AI_pealkiri: Mait Müntel ja Lingvist: statistikapõhine keeleõpe ning laienemine välisturgudele

Tere, Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev ja eetris on IT-ääri saade Restart. Mina olen Henrik Aavik ja koos minuga juhib saadet Taavi Kotka ning tänase saate teemaks on üks, taas üks edukas Eesti start-up, kes on välismaal investorite lugupidamise ära pälvinud, see on Lingvistio ja Mait Müntel. Meie saadet toetab Arengufond.

Tere, Mait, kes meil täna külas on, et küsiks kohe sinu käest ära, et, et kuidas üldse on õige, et kas see on Lingvistio või lingvist.io?

Okei, aga, aga hästi lühidalt ma saan aru, et tegemist on keeleõppimise temaatikaga ja sa lubad, et kahesaja tunniga on võimalik ära õppida igasugune keel?

Võib-olla isegi kiiremini, sõltub inimesest, et kogu selle tarkvara või kogu selle idee aluseks ongi see, et, et kasutada ära tänapäeva IT-tehnilisi võimalusi, et teha igale inimesele parasjagu selline keeleõppeprogramm, mis talle kõige rohkem sobib.

Aga ma ei tea, räägi äkki sellest algusest, et kuidas selline selline idee üldse tekkis ja, ja, ja kuidas sa jõudsid sinnamaani, kus sa praegu oled?

No kus ma praegu olen, ma olen praegu Londonis, istun TechStar-i kontoris. Aga tee siia võttis umbes aasta aega aega, et ma tegelikult olin päris tükk aega CERN-is selles tuumauühingute keskuses, mille nimeks on CERN ja tegelesin seal osakeste põrgatamise ja selle analüüsiga. Ja siis, kuna see on selline prantsusekeelne piirkond, tegelikult kogu töökeskkond on ikkagi inglisekeelne. Siis mul tekkis loomulik huvi õppida prantsuse keelt, kuna ma ju elan seal. Ja ma avastasin, et need õppevahendid, mis on meil ümberringi poodides, need väga ei austa sellist statistilist lähenemist, noh, näiteks. Võtsin ühe õpiku, mille pealkiri oli kahekümne nelja tunniga prantsuse keel ja siis esimesel leheküljel oli üks vestlus, et tere, tere, kuidas sul läheb? Kus sa töötad, ma töötan prügi ümbertöötlemistehases ja siis mõtlesin, et no näed, ma õpin nüüd esimest kümne, kümme minutit prantsuse keelt ja mul torkab siin silma sõna prügi ümbertöötlemistehase, et huvitav, kas ma inglise keeles oskan seda öelda, ma olen kümme aastat töötanud inglise keeles keskkonnas ja. See isegi inglise keeles ei tundnud mulle kohe pähe ja see tekitas küsimuse, et kas, kas kõik need asjad, mis nendes raamatutes on, need on ikka niivõrd olulised, et nüüd sel hetkel õppida, aga neid raamatus sageli pannakse, kogemata.

Aga sul endal praegu prantsuse keel on nüüd juba siis selge?

No päris selge noh, keel ei, ega mul inglise keel ka päris selge ei ole, et ma saan hakkama prantsuse keeles, jah.

No aga räägime siis detailis, ikkagi kakssada tundi, see on siis natuke rohkem kui, kui kuu aega põhimõtteliselt, eks, et kui teha kaheksa tundi siin iga, iga tööpäev, eks, et Et kuu ajaga uus keel, et noh, ma ka siin tonksan natuke seda inglist, aga, aga, aga, aga ikkagi noh, tundub nagu uskumatu, et niisuguse tempoga on üldse võimalik, et lähme detaili, räägi natukene, mis, mis see tähendab, et sa nii-öelda lähened siis tükkhaaval sellele keelele?

No see, mis ma kõigepealt teada tahtsin, on see, et aga millised sõnad siis ongi tegelikult olulised, et kui ma nüüd kulutan kümme sekundit õppimise peale, et... Kui ma õpin ühte sõna, siis ilmselt see kümme sekundit on kasulikum, kui ma õpin teist sõna, siis see kümme sekundit ei ole nii kasulikult veedetud. Ja ma lihtsalt tahtsin teada, et mis on, millest keel koosneb ja tegin sellise statistilise analüüsi, mis on oluline, mis on vähem oluline. Võtsin hakatuseks, noh, ma tahtsin saada võimalikult otsest suhtlemiskeelt ja siis kõige lihtsam seda saada on, võttes filmides uutitrid. Ja arvutiga sa saad lihtsalt alla laadida kõik maailma subtiitrid, mis on Prantuse keeles ja teha selle pealt statistikat, milline see keel päriselt siis on, mida tänapäeval kasutatakse.

Ühesõnaga, et sinu metoodika võimaldab siis aru saada, milliseid sõnu mingis keeles kõige rohkem kasutatakse või see on personaalne kuidagi, et mida üks konkreetne inimene kõige rohkem kasutab?

No alguspunkt on see, et mida üldiselt keeles kasutatakse, sellepärast et siis, kui sa üldse keelt ei oska, siis sul mingit enda sõnavara ei olegi, aga. Võttes siis selle keele statistika aluseks, saab panna sinna juurde ka hulga muud informatsiooni, mis on nii-öelda isiklik. Sest kui sa nüüd õpid läbi arvuti, siis sa jätad jälje igaenda õppimise ühiku kohta, kas sa tegid vea või teinud vea, kuna sa seda õppisid. Kui hästi sul meeles on ja selle pealt koguneb selline täielik ülevaade sellest, et mis sul peaaegu, parasjagu peas on. Ja nende samade asjade pealt saab teha mõõtmisi, et millised on su isiklikud omadused. Et kui hästi, kui pikk on sul mälu erinevates faasides ja nii edasi. Ja kui me kõik need statistikad, asjad nüüd kokku paneme, üldise keele statistika ja sinu enda omadused ja sinu teadmised. Siis arvuti on võimeline lahendama ülesannet ja leidma sealt iga lahe hetkel sulle kõige sobivama asja, mis annab sulle kõige suurema lisaväärtuse. Kulutades enda aega. Ja kui sa nüüd alati teed seda, mis on sinu jaoks kõige kasulikum, siis tulemusena sa saadki enda õppimist kiirendada väga oluliselt. Et sa ei tee kunagi liiga lihtsaid asju enda jaoks, sa ei tee kunagi liiga raskeid asju.

Okei, aga lähme, lähme korra samu tagasi, et sa esimese hooga tegid statistilise analüüsi, said teada, et millised on kõige ininkasutatavad keele elemendid. No tuleb kohe meelde, see oli vist siis, kui vabariik taas iseseisvus, et siis tekkisid kohe sellised inglisekeelsest, inglise keele tuhat sõna, niisugused kaardikesed, mida sai nii-öelda karbist siis nii-öelda lugeda ja pähe tampida, et Et selge on see, et meil ei piisa ju ainult sõnadest, et meil on vaja teada ka süntaksit ja muid reegleid, et et räägi edasi, et, et sa tegid selle sõnade analüüsi ära, aga sellega ju veel keelt õppima ei pane, et kokkuvõttes sa pead kuidagi järjestuma, moodustama mingeid lauseid ja nii edasi.

No loomulikult, selleks tuleb nagu lisada sinna veel mitmeid järgnevaid kihte, aga noh, selle kõige esimese prototüüpi, mis ma tegin iseenda jaoks, selga ma tõesti õppisin. Üks kakssada tund, ja siis tegin huvi pärast selle eesti, prantsuse keele riigieksami, mis tagavaheliselt tehakse keskkooli lõpus ja ma sain enda tasemeks, keskmise taseme. Isegi siis, kui veel neid grammatika asju ei olnud sellesse minu prototüüpi väga heal kvaliteedil implenteeritud. Ja noh, ehk siis sealt see mõte nagu läks edasi, et tulid teised huvilised, kes olid mõelnud samamoodi ja, ja panime kokku ühe ettevõtte ja nüüd hakkamegi seda tegema või õigemini juba teeme mõnda aega.

Aga kas see kahe, kahesaja tunni võimalus, see on siis nagu praktiliselt igale inimesele, et no ma saan aru, et võib-olla kui sa oled väikeste osakeste põrgataja CERN-is, et siis on äkki su vaimsed võimud kuidagi andekamad kui keskmisel proovijal?

No lõppkokkuvõttes, lõppkokkuvõttes see ei olegi oluline, mis on See välja öeldud aja number ühe inimese kohta, vaid oluline on see, et, et igaüks saab enda jaoks minimaalse ajaga selle keele selgeks. Et kui sa saad kümme korda kiiremini selle aja selgeks, siis sa võidad ikkagi üheksakümmend protsenti sellest ajast, mis see muidu oleks kulutanud.

Aga ma ütlen, et sa enda peale oled praegu selle testi teinud, teil on praegu valikus, ma saan aru, prantsuse keel ja hispaania keel, mille kohta te olete juba nii-öelda sügavamalt seda neid, seda keele nii-öelda kasutust või sõnakasutust nagu analüüsinud, et et kui palju te praegu olete üldse seda nii-öelda mänginud läbi noh, nagu, nagu Hendrik siin ütles, nagu tavainimeste peale, et, et...

Tegelikult see järgmine samm oligi, et me tegime suvel, hakkasime, tegime sellise juba avalikult kättesaadava veebilahenduse ja oktoobris. Oli meil piloottest, kus osales kakssada inimest ja Haridusministeeriumist olid ka seal vaatlejad ja siis nende kahesaja inimese põhjal me tegime järelduse, et, et see nii-öelda proof of concept on olemas, et see ei ole ainult nagu minu eripära, miks see töötas, vaid et ka töötab teiste inimeste peal. Ja siis nüüd me teeme sealt samme edasi.

Mis selle Haridusministeeriumi nii-öelda emotsioon või kommentaar oli?

No eelkõige oli nende väga, väga toetav või väga positiivne suhtumine. Ja me sõlmisime ka ühe koostööleppe, mis nüüd selle koostööleppe käiku minekul me oleme lubanud, et me esimeseks septembriks teeme eesti prantsuse keeleõppe vahendi avalikuks.

See saab olema väga huvitav, sest Eesti üks esiõpe prantsuse keeles spetsialisti Lauri Leesi on väga suur IT-vastane olnud siiamaani, et, et äkki sa, äkki ta nüüd murdub ka?

Ei noh, Lauri Leesi on ülimalt, ülimalt karismaatiline isiksus ja see, mis võlub inimesi tema juures, See on tema isiklik, isiklik sära, mis paneb meid õppima prantsuse keelt, aga igaüks ei saa endale koju Lauri Leesid, et see on privileeg nendele, kes käivad Lauri Leesi koolis.

See on väga just öeldud ja siis sa nüüd, eelmine aasta siis oma tiimiga CERN-is, ütlesite, et väiksed osakesed jäävad meist siia maha Prantsusmaale, tulite tagasi kodumaale ja panite firma püsti?

Nojah, ma suvel tulin tagasi ja siis alustasime ettevõtte tegemist, nii et nüüd on meil umbes kümmekond inimest, kes sellega tegeleb, on tarkvara arendajad ja filoloogid.

Eestis kümmekond inimest?

Praegu vist, praegu on viis tükki meist Londonis, aga mõned on Eestis ja noh, kuna me nüüd saime suure investeeringu, siis me ilmselt palkame leheajal inimesi juurde.

Okei, aga selles mõttes on, räägime sellest investeeringust, et sul tuli alles hiljuti idee, sa sellest suvel tegid alles esimesed proof of concept'id ja, ja juba idee niimoodi lendab, et, et sul on nagu rahastajad taga, et kas, kas on see idee, mis on nii-öelda selle sinu, sinu toote ja start-upi vastu huvi tekitanud või see on see isi, sinu isik, et räägi sellest loost ka meile?

Ei noh, pigem ma arvan, et, et see on nagu komplekt kõikidest asjadest, aga start-up ongi see, mille eesmärk on liikuda kiiresti. Et see, kui start-up esimesel aastal raha ei tõsta, see üldiselt tähendab, et ta jääb vinduma ja keegidest enam huvitatud pole. Ja tal on järjest raskem selle tõttu raha tõsta, seega start-up'ide puhul on see nagu ainus võimalus teha asju kiiresti. No esimese hooga

võib ka ise olla

sponsorne.

No eks me tegelikult alguses olimegi ise sponsorid selles esimeses voorus.

Sa nüüd siis, pole veel aastat korralikult asjaga tegutsenud, aga juba on miljon eurot käi, kapitali tõstetud, et me teeme siit väikse nüüd pausi saatega, siis lähmegi võib-olla selle rahastamise teemaga edasi. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka Taavi Kotka. Meie saatekülaliseks on täna Mait Müntel, kes on lingvist, niisuguse nimelise keeleõppe start-upi vedaja, ta on hetkel meie stuudios üle Skype'i, viibides TechStars'i kiirendis Londonis.

Eelmises plokis saime teada, mis siis nii-öelda lingvist.io täpsemalt on või kuidas see idee sündis, et iseenesest geniaalne mõte õpetajatele inimestele kahesaja tunni või veel vähem ajaga uus keel selgeks. Aga jutt jäi pooleli selle koha pealt, et nagu ikka, start-upidel esimese aasta jooksul on oluline saada piisav toetus ja huvi inglite ja investorite poole pealt, ehk siis räägime, Mait, meile oma loost. Räägi sellest, et kuidas sind nii-öelda üles leiti või, või, või kelle sina üles leidsid, et kes oli su mentor, kes sind aitas sellel samal esimesel teekonnal?

No ilma kahtlusteta võib öelda, et meie nagu esimene ja oluline mentor tuli läbi Prototroni võistluse, mis on start-upide selline Eestis, no kuidas seda öelda, võib-olla see aitab mind ise?

No me ise teame, Rick, mis on Prototron, kuulaja teab, mis on Prototron.

Me täpset aasta tagasi esitlesime seal enda co-founder'iga slaide, lihtsalt, et meil on selline mõte, tahame teha sellist asja ja tegelikult Andrus Oks selle, Prototroni mentor siis korjas meid sealt ülesse ja andis meile palju häid nõu, head nõu ja on nagu siiamaani jäänud meiega hästi seotuks. Me nüüd küll peame kohe, saame kasutada seda raadiosaadet, et teha kohe üks vabandust Prototronile, et kui me nüüd siin said raha tõstmise pressiteated välja, siis neid pressiteateid tuli sellise hooga, et. Et ajakirjanikel ununes panna sinna ka tänusõnad Prototronile, kus tegelikult kogu see asi alguse sai meie jaoks, nii et saan seda siin raadios öelda.

Okei, need sa, need tänusõnad läksid edasi, aga, aga, aga, aga edasi, ühesõnaga täna oled sa juba Londonis?

Täna ma olen juba Londonis, noh...

Et mis siia vahepeale jääb,

jah? See esimene raha Prototronist oli... Kümme tuhat eurot, mis tegelikult ei ole väga suur raha, et sellega midagi märkimisväärset teha, aga samas oli see raha oluline, et vajutada seda stardinuppu. Ja siis me enda co-founder'iga investeerisime natukene enda raha, et asja käima saada. Siis, kui meil juba päris esialgne asi oli üleval, juhtusime kokku Jaan Tallinnaga, kes kindlasti on raadiokuulajatele tuttav nimi. Kui Skype'i kaasasutaja ja kuna Jaan Tallinn oli samasugust tarkvara mõelnud teha. Siis ta otsustas, et ta investeerib hoopis meisse selle esimese raha, ehk siis Jaan Tallinna investeering oli, oli teine punkt augustis. Ja selle raha baasil siis me sisuliselt ehitasime üles platvormi, millega teha seda kasutajate testi, mis me viisime läbi oktoobris. Ja siis nende testi tulemuste pealt me hakkasime valmistama ette järgmist raha tõstmist.

Ja nüüd on see käes, see raha?

No nüüd, nüüd on see käes, jah.

Mis nüüd edasi saab, et täna te olete oma toodet arendamas, samas tegelete ka ju müügiga, ehk siis ja, ja, ja ärimudeli koostamisega, et, et kaugel selle poolega olete jõudnud, et kust kokkuvõttes hakkab raha tulema ja, ja mis moodi...

Tegelikult eks see olegi üks suur, suur küsimus, mille pärast me siin Londonis oleme. Et maailmas on keeleõppe turg ääretult suur ja seal on ka ääretult palju konkurente. Näiteks USA firma Rosetta Stone on, kulutab umbes sada miljonit dollarit aastas enda reklaami peale. Mis tähendab, et väiksel start-up'il läbi sellise reklaamibarjääri murda, noh, peab olema nutikust, et seda teha. Ja. Praegu meie selle tootearenduse protsessi juures üks teine oluline samas ongi välja mõelda, et kuidas sellest turusituatsioonist nagu läbi murda, raha teenima.

Aga kas teil on nagu päris konkurente ka, et ma saan aru, et teised noh, kes võtavad seda keeleõpet sama analüütiliselt või, või sama... No

tegelikult selles nii, nii päris adaptiivseid keeleõppe vahendeid ikkagi ei ole, et seda ei ole ka päris nii lihtne teha, selleks on vaja hulka kogemust, kuidas viia läbi teadusarvutusi ja kuidas teha neid Noh, skaleeruvaks kommertsiaalsetes serverites. Et praegu meiega on ühendust võtnud enam-vähem kõik maailma suuremat keeleõppe tarkvara tootjad, kes turustavad ennast läbi. Noh, internetti ja eks nendega juttudest tuleb ikkagi välja, mis neil on ja mida neil ei ole ja mida nad tahaksid endale.

No arusaadav, ühesõnaga selge on ka see, et, et siiamaani teie konkurentidel on väga palju olnud sellist emotsionaalset marketingi nagu a la nagu noh, prantsuse keel selgeks kahekümne nelja tunniga või, või, või ühe kuuga saladaks või, või kuue kuuga trollijuhiks, on ju, et, et, et küsimus on, et mida uskuda ja mida mitte. Aga seesama, et needsamad suured ettevõtted, kellel on juba läbilükk toimunud maailmas, Kui lihtne või, või kui unikaalne see teie, see, teie tänane tulemus nagu on, et kui lihtne on kaitsta ennast üldse selle eest, et seesama USA suurettevõte ei lähegi nüüd Indiasse ja ei tee sama suurust sass ja puhtalt teie enda näite pealt?

No ega meie nagu hirm, need suured ettevõtted, need nüüd... Need ei saa ideid nii kiiresti varastada. Aga me tegeleme praegu nagu patendi küsimustega, enne kui me saame avalikuks teha selle enda õppeplatvormi avalikuks kasutamiseks, peab olema see patendi küsimus muidugi lahendatud.

Selles mõttes, et teil on endal vaja patenti või te võtate oma metoodikale patendi?

Jah, ei, meil on, me võtame enda metoodikale patendi.

Aga see protsess on päris pikk?

Jah, et seal on, on nagu erinevad võimalused, et Euroopas on ühed võimalused, Ameerikas on teised võimalused, nii et me siis kaardistame seda, seda ala, et kust meil on kõige paremad võimalused neid patente registreerida.

Vot teinte on alati olnud niisugune huvitav küsimus Eestis, et vaata Eesti vaatenurgast noh, alati tekib küsimus, et kas on seda jändamist väärt, eks ju, et, et kas on mõtet võtta seda teekonda ette, mis kokkuvõttes võib kesta kuni kolm kuni viis aastat, on ju, et pluss see, et et ka seda kompetentsi siin kohapeal väga ei ole, kes seda nii-öelda protsessi aitaks toetada. Et kuidas teie kogemus on, et kasutate üldse nagu mingit know-how'd Eesti poole pealt või see on ikkagi rahvusvaheline know-how?

No me kasutame üldiselt rahvusvahelist know-how'd, aga sellel on mitu, mitu asja, et loomulikult see patendiprotsess võib olla pikk, aga seal on. Mitmeid erinevaid tahke, et isegi nii-öelda registreeritud. Patenti peal oleme registreeritud vaid, või ta võib olla ka nii-öelda läbivaatamise faasis, kui temast on juba väga palju kasu, kas või selleks, et keegi hiljem ei saa sind rünnata selle kaudu, et sa oled nende patenti kasutanud.

Okei, ja siis on muidugi palju turge, kes tahavad inglise ja prantsuse keelt õppida, kus patentidest võib-olla palju ei peeta, et Aasia, mingit Aafrikat näiteks võiks silmas pidada, et seal te ju ometi ei pidurda oma tempot sinna turgudele minemisel.

Ei me enda töötempot ei pidurda selle patendi tegemisega, mitte üldse, see patendi tegemine on nagu oluline noh, järgmiste investeeringu rahade tõstmiseks, kindlasti. Sellepärast, et investor, kes investeerib, ta tahab väga kindlasti teada, et see IP, mis me oleme loonud, et see on kaitstud ja selle kaitsmise mehhanism on patent.

Selles samas teises plokis me tavaliselt ikkagi räägime natukenegi ärimudelist, nii palju kui sellest rääkida saab, et ma saan aru, et te praegu olete Londonis otsimas seda õiget ärimudelit ja et millega raha teenida ja nii edasi, aga aga räägi veidi või ava seda, et kaugel te olete oma, oma praegust uuringutega, et, et millist turgu, millist sihtrühma nii-öelda ründamas olete ja kas see läheb vaadema pigem nagu läände itta või, või lõunasse?

No keeleõppe turg on nii pööraselt suur, et. Põhimõtteliselt on siin võimalik valida variante seinast seina. Ja kui me ka nagu räägime hästi kogenud inimestega, siis on need arvamused ka seinast seina, mida tegema täpselt peaks. See, mida me praegu nagu üritame teha, on, et me. Kõigepealt loome endale sellised tugevad proof point'id, et see töötab ühes keeles ja teises keeles. Ja alles siis me tegelikult saame hakata valima täpseid ärimudeleid, et kuidas seda mani, monetiseerida. Sest on terve rida ka nagu sekundaarseid, monetiseerimisvõimalusi. Seda ma nagu praegu väga detailselt lahti isegi ei tahaks seletada, et kui, millised argumendid meil siin kaalukaussidel on.

Ometi te tulete juba septembris, kuhu ei olegi nii palju aega jäänud, välja mingisuguse lahendusega Eestis, et kas see on siis kuidagi eri, eraldi teie põhiärimudelist, kuidagi eri, Eesti erilahendus?

Jah, see on eraldi Eesti, see, see põhineb tegelikult lepingul ministeeriumiga. Et kuna ministeerium on nõus selle eest maksma, siis me saame seda teha. Kui ta nagu ei oleks nõus maksma, siis me seda loomulikult ei teeks, sellepärast et, et rahalisest vaatevinklist Eesti ei ole nagu kuidagi turg, mis oleks võimeline. Sellise keeleõppe lahenduse väljatöötamist kinni maksma.

Selles mõttes on muidugi huvitav see keeleõppe turg, et sattusin just üleeile rääkima ühe ehitusmaterjalitootjaga, kes proovib, mõtleb India turu peale minna. Ja on seal leidnud juba partneri ja, ja, ja tahabki nagu mu kaupa sinna viia ja, ja väga hea on viia, sellepärast et kuna India on niivõrd suur maa, ja ta on keeleliselt niivõrd, kus ma ütlen siis tükeldatud, ehk siis nagu niivõrd palju on erinevaid murdeid, niivõrd raske on oma, oma, oma sellest põhikeeles nagu üksteisest aru saada, siis ametlikuks keeleks ongi nagu teine riigikeel, ehk siis inglise keel. Ja, ja kui sul on juba materjalid ja, ja, ja, ja tooted inglise keelega varustatud, siis juba noh, ütleme nii, et piisab. Juba, juba, juba saaks nagu minna. Ehk siis need faktid on tegelikult isegi ütleme, meie nagu ettevõtjatele suhteliselt vähe noh, teadunud siiamaani, et, et ja, ja samas noh, India jaoks tähendab seda, et, et, et noh, meele turg kellegist nagu inglise keelt peaks õppima.

No absoluutselt. Aga noh, ütleme, esialgu me keskendume tõenäoliselt Euroopale ja Ameerikale.

Aga miks nii, et on lihtsalt maksjõulisem klient?

Et lihtsalt on maksjõulisem klient jah, tegelikult Ameerikas kulutatakse pool keeleõpperahast, mis maailmas üldse kulutatakse.

Aga huvitaks, selle keeleõppega on ka olemas nagu selline nii-öelda edufaktor, et kas on ka mõeletud seda poolt, et et kui palju inimesed tegelikult alustavad ja kokkuvõttes ikkagi nagu löövad käega ja, ja, ja, ja, ja failivad, sellepärast et noh, ei, kahesaja tunniga ei saanud selgeks ja ja see kahekümne nelja tunni õpik, et see ka tegelikult valetas, et, et ei ole üldse nii lihtne, et kahekümne nelja tunniga võimalik ära õppida üks keelekene?

No eks see ole üks suuremaid probleeme üldse igasuguse haridustarkvara loomisel, et inimesed alustavad, aga siis kaovad ära. Et see kasutajate kinnihoidmine ja see on seotud päris mitmete asjaoludega, kui kiiresti, päriselt siis selle õppevahendiga on võimalik õppida, et mis on selle nii-öelda. Inglise keeles öeldakse, engagement.

Kas see, see fakt, et kõige suurem raha kulutatakse keeleõppe peale Ameerikas, et ta on kindlasti tõsi, et selles ma muidugi ei kahtlegi, aga samas arenevatel turgudel on tihti mingisugused valdkonnad, mida ei loeta keeleõppe rahaks, näiteks Indias sunnivad vanemad oma lapsi cartoon networki vaatama, et see kulutus tehakse peres selle jaoks, et nad õpiks keelt, mitte sellepärast, et lapsed saaks multikaid vaadata. Et, et võib-olla, et olete te, see teie otsus minna just kallimate turgude peale, mitte selle alumise miljardi peale, kes kõige rohkem keelt tahab, on nagu täiesti langetatud teil, jah?

Ei, me ei ütleks, et meil on need otsused langetatud, pigem on see just niimoodi, et me selle lähema kolme kuu jooksul teeme intensiivselt tööd, et neid erinevaid võimalusi kaardistada ja välja soteerida enda kõige paremas strateegias.

Väga hea, lähme siit oma teisele pausile.

Tere tagasi kuulama iga laupäevast saadet Restart, tegemist on IT-äri saatega, mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka Taavi Kotka ning saatekülaliseks on meil Mait Müntel, kes on tegemas start-upi, mille aadressiks on lingvist.io internetis, mis tegeleb keeleõppeprogrammi ja uue algoritmi loomisega.

Meie saate sponsoriks on arengufond ja arengufond ka. tegeleb start-upide ja üldse Eesti majanduse innovatsiooni edendamisega ja noh, kõigi selle teemadega on alati see küsimus, et, et mis ikkagi on see, mis nii-öelda meie neid noori ettevõtjaid kannustab maailma vallutama minema, ehk siis klassikaline küsimus, Maika, sulle, et, et mis ikkagi sind motiveerib, et mis pani sind liikuma ja, ja mõtlema, et, et lähen teen just sellesama Lingvisti.io.

Noh, selles oli mitu, mitu asja. See päris algne, päris algne lüliti nagu oli minu jaoks tõdemus. Et kui ma olen eestlane, tahan õppida teisi keeli, siis meil ei ole olemas põhimõtteliselt. Kaasaegseid õppevahendeid ja kui ma tegin keele statistikat, siis ma avastasin, et veelgi hirmsam, et need sõnaraamatud, mis meil on, need ei kata enam umbes kolmandiku tänapäeval olevast keelest. See tähendab, et kui sa oled õppinud mingile maale, mingile tasemele, siis edasi õppida sa nagu eesti keele baasil enam ei saagi, sellepärast et. Sõnaraamatutes ei olegi tõlkeid nende, selle sõnavara kohta, mida tänapäeval kasutatakse. Et on küll tõlkeid sõnavara kohta, mida võib-olla kasutati viiekümnendatel või kuuekümnendatel või kaheksaküm Aga tänapäevast keelt ei ole, tõlkeid ei ole. Ja rääkimata siis sellest, et me, meil oleks elektroonilisi õppevahendeid. Sest elektrooniline õppevahend annab võimaluse teha seda noh, tänapäevasel moel, mitte klassiruumis, vaid seal, kus sa parasjagu oled, kui sa oled aktiivne inimene, siis oled. Kas õpid kodus iseseisvalt, aga noh, teed seda siis, kui sul parasjagu selleks aega on. Ja minu esialgne mõte oligi, et ma tekitan lihtsalt Eestile keeleõppe vahendid ja katan ära selle augu, et meil ei ole paljudele keeltele isegi adekvaatseid sõnavara tõlkeid. Aga siis selgus, et tegelikult see maa on nii lihtne ei ole, et, et ainult Eesti jaoks seda teha ei ole põhimõtteliselt finantsiliselt võimalik. Ja sellest siis kasvas välja noh, nagu see suurem ettevõtmine. Ja tegelikult, kui ma praegu vaatan, siis kõik, kes selle ettevõttega on liitunud, omavad sellist üldist mõttelaadi, et me tahame teha maailma paremaks ja paremaks läbi selle, et teeme keeleõppe kiiremaks, see tähendab, et me teeme ka nagu maailma väiksemaks, inimeste vahel. Ja, ja see maailma, maailma parandamise mõte on noh, näiteks läbi nende inimeste, kes on, tegid Skype'i. kes tegid samamoodi maailma, maailma väiksemaks, et päris palju Skype'i inimesi on meiega liitunud just sellesama idee tõttu.

Aga räägi meile oma meeskonnast, et palju sind on, palju sind on täna Londonis, palju sind on täna Eestis?

No me siin hetkel praegu Londonis oleme, mina, siis Tanel Hiir, kes on tulnud Skype'ist, Ott Jalakas, kes on töötanud panganduses tükk aega. Ave Abakukk ja Hannes Lepp, kes on ka Webmeedias töötanud, ilmselt sa võib-olla tead isegi Hannes

Lepp. Jah, väga mõesti mäletan, Hannes. Kusjuures, Sven, jälle, mul on nii hea meel, et teil on nii palju rahvast ka Skypeist, et kunagi sai suur vaidlus maha peetud, kui sai öeldud välja, et, et Eesti innovatsiooni suurim pidu, pidur aastal kaks tuhat kaheksa oli Skype. Ehk siis kuna kõik andekad noored mehed ja, ja naised olid, olid, olid Skype arendamisega seotud, siis lihtsalt ei jätkunud sellisteks start-upideks ja uuteks nagu ettevõtmisteks häid inimesi. Ja pärast seda, kui nii-öelda Skype on teatav küpsuse nii-öelda saavutanud ja juba uut põlvkonda peale nii-öelda koolitab ja treenib, on siis antud ka nii-öelda vanadele tugevatele tegijatele see võimalus, et nad on saanud minna uutes valdkondades nii-öelda maailma parandama, ehk siis noh, on toimumas nii-öelda see spill-over efekt, eks, et kuidas sina üldse näed seda Eesti start-upi maastikku, et on meil jätkuvalt häid inimesi, on meil ikka jõudu nende uute ideede tekkimiseks ja, ja elluviimiseks?

No ma ei ole väga kogenud Eesti start-upi maastikul, selles mõttes, et ma olen siin napilt üle poole aasta tegutsenud ja Just hiljuti me lugesime kokku, et neid inimesi, kes töötab start-up'ides on umbes neli-viissada, mis on umbes sama suur vist kui oli Skype. Et riigi kohta see võib-olla ei ole liiga suur number.

No niimoodi ei saagi võtta, et, et noh, ka ma ei tea, Hansapangas töötas umbes kuussada viiskümmend, eks, et, et, et see paistab, et ongi selline paras ports nagu, nagu ühe, ühe väikse riigi jaoks, aga aga kui ma vaatan seda, et meil täna ikkagi kümnest suurema kõlapinnaga ettevõttest vähemalt kuus jääb ellu ja suudab vähemalt kaks raundi teha nagu raha tõstmist, on ju, et, et siis selle koha pealt me kindlasti oleme nagu väga hea, kuidas ma ütlen siis, edukus kriteeriumiga või edukustulemusega nagu, nagu, nagu start-upi riik maailmas?

No ilmselgelt Skype on olnud praegu oluline mootor paljude Eesti start-upide tekkimisel, et kas või läbi selle ingelinvesteeringute.

Ja siin tulevad uued peale kohe oma uute, uute rahadega, aga läheme tagasi sinu meeskonna juurde, et ma loodan, et ka sul on ikka jätkuvalt plaanis see, et ikkagi arenduskeskus ja kogu selline nii-öelda sisuline know-how jääb Eestisse ja nii-öelda nagu ikka, marketing ja, ja, ja müük tuleb ehitada Eestit väljapoole või, või kuidas praegu plaanitud on?

Praegu meie meeskond on umbes kümne liikme suurune ja loomulikult suur osa tarkvaraarendusest Võiks toimuda Eestis, samas kui me nagu, me tegeleme keeleõppemaastikul, noh, mis on üldiselt eesti keelest ikkagi kaugel, siis on väga loogiline see, et meil palju inimesi peaks töötama ikkagi väljaspool Eestit samamoodi. Mitte ainult marketingi inimesed, ka tõenäoliselt kõik filoloogilised inimesed.

Kuidas sa leiajad need inimesed üldse?

No eks me siin teeme tööd nende inimeste leidmiseks, keda meil vaja on. On selleks erinevad võimalused, mõned investorite kontaktid ja mõned akadeemilised kontaktid ja läbi nende me siis teeme enda otsinguid.

Päris lehtekuulutust ei pane.

Praegu vist ei ole veel nagu tundnud vajadust panna,

jah.

Me, meiega on ise inimesed ühendust võtnud, kes tahavad meile tööle tulla ja kui nad meile on sobinud, siis oleme me ka käed löönud.

Mitu tundi päevas sa ise oma toodet kasutad, kas sa õpid mingit keelt?

No praegu on siin nii aktiivne, muu tegevused selle iseenda keeleõppe jaoks praegu ei ole küll sekunditki aega. Kuigi jah, ma tahtsin nagu seda tõepoolest teha selleks, et ma ise saaks õppida ja ma loodan, et ma päris varsti jõuan selle juurde.

Räägi paari, räägi, räägi paari sõnaga, et kuidas sa sinna kiirendisse sattusid, ka, mis alustel sa just selle kiirendi valisid ja, ja kas sa saad sealt seda, mis sa ootasid?

Ma arvan, et kindlasti, et me saame siit seda, mida me ootasime, ma arvan, me saame siit veel oluliselt rohkem ka. Et tegelikult esimest korda kuulsin ma sellist sõna, et on olemas TechStars Ahti Heinla käest, kes on ka üks Skype'i co-founder. Ja kui me suve lõpus arutasime temaga, mida teha või missioondi võtta või kas mingi kiirendi meile võiks sobida, siis ta pakkus just TechStar'i välja. Ja põhimõtteliselt sellist noh, eriti kui me tahame minna turule, kus on palju konkurente ees. Kus on vaja hulka kogemusi, mida meil endal tagataskust võtta ei ole, siis taoline maailmaklassi kiirendiprogramm on selleks. Meie jaoks on see nagu ideaalne võimalus, saada kogemusi läbi teiste inimeste, mitte nagu läbi iseenda vigade.

Kandideerida oli, kandideerida oli sinu lihtne.

No see kandideerimisprotsess oli, see koosnes siis kõigepealt ühest aplikatsioonist ja siis ridamisi intervjuudest ja noh, lõpuks ka Londonis. Kohalkäimisest, nii et sinna TechStar-i kandideerub tuhandeid ettevõtteid ja nad valivad välja umbes kümmekond. Nii et see. Valimise protsess on päris nagu põhjalik tutvumine meeskonna geneetikaga.

Nojah, eks samas teisest küljest, mida nad ikka muud põhiliselt hindavad kui tiimi ja kui teil on tiimis osakest ja kiirendaja ja endised Skype'i töötajad, siis jällegi annab nagu teatavad eelised ilmselt teiste Ida-Euroopa start-upide ees.

Aga te midagi muud ei proovinud, selle peale ei mõelnud, et, et minna hoopis näiteks nagu Bostonisse või, või, või koha Silicon Valley'sse?

No tegelikult me praegu registreerimegi enda ettevõtet Postonisse, mis peaks nagu nädala aja pärast olema tehtud.

Aga see on ka, et huvitav küsimus olnud Eesti start-upijate jaoks, et et kas Poston või Silicon, et, et sinu vaatenurgast, et miks, miks, miks Poston ja miks mitte Silicon?

No seal on ka mitmeid põhjuseid, aga noh, neid ma praegu siin Mis meie nagu enda konkreetsed valikud juhtisid, neid asju ma siin väga raadiosaamele ka ei arutaks.

Kusjuures, hiljuti käisin just jälle Saksamaal ja, ja, ja, ja, ja Berliin on nagu tõsised pead tõstmas ja, ja, ja kuulutab, et nemad võiksid olla nii-öelda uus silikon nagu Euroopas, et. Et teie selle peale mõelnud ei ole, et ikkagi London, mitte Berliin?

Enamus meie tiimist on elanud kuskil välismaal, et. Mina olen elanud Šveitsis ja Tanel on, on elanud Londonis ja Ott on elanud Rootsis ja igal pool mujal Euroopas, nii et meie jaoks nagu see. See füüsiline asukoht, kus me parasjagu enda tööd teeme, see ei ole nagu määrava tähtsusega. Me lihtsalt läheme sinna, kus meil nagu hetkel on kõige suurem lisaväärtuse saamise võimalus.

Seda, ja seda muret ei ole, mida siin kogu Eesti ühiskond kardab, et kõik noored, kes meil on korraks Eestist väljelenud, et need unustavad Eesti ära ja, ja mitte kunagi ei tule enam Eestisse tagasi?

Maailm on läinud nii palju väiksemaks, et see, et sa lähed, lähed üle riigi piiri, see ei tähenda, et sa Eestist ära lähed, sa oled ikkagi ju suurel määral Eestis läbi kõikide muude sidevahendite.

Õige, mulle meeldib see kontseptsioon, et Eesti on riik, mis mahub sulle taskusse.

Just täpselt.

Kuule, aga see oli väga tore saade, et raadiokuulaja sai teada jälle ühest uuest edukast, tõenäoliselt edukast Eesti start-upist Lingvistio, mis õpetab, mis õpetab, lihtsalt nii vanad ja kogenud siin teisel pool praegu. Et mis õpetab kahesaja tunniga vähemalt teile keele selgeks, et kes vähegi tahab proovida, minge nende koduleheküljele, koduleheküljele ja registreerugu ja, ja võtke sellest programmist osa ja, ja andke oma tagasisidet ja aidake ehitada uut edukat Eesti start-upi, aitäh sulle, Mait.

Aitäh teile ka, nägemist.

Ja kuulajad, kuulake meid taas nädala pärast.