AI_pealkiri: Sotsiaalne ettevõtlus Eestis: Tõnis Kusmin ja Toomas Trapido jagavad kogemusi haridusest ja keskkonnast

Tere Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja kaassaatejuhiks on üle pika aja saadet külastamas Andrei Korobeinik ning meie tänane saade räägib ettevõtlusest, kuid mitte nii rikkaks tegevaks ettevõtlusest kui just hingerahu andvast ettevõtlusest, ehk siis sotsiaalsest ettevõtlusest. Stuudios on sotsiaalsest ettevõtlusest rääkimas Toomas Trapido ja

Tõnis Kusmin. Minu nimi on tõepoolest Andrei Karaveinik ja üle pika aja siis olen tagasi vanas heas Restartis, loodan, et see on endiselt vana, vana ja hea, kui pole tõepoolest ammu stuudios käinud.

Ja küsiks siis alustuseks seda, millega tegeleb Tõnis Sinu ettevõtt.

Me teeme õpiveebi, me püüame nagu kahe valdkonna sellist eristuvat asja teha, et ühelt poolt on see haridus, on see valdkond ja teiselt poolt siis IT, eks ole, ja me leiame, et, et noh, hariduses on seda veel vähe rakendatud ja, ja palju võidaks koolis käijad sellest, kui me seal ka asju targemini teeksime.

Kas see on siis midagi sellist kaugeppemoodi või?

Sellest saab selline õpiveeb, mis ühelt poolt on, on funktsionaalsus õpetajale tunni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, teiselt poolt õpilasele jah, iseseisvaks õppimiseks ka.

Ja mida siis täna saab seal õppida?

Täna me loome seda, seda sisu alles ja, ja keskendume esimeses faasis siis nendele asjadele, mis on kõige raskemad, ehk siis keemia, füüsika, matemaatika, et tundub, et seal on nagu abi õpilastele kõige suurem.

Sinu jaoks on siis see sotsiaalne ettevõtlus, on sinu jaoks siis teha midagi, millest õpilastel läheb maailm paremaks ja sa ei eelda sellest nagu kiiret rikastumist, vaid pigem seda, et sa see, teed maailmale midagi head?

Ma ei ütleks, et siin peab nagu valima poolt, et, et kas rikastumine versus nagu maailmale hea tegemine, et. Mulle tundub, et sotsiaalne ettevõtlus on selline valdkond, mis aitab nagu kaks asja ühenduda. Sageli on nii, et need kolmanda sektori inimesed, on sellise nagu vaese inimese mentaliteediga, et anname oma südame ära ja, ja kõik oma õhtutunnid ja teeme kuidagi maailma paremaks ja, ja raha nagu ei peaks seal liikuma, teiselt poolt on piisavalt kolmanda sektori organisatsioone maailmas. UNICEF või, või muid taolisi, kus raha liigub päris korralikult ja inimestele makstakse väga normaalselt palka, reeglina nendest ettevõtetest ei võeta kasumit välja, mõningatel juhtudel võetakse ka?

No aga ikkagi ütleme, kasiinot vaestele inimestele, noh, kui keegi ütleb, et midagi niisugust, siis see ilmselgelt ei ole sotsiaalne ettevõtlus, tal peab olema siis ikkagi mingi väärtuspõhine mõõde veel juures.

Tõsi, sotsiaalse ettevõtluse eesmärk on siis läbi ettevõtlusmudeli teha maailmas midagi para, paremaks, meie oleme valinud hariduse selle vald, selleks valdkonnaks, palju on selliseid keskkonna või, või vähem nagu vähesoodustatud inimgruppidele suunatud teenuseid või, või et neid tööle aidata, et igaüks on valinud oma valdkonna, aga seda tehakse siis läbi ettevõtluse selle asemel, et, et... taotleda ainult nagu projekti rahasid, vaid et klient maksab siis teenuse eest ka ja seeläbi on ikkagi ettevõtluse... Aga,

aga praegi siis, et...

Me ei ole vist veel öelnud su firma nime, et maini, mainiks see ära, et...

See on silmaring.ee, on see õpiveb.

Kas siis sa müüd midagi? Kas keegi maksab sulle raha?

Jah, sellel tootel, mida me täna loome, saab olema kaks erinevat klienti, ühelt poolt siis kasutajate mõttes õpetaja, kes kasutab seda tunni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, teiselt poolt õpilane, kes võib kasutada seda kaugdistantsilt õppimiseks. Mis tähendab, et maksvad kliendid on siis, eks ole, selle õpilase ema või siis kool või koolipidaja.

Aga ss, hetkel see ei ole veel valmis?

Hetkel see ei ole valmis.

Et millal toimub on?

Me planeerime seda esimest pilooti teha sellel sügisel, Tartu linna koolidega.

Ja noh, kui natuke detailidesse minna, siis mis materjalidega on tegemist, et kust need repomaterjalid tulevad?

Neid õppematerjale, tähendab, see koosneb kahest poolest, eks ole, ühelt poolt selline veebilehe funktsionaalsus ja teiselt poolt siis see sisu, seda sisu tuleb kolmest kohast, ühelt poolt. Osad õpetajad koostavad õppematerjale ise täna tundi ette valmistades, teiselt poolt on veebis olemas päris palju tasuta kättesaadavaid õppematerjale, mida meie aitame siis selle veebiga klassifitseerida Eesti õppekavasse ja, ja kolmandaks, me toodame ise ka õppematerjale, just siis neid keemia, füüsika, matemaatika ja, ja video on enamasti see meetod, kuidas me neid toodame.

Miks see ettevõte on siiski sotsiaalne, et kui Kui, selles mõttes ma olen siin ka päri, et tõepoolest enamus firmadest tahavad midagi head teha, et kui seda midagi halba, siis see tavaliselt nagu sellega raha ei teeni, on ka muidugi mõned erandid, aga neid on vähe, et miks sa kohe ette ütled, et tegemist on siis SaaS äriga ja lõikad siis kõik need rikkaks saamise variandid ära?

Seda ma ju ütlengi, et ma neid rikkasaamise variante ära nagu ei, ei lõika, eks ole, sellepärast Eestis on jah, sotsiaalse ettevõtluse definitsioon, paistab, on nagu seotud sellega, et, et kasumit välja ei võeta. Ja, ja mina ei ole kuidagi selle silmaringi tegemist läbi selle defineerinud, selles mõttes, et minu eesmärk seal käivitamisel oli teha õpilastele õppimine koolis huvitavaks ja aidata saada neil paremaid õpitulemusi. Nüüd, kui selle saavutamise parimaks meetodiks on kolmanda sektori tegevus ja, ja projektirahade taotlemine, siis on mõistlik minna seda teed, aga, aga ma arvan, et see ei ole parim meetod, vähemalt ainukese, nagu ainult seda meetodit kasutada ei ole väga tark, vaid on tark kasutada ka ettevõtlust, kliendid hea teenuse eest võivad maksta, Ja, ja seetõttu, et kui meil on vaja nüüd selle platvormi arenduseks või selle sisu tootmiseks ühel hetkel kaasata investoreid ja nende tingimus on see, et nad tahavad ju raha tagasi saada, eks ole, siis, siis me seda teeme ka, ehk siis. Minu eesmärk on olnud teha õppimine huvitavaks ja efektiivseks ja kui selleks parim viis on äri ja investorite kaasamine ja neile osaluse jagamine, siis ma seda ei ole kunagi välistanud, ehk siis see on näiteks MTÜ ainukesene, ainukese tegutsemisvormina ei, ei pea see olema, mis ta täna on.

Aga miks sa oled kohe teinud valiku MTÜ kasuks?

Me planeerisime MTÜ-st alustada, sellepärast et me tahtsime algfaasis kaasata projekti rahasid ja Eestis ei ole veel sellist juriidilist vormi sotsiaalsetele ettevõtetele, mis on mõningates teistes Euroopa riikides juba olemas. Ja, ja seetõttu. Natukene lüüakse neid lahku, et kui ma tahaksin taotleda ettevõtlustoetust EAS-ist, eks ole, siis peaks olema OÜ, MTÜ-le natukene keerukam, eks ole. Ja, ja kui ma tahaksin taotleda projekti rahasid, siis OÜ-teele teatud projekti rahad on üldse välistatud. Mistõttu paljud Eesti sotsiaalsed ettevõtjad kasutavad siis nagu kahe vormi kooslust, et neil on OÜ ja MTÜ, meie tegime MTÜ esimesena?

Oskad sa äkki näiteid tuua, et mis need vormid on maailmas sotsiaalse ettevõtluse jaoks ja mis plussid ja miinused neil on, et äkki peaks ka Eesti seadusandja mõtlema selle peale?

Mulle tundub, et sotsiaalsete ettevõtete võrgustik Eestis täitsa teguleb, tegelikult selle, selle lobitööga, et see sotsiaalne ettevõtluse vorm ka siin tekiks. Noh, näite võiks tuua Itaaliast, seal on isegi paar ja erinevat tüüpi neid sotsiaalseid ettevõtteid, millest see sisuliselt väljendub, on siis see, et et riik soodustab teatud asjadega tegelemist läbi maksusoodustuste, näiteks osadel sotsiaalsetel ettevõtetel on seal Käibemaks kahekümne ühe protsendi asemel neli protsenti ja mõningatel juhtudel makstakse inimeste sotsiaalmaks, töötajate sotsiaalmaks siis riigi poolt. No näiteks, Eestis on üks selline sotsiaalne ettevõtte pimemassööride ühing. Ja, ja ma kujutan ette, et nii mõnigi pime inimene, kui seda ühingut ei oleks, võib-olla tööd ei teekski. Ja, ja tänu sellele ühingule, eks ole, on see inimene nüüd tööd saanud, mis tähendab, et ta riigil ei ole enam koormust selle, selles mõttes, et ei pea talle enam võib-olla toetusi maksma, vaid tema ise nüüd maksab maksutulu riigile. Ja et seda soodustada, et sellised inimesed ei oleks koormaks, Siis ongi Itaalias tehtud, et kui need erivajadustega inimesi tööle võtta, siis riik maksab sotsiaalmaksu nende eest.

Aga näed sa selle all mõtled, et meil on ju igasugused muud programmid olemas, Töödekassaga näiteks on, ma täpselt Itaali, Itaile ei mäleta, aga nad maksavad äkki sotsmaksu kinni, juhul kui sa võtad inimest, kes on pikalt tööd olnud ja sarnased programmid. On veel, et kas sa ise nagu tunned, et meil peab olema see, see siis, need firmad klassifitseeritud ettevõtluseks ja nii-öelda tavaliseks äriks või sa pigem aruad, et tulevikutrend on see, et tegemist on siis lihtsa sellise ehitilise äriga, mis võib ka raha teenida?

Ma ei teagi, kuhu poole see tulevik nüüd liigub, mingisugune kombinatsioon nendest, mida sa nimetasid, jah, ilmselt saab olema, need Töötukassa meetmed, mis täna on tõesti aitavad tööle saada siis pikaajalistel töötutel ja, ja mingi aeg nende eest makstakse teatud osa palgast, siis Töötukassa maksab ise. Mis on täpselt sama näide tegelikult, eks ole, et nagu ebasoodsas olukorras inimese tööturule kaasamine, nüüd... See Itaalia näide, mis ma, mis ma tõin lihtsalt, need pimemassöörid Eestis, oli lihtsalt üks näide selle kohta, aga seal oli veel erinevate puuetega inimesi, sisserännanud inimesi, kel, kes on veidi ebasoodsamas olukorras töö leidmisel, et see on jah, üks, üks meede, eks ole. kuidas selliseid inimesi nagu tööle aidata, aga, aga see käibemaksu soodustus võib-olla jälle mingi teistmoodi, ta võib olla mingit sorti selliste teenuste kohta, mis teeksid ühiskonnas midagi paremaks ja et nende müüki soodustada.

Okei, aga räägi natuke siis enda, enda äris siiski, et kas sul on meeskond, kuidas see, mis teil suveks plaaniks on näiteks?

Suve me plaanimegi arendada siis seda platvormi, mida sügisel pilotiseerida Tartu linnaõpetajatega, sisuliselt tähendab see seda, et me tahame luua Eesti õppekavale vastavat struktuuri, et õppematerjale tasuta kättesaadavaid veebis on päris palju, aga probleem on see, et, et need pealkirja järgi nagu Google'i otsingusüsteemiga ei ole hästi leitavad, sest see pealkiri ei väljenda seda, mis teemat see Eesti õppekavas õpetab. Ja, ja me tahame luua sellise süsteemi, kus siis on klassifitseeritud ja, ja mis oleks ka natukene selline kasutusindeks, oleks sealjuures, et kui mitu füüsikaõpetajat näiteks on Eestis seda videot pannud oma tunniplaani, siis see võiks nagu vii, viidata ka teistele füüsikaõpetajatele, et, et see video on millegipoolest võib olla parem ja teised füüsikaõpetajad ei pea siis, nagu mõni on mulle öelnud, neli tundi õhtul YouTube'is, videot otsima, mida järgmisel päeval näidata.

Kes on sinu meeskonnas?

Meil on meeskonnas paari inimest, kellel on pedagoogiline taust ja, ja üks inimene, kellel on siis IT taust. Ja tegelikult on meil veel päris suur vabatahtlik meeskond, kes sellest ideest innustub ja, ja neid õppematerjale loob, ehk siis videote tege, tegemisega seotud erinevad rollid.

Aga kas niisugust tiimi motiveerida on hea ja lihtne või on vastupidi keerulisem, et start-upid Eestis räägivad sellest, kuidas me kohe läheme kõik koos Londonisse või Silicon Valley'sse ja kuidas me ühel päeval saame rikkaks ja kuidas kõik läheb hästi, et... Kas noori inimesi või miks mitte noh, miks noori, et ükskõik keda, kes su tiimis on, ma ei tea ju nende vanuseid, et kas on lihtne motiveerida selle jutuga, et me teeme õiget asja ja võib-olla saame ka natuke raha?

Mulle tundub, et päris hästi tõmbab inimesi kaasa see, see idee. Võib-olla mitte kõiki inimesi, võib-olla teatud inimtüüpi. Aga, aga päris hästi juba algusest peale õnnestus inimesi kaasata selle, selle ideega, et tulge kampa, teeme koos, tõsi. Kuna see on aega võtnud siis ja, ja me ei ole seda, me ei ole veel asutanud äriühingut, me ei ole paika pannud osaluste jagamist, siis nii mõnigi meeskonna liige on ikkagi lahkunud ka, jaa, seda küll, aga, aga kui ma mõtlen, eks ole, võrreldes oma. Mõndade teiste ettevõtetega seoses, mis ma olen teinud, on sellesse inimesi kaasat oluliselt lihtsam, kuna seal on selline mõnus missioon kaasas, millega nagu inimesed, paistab, inimestel on sees midagi, mida tahavad maailma parandada.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart. Saadet juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik ning tänase saate teema sotsiaalne ettevõtlus.

Meil on külas Tõnis Kusmin, aga mitte ainult, lisaks on meil stuudios ka Toomas Trapido ja Toomasega me siis jätkame, Me siin vahepeal saime teada, et, et kas see Saase ettevõtlusega võib-olla saab rikkaks kunagi, räägi, kuidas sul vahepeal läinud

on? No ma ei ole veel väga rikkaks saanud, kindlasti see ootab ees, aga ma olen siin arendanud sellist start-upi nagu things.info ehk siis asjade info, Ja, ja jah, aga küsige.

Et mis, kelle jaoks on siis see mõeldud, et meile, meil Hendrikuga ei ole siin veel kontot, võib-olla Hendrikul on, ma ei tea.

Seal ei saa teha veel.

Seal veel ei saa teha, eks, aga millal siis saab, alustame sellest?

No alustame siis konkreetsemast otsast võib-olla, et, et kui jumal annab ja, ja nii-öelda tähtede seis soodne on ja tuleb nii-öelda väike rahasüst, et siis saame sügiseks üles sellise korraliku rakenduse, et kust saate otsida üle Eesti ükskõik millist prügikasti või kohta, kuhu viia jäätmeid või asju. Ehk et kui teil on üle ükskõik milline asi, aku, diivan, purk, pudel, et siis saate sealt kohe vastuse, et kus on lähim punkt, kuhu seda viia või kas keegi tahab sellele järgi tulla. Et, et selline asi loodetavasti saab sügiseks üles, aga see on siis ainult osa sellest suurest visioonist.

Nii et kui ma tahan näiteks vanu televiisoreid koguma hakata, siis ma saan panna soovi üles, et kellel on...

Täpselt, jah, ja see võiks meile maksta ka natuke siis selle soovi üles paraku eest.

Aga sa mainisid rahasüsti, et kust suunast see peaks tulema?

No ütleme ikkagi Eesti seest.

Eesti seest, okei, kas avalikust sektorist pigem või näiteks televiisorite kogujate?

No see esimene loodetavasti tuleb avalikust sektorist jah, aga noh, ongi asi niimoodi, et, et natuke nagu selline muna-kana probleem on olnud noh, mis on ilmselt paljudele start-upidele tuttav, et, et on vaja noh, nii-öelda tehniliselt arendada teatud tasemeni, et hakata müüma. Ja noh, meil see, see, seda jõudu noh, ütleme ei olnud nii palju, et, et oma jõududega noh, ta nii joonde ajada, et saaks korralikult müüa, noh, praegu on isegi ülal selline poolik asi, aga no ma ei reklaami seda.

Aga et sinu jaoks ka noh, sa ütled küll, et see on start-up ja start-up on ikkagi noh, ärimudel, mis peaks kiiresti skaleeruma ja kasvama, aga, aga täna on ta sul ikkagi noh, mitte, mitte nüüd nii suure ambitsiooniga ettevõtlus, et kas loodad ka?

No jah, see, see konkreetne jupp loodetavasti muutub selliseks noh, mõõdukalt plussis olevaks üksuseks, ehk et klientideks on Eesti jäätmefirmad ja siis täpselt televiisorite kokkuostjad ja ka e-poed näiteks, kes peavad täna juba teavitama inimesi sellest, et kui nad neid telekaid või seadmeid enam ei vaja, et mis nendega teha, kuhu viia. On ju, et noh, me saaks seda infot nagu pakkuda elust ja mooduli nende lehele panna ja noh, mis iganes. Nii, aga, aga noh, et see suur visioon noh, ma ütlen selle siis ära ka siin, et et nagu Eestis, on ju, innustatakse, et tuleb suurelt mõelda, noh, me siis mõtlesime suurelt. Et, et visioon on selles, et oleks veebis üks keskkond, mis sisaldaks infot, ütleme siis kõigi inimese poolt tehtud asjade kohta, kuidas neid tehakse, millest nad koosnevad, kust nad pärit on ja, ja omakorda, et kui nad oma elu lõpetavad, et mis neist siis saab, noh, muutuvad prügiks või, või keegi teine tahab neid kasutada, et... Et noh, ma olen alati toonud seda analoogiat, et et maakaarte meil ei ole noh, ma ei tea, kakssada veebis põhimõtteliselt või me ei kasuta neid, et me kasutame ühte, et kas see on siis Google Maps või on see OpenStreetMap näiteks, ja, ja seal on kõik mäed ja jõed ja tänavad ja majad peal, on ju, et lihtsalt tulevikus ma arvan, et noh, nii-öelda asjade kohta hakkab sarnaseid keskkondi tekkima.

Et ühesõnaga, kui mul on mingisugune komisjoni poest ostetud telekas, siis ma saan teada, mis oli tema siis nii-öelda ajalugu, et jah, no ilmselt fairtrade'i harrastajad võivad sellest ka kasu saada, et see kindlasti muutub vist aktuaalseks, kas just Eestisse, see on juba teine küsimus, aga räägi, kuidas sina. Inspireerida oma meeskonda, et kas nad siis on rahul sellega, et tegemist on sotsiaalsääriga või nad tahavad ikkagi Londoni börsile üks päev jõuda?

No spetsiaalseid motivatsiooni üritusi me ei ole korraldanud, aga noh, seesama visioon, millest ma praegu rääkisin, noh, et see ikkagi on. Noh, faktiliselt päris paljust inimesi inspireerinud, küll lühikeseks ajaks või siis pikemaks ajaks. Mis puudutab äri, et, et siis minu hinnangul peitub selles noh, väga suur äripotentsiaal, küsimus on lihtsalt nii-öelda, kes selle nii korralikult ära teeb, et, et see potentsiaal nagu rahaks muutub.

No minule tundub, et see, ka see väike idee on väga suure äripotentsiaaliga, sellepärast et läbi aegade on jäätmeäri olnud väga tulus kõikidele sellega tegutsejatele, aga reeglina on see turg väga suletud, läbipaistmatu ja seal liigu, teada on vaid see, et seal liiguvad suured rahad, aga ja et keskkonnaministri portfell on alati väga apetiitne kõigile poliitikutele. Et kuidas, kuidas arvad, et sina just suudad seal läbi lüüa ja, ja et kas turg võtab sind avasüli vastu või äkki jäätmefirmad hoopis vaatavad, et stopp, mehed?

Ei no mis keskkonna valdkonda konkreetselt puudutab, siis sealt ma tulen, selles on noh, nii-öelda minu tugevus, et, et kuigi ma olen IT-d või ütleme, täpsemalt siis start-upide tegemist juurde õppinud, et, et ma tunnen, Noh, peaaegu kõiki, kes Eestis jäätmevaldkonnas tegutsevad ja, ja nii nagu sa ütled, et see on selline karmi konkurentsilava, et, et aga see noh, omakorda tähendab seda, et ja mida on ka mitmed jäätmefirmad öelnud, et, et noh, nad tahaksid, et neile too, toodaks jäätmeid, sest Eestis on jäätmetest puudu. Ja osad konkreetselt on öelnud seda, et, et aga meist ei teata, on ju, ehk tekib küsimus või võimalus, et, et kui on keskkond, mida külastatakse ja seal on info olemas, siis võib-olla tuuakse neile rohkem jäätmeid.

Kas sul on osaühing või

MTÜ? Meil on kolmas, meil on sihtasutused, me Tegime ka nagu sellise filosoofia põhjal selle alguse, et, et see sihtasutus defineerib ära selle suure visiooni, on nagu selle hoidja ja, ja noh, et kui läheb nagu selliseks tõeliseks äriks, et noh, siis teeme neid ärikehasid juurde. See

on, tuleb selline holding sihtasutus?

No põhimõtteliselt jah.

Kas see on mingi eelis, sihtasutusel mittetulundusühingu ees?

Ei ole, noh, nad on natuke erinevad asjad, mittetulundusühingul on liikmed ja üldkoosolek, sihtasutusel on asutajad, kes defineerivad selle visiooni ja, ja siis noh, põhimõtteliselt on ette nähtud raha kogumiseks, mingite noh, selle visiooni täitmiseks, elluviimiseks.

Et selle eest saab kuid kunagi raha välja või?

Ei, sihtasutusest noh, see sihtasutus ei maksa kellelegi dividend ega mitte midagi, aga noh, ma ütlen, et, et...

Et kui, kui tuleb mingisugune väga suur investor ja tahab mitu miljonit anda, siis peab kiiresti kehasid genereerima?

No põhimõtteliselt küll jah, aga, aga noh, nagu elu on näidanud, ei tasu sellega ette rutata, et noh, Teed mingi osaühingu ja kui investoritki ei ole, et noh, mis, see on nagu lisakulu ja müra on ju põhimõtteliselt.

Kas see sihtastus on lihtsam opereerimises kui osaühing?

Ma arvan, et ma ei oska öelda, kulude poolest noh, mis on raamatupidamine aastaaruannet, suurt vahet noh, selles mõttes ei ole.

Et kellele sina soovitaksid üldse saaste ettevõtluse peale mõelda, et Kus on see piir, tava ja see saaseri vahel?

No võib-olla ka läbi näidete, et mind näiteks inspireeris väga siin mõne aasta eest, oli ka see periood, kui ma Riigikogus töötasin, et selline MTÜ nagu abikäsi, Et noh, tegu on siis grupinoorte meestega, et kes võtsid kätte ja hakkasid puuetega inimestele ka erinevaid töid leidma ja, ja vahendama ja ise välja arendama.

Tegemist on kas esimese aja hivilistastega või teise, et...

Et noh, see see piir ongi hägune, et, et, et kui sa lahendad reaalselt mingisugust ühiskondlikku probleemi, ehk siis näiteks, et puuetega inimesed noh, saaksid teha tööd, mis on kellelegi kasulik, millest palka makstakse, siis see on see sotsiaalne pool ja ettevõtlus on see, et kui nad tegelevad näiteks telefonimüügiga, Kui nad panevad kas või kätega noh, mingisuguseid asju kokku, siis keegi maksab selle eest, et ja riigi roll on minu arust noh, soodustada või tuua otsad kokku, et see juhtuks ja noh, see ongi, et täpselt, kas näiteks makstakse sotsiaalmaks ära või mis iganes, aga noh, fakt on see, et, et kas, kas selline asi juhtub või ei juhtu ja riik saab siin aidata.

Sinu taust on koristame Eesti äraprojektidest või koristame maailma äraprojektidest?

See ei ole minu identiteet, aga, aga jah, ma olen sellega seotud.

Et kas seda võib ka lugeda sotsiaalseks ettevõtluseks või see on puhtalt heategevus?

No ma defineeriks seda kui probleemi lahendamist väga paljude inimeste ühistöö, noh, selles mõttes, et ta ei ole ettevõtlus, keegi ei teeni selle pealt, välja arvatud noh, Eestis näiteks jäätmefirmad või noh, veoautod, kes, kes seda kokku vedasid, noh, natukene, ja... Ja ta ei ole ka noh, klassikalises mõttes heategevus, kui siis ainult selles mõttes, et nii-öelda kannataja oli loodus ja, ja tehti loodusele head, jah, nii võib öelda.

Aga lähme siit taas väikesele pausile ja viimases osas püüame siis ikkagi veel kord lahti mõtestada sotsiaalse ettevõtluse ning anda ideid ka võib-olla raadiokuulajatele, kuidas sellesse ärisse siseneda. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mida juhivad Henrik Aavik ja Andrei Korobeinik. Saates on külas Tõnis Kusmin ja Toomas Trapido ning jutuks on sotsiaalne ettevõtlus. Toomas on teinud või teeb firmat things.info ja Tõnis teeb firmat silmaring.ee ning need on sotsiaalsed ettevõtted.

Ja ma arvan, et paljud meie kuulajad võivad küsida, et, et mis asi see sotsiaalne ettevõtlus siis on, et, et miks inimesed ei taha lihtsalt raha teenida, et kuidas teile tundub, et kas Eestis on see arusaam nagu jõudnud massidesse, et milleks sotsiaalne ettevõtlus on vajalik, mis on tema nišš või see on pigem selline tulevikuteema?

Mulle tundub, et Eestis on sotsiaalettevõtlusiga väga tundmatu sõna peal. Ja, ja kuidas ma enda jaoks seda defineerin, nii et nagu see nagu teise ja kolmanda sektori kokkutulemine, kui teise sektori eesmärk on rikastuda läbi äritegevuse ja, ja kolmanda sektori eesmärk on maailmas midagi paremaks teha, siis mulle tundub sotsiaalne ettevõtlus väga hea meetod, mis võimaldab midagi maailmas paremaks teha läbi ettevõtlusmudeli, mis tähendab, et ta ei ole nii sõltuv näiteks projekti rahastusest ja võib-olla üpris elujõuline mudel, samal ajal midagi olulist maailmas ära teha.

Aga miks siiski ei saa seda teha siis tavalise firma alt, et kes teenibki raha ja teeb siis ühiskonnale midagi head?

Saab ikka teha,

no Bill Gates ka ju jagab raha laiali nüüd.

Jah, siis kui ta sureb, et minu teada on meil elulised, aga, aga näiteks noh, Swedbank ja noh, teised, teistsarvased firmad, isegi kasiinod jagavad rahalajali, et kas kasiino ei ole siis salvejatele?

See on üpris lai spekter jah, kus ühes otsas on näiteks kasiino või pank, kellel on selline sotsiaalne vastutustunne ja, ja annavad siis raha mingite, mingite asjade jaoks tööle, inimeste tööle aitamiseks või, või, või spordi jaoks või haridusse ja, ja selle spektri teises otsas on need, kes nagu rahaga üldse ei, kokku ei puutu, eks ole, muudkui püüavad oma õhtutundide arvelt maailma paremaks teha. Ja, ja sotsiaalne ettevõtlus, ütleb, võrreldes tavalisest ettevõttest, kes on sotsiaalselt vastutustundlik, erineb selle poolest, et, et see toode, mida sotsiaalne ettevõte teeb või, või see teenus, mida ta pakub, juba teebki maailma paremaks, ehk siis mitte raha ei, võib kasutada sotsiaalne ettevõttega sellist mudelit, et, et raha teenib ühest kohast ja suunab selle teise kohta, aga siis reeglina nendes ettevõtetes kasumit välja ei võeta või võetakse seda väga vähemalt.

No aga kui näiteks firma teeb midagi sellist väga head to iPhone'i ikka, et ta teeb ju maailma paremaks, noh, mul on Androidi telefonnaga, ma lihtsalt nagu siin on, on mõni iPhone stuudios olemas. Ma arvan, et, et, et kas ta, kas Apple on siis sealne ettevõte, et tema toode teeb maailma paremaks?

Paistab, et seda nii ei defineerita, kuigi jah, ettevõtted ju muidu eksisteeriks, kui nad kellelegi kasulikud ei oleks, eks ole, et keegi tahab nende tooteid, teenuseid osta, et nad igal juhul mingil määral nagu kellelegi kasulikud on.

No see on muidugi, no ma arvan, et kui me räägime Marbarost näiteks, siis võib-olla ta ei ole väga kasulik, aga, aga noh, see on teine lugu, aga Toomas, kuidas sulle tundub, et kas Eestis on kõik sellega hästi, et liberaalne majandus, inimesed ise teevad valikuid, kas nad tahavad, tahavad raha teenida või tahavad teistele inimestele head teha?

No ma arvan, et nagu Tõnis ka vaidles, et, et tegelikult need piirid muutuvad tänapäeval väga hägusamaks, et ma lähen korra eelmise küsimuse juurde tagasi, et, et Mõtlen niimoodi, et, et tegelikult ettevõtted peaks vaatama võimalikult terviklikult, et enne kui öelda, kas ta on sotsiaalne või, või kümme protsenti sotsiaalne või viiskümmend või mis iganes, et noh, võtame mõne tuntud ettevõtte, näiteks on ju, Apple, et kindlasti teeb ta inimeste elu paremaks ja mugavamaks ja võib-olla ka nagu ilusamaks ja põnevamaks, on ju. Nüüd Apple heategevusega, vabandust, kui ma midagi valesti ütlen, et nagu väga ei, silma ei paista, ehk et ta hoiab oma kontol, on ju, mingisugune, ma ei tea, mis iganes, viissada miljardit dollarit ja ja, ja on probleemid olnud siin, on ju, Hiinas siin tööliste idukooluga ja, ja noh, nii edasi, nii edasi. Nüüd, kui me võtame näiteks kõrvale Google'i, Et siis noh, minu jaoks näiteks Google'i põhitegevus, kuidas nad seda ise on defineerinud, ehk informatsiooni kättesaadavaks muutmine ja organiseerimine inimestele, et, et see nagu teeb noh, nagu ma ei tea, paarkümmend protsenti rohkem elu paremaks maailmas. Ja lisaks on, on neil noh, väga selge see heategevussuund see Google.org ja, ja nii edasi, on ju. Ja nad on sinna päris palju raha pannud, noh. Nüüd tuleme Eestisse, võtab näiteks Swedbanki kõige lugupidamise juures, et nende põhitegevus noh, ütleme nii, et, et kui raha ei ole, siis muidugi Swedbankist saab, et, et siis ta muudab jah, elu paremaks. Aga, aga selle kõrval Swedbanki heategevus, see läinud summa võrreldes nende kogukasumiga on noh, väga pisike. Et, et, et selles mõttes noh, nagu see sotsiaalsus on selline libisev nähtus, on ju, ja, ja noh, veel eraldi on loomulikult siis noh, kitsamalt sotsiaalsed ettevõtted, et, et noh, mida tõepoolest siis riik või omavalitsus kuidagi soodustab, et nad üldse toimiksid, aga et selle soodustusega nad siiski toimivad ja noh, kõik kokku nagu elu läheb ilusamaks, on ju.

Mulle tundub, et selles laias spektris jah, on nagu raske defineerida või isegi kui me püüame seda ära defineerida, siis inimesed saavad sellest ikka erinevat aru. Lõppkokkuvõttes minu jaoks on... On, määrab, määrab pildi sellise, selline nagu tasakaal, et kui palju siis teenitakse raha kasumiks ja, ja kui palju tehakse maailmasse head ja, ja mõlemad, mõlemaga peab ettevõte hakkama saama, mulle meeldib selline triple bottom line käsitlus, kus on nagu kolm P-d. Et üks P on profits, eks ole, ja, ja pikka aega me oleme nagu ühiskonnana vaadanud, et see ongi ettevõtluse eesmärk. Ja ka need teised P-d nagu planet ja people, et. Natuke tõeliselt jätkusuutlik ettevõte peaks vaatama nagu nendele ka, et people'ile peaks ta siis vaatama, et nii töötajate võtmes, kui me räägime nendest Apple'i. Probleemidest, mis seal Hiina tehases on olnud, eks ole, et võiks ju vaadata töötajates natuke respekteerima oma pilguga või, või kogu tarneahela võtmes. Ja samamoodi klientidele, eks ole, et kuidas nende elu paremaks teha. Klientide elu paremaks tegemisel vaatab Apple, Apple üpris hästi, eks ole, ja näeb seal vaema. Ja kolmandaks siis see planet, et kas see tegevus jätab mingi ökoloogilise jalajälje ja, ja kui karm see on, et. Ja lõppkokkuvõttes sõltubki siis selle kas ettevõtja või, või selle juhtkonna nägemusest, et kuivõrd millelegi peaks keskenduma, kuivõrd peaks keskenduma raha teenimisele, kuivõrd peaks keskenduma inimestele, kõigele peab mingil määral keskenduma ettevõtte ilma nagu kasumita, eks ole, pikas, pikas perspektiivis ei saa hakkama, pikas perspektiivis ei saa inimestele halba ka teha, eks ole, siis tuleb ka ukseid kinni panna, Aga, aga mingisugune tasakaal siia tuleb leida ja igaüks defineerib nii siis nagu õigeks peab.

Kuidas sulle tundub, et kas firmad üldiselt muutuvad sotsiaalistemaks, et noh, Starbucks näiteks igatpidi tahab rääkida sellest, kus see iga kohvi juba nagu on pärit, Ja McDonalds värvib homoloogid roheliseks ja nii edasi ja nii edasi, et kui see käib plaanidega, et täna on nagu selline trend, aga ma ei tea, kahekümne aasta pärast inimesed jälle unustavad, et story on oluline ja hakkavad toode ostma.

No ma usun, et, et see trend ikkagi lähiajal ei lõpe ja, ja, ja Starbucks'i näide, et noh, ongi see, et, et erinevatel põhjustel inimesi huvitab see, et kust, kust need asjad või toorained pärinevad, on ju, et mida nad tarbivad. Ja loomulikult on palju sellist greenwashi või rohepesu, ehk et asjaga tegeletakse noh, nagu PR-eesmärki, tähendaks, et me tegeleme, aga noh, tegelikkuses on nagu mingi õudus, on ju. Et ja seda on ka Eestis muuseas, et, et aga noh, õnneks on siis noh, nii-öelda siis kolmanda sektoriga kodanikuühendused, kes noh, Eestis jällegi vähem, aga on, et kes selle silma peal hoiavad, et teevad kõiksugu toppe ja nii edasi, et Et, et noh, see võib tunduda siin Eestis natuke uskumatuna, aga, aga miks need Starbucksid ja, ja, ja isegi Apple noh, nagu neid samme teevad, et nad noh, ikkagi tunnevad seda tarbija survet, et olgu see kas või väike osa näiteks kõikidest iPhone'i ostjatest, aga nad kas ei saa endale lubada selle ignoreerimist või heal juhul siis see tegevjuht, juhtkond noh, ise ka tegelikult usub nendesse väärtustesse.

Kui organiseerunud on Eesti sotsiaalsed ettevõtted, et kas teil on mingi oma organisatsioon, vahetate infot?

Ettevõtete võrgustik, mina sinna ei kuulu veel, aga neid on seal kuskil mõnekümne ringis ja, ja see täidab praegu sellise jakatuse organisatsiooni rolli, eks ole, ja mille üks väljund on siis ka see, et, et püüavad nagu seadusloomes muutust tuua, ainult seda sotsiaalse ettevõtluse vormi propageerida ministeeriumites ja ühel hetkel siis nagu see. Et ta Eesti seadusloomusse jõuaks ka, mistõttu siis oleksid sotsiaalsed ettevõtted natukene soodsamas olukorras, et ka ja, ja, ja saaks, eks ole, investoritele maksta välja ka dividende, jagada osalust, et ka investorid oleksid huvitatud sellisesse ettevõtlusvormi rohkem raha süstima.

Aga sotsiaalsed ettevõtted on ikkagi noh, või start-upid üldse on väga globaalsed ettevõtted tihti, et kas see, kui Eesti riik annab mingisugused eelised sotsiaalsele ettevõttele, kes. Kes hakkab midagi väga sotsiaalset tegema Brasiilias, et kas see on üldse nagu see, mis nagu asja edasi aitab, et võib-olla juba need olemasolevad riigid on piisavalt head?

Jah, see sotsiaalettevõtluse vorm ei ole ju mõeldud selle, ta ei defineeri, eks ole, kas see turg peaks olema Eesti-sisene või väline, aga on paljud täna siis ütleme nagu kolmanda sektori organisatsioonid, MTÜ-d või sihtasutused, kellel täna seda ettevõtlusvormi on nagu vähe sisse toodud. Ja neil on, neil on keeruline, kui, kui mitte peaaegu et võimatu kaasata investorite raha, isegi kui nad oleksid võimelised, eks ole, dividende maksma. Siis selles mõttes ta on oluline, aga kui rääkida nagu start-upi vaatest, see siis jah, ega see nii palju vast ei mõjuta, lõpuks on ikkagi küsimus selles, et kui skaleeritav ta on, kui kiiresti me suudame laieneda kogu, kogu maailmale või, või mis siis, mis iganes vahetud turgudele.

No sotsiaalne ettevõte, nii palju kui mina olen nüüd näinud, noh, lahendab ikka eelkõige kohalikku probleemi, sellist väga selgelt selle linna, selle küla, selle piirkonna probleemi, Ja, ja noh, sealt tulenevalt on siis teatud vastuolu noh, nii-öelda sellise internetiiduettevõtte filosoofiaga, mis on ju, tahab kiiresti üle planeedi levida.

No näiteks Vikipeedia on ilmselt sotsiaalne ettevõte selles mõttes sõna nagu ta, tavamõistes või siis need firmad, mis pakuvad mikrolaene siis Aafrika riikidele, eks, et nad on suhteliselt globaalsed, et kindlasti on ka erendeid. Aga saate lõpuks ma küsin, et kui mõni meie kuulaja mõtleb sotsiaalse ettevõttesse peale, siis ma arvan, et esimene küsimus, mis tal tekib, on see, et kust siiski raha saada, et kas sa nagu näed seda, et et inimest on võimalik motiveerida ka ilma rahata, et nad tulevadki ja teevad midagi sellist ilusat ja head? Ja kuidagi nagu jäävad ellu või siis soovitan näiteks pöörduda, ma ei tea, kui mitte QuickStarteri poole, siis on olemas sarnased platvormid ka sotsiaalaste ettevõtluse jaoks välismaale, et Eestis neid ilmselt nii väga ei ole.

Huvandi, huvandi ilmselt

aitab kas sotsiaalaste ettevõtteid võib-olla isegi rohkem kui tava, kui tavalisi. Et kas sinu arvates on see nagu üldse mõistlik mõte, et võiks teha saastaettevõtt või see on nüüd, nüüd nagu tagantjärgi vaadates ei julge seda kuulajale soovitada?

Ei noh, eks igaüks ikkagi peab oma sisetunnet järgima, et, et ja elu peab olema noh, nagu elamist väärt, et see on, mis ma oskan nagu öelda, et et ei noh, selles mõttes tõsiselt, et ega siin ei ole midagi lihtsat, aga noh, et mis see on alternatiiv, et, et noh, teha midagi, mis nagu sulle väga ei paku ainult raha eest. Aga mis puudutab seda toetamist, siis noh, minu see seisukoht on küll selline, et, et, et noh, et kuidas sai alguse, on ju see suur Angry Birds, et vähemalt nii palju, kui mina olen kuulnud, et siis Soomes toetati väga jõuliselt mängunduse valdkonna start-upe, on ju, kohe nii, et umbes, et seal oli idee, Tegid ühe A4 ja andsid seal ametnikule, said noh, stiilis näiteks kümme tuhat eurot või noh, midagi sellist on ju. Ja, ja noh, et, et üks ajast võib-olla jõudis, on ju, kusagile. Et, et ma arvan, et Eestis tuleks nii internetistart-upidega kui sotsiaalsete ettevõtetega noh, natuke nagu sarnast lähenemist. rohkem sisse tuua, sest meil on olemas inkubaatorid, ma olen noh, ise ka nendega siin kokku muutunud pisut ja käinud ja nii edasi, aga et kui sealt edasi seda noh, järgmist sammu ei saa nagu mingi hulk ideid teha, et, et siis noh, nad vaju, vajuvad ära ja loomulikult meil on sellised Skypeid ja Transferwiseid ja sellised üksikud noh, nagu tähed, aga, aga noh, nende taga ma väidan, see, see keskmine. Keskmine tasand, kus nagu prototüüpe tehakse, et see on nõrk.

Rääkides inkubaatoritest, siis ma soovitaksin kuulajal, kes on sotsiaalsest ettevõtlust huvitatud, uurida seiku kohta, Tartus on selline asi nagu sotsiaalse ettevõtluse inkubaator. Silmaring ka osaleb seal ja, ja see oleks vast nagu heaks esimeseks sammuks oma sotsiaalse ettevõtte käivitamisel, aga lõpuks kui küsimus on see, et noh, kas käivitada sotsiaalne ettevõtte või, või, või, või traditsiooniline ettevõtte, siis noh, mina näiteks tundsin traditsioonilises ettevõtluses, et, et mul jääb nagu midagi puudu, et nagu ainult. Ainult rahapäraste ettevõtluse tegemine, tundsin, see on natuke nagu tühi. Ma kindlasti ei ole see inimene väikma, et nagu kolmas sektor on ja nagu MTÜ-d ja sihtasutused oleks ka kõige parem variant, sest mulle tundub, et nende elujõulisus on ikka väga väike, sest. Nad lihtsalt ei suuda kapitali kaasata, seetõttu nad ei suuda inimestele maksta ja seetõttu vabatahtlike kaasamine on, on mõned on need hingega inimesed, aga, aga lõpuks peavad nemad ka oma leiva lauale panema, nii et et raha, ükskõik mille tegemiseks, on ikkagi oluline asi ja mulle tundub ettevõtlus väga hea mudelina, kuidas seda raha kaasata.

Jah, et selle saate moraaliks ilmselt saab olla see, et teake seda, mis teile meeldib ja... Küll see raha tuleb ka ja maailm muutub paremaks. Ja see oli meie täna Restart, kuulge meid jälle nädala pärast, ilusad nädalavahetused.