AI_pealkiri: Rain Laane Microsoftist: seadmed, teenused ja Eesti koolide tarkvaralitsentsid

Aitäh selle teema eest, sest kui sa enne küsisid, et kuidas meil läheb, siis see on üks valusaid teemasid meile. Ehk siis aastaid, ma arvan, et viimased kümme aastat kindlasti, Eestis meil on olnud väga hea koostöö Eesti Haridusministeeriumiga, me oleme sõlminud kaks korda sellise vastastikuse arusaamise protokolli, mille alusel Microsoft lubas kõigi Eesti koolidel teha tasuta Windowsi upgrade-i, Ehk siis, kes soetas XP-ga arvuti, nemad võivad kasutada seal kõige moodsamat versiooni seitse, kui seal kaheksa jookseb, siis seda. Ja, ja nad said kasutada või siiamaani kasutavad valdavas enamuses sümboolse hinnaga Microsoft Office-it, et siis õppida, kuidas kontoritarkvarat kasutada.

Okei, võtame nüüd, lahkame nüüd selle suurema probleemi väiksemaks jupiks, et esimene asi on, mis on positiivne liikumine, on see, et et Haridusministeerium on aru saanud ja väga tugevalt käsile võtnud digitaalse õpivara tootmise, eestikeelse, ehk siis nad tegelevad sellega, et lähiaastatel tekiksid Metoodikat, kus tehnoloogia abil on interaktiivsem õpetada ja lastel on põnevam, mõnusam. Järgmine osa on see, et kuidas õpetajad saaksid endale töövahendi. On see siis lauaarvuti, on see sülearvuti või on see mõni muu seade. Ja täna on, osades koolides on, see osades koolides on täiesti tavaline, et õpetajal on arvuti, täidab tunni ajal e-kooli ära, kasutab õpivara, mis on, osa on Hitsa ja Tiigriõppe on midagi teinud, osa on nad ise teinud, ja, ja ma usun, et see probleem on veidi kiiremini lahendatav. Siin viis aastat tagasi, kui oli Eestis koolides üks suur sülearvutite projekt, Siis valdav enamus suhtus sellesse väga hästi ja nad kasutavad seda siiamaani, kindlasti oli ka hästi kogenud ja staažikaid pedagoogi, kes ütlesid, et ma lähen kahe aasta pärast pensionile, et kahe aasta pärast tuleb uus inimene, teeb selle arvuti lahti, ka niisuguseid juhtumeid oli. Aga seal tõenäoliselt ongi lahendus jäätkata siis üle arvutitega, sest õpetaja ikkagi lisab sinna materjali, mitte ainult ei tarbi. Ta, ta ka valdavas enamuses ikkagi kasutab näitlikke asju. Ja nüüd kolmas osa on see, kuhu poole liikuda, mille saab ka kaheks jagada, on ühelt poolt arvutiõpe, mille kohta on öeldud, et lapsed võivad arvutit õppida ka kodus, tuul, tulla oma seadmetega ja siis kooli ülesanne on vaadata, et kõik need seadmed tööle hakkaksid omavahel ja need, kellel ei ole seadmeid, siis neile võib nad rentida ja alternatiivne näide toodi suuskadega ka, et, et kui on talvel suusatund, Siis ega koolil ei ole kõikidele suuski anda, küll aga on tal umbes kümme või viisteist paari, siis nendel lastel, kellel tõepoolest suuski ei ole, et nad saavad. Niisugune kontseptsioon, bring around device. Kuni sinnamaani, et on siis olemas minu soovituse järgi puutetundlikud tahvelarvutid, mille peal saab tundi läbi viia. Ja ideaalne võiks olla näiteks, no oleme nüüd realistid, et kindlasti on hästi tore, kui on igal õpilasel oma seade, aga Eesti riik kahjuks ei ole veel nii rikas või Eesti omavalitsused, olles täpsemad, ei, ei suuda seda tagada, välja arvatud üksikud vallad ja linnad, et kui näiteks gümnaasiumi osas on kaks arvutiklassi, kus... Valdavat osa tunde saab läbi viia ja, ja põhikoolis üks, siis see võiks olla nagu esimene eesmärk, mis ma usun, on lähiaastatel täiesti teostatav.

Kas Microsoftil on ka mingeid erilisi koolilahendusi, mis on veidi kaasaegsemad kui lihtsalt arvutid, et... Ameerikas on just toimumas tohutud haridusalased riigihanked iPad-ide peale, et kas ma ei ole kuulnud, et Eestis, no Eestis ka koolides on juba, iPad-iga koole on päris mitmeid, aga kas ka oma tooteid?