AI_pealkiri: Ruth Annus tutvustab e-residentsuse ideed ja ID-kaardi tulevikku

Tere ka minu poolt, e-residentsusest on viimase nädala jooksul väga palju räägitud, sellepärast et üle-eelmisel neljapäeval võttis siis valitsuse kabinet vastu e-residentsuse väljatöötamise kontseptsiooni eelnõu või, või mõte, et, et hakkame sellega, sellega tegelema ja ütlen ausalt, et täna olen saates nii-öelda nii, nii küsija kui vasta rollis, sellepärast et et kuigi seda teemat on vedanud Siseministeerium, on ka MKM-il olnud võimalus nagu idees kaasa lüüa ja ja aga, aga kokkuvõttes ikkagi saatesse on kutsutud nagu nii-öelda kogu teema number üks, ehk siis Ruth, sina oled olnud nagu... kõigi sellise meie Eesti e-identiteedi väljatöötamise juures peaaegu algusest peale, et me esimesi kaarte hakkasime välja andma millal?

No seda peab küsima Maksuameti käest, aga kindlasti on see, et kõik, mis meil täna on allkirjastatud digitaalselt, on, on ka Euroopa Liidu seaduste järgi kehtiv ja, ja, ja siinkoha pealt noh, sa võid ka niimoodi salvestada või hoida oma, oma, oma koopiaid kindlasti. Aga tegelikult me täna räägime ikkagi hoopis e-residentsusest, ehk siis me räägime sellest kuumast teemast, et loodetavasti selle aasta lõpus oleme suutelised ka välismaalastele nii-öelda seda Eesti e-identiteeti kätte andma. Sellised suured reformid ei sünni tühja koha pealt, et ei ole nii, et, et mõni futuroloog või, või, või guru hakkab kuskil ajalas kirjutama või, või rääkima ja, ja, ja Sissiopsti järgmisel aastal ongi olemas, et Ma saan aru, et see idee on tegelikult väga vana, et, et me räägime aastast kaks tuhat seitse.

Restart. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen Hendrik Aavik, saadet juhib ka Taavi Kotka. Meie saatekülaliseks on täna Ruth Annus, kes on Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja ning teemaks on e-residentsus.

Ma arvan, et siin vastus on see, et me ei välista seda, ehk siis mis selle e-residentsuse juures kõige huvitavam on, ongi see, et me, riik täna loob infrastruktuuri, ta loob mingit taristut, mida noh, põhimõtteliselt kõik saaksid kasutada. Ja, ja, ja mõte ongi selles, et, et täna peaks just nii-öelda erasektor olema see, kes hakkabki nüüd mõtlema, et, et mis moodi siis nii-öelda rahaks pöörata, et, et jah, riik küll põhja teeb, iga väliskülaline, kes seda kaarti tahab või, või kodanik saab seda nii-öelda riigi lõivu eest endale muretseda, Ehk siis okei, me oleme kuludega nullis, on ju, aga, aga kust kasu tuleb, eks, et nendest samadest teenustest, mis sinna peale ehitatakse, nendest teenustest, mida need mitteresidendid siis kasutavad, sealt peaks tekkima meie tulu. Et see on selle asja nagu öelda idee või mõte, eks, aga, aga mõtlengi, et ma tuleks tagasi selle sama nii-öelda identiteedihalduse koha pealt, et põhimõtteliselt esialgu on seda plaanis välja anda ainult Eesti pinnal, et inimene tuleb korra Eestisse kohale.

Jah, et praeguse seisuga on mõeldud, et kõigepealt inimene pöördub Politsei- ja Piirivalveametisse, seal siis võetakse talt sõrmejäljed, näobiomeetria, ehk siis tagatakse tema nii-öelda identiteedi andmed, mille vastu me edaspidi hakkame siis võrdlema, tema järgmiste dokumentide andmeid. Ja samamoodi ta saab dokumendi füüsiliselt kätte Politsei- ja Piirivalveametist. Edaspidi on mõistlik kaaluda, et kas seda teenust mitte laiendada ka välisesindusse, see tähendab, et andmeid küll hoitakse endiselt Politsei- ja Piirivalveametis, aga kuna enamik e-residente elavad eelduslikult välisriigis, siis oleks mõistlik viia see teenus neile lähemale. Mis puudutab nüüd Eesti õiguskorras toimetamist, siis ega iseenesest see, kui inimesele antakse välja Eesti Vabariigi poolt isikut tõendav dokument, ükskõik, on ta seesama digitaalne isikutunnistus või, või on see elamisloa kaart, et ega see ei alluta teda oma olemuselt Eesti õigusele. Eraõiguslikes suhetes just kõikvõimalikud lepingud ja, ja kas või ütleme, ettevõtete siseni, sisene identiteedihaldus, et see sõltub erasektori enda kokkulepetest. See on täiesti võimalik, aga sellisel juhul peavad kõik pooled seda aktsepteerima. Et neid vaidlusi ei saa lahendada Eesti kohtus. Et see on kindlasti suurepärane võimalus, kui keegi annab nii-öelda valmistoote ja rohkem ei pea muretsema selle pärast, aga küll tuleb arvestada, et riigi garantii on siin taga isikutuvastuse koha pealt, mitte isikuõiguspärase käitumise tagamise koha pealt.

Jaa, aga mõtlengi, et, et, et see moment ongi siis nagu tähtis, et kokkuvõttes see, et me anname mitteresidendi ID-kaardi välja ja sellega oleme teinud ühel hetkel isikutuvastuse ära ja võtnud tal biomeetria, on, ongi selles mõttes kõige kõvem garantii või ütleme kõvem garantii kui see, millega täna ütleme, rahvusvaheline pangandussektor harjunud on. Mis teeb selles mõttes jälle huvitavaks selle, et kui praegu üle neti konto avamine on noh, mitte võimatu, aga ütleme, sa saad küll üle neti avada, aga see on limiteeritud, sa või sellisel juhul võid seal konto parandil kanda raha maksimaalselt kaks tuhat eurot kuus, noh, oluliste piirangutega, siis iseenesest nüüd selle uue internetisendi ID-kaardiga võiks avada ka üle neti kontot ja see on juba nagu rahvavaheliselt täiesti uus lähenemine.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mis täna räägib e-residentsusest. Saates on külas Ruta Annus, Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja ja saadet juhivad Henrik Aavik ning Taavi Kotka.

Eelmises plokis jõudsime siis rääkida e-residentsust natuke rohkem lahti ja jääme pooleli nende probleemide juurde, mida on siis välja toodud selleks, et et miks see võiks nagu halb olla. Ma saan aru, et üheks suureks probleemiks on peetud ikkagi rahapesu, et, et, et rahapesemine läheb nagu lihtsamaks.

Jah, ja teine aspekt on ka maksupettused, et mis lähevad justkui lihtsamaks ja odavamaks. Et oluline on siinjuures ikkagi rõhutada, et e-residendi digiidee on hüve, mitte õigus, mis tähendab siis seda, et ühelgi inimesel ei ole eeldusena õigus saada meie digitaalset isikutunnistust. Et kui Maksu-Tolliamet näiteks oli mures sellepärast, et kas e-maksuametile ja e-tollile peaks olema inimesele juurdepääs automaatselt või siis on võimalik ka olukord, kus inimene kõigepealt tuleb kohale ja tutvutakse temaga, veendutakse siis tema usaldusväärsuses ja samamoodi ütleme, siin rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks, ka praegu on ju tegelikult nõutav isiku kohale ilmumine, Et ega need aspektid ei kao kuhugile, väga võimalik, et pikemas perspektiivis need probleemid on võimalik maandada, võib-olla nad ei realiseerugi, aga praeguse seisuga selline võimalus on ette nähtud.

No me oleme kalkuleerinud siin erinevaid numbreid, eks, et ütleme need, kes siis täna on Eestiga juba praegu no rohkem seotud ja, ja, ja kas siis nagu läbi välise investeeringu või lühiajalise inimviibimise võiks olla selline potentsiaalne kasutajaskond või diplomaadid ja nende sugulased, eks, et siis, siis see oli meil suurusjärk viiskümmend tuhat umbes, on, on, on neid inimesi. Teine väga suur ports on nii-öelda Eestist välja rännanud ja nende järeltulijad. Eks, et kes, keda on ka kuskil suurusjärk, sada kolmkümmend tuhat, sada viiskümmend tuhat, eks. Aga kokkuvõttes me oleme täna pannud selle ideega arengufondi ideekonkurssile, just, just puhtalt sellepärast, et see ei saa olla riik, Kes mõtleb välja neid, neid poppe teenuseid, mis moodi siis võiks neid seda mitteresidne id-kaart ära kasutada, et, et siin ongi nagu idee selles, et et kui innustada just erasektorit mõtlema, et, et, et mis on see väärtus, mis on see, mis on see nüanss, kust see kasu võiks tulla, et, et noh, Ruth rääkis siin, et noh, ennekõike antakse seda välja ausaks äritegevuseks. Ja kui sa hakkad mõtlema, et ikkagi täna distantsilt saaks teha ühe päevaga ettevõtte, Kui me saaksime sinna juurde ka selle, et, et saab avada üle, üle, üle põrgus saab avada konto ja täna on juba Maksuametiga räägitud, Maksuamet on hakanud mõtlema selle peale, et, et kuidas toimetada sellist tüüpi ettevõtetele automaatne nii-öelda maksuarvandus. Ehk siis a la, et me ei pea Eestisse enam palkama raamatupidajat, vaid vastupidi, kui mul on ühetüübiline äri, või see on mul mingi investeeringukonto, siis nii-öelda maksuraportid kas siis kuupõhiselt või, või mingi muu aja tagant genereeriksid automaatselt, kui ma ise olen selle loa andnud Maksuametile, et ta võib meid genereerida nagu ise. Eks me nii-öelda kambakesi peaksime mõtlema välja, et, et milline peaks olema see teenuste palett või, või selline nii-öelda use case'id või kasutuslood, eks ju, et mille puhul see tõesti nagu noh, tekib konkurentsieelis, sest noh, täna kui me vaatame, et meil on ikkagi reinvesteeritud tulu, tulud on meil tulumaks null protsenti, eks siis on ta ikkagi nagu investeerimiskontona noh, ülimagus, sest noh, ütleme kas või nagu Luksemburgis või, või, või, või Monacos sa pead ikka vähemalt nagu noh, kaks või kolm protsenti oma või üks protsent oma, oma, oma nii-öelda portfelliväärtust iga aasta andma nii-öelda haldurile.

Nii et on võimalus, et ta lihtsalt ongi nagu, ta läheb moodi, ütleme Silicon Valley, Venture Capitalistid, et ühel on kõige moodsam Fitbit, aga teine ütleb, näed, mul on Eesti e-residentsus, ma tahad, ma näita, kuidas ma firma teen praegu?

No see on, et esimene kaart on lubatud Edward Lucas'ele, et president Ilves on lubanud, et, et Edward Lucas peaks saama esimese kaardi ja et me peame valvama siis, et see niimoodi läheks ka kokkuvõttes, et aga aga ongi, et noh, ühesõnaga digiretsept, digiallkiri kõik autentimisteenused, kõik see peaks olema see esimene nii-öelda laine. Ja teine laine on siis needsamad Peterburi ja, ja Rootsi ärimehed, kes nii-öelda tahaksid oma välisministeeringuid juhtida siit.

Just, et iseenesest juba see, et, et kui inimesel on võimalus asendada isiklik ilmumine sellesama digitaalse isikutuvastusega, ehk siis PIN ühega ja digiallkirja omakäeline, omakäeline allkiri siis digiallkirjaga, et juba see on väga suur samm edasi. See, millistele registritele veel sellest tulenevalt juurde pääseb ja milliseid e-teenuseid veel on võimalik kasutada, et see on kindlasti väga oluline, aga see on pigem selline teine samm, et juba ainuüksi digiallkiri annaks väga suure elukvaliteedi tõusu just mitteresidentidele.

Ta saab omale tegelikult plastmasskaardi, millel ei ole isegi mitte isikupilti, aga mille digitaalsed funktsioonid on täpselt samasugused nagu ID-kaardil. Pilt ei ole seal sellepärast, et kõik, mis, mis on isikufotoga, seda kiputakse kasutama füüsilises maailmas isikutuvastuseks, mis tähendab jällegi seda, et tekib selline võimalus identiteedi varguseks pigem. Aga kõik digitaalsed funktsioonid, ehk siis mõlemad sertifikaadid on samasugused, küll on aru saada, et tegemist on siis mitteresidendi Digi-ID-ga. Et see annab võimaluse igale teenusepakkujale otsustada, et ta sellise dokumendiga oma teenustele siiski isikuid juurde ei luba. Mis on väga oluline, on see, et ega see, kas inimesel on digitaalne isikutunnistus või ei ole, et see ei, iseenesest ei mõjuta, kas tal üldse seda teenust on kasutada võimalik Eestis või mitte. Et väga võimalik, et siin on palju alternatiive, et inimene tuleb kohale ja saab ikkagi siin asutatud, eks ju, oma ettevõtte, saab allkirjad antud. Aga see on lihtsalt nii-öelda täiendav võimalus, et inimesel oleks mugavam ja sellest tulenevalt teistel inimestel oleks mugavam.

Ma just mõtlen selle peale, et noh, õudselt mõnus teenus, mida saaks selle ID-kaardiga teha, oleks Eesti viisa taotlemine. Et kui ma olen ennast korra, no mul on üks sõber hindu, kes peab iga kord mööda Indiat ringi reisima ja see reis, mida ta tegeleb, on päris, päris mitu, mitu Eesti suurust. kima oma ühest otsast teise, mitu korda selleks, et iga kord, kui ta tahab omale Eesti viisat taashankida, ehkki ta on juba Eestis korduvalt käinud, et et noh, viisa hankimine võiks küll olla teen, esimene teenus, mida residendid saavad.