AI_pealkiri: Marek Helm Maksu- ja Tolliametist: digiteenused, andmeturve ja võitlus varimajandusega

Tere, Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart. Meie saadet toetab Arengufond ja mina olen Henrik Aavik ning kaasaatejuhiks on Taavi Kotka. Tänases saates ei räägi me start-upist, vaid räägime ühest päris tükk aega olemas olnud institutsioonist, mu nimi on Eesti Tolli- ja Maksuamet, meil on külas selle organisatsiooni peadirektor Marek Helm.

Tere, Marek!

Tere päevast!

Maksu- ja Tolliamet on olnud Eesti, kuidas ma ütlen siis, IT-ajaloo suur pärl, ehk siis, et pidevalt on teda eeskujuks toodud, eestlased on olnud uhked oma e-maksuameti üle, aga samas ega tavakodanikul, ma arvan, ei olegi üldse aru saama, et, et kui suure ja, ja, ja IT mõistes siis kas ma ütlen, võimsa organisatsiooniga on tegemist, et, et Et äkki sa räägid natukene, et kui suur on täna nagu Maksuamet nii-öelda IT mõistes?

Jah, eks Maksu-Tolliameti juhina mul võib-olla ei ole ka kõige pädevam inimene hindama seda suurust, aga kuna, aga kuna otse, kuna otse IT-üksus minule enam ei allu, meil on eraldi Rahandusministeeriumi valitsemise alas see IT-üksus, aga noh, suurus on ajas muidugi paisunud, kõigepealt Eestis on ju Maksu- ja Tolliamet, mis tähendab seda, et, et selles asutuses on nii tolli kui kui maksusüsteemid ja, ja, ja see, mida sa isegi mainisid, et maksuamet või e-maksuamet on, on juba üle kümne aasta vana, nii et sisuliselt see, mida rahvas heaks hindab, on, on ajas kasvanud ja me oleme ise hinnanud, et meie infovarasid erinevaid rakendusi on seal kahe-kolmesaja vahel, täpsemalt kahesaja kuuekümne ringis, nii et, et küllalt palju ja seetõttu aeg-ajalt ongi... ka suheldes avalikkusega ja, ja ettevõtjatega võib-olla nagu see erinev arusaam, et, et, et kui, kui suur on see meie IT-maht ja IT-võimekus ja kui suur see on näiteks väikeettevõtjal?

Aga mõtlengi, et noh, tavainimene peamiselt puutub kokku kord aastas oma tuludeklaratsiooni esitamisega, eks ju, et ei ole uhked olema, et saab viie klikiga ära läbitud ja ja mis see protsent praegu on, et üheksakümmend viis protsenti või üheksakümmend kuus protsenti deklareerivad ennast e-maksuameti kaudu, aga aga on teil veel selliseid pärleid, mis tasub ka esile tuua, mida võib-olla tavainimene nagu ei panegi tähele, et mida panevad tähele võib-olla ettevõtjad, võib-olla panevad tähele logistikud, et, et paar näidet veel?

No enne kui näidete juurde, siis tõesti selle praeguse e-maksuameti algusaastad ulatuvad sinna üheksakümnendate lõppu ja ja eks see oli suur muudatus, tolleaegsed mehed seda tehes, muidu olid ka ju kriitikal, Arel Lapõnin seda tookord eest vedas Maksu-Tolliameti või Maksuameti tolleaegse asejuhina ja ja tolleaegne kriitika temale oli just see, et, et miks me teeme e-maksuametit või e-deklaratsioonide esitamise võimekust. Nii-öelda priviligeeritud elanikkonnale, kellel on kodus arvutid ja, ja, ja see oli see toonane tase või see ühiskonna arengu etapp nüüd ei kujutakski ilma ette, et, et. No nüüd me

teeme teistmoodi kriitikat, et, et miks ikka on veel arvutis?

Just nimelt, et, et tegelikult meil on natuke sarnane ülesanne, aga justkui ei ole ka, et, et meil on tegelikult vaadat, vaadata vaja, et, et kas meie süsteemid suudavad teenindada neid kodanikke, kellel ei ole kodus arvutit, et ja, ja aega ei olegi justkui palju läinud, natuke üle kümne aasta. Aga põhimõtteliselt, kui hinnata, et mis on veel Maksu-Tolliameti selline võimekus IT-alal, siis, siis ma arvan, et ei ole vist teist riiki, kui ma arvan, et või siis kui väga vähe, et kui sa tahad ettevõtet, ettevõtluses või ettevõtjana suhelda Maksu-Tolliametiga, siis sa kordagi tegelikult füüsiliselt ei pea meie juurde tulema, kõik tehingud, toimingud, volitused, tööd, mis on seotud maksude tasumisega, sa saad seda teha ära oma, oma arvutist.

Kontorid on põhimõtteliselt tühjad praegu?

Meeletult langeb kliendikontaktide arv viimastel aastatel ja, ja, ja sisuliselt eks me oleme oma kontorite ruutpinda siis viimase kahe aasta jooksul vähendanud circa kolmkümmend protsenti, natuke üle kolmekümne protsendi.

Eks kui keegi ju küsib, et kas avalikku sektorit on võimalik efektiivsemaks muuta üldse, siis Maksuameti näitel ilmselgelt on võimalik?

No mitte ainult Maksu-Tolliameti näitel, ma arvan, et paljugi asutuste näitel, kes tegelikult lähevad sama teel, sama teed, kiiremas või, või aeglasemas sammus, aga, aga põhimõtteliselt jaa, Eesti ühiskond on tegelikult selles mõttes ju ülihea, et... Et sellise füüsilise kontakti vajadus on väike, inimeste oskus või, või, või tahe või soov avalikke teenuseid tarbida on hästi suur ja tegelikult see hoiab kokkukulusid, me just ju eelmise aasta lõpus kolisime Seitsmest Maksu-Tolliameti erinevast majast Tallinnas ühte ja, ja, ja ruutmeetreid selles kogu kolimises on meil vähem kolm tuhat ruutmeetrit.

Aga kas see tolliosa Maksu- ja Tolliametis on sama arenenud, kui on maksude deklareerimine, et kui mulle kaup tuleb välismaalt, et kas ma saan ka ilma kohale minemata ära deklareerida, kõik info veebist leida ja...

Absoluutselt, et kas tollisüsteemidest mõneti räägitakse vähem või see ettevõtete osakaal, kes väliskaubandusega tegeleb, pean silmas siis kolmandate riikidega. Nende arv ei ole nii suur, kes igakuiselt meiega suhtuvad maksudeklaratsioonidega, aga tollisüsteemid on samamoodi ülikeerukad, tollisüsteemide eripära on see, et nad on seotud teiste riikidega, transiidisüsteemid, tariifide määramise süsteemid, need on sellised, kus ettevõtja ju lähetab kauba Saksamaalt ja viib Venemaale, järelikult see informatsioon liigub seal riikide vahel onlainis kuni piirini välja, mis ta lahti tollitakse. Lisaks kolmandate riikidega infovahetuse riskianalüüsisüsteemid, no ju meeletu komplekssüsteeme, mis just Euroopa Liiduga liitumisel meil lisaks tulid.

Aga see, siin jutust ma saan aru, et, et kokkuvõttes ikkagi see, et me oleme nagu automatiseerinud kogu süsteemi ja, ja, ja väga palju viinud kogu sellest temaatikast iseteenindamise peale, ikkagi on teile olulist efektiivsust andnud, et kas ma mäletan õigesti, et üle kahesaja inimese koondasite veel eelmise aasta lõpus?

Jah, see võib-olla ei ole seotud, selle viimane suur inimeste arvu muutus ei ole just seotud niivõrd IT uute rakendustega, kuivõrd üldse olukorraga palgaturul ja inimeste motiveerimisvajadusega, aga ütleme siis niimoodi, et, et viimase viie aasta jooksul on Maksu-Tolliameti koosseis vähenenud kolmkümmend protsenti.

Ja kui me võtame, kui

me võtame siis Maksu-Tolliameti või Maksu- ja Tolliameti suurus eraldi circa kümme aastat tagasi, siis oli meid kolm tuhat inimest, praegu meid on täpselt kaks korda vähem, tuhat viissada inimest.

Hoopustavad numbrid. Aga Maksu- ja Tolliameti peadirektorina ja nüüd ka uue selle käibemaksu nii-öelda deklaratsiooni juures on korjuvalt tulnud esile küsimus, et, et kui palju ikkagi nagu Maksu- ja Tolliameti infosüsteeme saab usaldada, on ju, et See, et nad kuskil viis või kümmekond aastat tagasi tuludeklaratsiooni tekkimisel ikka aeg-ajalt süsteemid jookseid umbe, et noh, et, et sellest raskustest saite üle, aga, aga aga jätkuvalt on jäänud see nii-öelda usalduse küsimus, on ju, et, et kui palju me ikkagi saame täna nagu Maksuametit usaldada, et, et, et andmed ei lekiks või või ei oleks nähtavad kolmandatele osapooltele, et, et mis seisukus Maksuamet selles, selles osas

on? Selles diskussioonis on jäänud mul mulje, et, et justkui ma alustaks nullist. Et kui me räägime nüüd käibemaksu deklaratsioonist või selle lisast, siis, siis kui Maksu-Tolliamet peaks muuhulgas hakkama tegelema ka andmeturvalisusega, aga aga meil on ju igakuiselt nii maksu kui tollisüsteemis meeletult andmeid ettevõtete kohta, näiteks palkade, näiteks kaupade kohta, kui me räägime tolli, tolli infost. Ja, ja noh, eks seda paralleelselt nende IT-süsteemidega on algusest ehitatud üles ka turvalisust või, või seda, et neid andmeid kaitsta, eks see, meil on oma sisekontrolli osakond, seal töötab üheksa inimest, kes igapäevaselt praktiliselt ainult sellega tegelevad. Hästi tihe koostöö on Andmekaitse Inspektsiooniga, kes meid aeg-ajalt inspekt, inspekteerib, mis seal salata, teeb ka menetlusi, eks ju, kui ta näeb, et, et kuskil võib olla selline koht, kus, kus me peaksime oma süsteemi korrigeerima. Ja, ja, ja seetõttu ma, ma pigem ikkagi rahustaks, et, et just käibemaksudeklaratsiooni lisakontekstis on juttu olnud ärisaladuse nii-öelda võimalikust lekkimisest või, või meie kätte tulemisest, siis ikka, kui me räägime tehingu infost, siis, siis ettepanek selles lahenduses on ju see, et, et Maksu-Tolliamet näeb summasid, näeb tehingupartnerit, aga rõhutan, ei näe... Mida ost ja müüa omavahel ostnud ja kui palju ta on omavahel ostnud, nii et, et...

Sõltub ju valdkonnast, eks, et kui on nagu programmeerimine või kütuse müük, eks ole, siis on ju arvata, et, et nad ostsid ja müüsid programmeerimist või kütust, et noh, et sealt ju natuke infot tuleb, aga ma küsiks pigem niipidi, et kui palju neid inimesi, kes oma huviks vaatavad, ütleme, firmade andmeid, näiteks eelmine aasta vahele jäid üheksale inimesele, noh, suurusjärgus?

Noh, et, et see, seda juhtub aeg-ajalt oma huviks, noh, näiteks üks juhtum, üks, üks inimene vaatas oma seitsmekümne üheksanda, seitsmekümne üheksa aasta vanuse isa maamaksu andmeid ja, ja midagi ei olnud teha. Distsiplinaarmenetlus ja, ja, ja ka selline nagu noh, mitte küll väga range, aga karistus, selles mõttes võtsime arvesse selle, et et, et tegemist oli oma isa andmetega, isa palus noh, kuna ise ei olnud liikumisvõimeline vaadata, kas maamaksuga on asjad korras, aga ei tohi, eks ju, et, et seda pidevalt monitooritakse, sisekontrollil on omad süsteemid, sisekontroll põhimõtteliselt töötab põhimõttel, et... See, kui inimene töötab teatud süsteemidega ja käib andmeid vaatamas oma töö huviks või tööga seonduvalt, siis see peab olema põhjendatud, see peab olema noh, loogiliselt nagu tõestatav, eks ju, ja kui see ei ole, siis, siis loomulikult seda jälgitakse. Nüüd, kes pääseb andmetele ligi, no Maksu- ja Tolliameti juhina, kui ma vaatan, millistele andmetele ma ligi pääsen otse süsteemi, siis loomulikult intraneti, eks ju, et, et mis meil seal nii-öelda asutuse sisest, informatsioon, vabandust, ja, ja, ja dokumendi haldussüsteemis panen allkirju ja see on kõik.

Ühesõnaga, suvepäevade pildid ja, ja mõned allkirjad, aga ei ühegi inimese siis väljaspool muja... Ma tahan

öelda seda oma näite puhul, et mul ei ole seda teadmisvajadust, et mina ei tee ühegi ettevõtte revisjoni ja, ja mul ei ole, mul ei ole igapäevases töös seda vaja ja nii ei ole ka korraldatud meil selliselt, et kõik meid, tuhat viissada inimesed kõiki andmebaase näeb, eks ju, kui me räägime ikkagi tehingu infost või käibemaksudeklaratsiooni lisast, siis, siis noh, sisuliselt enamus informatsiooni, mis tuleb siis masintöödeldavalt sisse, selle andmevõrdluse teevad hoopiski ära arvutid, eks ju, ja ja, ja see info, mis jõuab kontrollija või revidendirauale, on juba... Oma, oma olemused, lihtsalt kontrolli ülesanne konkreetse ettevõttega seoses, konkreetse kontrollitööga seoses, see ei ole nii, et, et kõik revidendid pääsevad ligi kõikidele andmetele.

No andmekaitse saates me natuke rääkisime sellest, et mis juhtub inimesega, kes jääb noh, töötades avalikus sektoris või, või ka erasektoris ja kes jääb siis nii-öelda vahele, et on nagu noh, andmeid siis kas, kas uurinud või, või vahendanud, et korraks selle üle ka, et, et mis siis juhtub maksuametnikuga, kes, kes siis jääb vahele sellega, et, et ta on nii-öelda sorkinud andmetesse, kust ta sorkida ei tohiks?

Jaa, et ühe näite ma tõin reeglina ikkagi, kui on ikkagi Meie oma inimene kasutanud andmeid või käinud andmeid vaatamas selliselt, kus ta ei suuda põhjendada, miks seda teinud, seda teinud on, siis, siis need karistused noh, on kõigepealt disnaarkaristus, eks ju, selles osas, aga selle karistuse sisu reeglina on see, et ta peab ametist lahkuma, eks. Kui on ikkagi tegemist kahjuga juba, eks ju, selles osas, siis, siis vastavad menetlused kas politsei poolt on, on, on samamoodi võimalikud tänase seadusandluse juures, nii et et seal mingit tolerantsi või sallivust selles osas ei ole.

Ühesõnaga, kui ta lihtsalt vaatas, kellelegi ei vahendanud, siis põhimõtteliselt vallendatakse ja kui vahendatakse, vahendab informatsiooni kolmandatele isikutele, siis on kohe juba kriminaalkaristus ja tõenäoliselt läheb kinni.

Noh, seda jah, kinni panemist noh, ilma niimoodi laua tagant ütelda ei saa, eks ju, aga, aga igal juhul jälgib selle ka erineva, erineva tasemega siis menetlus, sõltuvalt sellest raskusastmest ja ja, ja, ja noh, reeglina on ametikoha kaotus.

Ühesõnaga, need ajad on läbi, kus isegi mäletan, et nooreprogrammeerija analüütikuna, et kus nii-öelda Ka IT-meestel olid laivkeskkondadele vaba ligipääs ja, ja, ja, ja sai ka kiikamas käia, et need ajad on läbi ja, ja ammu läbi juba ka Maksuametis.

No esiteks, kõik süsteemid on logitavad, eks ju, see on, see on, hakkame sealt pihta, eks ju, et, et igast käimisest ja vaatamisest on jälg järgi. Ja veel kord, üheksa inimest sisekontrolli osakonnas, nende ainutöö on sisuliselt vaadata seda ja menetleda neid, neid anomaaliaid, kus, kus on vaja kontrollida üle, et miks, miks see konkreetne kontroll ja seda... Äkki noh, kui

siin terav torga teha, siis noh, Ameerikas ka kõik asjad olid logitada, kas nõudend kustutas logid ära, et noh, tal oli see häda.

Jah, siin ma võib-olla kommenteeriks seda, et, et... Minu meelest see avalik arutelu selle teema üle on vajalik ja, ja, ja kindlasti nagu asjakohane. Aga me peaks hoiduma ka sellest, et tekib üldine selline hoiak, et riigiasutuses töötavad inimesed, kes on kurjategijad, ei tööta, ja need inimesed töötavad sellesama riigi heaks, sellesama ühiskonna jaoks, riiki peetakse üles maksudest ja... Ja, ja, ja tuhande viiesaja inimese hulgast ei saa ka mina kätte südamele panna, et, et, et ei ole juhtunud, ikka on juhtunud ja see on reaalsus, distsiplinaarne mäletuse me sellel alal teeme, aga aga, aga me arendame oma süsteemi, et seda vähem juhtuks.

No samas, mis puutub loogide ära kustutamist, siis ka pankadel on olemas kogu info, Henrik, sinu majandustegevuse kohta, kui sa vähegi nagu kasutad, kasutad nii-öelda e-kanaleid, mitte sularaha, eks, et ja seal sa millegipärast ei karda seda, et, et keegi kustutab loogisid ja, ja vaatab su andmeid, eks, et...

Kui me minust, minust räägime personaalselt, siis me ikkagi, minu huvi eelkõige oleks see, et et rohkem infot oleks ja nad mulle vähem helistaks, et see Statistikaamet saaks Maksuametist info kätte ja et oleks ikkagi üks suhtlus, üks kanal riigiga suhtlemiseks, Ma arvan, et paljudel ettevõtjatel on analoogne huvi, kuid teeme siit väikese pausi ja lähme siis saatega edasi. Tere tagasi väikselt pausilt, jätkame saatega Restart, on endiselt laupäev, saates on külas meil Eesti Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm.

Eelmises plokis rääkisime sellest, et kui suur Maksuamet oma IT-alaselt on ja, ja, ja jutte isegi lühikeseks, et et läheks, kuna saade on ka lühelühike, et läheks, läheks ikkagi selle kallale, et praegu käib suur ragin käibemaksu lisa täiendamise osas. Ehk siis põhiprobleem täna ma saan aru, on selles, et et ettevõtjad ei usu sellesse, et kui Maksuamet oma kontrollimehhanismi nagu tõhustab, et, et see võiks üldse anda nagu mingit majanduslikku efekti. Et mis sina sellest arvad, Marek ise? Võidab vastu muidugi?

No eks ma olen jah, püüdnud selgitada ja ma olen ka endale tuhka pähe raputanud, et, et seda selgitust on saanud alati, oleks saanud alati paremini teha, aga kõigepealt alustame sellest, et käibemaksu me kontrollime põhimõttel või süsteemil, mis on kümme aastat vana. See loodi kaks tuhat kolm, kaks tuhat neli, ma olen seda ka korrutanud, eks, ja ja see loodi ajal, mis enam, enamus deklaratsioone, käibedeklaratsioone tuli paberil. Ja siis oli täiesti normaalne, et kui alus, algas kontrolliprotsess, siis kontrolli võttis ühendust, eks ju, siis pandi pakk kokku, keegi tõi füüsiliselt ära need deklaratsioonid ja, ja arved ja, ja, ja muud raamatupidamisdokumendid ja kõik võtsid selle, see oli nagu loomulik. Aga üllatus-üllatus, see käib ka praegu nii. Aga deklaratsioonid tulevad kõik elektroonselt, aga kogu kontrolliprotsess on endiselt paberil, endiselt me küll vahetame võib-olla e-meili kaudu või, või mõni asi tuleb lihtsalt, aga ta on pilt ja paber, ta ei ole masintöödelda. Ja sealt see ettepanek, et, et, et midagi tuleb muuta, noh, mingi kaasaegsus peab selles asjas olema, seetõttu Maksu-Tolliamet selle eelmine aasta, ma ei, ma ei ütleks ka, et ainult septembris, vaid me tegelikult, kui keegi, raadiokuulajad mäletavad, varakevadel oli suur Äripäeva esikaas, kus Maksu- ja Tolliameti hullud ideed olid esikaane peal ja üks idee oli seesama, eks ju, nii et me oleme tegelikult terve aasta jooksul rääkinud, aga on selge, et see on väga suur muutus, see on olemuslik muutus kontrollisüsteemis käibe, käibedeklaratsioonidele, mis, mis vajab, vajab noh, nii-öelda selgitamist.

No see põhimõtteliselt probleem on selles, et kui täna paberil käib kontroll, siis teie nii-öelda maksukontrollijad, keda on suurusjärk sada, nelisada, et nad suudavad läbi kontrollida füüsiliselt, kuna kontroll käib ikkagi paberi peal jätkuvalt, on ju, et nad suudavad füüsiliselt läbi kontrollida väga väikest osa nagu kogu, kogu sellest mahust, mis teie käest läbi käib.

No ütleme siis avatult ju otsa, et enamus nendest neljasajast inimesest ei tegele mitte otseselt kontrolliga, vaid tegelevad info kokkukorjamisega, see on see reaalsus, mida ma Maksu- ja Tolliameti juhina julgen avalikkusele öelda ja, ja see on see ebaefektiivsus, millest ma tegelikult tahan ju lahti salada, ehk teisisõnu, informatsioon võiks tulla kiirelt meile ja saaks hakata reaalselt tegelema, kontrolliga, kontrollil oleks oluliselt suurem mõju ja sealt ka siis tegelikult ikkagi see, mida me tegelikult taga, taga ajame, on see, et, et see aus konkurentsi keskkond paraneks ja rohkem tuleks maks

Aga noh, ühesõnaga IT lisabki ju läbipaistvust, see on alati nagu IT-süsteem, mida üks põhiolemus ei olnud, on ju, et ükskõik see on nagu CRM-i süsteem või, või, või raamatupidamissüsteem, mõte on selles, et seal mingi protsessi või mingi osa nagu muudab läbipaistvamaks ja nähtavamaks, eks, et et miks siis ikkagi ettevõtjatega vastu on, et, et, et see... Noh, aus konkurents on ju selge argument, et, et noh, täna ei taha kellelgi liiga teha, aga, aga noh, ma ei tea, mina restorani näiteks ei julgeks avada Eestis, on ju, et, et ei tea, kas kas suudab konkurentsid püsida ikka või mitte, on ju.

Maksu-tolliameti juhina ma olen ametis olnud viimased kaks aastat ja sisuliselt kaks tuhat kaksteist, noh, ikka esimene aasta viitsi ennast kurssi, et, et mis on olukord, mis on sinu võimalused, paned meeskonna kokku, paned strateegia paika. Ja see kaks tuhat kaksteist, ma tundsin meeletut suurelt ettevõtjate poolt ja just nimelt käibemaksuvallas, kui tuli juttu ümbrikupalkadest, siis osa nendest ütles, et noh, see on niisugune väike fenomen ühiskonnas, et see käibemaks on see, millega tekib kõige suurem kahju nii ettevõttele kui ka riigile, eks ju, ja, ja tegelikult sealt sündis ikkagi idee, et, et süsteemi tuleb oluliselt muuta, miks ta raske on või miks ta, miks ta raske on praegu tulema, eks kindlasti Kindlasti, nagu ma ütlesin varem ka juba noh, sellest, sellest süsteemist arusaam, et kuidas ikkagi süsteem töötab, see ikkagi arusaam, et milline on Maksu-Tolliameti võimekus, mõni ütleb, et see on hästi suur andmemaht, eks, meie mõistes, ma ikkagi olen märganud mitmeid IT-inimesi just, kes ütlevad, et, et andmemahu mõistes ei ole see üldse teema, et nad, nad on, nad ei ole seda väga juba jõuliselt ja järjepidevalt ütlenud, aga tegelikult see on ka meie sõnum. Ja, ja noh, ikkagi ma arvan, et siin ettevõtjate poole pealt, kuigi ma pean ütlema, et ettevõtjad on mitmed ju öelnud ka avalikkuse eest, et iseenesest süsteem on noh, nii-öelda kaasaegne või, või, või selles suunas tuleks liikuda. No eks me püüame ikkagi veenda, et, et seda nüüd, tempot paika saada, kui kiiresti seda teha, meie huvi on, et teha ära.

Enamus kriitikat selles osas on ikkagi, puudutab ju tõsiasja, et, et jääb mulje, et palutakse lihtsalt rohkem teha ettevõtjal ja, ja riik, riik nagu korjab andmed kokku ja siis vaatab, kas ta saab nendega jälile, et on ka olnud kriitikat, et sellest infost on vähe, et peatada neid pettuseid, On räägitud numbrist vist, et see on see viiskümmend päeva, eks ole, kolmkümmend päeva kuus ja siis kakskümmend päeva deklareerimiseks, et sa teed oma kuriteo ära ja siis sa viid viiskümmend päeva joosta, et oma jalg, jälgi peita, eks ole, firma avamine on kaheksateist minutit, et et noh, et selle vaeva ja tõhususe suhe on selles IT-süsteemis kehv, mitte nii väga idee, et inimesed võiks öelda, kuhu nad, mida nad teevad oma maksudega.

Aga oleme siis konkreetsed, kahekümnendal kuupäeval iga kuu tuleb maksudeklaratsioon, konkreetsel juhul siis käibedeklaratsioon ja seal on kolm numbrit, neljas tuleneb juba esimesest kolmest, eks ju. Siis hakkab pihta see, et, et revidendid võtavad ettevõtetega ühendust, siis läheb päevi ja nädalaid selleks, et saada informatsioon kokku ja siis alles sünnib otsus, mida me kontrolli mõistes tegema hakkame, eks ju, meie mõte ja ettepanek on see, et, et teeme koostööd, teeme ettevõtetega koostööd, meie täiendame oma süsteemi, Ja ettevõtjatel tuleb oma süsteemi täiendada, möönan, et seal on teatavad kulud, eks ju, aga viime asja efektiivseks, eks ju, need, kes on ausad deklareerijad, need tegelikult suhtlevad onlainis, sellel samal kuupäeval, kui deklaratsioon tuleb koos oma tehingutega, Maksu-Tolliameti süsteemid teevad ära esmase automaatse võrdluse, toovad välja vahed, nii-öelda käibes või siis soetuses, eks ju, ja, ja me saame oma sihikud kohe seadma hakata, eks ju. Kohe on teada, millised on tehingu osapooled, kohe on teada, kus tehinguahel läks välismaale, kus meil on teha kiiresti vaja välispäring, ja noh, ma ütlen, et, et olemuselt ma ikkagi tunnetan, et ettevõtjad, et saavad aru, et, et see on efektiivsem, nüüd on nagu küsimus selles, et kuidas see üleminek korraldada.

No kui, kui ma küsin veel ära, et kui, kui ma nüüd kohe sinna avanevad uksed ja kui ma ära deklareerin oma üksikisiku tulumaksu, siis ma saan kõige esimese raha tagasi. Et kas ka niisugune, ettevõtjatel on mingisugune niisug süsteemiga, et noh, et tuleb selline uus süsteem, et sinna hakkavad näiteks kiiremini tagastusi, raha tagasi saama või mingeid niisuguseid on plaanis?

No kui me oleksime sellises seisus, nagu kasutaks seaduse täielikku võimalust praegu, et me peaksime raha maksma tagasi kolmekümne päeva jooksul ja kujutada ette, kui me oleks sellises olukorras, kus, kus me hetkel maksaksime teoreetiliselt. raha tagasi kolmkümmend päeva peale käibedeklaratsiooni esitamist ja nüüd, kui ma oleks teinud sellise ettepaneku, et käibedeklaratsiooni tehingu lisa ja teeme nii, et siis hakkate raha saama tagasi kolme päeva jooksul, ma arvan, et meil oleks toetus ülisuur. Aga paradoks on selles, et enamus rahast, mis on, küsitakse tagasi, juba praegu maksame kolme-nelja päeva jooksul tagasi, aga mure on selles. Et sellisena me liigutame riigieelarve maksutulude mõistes kakskümmend viis protsenti ja sellisel paberlikul kontrollil me ei suuda tagada ausat konkurentsi keskkonda. Ülilihtne on jätta käibe varjavatta või ülilihtne on saada tagasi sisendkäibemaksu all raha, mida tegelikult õigus tagasi saada ei ole.

Aga miks see kakskümmend päeva on deklareerimisaega, tõstke see tähtaeg lähemale, kolm päeva.

No ma tean, et Taavil on plaanis rääkida ka siin realtime economy'st siin kolmandas plokis ja tegelikult kui me suudaksime näiteks Eestis viia selle süsteemi sellele tasemele, siis need võimalused kõik teoreetiliselt hakkavad avanema. Et ikkagi, kui me saame käibemaksu nii-öelda noh, nii-öelda sellise elementaarse automaatkontrolli tööle, siis võib rääkida tegelikult juba sellest, et et ei, ei, ei pea ootama nädalaid, eks

ju. Nojah, nüüd kogu huvideks või kogu kolmas, kogu kolmas plokk läks meil metsa, Aga mõte selles jaa, et selle taga isegi ausalt öeldes soomlased, kes, kes käisid nagu esimest korda need mõtted välja ka, ka Eesti suunal, ehk siis et mõte nagu selles, et kui toimub tehing, ehk siis nagu ettevõte A ostab ettevõtet B ja, ja ettevõte noh, A tahaks saada oma, oma, oma, oma käibe, käibemaksu noh, tagasi kohe, et miks see võiks toimuda reaalajas, et, et miks ma pean ootama poolteist kuud või, või isegi kaks pool kuud selleks, et nagu raha tagasi saada, et Et see mõjutab ju minu, minu nii-öelda cash flow'd, on ju, et, et see võiks nii-öelda realtime nagu toimuda, ehk siis nagu A ütleb, et ta ostis B käest, B ütleb ka, et näed, müüsin, Maksuameti jaoks mõlemad ettevõtted on nii-öelda rahelised või, või, või positiivses nimekirjas, ja järelikult võib kohe nagu, nagu maksu tagastada, et ei pea ootama noh, nii kaua, et, et seda põhimõtteliselt saaks ehitada noh, sellise, sellisel kujul täisautomaatseks.

Me oleme omakeskis rääkinud, et, et, et kui me suudaksime ära veenda või ettevõtjad ja selle süsteemi käiku panna, siis siis tegelikult noh, mis sa salata, kui me võtame praegu, et Maksu-Tolliamet ütleb uhkusega, kolme-nelja päeva jooksul saab üheksakümmend viis, üheksakümmend seitse protsenti tagastusnõudeid tagasi ja on üpriski hea, aga võtame siis näiteks, kolmandal jaanuaril tehti tehing, see, millest sa, Taavi, räägid, kahekümnendal veebruaril. esitatakse deklaratsioon, hea küll, kakskümmend neli veebruar või kakskümmend kolm veebruar saan tagasi, sinna jääb nädalaid ja nädalaid vahet, kus tegelikult noh, on, on, on rahavooge kinni, eks ole.

Poolteist kuud on pikk aeg.

Nojah, aga täna juba on ka ju võimalik sul varem deklareid teha, et minu arust vist isegi sama kuu jooksul saab sama kuu deklareid teha, isegi kuu veel läbi ei

ole. Käibemaksudeklaratsioon tuleb ikka reeglina kahekümnendal, need varasemat deklareerimist ma ei oska öelda, mul ei ole selle kohta nagu...

Paar null deklariga firmat, mida ma vahel täidan ja siis ma võin seda üle kahe kuu teha.

Aga ma tahan öelda seda, see, millest Taavi mainis, et tegelikult võiks mõelda sellele, et praegu meil, meil on ühtselt hea teenus kõigile. Ausale maksumaksjale ja ka petturile. Ja see, see, mõelge mehed, see on, see on probleem, et, et tegelikult kui sa suudad viia süsteemi automaatseks ja, ja osapoole tehingud automaatkontrolliga, siis tegelikult saad üpris lihtsalt hakata eristama, tõesti nii see, mida sa räägid, et Taavi, suure noh, ütleme rahavooga, kriitilise rahavooga ettevõtjad, need, kes on teada-tuntud partnerid, võiksid tegelikult eristuda ja, ja Maksu-Tolliamet saaks oma teenuseid seal edasi arendada.

No niisugune mõttena, et niisugune süsteem teha, see käibemaksu infosüsteem ja see on poliitiline otsus ja see on vahva, aga IT-s see on ju tohutu väljakutse. Nüüd, kui järsku võetakse seaduse vastu, kas te olete IT poole pealt valmis, kas juba on kood, näpud on koodis?

No ma nüüd segan vahele, et miks sa arvad, et see tohutu väljakutse on, ehk siis ma tahtsin ka juhtida tähelepanu võib-olla sellele kulupoole või ettevõtte kulupoole, et kui me räägime sellest, et deklareerida tuleb põhimõtteliselt, kellele müüsid, kelle Igal ettevõtjal on, on, on ju olemas, ehk siis sinu, sinu müügid ja ohtud... Ma ei räägi

ettevõttest, ma räägin Maksuametist, et see programm, selle info vastuvõtmine, need algusfoorid, mis ütlevad, kas on ohtlik tehing või kas ta on rohelisse läheb või see süsteem üle, või üles teha või see on teil valmis?

No jällegi, et, et Maksu- ja Tolliameti riskianalüüsisüsteemid või andmetöötlussüsteemid, neid hakati hästi jõuliselt arendama aastal kaks tuhat kaks, kolm. Ja, ja, ja sellest ajast noh, meie kasutame ühte sellist üle maailma tuntud analüütika tarkvarat ja ja, ja noh, ma ütlen, ma tean, paljusid kolleege kõik need naabrid siin ümberringi Maksu-Tolliametil riikides, noh, nad, nad on kõik vaadanud suure imestusega, me oleme sinna tohutult tegelikult investeerinud, et nii-öelda juhtimisinfot toota, riskianalüüsid, needsamad koridoride süsteemid andmemahtudest üle käia, nii et meie mõistes... Me oleme rääkinud oma IT-partneriga, kes, kes selle süsteemi siis noh, arendab juhul, kui selline otsus tuleb, eks ju, tema vajab aega koos meie IT-üksuse ja meie äripoole inimestega kuus kuud. Ja seetõttu noh, oma süsteemi keerukusest noh, sisuliselt on, on meie jaoks vaja õige, õige laiusega torud, eks ju, andme sisse võtmiseks hästi kiirel ajal, kui te mäletate, noh, tulus, tulu, ma ütlen, tulumaksuga oli kaks tuhat neli, viis sama teema, eks ju, et Maksu-Tolliamet ütles, et viie päeva jooksul maksame tagasi ja tegelikult see oli see võti, Taavi. See oli võti, millega me saime kiiresti füüsilise isikut või deklaratsiooni suhte üles, sellepärast meil oli präänik pakkuda, eks ju, selles osas ja. Ja tegelikult ma olin tol ajal Maksu-Tolliametis ka tööl ja koos Aivar Rehega, kes tol ajal oli juht, noh, tema ütles selle välja jõuliselt panga taustaga inimesega ja. Ja, ja noh, tegelikult meil oli torupaksusega, oli häda tookord, eks ju, aga see tohutult mobiliseeris olukorda ja, ja tegelikult me saime hakkama, eks.

Ma torkan vahele, et me isegi mäletame nüüd aega, mis ta oli see, et see, et makstakse viie päevaga eraisikule raha tagasi, et see tähendas seda, et kas esimese öö jooksul deklareeris vist kakskümmend, kolmkümmend protsenti kõikidest noh, ühesõnaga kogu rahvas pealt deklareeris esimese ööga ära, on ju, ja see oli meeletu ülekoormus Maksuameti riistvaradega.

Jaa, oli jah, ja noh, see kogemus on olemas kümne aasta taguselt ja, ja nüüd me oleme ikkagi noh, ju kümme aastat saanud kõik seda protsessi juhtida, me, me, me plaanime seda hoolikalt.

Kuus kuud ette, kuus kuud ühe IT-süsteemi tegemiseks on ju ebareaalselt lühike aeg Maksuametil, minule tundub, et sa pead hanke tegema, eks ole, hange on juba välja kuulutama või see on nagu oma ressurssidega, paned härlad programmeerivad ja on valmis?

Meil on, meil on raamlepingud oma suuremate partneritega ja raamlepingu raames on see aeg ja, ja töö sisu tegelikult läbi rää Selle tarkvara tehniline spetsifikatsioon, mida me muide just neljapäeval arutasime IT-Liiduga, eks ju, ja, ja sisuliselt noh, me pole seda veel avalikustanud, nii et, et ootame seda otsust Riigikogust ja et... Ja, ja tõesti, noh, see, see ei ole oma tehnoloogilises mõistes kosmoseteadus. Juhul, kui meil ei oleks ühtegi riskianalüüsisüsteemi, juhul, kui meil ei oleks kogemust hinnata riske juhtida koridoride nii-öelda kollast, punast, rohelist koridust, jah, möönan, aga, aga see kõik töötab, mul on IT, vabandust, mul on teabeüksuses, kes tegelevad infovoo ja analüütikuga tööl kaheksakümmend inimest.

Saatejuhid on ära veendud, lähme väiksele pausile. Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, on laupäev, meie saade on korduses õhtul, kuid podcast.kuku.ee või raadio1.ee aadressidel leiate meie saate Taskuringhäälinguna ja saate seda kuulata igal ajal. Tänaseks saate teemaks on Maksu- ja Tolliamet ning selle firma IT-st ja IT-ärist on meie saates rääkimas peadirektor Marek Helm.

No nüüd kaks plok, plokki me oleme rääkinud Maksuameti eilsest päevast ja, ja tänasest päevast ja tänastest väljakutsetest, aga aga, aga liiguks siit edasi ja, ja räägiks nagu, nagu tulevikust, eks, et ma saan aru, et seoses infoühiskonna arenguga, sellega, et inimestel on rohkem käes arvuteid, Erinevad süsteemid on omavahel rohkem hakanud nii-öelda kokku kõlksuma ja, ja koos toimima, tähendab see tegelikult ka teie jaoks väga suuri noh, probleeme, et, et sõna otseses mõttes ka pettuste või nii-öelda fraudi hulk kasvab ka tänu sellele, et kogu ühiskond on muutunud üks nii-öelda IT-mõttes skeemitamises nupukamaks. Et noh, täna saad kaheksateist minutiga teha ettevõtte ja põhimõtteliselt hakkad selle ettevõttega ka kohe nagu noh, nii-öelda nagu noh, vajadusel halba tegema. Et kuidas te ise nagu näete seda, seda kogu seda infosüsteemide ja infoühiskonna arengut Eestis, et, et, et on sellest nagu rohkem tolku või, või, või rohkem kahju nagu Maksu-ameti jaoks?

Kogu austusega ju, mis on tehtud selle lihtsustuse jaoks, need kiired ettevõtte loomised ID-kaardid ja, ja, ja see on ju kõik tore, eks, aga me ise Maksu- ja Tolliametis aeg-ajalt mõtleme, et me eest on oma ainuke asutus, kes näeb seda teise poole tagajärgi ka, eks ju, et selle lihtsuse taga, nii nagu sa Taavi mainid, on, on ka see, et... Noh, me kuuleme, et Eestis loodi eelmine aasta üheksateist tuhat uut ettevõtet. Noh, meil lööb see kohe uudis, kui see ilmub iga aasta alguses, me paneme oma süsteemid korraks käima ja vaatame, palju nendest üheksateistkümne tuhandest ettevõttest on tulnud maksuregistrisse, kes on kordki esitanud deklaratsiooni, võtnud kedagi tööle ja nii edasi. Me selle numbri ütleme välja, järgmine nädal meil tuleb pressikonverents aasta kokku võtta ja me ütleme ka kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta perspektiivis, siis tol korral oli kaheksateist tuhat uut ette Ja, ja aasta alguseks olid maksudeklaratsiooni esitanud või meile ennast ilmutanud viis tuhat nendest, nii et me alati oleme skeptilised, et Eestis on küll lihtne ettevõtet luua ja keegi vist ütles ka, et eestlane on keskmiselt ettevõtlikum kui kui lätlane või leedukas, sest nii palju ettevõtteid on loodud saja tuhande elanikuna kohta, see ju ei näita ärikirjate arv registris, ei näita veel eestlase ettevõtlikkust, noh, aga tore ikkagi, et saab kiiresti... No ettevõtet teha, aga ma tahan öelda seda, et, et selle vastukaaluks peab tekkima võimalusi ka sama kiireks kontrolli, noh, nii nagu tööks, eks ju, kui Eesti maksu august pool moodustub käibemaks, see on kakskümmend viis protsenti, on eelarves, on käibemaksu osakaal. Ja me kontrollime seda kolme numbri alusel paberi, paberlikul meetodil, mis sest, et see kolm numbrit tuleb korraks elektroonselt sisse, see on ajast ja arust kontrolli töö, see on ajast ja arust.

Et ma ühest küljest tahaks natuke ettevõtjaid kaitsta, et aga sellest ei ole midagi har, halba, et, et nad ettevõtteid teevad ja noh, ma, ma ise olen ka, et kui sõpradele tekib mõte teha mingisugune uus projekt, aga teeme selle jaoks eraldi firma. Et see ei ole ju, selles ei ole midagi halba ja kui need projektid käima ei lähe, mida, midagi jälle ei õnnestu, siis jääb see kuidagi seisma ja selle kustutamine ei ole ka tänapäeval nii klik, klik, klik, Et firmade arvu kasv ei ole midagi, kui nad deklareid ei esita, siis nad tõenäoliselt ka väga palju ei varasta ju. Et ikkagi probleem on vist nendega, kes väga palju deklareerivad.

Meil on äriregistris üks kodanik nimega Papa Cornelia, minu teada on ta Rumeenia päritolu ja tal on meie äriregistris, on seitsekümmend ettevõtet. Ja noh, ta on meie ühe tulude osakonna põhiklient selles mõttes, meie füüsiliselt ei ole teda kunagi juhtunud nägema, teda ma ei tea, kas ta üldse ela, olemaski on, aga ma tahan öelda seda, et Et noh, tore on lihtne äriregister, tore on ettevõtja loomine, aga ja tore on ka see, et, et ja, ja aktsepteeritav, et mõned ideed, mis õhtul sünnivad, mehed said kokku, teeme ettevõte ja, ja teeme ära, eks ju, järgmine hommik noh, kaalutlult ei pruugigi minna, aga mina palun seda mõistmist, et selle kõige varjus on tahtlik nii-öelda maksupettus või kuritegevus, kus tegelikult luuakse ettevõtteid nende variisikutena, varikehadena, eks ju, et, et ausat konkurentsi.

Ma olen täitsa kindel, et Papa Kornelia ei ole ühtegi sellest seitsmekümnest ettevõttest kaheksateist minutiga loonud, sellepärast tal ei ole ID-kaarti. Et vastupidi, nii see kiire infosüsteemis ettevõtte tegemine teeb ka selle läbipaistvaks, et on näha, kes on need asutajad, et tema on ikkagi käinud kahtlase dokumendiga, kahtlase notari juures kuskil äärelinnas või veel parem mõnes teises linnas.

Täna soomlane või portugalane saab ikkagi oma ID-kaarti kätte, asutada ja ütleme ausalt, ega siin...

Aga ka läbipaistvalt.

Aga meil on ka plaanis ju selles mõttes hakata üldse nagu mitresidentidele välja, ID-kaarti, ehk siis selles mõttes see võimaluste hulk ja, ja huviliste hulk, kes tahaks nagu Eesti majandusruumis tegutseda, et see selgelt noh, lähiaastatel kindlasti kasvab. Ei, ma

ütlen, et see on

hea, et see kasvab, aga me teistpidi, me oleme valmis ka selleks, et me suudame kontrollida kogu seda süsteemi ikkagi. No

ma tahan öelda seda, et, et ma, ma nagu ütlen, võtan selle kriitika omaks, et, et nii eelnõumenetluse käigus on olnud vaheselgitust ja nii edasi, aga kõikide nende lihtsustuste juures, kiire ettevõtte loomine, nii edasi, ega me väga palju ei ole täheldanud ka neid analüüse, mõjuanalüüsi, kuidas see mõjub varimajandusele, kuidas see mõjub ausale konkurentsikeskkonnale ja kas riik oma kontrollisüsteemidega, noh, pean siis ilma siis Maksuamet, Maksu-Tolliamet suudab tegelikult adekvaatselt reageerida sellele lihtsusele, veel kord, ma olen selle lihtsuse poolt, aga mina palun seda diskussiooni, et kuskil peab olema tasakaal ka kontrolli lihtsuse osas. No

minu jaoks on ikkagi väga tähtis, et igasugune innovatsioon ja, ja majanduse elavdamine ja meie keskkondade ava, avamine muu, muule maailmale, et, et see peab edenema, et, et kõik see nagu aitab kaasa meil sellele ka, et me ikkagi saame oma ekspordi kasvatada ja ja väliskapitali siia rohkem meelitada, ag Aga paari sõnaga sellest, et iseenesest see, mida nagu praegu maksuandmed teeb, ka kontrollida efektiivistamise koha pealt, see ei ole ju midagi uut, et, et noh, terve Euroopa ja mitte mitte ainult Euroopa, vaid terve maailm iseenesest väänleb sellega au käes, et, et kuidas ikkagi tulubaasi riikidel suurendada, kõige lihtsam selleks on maksutulubaasi suur, suurendada, noh, erinevad riigid valivad erinevaid meetodeid, on ju, prantslased tõstavad makse, mille tulemusena deporteer kolib Venemaale, eks, noh, Eestil ainult teist teed pidi, proovib nagu üldse ma, maksulaekumist nagu parandada, aga, aga Euroopa mõistes ka meie nii-öelda pettuste osakaal ikkagi nagu kogu nii-öelda mahust iseenesest nagu ei, ei ole ka väga halb. No

kui me võtaksime Euroopa Komisjoni hinnangu käibemaksu kontekstis just siis, siis minu meelest ei või, ei peaks eriti midagi tegema, kui me võtame Baltimaid, eks ju, meie käibemaksu noh, kaotuse osakaal SKP-st on seal üks koma üheksa protsenti, lätlastel neli koma seitse, leedukatel neli koma neli, noh, kordades erinev, eks ju. Soomes? Soomes üks koma kolm. Ka, eks ju, mitteolematu, eks ju, aga, aga, aga siiski parem situatsioon, et... Et noh jah, küsimus on selles, mis eesmärgil me seame, mulle sümpatiseerib see idee, et kogume need maksud kokku ja, ja ma ei oleks elu sees aasta tagasi mõelnud, et Foorumi saater siis räägitakse terve tund aega käibedeklaratsiooni lahtritest või isegi selle lisast. Et see on mõeldav, see on nii suur areng viimase aasta kahe jooksul, et tegelikult ühiskond räägib maksuaugust, et, et, et räägib varimajandusest ja nii edasi, Võtke need teemad, te näete kuupäevi, kaks, kolm, neli, viis aastat tagasi, majanduskriisi ajal polnud see teema. Ja see on teema praegu, mille üle ma väga hea meel olen.

No Foorumi saade rääkis ka sellest, et, et kust tuleb see arvuti, mis suudab ära võrrelda need kirjad, mis Maksuametil laekusid, kuigi noh, me tulgem ausad, et tõenäoliselt piisaks nagu ka esimese põlvkonna iPhone'is selleks, et see kokku arutada, aga aga räägime veel ikkagi sellest, et noh, et, et Soome planeerib split payment'i. Ehk siis mõte sellest, et kui ettevõte A ostab ettevõttelt B ja teeb selle koha pealt pangaülekande, siis pank lööb nagu ülekande kaheks, et üks osa läheb nagu müüjale ja teine läheb kohe otse maksuametile. Selge on see, et pangad seda teenust ei paku tasuta. Ja seetõttu nagu Eesti, ma saan aru, seda nagu teed ei tahtnud minna, kuna nagu see tähendab kohe noh, täiendavaid kulutusi mõlemale poolele. Kuus

rahavook kinni, eks ju.

Jah. Aga on sul veel nagu näiteid või ütleme, Portugal vist toimetab päris hästi praegu?

Jah, et me püüdsime ka nüüd koos Rahandusministeeriumiga selles uues täiendatud seletuskirjas selle eelnõu juurde neid näiteid tuua ja Ja Portugal on tõesti üks, tuleb öelda seda, et analoogsed näidet kuskil ei ole täpselt nii, et mine, võta, osta valmistoode ja rakenda Eestis, et iga süsteem on ikkagi eripärane, käibemaksusüsteemid erinevad, seal erinevad määrad, no Läti süsteemi on siin toodud, et Lätis see süsteem ei tööta, jah, loomulikult ei tööta, sellepärast et tuleb aru saada, et Läti ettevõtted Käibemaksu deklareerivad neljas erinevas perioodis, mis tähendab seda, et kui keegi deklareerib iga kuu, keegi iga kvartal ja keegi iga poolaasta, siis aastas on ainult kaks korda, kus süsteem suudab seda tegelikult võrrelda. Ja kui sul süsteemis on erinevad riskianalüüsi võimekused, siis noh, võib tõesti kritiseerida, et, et süsteem ei ole mõju avaldanud, Eesti olukord on teine, me iga kuu reeglina käibedeklaratsiooni esitame ja saame iga kuu tegelikult teada, mis on see vahesaam ja toimetada. Aga Portugal on läinud jah, seda teed, et standardiseerinud samuti ära selle info, mis, mis puutub käibeid ja, ja, ja arveid ja, ja samamoodi liigub sinna suunas, et, et saada kiiresti kontrolliks infoga ette.

Ma mõtlen, et üks suur osa pettustest on ikkagi nii-öelda piirilised pettused, ehk siis nagu kaup liigub, noh, kas ta päris liigub ka, seda ei teagi, aga, aga ütleme, väidetavalt kaup liiguks nagu, nagu, nagu, nagu ringist välja ja siis, siis ringi kuidagi tagasi jälle, et Et sellel tähendaks seda, et, et ütleme nii, et erinevad maksuametid siis peaksid piiriüleselt koostööd tegema ja üldse Euroopa Liit peaks ka siniskujunäikku näitama, et kuidas seal praegu arengud on, et kas Euroopa Liidus tervikuna ka nagu selle koha pealt mingeid, mingeid lahendusi ette nähakse või, või pigem on see selline liikmesriikide tasandil nii-öelda parandamist vajav probleem.

Kui me jääks seda ootama, et Euroopa Liit teeks mingi keskse lahenduse, siis noh, minu ametiaeg kestab veel viis aastat, mina seda kindlasti enne ja ma arvan, et paar järgmist peadirektorit ka oma viieaastaste perioodidega seda ei näe. Et siin on ikkagi ainuvõimalus, et, et nagu öeldud, riigid on erineva arengustaadiumiga oma IT või oma äri nii-öelda võimekuselt, äriloogikate ja, ja, ja organisatsiooni võimekustelt, Ja minu meelest Eestil on siin võimalus noh, selle asemel, et me oleme siin hästi ringelises debatis, noh, olgu, et tuleb paielda ja tuleb saada see optimum, aga tegelikult Eesti IT-võimekus, Eesti. No ka ettevõtjate IT-võimekus, ma arvan, et ikkagi on sellel tasemel, et kui me suudame näidata seda, et, et tõesti me oma siseste tehingutega saame noh, õhu puhtaks ja, ja need tehingud, mis on rahvusvahelised, keegi pole väitnud, et need automaatselt ära ka, kaovad, nendega me tegeleme samamoodi edasi, eks ju, aga meil on vaja seda edulugu, me oleme praegu maksukogumise efektiivsuselt OSCD riikidest esimesel kohal. Kulutulu krooni kohta, kõige vähem kulutame raha selleks, et koguda kokku riigi maksutulud. Kui Eesti ei võta ette seda ülesannet varimajandusest nii-öelda sealt võidelda, siis, siis me noh, ütleme tähtis ei ole see koht muidugi, eks ju, aga aga, aga majanduskeskkonna nii-öelda konkurentsivõimemist me kaotame, sest varimajandus mõjutab seda.

Nojaa, aga varimajandus ju noh, kui teised riigid sellega ei tegele, siis meie nii-öelda globaalses külas läheb see varimajandus väga suureks, et juba täna on ju väga levinud see, et sa tellid endale kiiresti UK-st saadad mingi suvalise Eesti ettevõtte käibemaksunumbri, nemad seal Inglismaal saavad ainult vaadata, kas number kehtib, ei kehti, nad ei saa vaadata, mis firma omas on, Ja siis saadad selle numbri ja lased endale, ütled, et ma olengi osaühing noh, mingi nimi, eks ole, ja elan kuskil postikapis, tuleb sulle asjad kohale käibemaksuvabalt, kuna sa seda arve, mille sa ära maksad, eks ole, õige nime alt.

Sest eeldatakse sealt Inglismaalt, et sa tuled siia ja deklareerid käibe, kui sa saad selle sisse. Eks ole,

aga sa, sina tood selle siis eraisikuna ja siis müüd vastavas keskkonnas maha, mis ei kauband, no kas või Ebay's, okei. Võib-olla

tuleb see paljudele üllatusena, aga kvartalis kõik Euroopa liikmesriigid võrdlevad tehinguid, ehk kõikide ettevõtetega, kes teevad, näiteks Eesti ettevõte teeb Saksamaa või Belgia ka tehinguid, kvartalis me ühe süsteemi kaudu, mis on Euroopa ühene muide, võrdleme need tehingud ja vahed on sadades miljonites eurodes.

Absoluutselt, et...

Aga see näitabki seda, et, et iseenesest mitte ainult Euroopa või kogu maailm vajab selliseid nii-öelda näite case'e või, või, või, või, või reaalseid läbiproovitud lah kes saaks öelda, et, et tõesti, et noh, et, et näete, eestlased tegid, nad tegid seal juurutamisel selliseid, selliseid vigu, aga näed, kokkuvõttes nad jõudsid sellistele, sellistele tulemustele, et kui me räägime sellest, et et siin e-tiiger on surnud ja, ja ei hüppa, siis noh, mina ütlen ausalt, et isiklikult kui, kui tõesti nagu Maksuametil tänu kontrolli efektiivsete kasvule õnnestub kas või nagu, nagu ma ei tea, kakskümmend protsenti seda maksuauku vähendada, mis täna nagu meil käibemakse tõttu on, on ju. On see ikkagi selline saavutus, mis on nagu ütleme, nii-öelda IT-alaselt ka maailma jaoks tähtsam, kui ma ütleks, et digiretsept ja e-kool kokkuna.

No pole kahtlust selles osas, et IMF oli meil eelmise sügis siin ja, ja, ja tänu eelmisele peadirektorile tunnustas temale ajasta meile selle võimaluse välja ja et IMF büroo proovib ka seda käibemaksu augu metoodikat täiendada, et saada riiki nii-öelda ühtesse pilti ja, ja ta teeb seda kahes riigis. UK-s, Inglismaal ja Eestis, sellepärast et need maksuametid on võimelised nii-öelda oma analüütilikaga ja oma teadmistega ja, ja see, ja oma motivatsiooniga ka midagi ette võtta, ära tegema, nii et, et, et väga kõva, et minu meelest noh, ma loodan küll, et see diskussioon viib selleni, et, et me, me saame süsteemi ära teha ja, ja kõik võidavad sellest lõpuks.

No ühesõnaga, soovime teil siis Maksuametile edu selle diskussiooni edendamisel ja loodame tõesti, et et Eestile sünnib uus ka IT-edulugu, mida siis, et me peaks rääkima ainult sellest, kuidas me mobiilselt pargime oma, oma, oma või digiallkirja anname, et, et ka meil oleks näidata seda, et, et on olemas üks riik, kes nii-öelda maksu deklareerimise ja kontrollisüsteemide automatiseerimise kaudu on siis nagu niivõrd kuluefektiivne maksukogu ja, ja olgem ausad, Jürgen Ligi on ju ka lubanud, et, et kui maksulaekumine peaks üle ootuste paranema, et, et, et siis tema nõus alast ala, alatama ka järgmist diskussiooni, milleks on üldise nii-öelda maksukoormuse vähendamine, eelkõige siis tööjõumaksudelt.

Noh, ma ei tahaks siin poliitilist avas, avaldust teha, et niisugused tingimuslikud suhtumised juhtiva Maksualanduspartei poolt, aga hea küll, et asi seegi, et ilusat nädalavahetust, kuulake meid nädala pärast!