lätlased tegid sotsmaksulae, leedukad pakuvad aktiivselt maksusoodustusi välisinvesteeringutele.

Ja meil maksustatakse autosid.

Just, täpselt, et tuleb keegi siia oma autoga ja noh, põhimõtteliselt saab aru, et kuhu ta sattus, et, et kas, kas sulle ei tundu, et, et võib-olla see konkurentsieelis jääb nagu poliitika taga, mitte nii, niivõrd euroraha taga, et, et kas arengufond kavatseb ka selles osas jätkuda sinu nii-öelda Skype'i juhi ajal? Ma arvan,

et arengufondi roll nagu selles mõttes poliitikaid hinnata niimoodi nagu, nagu reaktiivselt ei ole võib-olla kõige õigem, et võib-olla proaktiivselt anda nende poliitikasse sisendit, jah. Et me ise, kui me suurt pilti kokku joonistasime, milleks siis kogu see ettevõtluskeskkond on, siis jõudsime päris kiiresti selle odaviskaja nagu metafoorini või kujundini, et täna on niimoodi, et kui sa ütleme, kui sul on kõrged barjäärid, siis sa pead odaviskama jube kõrgele, et nendest barjääridest üle saada. Ja siis ta kukub kohe pärast neid barjääre sinnasamasse maha, eks ju, aga tohutu energia ei näinud, et ühelt poolt me anname meetmetega kõvasti hoogu sellele odaviskajale, eks ju, aga teiselt poolt meil on seatud nii kõrged barjäärid, et sellest üle saades peab nagu viskama ülesse suunas, eks ju. Nüüd, kui neid barjääre madalamale tuua... Ja just sellisel tasemel, et, et nagu on kontroll ja on nagu distsipliin, aga samas on opta, odaviskajal selle meetmega võimalus anda sellele odale optimaalne trajektoor, et saavutada see kaugus, eks ju, noh, see on see ülesanne, mida peab sisuliselt tegema. Et, et ühelt poolt peaks neid meetmeid kujundama selliselt, et sinna odasse läheks võimalikult palju jõudu. Ja teiselt poolt tuleks tuua barjäärid sellisele tasemele, ütleme, majanduskeskkonnas, ütleme, maksupoliitikas, ka ettevõtluse nagu maine osas ja nii edasi, et, et tegelikult see odaviske suudaks nende meetmete abil visata üle nende barjääride ja saavutada selle optimaalse trajektoori, et noh, see on see kujund ja selles mõttes Arengufondi roll on kindlasti sini, sini sisendit anda, et millised on need barjäärid ja kogu aeg tuleks tõmmata.

Siin väide on siis see, et need barjäärid nagu jäävad nii-öelda Arengufondi agendast välja.

Me saame, me saame anda selle kohta nagu oma arvamuse, mida me oleme nii-öelda kuulnud turult ja, ja ettevõtlussektorist ja, ja see, kui kas sellega, arvamusega arvestatakse, siis ma loodan küll väga, sest kes noh, okei, võib-olla on veel keegi, kes seda arvamust annab, aga aga, aga sellega peaks ja võiks arvestada.

Aga... Me ju kõik teame, et Eestis on per capita väga, väga, väga palju start-uppe ja me oleme maailmas esirinnas ja et kas see, kas olukord on praegu halb, keskmine või, või mis need nagu probleemid on Arengufondi poolt vaadates täna meie, meie maastikul, ettevõtlusmaastikul?

Et ma mõtlen... Suur küsimus, eks ju? Jah, no ma arvan, kõige üldisemas võtmes on nagu see ettevõtlikkus ise, et, et ühelt poolt on, on võib-olla tulevad koolist inimesed, kes on koolitatud töötajateks, mis on nagu tõsine probleem, on ka teatud ettevõtlusõpet ja noh, see nagu kogu aeg areneb iseenesest, Aga, ja siis teiselt poolt on meil ikkagi, ma arvan, nagu ütleme, suuremates ettevõtetes ja ka riigisektoris on, on justkui nagu potentsiaali, oma potentsiaali lukustanud inimesi. Kes ei saa nagu, nad on tegelikult, neil on kogemus olemas, et nagu teha asju, uusi asju. Aga nad ei, noh, ei tule sellest mugavustsoonist kuigi kergesti välja, et, et siis noh. mingi meetme abil siis saavutada nagu see seis, et ma hakkan nüüd midagi ise tegema näiteks, eks ju. Et ma usun, et neid, neid nutikaid inimesi, kes, kellel on töökogemus, juhtimiskogemus, finants ja, ja juriidikast arusaamine, neid on jumalast ja palju, kes tegelikult ei realiseeri täna oma täit potentsiaali nendes ettevõtetes ja on kuskil kesktasemejuhi kihis. Või ütleme, üks sellise keskmise spetsialisti kihis, kes tegelikult noh, saab ülevalt käsulaua ja peab, peab all selle ära realiseerima. Et, et ma ise vaataks nagu potentsiaali mõttes kindlasti sellesse, sellesse kolmkümmend viis pluss kihti ja üritaks neid inimesi nagu lahti lukustada ja kujundaks neile programmid, mis annaks neile siis võimaluse, et see otsus ära teha.

No selleks on ilmselt väikse majanduskriisi vajajaks, et inimesed kaot, kaotavad tööd ja siis paratamatult...

No see, see teatud mõttes juhtub jah, majanduskriiside ajal, et noh, inimesed nagu mõtlevad läbi uuesti oma konkurentsivõime, aga ma arvan, et meil tulevikus on üks suur jätkuv kriis nagu pidi matš kogu aeg käimas, et ma, ma ei usu, et see Noh, maailma nii võrgustunud, et võib-olla selline, selline tsüklilisus kaob selliseks ühtlaseks, tasaseks arenguks nagu ära või midagi niisugust mulle tundub, et on tulemas.

Kas Eesti riigi poolt vaadates on endiselt prioriteet ka suurte maailma IT-firmade toomine Eestisse, nagu uued Ericssonid, uued mingisugused firmade esindused, sel nädalal alguses just oli artikkel, kus Minu arust Singapuri taustaga vene ärimees lubas teha viissada töökohta, et kas ka need on fookuses või pigem meie vaade on täna see, et, et ärge nüüd kiirustage siia, et meil on see, meil ei ole mingit sotsmaksu lage, et tulge vaikselt ja me teeme ise tooted.

Et seesama Singapuri ärimees ütles eile mulle, et Taavi Rõivas ütles, et ta tegeleb selle asjaga. Nii et sotsmaksu lage ma mõtlen, nii et selles mõttes eks ta jääb ootama.

Jah. Ütle palun oma küsimuse uuesti. Ma, ma tahtsin küsida, et läbi aegade on Eestisse toodud, meelitatud investeeringuid välismaalt, IT, suuri IT-firmasid, kes tuleksid, looksid siin töökohti. Et täna on meil turul programmeerijaid ja IT-inimesi vähe. Et kas suund on pigem selles, et, et nüüd, nüüd me tahame teha ise tooteid, nüüd me tahame teha Eesti firmasid ja teie Lääne-ettevõtted, ärge enam tulge siia töökohti tegema või vastupidi, me endiselt meelitame ka neid paralleelselt siia?

No ma arvan, et see on selles mõttes laetud küsimus, et sa võid arvata, kuidas ma vastan, et, et loomulikult see suud on, et teha mõlemat. Ehk siis, vot kui, kuidas me kunagi palkasime hackathonilt inimesi tööle, oli niimoodi Skype'is, oli niimoodi, et okei, see, see garaažis ei tulnud tiim kokku või ei saanud nagu head kohta, eks ju, et tule vahepeal Skype'i, tee paar aastat tööd ja mine proovi uuesti, et noh, see oli see sõnum või väärtuspakkumine, mis on üsna, üsna loogiline tegelikult, et noh. Noh, see suures ettevõttes töötamine annab sulle täiesti unikaalse kogemuse ikkagi kokkuvõttes, nagu sinu enda kompetents areneb nagu iga üldoskuste mõttes, ja, ja samas sa nagu maailm jõuab ka edasi minna ja sinu idee võib-olla saab vahepeal küpseks, eks ju. Et, et selles mõttes on see fookus mõlemas kohas, kui nüüd mõelda, noh, kuna ma olen ITL-i juhatuse liige ka ja minu vastutusvaldkonnad on tööjõud ja haridus, siis me oleme nagu arvutanud läbi, et noh, Mis, mis oleks vaja, et Eesti IKT sektor kahekordistada, mis järele IKT sektorist tuleks Eesti majanduses juhtiv sektor? Üheksa protsendi ütleme GDP esindajana. Et, et mis selleks oleks vaja, selleks oleks vaja tegelikult kahekordistada töötajate arv sisuliselt. Ja noh, see, kui me nüüd arvutame siin orgaanilist kasvu ja vaatame, mida Praxis ka uuris, siis ta ütleb, et kuskil neli kuni kuus tuhat inimest on aastani kakskümmend, kakskümmend vaja, ehk siis sellest võrrandist on meil endiselt selline kaheksa, üheksa tuhat inimest veel puudumisse, see on meie eesmärk, ehk siis kolmekümne nelja tuhande peale tõsta see IKT sektor, mis praegu on seitseteist. Et kuidas seda siis täita ja see tegelikult Eesti puhul on ainult selliseid trepi, trepi nagu stsenaariumid, ehk siis tuleb nagu ettevõte, kes siis nagu mõne aastaga suudab kasvada, ta toob inimesi siia ja ta ka palkab siit koha pealt ja noh, nüüd on muidugi vaja siis mõelda, et kust need koha pealt need inimesed siis tulevad, et kui meil võib-olla IKT hariduse sektoris tuleb selline viissada inimest aastas nagu kõikide koolide pealt üldse kokku, eks ju, et noh, sinna on tegelikult juurde vaja, et selles mõttes on jälle see välistööjõu kasutamine nagu üliolulisel kohal, et et, et me suudaksime neid inimesi kaasata ja Eesti oleks atraktiivne koht, kuhu tulla.

Aga lähme siit väikesele pausile. Tere tagasi kuulama IT-ääri saadet Restart, saadeti Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning saatekülaliseks on meil täna Arengufondi resideeruv ettevõtja Tiit Paananen. Seni oleme rääkinud nutikast spetsialiseerumisest ja sellest, et, et Eesti firmad peaksid hakkama suuremat rolli mängima, alustavad IKT ettevõtted ning et IKT sektor peaks laienema, aga küsimus on nüüd see, et Puudu on IKT valdkonna töökohti, et tuleb luua, või tähendab töötajaid, et sellest sektorist tuleb tuua rohkem töötajaid, neid tuleb natukene koolistada, neid tuleb ka juurde koolitada ettevõtetes endis, ja minu küsimus on nüüd see, et selleks, et oleks rohkem IKT-d, selleks tuleb osata IKT-d müüa, et kust tulevad need müügiinimesed ja kas neid ka arvestatakse ilmselt sellesse samasse numbrisse sisse, aga aga programmeerimist õpetatakse meil juba lastele, aga müüki vist mitte kuskil? Või kuidas selle, kas Arengufond mõtleb selle peale?

Noh, see on tõsi, et, et ütleme, kui me vaatame sellele probleemile otsa, siis noh, me võime, ütleme, teeme seal oletuse, et potentsiaal on kõigil siiski teatud mõttes olemas, eks ju. Et siis on nagu kaks asja, et kas sul on olnud võimalus harjutada seda. Ja noh, tihtipeale, kui sa vaatad start-upi maastikku, on ju, siis nad on nagu päriselt palju harjutanud, et nad on nagu pitch'i, oma pitch'i nagu, nagu perfektsioon, ütleme täiuslikkuseni lihvinud, eks ju. Ja, ja nad saavad aru, mis on nagu need õiged hetked seda tööd, nagu seda müügitegevust teha ja mis see nagu ei ole, on ju. Et, et selles mõttes mul on nagu väga positiivne just Eesti start-upide nagu kogemust ka tulevikus teatud mõttes ära kasutada ja siis teiselt poolt jällegi disa, disainida sellised programmid, mis noh, ütleme, võtavad sealt kuskilt pangast inimese, kes on siiamaani pidanud nagu panga sees sellises turvalises keskkonnas oma nii-öelda müügitegevust tegema. Aga võtavad ja panevad ta tegelikult turule ja siis annavatele võimaluse harjutada, nii et see nagu see müügivõimekus sellisel küll tegelikult tekib läbi harjutamise. Ja läbib läbi failimise ka siis, on ju. Teiselt poolt on jällegi see, et, et selleks, et noh, sa nagu kuhugi suudaks või tahaksid liikuda, siis sa pead nagu teadma nagu kuhu sa siis tahad jõuda, on ju. Et mina ütlen hästi tihti seda, et, et noh, eestlane tihti ei tea, what good looks like, eks ju, et noh. meelega inglise keeles, sest eesti keeles see väga hästi ei kõle, aga idee on siis selles, et sa nagu oskad nagu šneti võtta kuskilt, et sa pead seda ennem siis ise, ise nägema. Ja mis tegelikult tähendab siis seda, et, et ma arvan, ongi väga õige, et kui me toome, kui meil on rahvusvahelise suunitlusega ettevõte, siis ta kaasab sinna müügitegevuse või müügivaldkonna peale inimesi kuskilt mujalt. kellel on noh, võib-olla loomulikult ja kooli, koolitustest lähtuvalt sellised eeldused, et, et ta siis suudab seda müügitegevust teha ja ega siis see Eesti inimene sellest puutumata ei jää, ta näeb, mis need trikid ja nipid on, et kuidas sa saad kliendi probleemist aru ja, ja kuidas sa suudad oma väärtuspakkumise talle selgeks teha siis pärast seda.

Aga sinu karjääri arengufondis on siiski ajaliselt piiratud, eks, et selle aasta lõpuks valid sa mingeid muid variante ja ma mäletan, oleme sinuga paar aastat tagasi saadet teinud, et sul on päris mitu hobisid, eks, et sa tegeled lennundusega ja siis kohalikus poliitsikas oled tegev, et kui sul valimistel läks muide?

Ma sain rohkem hääli kui eelmine kord ja rohkem hääli kui mu peamine konkurent, vist see oli väga tähtis. Ja mis? Nelikümmend kolm häält

sain. Nelikümmend kolm, okei. Et see on väga muljetavaldav, et sa oled siis volikooliige?

Jah, täpselt nii.

Okei, et kas koolides poliitikas on sul suuremad ambitsioonid, mis, mis linnaga on tegemist?

Kohilaga, Kohila vald, jah. No praegu me oleme opositsioonis, nii et ambitsioonid selles mõttes tegutseda nagu on, aga teatud mõttes piiratud tegutsemisvõimekus. Et, et jääme jah, opositsiooni, aga, aga ma arvan, et see ambitsioon, mis puudutab seda kohalikku poliitikat, on, piirdub sellega, et ma olen kursis oma kohaliku linna eluga. Ma suudan seal teatud osas kaasa rääkida, mis on nagu noh, mille, mille osas ma tunnen muret, eks ju. Noh, Kohila võimalus on, on pakkuda head elukeskkonda, see koosneb päris mitmest asjast ja noh, kõige parem viis seda siis mõjutada on olla seal, kes otsuste juures, eks ju. Nii et noh, see on võib-olla see selline nagu, et mul rohkem suuremat ambitsiooni poliitikas sellisel kujul ei ole, et et, et aga hobisid on tõesti palju.

Aga mi, millisel kujul siis on?

Ei, mul ei olegi poliitikas rohkem kumbitsioone, et, et hobisid tõesti on mitu, et, et praegu viimased, ütleme, poolteist aastat me oleme käivitanud Põhjala Pruulikoda, koos nelja partneriga ja, ja saime sellega maikuus käima ja, ja meil tuleb oivalist õlut, mida kõik saavad juba ka näiteks Selverite riiu, riiulitelt osta ja mäkkida, et mulle selles mõttes meeldib see vana majanduse loogiline tootmismudel, müügimudel, ühesõnaga seal kõik käib nagu kellavärk selles mõttes, et sa enam-vähem juba tead, mida teha ja siis see annab alati nagu sellise tulemuse tulult, et Et on mugav, no või hea balansseerida nagu ütleme, selliseid riskitegevusi sellise vana majanduse tegevusega, et, et ja pluss on väga lõbus äri, võib öelda.

Kas see on selline lifestyle asi või selles on sul suuremaid emissioone?

Ma arvan, et ta praegu on lifestyle asi, aga Ameerika turgu vaadates on teatud osariikides juba veerand õlleturust mikropruulijate käes, mis tähendab seda, et ühel hetkel on ta tõsine äri, mis. Ja noh, Põhjala fookus ja Põhjala ambitsioon on, on ikkagi laialt ette võtta. Et

ainult sellepärast sa võid Tescosse.

Et tulevikus on, ei, kui räägitakse Eesti õllest, siis räägitakse põhjaolu õllest ja kui nimetatakse top kümme Euroopa õlut, siis seal on ka põhjaolu sees.

Ja mis aastal see juhtub?

Umbes viie kuni seitsme aasta pärast.

Ja see ongi sinu järgmine väljakutse elust peale Arengufondi?

Et ma veel ei tea, jah, see on õige vastus, et ei tea, et, et see, selleni peab ka siis jõudma, aga, aga läksin ka kooli, et õpin Aalto Ülikoolis Executive MBA programmis ja sealt peaks nagu maailma direktori pabereid kätte saama, nii et kui see positsioon kunagi avaneb, siis ma kindlasti sinna kandideerin.

Aga Skype'i all oli sul kindlasti üsna vähe aega, et on ka neid Asja või valdkondi, mida sa tahtsid kogu aeg proovida, aga ei jõudnud oma elus, et, et nüüd ilmselt peale Arengufondi on see aeg nagu käes, et, et mis need võiksid olla?

Noh, ma olen Olen väga palju mõelnud selle peale, et kuidas nagu tulevikus inimesed hakkama saavad maailmas, kui me mõtleme sada, sada viiskümmend aastat tagasi, siis kolm põlvkonda elas ühe katuse all, kasutas hästi efektiivselt energiat, ta kasutas hästi efektiivselt toitu, seal oli sotsiaalturvavõrgustik, sest põlvkonnad elasid koos, seal oli koolituseks või no ütleme, koolitumiseks oli tugi, eks ju, et noh, selline külakool ja nii edasi, et et noh, see on nagu see, mis juhtus sada viiskümmend aastat tagasi Ja, ja sealt sai alguse mingisugune areng. Ja me praegu oleme nagu läinud nagu igaüks oma kodudesse, igaüks kütab oma väikest urgast, eks ju, ja, ja üksteisega me nagu peaaegu enam ei suhtle, et nagu igaüks püüab üksi hakkama saama, aga mina usun, et tehnoloogia tuleb ja lahend, aitab meil lahendada teatud aina rohkem logistilisi probleeme, energiakasutusprobleeme, toiduga seotud probleeme ja turvalisusega, sotsiaalse turvalisusega seotud probleeme. Nii et noh, sellest sfäärist mingisugune teenus või start-up välja tõmmata oleks mulle väga huvitav. Seepärast, et siis on see kõigile relevantne teenus või toode ja, ja seal ei ole nagu selles väärtuspakkumises, küsimuses või väärtuspakkumises ei ole nagu kellelgi küsimusi, sest kõik saavad sellest väga hästi aru. Mis see täpselt on? Ei tea veel.

Aga noh, järelikult võib sind ilmselt näha varsti Garage48 hackathonil või.

Ei saa välistada.

Või siis, kui mõni meie kuulaja teab, mis need lahendused oleksid, siis nad võivad sulle kirjutada, mina saan sellist kirjus naipalju. Aga see oli siis meie täane Restart ja ma arvan, et Tiiduga saame kokku kahe aasta pärast jälle ja siis saame teada, mis, mis on õletehaseks saanud ja kuidas maailm muutub tänu uuele start-upile. Kuulage meid jälle järgmisel laapeal kell neli, kohtumiseni!