AI_pealkiri: Andrus Oks ja Ivar Siimar Eesti riskikapitali ja ingelinvestorite maastikust 2014

Tere Kuku raadio kuulaja, taas on eetris IT-äri saade Restart, mina olen Henrik Aavik ja kaassaatejuhiks on mul Pirko Konsa, kes on arengufondist ja arengufond on ka meie saate toetaja. Saate teemaks on täna Eestisse tulevad investeeringud, mis jõuavad start-upidesse, et kui palju neid on, palju on neid raha, palju on raha juba siin ja palju on tulemas ja palju tuli eelmine aasta ning sellest teemast on meil täna stuudios rääkimas Andrus Oks, kes on SmartCapist ning Ivar Siimar, kes on investor, kuid samas ka investorite, ingelinvestorite organisatsiooni EstBAN president. Andrus, räägi paar sõna SmartCapist, et mis see täpselt on?

SmartCap on Eestis hetkel ainuke varase faasi institutsionaalne investor, et meil on ka kõige suurem Eesti start-upide portfell, muideks huvitaval kombel, SeedCampil on number kaks Eesti start-upide portfell. Mõni ime.

SmartCap on siis tegelikult ju arengufondi nii-öelda investeerimisettevõtte, et te olete ka riigi, riigi, riigi, riigi poolt asutatud investor.

Just, ehk investeerime riigi raha, ehk investeerime kõigi teie raadiokuulajate raha.

Aga nüüd, tulles selle saate teema fookuse juurde, ma saan aru, et raha on tulnud juba kõvasti rohkem kui varasematel aegadel ja, ja on võib-olla isegi tulemas veel rohkem, et kellel on hea, peas head mõtted, kuidas nagu äri tegema hakata, siis kui veel viis või kümme aastat tagasi kõiki start-upe, start-upperitele öeldi, et noh, et minge ja tehke oma firma Londonisse või, või Silicon Valley'sse, sest Põhjamaades lihtsalt ei ole raha, et siis see olukord ei pruugi enam päris selline olla, et Andrus, kas sa äkki kommenteerid neid numbreid, mis on viimasel ajal olnud nendes selles maailmas?

Jah, see on kindlasti õige, et, et me oleme siin näinud väga olulist kasvu nii tehingute arvu osas kui ka kogumahu osas, et et siin tegelikult viimase kolme aastaga on tehingute maht neljakordistunud ja Ja kogumaht on umbes kahekordistunud, et ja sealhulgas see põhiline kasv on tulnud tegelikult tehingute mahu osas siis välisinvestorite käest, kes on ja peale selle, need on siis tõesti sellised noh, maailmatasemel väga lugupeetud riskikapitalistid, kes on Eesti start-upidesse investeerinud, et aga samas ka tõepoolest, kohapealsed investorid on just eelmisel aastal aktiviseerunud, et kuigi kogu maht eelmisel aastal oli kolmkümmend kaks miljonit eurot, siis, siis sellest kuus miljonit panid kohapealsed investorid ja, ja see on kahekordne kasv võrreldes eelmiste aastatega.

Aga võib-olla siis ongi hea, et küsida Ivari käest, et mis siis nüüd juhtunud on, et kas kohalikud Eesti investoritele on silmad ootamatult avanenud või, või see on mingi niisugune loomulik

areng? Ma pigem arvan, et, et üks... Oluline lõik on see, et me hakkasime mingil määral nagu üldse rehkendust pidama, et palju keegi investeerinud on. Sest EstBANi tulekuga vähemalt, vähemalt ingelinvesteeri, investorite poole pealt eelnevalt ei olnud mingisugust arusaamist, kes investeerib, kui palju ja nii edasi, et eelmise aasta tulemused olid siis niisugused, et neli koma kuus miljonit investeerisid meie liikmed, keda tänaseks on üle viiekümne liikme, Aga peab kohe ütlema, et, et meil on ka liikmeid Soomes, Soomest, kes on Soome investeerinud, nii et võib-olla kümme, kümme või viisteist protsenti sellest summast on noh, ei ole, ei ole otseselt Eestisse investeeritud. Et noh, mina tõmbaksin niisugused ümber optimistlikud nood, noodid natuke nagu maha ja ütleks, et olukord on nagu stabiilne. Et mingisugust buumi ühelt või teiselt poolt ei ole, et et loodetavasti me areneme siis investorid koos, koos start-upidega nagu mõistlikus kiiruses, et vastasel juhul kipuvad Kipuvad need paadid nagu kreeni minema?

Number, mis mulle silma hakkaks, et võib-olla ma eksin, aga kas vist on siis nii, et kuna investeeritud summad on kasvanud poole võrra ja tehingute arv kaks korda, et siis tegelikult investeering per, summa per investeering on vähenenud, et, et pigem isegi üks start-up saab võib-olla natuke vähem raha, kui vanasti kombeks oli?

Eelmi, eelmise aasta niisugune rekordtehing ja loodetavasti, loodetavasti edukas tehing siis, seda näitab tulevik, oligi üksteist investorit inglite poole pealt ja SmartCap siis teiselt poolt viiekümne protsendiga ja kokku siis investeeringu noh, alki, allkirja sai siis nelisada kolmkümmend tuhat eurot. Ehk et keskmine ingli investeering oli kakskümmend viis tuhat eurot. Et mis on väga positiivne, on see, et see sündikeerimine on nii Euroopas kui siis Eestis väga aktuaalne, ehk et siis koos investeerimine, miks see hea on, on see, et keskmised investeeringud lähevad madalamaks ja ja siis inglid saavad investeerida mitme, noh, rohkematesse ettevõtetesse, ehk et siis jaotavad oma riski laiali mitme ettevõtte peale.

Ma juba täiendaksin seda, et, et see, see nii-öelda keskmine investeering kogu turustatistika peale on see keskmine, ei tähenda mitte midagi, et see tehingute arvu tõus on suuresti tegelikult tänu sellele, et, et tehakse päris palju pre-seed ja, ja väikseid investeeringuid, et need, kõik need kiirendite investeeringud on siin loetletud, eks ole, et, et Et noh, aga nende põhjal hakata mingit keskmist tehingu suurust arvutama on mõttetu, et tuleb vaadatagi pre-seed, seed ja, ja diile eraldi ja nende mingisuguseid keskmisi on mõistlik juba kokku võtta, et noh, tegelikult mis on juhtunud, on see, et kõik diilid, kõik tehingute suurused pigem kasvavad. Et ja ka valuationid pigem on, on ja olid eelmisel aastal kõrgemad kui, kui üle-eelmisel aastal, et mis noh, ma jään Ivarist erinevale seisukohale, meil kindlasti on siin investeerimisbuum, et, et ja see jätkub. Ja sellel on nagu mitmed nagu noh, sisulised põhjendused, et investeerimisbuumil ei ole kui sellisel, ei ole midagi, see ei ole midagi halba, et, et noh, kui ta mullistuma hakkab, et siis võib seda halaks pidada, aga aga täna on sellel buumil täiesti nagu fundamentaalsed põhjused siin.

No räägitakse, et siis on mull täies õies, kui taksojuhid investeerima hakkavad, et ma saan aru, et EstBANi liikmed on veel ikkagi nagu natuke suuremate investeerimismahtudega, et...

Ei, ega, ega EstBAN ei ole ju, ei, ei koonda kõiki investoreid, et meil on ainult osa, et, et võib juhtuda, et on ka mõni taksojuht, kes investeerib, aga, aga Jah, mina ei näe siin täna mingit nagu selles mõttes, selles mõttes buumi, huvitaval kombel see taksojuhi jutt oli eile, eile jutuks siis start-up leaders clubi õhtusöögil, kus ka üks noormees ütles, et kuule, et kas nüüd iga taksojuht juba investeerib start-upidesse, et et ma pean kinnitama, et see on kaugelt, kaugelt, ei ole üldse nii veel.

Mille poolest võib-olla eelmine aasta oli erinev sellest üle-eelmisest aastast, et kas, kas ütleme see, et sa mainisid, et üksteist äriinglit otsustas nagu koos ühte tehingusse minna, et kuidas üldse sellised noh, vara, ja varasemalt nagu rohkem investeeriti üksi, et mis nagu ajendab täna nagu äriingleid koos investeerima, et... Kust see muutus võib-olla nagu tekkinud on mõtlemises?

No üks kindlasti, ise ma julgen küll arvata, et EstBAN on üks niisugune initsiaator, mis, mis tõi võib-olla ühiste huvidega inimesed kokku, et nad pigem võib-olla enne isegi ei tundnud üksteist nii palju. See on nagu üks asi, teine asi on, on ka see, et inimestel tekib mingisugune kogemus koos investeerimisest ja koos asjade arutamisest, siin on, siin on võib-olla oma osa mänginud ka need kiirendid, mis Eestis on nüüd tänaseks juba vist kolm, aga eelnevalt olid, oli neid kaks. Et seal on ju ka kümme kuni viisteist erinevat investorit koos ja, ja otsustavad, kuhu investeerida ja... ja nii edasi, et ma arvan, et see on niisugune normaalne areng, et me ei, ei erine siin kuidagi Euroopast või, või Ameerikast, et need, need trendid on üsna, üsna sarnased.

Tuleks selle taksojuhi teema juurde korra tagasi, et, et see on tegelikult selline halvustav vaade, et, et või üleolev, et, et meil, me oleme nii suured spetsialistid, et ainult, ainult mingid spetsiifilised inimesed suudavad start-upidesse investeerida, et ma arvan, et et see ei ole nii ja, ja, ja maailmast, mis, mis nagu praeguseks on ennast oluliselt tõestanud trend ja mis kindlasti jätkub väga olulisel määral, on need crowdfunding saidid. Nagu et, et, ja neid on nagu, regionaalselt on ka neid siin mitu tükki, et tegelikult ma arvan, et on väga normaalne, et ka nii-öelda tavalised inimesed võtavad seda riski väikeste summadega ja saavad exposure'it nendest väga kiire, kiire kasvuga, väga suure potentsiaaliga start-upidest, et noh, kui neil on täna valida ainult kinnisvara ja, ja mingite Herbalife-ide vahel, et, et siis noh, ma arvan, et see on lihtsalt vale.

Ma pean siis seda, riiendama veel selle, et, et kuna see taksojuhi teema nüüd sai natuke ületähtsustatud, siis ma ei pidanud kindlasti oma väljendiga silmas midagi halvustavat, vaid seda, et kindlasti kuulavad meid paljud taksojuhid, ma tahan nende ees vabandada, Ja et öelda, et see ei olnud kindlasti hinnang ametialale, vaid lihtsalt aktsiabuumide puhul on niisugune väljend Wall Streetil ilmselt olemas.

Aga, aga iseenesest ju siit edasi mõeldes, et kui on olemas teatud inglid, noh, kui me mõtleme angel listi peale, et, et on osa ingreid, kes on nii-öelda rohkem spetsialistid ja on nii-öelda liidrid nende investeeringute vedamisel, et siis tegelikult ei ole ju selles mitte midagi halba, kui nii-öelda siis tavalised inimesed nende investeeringutega kaasa tulevad ja leiavad selles endale ühe võimaluse nii-öelda kapitali, kapitali paigutamiseks.

Seda küll, aga peaks oluliseks pidama seda, et ennem niisugust tüüpi investeeringu tegemist peaks, peaks inimesed nagu proovima ennast kuidagi kurssi viia nende, nende riskidega ja et kuidas see edaspidine elu siis välja näeb, et kindlasti ei tasuks alguses proovida või esimesed investeeringud teha küllaltki väikeste summadega või vähemalt iseenda. iseenda jõukusest siis mingi väikse protsendiga ja, ja sellega ma olen täiesti nõus, et praegu on ju hästi palju uusi suundi, crowdfunding, crowdsourcing, mis iganes, uued, uued nipid, angel list näeb iga aasta mingisuguseid ulmerekordeid, kui palju siis needsamad harilikud inimesed investeerivad ja seal on nende pion, mitte pioneerid või noh, ütleme liidrite, liidrite osa on nagu hästi suur, et, et vaadatakse, kes siis juba eelnevalt on investeerinud ja, ja siis joondutakse nende, nende profide järgi.

Ma isegi olen kuulnud, et kas vist Hooandja seltskond plaanib ka Eestis teha niisugust kohta, kus iga inimene saab, nii nagu täna Hooandjas saab anda toredatele ansamblitele veidi hoogu, saab investeerida siis start-upidesse või, või lihtsalt ettevõtetesse, mis ka ei ole start-upid, et toredatesse kõrtsusesse, puhvetitesse või, või miks mitte taksofirmasse. Et see, ma loodan, et see kõik on tulemas ja kui see kunagi tuleb, no kindlasti teeme sellest eraldi saate, aga lähme siit väiksele reklaamipausile ja pärast seda võib-olla räägime siis juba konkreetsetest investeeringutest edasi. Tere tagasi pausilt kuulama IT-äri saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja kaassaatejuht on Pirko Konsa, meil on saates külas Andrus Oks SmartCapist ja Ivar Siimar investorite organisatsiooni president ja organisatsiooni nimi on EstBAN. Eelmises osas rääkisime sellest, et investeerimine start-upidesse on aktiviseerunud meie piirkonnas ja et aasta-aastalt suurenevad summad ja suurenevad ka tehingute arvud, Ivar arvas, et, et see on normaalne, lihtsalt kui sa midagi teed ja teed hästi, et siis hakkab, tuleb hoog sisse, aga Andrus ütles, et seda võib ka buumiks nimetada. Ja lähme nüüd võib-olla siis nende konkreetsete firmade juurde, et kuidas üldse start-upide maastik muutunud on, et vanasti kui veel start-up Eestis vähe oli, siis oli ka, öeldi nii, et kui tekib mõni vahva start-up, siis mõni teine vahva sureb, sellepärast et inimesi on vähe ja kõik inimesed on samad, et kas on ka start-upperid juurde tulnud?

Start-upid on kindlasti juurde tulnud ja noh, see on kindlasti Eesti eripära, et, et ilmselt siin turuväiksusest ja Skype'i näitest tulenevalt kõik teevad selliseid tõesti nagu maailmatasemel start-upe ja tehnoloogiafirmasid, et see See noh, uue start-upi Eestis loomine tegelikult noh, Eestist nagu ressurssi, välja arvatud mingisugused arendajad, kelle, kelle puudus loomulikult on olemas, ära ei võta, eks ole, et, et noh, maailmaturg on ikkagi väga suur, eks ole. Ja, ja veel iseloomustamaks seda, et, et noh, tõesti, et Eesti on, ma arvan, et nagu kogu Euroopas suhteliselt eriline riik selles tähenduses, et siin selliseid mina ka või, või copycat start-up peaaegu et üldse ei ole. Jah,

mind ka häirib see, miks ei ole, et nii palju häid ideid on maailmas olemas, mis siin ära tõestatud, et miks eestlased tahavad nii originaalsed olla või te ei tee midagi, mis on juba ära tõestatud ja siinkandis kaitsmata?

Aga miks see siin häirib?

Miks meil siin neid teenuseid ei ole, ma tahaks näha, kuidas inimestel läheb hästi ja teenivad suurepäraselt, et...

Ei vaata jah, ilmselt see on see kohaliku turu väiksus, eks ole, et, et seda mina ka projekti on mõistlik tõesti kuskil Saksamaal teha, kus kus noh, Saksamaa edu võib tähendada tõesti mingisugust päris tõsist exitit, eks ole, et noh, Eestis saavutatud edu ei anna suurt midagi start-upi tähenduses.

No Cherry omanikud väga ei kurda, ma olen parem.

Jah, aga nad on ka regionaalne, nad ei ole kindlasti otse ainult Eesti.

Ivar, kuidas sulle tundub, et kas need start-upid, kes käisid sinu juures kolm aastat tagasi ja need start-upid, kes tulevad täna teie juurde investeerimisettepanekutega, et on, on toimunud mingi põhimõtteline muutus, kas on samad näod või, või tuleb kogu aeg uusi nägusid?

Ei no ikka on uusi nägusid ja, aga ma ei oska küll praegu öelda, et nüüd midagi nii kordinaalselt muutunud on ikka täitsa nagu ma arvan, et see proportsioon on üsna endine, et, et kümme protsenti on asjalik, kui üheksakümmend protsenti on siis need, kellel on veel vaja pingutada või aga, aga üks niisugune positiivne, ma ei tea, äkki ma, äkki ma olen kuidagi sellest valesti aru saanud, aga aga niisugune projekt nagu Ajujaht, mis, mis, mis on rohkem niisugune ettevõtlikkust propageeriv või, või õpetav initsiatiiv, siis seal selle aasta nagu kümne esimese seas on ikka päris, päris mitu niisuguse ärilise potentsiaaliga ettevõtmist, et siia, siiamaani ma, ma olen sellesse nagu natuke nagu huumoriga suhtunud, aga sel aastal, sel aastal on isegi olnud põhjust natuke nagu mõtiskleda mõne, mõne projekti üle. Ma arvan, et see annab, annab nagu mingit julgust loota, et see keskmine tase ikkagi on natuke tõusnud. Ja üks, üks vii, üks huvitav, huvitav mõte, et me Pirkoga oleme siin seo, ennast sidunud ühe, ühe Gruusia ajujahi moodi projektiga Tbilisi ülikoolis ja, ja huvitaval kombel, et seal oli, oli kahekümne viiest projektist, mitte ükski ei mõelnud vähimalgi määral ekspordi peale. Kui siis Eestis on see täpselt vastupidi.

Aga muideks see on huvitav teada, et see Click and Grow investeeringu tegid siis huumori pärast. Ma

räägin põhimõtteliselt. Aga on ka siis teada mingit statistikat, et ma olen kuulnud, et per capita on Eesti vist päris kõva start-upi maa?

Jaa, absoluutselt, et loomulikult me suudame ennast kuidagi maailma tippu defineerida, eks ole, et aga, aga tõepoolest, et Eesti start-upperid on, on nii tugevad, et nad on siis, on heade lääne investorite käest kaasanud nii palju kapitali, et kui vaadata Iisraeli, mis selgelt on maailma tipp ja kui vaadata siis Iisraelis tarkvara internetti investeeringuid varasesse faasi, Ja, ja võtta siis nagu võrreldaval alusel, ehk et SKP suhtes, siis Eesti, Eesti vastav näitaja on kõrgem.

Ma võiks öelda, et mingisuguse, tulenevalt oma väljavoolavast elurikunust ja väiksest inimeste arvust, oleme me tegelikult maailma tipus täiesti.

Ei, jaa, no tulenevalt eelkõige jah, sellest, et et see majandus ise on väike ja tehnoloogiasektor on juba saavutanud mingisuguse tähenduse siin, eks ole, et, et...

Ja ilmselt siis ka see, et start-upide äriplaani tehes lihtsalt numbrid ei, ei tule lõpuks nulli, kui sa püüad koduturule jääda, et eksport ja laienemine maailmaturule on sul ainult noh, sisse programmeeritud juba, et kui Tbilisis on veel võimalik teoreetiliselt mõne miljoni inimese pealt teha seda kohalikku äri, siis, siis Eesti koduturg on lihtsalt nii väike, et see vist ajab välismaale.

Just, ja, ja siis kindlasti see, veel kord see Skype'i fenomen, et, et kui noh, tõesti siin kohalikud ettevõtjad on suutnud miljardeid teenida või okei, miljardeid maksva ettevõtte üles ehitada, et miks mina siis ei peaks suutma, eks ole, ja tõesti, need nii-öelda ilmselt need ettevõtjad, kes kes muidu töötaksid mõnes sellises suures Eesti ettevõttes ja elaksid sellist vähemriskantset elu, täna ajavad seda maailmatasemel start-upi ideed taga hoopis, eks ole.

No siin võib-olla ongi paras märkida, et eelmise aasta üks selliseid deal-e oli ju Pipedrive'i investeering, et kes, kes osa kontorit on kuskil... Silicon Valley's ja, ja, ja hiljuti nad avasid uutes ruumides siis päris, päris suure kontoriga Eestis.

Aga Pipedrive's investeerisid ka siis Eesti kohalikud investorid või, või see ei tulnud siia turule, see tuli välismaalt? Või kas see oli teie statistikas sees?

Jaa, meil on siin suhteliselt täiuslik statistikabaas, ka karja, karjahankes tehtud või krauts. crowdsourced, et, et see oli põhiliselt välisinvestorite poolt tehtud investeering, aga, aga jah, selliseid start-upe, kes on arendusüksuse Eestisse jätnud ja, ja, ja äriarenduse kuskil mujal tüsti pannud, on, on tegelikult päris mitmeid, eks ole, et GrabCADs Bostonis. Jah, sealsamas Bostonis, siis Erply New Yorgis ja nii edasi, et, et tegelikult see mudel tundub ennast tõestanud olevat täiesti.

Kas need community'd, kes tekivad mingitesse kohtadesse nii-öelda, nagu niisugused uus, uusväliseestlased, et kas seda ka raadio kuulda, kuulajal tasub meelde jätta, et kui nüüd siin on teada, et niivõrd palju Eesti startup ainust Bostonisse ennast kolinud, et... Kas on mõistlik ka, ka ise just sellepärast postonisse kolida, et võib-olla näeb, seal saab eesti keeles nõu küsida või, või tegelikult on seal lihtsalt kohalikud töötajad, kohalikud müügikontorid ja, ja eestlastega saab ikka Eestis kokku?

Millesse ma ei usu, et peaks eestlaste pärast Bostonisse kolima, et ma arvan, et igal start-upil on tegelikult selline mõistlik koht, need GrabCAD on selles mõttes hea näide, et, et Boston tõesti on selline maailma CAD-tööstusharu pealinn, et, et noh, loomulikult oli, oli mõistlik sinna kolida, et muid asju tuleb, muid asjaolusid tuleb arvestada, mitte eestlaste kogukonda sinna. Ja peale selle, see eestlaste kogukond on meil niikuinii siin Pigem eestlaste start-up kogukond on pigem selline online kogukond, eks ole, et nende käest saab nõu küsida olenemata sellest, kus sa asud.

Aga näiteks teine niisugune huvitav tehing oli ilmselt Realize, kes siin, siin veel aasta lõpus võttis järgmise portsu raha endale sisse, et... Ma tean, sa oled, Andrus, mulle natuke maininud sellest, et selles mõttes see oli unikaalne tehing, kus väga lugupeetud välismaised riskifondid otsustasid Eesti juriidilisse kehasse selle investeeringu inkorporeerida.

Just jah, et Londoni, Londonist pärit siis entrepreneurs'fund tõepoolest investeeris Eesti osaühingusse. Et, et see tähendab sellist noh, usaldustaset kindlasti, et, et Eesti on ilmselt jõudnud sellesse kategooriasse, kus, kus meisse suhtutakse kui normaalsesse Euroopa riiki.

Aga nüüd ma arvan, et on palju normaalseid Euroopa riike, kus ikkagi eelistatakse mitte investeerida, et ikkagi loodetakse, et tehakse oma ettevõte kas Londonisse või, ma arvan, soomlastel on sama või rootslastel on sama mure, et ikkagi investorid eelistavad investeerida Londoni või... või Ameerika firmadesse, sellepärast et on noh, teada see kogemus, aga kas võib nüüd arva, arvata, et äkki tuleb Eestisse mingisugune trend, et, et et see nii-öelda, Eesti seadusandlus on nüüd ära testitud, vaadatud, et see inkorporeerimine on võimalik, kas see on niisugune edulugu või on see pigem niisugune üksikjuhtum?

Ma arvan, et see on üksikjuhtum kuigi... Plumbril on sama, sama case, et, et neil, neisse küll investeeris inglismaa ingel, et ingelinvestor, et, et kelle nõudmised ilmselt on natuke madalamad, et aga, aga see on noh, endiselt ma ei usu, et sellest mingi trend tekib ja peale selle mind väga ei mureta ka see, et need peakorterid ära kolivad, et oluline on see, et mingisugune oluline osa sellest nii-öelda põhitegevusest, mis enamasti on selline arenduskontor, jääks siia Eestisse.

Kuidas, Ivar, sulle tundub, et kas selles mõttes täna välismaalased tulevad ja palju julgemalt investeerivad ka Eestis registreeritud OÜ-sse või või, või eelistatakse Luksemburgis, Londonis, Delaware's tehtud juriidilisi kehasid selleks?

Ma arvan, et kehadest rääkides, siis, siis tuleb neid lihtsalt registreerida sinna, kus, kus parasjagu nagu mõistlik on, et see ei ole nii oluline, et, et mulle tundub, et, et kui riskikapitalistidest rääkida, siis, siis Eesti, mis, mis juhtunud on, on see, et kui, kui mõni Poolas või, või Londonis või, või kus iganes, Euroopas registreeritud fond on siia ühe pisikese investeeringu teinud, siis, siis on suure tõenäosusega tal lihtsam nagu järgmist investeeringut ka siia teha, puhtpraktilistel kaalutlustel, et kui üks fondimänedžer peaks siia tulema mingisse nõukkoosolekule, kas korra kuus või korra kvartalis, siis ta hea meelega viibiks kahe korraga kolmel-neljal koosolekul, et siin on Andrusel on vist teistpidi See on huvitav

teema, et kui palju on üldse niisuguseid mõjutajaid regioonil, noh, muidugi lennuühendused on kindlasti number üks asi, et, et investeeritakse ikka sinna, kuhu on võimalik kohale lennata ja paljudest sihtpunktidest Eestisse on täna võimalik kohale, kohale lennata, aga kas on veel mingeid mõjutajaid, mingisuguseid hotellikettide olemasolu, kas see tänapäeval mõjutab start-upide investeeringuid?

Hotellid kindlasti on meil siin väga heal tasemel, aga see lennuliiklus, see oli väga õige, õige märkus, mis sa siin tõid siin jutu sisse, et see on täiesti katastroofiline Eestis. Ja, ja see, ma arvan, et päris, päris mitmed on ot, loobunud siia investeerimist just nimelt nende lennuliikluse pärast. Kui Euroopasse saad väga mitmes, mitmes asukohas ühe päeva jooksul ära käia, siis tihtipeale siia tulla on See kaks tundi koosolek võtab sul kolm päeva aega, et, et see konkreetne näide oligi Silicon Valleyst, ta on meil Marine Exploreril üks tähtis nõukogu liige ja tema põhimõtteliselt siia ei tule, et esimene asi, mis, mis tema ütleb, mind nähes, on see, et kuule, et kuidas teil lennuliiklus

on,

kas see on paranenud?

Ei no vaata, Silicon Valley on isegi Ameerikast tuntud kui selline noh, heas mõttes arrogantne koht, kust investoreid ei investeeri isegi mujale Ameerikasse, et, et mina ei usu, et tegelikult jäävad dealid tegemata lennuühenduse tõttu, et ja aga samas jah, tõsi on see, et eeldatakse, et need koosolekud toimuvad kuskil mujal kui Eestis.

Minu jaoks oli huvitav kogemus siin viis-kuus aastat tagasi, kui Skype sai oma esimese in, niisuguse suurema investeeringu, oli see, et siin aeg-ajalt käisid koosolekutel tõesti maailma tippklassi, tippklassi inimesed, et kuidas praegu on tunne, et, et vaadates neid tehinguid ja et, et palju, palju see on nagu muutnud meie nii-öelda niisugust... kodu, kodu, kodu, koduturgu siin, et, et investorid siin natuke tihedamalt koosolekutel käivad?

Ma arvan, et ta mõjutab kindlasti ja, ja küsimus ei ole mitte niivõrd ainult koosolekutel käimisest, vaid noh, Eesti on täiesti nagu pildis täna maailmas heade investorite juures, et, et või pigem isegi küsse on selles, et nad Noh, tulevadki ja küsivad minu käest, et et kuulge, mis teil seal Eestis toimub, et kuidas see võimalik on, et nii palju häid start-upe teie juurest tuleb, et, et see noh, Eesti kui, kui koht või, või see Estonian Mafia kui, kui fenomen, et see on noh, tõesti laialdaselt tuntud.

Kust kohast kõige rohkem välismaalt investorid Eestisse tuleb?

Kas investorid tuleb või investeeringuid tuleb?

Noh, kui see on erinev, siis räägi.

Ma arvan, et tead tehingute mõttes kindlasti USA ja, ja USA idarannik.

Ikka päris nii kaugelt, et ei ole, et näiteks Soomest või Rootsist tuleks võib-olla...

Kusjuures see on huvitav, Skandinaaviast on sisuliselt seni avaldatud üks tehing, et, et ta üks veel avaldamata tehing on ka, kus üks Skandinaavia investor. Paneb, see läheb järgmisel nädalal avalikuks. Et see on täiesti selline kasutamata võimalus või, või või ilmselt iseloomustab ka seda Eesti start-upperite ambitsiooni, et nad pigem ei lähegi Soome. Ma

olen isegi rääkinud tegelikult mingite Soome investoritega või organisatsioonidega ja nemad on öelnud, et et nad on hea meelega nõus vahendama ja, või noh, tooma kohale investoreid Ameerikast või Londonist, aga et Soomes lihtsalt ei ole neid investoreid, aga see vist ei saa ometi päris tõsi olla, see väide?

Ei, Soomes ikka on mõned investorid, jah. Kindlasti ei ole õige,

et, et Soomes on näiteks Viban, kes on meie väga hea koostööpartner ja, ja vennalik organisatsioon, seal on siis täna suurusjärgus kolmsada viiskümmend liiget, noh, ise arvan, mingi rusikareegli, kui kolmkümmend protsenti nendest on aktiivsed, siis see tähendab üle, üle saja aktiivse ingelinvestori, Ja, ja noh, ma arvan, et, et Soomes kuskil viis kuni kümme aktiivset VC kompaniid on, on kindlasti Eestiga võrreldes, kus meil täna on vist sisuliselt nagu üks riiklik organisatsioon, nii et seal nagu muret ei ole ja, ja, ja teine, mis, mis on Soomes nagu hästi läinud, on, on see, et Nokia läks ju, lendas õhku. Mis tähendab seda, et seal on nagu palju üsna jõukaid inimesi, tuli sealt välja ja teiseks vähemalt sama palju nagu tarku tiime, mis selle lagunemise käigus on turule jõudnud, et mis vahepeal oli jutt sellest, et, et kas välisinvestorid on nõus Eestisse investeerima, et sellega peab nõus olema, et USA investorid tihtipeale tahavad investeerida oma linna piires, aga, aga Soome on kätte võidelnud omale mängu, mängu, mängudeni siis selles nišis niisuguse, niisuguse ägeda positsiooni, kus, kus sinna hea meelega juba ameeriklased investeerivad, sest, sest nad on lihtsalt nii head firmad. Et võib-olla see ongi üks, üks, üks tähtis asi, mida, mida alla joonida, et kui sa oled väga kõva vend, siis tulevad investorid sinu juurde ja kui sa oled pool kõva venda, et siis sa pead minema kuhu iganes.

See on väga õpetlik mõte kindlasti, et lähme siit väiksele pausile. Jätkame siitkohalt IT-ri saatega Restart, mina olen Henrik Aavik ja kaassaatejuht on Pirko Konsa, tänane saade räägib start-upide rahastamisest, oleme senini rääkinud sellest, mis on turul toimunud viimastel aastatel, sellest, et investeerimine on muutunud populaarsemaks, start-upe tuleb juurde ja rahastusjuhtumeid tuleb juurde ja raha, sellest on rääkimas Ivar Siimar, kes on EstBANi president ja SmartCapist Andrus Oks. Räägiks nüüd viimases osas sellest, mis tulevikus toimuma hakkab, et kas on oodata, et raha tuleb juurde, kuidas riik rahastamisega ümber käib ja taolistel teemadel?

Jah, et, et siit ongi hea küsimus, et kui me alguses rääkisime, et siin Andrus, sa ütlesid, et et juba kergelt on tunda kärsalõhna, et buumib, et kas ka kuidas sinu vaatevinklist tundub, et kas ma tean, et on olemas Baltic Investment Fund, mis on Kredexi ja teiste Balti riikidega koostöös asutatud, Nii et, et sealt ilmselt mõned riskikapitali fondid on tulemas turule, et kuidas see nii-öelda raha pakkumine täna nagu paistab?

Ma kindlasti ei öelnud, et mingit kärsalõhna siin on tundunud, et see on nagu noh, selgelt on meil siin oluline kasv olnud, ma arvan, et seda kasvu me näeme tulevikus veelgi rohkem, et, et Noh, ma siin enne rääkisin mingisugustest võrreldavatest numbritest, eks ole, SKP-ga läbijagatuna, aga aga kui nagu absoluutbaasis vaadata, siis me jääme Soomest ikkagi väga palju maha, et, et Soome on absoluutnumbritena suutnud ennast eelmisel aastal kolmandale kohale kaastatud investeeringute mahult. võidelda, et, et, et noh, see on väga tõsine saavutus, sellele tasemele jõuda, noh, sinna on ikkagi väga palju ruumi veel ja kindlasti on siia uut kapitali vaja ja, ja see, see buumijutt on, on selles mõttes nagu lootust anda, et, et noh, täna on tehtud siin palju selliseid diile, mis, mis kasvatavad start-upe, noh, kuhu on järgmises faasis võimalik ja, ja mõistlik investeerida.

Eelmise osa lõpus rääkisime, et soomlastel on see põnev vertikaal mängumaailm, kus nad teevad ägedaid mänge, mis meelitavad investeeringuid Soome. Et kas, kas ka Eestil on mingi vertikaal ja kui mõni start-up peaks täna vertikali valima, siis kuidas, kuhu on maailma trend, et järgmiste aastatega kõige rohkem raha võiks voolata?

Jaa, see kitsam, kitsam kui IT ja internet, et, et sellist, sellist Eestis ei ole, et, et minu, minu nägemuses vähemalt mitte, et Eesti on ilmselt liiga väike selleks, et võtta, võtta nii, nii spetsiifiline vertikaal nagu mängundus, et, et Ivar, mis sinu kogemus on?

Ma ei tea, mul kogemus on väga väike.

Mina olen märganud, et Eesti, eestlased on päris head niisuguses business to business ühe lihtsa probleemi lahendamise start-upides, nagu nagu Pipedrive, nagu ka Erply mõnes mõttes, kellel on tegelikult juba päris palju erinevaid teenuseid, aga ka noh, Gantik ja võib-olla Cloutex ja noh, neid tegelikult nimesid on päris palju.

Et tõenäoliselt see B2B võiks olla niisugune vertikaal üld, üldises kontekstis, selles mõttes, et, et noh, Eestis ei ole ka niisugune B2C rakendustel nagu turgu, noh, et see... Neid

on kehv koduturul testida.

Jaa, jaa, et, et ju see sinnapoole nagu läheb ja mingi security teemad on meil siin aktuaalsed, et nii, tõenäoliselt see on see.

Jah, kindlasti olen nõus sellega jah, et, et veel selle siis see tehnoloogia fookus, et tõesti selliseid ainult marketingile keskenduvaid ettevõtteid on suhteliselt vähe. Ilmselt selle tõttu, et me lihtsalt ei oska müüa veel.

Aga tulles tagasi nüüd selle kapitali juurde, et kas lähiaastatel, Andrus, sinu arvates, kapitali tuleb nüüd nagu märkimisväärselt juurde või, või jääme umbes samale tasemele või kuidas nagu kapitali pakkumise poole pealt see olukord võiks, võiks lähiaastatel välja näha?

Jah, see, see põhiline kapitaliallikas, välisinvestorid, ma arvan, et, et see, me oleme jätkuvalt nende huviorbiidis, see pigem nagu suureneb, start-upid täna on juba täiesti rahvusvahelisel kapitaliturul. Aga see tegelikult annab kohapealsetele investoritele veel suurema võimaluse, et, et kui, kui nemad suudavad siis sellele rahvusvahelisele investorile eelnevas investeerimisvoorus siseneda, et, et, et siis see noh, on, on ilmselt selline õige. õige investeerimisstrateegia, et, et ja siin kohapeal on ka selgelt olukord väga palju muutumas, et, et see riigi poolt fondifondide algatus, et, et see sisuliselt tähendab seda, et, et suurusjärk sada miljonit eurot saabub lähiaastatel täiendava rahana turule.

Sada miljonit eurot Eestisse või?

Jah. Ivar, kuidas, kuidas sulle paistab, et kas, kas täna, nagu Andrus väitis, et tegelikult võiksid mõned välismaa riskiinvestorid käia juba sellise pilguga ringi, et otsivad projekte, kuhu te olete investeerinud või? Või, või, või kuidas, kuidas sulle nagu tundub, et on seda kapitali tulemas siia turule juurde, on see pakkumine või nii-öelda isegi konkurents headele projektidele tihenemas või pigem, pigem, pigem vastupidi?

Seda tulebki vaadata põhimõtteliselt nagu lõikude kaupa, et et kust saavad start-upid või ideed esimese rahastuse üld, üldjoontes perekonnalt ja, ja sõpradelt, et ma kardan, et meie perekonnad ja sõbrad ikkagi ei saa nagu rikkaks lähiajal, on ju. Et, et see on nagu tegelikult päris suur mure, et keskmiselt, keskmiselt perekonnad ei suuda nagu viiskümmend või, või sada tuhat niisugust riskikapitali oma, oma jõmpsikatele või nagu anda ja, ja tihtipeale pole seda ka ise suudetud teenida, et järelikult, järelikult Eestis peavad võtma... ingleid nagu, nagu suurema riski ja suhteliselt varakult peab hakkama ikkagi otsima raha, et ma olen nõu, nõus Andrusega ja teistega, kes ütlevad, et, et parem, parem mine ja otsi nagu hästi tarka raha kuskilt mujalt juba nagu turult lähemalt, kas siis Berliinist, Londonist või, või siis Bostonist, aga, aga paratamatult sa pead kuhugi enne jõudma oma kodu, kodurahaga enne, ja midagi tõestama, enne kui sa kuhugi ära sõidad, eks ju. Et, et jah, et siis perekondasid me siin väga palju abistada ei saa, mida me saame teha, on see, et, et harida inimesi üheskoos siin arengufondiga ja, ja SmartCapiga ja, ja võib-olla EstBANiga, et et, et siis võimalikult nagu rohkem inimesi tuleksid siis sinna ingliinvesteeringute juurde. Oluline, oluline oleks tegelikult see, et, et me saaksime ka võib-olla riiklikult kuidagimoodi seda nagu toetada, mujal maailmas on, praktiliselt igal pool on mingid meetmed olemas, kõige, kõige lihtsam näide on, on siis maksusoodustused, kaasa arvatud Inglismaal ja, ja USA-s ja, ja Soomes võeti eelmine aasta vastu need maksusoodustused, aga ka samamoodi on, on olemas ka nagu erinevad erinevad fondilaadsed struktuurid niisuguse ingli investeeringute toetuseks, et meie peame seda nagu väga oluliseks. Mis puudutab nüüd, nüüd järgmisi samme, et, et kasvu, kasvuraha kontekstis VC, VC ettevõtteid tuleb siin nagu lähima paari aasta jooksul, mul, mulle tundub juba, juba ainuüksi Eestisse nagu kolm, neli või viis, Mis on nagu väga hea ja, ja private equity kompaniid on juba meie see lipulaev BaltCap juba, juba, juba tõstis oma fondist esimese seitsekümmend miljonit või, või midagi niisugust ära, et noh, ma arvan, et, et see olukord nagu muutub natuke mõistlikumaks, kuna, kuna kuue aasta jooksul sisulist ei olnudki ühtegi nagu professionaalset investorit turul.

Nii et sa, sinu arvates see kõige varajasem faas on tegelikult hästi kriitiline, et, et sinna, sinna nagu tekiks rohkem kapitali ja ja tegelikult, et ka Eestis oleks rohkem selliseid äriingleid, kes kas siis sündikeerides või, või võtaks neid selle esimese investori rolli täita?

Täpselt nii, jah. Andrus, see sinu öeldud number lähiaastatel, ma sain, eeldasin ütleks kaks aastat on see aeg, on see sada miljonit eurot investeeringuraha Eestisse, et see ilmselgelt ei ole vist esimese ringi investeering, et see on kuidagi suuremate tükkidena, sest noh, ma vaatasin, et statistika näitab, et siin kaks tuhat kolmteist tõsteti raha seal vist neljakümnel korral. Et, et noh, kui sada miljonit aastate peale ära jagada, kas või, kas või kolmkümmend miljonit aastas, et see on ikkagi tegelikult tohutu rahapakkumine?

Ei, küsimus ei ole paaris aastas, küsimus on viies, kuues, seitsmes aastas, et et kui nii palju veel ära jagada, siis ta enam nii suurena ei tundu, et, et... Et aga, aga ma seda Ivari juttu kindlasti toetaksin, toon siin näite, et kui Inglismaal ingelinvestor kaotab start-upis sada naela, siis riik maksab talle sada kolm naela peale, ehk et tegelikult nagu need toetusskeemid on nii Nii tugeva võimenduse tingel tegelikult võidab kaotatud raha pealt, et ja Eestis meil ei olegi üldse midagi taolist, et et noh, see ilmselgelt on vaja teha ja, ja, ja peale selle siin see noh, EstBAN on, on täna nii noh, rahalises kui, kui ma arvan, palju olulisemal määral nagu sisulises mõttes siin turu peal, olulist mõju omamas, et, et, et noh, seda tuleb lihtsalt edasi toetada ja, ja see saab tulevikus olema oluline osa Eesti edust.

Päris hästi toob start-upidele seda nii-öelda rahastust juurde siis, kui mõned teised start-upid turul teevad ägedaid exiteid, et kas on lähiaastatel ka niisugust exiteite lõhna Eesti turul tunda?

Tahaks loota, kogu aeg nuusutame, kogu aeg nuusutame.

Selge, meie saade hakkab läbi saama, et kas see on veel viimane küsimus?

Mul selles mõttes, et omalpoolt tahtsin ka nagu kommentaarina öelda, et mul on ka niisugune tunne, et et selles varajases faasis on meil väga palju veel vaja harimistööd teha ja ja ma ise, ise väga loodan, et väga noor organisatsioon EstBAN, et nende liikmeskond tänaselt viiekümnelt kasvab kiirelt vähemalt sajani. Ja, ja ma usun, et, et, et need sammud, mis täna on tehtud, on selles mõttes õiges suunas noh, kogu Eesti nii-öelda kapitalituru arendamisel, et, et, et kapitali taha ilmselt lähitulevikus heade projektide rahastamine ei jää, et pigem nagu on küsimus, et kuidas nad selliseks investeerimiskõlbulikuks kasvatada ja et... Et siinpool, siin puhul ma kutsukski kõiki start-uppe üles, et kui teil on ideid, et siis otsige, otsige üles need Eesti äriinglid, tulge, tulge rääkige nendega, et võib-olla esimesel korral te kohe raha ei saa, aga te saate kindlasti targemaks selles osas, et kuidas, kuidas selle nii-öelda investeerimisotsuseni jõuda.

Aga aitäh saatesse tulemast, see oli meie tänane ressa, Restart, kuulake meid taas nädala pärast.