AI_pealkiri: 2013. aasta kokkuvõte: Eesti startupide edetabel, investeeringud ja tulevikuväljavaated

Tere

Kuku raadio kuulaja, taas on laupäev ja taas on eetris IT-äri saade Restart, mis on selle aasta viimane ja viimast korda toetab meie saadet ITL, järgmisel aastal on meil uus sponsor. Aga suur tänu kindlasti ITL-ile kõigi nende aastate eest, mis nad meid toetanud on, muidu ei oleks see saade selline, nagu ta täna on ja meid on aidatud kenasti ellu. Üle pika aja juhib saadet taas Andrei Korobeinik, mina olen Henrik Aavik ja meie saates on täna traditsiooniliselt teemaks start-upide ülearutamine, kus me siis aasta lõpu saates vaatame, milliseid start-upe võiks silmas pidada kahe tuhande neljateistkümnendal aastal ja mis nad on saavutanud kahe tuhande kolmeteistkümnendal aastal. Saatekülaliseks on meil sel teemal sobilik arvaja ettevõtja Allan Martinson, tere.

Tervist. Ja tere ka minu poolt, Andrei Korobeinik olen mina ja on väga tore taas olla Restorzi stuudios, ma siis kohe varsti tutvustan teile selle aasta edetabelit. Aga esimeses osas, osas annan rohkem sõna meie saadikülarisele Allan Martinsonile ja küsin alustuseks sellise igaväevane küsimuse, et kuidas Allan, sinu arvates on meie start-upidega lood, et kas olukord... Läheb paremaks või hoopis halvemaks?

Hästi kahepidused tunded, et noh, kõik see, mis puudutab sellist start-upide esiletõusu ja, ja noh, ütleme nagu mullast tulevad välja esimesed võrsed, et see on meil väga hästi ja et vaatasime just hiljuti, Sellist statistikat nagu AngelListis ennast kirja pannud start-upide arvu ühe inimese kohta ja Eesti täiesti selgelt juhib Euroopas, ta on kuskil kolm korda Euroopa keskmis kõrgem, kui mu elu ei peta, oli sada sada kaks või sada üheksa start-upi miljoni inimese kohta, Soomest kaks korda rohkem näiteks, et selles mõttes me oleme ühe elaniku kohta väga-väga tugevad. Nii Euroop, Euroopas number ühed, kui vaadata seda kriteeriumit ja maailmas ka on, ma arvan, Ameerika järel vist kuskil teine või kolmas koht. Teiselt poolt vaadates päris lahe on, viimased neli aastat on hästi paljud ettevõtted siin saanud kõva kuulsust ja ka investeeringuid, nüüd kokku on nelja aasta jooksul kokku seitsekümmend viis miljonit selliste enamamist täielike andmete kohaselt investeeritud Eesti start-upidesse ja ma arvan, neid on seal võib-olla mitte täis sada, aga kuskil viiskümmend, seitsekümmend tükki, kes on investeeringuid saanud. Ja sellest seitsmekümne viiest miljonist on siis umbes kuusteist pärit Eestimaalt, absoluutne enamik see on tulnud väljapoolt ja suurusest rahast on eelkõige siis sellised suured, üle miljoni Euri ületavad raundid, et mis on tulnud lääne riskikapitalistilt eelkõige noh, GrabCAD-id, Zero Turnaround, Fitsmeid ja nii edasi ja nii edasi. Et see on hästi positiivne kõik, teiselt poolt kui vaadata, kuidas meil siis neile start-upide või mitte nii väga start-upide äriline käekäik on läinud, et noh, kui võtta mentaalselt, et see seitsekümmend viis miljonit oleks kõik ühe riskikapitalisti poolt investeeritud, et see oleks nagu ühe riskikapitalisti portfell, et kuidas ma selle portfelliga rahul oleks. Et siis on veel üsna vara neid tibusid lugeda, et kogu sellest kümnetest ettevõtetest, kes seal rahasid on peale saanud, Neist kümne miljoni kandis olevat käibet minu andmetel näitab ainult üksainukene, et see on zero turnaround. Et ülejäänud ettevõtted, no võib-olla ma tean kellelegi liiga, aga ülejäänud ettevõtted pigem jäävad sinna siiski kas üldse nullilähedale, ei ole veel noh, saanud maast lahti oma käibeid, või siis on äärmisel juhul seal ütleme, ühe ja viie miljoni mahel, et kui on tublimad ettevõtted. Nii et noh, majanduslikus mõttes see start-upi maastik Eestis veel osutit väga ei liiguta ja väga suurusjuhusest rahast ka tegelikult ei tule enam eestimaisestesse firmadesse, vaid kuskil, on kuskil lääne peakorteriga ettevõtetes. Et samas noh, võib-olla natuke veel vara, et ma arvan, see hetk, kus rahapanijad hakkavad natuke ärevaks minema, tuleb kuskil paari aasta pärast, kui nüüd ei, ei, ei tule seda starti, sest noh, seitsekümmend viis miljonit sisse, noh, ütleme, tootluse ootus kuskil viie, seitsme aasta jooksul on noh, miinimum kaks korda sellise keskmise portseli pealt, et noh, kuskil sada viiskümmend tahetakse nagu tagasi saada, loomulikult kõik räägivad, tahaks kümme korda tagasi saada, aga võtab, keskmise tootlus on kuskil kaks-kolm korda võib-olla Et noh, see peaks kuskilt olema, et järelikult need ettevõtted peaksid siis ühelt poolt käibe üles saama, teiselt poolt saamas maha müüdud. Et see tõetund meil alles tuleb ja noh, kui nendest viiekümnest, seitsmekümnest start-upist võib-olla seal kümme, kakskümmend on kas ametlikult või, või, või mitte ametlikult ära surnud noh, kõndiva zombi nagu staatuses, siis need on üldjuhul olnud väiksemad ettevõtted, kes siis on noh, võib-olla saanud seal kümme tuhat või sada tuhat eurot või ütleme, nendes suurusjärkudes. Me ei ole veel näinud tegelikult ühtegi korralikku surma, mis kindlasti tuleb, mis on nende ettevõtete seas, kes on miljone ülespoole saanud. Ja ei ole mingit kahtlust, et lähema paari aasta jooksul me näeme ka mõnda päris kõva pauguga lõhkiminekut või noh, ütleme võib, võib-olla susinal. Aga see kindlasti juhtub, nagu juhtub ka kindlasti mõni väga tugev edulugu, mis seda kompenseerib, nii et põnevad ajad on ees.

Nii, ilus aasta lõpu saade, et ärme nüüd hakka nimeliselt prognoosima oma sisetunnet, et kes see võiks susiseda või pauguga lõhki minna, et võib-olla saame üldse vaadata Baltikumi lõikes ja kõik Eesti firmad lähevad hästi ja siis teistest riikidest võib-olla läheb kuidagi kehvemini. Palju on täna ja üldse viimastel päevadel olnud jutuks ka see teema, et firmade peakorterid liiguvad ära ja et Eesti ettevõtluskeskkond ei ole piisavalt hea selleks, et Eestis oleks nende suurte firmade peakorterid, et mis on sinu suhtumine sellesse?

Ma arvan, et see on täiesti vältimatu, et need ära lähevad. Me võime siin teha, kuivõrd head ettevõtluspoliitikat, sisuline peakorter, mis tegeleb äriarenduse müügi ja kõige sellega, liigub paratamatult ära, kui turud on väljapool. Et noh, Eesti peamine piiraja siin on rahvaarv ja meie asukoht, et sellega ei ole mitte millega ette võtta, et me ei too siia juurde sadat miljonit inimest ja liiguta ennast tuhat kilomeetrit eemale kuhugi. Et noh, mis küll ei tähenda, et siia võiks jääda ettevõtte registreerimisnumber või siis nende omanike raha või siis arenduskeskused, et ma arvan, lõppkokkuvõttes kõik need uued ettevõtted toovad Eestile väga-väga palju kasu. Ja kaugelt palju rohkem kasu, kui nad üritaksid kõigest juhust jääda Eestisse ja ei saaks oma käibed ülesse, et selles mõttes siin ei ole midagi sellest paha, et noh, maailm ongi globaalne.

Aga ikkagi need holdingfirmad ja emafirmad, et kas, kas Eesti riik saaks midagi täna ära teha selleks, et need jääksid Eestisse, et võrreldud Singapuri mõttega ja seda, et kus siis riik mõõdab oma edukust sellest, kui palju, kui paljud firmad jätavad oma peakorteri Singapuri? Just regioonis, Aasias.

Kindlasti saab ja tegelikult ega Eesti on ju päris selline hea koht ka, kuhu paljud toovad oma firmasid, võib-olla nüüd alati sellises start-up ettevõtluses, midagi üht-teist kindlasti saab, ma arvan, et me peaks eelkõige vaatama seda, et siin oleks, oleksid need kehad, kustkaudu Eesti inimesed tööd saavad ja teiseks need kehad, kus omanikud oma raha hoiavad ja edasi investeerivad, mis tegelikult ju paljudel juhtudel on, et sa ikka teed oma osaühingu ja siis sealtkaudu investeerid. Natukene kahtlane on see, kas need ettevõtted noh, ise hakkaksid just kindlasti Eestis registreerima ennast ja seal on väga palju põhjuseid, et kas või sellepärast, et siin on oma siiski seadused, kui sa oled riskikapitalist näiteks või sa oled ka noh, partner näiteks, siis tegelikult väga tihti puhtalt on efektiivsem teha seda mingis ärikeskkonnas või seadusruumis, kus, mis on sulle tuttav. Et noh, isegi olen selles olukorras olnud, kui mul on väga selgelt öeldud, et ei, me ei investeeri, sellepärast et teil on seal mingi kummaline tulumaksuseadus, te räägite küll, et väga hea, aga ma hea, sest ei saa aru. Ja noh, meid aastas väga ei huvita, meil ei ole nagu aega, et, et tehke oma firma kuhugi Saareriiki, eks ole, pange sinna mingi LTT püsti ja siis investeerime. Et noh, sellised suhtumised on tihtipeale maailmas, et ühesõnaga on väga raske võidelda.

Mis Eesti start-upi maailmas veel halvasti on, et vahetavalt räägitakse, et programmeerijad

Noh, see on kindlasti, no ei saa öelda, need või just väga palju siin on, et ma arvan, siin isegi võib-olla küsimus ei ole inimeste arvus, vaid pigem on kvalifitseeritud inimeste arvus. Et noh, meie väiksuse tõttu meil ei ole paratamatult turgu, noh, turg tähendab seda, et sul on noh, kümme, kakskümmend, viiskümmend inimest, kes valdavad noh, mingisugust kompetentsi, noh näiteks võtame, isegi olen siin... Võidel nüüd ru, Ruby arendajate otsimisega, eks ole, Eestis noh, sa leiad neid küll, aga sa leiad ühe kvarta siis ja kuidagi siis pika otsimise peale. Selle asemel, et paned LinkedInis profiili ülesse ja saad noh, sada, sada nagu aplikatsiooni. Et pigem on jah, selliste nišikompetentsidega võib-olla kõige rohkem probleeme küll.

Aga mis üldse hakkab toimuma Eesti riskikapitalismis lähiaegadel?

Ma olen praegu hästi huvitavas ajas, kus viimased kaks aastat või kolm aastat Eesti riskikapitali kui sellist praktiliselt ei ole olnud. Meie arengufond on olnud meie selline riiklikult toetav lipulaev, nemad on käinud siin läbi tormituultest, kus vahepeal nad ei teadnud, mis neid üldse saab ja nüüd on meil see investeerimisvõime tagasi ja just nad tegid ka üks või, või isegi kaks tehingut selle aasta viimastel päevadel. Teised nii-öelda erakapitalil põhinevad riskifirmad on kas puudunud või ei ole nad investeerinud, et üks neist, kellel pähe raputada, istub siin samas stuudios. Aga ma arvan, et mis juhtub nüüd järgmise aasta, maksimum pooledesse aasta jooksul, on see, et meil tuleb järsku turule päris palju tehnoloogiat toetavat riskiraha, sest on niisugune vahva asi olemas, nagu näed, Baltic Innovation Fund, mis on saja miljoni eurone. Fondide fond, kust ma arvan, vähemalt üks kui mitte kaks riskikapitali mandaati saadakse, mis annavad toe umbes viiekümne, saja miljoni euristele fondidele, siis on Eesti enda fondi fond tulemas Kredexi alla, kust tuleb kuuskümmend miljonit, mida ka siis võimaldatakse teist poolt erarahaga, ma tean vähemalt kahest välismaisest fondist või fondi valitsejast, kes tahavad teha ütleme, niisugune Baltikumi ja Soome suunalist. Täiesti uut fondi, et ühesõnaga, kõik see kokku panna, siis Baltikumi tehnoloogiaturule ma, lähema paari aasta jooksul peaks tulema või niisugune paarisaja miljoni euro kanti raha, mis on väga-väga tugev tõus, võrreldes sellega, et hetkel praktiliselt ei olegi üldse raha, kohapealset raha. Ja kuidas see muudab üldse ettevõtluskultuuri ja rahastamist ja kõike muud, no eks me seda näe, kindlasti on seda raha võib-olla natuke liiga kiiresti ja liiga palju, et toredam oleks olnud, kui ta oleks olnud ühtlasemalt jaotanud, Ja kindlasti tehakse ka sellega mingeid vigu, aga samal ajal ei saa mingil juhul olla noh, selle vastu, et see on täiesti kindel, et seal on väga tugev, positiivne mõju, et saavad firmad kiiremini rahastatud, saavad võib-olla natuke lihtsamini rahastatud ja kindlasti tekib ka aina rohkem selle koha pealt teadmist ja know-how'd ja kultuuri nii rahastamise poole pealt kui rahade saajate poole pealt. Nii et ma arvan, see on ainuõige tee, et kui me tahame, et Eesti majandus kuhugi läheks, siis selline struktuuri muutus, tehnoloogia keskseks majanduseks, see peab olema kuidagi rahastatud ja kindlasti see raha peaks olema lähemal, kui ta praegu on.

Aga see ilmselt toob meie saatele veel palju teemasid lähiaastatel, lähme selle mõttega väikesele pausile. Tere tagasi väikselt pausilt, endiselt on eetris IT-äri saade Restart ja stuudios on Andrei Korobeinik, Allan Martinson ja Henrik Aavik ning me räägime teemal, milliseid start-upe tasub jälgida kahe tuhande neljateistkümnendal aastal, esimeses saateplokis rääkisime lühidalt üle selle, mis on kohaliku start-upide skeene hetke olukord, tuvastasime, et tervis on enam-vähem hea, Aga mingime nüüd konkreetsete firmade juurde, nagu iga aasta, oleme koostanud edetabeli, intervjueerides lühiküsimustega Eesti tuntumaid start-upi maailma teadjaid ning pannud kokku nende hinnangutel edetabeli, kes on tähtsamad start-upid Eestis.

Kolm aastat järjest me siis seda teeme ja see aasta teeme niimoodi, et me piirdume top kümnega, aga enne seda on selline honorarvel-mention, mis läheb start-upile nimega Ja see sai siis napilt välja esikümnest, aga start-up tegeleb siis psühholoogiliste testidega ja Henrik, oled neid test-tech'i juba läbinud, kuidas sul läinud on?

Ma lihtsalt tean, et nad said just Ameerika ühte väga respektaablisse kiirendisse sisse, mis tegeleb meditsiinistart-upide rahastamisega. Ja eks nad otsivad oma täpset nišši veel täna, aga väga paljud inimesed sellel, selles psühholoogide maailmas on öelnud, et see on start-up, keda tasub jälgida, Ja nende mõte on siis selles, et nad on niisuguse psühholoogilise teadmise võtnud ja lisanud sinna gamificationit ja programmeerimist ning teevad selle jaoks lahendusi veebis või siis kunagi võib-olla ka mobiilis. Et ma ei oskagi nendest võib-olla täpsemalt rääkida, et nad lubasid meile saatesse tulla siis, kui see Kiirendi on nendega vastavalt kokku leppinud.

Ja noh, meid siinist Kiirendit muidugi võtavad aega tavaliselt umbes viis aastat, nii et siis viie aasta pärast on meil materjal olemas, lähme siis küljendukoha juurde, kus on noh, täna, tänase tabeli eripära on selles, et meil on... Hästi palju start-upe, keda siis eelmise aasta täpselt ei olnud, eelmine aasta oli ainult kaks uut tegijat, see aasta on neid lausa kuus tükki ja Gündar Kool on siis üks neist nimega Sainwise, kes siis pakub digiallkirjateenust tervele maailmale loodetavasti. Alan, kuidas sul digiallkirjastamisega lood on, kas kasutad vanemaalset ID-kaardi või?

Kasutan üldjuhul mobiili-ID-d ja ma arvan, et Sainais on kindlasti huvitaval torul, et kindlasti see, mis meil Eestis on praegu valdavalt kombeks, et ma vist Eesti siis alg, füüsilist allkirja andsin kuskil kolm-neli aastat tagasi ja olen ka üle riigipiiride, on digiallkirju juba. Et see kindlasti hakkab levima ja kindlasti imbub nagu mu, mujale Euroopasse ka, et minu jaoks ei ole nagu siin suurt küsimust selles, kas turg on olemas või kas teenust vaja on. Küsimus on pigem selles, kas see tiim, kas see konkreetne tiim suudab selle ära teha, et noh, mul ei ole praegu alust arvata, et ei, aga noh, veel ei ole ka näinud, et et kogu Euroopa sainvasi allkirju annaks, et igal juhul soovin ainult uut tiibedesse, väga huvitav asi, tasub eelkirja kõrvata panna.

Ja nii see on, üheksandal kohal on meil üks vanategija, üks nendest minu arvates kahest start-upist, kes on kolme aastate järjest meie edetabelis, start-upi nimi, noh, ma ei tea, kuivõrd start-upi nimi, aga firma nimi on Erply ja Erply aina kasvab. Hendrik, kuidas sulle ERP-i meeldib?

Kasutan ise, väga mõnus programm ja et selle eest, et mina kasutan vähe, aga ma saan aru, et iga päev viissada kuni tuhat inimest üle maailma soovib veel seda kasutada, et kasv on neil kiire ja nad on kõik need mainitud aastad, vähe sellest meie tabelis olnud, ka sama tempoga kasvanud enam-vähem maailma laiuselt. Mis ei ole neid teinud veel väga suureks, aga juba täitsa niisuguses mõõdukas mahus, ma ei oska isegi tegelikult päris täpselt nende käibenumbrit peast öelda, aga noh, võib-olla tõesti on natuke hilja neid enam nii start-upiks nimetada, kuna nad on oma alguse eduloo ära teinud, ärimuudeli ära tõestanud, raha ära tõstnud ja vaatame, kas nad järgmine aasta veel on meie tabelis.

Minu arvates noh, Herply muidugi mootoriks on selline turatsel jänest nimega Kressiamaa ja Jõudu ka talle kõvasti, aga huvitav on ka mainida, Terply on siin saanud ka kaasasaanikuks ühes uues Eesti start-upis, mille nimi on Swipe, kus on taga peal muudki huvitavat tegijad nagu LHV ja, ja No Innovations ja nii edasi ja Tartu poiste punt, kes siis üritab tuua turule... selliseid tervistapuid, millega saab igal pool ennast tuvastada, suvalise kaardiga enam-vähem, ja see tuvastus võib siis minna kassa-süsteemidesse näiteks ja nii edasi, mikspärast ERP-ile selle asja vastu eelmine huvi

on. Swipe on muidugi selline noh, kliendikaardi, universaalset kliendikaardi laadne lahendus, millega Eesti turule üritasid tulla hästi nagu mitu firmat viimaste, ma ei tea, kümne aasta jooksul. Aga swipe on saanud taha LHV-t ja noh, ilmselt on neil võimalus väänud, turule jõuda, erinevalt siis teistest ja järgmisel aastal on hästi huvitav jälgida, kas see lendab või mitte, ma arvan, et sellistel lahendustel ongi umbes aasta aega selleks, et ennast tõestada või siis või siis niimoodi ajalukku minna, ebaõnnestunud...

Turundusinimesena ma olen niisuguste lojaalsusprogrammide vastu, mis on lojaalsus kõigile, natuke skeptiline, aga kindlasti ma arvan, et aasta jooksul me veel kaks tuhat neliteist kutsume Skype'iga siia stuudiosse ja kuulame neid lähemalt.

Aga kaheksandal kohal on samamoodi üks vanategija, küll mitte nii vana, eelmisel aastal meie ETW-s juba olnud Pipedrive ja, ja Pipedrive samamoodi kasvab ja ma ei oskagi öelda, kas see on nüüd nii väga start-up, aga seal on juba üle kolmekümne inimese, kellest enamus töötab tegelikult Ameerikas ja Mis ma oskan öelda, väga edukas firma, Alan, mis sina arvad, et on tegemist siis uuesti Nokiaga või?

Nokia, Nokia ta vast ei ole, kui ta nüüd vist pole kohut ei leiuta ja ma arvan, Nokia Ma ei tea, kas me tahame üldse, on Eesti Nokiat täna vaadata, mis Nokiga juhtus. Aga, aga põhimõtteliselt Pipedrive on üks nendest firmadest, kuhu noh, ma enam-vähemalt kinnisilmi julgeks raha panna, ma tean, et ta vähemalt kaduma ei lähe, et ilmselt ka kasvab ja väga tugev tiim, väga toredad inimesed ja noh, nende pühendumus oma, oma igipõlisele kiindumisele müüa ja aidata teistel müüa, on nagu sellest firmast läbi löönud, et...

Nii see on ja seitsmendal kohal on meil järgmine uus tulija, Testlio, kes on juba vist välja saanud kiirendist nimega TechStars, selle siis Ostini filiaalist ja tegemist on siis mobiilrakenduste testimise lahendusega. Henrik, ole seda kasutanud?

Ei ole veel.

Aga noh, küll see aeg tuleb ja noh, tegemist on kahtlemata siis aktuaalse valdkonnaga, sellepärast mobiiltelefoni on väga palju, kui sa teed mobiiltelefoni jaoks rakendusi, siis mõnes see toimib, mõnes mitte nii väga hästi, ja eks me vaatame, kas aasta pärast on see meil edetabelis alles või mitte. Kuuendal kohal on aga firma, mis meie edetabel pärast muretsema ei pea, kelle nimi on Fortumo ja kes on eelmisel aastal küll edetabelis korraks nagu väljas olnud, aga ma arvan, on põhjus selles, et tegemist on võib-olla liiga suure firmaga, kes on jällegi noh, start-upi jaoks natuke liiga vane, et ma ei, ma ei tea, kui vana see Fortumo ise on, aga aga selle emafirma Mobi on... Kas äkki on tegemist sajandi alguse start-upiga ja Fortumo noh, väljakuliseks ma arvan, on täpselt samamoodi see, kas ta suudab järgmisel aastal kasvada veelgi, uued tehnoloogiad on tulemas ja Fortumol on head võimalused neid ära kasutada või siis, või siis mitte. Allan, kas see on ka üks firma, kuhu sa oleksid oma raha usaldanud?

Fortumo on natukene võib-olla vanem ettevõtte kui Pipedrive, et ja Fortumo ühelt poolt on selline kui buldooseri moodi nagu kasvanud ja läbi, läbi lükanud oma buldooserit väga paljudest riikidest oma makselahendustega, et nende eripära ongi see, et nad pakuvad seda võimalikult laialt üle maailma, aga samal ajal sellel, et valdkonnas sellel turul, siin on ilmselt olemas väga suuri muutusi lähemate aastate jooksul. Ja nende suured tegijad panevad ka omad mingid teenused oluliselt teistmoodi tööle. Et see, kuidas me üldse maksame mingite asjade eest, see muutub ja kuidas Fortumo sellega suureb kaasa minna, see on, ongi nüüd järgmise aasta või kahe küsimus.

Aga Fortumo on kahtlemata üks Eesti start-up-maastiku legendidest ja ja eks tõepoolest see on suur eeskuju paljudele teistele, võib-olla ka viiendale kohale, kohe, viiendal kohal asuvale firmale nimega Clavotex, kes on küll uus firma, aga selle siis eripära on selles, et tegemist on Eesti inglite Suurima sündikaatne investeeringuga, inglite arvu mõttes üksteist inimest on pannud sinna raha, pluss siis arengufondi SmartCap ja firma pakub siis pilveteenuste integreerimist, kui sul on mitu kontot erinevates pilvedes, siis ta paneb need andmed kokku. Ja tegemist on jällegi väga aktuaalse valdkonnaga, kas keegi teab pilvedest midagi?

Paktas välja, tead pilvet igal pool.

Jah, et selles mõttes on Eesti väga hea koht, et sellise äri, äriga alustada ja nende inglite seas on ka mõned väga tugevad tegijad, kes ilmselt aitavad firmal ka järgmisel aastal kaugele jõuda. Noh, smart-upik on üks nendest muidugi. Neljandal kohal on vanaolija nimega Marinexpora ja ta on isegi tõusnud võrreldes eelmise aastaga ühe koha võrra ja eks me vaatame, kas järgmisel aastal jõuab see esikolmikusse, Marinexpord tegeleb siis andmetega, mis pärinevad ookeanist ja tegemist on... marketingi mõttes sellise blue oceaniga, kus väga suurt konkurentsi ei toimu ja see on selline mingis mõttes, tegemist on väga nišika firmaga, mis ongi nende võib-olla võimalus.

No ma ei tea, kas ta nüüd väga nišš, noh, nišš on ta kindlasti, aga, aga see nišš on üsna, üsna suur või lai nišš, sest nad eelkõige on sihikule võtnud siis trillingu, ehk siis puurijad, need, nende nafta ja gaasi otsivate firmade arenduse eelarvet, mis on, kui mina õieti mäletan, umbes viis miljardit dollarit aastas ainuüksi, siis selle, seda, seda laadi asjade arendamiseks ja uuringute finantseerimiseks. Samal ajal, ma arvan, Marinefordil on ees selline make or break aasta, et ta on kokku kogunud väga tugeva tiimi üle maailma, mis ei ole kindlasti ka odav ja samal ajal, ja on ka toonud turule esimesed nii-öelda tooted või tooteprototüübid, aga natuke võib-olla teed ettevaatlikuks seda, et me ikka ei ole veel kuulnud, et nad oleks suure raundi raha ära tõstnud, et ja ma arvan, selle tõstmine on üsna... kriitiline selleks, et noh, see väga tugev tiim saaks jätkata, et see ei ole sugugi mitte odav asi, mida nad arendavad.

Aasta lõpus nad on tõstnud natuke raha, aga siin mõni hind arvas, et, et järgmisel aastal võib tulla Eesti start-upide ajaloo suurim investeering ja optsimistlikuks teeb mind see, et tegemist ei ole selle firma lastega, kes nii arvas, nii et võib-olla tõepoolest tulebki. Aga ma arvan, et Eesti ajaloo suurim investeering oli umbes kümme miljonit, mida üks start-up on saanud, nii et noh, ehk siis tuleb paarkümmend, mis on tõepoolest väga, väga palju raha, aga see oli siis meie kohad neli kuni üksteist ja kui vaadata natuke minevikku enne, enne siis siis siis Tegemist on meie siis kolmanda edetabeliga ja esimesest ko, kolme aastat tagasi on meie tabelis olnud selline firma nagu Fitsme, kaks aastat, aasta tagasi selline firma nagu GrabCAD, kes on nüüd välja langenud ja eelmistest aastast on välja langenud näiteks Zero Turnaround ja Creative Mobile, mis on tegelikult väga edukad firmad, aga võib-olla Siin on sama fenomen, mis Mopiga või Fortumoga, ehk siis nad ei ole enam nii väga start-upid, et...

Ma arvan ka, et, et Fortumo on meie nimekirjas pigem sellepärast, et neilt suhteliselt hiljuti tuli palju toredaid uudiseid, jõudsete laienemiste poolest, Aasias ja, ja sinna seal.

Ja Fortumo lisaks investeerib ka start-upidesse, mõned nende investeeringudest on omakorda jõudnud top kümnesse, nii et see on selline suurepärane Sünergia näide, aga mis on teie arvamus näiteks Fitsmeist või GrabCAD-ist, kas tegemist on samamoodi suurte edukatega firmadega või äkki on selline mull, mis langes välja ebaõõndustamise tõttu? GrabCAD näiteks just teades, et neil on miljon kasutajat. Mis ei ole võib-olla nii, nii väga suur number, aga samas ningitsa niši jaoks on see täiesti muljetavaldav.

Maailmas on vist üldse kokku kas kolm või neli miljonit mehaanikainseneri või ülejäänud kaks, et miljon on päris korralik arv neist. Noh, GrabCAD-i puhul ma arvan, kõige tähtsam asi, mis neil oli, oli selle aasta uue toote turule toomine nüüd sügisel, noh, kevadel oli ta vist testimiseks ja sügisel siis lõplikult väljas, et ja ma arvan, noh, see firma on läbi käinud ju õige mitmest sellist kannapöördest, et alustas pigem community'na ja nüüd on jõudnud siis sellise kollaboratiivse või koostööplatvormini inseneridele, et kuidas see toode nüüd müüb, see ongi ka hästi suur võtmeküsimus, et eks me näeme jällegi järgmine aasta, kuidas neil läheb. Wits.me koha pealt kohe, Henrik Tartu on teil või?

Ma ei, ka ei oska siit väga kommenteerida, et Wits.me on küll väga vana ettevõte, aga raha hakkas nüüd teenima minu teada kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta alguses ja ma olen vähemalt, kui ma viimati nendega vestlesin, siis Aasta alguses, nüüd isegi see raha, mida nad teenisid, oligi täiesti mõistlik raha ja, ja eks nad ongi vaikselt ilmselt aasta jooksul nokitsenud ja püüdnud aina raha rohkem teenida, et ma loodan, et järgmine aasta kuuleb neist täpsemaid uudiseid, ma ei tahaks spekuleerida, et kas see, kas seda raha on piisavalt, et investoreid rõõmustada või seda raha ei ole piisavalt.

Kutsume need Restarti ja siis uurime lähemalt. Aga noh, see ongi meie suurepärane võimalus, et saame siis jälgida, kuidas läheb meie, meie siis vanade edetabelite tegijatel.

Huvitav on see, et me just selle saate jooksul, ma arvan, kuskil kümnelt korda juba kasutame sõna, et järgmine aasta siis näeme, et tundub, et väga huvitav aasta tuleb ees.

No tõepoolest, kui on

kuus uut tulijat, siis mis muutub üle? Pigem ka vana töö kohta, et.

Aga läheme siit nüüd taaspausile.

Tere

tagasi väikeselt pausilt taas kuulama IT-ärisaadet Restart, stuudios on Andrei Korobeinik, Henrik Aavik ja Allan Martinson, meie tänase saate teema on traditsiooniliselt aasta lõpus üle vaadata, milliseid start-upe tuleks järgmisel aastal jälgida oma saate esimeses plokis, me lühidalt rääkisime start-up maastiku olukorrast, teises plokis me rääkisime, mida Eesti arvajad on hinnanud edetabelisse start-upidest positsioonidele üksteist kuni neli ja nüüd lähme kolmanda positsiooni juurde ja meil on üle Skype'i lülitunud saatesse start-upi Weekton asutaja Jüri Kaljundi.

Ja tere, Jüri!

Tere päevast!

Et aasta pärast ma mäletan, logesin sinu blogist, et sinu eluunistus on Restarti top kümnesse sattuda ja see aasta oled lausa top kolmes ja aasta tagasi oli sinu start-up Big Dan väga noor, nüüd on see juba sisuliselt aasta vana, esiteks palju õnne! Ja teiseks, noh, ütleme nüüd, aasta kohta ma arvan, inimesed teavad, kuidas sul läinud on, oled karistardis käinud, räägi, mis peale slash'evõitu on plaanis järgmiseks aastaks.

Jah, et kui aasta kokku võtta, siis meie oleme tegelikult kõige rohkem rahul sellega, et heakskiite on tulnud klientide poolelt ja, ja seda näitavad siis ka meie väikselt kasvavad käibed ja, ja uute klientide tekkimine, et nagu start-upidel ikka, igasugused tunnustused ja auhindade võitmine on väga tore, aga lõpuks on ju tegelikult ikka klient see, kes su arved maksab. Ja sellega me tegelikult järgmine aasta plaanimegi tegeleda. Võib-olla me ei tahagi oma tootes selliseid väga suuri muudatusi teha. Üks asi on see, et kui me alustasime väga selliselt juhtidele suunatud tootelt, et juhid teaks, mida nende töötajad teevad. Siis järgmine aasta me kindlasti keskendume sellele, et töötajad ise enda jaoks seda väärtust rohkem tunneks ja kaastöötajatega suheldes seda asja kasutada saaks. Ja kui täna meie klientidest kaheksakümmend protsenti on USA-st, siis ma arvan, et me võtame suunaks ka selle, et rohkem teistkeelsete toodetega turule tulla, ehk siis. Olgu see siis saksa või prantsuse või, või minu pärast mõni ladina-ameerika keel. Ma arvan, et need ongi meie põhilised arengusuunad.

Jüri, ma olen sind tundnud väga-väga pikka aega ja ma arvan, sa oled Eesti start-upilisega grand old man, kuigi sa ei ole veel väga vana, sa oled hästi palju teinud firmasid, ma arvan, kõige rohkem, mida ma üldse tean, kas sinu jaoks on Weekden praegu kõige suurem asi ja tunned sa kõige rohkem tuult tiibades, võrreldes kõikide asjadega?

Ei, ma ei, võib-olla nii kindel selles tegelikult ei oleks, et, et kui vaadata nagu klientide arvu, siis CV Online'i klientide arv, kuigi see oli regionaalne toode, oli tunduvalt suurem. Samas Weektoniga me läheme ühe väga kitsa niši peale välja. Me näeme, et see on nagu toode, mida oleks kõigil maailma juhtidel ja. Ja tiimi inimestel vaja, et selles mõttes see potentsiaal on selle puhul kindlasti kõige suurem, samuti on see minu jaoks nagu tegelikult niisugune esimene tõsine äriteenus, mida ma teen rahvusvahelisele turule, ehk siis kogu maailma turule.

Üks Grantholkmann küsib teise käest, mis võib meeldivam olla, aga sulle, Jüri, ma soovitan siis järgmist restarti võita, mis siin ikka, aasta aega on sul veel ees.

Aitäh, paar kotta veel minna.

Just, aitäh sulle.

Ja järgmisel kohal meie edetabelis, ehk siis teisel kohal, on selline start-up, kes hiljuti ka Restart saates käis ennast tutvustamas ja oma ärist rääkimas, on Plumber, mis on omal ajal veebmeediast välja kasvanud Java programmeerimist tehnoloogiline ettevõte, kes leiab arvutite seest mälulekkeid. Ja meil on Skype'i otsas Priit Potter, selle firma üks asutajatest.

Jaa, tere Priit, oled juba umbes paar aastat vana ettevõte, aga see aasta oled suutnud tõsta raha ja ilmselt järgmisel aastal tuleb teil hästi korralik kasv, noh, mis tähendab siis seda, et see teine koht... Meie edetabelis ongi ilmselt selline väike avanss, et kas järgmisel aastal plaanite tegeleda selle praeguse lahendusega või teil on mõtted, et või teil on mõttes ka midagi muud sel, sellele kõrvale pakkuda oma kliendile?

Tere päevast, jah, kui Henrik alguses sissejuhatuses ütles, et me leiame mälulekid, siis See mälu rääkib, meie jaoks on esimene valdkond, esimene valdkond vigu, mida meie tarkvara infosüsteemist leiab ja ja tõesti, üks eesmärke selle raha tõstmisel on tehnilist meeskonda suurendada selleks, et me laieneksime kiiremini teist tüüpi vigade leidmisele ja Ja loodetavasti järgmisel aastal on selles valdkonnas uudiseid tulemas tõesti.

Aga noh, te olete tõstnud umbes miljoni, et miljon kõlab küll uhkelt, aga see ülemäära palju raha ei ole, et kas, kas teil on plaanis ka rohkem raha tõsta järgmisel aastal näiteks?

No raha tõstmine iseenesest meil ettevõtte loomise eesmärk ei, ei ole või me ei tee ettevõtet selleks, et, et raha tõsta, aga Aga kui meil läheb kõik hästi, siis meil on eeldused, on olemas küll, me praegu tõstsime raha nii palju, et, et liikuda järgmine samm. Teha meeskond paar korda suuremaks, just nihutada seda toote tehnilist võimekust edasi ja teiselt poolt käivitada müük ja kui meil need sammud on tehtud, siis vaatame edasi. Ei, ei taha üldse välistada, et, et võib-olla tõesti on mõistlik veel kord raha tõsta.

Kas te olete Eestis või juba kuhugi ära kolinud?

Ei, me täna oleme registreeritud ja, ja toimetame ka peamiselt Eestist.

Ja järgmisel aastal on plaanis siia ka jääda?

Vähemalt inimeste mõttes kindlasti, et me, me töötame praegu mõne esimese sellise nõuandjaga välismaalt ja võib-olla kui värbame, siis, siis võib-olla üks, kaks inimest järgmisel aastal. Et selles, selles, selles osas küll põhiraskus jääb veel järgmisel aastal Eestisse.

Et Priit Allan, siin palun, küsiks su käest sellise võtmeküsimuse, et mis on su käive järgmise aasta lõpuks, järgmise aasta detsembrikuu?

Ma ei oskagi nii väga öelda, sest me täna peamiselt fokusseerime sellele, et me suudaks ennustatava masinavärgi tööle panna, meil seni ei ole ühtegi müügimehest tööl olnud ja senine müük on, on üsna juhuslik olnud. Et meil, meil täna pigem on fookuses see, et me suudaks oma müügipipiplaani läbipaistvuseks teha, et me suudaks oma inimeste käitumise toote kasutamisel läbipaistvuseks teha, et me, et me saaks aru, mitu päeva läheb inimestel ühest kasutusetapist järgmisesse jõudmise ja nii edasi, et, et see käibenumber kui selline ei olegi isegi esmane eesmärk, vaid esmane on pigem see, et, et me suudaks aru saada, mis me peame tegema selleks, et käibet saada.

Ma ei hakka küsima, mis on sinu restarti edetabeli koht järgmisel aastal, aga selle aasta teise koha puhul palju õnne ja loodavasti siis kuulamiseni aasta pärast.

Aitäh, eks ma siis pean nüüd edasi kuulama, et kes esikoha saab, kellest järgmine aasta mööda kihutada? Aitäh sulle.

Ja nüüd oleme Skype'i otsa võtnud meie edetabeli võitnud start-upi Transferwise ühe asutaja, Taavet Hinrikuse.

Ja tervist ja aasta tagasi oli meil võitja täpselt sama, see aasta olete võitnud ka Äripäeva aasta ärimehe tiitli küll kahe peale, nagu ma mäletan, ja palju õnne siis.

Suur aitäh, väga rõõm kuulda.

Ja ma saan aru, et aasta kaks tuhat kolmteist oli siis hästi kiire. Ja oled hästi korralikult kasvanud, mis on järgmiste aastate plaanis, et kas uued tehnoloogiad, tuleb teist, PayPali konkurent, hakata tegutsema Bitcoinide maailmas, mis on, mis on plaanis?

Väga suures pildis me, me jätkuvalt alles alustame, et kui mõelda selle peale, kui palju maailmas inimesed liigutavad raha rahvusvaheliselt, siis selles pildis on meil. Tibe, väga väikene killukene enda käest praegu, ehk et jätkame samas suunas. Jätkame oma äri kasvatamist, rohkem kasutajaid, rohkem valuutasid. Kindlasti on vaja mõelda rohkem, kuidas olla, teha paremaid teenuseid mobiilidele. Ja, ja jätkame ka geograafilist laienemist, et siin on palju erinevad mõtted, et mis võiks olla järgmised turud, kus me hakkame rohkem, rohkem fokusseerima.

Aga kas siis võib-olla lugeda, et oma nii-öelda ärimudeli olete te tänaseks ära tõestanud ja nüüd on ainult laienemine, laienemine, laienemine? Ma

arvan, see on kahe otsaga küsimus, ma arvan, et kõik ärimudelid muutuvad. Et meie, meie peamine ärimudel on olnud sama alguses saati, eks, aga samas kindlasti on seda vaja jätkuvalt tweet'ida ja kogu aeg on mõelda, et mis on see, mis on täna meie kasuta, kasutajatele oluline ja mis see tähendab meie ärile. Et ma ei, ma ei usu, et miski on siin maailmas lõplik, samuti meie ärimudel, et see on praegu töötab väga hästi ja, ja kindlasti me jätkame samas suunas, aga, aga on palju uusi asju, mille peale tuleb mõelda kogu aeg.

Taavet, oskad sa öelda, mis sinu arvates on kõige suurem oht sinu ärimudelile, et noh, põhimõtteliselt keegi ei keela ju tulla samasuguse mudeliga turule, see leedukate Transfer Go näiteks on olemas ja palju igalt poolt mujalt maailmast, kas see oht on sellised teised firmad, kes teevad veel odavamalt seda teenust, mida te teete, või siis on seal regulatiivne oht või rahapesu oht või või tehnoloogiline oht, oht, et keegi hakkab mõttejõul raha üle kandma näiteks, et kus sa näed seda kõige suuremat probleemi?

Mõttejõul, Bitcoini ülekandmine.

Jah, täpselt.

Jah, on see oht. Ma arvan, et kõige suurem oht on võib-olla, meie kõige suurem oht ja meie kõige, kõige ka suurem barjäär on usaldus. Et kuna me tegeleme inimeste rahaga, siis usaldus on kohutavalt oluline. Ja me oleme nüüd siin juba kolm aastat oma äri teinud ja seda usaldust kasvatanud ja see on see, mis on, ma arvan, kõige raskem teistel järgi teha. Ja, ja see on, ma arvan ka asi, mis on võib-olla kõige lihtsam kaotada, et kui me midagi, kui me kuskil vanaema raha ära kaotame, siis on sellest kohe suur jama. Aga noh, sellega seonduvad kindlasti ka regulatoorsed küsimused ja muud, aga ma arvan, et neid kõiki on võimalik, võimalik lahendada.

Ja kindlasti see järgmine aasta lähebki selle peale ja see oli siis meie täane restart. Aasta pärast jällegi vaatame, kas ühel firmal õnnestub kolm korda järjest võita, aga kuulage meid jälle uuel aastal, ilusat vana aasta päevadega, nägemist!