AI_pealkiri: Heiki Sibul ja Timo Võhmar Eesti Interneti Sihtasutusest domeenimajandusest ja DNSSEC-ist

Mul on teistkui ikka küsimus, et kui me räägime sellest samast usaldusest ja, ja, ja Eesti nagu küber, küber turvalisuse kõrgemast teadlikust võrreldes muu maailmaga, et mulle selles mõttes ikkagi paneb üllatama, et et miks meie nagu jäime, noh, see, et me kõik koostikuks peame tegema, et noh, see loomulikult on halb, aga ütleme, et et just, et kuna nagu Eestil on täna suur probleem, et meil on seda e-kaubandust ikkagi liiga vähe. nagu proportsioonast ikkagi väga vähe, võrreldes muu maailmaga ja, ja isegi Euroopaga. Et kui me selle võrdle, võtame ja vaatame seal peamisi argumente ja üks põhise argument on ikkagi see sama usalduse nagu puudumine või vähesus kogu e-kaubanduse vastu, siis kõik need tegevused, mis seda usaldust peaksid nagu tugevdama, peaksid olema meilne kui öelda kõrgendatud tähelepanu või, või toetuse all, on ju. Mistõttu siin võiks tegelikult ollagi see, et, et vähemalt nagu ütleme, e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele võiks olla nagu TNSeki nagu kasutamine kohtuslik.

Täiesti nõus, aga mulle tundub küll, et e-kaubanduse, kes on Eesti ja selle vähese levikuga, on Eestis natukese inimfaktor hoopis nagu mängib liiga suurt rolli, ehk et keegi kogub ruttu raha kokku ja, ja kaob ära, eks. Et noh, selle vastu teine sekka ei aita paraku.

No mina, Eesti e-kaubanduse liidu juhatuse liikmena võiksin öelda, et tegelikult on asi kiires kasvus ja paranemises ja Eesti e-kauplejad on väga huvitatud. Ja ma arvan, et kui nad kindlasti paljud neist kuulavad tänast saadet ja avastavad, et on võimalik väga tugev turvaelement saada, mille saad kas või logonoom oma kodule lehele panna, et meie URL on turvaline. Et niisugune teenus on avatud, et see on tasuta, aga mis nad ikkagi nüüd tegema peaksid, et kas nad siis peaksid helistama oma teenusepakkujale, kus nende domeen on ja...

Aga mõtlengi, et kas teeme ikkagi Henrik teistpidi ka, et, et sina kui, mis asi seal, e-kaubanduse liidu juhatuse liige? Jah. Et äkki teate vähemalt oma liidust siis selle kokkulepe, kõik liidu liikmed noh, nii-öelda kohustuslikus korras ikkagi just selleks, et me oma e-kaubanduse valdkonda turvaliseks saame, saaksime, teevad selle sammu ära. Me, me,

Jaa, ei, juba võib osta neid, täiesti. Ja, ja, ja, ja see on nüüd ju üks suuremaid nii-öelda siis domeeni maailmas toimunud nagu suuri muudatusi, millest maailmas muidugi räägitakse ja ja need rahvusvahelised ülddomeenid siis, nagu siis punkt.eu ja punkt komm, nagu me rohkem teame neid, neid on ju, avaldusi esitati ju tuhat üheksasada kolmkümmend vist. Ja tänaseks neid on niimoodi registreeritud nii-öelda, et nad on tsoonis ja neid enamusi juba müüakse, on kuskil juba kaheksakümmend kolm. Nii et, et ja järjekorras ootab siis veel tuhat ja pluss, eks ju. Nii et selles mõttes see, see pilt väga, väga tõsiselt muutu, muudab ja muutub siin maailmas, noh, viimane, mis kaheksandal jaanuaril näiteks reedelekeeriti, oli punkt Berliin, eks ju. Et, et, et selles mõttes neid on, neid on väga erinevaid, need erialapiditi, regioonidepiditi kaubamärgid, asjad, kaubamärgid on veel, pole ühtegi ära reedelekeeritud minu, minu, minu teada täna. Aga nende üle vaieldakse mõnede üle, aga, aga, aga, aga see kindlasti seda pilti päris oluliselt mõjutab.

seal on, seal on ju erinevalt, sest näiteks brasiillased arvavad, et äkki kas see on ikka kõige parem seda nii-öelda nagu, nagu, nagu anda ühele eravirmale ja, ja, ja ka siis, kui on näiteks üheksa tahtjat, tahavad ühte sama nime saada, noh. Et siis kelle, kellele nüüd anda, et seal, seal on need küsimused, intellektuaalne omand loomulikult, eks ju, kaubamärkide asjade puhul on küsimus, et... Seal on väga erinevad ja regi, regioonide puhul ka, et kes, kuidas, mida esindab, et seal on väga palju erinevaid nagu tahke.