AI_pealkiri: Heiki Sibul ja Timo Võhmar Eesti Interneti Sihtasutusest domeenimajandusest ja DNSSEC-ist

Tere Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev ja eetris on IT-ärisaade Restart. Tänase saate teemaks on meil Eesti Interneti Sihtasutus, mis on siis veebiaadressil internet.ee asuv ettevõte, kes jagab Eestis kõiki domeene, mida eestis.ee laiendiga on võimalik saada ja teiste laienditega. Mina olen Henrik Aavik ja kaassaatejuhiks on Taavi Kotka, Ning meie saadet toetab arengufond. Saates on meil täna külas Heiki Sibul, kes on Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees ja Timo Võhmar, kes on sealne arendusjuht.

Tere ka minu poolt sel aastal esimest korda, et läheks kohe nii-öelda hooga kallale, et, et Eesti Interneti Sihtasutus on väga pikk termin, et lepiks äkki kokku, et kasutaks lühendit EIS, et sellega vist aga internetiseltskonnas on rohkem nagu tuntud, et räägime täna siis EISist, et Et võib-olla Heiki seletadki kahe sõnaga lahti, et mis täna see on neis, et päriselt ikkagi kõiki domeene ise ju ikkagi ei müü, teil on seal nagu vahel ka ikkagi registripidajad ja nii edasi, et, et lihtsalt kahe sõnaga lahti, et kuidas nagu tegelikult siis masinavärk toimib?

No nii, nagu peale domeenireformi paika pandi, siis kahe tuhande kümnendast aastast hakati nii-öelda eraõiguslik siis tulu mittetaotlev sihtasutus loodi ja, ja on siis registri ja registripidajate nii-öelda süsteem, kus siis registri müüb hulgina ka registripidajatele, registripidajad, keda on üle neljakümne täna, nii eestimaised kui välismaised, siis müüb punkt eed edukalt edasi. Noh, olgu siin kohe, olgu kahe kui öeldud, et ikka kuskil üle üheksakümne ühe protsendi müüb Eesti registripidaja muidugi ja, ja siis üle selle siis toimub välismaiste registripidajate kaudu ja täna läheb EISil päris hästi, oleme saavutanud kena töörahu sidusrühmadega, domeeni arv kasvab jõudsamalt kui Euroopas keskmiselt. Saime EIS siis rahvusvahelise tunnustuse, domeeni hind alaneb, investeerime kõvasti, nii et, et päris hästi.

Aga mis numbrite me täna jõudnud oleme, et kui me räägime, et, et, et me arename kiiremini kui muu Euroopa, et suurusjärk Eesti kuskil on seal seitsmekümne tuhande juures, et kuidas selline võrdlus üldse tänapäeval käib, et, et kuidas me teame, et, et me areneme nagu kiiremini kui Euroopa, et mille, mille järgi seda võrreldakse üldse?

No see võrreldakse mitme nagu näite järgi, üks on lihtsalt selline domeenide üldarvu kasv, mis on siis näiteks eelmine aasta kaks tuhat kolmteist, oli Euroopas viis protsenti EISil ja Eestil on siis, punkt EEL on ta üle seitsme natukene, Aga näiteks uusi domeene on, tuli eelmine aasta kaheksateist protsenti juurde ja, ja kindlasti ühte asja, mida vaadatakse, mis on võib-olla natuke objektiivsem, on, on siis tuhande elaniku kohta ja seal on siis, oleme viiekümne nelja aegse domeeni juures tuhande elaniku kohta ja, ja see pole üldse paha, muidugi siin on kasvuruum selgelt ühemõtteliselt olemas. Aga, aga nüüd, et olla nagu täpne veel selle üldkasvu juures, siis on ju küsimus, küsimus selles, et Lääne-Euroopa noh, maadleb mingil määral külastunud turuga, eks ju. Ja, ja, ja selles mõttes Ida-Euroopa, kuhugi siis paratamatult me, ka meie kuulume selles kontekstis, meil on nagu ikka kasvuaeg.

Aga just seesama, et kui me mõtleme nagu, et reform oli või alguses sai ta kaks tuhat kümme, et et igal reformil on noh, alati noh, reformil on mingi mõte, et miks me seda siis tegime, on ju, et, et üks, mis oli selle reformi mõte või idee taga, oli ikkagi see, et et enne reformi iga ettevõtte sai omada vist kuni ühte domeeni, eraisiks ainult üldse, eks?

No just nimelt ja, ja, ja, ja need reeglid olid ju olemas teatud mõttes, aga, aga, aga need reeglid ei olnud ikka päris kõigile nii-öelda ühiskonna liikmetele selgedki. Ja, ja, ja hästi kummalisi piiranguid tõesti oli.

Aga ma mõtlengi, et kas nüüd praegu pärast seda reformi me saame öelda, et seda reformi tõesti oli vaja, et kas me näeme, et et noh, a la, et kui palju üldse on eraisikuid, kes on siis nagu endale nagu selle domeeni muretsenud või kui palju on neid ettevõtteid, kes tõesti on nagu, nagu mõtnud rohkem kui ühe, et, et ühesõnaga, kas me, kas numbrid peegeldavad seda, et reformi tegelikult oli vaja?

No reformi oli kindlasti ka juba sellepärast vaja, et noh, õiguskantsler Jõks teatavasti algatas selle ja nii-öelda kirjutas kirja majandusministrile, mida me paljud oleme lugenud ja, ja, ja juba sellest, et oli arusaamatu, kuidas need asjad käivad, kuidas need reeglid on nii-öelda, niisuguse avaliku Ressurssi jaotamisel ja, ja, ja, ja siis see, et see peaks olema nii-öelda isemajandav, kui me niisugust sõna võime kasutada, noh, oli ka, oli ka täitsa loomulik, mis, mis tingis ka loomulikult suure vastuseisu, sest et kui siiamaani oli seda ressurssi jaotatud niisama, noh, niisama teatavasti tasuta asju ei ole, eks ju. Et kuskilt ikka maksti ta riigieelarvest kinni, siis, siis meil ei ole mõtet ju enda jalgratast leiutada, vaadata, mis maailmas nagu enamus, mis mudeleid järpeal, kuidas see asi käib ja, ja, ja, ja see, mida me täna teeme, on, on väga sarnane sellele, kuidas, kuidas domeenimajandus maailmas käib.

See, mis tegelikult tol ajal oli, et oli ju nihverdajate maailm, et kes tahtis, sellel oli ikka kogu aeg palju domeene, et sa pidid tundma mingit firmade asutavat, firmasid asutavat ettevõtet, kellel oli riiuli ettevõtteid, siis majandama neid domeene, registreerima, Ja lõpuks ikkagi, kes ikka seal noh, turundusfirmadel oli oluline, et mõne kampaania jaoks teha eraldi domeen, neid ikka tehti, aga, aga see mingit selgust ei olnud ja ainult pühendatud oskasid toimetada.

Ja üks, üks asi veel, kui sa küsisid seda, et, et kui palju siis nii-öelda ettevõtted võtsid ja kui palju siis eraisikuid tulid, et, et ettevõtted on meil olnud päris aktiivselt seda, seda neid võimalusi kasutanud, aga eraisikute osa on meil endiselt päris, päris madal, et see on ikka natuke üle üheteistkümne protsendi, kui me vaatame kas või Lääne-Euroopa konteksti, siis seal on kellel kuskil kakskümmend, kolmkümmend protsenti, et selles mõttes jäi meil reform mingil määral isegi hiljaks. On, on see tunnetus, aga, aga vaatame, kuhu see areneb.

No üksteist protsenti seitsmekümne kolmest tuhandest on ikkagi ka päris suur number, et, et see on, see on ikkagi peaaegu kaheksa tuhat, et, et just see ei ole ka mitte väga halb number üldse, et aga küsiks siis seda kohta veel, et et needsamad täpitähed on ju, et see võimalus, et sa saad ka nagu ikkagi restorani öö teha või, või, või, või, või, või öö fraktsiooni on ju, et, et kas, kas, kas see ka on nagu mingit sellist nagu, nagu, nagu paisanud kasvule, domeeniregistreerimist või mitte?

Neid on tulnud üle tuhande, noh, mis on jäänud selles mõttes. Ja, ja kas neid on nüüd vähe või palju, ega neid liiga palju nüüd ei ole. Aga siin ei ole võib-olla küsimus sellest, et me saame kogu oma tähestiku, eks ju, domeeni kirjutada, vaid pigem see, et, et kui sa siis nagu e-maili teenust seal kõrval kasutad, et, et kuidas sa siis hakkama saad ja, ja siin on probleeme.

Timo, tahad seda kommenteerida, et, et see Eesti sõltu nagu Eestist ja EIS-ist, et, et me ei saa nagu e-meilidesse õe ja muid tähti?

Jah, see on, ongi pigem nendes e-posti klientides kinni, kes siis ei suuda neid, neid täpitähti siis, internetimaailmas nimetatakse neid punikaudiks teisendada, mis siis on nagu selle DNSI süsteemile arusaadav ja siis neid edastada ja teistpidile tagasi tõlgendada, et täna juba tegelikult on kliente küll, mis võimaldavad sul saata täpitähtedega ö.ee-le meili ja see jõuab ka kohale. Aga, aga teine pool, jälle see meil ei klienti suuda teda nagu tagasi, jälle inimloetavaks panna, siis on sul seal aadressile all niisugune ja kui see jälle tagasi tuleb.

Sama vist on ka brauseritega, et kui sul on mingi ilust äppidega domeen, et siis siis kui sa sinna kirjuta, siis mõne kliki pärast on ta juba niisugune sidekriipsudest ja X-idest koosnev keerukus.

Ühesõnaga, et põhimõtteliselt tuleks vara murda siis Microsoft ja Google selleks, et need, need, need, need äppid ainult korrektselt tööle hakkaksid.

Ehk suhteliselt lihtne ülesanne.

Okei, okei, okei.

Olete algust teinud?

Ei veel.

Aga välismaiste klientide seas, et kui sa ütlesid, et noh, peamiselt registre, registripidajad, kes täna nagu kliente omavad, et need on ikkagi nagu, nagu Eesti, Eesti registripidajad, siis aga üldse, kas välismaistel ettevõtetel pärast nagu, nagu seda reformi ka siis noh, tärkas mingi hüppeline huvi või, või see on ka läinud nii-öelda nagu nagu vana rada pidi ja, ja, ja, ja, ja...

Ei, ei no sealt on, see, see natuke üle kaheksa protsendi on ju täiesti arvestatav ja ja, ja siin on võib-olla hoopis teised probleemid, et üks reformi aluspõhimõtteid oli see, et peab olema kohalik halduskontakt, nagu me teame, ja ja, ja selle üle oleme me nüüd ka viimasel aastal tõsiselt nii-öelda pead murdnud ja nõu pidanud sidusrühmadega. Ja ega väga head lahendust ei ole, kusjuures üks Taani registerpidaja algatas selle nii-öelda väga paljude Euroopa riikide vastu, sest ei ole meie ainukesed, kes seda kohalikku halduskontakti nõuet hoiab domeeni juures ja, ja, ja siin suisa Euroopa Komisjon ju. Analüüsib seda, õiguslikult seda olukorda ja kui öeldakse, et see on Euroopa õiguse vastane selline regulatsioon, siis me peame oma aluspõhimõtte kindlasti ümber ju vaatama.

No samas, kui see halduskontakt peab olema Euroopa Liidust, siis te tegelikult ju laiendate aluspõhimõtet, mitte päris ümber ei vaata seda, et noh, ta ei pea ju Eestist tulema.

Jah, absoluutselt, aga, aga kui see lahti teha, siis minu isiklik arvamus on küll see, et me peaksime siis maailmale lahti tegema, et meil ei ole mõtet sinna hakata niisugust või Euroopa Liitu ainult nii-öelda silmas pidama, eks ju, aga, aga, aga noh, see on kõik arutelu praegult.

Ja selle õe-ööga, mul tuli ka mõte, et äkki ta on kuidagi seotud ka Euroopa Liiduga, et noh, et Eesti Interneti Sihtasutus võib-olla ei saa jutule Microsofti ja Google'iga, aga see Euroopa Liit ei võiks seda teha või mingid riigid, sellepärast et ma arvan, et sama probleem on ju

No Prantsusmaa just tegi Google'il suure trahvi, nii et, et ega need asjad niisama ei jää, et, et, et, et kõik, ka Euroopa Liit õpib selles vallas, kuidas niisuguste suurtega hakkama saada.

Kas see oli just väike trahv, kas see oli mitte sada viiskümmend tuhat?

No just, aga asi see. Väga

väike, väga väike trahv.

Ei no jaa, aga kui see oli konkreetse nädala eest, siis

võib-olla ühel hetkel krujib suuremaks. Aga ma ütlengi, et kui me praegust rääkisime, et teine nagu suur noh, üks oli seesama huvi, huvipoolte kaasatus selle EIS-i reformi nii-öelda negatiivse külje peale, aga, aga ütleme, et, et teine suur probleem oli ikkagi see hind, on ju, et, et küsimus oli, et, et kas domeen peaks maksma nagu kastiolot või mitte, on ju, et noh, mingid niisugused võrdlused olid, on ju, et et kaugel me sellega olema, et noh, EIS iseenesest on sihtasutus ja, ja, ja, ja eesmärgiga nagu noh, mitte teida noh, Mingit üüratud kasumit endale, et see on arvutireform on mõistlikult käivitanud, müügid on paremad kui Euroopas, et see võiks kõik viia nagu selleni, et, et noh, palju me siin ikka investeerime, et noh, et, et ma ei tea, viime hinna veel odavamaks, on ju, viime, viime poole väiksemaks, on ju.

Jah, ei, see on täiesti asjakohane küsimus ja kui hind kaheksateist pluss euro pealt algas, eks ju, siis noh, esimesest jaanuarist sellest aastast on kaksteist eurot, nii et, et noh, see on paari aastaga on nii palju alla tuld. Et see, see ilmselt võiks olla ju positiivne uudis selles mõttes, aga ja, ja nagu ma ütlesin ennem, et me sealjuures veel investeerime veel päris tugevalt ja, ja, ja siin kas või teine seki rakendame ja Ja selles mõttes on mina ei olnud selle algse hinna prognoosimise juures muidugi, et kuidas seda tehti, aga, aga väga selgelt on hind ju kinni domeeniarvudest üks asi ja asutuse enda efektiivsusest teine asi ja, ja domeeniarvud on kasvanud, tänu sellele on saanud hinda alandada ja, ja ma loodan, et üha efektiivsem kasutus.

Ja ma ütlen arusaadavalt alguses ikka nagu hinnad, hindad oma müügi pisut konservatiivsemaks ja ministeeringud suuremaks, et selles mõttes on nagu, nagu, nagu, nagu mõistetav, et et, et see hind nagu algselt niimoodi kujunes, aga... Kas

riik, kas riik võiks nagu äri sellega teha, et noh, ma tean, et paljusid on ju maailmas, kes tahavad endale domeene, ei saa, ma tean, et The Pirate Bay kogu aeg peab oma domeeni vahetama, et äkki tema on oodatud?

No teistpidi jälle, kui mõtled niimoodi, et kui see nagu läbi korrutatud sama seitsekümmend kolm tuhat, sellesama kaheksateist euro või kaheteist euroga, siis sa juba näed, et, et noh, et, et siin juba käibemahud on nii väikesed, et, et noh, et rikaksid küll ikkagi ei saa, et, et pigem on nagu, tuleb head meelt tunda selle üle, et lõpuks ometi on see valdkond ära korrastatud ja muidugi noh, eks me minevikuhab, et peame tegema perekond Lippmaale ikkagi väga suure kummarduse, et kes nagu Kõik need aastad algusest peale seda, seda domeenimaailma meil nii-öelda korras hoidsid ja, ja korrastasid, et lihtsalt nagu noh, üks ring sai täis ja üks aeg sai täis ja, ja nüüd on korrektselt reform tehtud ja, ja asutus on tööle pandud ja ja seetõttu neid osapooli liiki peab tänama, et aga läheks hipppausile ja räägime neist investeeringutest edasi järgmises plokis.

Tere tagasi kuulama ITR-i saadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja saadet juhib ka Taavi Kotka ning tänase saate teemaks on meil Eesti interneti sihtasutus ehk EIS, kelle juhatuse esimees Heiki Sibul ja arendusjuht Timo Võhmar on meil täna stuudios. Esimeses osas rääkisime lahti selle, millega tegeleb Eesti interneti sihtasutus ja kirjeldasime ära ühtlasi selle, et on palju... investeering, investeeritud ja on hetkel kiires kasvus Eesti domeeni maailm.

Ja siit lähekski edasi, et, et räägime siis ka kuulajale lahti ikkagi, et, et, et kuhu siis raha kulub, et, et kui sihtasutus on nagu mitte kasumit teeniva eesmärgiga, et, et, et, et kuhu, kuhu siis raha nii-öelda nagu, nagu põlema pannakse?

No, kas see tuleb sellest, et kui kaks tuhat kümme sihtasutus loodi, et, et siis sai Euroopa Liidu rahade toel üles ehitatud siis sihuke registri infrastruktuur. Ja, ja kui me nii-öelda kaks tuhat kaksteist saime siis nagu. töörahu, vähemalt esialgse, siis, siis oli vaja investeeringute kava hakata, hakata koostama ja, ja, ja, ja see sai nõukogu kinnituse kaks tuhat kolmteist alguses, ehk eelmise aasta alguses ja ja selle järgi on asja ehitatud, ehk tegelikult see nii-öelda baasinfra, mille peal see register jookseb, on, on, on sinna siis investeeritud päris, päris hoolega ja siin on veel paar asja teha ja, ja, ja, ja see on siis see, et, et ei, ei jookseks ainult ühes kohas asi ja oleks nii-öelda dubleeritud saidid ja ja näiteks nimeserverite maailma me saime alles eelmise aasta siis suvel, kui kaheksateist juuli tuli kauaoodatud reedelegeerimine. Ehk et siis me saime Yanas hakata oma tahtmiste järgi neid, selliseid nimeservereid välja võtma, mis, mis meid vahepeal näiteks teenida ei tahtnud ja, ja e-mail'eid ei tahtnud vastata. Et see on üks pool asjast, kindlasti teine pool, kuhu me oleme investeerinud, on siis internetiturvalisus ja, ja siis NSV-i. Ja, ja nagu me kõik teame, siis kuuendast jaanuarist me pakume seda võimalust punkt eele samamoodi. Ja siit edasi on ka mitmeid plaane.

Läheks siis jutuga selle TNS-SEC-i juurde, et mis see täpselt on, et heaks juhuks mõindin ära, et see on ka üks põhjuseid, miks me üldse just täna selle saate teeme, et kuna, kuivõrd nüüd just startis TNS-SEC?

Timo? Noh, TNS-SEC on iseenesest siis selline, kuidas ma ütlen, ettevõtte ütleme, selline elektrooniline identiteet või nagu kolmapäeval Eesti.ee allkirjastamisel Jaan Priisalu ütles, et NSSEC on ettevõtte ID-kaart. Et eks ta põhimõtteliselt ju sarnaselt toimib, samamoodi nii-öelda digiallkirjadega põhimõtteliselt siis allkirjastatakse ettevõtte nii-öelda need domeeni kirjad TNS-is ja siis selle abil on võimalik siis sellel domeeni külastajal kontrollida, et kas see nii-öelda siis koduleht või portaal, kes väidab ennast olevat näiteks Eesti.ee. on ikkagi see, kes ta peaks olema või äkki on mõni kurikael ja korjab, mu isik on... Et

ta ühesõnaga siis tõestab internetikülastajale ära, et see domeen on seotud minu juriidilise isikuga kuidagi või, või? No

kuidas see süsteem töötab, on niimoodi, et domeeni omanik paneb siis sellele oma domeeni nimele külge oma siis digitaalse allkirja. Siis selle nii-öelda avaliku võtme poole, et seal on siis privaatne ja avalik võti, eks ole, privaatse võtmega allkirjastatakse, avaliku võtmega on võimalik seda allkirja siis kontrollida, avalik võti siis saadetakse Eesti puhul siis punkt EE-sse, domeeniregistrisse, kes paneb siis sellele nii-öelda oma allkirja külge ja meie siis nii-öelda see avalik võti on siis seal juurtsoonis ehk Yanas. Ja siis no tänu niimoodi tekib nii-öelda siis selline usaldusahel, teine usaldusahel, mille abil siis on võimalik kontrollida, et kõik need lülid, mille kaudu jõutaks siis lõpuks TNS-is selle eesti.ee-ni näiteks, et kõik need on need, kes peavad olema.

No kaua on ju ka räägitud, et punkt EE domeenid juba on turvalised, sellepärast et kellelegi, kes ei ole turvaline või õige isik tal noh, et tal ei antagi seda domeeni. Et mis siis ikkagi nüüd nagu paremaks läks ja, ja kui palju üldse maksab, et mul on nüüd ettevõte, mul on domeen, ütleme, raadio1.ee, muuseas, kust leiate meie podcasti, et et ei paneks keegi oma vale podcasti kuhugi üles, et kuidas me siis nüüd peaksime käituma selleks, et et see ära turvata ja teisest küljest see, kes sinna läheb podcasti tõmbama, kuidas tema saab veenduda, kas brauser talle automaatselt ütleb, läheb punaseks, kui on mingi võtsitud domeen või sinna tuleb HTTPS ette, räägi, räägiks äkki, vastates minu mõnedele võib-olla natukene profaansetele küsimustele.

Et TNSX siis tegelikult nii-öelda tegeleb väga kindla probleemiga, ongi seesama TNS-i andmete võltsimine põhimõtteliselt, et kui keegi väidab, et on Eesti EE, et siis selle abil on võimalik kontrollida, et kas ta tõesti on või ei ole? Et mida, mida see siis nagu sellise tava, tavainterneti kasutaja jaoks või isegi selle sama domeeni omaniku jaoks tähendab, on siis see, et et, et kui nüüd kasutaja tahab nüüd kasutada seda teenust ja selle asemel saab ta kas siis sarnase näoga mingisuguse võlsteenuse või suunatakse hoopis kuskile mujale. Et kui siin nagu laias maailmas ringi vaadata, et siis selliseid, neid selliseid ründeid, kus tõesti väga palju sellisel viisil oleks andmeid pihta pandud, Ei ole, aga küll on aga järjest siin ka eelmine aasta mitmeid selliseid ründeid, kus needsamad Microsofti, Google'i lehed on lihtsalt suunatud kuskile mujale. Et kui nagu lihtsalt sellise veebibrauseri või sellise sirviku vaatest vaadata, et siis see ei tundu probleem, aga, aga mis seal nagu taustal toimub, on see, et ka e-post liigub siis kuskile kõrvale ära.

Minul enda, Eesti enda krimimaastikult nähtav just, et situatsioon, kus Google'i otsingut töötas, nagu Google'i Google'i otsingut töötama peab, aga kõval näidata reklaame, mis ei olnud mitte Google'i poolt sinna pandud, vaid oli pandud siis kurikaelte poolt, et et kas sellise probleemi, sellest probleemist me saaksime nüüd selle kaudu lahti, et aga jah, küsimus ongi see, et, et kas sa praegu ma hakkan mulle brau, brauser meile pilgutama seda, et et oot, oot, oot, oot, et noh, et, et see ikka ei ole päris Google või? Või, või see ikka nii kaugele me veel ei jõua?

No võltsreklaame kuvatakse siis mingisuguse, kuidas ma ütlen, viirusega kasutaja arvutist, et selle, selle vastu tõenäoliselt see ikkagi ei aita. Et, et kuidas kasutaja aru saab, eks ole, et siis kas siis see lehekülg või portaal tehnilistki kasutab ja kas kõik on korras, et siis selleks on, on, viib läbi kontrolle nii-öelda siis see internetiteenusepakkuja oma lahendavates nimeserverites või on võimalik ka kasutajal endal paigaldada oma siis sirvikusse vastav programm? Ma

igaks juhuks küsisin, kas Google'il on see teenus ostetud? Kas nende TNSK on olemas üldse töötav?

Google toetab TNSK-i läbi oma nimeserverite ja oma nimeserveriteenuste, küll aga kui vaadata Google.com-i või Google.ee-d, siis see täna ei ole TNSK-iga hoidstud.

Jaa, aga see peaks nagu meie registripidajatele ikkagi avama päris uued võimalused, on ju, et meil on siin Zone ja nii edasi, on ju, et kuidas nagu nende tagasiside on, et kas nemad näevad selles nagu noh, plahvatuslikku uue võimaliku eriala, algust või, või, või on nende suhtumine pigem selline leige?

Registripeote huvi on leigevõitu ja, ja nemad me võtsime juba rohkem kui aasta tagasi oma ekspertöögrupi, kus me võtsime suuremate pankade, suuremate ISP-ide ja registrite esindajad siis kokku ja riigi esindajad muidugi ja, ja siis me arutlesime neid asju. Ja, ja, ja, ja seal on see ja mis on täiesti mõistetav, et, et kui registripidaja peab tegema investeeringuid, siis tema omanikud alati küsivad, et noh, mida ja kuidas need investeeringud tagasi toovad. Ja, ja, ja, ja selles mõttes, selles mõttes on, on olnud see nii-öelda leige, siis omakorda EIS, kui siin küsimus oli, et mis see teenus ka maksab, siis EIS ei võta selle teenuse eest ühtegi senti muidugi registripidajate käest ega, ega siis ka domeeniomanike käest. Nii et, et see oleks siis innustuseks ka mõnevõrra registripidajatele, aga muidugi meil on vaba turumajandus, nii et, et kui, mis otsused nemad teevad, see on nende otsustada.

Aga selle avalduse, et ma saaks nendele niisuguse domeeni, mis on NSV-iga, et sa pead ma ikka ise tegema? Muidugi jah. Et see ei ole niimoodi, et te lülitate kõik Eesti domeenid turvaliseks?

Ei, ei, meie, meie, meie nagu see DNA SEK-i selline poliitika, mis me seal ekspertgrupis kokku leppisime, ongi see, et, et me loome võimaluse, me rääkisime läbi nagu võimalike suuremate sellist, kes võiksid sellega ühineda, ehk suurpangad ja e-poed ja, ja, ja et Kaitstes nii ka oma kliente, eks ju, lõpuks ju. Noh, igaüht meist siis peaaegu ja, ja, ja oleme vabatahtlikud, et me ei hakka mingeid jõulukampaaniaid, alekampaaniaid tegema ega, ega vägisi seda külge panema ega kohustuseks tegema, et me, me mitte midagi sellist ei plaani. See on tõesti nii-öelda läbi, läbi, läbi teadlikkuse ja läbi siis oma klientide kaitse, võiks seda.

Aga mulle kõlab küll see niimoodi, et, et viiendal jaanuaril oleks pidanud pangad juba telkima ukse taga, et kuuendast endale seda teenust saada, aga nüüd tuleb välja, et neil tä

Ei, vastupidi, käed-jalad tööd täis, see ei ole mingi uudis, et meie suurpangad pidid Läti panku Eurole üle viima ja, ja teatavasti üksteist, vabandust, esimene veebruar on ka üks tähtpäev, kus meil nii-öelda arvenumbrid muutuvad, nii et neil on käed-jalad tööd täis, nii kui need tööd on tehtud, siis tulevad.

Et siis, kuni ütleme tõenäoliselt on märtsini aega veel neid rünnakuid pankadel läbi viia?

Mul on teistkui ikka küsimus, et kui me räägime sellest samast usaldusest ja, ja, ja Eesti nagu küber, küber turvalisuse kõrgemast teadlikust võrreldes muu maailmaga, et mulle selles mõttes ikkagi paneb üllatama, et et miks meie nagu jäime, noh, see, et me kõik koostikuks peame tegema, et noh, see loomulikult on halb, aga ütleme, et et just, et kuna nagu Eestil on täna suur probleem, et meil on seda e-kaubandust ikkagi liiga vähe. nagu proportsioonast ikkagi väga vähe, võrreldes muu maailmaga ja, ja isegi Euroopaga. Et kui me selle võrdle, võtame ja vaatame seal peamisi argumente ja üks põhise argument on ikkagi see sama usalduse nagu puudumine või vähesus kogu e-kaubanduse vastu, siis kõik need tegevused, mis seda usaldust peaksid nagu tugevdama, peaksid olema meilne kui öelda kõrgendatud tähelepanu või, või toetuse all, on ju. Mistõttu siin võiks tegelikult ollagi see, et, et vähemalt nagu ütleme, e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele võiks olla nagu TNSeki nagu kasutamine kohtuslik.

Täiesti nõus, aga mulle tundub küll, et e-kaubanduse, kes on Eesti ja selle vähese levikuga, on Eestis natukese inimfaktor hoopis nagu mängib liiga suurt rolli, ehk et keegi kogub ruttu raha kokku ja, ja kaob ära, eks. Et noh, selle vastu teine sekka ei aita paraku.

No mina, Eesti e-kaubanduse liidu juhatuse liikmena võiksin öelda, et tegelikult on asi kiires kasvus ja paranemises ja Eesti e-kauplejad on väga huvitatud. Ja ma arvan, et kui nad kindlasti paljud neist kuulavad tänast saadet ja avastavad, et on võimalik väga tugev turvaelement saada, mille saad kas või logonoom oma kodule lehele panna, et meie URL on turvaline. Et niisugune teenus on avatud, et see on tasuta, aga mis nad ikkagi nüüd tegema peaksid, et kas nad siis peaksid helistama oma teenusepakkujale, kus nende domeen on ja...

Noh, teenest äkki ka käib asi, nii nagu ka kõigi teiste meie Eestis pakutavate domeeniteenustega, et tuleb pöörduda oma registripidaja poole. Kuuendast jaanuarist küll muutus kõigile registripidajatele kohustuslikuks, nii-öelda siis see võimekus edastada meile seda nii-öelda kliendi avalikku võtit. Et, et nüüd päris nii kaugele, et osta nagu seda täisteenusena sisse mõne registripidaja juurest, et selle, sellisest teenusest on täna meile teatanud üks Eesti kohalik registripidaja. Üks välismaine ka.

Võiks ju siis ka eetris maha öelda, et noh, kes need esimesed pääsuksed olid?

Ja Tsempti OV on, on siis Eesti registripidaja ja ja siis on üks välismaine registripidaja.

Üks, kaks, kolme domeen

seal. Just, just.

Aga mõtlengi, et kas teeme ikkagi Henrik teistpidi ka, et, et sina kui, mis asi seal, e-kaubanduse liidu juhatuse liige? Jah. Et äkki teate vähemalt oma liidust siis selle kokkulepe, kõik liidu liikmed noh, nii-öelda kohustuslikus korras ikkagi just selleks, et me oma e-kaubanduse valdkonda turvaliseks saame, saaksime, teevad selle sammu ära. Me, me,

meil liit ei ole nii repressiivne organ, et me teeksime midagi kohustuseks oma veebikvoodidele, aga sellegipoolest me anname välja turvalise ostukoha kaua, märki nendele, kellel on turvanõuded täidetud ja me võime selle kindlasti lisada, Või vähemalt pakkuda välja arvutuseks meie juhatusele, et lisada see järgmisesse redaktsiooni, selleks, et kui panna endale kodulehele välja turvalise ostukoha märgisse, selleks peab olema tagatud ka siis TNSeki teenus, noh, eriti kui see midagi ei maksa kauplejale, aga siis võib-olla noh, ma usun, et need kaks mainitud firmat jäi ainsateks teenusepakkujateks selles.

Jah, meil on informatsiooni tõesti, et on, on, käib usin töö ja, ja ehk tuleb kohe juurde.

Aga selle sama teise ploki lõpetuseks küsiks veel seda, et üks ma üldse räägin nüüd tulevikust, et okei, teine asi on praegu üks suuremaid teemasid, et, et Timo, et mis nagu veel nagu praegu paistab, et et mis võiks olla selline noh, äärimine nii-öelda oluline nagu temaatika või valdkond, mis nüüd lähiaastatel ikkagi avanemas on ja, ja mis ka nii-öelda teie investeeringute plaani peaks kindlasti sisse tulema?

No sellesama baasilt tulevad nüüd nii-öelda järgi siis uued teenused, et mille sellesama taristu põhjal on siis võimalik ka edaspidi neid samu HTTPS-i või DLS-i sertifikaate samamoodi põhiselt välja anda ja kontrollida. Et seal on siis igal ettevõttel oma valik, et kas ta tahab edaspidi anda neid, ise neid sertifikaate välja või võtta neid endi, edasi CAD-lt osta ja lisada sinna näiteks täiel, täiendav turvakiht ja panna sinna ka omapoolne allkiri külge.

Ühesõnaga, kõik investeeriumid suunatud selleks, et meie domeenimaailm oleks turvalisem. Ja, ja jätkuvalt kindel.

Jah, ja me jälgime loomulikult kogu aeg neid arenguid, mis, mis maailmas toimub, et nii kui jälle on mingigi väike samm, kas või ennetav samm olemas turvalisema interneti poole, siis me loomulikult püüame seda rakendada, et see meie teenus oleks võimalik võimalik või jätkusuutlik ja kvaliteetne.

Aga räägime seda järgmises plokis, mis maailmas toimub.

Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, mina olen Henrik Aavik ja minu kõrval istub Taavi Kotka ning meie saatekülalisteks on täna Heiki Sibul ja Timo Võhmar Eesti interneti sihtasutusest.

Eelmises broki lõpus lepime, leppisime kokku, et, et räägime viimases brokis sellest, kuhu siis maailm liigub, et, et, et küsiks siis kohe, et, et, et kuhu maailm liigub, et kui me ühelt poolt vaatame seda, et ICANN tahaks olla võimalikult nagu interneti vabadust propageeriv, sealsamas teine asutus sealsamas riigis on, on, on olnud kogu eelmise aasta skandaalide kütkes, on ju, et, et, et kuhu siis maailm liigub, et, et kas me räägime ka domeenitasandil tsenseerimisest või, või, või mis see teist täna on?

No interneti vabadust me naudime ju kõik ja, ja see ei ole mingisugune nagu suur uudis, aga see, et me internetiturvalisusest räägime palju rohkem, on, on päris hea. Kui mina viimati NSA pealiku kindral Aleksandriga kohtusin, siis me sellest luuramisest ei rääkinud paraku. Aga see, mida siis on ühed riigid tegema hakanud, ehk ennekõike siin nüüd Venemaa ja Hiina, Ehk et nad on selle internetiturvalisuse varjus kõikvõimalikes rahvusvahelistes kogudes hakanud nii-öelda tsenseerimise oma iha nagu kuidagi rahuldama või püüa, püüavad rahvusvahelistesse lepetesse, regulatsioonidesse, seda, seda, seda sisse saada, see on muljetavaldav. Ja noh, kõige kuulsam oli siin eelmine aasta ITU Dubai konverents, kus siis, kus siis väga palju näiteks Aafrika ja Aasia riike tuli neile nagu selja taha ja, ja seda seletati ära ja, ja püüti seda nii-öelda siis selle USA-vastase kampaaniaga noh, nii-öelda põhjendada, no see oli üks osa muidugi sellest kampaaniast, aga ennekõike ikkagi turvalisema interneti poolt, et sedasama meile kõigile võib-olla olulist asja püüti müüa noh, teiste, teiste eesmärkide pähe. Et see on, see on nagu üks tasand, et tõesti kõikvõimalikes rahvusvahelistes organisatsioonides nad teevad seda tööd.

Aga kuidas see tsenseerimine siis juhtuks, et nad ütleme, riiklikult mittesoovitavad isikud, ütleme, Eerik-Niiles Kross ei saaks teha endale domeeni, kui, kui see Venemaale ei meeldi või?

See, mis on nende konkreetne plaan ja kuidas nad täpselt seda tegema hakkaksid, nii et meie ka sellest aru saame, on minule täna teadmata. Et selles mõttes, tundes neid, ega nad seda tegemata ju ei jäta, eks ju. Ja, ja mingil määral kindlasti nad teevad, teevad ka täna seda. Aga, aga need konkreetse viisid on küll teadmata, aga nüüd, kui tulla küsimuse juurde selle poole, et nüüd konkreetselt domeeni tasemele, siis, siis siin, siin on ju, selliseid asju tuleb maailmas siin ja seal ikka ülesse, et, et pöördutakse registri poole, kus siis palutakse konkreetse domeeni taga olevat sisu hinnata, vajadusel suisa kinni panna, et oleks, oleks nii-öelda probleem näiteks politseil vähem. Aga, aga, aga, aga neid nii-öelda internetivabadusi kaitstakse nii maailmas, vähene maailmas ennekõike muidugi siis, aga ja samamoodi Eestis ka.

See on ka noh, et, et kuskil on paigad peid domeene, et, et siis pöördub Hollywoodi politsei ja ütleb, et palun sulge ta see või too domeeni aadress, kuna nagu sisu ei vasta. No

fakt on see, et ByronPay on täna veel internetis leitav, aga samas on nad, vahetavad oma domeene mõnikord mitu korda päevas.

Jah, ja loomulikult see, seda on ju ääretult lihtne teha, nagu me teame, jah. Aga, aga, aga oleme ka meie saanud pöördumisi Eesti ametivõimudelt, et teate, et ühel koduleheküljel on eestikeelne jutt ja see on väga eksitav. Ja siis lähemal vaatamisel tuleb välja, et see on .com-i aadressiga koduleht. Meie tõesti tegeleme punkt eega.

Aga okei, ühesõnaga mõte on nagu selles, et, et kui me räägime tulevikus, siis täna ikkagi Hiina ja Venemaa eestvedamisel me näeme nagu seda, et nemad tahaksid seda, et nii registripidajad kui, kui siis domeenihaldajad suudaksid nagu ära hinnata, et ühesõnaga, me ei halda nagu domeeninimesid enam, vaid me haldaksime domeeninimesid koos selle nagu tagaoleva siis sisuga.

Noh, loomulikult on nende riikide plaan väga suure tõenäosusega see, et saaks sisu kontrolli alla, jah, see on ju kogu aeg nii olnud ja, ja selles mõttes internet on ikkagi nende elu palju raskemaks ju teinud, seda kontrollida.

Et ma just ikka ei kujuta ette, et mis moodi nagu saadus ära keerata selle, nagu Hiinas on Facebook keeratud, on ju, et, et noh, et siis ta oleks üle maailma keeratud, on ju, aga aga just rääkides poliitikast, et kas see, et ITU uueks presidendiks tõenäoliselt saab hiinlane, et, et et kas selle koha pealt ka nagu näete või, või arvate, võib, võib see, võib see ka domeenimaailma kuidagi muuta või mitte?

No see on see koostöö, mis nüüd ICANN ja ITU vahel on nüüd ikkagi eelmine aasta eriti just väga tõsiselt käima läinud, et see on noh, oli, oli ülim aeg, et, et nad räägiksid, sest et et nagu ma ütlesin, mõned riigid on püüdnud erinevatest rahvus transformatsioonidest ÜRO-ni välja loomulikult, eks ju, seda teemat tõstatada ja kuidas saada nii-öelda kontrolli Interneti üle. Ja, ja, ja siis nagu ITU tundus olevat suhteliselt sobilik platsdarm sellest, et noh, ei, miks, miks ainult telekommunikatsioon, et internet on ju selle osa suuresti ja et hakates sealtkaudu nii-öelda interneti vabadust siis piirama, kui me väga laialt ütleme. Et, et selles mõttes nüüd teevad need kaks asustust päris palju või neid organisatsioone päris palju koostööd ja, ja loodame, et see toob ikkagi positiivseid vilju.

Ma seletas korra lahti, Tiitu on siis kõige võimsaim telekommunikatsioon, ühendav organisatsioon maailmas ja riike ja, aga nüüd ICANN, et...

Internetihaldamist siis korraldav maailmas organisatsioon ja, ja ICANN on selles mõttes, teda on süüdistatud ja teda on ka rünnatud just selles sõttes, et ta on väga Ameerika-keskne, nii nagu sa sissegi juhatasid teda, aga Aga selle koha pealt on ta teinud väga palju samme viimasel aastal jälle kord, et kus ta on siis oma, oma nii-öelda keskuseid rajanud küll Hiinasse, küll Istanbuli, küll, küll üle ilma nii-öelda, et, et, et, et ta oleks nii-öelda rahvusvahelisem ja, ja see diskussioon käib praegu päris tõsiselt edasi, sest et ICANN on oma uut strateegiat koostamas.

Aga seesama ICANN-iga seoses meie president, president Ilves sai just hiljuti No minu silmis kindlasti nagu noh, see on nagu tunnustus Eesti riigile, et, et, et sai ühe töörühma juhiks, et et oskad seda ka rohkem kommenteerida, et mida see nagu tähendab, et kas, kas kui me räägime, et internetis kõik inimesed ja kõik riigid on võrdsed, et, et, et kas siis nagu see, et ühele väikese riigile, väikeriigi liidrile usaldati nagu ühe valdkonna nagu, nagu nii-öelda koordineerimine, et, et, et et kui suure asjaga siis ikkagi on tegemist, et on see siis nagu tunnustus ja on lihtsalt veel üks tegevusi taas meil niigi hõivatud presidendi päevakavas. No

Eesti e-kuvandit nii-öelda aitas see väga tõsiselt jälle toetada, sellepärast et see on strateegiapaneeli juhiks saada, Kus on nii-öelda paneelis endas sees on suisa nii-öelda peaaegu et interneti asutajad ise. Et, et, et see on võimalus, rääkida interneti tuleviku üle ja kuidas seda interneti, interneti tulevikus valitsetakse. Ja selles mõttes seal on Eesti ikkagi ju siis väga suur, kui seda, seda paneeli juhib eestlane ja meie president.

Üldpiinlik vaikus, et ma ise ei teadnud isegi, et see nii suu, suu odav on.

Aga veel üks suur ja võib-olla raadiokuulajaid eriti huvitav teema on see, et kohe-kohe on maailmas tulemas posu uusi geneerilisi tippdomeene. Et ma ei oskagi rohkem, see on nii palju küsimusi, millal, mismoodi, millised?

Jaa, ei, juba võib osta neid, täiesti. Ja, ja, ja, ja see on nüüd ju üks suuremaid nii-öelda siis domeeni maailmas toimunud nagu suuri muudatusi, millest maailmas muidugi räägitakse ja ja need rahvusvahelised ülddomeenid siis, nagu siis punkt.eu ja punkt komm, nagu me rohkem teame neid, neid on ju, avaldusi esitati ju tuhat üheksasada kolmkümmend vist. Ja tänaseks neid on niimoodi registreeritud nii-öelda, et nad on tsoonis ja neid enamusi juba müüakse, on kuskil juba kaheksakümmend kolm. Nii et, et ja järjekorras ootab siis veel tuhat ja pluss, eks ju. Nii et selles mõttes see, see pilt väga, väga tõsiselt muutu, muudab ja muutub siin maailmas, noh, viimane, mis kaheksandal jaanuaril näiteks reedelekeeriti, oli punkt Berliin, eks ju. Et, et, et selles mõttes neid on, neid on väga erinevaid, need erialapiditi, regioonidepiditi kaubamärgid, asjad, kaubamärgid on veel, pole ühtegi ära reedelekeeritud minu, minu, minu teada täna. Aga nende üle vaieldakse mõnede üle, aga, aga, aga, aga see kindlasti seda pilti päris oluliselt mõjutab.

Punkt Coca-Colat ja, ja Punkt McDonaldsi nüüd ei ole?

Veel ei ole, et praegult käib väga tõsine näiteks vaidlus, et Punkt Music, kelle oma see võiks olla.

Aga ma mõtlen, et kas seda punkti on ette vaja, et, et kirjuta lihtsalt Coca-Cola, et see ongi ju domeen. Kui ta tuleb kunagi, vot siis isegi ilma punktita juba saab. Aga et väga palju on internetis erinevaid niisuguseid. petusaite, kes pakuvad juba täna müüa punkt shop ja punkt muid asju, et et ega neid vist tegelikult ikkagi veel ei saa täna osta?

Minu teada ka, punkt shop on veel nagu diskussiooni all, et kellele see, kes saab seda nagu müüma ja kes saab see registriks, aga, aga, aga neid jah, loomulikult. Aga

kuidas see on, et kas siis mingi firma saab selle punkt shopi omale või on seal mingi riik või on see mingisugune

Enamus on erafirmasid, kes neid nii-öelda teeb ja, ja neid nii-öelda teenust pakuvad siis kes iganes ja ka Eesti Interneti Sihtasutus võib vabalt hakata näiteks punkt Tallinnat, eks ju, teenindama. Meil on see võimekus olemas ja infra ka, nii et, et ainult et ma tean, et niisugust avaldust pole tehtud veel, aga, aga ICANN on välja lubanud, et niisugune uus avalduste voor tuleb. Varem hiljem jälle.

Et ühesõnaga, raadiokuulajad, kes on tahtnud oma, oma nagu seda geneerilist tippdumeeni ja pole lihtsalt eelmisest, pole olnud teadlikud, et, et juba sai avaldatusi kirjutada, et nüüd on see võimalus, et...

See tuleb, jah.

Aga punkt Eestit ei anna ikkagi või?

Jah, siin võiks, ma arvan, Eesti riigil olla oma sõna öelda.

Okei, aga Amazonil tuleb kindlasti, et seda me teame.

No me arvame, et ta tuleb, aga võib-olla ei olnud ikka firmadel, aga see on tõesti täitsa huvitav ju teema, et, et, et mis need ka, kust saab niisugust usaldusväärset infot selle kohta, et kust need kaheksakümmend kolm domeeni, mis juba on heaks kiidetud?

ICANN-i koduleheküljel on see nimekiri täpselt olemas ja mis ajast nad on redeligeeritud ja, ja siis saab vaadata registripidajate juurest, kus, kus ja millist juba müüakse ja mis hinnaga müüakse ja kui nüüd ma vaatlen selles mõttes, et nad võiksid omakorda olla ju .ee-le mingil määral ju konkurendid, teadagi. Siis, siis kui me täna just vaatasime, et neid müüakse kuskilt niisuguse kahekümne, kolmekümne dollariga per domeen, et noh, siis, siis väga muretsemiseks põhjust ei ole.

Aga see punkt...

Hinn, seal on ka argument, et see on ikkagi see teema, et kui saab mingi, noh, punkt shoppiks või punkt musicus või punkt Amazonist, siis tal on ikkagi nagu globaalne potentsiaal või, või punkt Berliinis, on ju.

No ma just kardangi seda, et äkki, kui see punkt shopp läheb mingile Amazoni kontrolli all olevale firmale, kes ütlebki, et ainus shopp, mis see välja annab, ongi Amazon punkt shopp. Kas see nii ei või juhtuda või kas kuidagi see kaitstakse selle

eest? Jaa, aga seal on terve suur dispuutide nii-öelda plokk, on see nende, nende redelegeerimiste juures, ehk nende nii-öelda tunnustamise juures ja seal, kui on siis nii-öelda vastuväiteid esitatud ja mõne kohta on neid hästi palju esitatud ja noh, Amazon näiteks ongi üks, mis on, on vaidlusal ju täiesti selgelt. Siis, siis, siis kuidas sealt nagu välja tullakse, ega neid väga häid lahendusi täna veel ju ei ole ICANN-il ka, eks ju. Aga

mis need vastuargumendid on Amazonile, et miks mitte? Tähendab,

seal on, seal on ju erinevalt, sest näiteks brasiillased arvavad, et äkki kas see on ikka kõige parem seda nii-öelda nagu, nagu, nagu anda ühele eravirmale ja, ja, ja ka siis, kui on näiteks üheksa tahtjat, tahavad ühte sama nime saada, noh. Et siis kelle, kellele nüüd anda, et seal, seal on need küsimused, intellektuaalne omand loomulikult, eks ju, kaubamärkide asjade puhul on küsimus, et... Seal on väga erinevad ja regi, regioonide puhul ka, et kes, kuidas, mida esindab, et seal on väga palju erinevaid nagu tahke.

Tõesti ilmselt ka paljud trollid on seal, et noh, kui teha, et noh, näiteks MTÜ, Eesti Amazonid ja öelda, et...

Jaa, aga okei, aga seal me endal ikka saate lõpetasime, ma ühe teema ka tavaks, on see, et, et tükk aega on räägitud sellest, et, et... Et, et Eesti kui testriik või Eesti kui katseriik, et peaks ikka katsetama kõike ära, mis vähegi võimalik on, et oma seda erikuvandit nii-öelda hoida ja, ja kasvatada. Ja meil on siin saates ka palju juttu nagu Bitcoinidest. Ja viimati ka Steniga rääkides arutasime, et et ikkagi mingi Eesti avalik teenus võiks olla Bitcoini eest ostetav ja jõudsime selleni, et, et ikkagi kõige nii-öelda mõistlikum, õigem kohtumisega teha just nagu nii-öelda e-valdkonduse e-teemase, et, et, et miks mitte nagu panna nagu osta, anda võimalust osta siis kas siis mikro või millibitcoini eest eest, e-domeeni, et, et olete selle peale ka mõelnud?

No see on kindlasti niisugune kaalumist vääriv teema ja, ja kui siin hakata mõtlema, et kuidas siis seda võiks korraldada, siis kindlasti on noh, esimene küsimus on kindlasti volatiivsus, et, et kuidas me selle hinna fikseerime. See asi, aga teine asi on ka see, et, et me peame ju olema niisugune tasakaalustaja domeeni maailmas ja Interneti Sihtasutust, et noh, võtma nii internetikasutajate kui selle nii-öelda ettevõtluse huve, riigi huve, avaliku huve ja kui siin mõelda nüüd registripidajate peale selles, selles kontekstis, et, et siis registripidajatele. Kes peaksid seda Bitcoini siis vastu võtma ja sellest müüma, eks ju, et, et, et sellest, et nemad peaksid täiendava investeeringu tegema, et seda tuleks ikka nende käest küsida, et kas nad on selleks ikkagi valmis ja seda nii-öelda käsukorras küll ei tahaks neile, neile nagu peale panna. Sest et noh, üks konkreetne näide oli see, kui me lahendasime isikuandmete töötlemise nagu dispuuti, Andmekaitse Inspektsiooniga, et, et siis oli seal üks lahendus laua peal, kus et võiksid registripidajad näiteks auditeerida ennast, lasta ennast iga aasta korra, mis maksab siis erinevatel andmetel sealt mõnest tuhandetest eurost kuni rohkemani isegi pluss, ja, ja, ja, ja siis ei, see ei läinud nagu selle AK-i arvamuse taha, et see võiks olla sel, sellist koormust, lisakoormust nagu võiks peale panna registripidajatele, et me peame noh, neid, neid tahke siin aru, kaaluma ja, ja, ja, ja, ja siis otsustama.

Ma mõtlen, et kui Elion või, või Tsoon või, või, või Tsempti tuleks praegu ja ütleks, et et noh, et, et me tahaksime sellist turunduskampaaniat teha ja tahaksime selle võimekuse luua, et oma identitele sellist võimalust pakkuda, et, et kas nagu EIS näeks siin probleemi või ei näeks või, või pigem peaks olema see, et siis sellesama PINCOini konverteerimine peaks jääma ka siis nagu registripidaja nii-öelda haldusalassega?

Jah, ei, siis tuleb ju tõesti kokku istuda ja see kokku leppida, aga sel juhul ju EIS-i taha vaevalt, et see asi jääb.

Et Eesti riigi e-riigi maine nimel võiksite teie nagu käed tööle panna küll?

Tööd me ei karda, kui nõukogu on päri, siis me selle järgi toimetame.

Aitäh külalistele, see oli meie sellenädalane Restart, kuulake meid taas nädala pärast!