SensusQ teeb tarkvara luurajatele

Tegelikult me lahendame sellist asja nagu informatsiooni ülekülluse probleem, aga selleks, et sellest nagu täpsemalt aru saada, tuleks tegelikult vaadata kõigepealt sellesse probleemi nii-öelda keskmesse. Ja täna lihtsalt fakt on see, et kui me vaatame lahinguväljal ringi, siis kõik, mis lahinguväljal on, vahet ei ole, kas ta lendab või sõidab mööda maastikku, on ta siis nii-öelda riistvara kujul või tarkvara kujul. Ja siis tegelikult see loob nii palju uut informatsiooni ja inimestena me lihtsalt ei suuda tegelikult hoomata seda informatsiooni, mida need uued vahendid meile juurde toovad. Ja siis me olemegi oma protsessimiste, otsuste, probleemide keskel. Ja olles oma erinevate missioonide kogemusega seda probleemi näinud lähedalt, siis aastal kaks tuhat kakskümmend sündiski mõte luua siis SensusQu sellises tänases formaadis, nagu ta on. Ja seda probleemi otsast lahendama hakata. Ja selle lahenduse raames me jõudsimegi siis sellisele teekonnale, et kõigepealt me kaardistasime ära selle probleemi. Ja saime aru, et see probleem on selle info protsessimises kõige tugevam. Ja siis me hakkasimegi nii-öelda seda probleemi lahendama just selle luurevaldkonna otsast. Ehk siis minnes nende inimeste juurde, kes siis tegelikult on vastutavad õige info andmise eest, õiges formaadis, õigel ajal hetkel ja õigetele inimestele. Ja lühidalt me saame ka öelda, et see tarkvara, mida me arendame, selle nimetus võiks siis ollagi intelligence management system.

No ütleme, see võimustus oleks pidanud olema selle luure sektsiooni poole pealt, ehk siis neil oleks pidanud olema piisavalt palju ressurssi, et seda nii-öelda infot ära analüüsida. Kiiresti selle nii-öelda kokkuvõtte teha ja allapoole üksustele pressida, kellele, kelle jaoks see relevantne siis on. Et võib-olla ma, ütleme niimoodi, et võib-olla see näide on natuke keerukam, aga võib-olla ma toon ühe teise näite, mis on ka juhtunud minuga Afganistanis aastal kaks tuhat kümme, kui ma ei eksi. Me pidime minema siis uuele alale, tegema sellist operatsiooni nagu SAIS, ehk siis safe and secure environment. Mis siis tähendab seda, et sa pead alale põhimõtteliselt sisse minema ja see ala, ala nagu ohutuna hoidma. Ja meil ei olnud mitte mingisugust kogemust selle ala kohta, me ei teadnud mitte midagi vastasest, noh, kaardiluured sa võisid teha, eks ole. Me ei teadnud mitte midagi eelnevates sündmustes, mis selles alas juhtunud oli. Ja siis sul oligi kaks varianti, et kas sa lähed sinna alasse ja usaldad oma kõhutunnet, ehk siis lähened igale situatsioonile, nii nagu ta areneb. Sa ei tea mitte midagi vastase DDP-sest, DDP-dest, ehk siis nende tehnilised, taktikalised protseduurid, nende SOP-d, standardsed operatsioonilised protseduurid. Ehk siis sisuliselt, kui nad sind ründavad, mis ilmakaarest, milliste vahenditega, kas see on mingi kombineeritud rünnak, ehk siis. Otsetulerelvad ja ka auttulerelvad, on seal mingid isevalmistatud lõhkekehad seotud? Lisaks sellele puudus sul igasugune informatsioon kohalikest, nende meelestatusest, nende abivalmidusest, juhtidest, kelle käest sa saaksid lisainfot küsida. Ja, ja noh, ütleme, see on päris keeruline viis, kuidas oppe teha. Teine variant oli küsida seda informatsiooni, siis kõrgemalt luureüksuselt. Aga need mehed, arvestades seda, kui palju infot nad peavad läbi töötlema, neil läheb aega sõna otseses mõttes nagu päevi, võib-olla isegi nädalaid ja minu operatsioon on ennem siis juba läbi, kui mul oleks nii-öelda actionable intelligence minu käes. Ja see probleem ongi tulenev sellest, kuidas me täna nagu erinevates NATO armeedias ja NATO sõbralikes armeedias sellel olukorral lahendame. Et ei ole sellist nagu maagilist tööriista, mis siis. Kuidas ma ütlen, aitaks meie sellest informatsiooni kogusega toime tulla. Sisuliselt täna luuretarkvara sellisel kujul on tegelikult Microsoft Office. Ehk siis, info kogumine on Excel, analüüs on osaliselt Excel. Kui ma tahan kasutada mingit teist tarkvara, siis ma copy paste'in oma info Excelis sinna teise tarkvarasse. Siis ma copy paste'in ta kuskile Word formaati tagasi. Siis ma salvestan selle PDF-iks, siis ma jagan seda. Ja kui ma tahan seda ülematele presenteerida, siis ma kasutan siis Microsoft PowerPointi. Ja noh, seda, seda olukorda me üritamegi täna lahendada.

Aga noh, teistpidi jälle noh, võtame sellesama sinu näite, et te pidite minema nii-öelda noh, tundmatuse laiku ja seal tegutsema hakkama. Siis iseenesest noh, kui ma nüüd mõtlen tarkvara arendaja vaatenurgast, et mis üldse teha saab, on ju, et küll teil on kodulehekool kirjas, et olete AI ja machine learning ka, on ju, aga. Aga noh, põhimõtteliselt igasugune informatsioon algselt on sisestatud mingite parameetrite järgi, noh sisu, kategooria, tasukoht, erinevad kihid, mis siin tulevad, eks. Ja kokkuvõttes, kui pärast seda informatsiooni töödelda, siis tulevad filtrid, noh a la, et noh, ma võtangi. Anna mulle kõik info, kuhu see sisse see minu laik jääb, on ju, okei, kurat, iga pikk Excel, on ju, et noh, et siit kõiki läbi ei loe, on ju. Ja siis sealt paned eriandavad filtrid, kui sa lõpuks siis saad selle hulga kätte, mis on põhimõtteliselt nagu ongi. Noh, ta peab olema nagu loetaval kujul, mis noh, nii-öelda Wordi raport on maru hea, on ju, et noh, lihtsalt kiire lugeda on ju. Et, et mis seal see AI ja machine learning on, mis asi seal selles mõttes, et mis on see. Välja arvatud see, et sa pead nagu siin copy'ima ja paste'ima, ütleme nii, et Excel on kokkuvõttes ikkagi meeletult võimas tööriist, on ju, et noh. Teist Excelit teha nagu kunagi ei olnud nagu mõtet, on ju.