@ RESTART // 2014.03.22
kuku_restart_0334.mp3
KUUPÄEV
2014-03-22
PIKKUS
44m 56s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutlevad Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka Eesti IT-sektori ja e-riigi maine rolli üle riigi ekspordivõimekuse tõstmisel. Analüüsitakse, kuidas e-riigi kuvand avab uksi teistele majandusharudele ja miks on tehnoloogiliste lahenduste (nagu X-tee) eksport keerulisem, kui esmapilgul tundub.
KÜLALISED
SAATEJUHID
TEEMAD
et... Ei, see pilt läheb pigem teistpidi, et meil ikkagi on juba tänaväe kuu pakkumised, kus on juba nelikümmend kaheksa, viiskümmend viis, üle kuuekümne, noh, meie edukamad, ka siin saates käinud, Code Aga seal on jah see küsimus, et kas sa saad nagu kõik oma tunnid müüdud, on ju, kas sul on sada protsenti üldse versiooni, et see tõesti müüb iga kuu sada kuuskümmend tundi välja, on ju, et. Et no vot, advokaatidel on ka hästi kõrge tunni hind, aga kokkuvõttes neil ei ole kõik tunnid tegelikult töö kaetud, et neil jääb kõik auke sisse, on ju, mis kokkuvõttes, nagu sa. Nüüd tun, noh, nii-öelda kasulike tundidega läbi korrutad, saab välja, tuleb välja, et polegi nii palju, eks, eks. See tunni hind midagi. Aga, aga ütleme IT- Et, et siin seda muret nagu ei ole, teise sektori ma oskan väga kommenteerida, aga mis on nüüd oluline, on see, et kui me vaatame palka, ehk siis üks on tunni, mida teine käest küsitakse, on ju, aga teine asi on see, et, et, et mis on see palk, mida kätte saab, on ju, siis siin vahet nüüd hakkavad juba ühtlustama. Ehk siis ütleme näiteks Saksamaal selline lihttöö, IT-mõttes lihttöö, ta ei ole lihtne töö, aga ütleme IT-tähendus lihttöö, ütleme mis läheb sinna kvaliteedi juhtimise, testimise valdkonda, eks. Seal on spetsialist Saksamaa turul pärast oma maksude maksmist ja pärast üürimaksmist. Aga veel enne toidukulusid ja kõik seda poolt, on ju, et, et tal ikkagi nagu ütleme, elamiseks kätte jääb umbes sama palju raha kui, kui juba, juba ütleme, vastava töö tegijal nagu Eestis, et, et, et selles mõttes nagu, et see elukaridusega võrreldes need vahed nagu, vahed nagu, nii-öelda lähe, lähevad nagu väiksemaks. Aga mis on ütleme, riigi kuvandiku koha pealt oluline on see, et, et kui veel ütleme, kaks-kolm aastat tagasi ka välisdelegatsioonidega käies, suhteliselt ka EAS-il oli ikka retoorika see, et, et me oleme odav, et me oleme nagu odavam maa kõvasti kui Soome või Rootsi, et tasub siia tulla, et meil on nagu ütleme, ikkagi palgaeelis ja nii edasi, on ju, siis kas või viimasel Jaapani reisil praegu see jutt on retoorikast absoluutselt kadunud. Ehk siis me räägitakse, praegu räägite sellest, me oleme innovatiivne, et noh, meil on see e-värk, on ju, et siin on, saad Venemaale lähedal, kus oli logistikute reklaamimiseks või siis, et a la, et noh, kus võtab Mitsubishi või, või sellised ettevõtted, kes tahavad tulla Euroopasse oma tehnoloogiaga, Et tulge, et meil on nagu lihtsam regulatsioon kui ütleme, Euroopa Liidus tervikuna, eks, et et müüakse ikkagi seda Estonia kui testbedi ja enam mitte ka odavat allhankemaad, ehk siis see retoorikas on nagu tõsine, nagu muutus toimunud, mis mul on väga hea meel, et et me ei räägi sellest, et tulge siia, sellepärast siin on odav, sest noh, see, see konkurentsieelis kaob veel varsti ära, et noh, Rumeenia on odav, Bulgaaria on odav, on ju, täna on juba Euroopa Liidu liikmed, on ju, eks siis, et, et sellega me ei jõua mitte kuskile ja me, ja ma just ütlesin, et meil on vähe ka, on ju. Et me ei saa muud moodi, meil on vaja olla pigem, me oleme kallis ja kvaliteetne. Ehk siis see, mis on haruldane, see peab ka olema kallis.