AI_pealkiri: Linnar Viik Eesti IT arenguteest, idufirmade eeldustest ja haridussüsteemi kohanemisvajadusest

Me oleme maailmas kõige kiiremini arenenud ja kõige vähesema panusega ühe elaniku kohta, rahalise panusega ühe elaniku kohta, arenenud infoühiskond. Ja, ja meil on selles osalenud kõige väiksem osa infotehnoloogia spetsialiste, noh, nagu tööjõuturu mõistes. Ehk me oleme tegelikult väga vähese arvu spetsialistidega jõudnud välja väga kaugele. Nii-öelda noh, maailma top kümne seas, mõnedes valdkondades maailma top kolme seas, lingi liikumas infotehnoloogia just rakenduse koha pealt ja me oleme selleni välja jõudnud väga väikest. Nii rahaliste kui ka inimressursi investeeringutega. Selles mõttes võime me olla huvitav näide selle kohta, kus nii-öelda vähesega on võimalik palju saavutada ja nüüd võib siis hakata analüüsima selle taga, et mis siis on selle põhjuseks, et et vähema rahaga on võimalik ja vähesema inimestega on võimalik kiiremini jõuda välja tulemuseni kui kuskil muudes riikides ning Ning võib-olla seal on neid faktoreid väga palju erinevaid, sellega seoses kindlasti tuleb vaadata, et kas riik on ülereguleerinud või on pigem alareguleerinud, mida vähem on olnud piiravaid tegureid, mida vähem on olnud skeptitsismi, seda lihtsam on nendel uutel ideedel olnud edasi liikuda, meil on olnud teatud moodi selline tehnoutopistlik usk, et tehnoloogia abil, eelkõige nagu meie enda arenenud tehnoloogia abil on võimalik, uute ideedega edasi liikuda ühiskonnas ja, ja, ja tegelikult on meil olnud õnnelik hetk ka nagu globaalse tehnoloogia arengu mõttes, me oleme headest hetkedest edasi liikunud nende tehnoloogiarakendusteni.