AI_pealkiri: Rain Laane Microsoftist: seadmed, teenused ja Eesti koolide tarkvaralitsentsid

Kuku raadio kuulaja, on laupäev ja taas on eetris IT-ärisaade Restart. Meie saadet toetab ITL ja saadet juhivad Henrik Aavik ning Taavi Kotka, Majandusministeeriumist. Meie tänane saade räägib ühest suhteliselt suurest IT-firmast, meie nimi on Microsoft ja meil on külas täna Rain Laane Microsoftist, kuidas on sinu täpne töö nimetus?

Tervist, ma arvan, et Microsofti Balti regiooni juht on väga hea.

Väga hea, tere ka minu poolt, võtaks kohe sellise lihtsa küsimuse alguses, et kuidas läheb, kuidas Microsofti Baltikumis läheb?

Tänan küsimust, Taavi, Ma olen ära õppinud, et tuleb öelda, et kõik kadestavad. Tegelikult on asju, mis lähevad mõnusalt, mis lähevad hästi, on asju, mis ajavad natuke järgeaitamist ja on teemasid, mis panevad südame valutama, et ma usun, me jõuame kõike neid lahatadena.

Aga tavakuulaja võib-olla ei teagi, et noh, Microsoft on alati olnud tuntud nii-öelda Windowsi ja Office tarkvara tootja ja müüjana, et, et mis täna üldse müüb Microsofti puhul peamiselt?

Microsoft Ameerika börsiettevõtjana on sellistes hästi suurte muutuste keskel ja kui meid on siiamaani teatud kui tarkvaraettevõtted, nimetasid õigeid tooteid Windows, Office, serveri toot ka ja natuke äritarkvara, siis maailm muutub ja, ja muutub ka ärimudel. Ja täna ma ütlen, et Microsoft on seadmete ja teenuste ettevõte, ehk siis inglise keeles devices and services. Ja täna käib konkurents seadmete turul, ma räägin põhiliselt puutetundlikest seadmetest, kolme suure operatsioonisüsteemi vahel ja, ja teenuste osas siis on valdavaks üleminekumudeliks, on pilvega seotud mudelid, ehk siis inimesed ja ettevõtted ostavad ja tarbivad nii palju, kui nad seda teevad ja maksavad selle eest vastavalt. Ehk kokkuvõttes selline säästemudel on võidukäigul.

Ja tunne, et te olete nagu on the edge, täiesti ääre peal sellega, et kuigi Google alustas tükk aega varem, Google Docs'ide ja, ja niisuguse pilvega, siis täna on Microsoft järgi võtmas.

No ma usun, et Office 365 on, seda on ka Eesti ja Läti ja Leedu turul näha, et ta on väga sooja vastuõhtu saanud ja hästi pragmaatilistel kaalutustel, sellepärast et võta väike ettevõte, ta ei pea ise pidama enda arvutiparki, tal ei ole vaja pidada IT-meest, ta saab ise osta seda veebist, need, kes tahavad, saavad kasutada kohalikke partnereid, ta saab lihtsalt oma asjad ära teha.

Aga kuidas sellega on, et viimased viisteist aastat kogu aeg räägitakse sellest, et, et, et ei, et Microsoft ei saa ja ei ole võimalik, et ta peaks üldse sellisele uue tehnoloogia tulvale vastu pidada, samas vaatad tema aktsia hinda, mis on noh, väga, noh ta on üks stabiilsemaid aktsiaid üldse nagu, nagu, nagu börsile, eks, et. Et kas see koormustide ära ei hakka juba kurnemas või need jutud, et, et te kohe, kohe surete, aga samas ikka nagu elate, et räägitakse, et ei suuda millegi uue, uuega noh, lagedale tulla, et, et pigem ongi see, et kopeerite kõiki teisi, mis nagu teised ees teevad, on ju, a la Pilv ja, ja, ja, ja, ja, ja Google Docs ja nii edasi, et, et et kas see räsitama ei hakka?

No ma arvan, see on pigem selline suure firma, suure firmaga kaasas käiv asi, et kui sa oled väike, hästi paindlik, siis ja reeglina start-upid ja alati annavad teatud asju tasuta, siis kõik armastavad ja armastavad sind sinnamaani, kuni ühel hetkel sa kasvad nii suureks, et see paindlikkus muutub järjest väiksemaks. No samas, stabiilsus kasvab. Ja noh, see käib ikka selle asja juurde, nüüd mis, mis puudutab mõningat, et see lausetus, mis enne ütlesid, siis ma arvan, et innovatsioon on alati Microsoftiga kaasas käinud, kui vaadata, kui palju ettevõte investeerib arendus- ja uurimistöösse, ehk siis RD-sse inglise keeles, see on üheksa ja pool miljonit dollarit, siis ta on maailmas kõige enam sinna investeeriv ettevõte. Et meid on aktsionärid, ehk siis, kes Microsofti aktsiaid omavad ja siis vaatavad börsil meie hinda, need on kritiseerinud meid, et miks me sinna nii palju paneme. Samas tehnoloogia on, on see valdkond, kus sinna ilma innovatsioonita sa suhteliselt kiiresti ei mandud ära.

Aga ma mõtlen, et ma praegu mõtlen selliste radikaalsete muutuste peale, siis kindlasti Ginect oli üks, mis oli nii-öelda, tuli teie juurest ja, ja, ja, ja muutis, muutis selgelt kas või meie vaatame. Noh, meie tele, televiisorite maailma, eks, et kas sul praegu on Microsofti veel midagi sellist just, just tulnud või, või kohe-kohe tulemas, millest sa üldse rääkida saaksid, mis, mis samamoodi, mis sa näed, et, et mis, mis teeb täiesti nii-öelda noh, pööra peale maailma?

No ma arvan, et millest ma rääkida saan, on see paradigma muutus ja teatavasti, kui toimub mingi muutus, siis inimesed jaguvad kolmeks, ühed on need, kes ütlevad hurraa, lähevad kaasa, proovivad, ühed on need, kes on konservatiivsed, et oi, jälle ma sain just eelmise programmi või mingi meetodi sain selgeks, ja ülejäänud kuuskümmend protsenti seal vahepeal lihtsalt liiguvad selle vooluga kaasa. Ja kõige suurem paradigma muutus täna on, on see viis, kuidas inimesed tehnoloogiaga suhtlevad. Et me oleme harjunud klaviatuuri ja hiirega, et ma, Henrik, vaatan, et sul on ka klaviatuur ja hiir siin laua peal. Ja, ja tegelikult täna inimesed ei kujuta ette mingit muud produktiivsemat vahendit, et kui sul on vaja ikkagi kirja kirjutada, siis on klaviatuur ja hiirega kõik harjunud. Ja kui, kui ma ikka konverentsil räägin, et tulevikus teil ei ole hiirt ja klaviatuuri, siis vaadatakse mind kohkunud silmadega. Et aga kuidas siis saab? Noh, saab häälkäsklustega, saab käeviidetega sellise Kinecti tehnoloogia, siis ma olen isiklikult näinud programmi, kus põhimõtteliselt, kui sa oled paralüseeritud, sul käsi ei liigu, sa ei saa ei, ei tippida klaviatuuri peal ega ka, ka käsi viibutada, sa saad tegelikult kirja kirjutada ka ainult silmade abil. Et silmapilgutus on nagu topeltklikk Ja, ja sa vaadad klaviatuuril tähe peale ja pilgutad ühe korra ja saad trükkida ja saad asjad ära tehtud. Ehk see paradigma muutus on, rääkimata kõikidest puutetundlikest asjadest, et kõige lihtsam näide, et kui teil on klaviatuuriga arvuti, näiteks sülearvuti, on väiksed lapsed kodus. Noh, ütleme niimoodi, et kahe ja kolme ja nelja aastane laps ei oska sellega, klaviatuuriga midagi teha, kui teil on tahvelarvuti, ükskõik puutetundlik asi, siis noh, Taavi, ise sa tead, sul on väiksed lapsed, ühe-kahe aastased panevad nii, mis mühiseb. Ja see muutus tulebki ja see on, on see, mille nimel meie nii-öelda arenduskeskustes vaeva nähakse.

Klaviatuuri ju tegelikult teksti sisestamiseks ei ole miski asi nii väga asendamas, et kõik niisugused tehnoloogiad nendel on, selleks, et ta tuleks nagu rahva sekka, selleks on ta tavaliselt, on teda näha juba mõned aastad varem, kui ta nagu see paradigma tegelikult muutuse teeb, et kas teil laborites on midagi, mis asendab juba klaviatuuri?

No ma arvan, et häälkäskluste või häälega asjade juhtimine inglise keeles on tegelikult väga kaugele arenenud. Et minu viimase aja niisugune ahhaa-efekt on, et ma nii-öelda oma autoga suhtlen häälkäsklustega. Kui ma tahan Taavile helistada, siis ma ütlen, et helista Taavi Kotkale. Küll ma pean natuke inglise aktsendiga seda ütlema, aga ta suurepäraselt saab minust aru, et see on üks näide ja samamoodi saab ka raamatut kirjutada, et kui muidu tehakse intervjuusid suurmeestega niimoodi, et kus on suurmehe raamat peal. Raamatus on tema nimi peal, et keegi lindistab ja siis keegi trükib ja keegi korrigeerib, siis tegelikult saab seda teha nii, et ta lihtsalt räägib ja arvuti kirjutab ülesse ja, ja ongi valmis.

Lindistamise juurde läksime siis täitsa väike kõrvalepõige, et kas see nii-öelda Snowdeni poolt algatatud usaldamatuse skandaal, mis, mis nüüd nii-öelda sellest suvest saadik on, on maailmas nii-öelda välja rullunud, et see, see skandaal on kuidagi väga radikaalselt või väga valuliselt vastu võetud Lääne-Euroopas, Samas, kui vaatada jällegi nende samade Ameerika suurkorporatsioonide aktsiahindu, mis peaksid olema nagu NSA kontrolli all kõik, eks väidetavalt, et nende ainult nagu jooksevad ülesmäge, et, et kas, kas see seesama usaldamatuse puhang, mis nüüd suvel siin Euroopas oli, et kas see kuidagi on ka microsüsteemi nagu mõjutanud, kas te üldse räägite sellest oma ettevõtte sees või see on pigem selline nii-öelda, et noh, nagu eestlane sellesse suhtub, et noh, korra virvendas, aga läks üle?

No alustuseks ütlen, et ega siis maailm väga palju uut ei kuulnud sealt, et seda, et on olemas luuriorganisatsioonid ja see on olemas igal riigil, seda enamus inimesi teadis enne, kes ei teadnud, siis nüüd sai teada. Siis kogu selle skandaali väitel minu arvates on hästi palju võimendatud informatsiooni üle. Ja, ja need suured Ameerika kontsernid, kes siis löögi alla sattusid, tegelikult nad kirjeldasid väga täpselt, nad on andnud isegi andmete arvu, kui palju päringuid on tehtud, et seal ei ole selliseid otsekanaleid, et tegelikult ikkagi vastavalt seadusele, kui seaduses on ette nähtud jälitustoiming või mingi muu asi, mis on viseeritud vastava riigi siis prokuröri või, või kohtuniku poolt, siis loomulikult need andmed antakse. Aga see ei ole mingisugune massiline andmete edastamine. Et pilvetehnoloogia usaldusväärsust on ta kindlasti kõigutanud. Ja, ja ma arvan, et, et see on natukene nagu liiast. Küll aga teistpidi see teema, et turvalisus on oluline ja privaatsus on oluline, see on positiivne, et täna oskavad inimesed sellele tähelepanu pöörata. Ja kindlasti ma usun, et kui inimesed panevad oma asju pilve või ostavad mingit pilveteenust, siis nii mõnigi võtab ja loeb need tingimused läbi, mis varem lihtsalt tehti, klik, klik, klik, niks, niks, niks, niks, siis täna üsna mitmed inimesed loevad läbi, et nad vähemalt teavad, millised on need tingimused.

Aga see, kui sa ütled, et ta on pilveteenuse müüki mõjutanud, et kas ta pigem on siis nii-öelda uut müüki mõjutanud või seda, et ikkagi lausa suured korporatsioonid näiteks selles hirmus, et ma ei tea, Airbus kardab, et, et äkki nagu, kui nad hoiab Google'i või Microsofti pilves oma, oma, oma, oma töötulemusi, et, et siis äkki nagu läbi NSA Boeing saab kätte, on ju, et et kas ta, kas ka need suured, suured korporatsioonid on hakanud ära kolima või, või see pigem on lihtsalt nagu nii-öelda muidu kasvanud müüki natuke pidurdanud?

Ma usun, et kuna pilvetehnoloogias on sisuliselt mitu varianti, üks on selline avalik pilv, kus sa, kus sa, mis on kõige odavam, laed andmed üles, teine on privaatpilv, kus kasutatakse sedasama pilvetehnoloogiat, aga siis ostetakse kas ühe kindla partneri käest või on see oma ettevõttes tegelikult need serverid siiski olemas. Et sõltuvalt selle andmete kriitilisest. Vastavalt sellele on ka valitud see keskkond. Nii et kokkuvõttes ma arvan, et kõige suurem nii-öelda väljakutse täna on kuidas saata riigid pilve. Ja, ja seal on üheks teemaks a la selline virtuaalsete saatkondade teema, et, et kui Viini konversioon räägib sellest, et saadik ja tema auto ja, ja suursaatkond teise riigi territooriumil on puutumatu, Siis aeg on edasi läinud, et täna ilmselt peaks mõtlema selle peale, et kuidas sedasama asja elektrooniliselt teha. Et serveriruumis võiks olla üks rack nii-öelda Eesti vabariigi oma, ehkki see on kuskil teises riigis või vastupidi.

See kontseptsioon küll tuleb kahjuks eestlaste käest, et seda veel nagu maailmas müüdud ei ole ja ostetud ei ole, et aga aga jah, loodame, et meil õnnestub see idee nagu maailmale maha müüa, vähemalt niimoodi me praegu oleme seda Euroopas tutvustanud, eks, et aga Microsoftist veel, et kui me tuleme Baltikumi tasandile, et Microsoft on alati olnud, ütleme siis... Ma ütleks, et kõige tugevam selline ka kohalikel väiketurgudel tugev hakkkuv suurorganisatsioon, et me ütleme vähemasti oma partnerite kaudu, eks, et et kuidas praegu üldse on selline, noh, Google ei ole siin piirkonnas nagu oma selliseid tugikeskuseid, eks, et kas see mudel hakkab ka nagu muutuma, et kas, kas ka, kas Microsoft nii-öelda partnerite korraldajana muutub üha globaalsemaks ja, ja hakkab siin väikestest piirkonnast ära kolima või, või ikkagi see mudel jääb samaks, mis ta praegu on olnud?

Kindlasti me vaatame aeg-ajalt neid mudeleid üle ja, ja otsime seda optimaalset mudelit, aga ilmselge on see, et kui pakkuda kas kommertstarkvara või kommertsteenust, siis seal peab olema tugi ja see tugi peab olema regiooni põhine, ehk siis samas keeles, kus inimesed seal elavad, on see siis Eestis, Lätis või Leedus või Valgevenes, Ukrainas, kus iganes. Ja, ja see eristab Microsofti nagu väga palju teistest pakkujatest, et nagu ikka, mõned asjad on tasuta ja, ja tasuta asi on ka, et kui see maha kukub, siis sul ei ole võimalik kedagi süüdistada. Eriti siis, kui sa ei ole tingimusi läbi lugenud, kui, kui sul on ikkagi abi vaja, siis on hästi hea, kui sul on olemas koht, kus, kus seda küsida. Ja, ja kui räägitakse ka näiteks vabavarast, siis ega, ega Linuxi nii-öelda teenused on ju kõik tasulised, ega seal see vabavara kommuun, kes sind aitab, siis kui ta saab, võib ka kindlasti eksisteerida, aga suurt äri sellel nagu rajada ja mina ei julgeks.

Aga lähme siit väiksele pausile ja pärast pausi räägime edasi, kuidas Microsoft saaks aidata Eesti koole. Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart. Mina olen Henrik Aavik ning saadet aitab juhtida Taavi Kotka, kes on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT asekantsler, meie saates on täna külas suure tarkvara ja nüüd juba ka seadmete firma Microsoft, Baltikumi regiooni juht Rain Laane.

Eelmises plokis jõudsime lõpuks sinna veel, et ka Linuxi teenused ei ole tasuta ja, ja see viib kohe sellele mõttele või sellele nii-öelda väiksele skandaalile, mis siin puhuti viimastel nädalatel Eesti aegirjandusülesse seoses koolide litsenseerimisega või tarkvara litsenseerimisega ja just sellega, et, et Microsoft tõstab rämedalt koolide eest küsitava litsentsihinda. Et enne kui me emotsionaalseks lähme, et äkki sa, Rain, räägid ära, et, et milles siis täpselt case on?

Aitäh selle teema eest, sest kui sa enne küsisid, et kuidas meil läheb, siis see on üks valusaid teemasid meile. Ehk siis aastaid, ma arvan, et viimased kümme aastat kindlasti, Eestis meil on olnud väga hea koostöö Eesti Haridusministeeriumiga, me oleme sõlminud kaks korda sellise vastastikuse arusaamise protokolli, mille alusel Microsoft lubas kõigi Eesti koolidel teha tasuta Windowsi upgrade-i, Ehk siis, kes soetas XP-ga arvuti, nemad võivad kasutada seal kõige moodsamat versiooni seitse, kui seal kaheksa jookseb, siis seda. Ja, ja nad said kasutada või siiamaani kasutavad valdavas enamuses sümboolse hinnaga Microsoft Office-it, et siis õppida, kuidas kontoritarkvarat kasutada.

Mis see sümboolne hind on?

No see sümboolne end on ühekohaline number eurodes ja dollarites ja sinna alumise otsapoole, sest et kuna ostetakse partnerite käest, siis ma nagu täpset numbrit ei saa öelda, aga ta on sinna... Kolm eurot. No sa ei eksi jah,

eriti, et... Ma,

ma ütlen, et see on, kuidas keegi partnerite käest on seda ostnud. Ja, ja...

Office muidu maksab ju... Kolmsada. Kolmsada, jah.

Ja, ja see on hästi lihtne arvutus, et tegelikult Microsofti vaatest on siis niimoodi, et me andsime üheksakümmend üheksa protsenti hinnaalandust. Ja me saime seda teha tänu sellele, et, et suurfirmana on väga täpselt paigas alla and, allahindluse andmise reeglid. Ja see on seotud siis Maailmapanga nimekirjaga, kes on arenenud riigid ja kes on arenevad riigid. Ja Eesti ja Läti ja Leedu olid pikalt seal arenevate riikide nimekirjas, tänu sellele oli allahindlusprotsent üheksakümmend üheksa. Nüüd neli aastat tagasi me nägime esimest korda, et millegipärast Eesti ja Läti on Maailmapanga nimekirja järgi arenenud riikide nimekirja pandud, Leedu ei olnud veel. See tundus hästi naljakas, eriti arvestades, et sel ajal oli, kaks tuhat üheksa oli siis päris suur majanduskriis ja Läti käis eriti põhjas ära. Aga noh, Maailmapanga vastu ei saa. Ja, ja siis me andsime ka koolidele teada, et et see allahindusprotsent, mis me pakkuda saame, on üheksakümmend ja kahjuks mitte enam, et, et arutasime erinevaid võimalusi, kas osta välja või pikendada või kuidas seda asja lahendada.

Ma tean, neli aastat tagasi ütlesite koolidele... Et

selline asi tuleb?

Et üheksakümne üheksa protsendi asemel hakkab nüüd olema allahindus üheksakümmend

protsenti. Jaa, ja, ja siis neli aastat tagasi tehti viimased kolmeaastased lepingud. Ja need kolme, noh, järjest tehti neid ja nüüd need lepingud lõpevad sellel kevadel ja suvel ära. Ehk siis tegelikult on väga õige aeg täna sellel teemal rääkida, sest et ühte koma teist jõuab veel ette võtta.

Ühesõnaga, kui muidu maksis kolm eurot, siis nüüd hakkaks maksma kolmkümmend eurot.

No suurusjärgud on, on sellised,

jah. Aga poest ostes maksab kolmsada?

Jah. Okei. Ja, ja siis kogu see teema tegelikult on see jäämäe tipp ja, ja mul on hea meel, et me sellest tipust alustame ja selle selgeks räägime, et tegelik Eesti koolide mure on natukene suurem või mitte öelda natuke, vaid palju suurem ja palju sügavam. Ehk siis see tehnika, mis koolides on, need arvutiklassid, need arvutid, mis õpetajatel on, on vanuses viis kuni seitse aastat, Ja, ja nad on sellise viimase piiri peal ning kui, kui mõelda selle peale, kuidas tehnika areneb, kuidas, mida lapsed täna siis kodus õpivad, tahvelarvutite ja, ja muu tehnoloogia peal, siis noh, kohati on hästi piinlik, rääkimata sellest, et mida Eesti konkurentsivõime selle peale teeb.

Nad tõenäoliselt ei oska isegi klaviatuuri ja hiirt kasutada, nagu päris klaviatuuri.

No ma usun, et selle nad õpivad selgeks, aga, aga tegelikult ikkagi kui mõelda selle peale, et, et kas me tahame õppida kolmkümmend või nelikümmend aastat vanadest õpikutest, sest et arvutustehnoloogias seitse aastat on ikka väga üüratu aeg, sest me ei taha. Ja, ja, ja mul on nagu eelmisel nädalal sain ise ühe kogemuse osaliseks, et käisin Tallinnas Lasnamäel Kuristiku koolis külas ja tervitused nende kooli direktorile, et Raina Librik tegi mulle ekskursiooni koolis, et kusjuures hästi edumine kool on. Et hästi korras, ilus värviline maja ja nad on hästi palju panustanud tehnoloogiasse, ehk siis uhkusega näitas direktor, et nendel on ikkagi peaaegu igas klassis arvuti, peaaegu igas klassis projektor, mis tähendab seda, et õpetaja saab anda tundi niimoodi, et ta näitab kas Powerpointist või YouTube'ist või näitab arvutist asja, loomulikult on olemas kas paber tahvel või see tavaline kriidiga kirjutatav tahvel või siis valge kuidas on, whiteboard, kuhu saab siis vildikaga kirjutada, et need on olemas ja see on tegelikult Eesti kooli mõistes juba väga kõva sõna. Nendel on üks arvutiklass, mis on circa kuus aastat vana, tavaliselt lauaarvutid, viieteist tollised LCD monitorid ja seal nad põhiliselt õpivad, kuidas arvutit kasutada. Siis ma ei tea, kas ma sellest tohin rääkida, aga neil on üks sülearvutite klass ka, millel nad said abikorrast Soomest ja millega nad õpetavad siis kümnendale, üheteistkümnendale klassile matemaatikat. Hästi entusiastlik matemaatikaõpetaja ja lapsed on suures vaimustuses matemaatikatunnist, et me kogu aeg räägime sellest, et matemaatika eksam on kohustuslik, inimesed ei oska, ei lähe tehnika arv, erialasid õppima. Et see on üks võimalus ja see on näide koolist, kus põhimõtteliselt eelarvet ei ole ja nad mõtlevad igasuguseid vahendeid välja või meetodeid välja, et, et kuidas tehnoloogiat käigus hoida ja kuidas lastele ikkagi tundi atraktiivsemaks teha. Ja meie tegelik probleem on seal, mitte selles, et mis tarkvaraga lapsed see, neid asju õpivad.

No selles mõttes niisugune kolme jalaga probleem, et ühelt poolt öeldakse, et noh, peaks ostma uusi arvutit, peaks olema tabletit ja nii edasi, on ju, samas kui sa ostad kõigile, iga lapsele, selle tableti, siis tekib küsimus, et aga oota, oota, meil pole eestikeelset tarkvara sinna sisse, on ju, pole neid samu õppevahendeid ja nii edasi, on ju, okei, teeme selle ära, siis meil on vaja, siis pole meil jälle õpetajaid, kes oskaksid nagu õpetada kõiki seda vahendeid, ehk siis, ja see on selline nagu, nagu kuna on kolm probleemi vaja korraga ära lahendada, Siis tundubki, ongi nagu võimatu probleem, aga, aga sinu silmis ma saan aru, et, et tegelikult kuskilt peaks nagu pihta hakkama, et ikkagi nagu seesama ütleme noh, kas seesama võrkude riistvara, ka selle nii-öelda mingile äärilisele tasemele viimine, et see ikkagi peaks olema esimene samm, mida arvastada?

Okei, võtame nüüd, lahkame nüüd selle suurema probleemi väiksemaks jupiks, et esimene asi on, mis on positiivne liikumine, on see, et et Haridusministeerium on aru saanud ja väga tugevalt käsile võtnud digitaalse õpivara tootmise, eestikeelse, ehk siis nad tegelevad sellega, et lähiaastatel tekiksid Metoodikat, kus tehnoloogia abil on interaktiivsem õpetada ja lastel on põnevam, mõnusam. Järgmine osa on see, et kuidas õpetajad saaksid endale töövahendi. On see siis lauaarvuti, on see sülearvuti või on see mõni muu seade. Ja täna on, osades koolides on, see osades koolides on täiesti tavaline, et õpetajal on arvuti, täidab tunni ajal e-kooli ära, kasutab õpivara, mis on, osa on Hitsa ja Tiigriõppe on midagi teinud, osa on nad ise teinud, ja, ja ma usun, et see probleem on veidi kiiremini lahendatav. Siin viis aastat tagasi, kui oli Eestis koolides üks suur sülearvutite projekt, Siis valdav enamus suhtus sellesse väga hästi ja nad kasutavad seda siiamaani, kindlasti oli ka hästi kogenud ja staažikaid pedagoogi, kes ütlesid, et ma lähen kahe aasta pärast pensionile, et kahe aasta pärast tuleb uus inimene, teeb selle arvuti lahti, ka niisuguseid juhtumeid oli. Aga seal tõenäoliselt ongi lahendus jäätkata siis üle arvutitega, sest õpetaja ikkagi lisab sinna materjali, mitte ainult ei tarbi. Ta, ta ka valdavas enamuses ikkagi kasutab näitlikke asju. Ja nüüd kolmas osa on see, kuhu poole liikuda, mille saab ka kaheks jagada, on ühelt poolt arvutiõpe, mille kohta on öeldud, et lapsed võivad arvutit õppida ka kodus, tuul, tulla oma seadmetega ja siis kooli ülesanne on vaadata, et kõik need seadmed tööle hakkaksid omavahel ja need, kellel ei ole seadmeid, siis neile võib nad rentida ja alternatiivne näide toodi suuskadega ka, et, et kui on talvel suusatund, Siis ega koolil ei ole kõikidele suuski anda, küll aga on tal umbes kümme või viisteist paari, siis nendel lastel, kellel tõepoolest suuski ei ole, et nad saavad. Niisugune kontseptsioon, bring around device. Kuni sinnamaani, et on siis olemas minu soovituse järgi puutetundlikud tahvelarvutid, mille peal saab tundi läbi viia. Ja ideaalne võiks olla näiteks, no oleme nüüd realistid, et kindlasti on hästi tore, kui on igal õpilasel oma seade, aga Eesti riik kahjuks ei ole veel nii rikas või Eesti omavalitsused, olles täpsemad, ei, ei suuda seda tagada, välja arvatud üksikud vallad ja linnad, et kui näiteks gümnaasiumi osas on kaks arvutiklassi, kus... Valdavat osa tunde saab läbi viia ja, ja põhikoolis üks, siis see võiks olla nagu esimene eesmärk, mis ma usun, on lähiaastatel täiesti teostatav.

Aga mõtlengi, et sama teema, et KOV-id nii-öelda ei oma vahendeid selleks, et uut riistvara ja, ja tarkvara muretseda, et, et tuleks korraks tagasi ikkagi, et mis nüüd siis saab kevadel ikkagi, et, et kas tõesti kõik koolid lähevad libraoffice'i peale?

Ma, ma küsiks veel juurde, et kas konkurente ei ole, et kas Apple näiteks ei ole tulemusturule ja ütleb, et tühja see maailmapank, meil on ikka üheksakümmend üheksa protsenti? No neil ongi tarkvara ka odavam.

Sinu poolt nagu viimati nimetatud tarkvara ettevõttel on väga hea tehnoloogia. Nende hinnapoliitika on, on veidi suuremas suurusjärgus kui Microsofti oma on. On olemas erinevaid lahendusi ja. Ja ma usun, et ma loodan, et sellest artiklist oli ka kasu, et tegelikult me Microsofti sees otsime täiendavalt lahendusi, sest et, et nüüd on... Maailmapanga järgi ka rikaste riikide hulka saanud Leedu ja Venemaa, ehk meil see probleem on natukene suurem, mida lahendada on. Ja ühtlasi ma loodan, et see lahendus tuleb, et see on, see on esimene variant ja teine variant on, et, et ikkagi mõelda ja vaadata selle koha pealt. Tehnoloogia soetamise koha pealt, et osta uued seadmed koos vajaliku tarkvaraga.

Ma mõtlengi, et noh, kolmas variant on ka see, et noh, minnakse piraatluse teed, eks, et kuidas sellega praegu üldse seis on, et noh, läbi aegade ma arvan, et Microsofti tootunud on enam piraatluse või ütleme, Microsoft on enim piraatluse all või piraatluseks pihta saanud kompanii Eestis, eks. Või

siis, enimese eest võitnud, sellepärast et kõik oskavad nüüd tänu piraatlusele ainult Microsofti kasutada.

Jah, aga, aga ütleme, kuidas sellel täna seis on, et on see jätkuvalt probleem või enam ei ole probleem?

No intellektuaalne omandi rikkumine on, on jätkuvalt hästi suur probleem Eestis, et IDC uuringute järgi on Eestis piraattarkvaratase nelikümmend kaheksa protsenti, ehk siis praktiliselt iga teine arvuti. No see tuleb

juuskumatult, see number, küll

see võimalik on. No sinna on arvestatud ka tõenäoliselt allalaetavad filmid ja, ja muu selline asi, et Et eks see algab nagu mõttemailma muutusest, et kui sa lähed bensiini ostma, siis lähed tangid ära, millegipärast sa lähed sinna kassasse ja maksad ära, sest see on nii loomulik, sellepärast sa oled füüsilise asja saanud. Ja nüüd, kui sa varastad ära mitte käega katsutava asja, siis on ju, vabandus on ju see, et aga ta ei jäänud ju sellest vaesemaks. Aga noh, kui kõik niimoodi teeksid, siis keegi ei looks mitte midagi.

Tead, kui ta on probleem?

See on, see on jätkuvalt probleem ja, ja, ja ma arvan, et, et see on asi, mida tuleks maast madalast nagu alustada, et me kõik oleme autorid. Et kui sa koolis kirjutad luuletuse, tänapäeval on ju eriti lihtne, sest et minna internetti, teha, teha lõikaja kleebi. Ja öelda, et see minu, minu tehtud asi ja saada siis hea hinne, et seda tuleks nagu igati taunida, sinna võib alati viite juurde panna ja ja on, on olemas alati alternatiivid, tasulisele tarkvarale on olemas alati alternatiivid, iseasi, et kui mugav see on, kui kasutatav see on ja see on inimeste valik.

Selline alati see küsimus, et kas ta kokkuvõttes on odavam või on odavam nagu?

Jah, see, see on seesama lugu, et ega siis kui, kui nii-öelda ma räägin põhiliselt nagu rentimisest või, või sellest teenuse ostmise mudelist, et kui investeerita kaks või kolm eurot kuus. Ja selle eest saada väärtus vastu või siis minna seda teed, et midagi kuskilt varastada, millega tavaliselt tuleb kaasa mingi muu pahavara või keegi kasutab su andmeid või, või murrab su arvutisse sisse, et sellisel juhul see, see kogukahju on kindlasti suurem.

Mina arvan, et Eestis on see, võib-olla protsendid on tõesti nii õudsed, nagu sa räägid, aga ma arvan, et, et reaalselt tarkvara, Microsofti tarkvara koos arvutiga ostmine, see on ikkagi viimase kümne aastaga vist väga palju paremaks läinud. Ja see filmide varastamine võib-olla on, aga noh, see filmide osas ja autorluse varguses noh, maailma liidrid näitavad eeskuju, et minu teada ka Putin vist on vahele jäänud oma lõputööga, kus ta oli nagu mõtteid väga otse üle kopeerinud.

Aga lähme selle mõttega pausile.

Tere tagasi, kuulame IT-äri saadet Restart. Meie saade on eetris ka täna õhtul korduses, kuid kes meie saadet algust ei ole jõudnud kuulata, võib alati järelkuulata internetist ja leiate meie saate lingi ja podcasti lingid aadressil raadio1.ee. Mina olen Henrik Aavik, teine saatejuht on Taavi Kotka Majandusministeeriumist ja meie saates on täna külas firma Microsoft, Balti piirkonna juht Rain Laane.

Eelmises plokis rääkisime lahti koolide litsentsiteema, ehk siis et Microsoft vähendab või alandab seda soodustuse protsenti üheksakümne üheksa protsendilt üheksakümnele, Ja see, hoolimata sellest, et noh, ikkagi jätkuvalt peaaegu, et tasuta on terkvara käes, on see ikkagi kohalikele omavalitsustele suureks probleemiks. Ja me pakkusime küll välja ka erinevaid lahendusi, mis mul seda probleemi lahendada, aga, aga meil ei ole see teema kuidagi kokku võtmata, et, et et mis siis praeguse seis on, et kas KOV-id peavad hakkama ruttu raha otsima või on veel mingi võimalus?

No katsume Microsofti poolt leida mingi lahenduse, kuidas me nii-öelda järgmisele aastale vastu läheme, aga nagu ma enne ka ütlesin, siis tegelikult täna on õige aeg tegeleda selle jäämäe alumise osaga, ehk siis võtta kompleksselt ära lahendada koolide tehnoloogia küsimus, Leida, millised seadmed on kõige paremad koolides, nende soetamise, rentimise, vahetamise ja, ja mudel. Ning mõelda ka selle peale, et seesama probleem ei tuleks meile kolme või nelja aasta pärast tagasi. Ehk siis nii-öelda a la näiteks iga nelja aasta tagant vahetada koolis riistvara välja, tarkvara käib nendega koos ja kasutades rentimise mudelit.

Kas Microsoftil on ka mingeid erilisi koolilahendusi, mis on veidi kaasaegsemad kui lihtsalt arvutid, et... Ameerikas on just toimumas tohutud haridusalased riigihanked iPad-ide peale, et kas ma ei ole kuulnud, et Eestis, no Eestis ka koolides on juba, iPad-iga koole on päris mitmeid, aga kas ka oma tooteid?

Microsoftis on innovaatilise kooli lahendus, näiteks Peetri kool kasutab seda, et soovitan sinna vaatama minna, kuidas nad tehnoloogiat kasutavad. Lilleküla gümnaasium on, on teine, kes on hästi innovaatiline kool.

Aga ühesõnaga, igal juhul see probleem ära ei kao, kokkuvõttes olukord, kus tarkvara oli tasuta käes, noh, nüüd on jätkuvalt noh, peaaegu et tasuta käes, üheksakümmend protsenti hinnasoodustust on ikkagi väga suur soodustuse, et aga lihtsalt sellega peavad kohalikud omavalitsused ja Harjandusministeerium arjastama hakkama. Aga võtaks siis uue teema, et täna on Microsoft ka Skype'i omanik ja Skype on ikkagi eestlastele südamelähedane teemadest, noh, esiteks selline riigipärl, riigimainepärl, mis seisus me täna oleme, et, et kas Skype jääb ikka Eestisse?

No Skype on jätkuvalt väga suur arenduskeskus, kui võtta Redmond, siis seal selliseid väljaspool Ameerikat olevat arenduskeskust, kus on nelisada pluss töötajaid, et neid liiga palju ei ole. Ja, ja lisaks Skype'ile siis Microsoftil on teine samal ajal toode kommertsettevõtetele on link, et Skype ja lingi divisjon on kokku pandud ja siis täna Tallinnas tehakse mõlemat.

Eks ta ei kao kuskile?

No ma olen ka varem öelnud, et, et ega siin kunagi ei saa mingeid veksleid välja anda, et sõltub väga paljudest asjadest ja, ja siin ma saan natukene, natukene kiita ka Eesti valitsust, et, et on kuulda võetud IT-sektori nii-öelda Abipalveid ja hädahüüdeid, et välismaalaste seadus on, on läinud paremaks, et kui tulevad inimesed Eestisse, siis, siis neil on elu veidi lihtsam ja ja kui tulevad õppima inimesed, et siis, kui nad kooli ära lõpetavad, et nad kohe ära ei pea minema, et selles mõttes on need muutused, on toimunud, et see kõik nagu soodustab, et Skype kas laieneb, on sama suur või siis sõltuvalt majanduskliimale või, võib, võib-olla ka teistsugused otsused.

Aga arusaadavalt, väljapool Redmondi Skype'il suuri arenduskeskusi väga enam ei ole, aga aga kuidas muude teemadega, et see on maa suur, et et kas Microsoft Eestisse mõnda suuremat datatsentrit ei plaani ehitada?

Meil on ITL-is, on, on koos pilvetöörühm, kus me oleme lahanud neid Eesti plusse ja miinuseid, ma usun noh, Ühelt poolt on Eesti nagu hästi tore asukoht, aga teiselt poolt, kui vaadata elektrit, vaadata, millest me elektrit toodame, vaadata, prognoosida tulevikus, et et milliseks võib meil elektri hind kujuneda, milliseks kujuneb meil nii-öelda tööjõuhind, siis Siis ma väga nagu tõenäoliseks ei pea, et siia hullult palju andmekeskusi tuleb ja vaata põhja, põhja poole, siis Soome tuleb suur andmekeskus, aga see on üks osa Nokia diilist. Kuid ma paneks pigem rõhu sellele, et Eestis on nutikad inimesed, kes selle pilvetehnoloogia koha pealt suudavad vahvaid lahendusi välja pakkuda, selle jaoks sa ei pea istuma selle konteiner-serveri jaama otsad, et põhimõtteliselt sa oled selle konteinerijaama valvur, aga sa suudad kaugelt seda asja administreerida nutikalt.

Ja me ei olegi nii kaugel Soomest.

Et

neid, neid töökohad, neid, neid nii-öelda administraatoreid Eestis kindlasti kasvab.

Samas, mul on tohutu kiusatus praegu siin eetris, Rainiga Kihljavädade, et me ikkagi suudame ennast tõestada ka kui, kui datatsentrite maa, et, et me suudame siin ka nagu nii-öelda. Ka siin olulise muudatuse nagu ellu kutsuda ja...

Mul oleks äärmiselt hea meel see kihlusele kaotada.

Aga tundub, et jutt läheb krütiliseks, et siin asjad meest ilmselt ei taha see saadioeetris rääkida. Ei,

mul ei ole midagi siin, midagi, midagi tava põuest võtta, ei ole kohe võtta, jah. Mis siin veel, Rain, Eesti IT-maastiku juures nii-öelda häirib või vastupidi, meeldib või on silma jäänud?

Viimasel ajal räägitakse hästi palju negatiivsetest, sest et on populaarne kirjutada, saad hästi palju klikke, aga mina tahaks positiivsetest asjadest rääkida. Ja, ja üks, üks viimase aja selline positiivne trend on naised IT-s või naised tehnoloogia erialadel. Ja, ja Microsoft koos Skype'iga homme pühapäeval korraldab digiköörse ürituse Skype'i ruumides ja. Ja meil sai registreerimine, sai nagu suhteliselt ruttu, sai täis, hakkasime vaatama suuremaid ruume. Et tehnoloogiale embeseid, noori tütarlapsi on sirgumas Eestis hästi palju. Ja, ja kui, kui vaadata selliseid tehnilisemaid ametikohti, siis ka sinna naisterahvad kandideerivad päris palju. Eesti on selles mõttes niisugune multikultuurne või, või see sugu ei ole niivõrd oluline, et nüüd Baltimaade koha pealt ma olen samasuguse murega, olen näiteks Lätis ja eriti Leedus olen, olen kõvasti hädas. Et Leedus leida naisterahvaid, kes tahaksid IT-erialale tööle tulla, ei ole üldse lihtne, et selles mõttes Eesti on väga ees, et...

Kas on tunda, et IT-maailmas ka niisugused IT-töökohad naisterahvastel, et nüüd kuidagi seda lõhuvad ka seda kuulsat palgalõhe probleemi, mis on Eestis, või on hoopis vastupidi, et võtate nüüd lapsi tööle, et palgad alla lüüa?

Ei, ma, ma usun, et nii palju, kui mina IT-inimestega olen rääkinud ja ka omafirmas vaatanud, siis seal mina ei ole kordagi kohanud IT-erialadel soolist diskrimineerimist palga osas. Pigem on see ja ambitsioonide küsimus, et, et kes, mis see eriala õppima läheb, et absoluutselt mitte mingit vahet ei ole, et kas süsteemiadministraator on naine või mees?

No naisprogrammeerijaid ikkagi on vähe, et mäletan, et ülikoolis minu kursusel ERR-l oli Kas, kas seitse tütar vast, kogu koosluse peale ja, ja, ja oma eelmises elus tarkvaraettevõttes ka meil vist oli suurusjärk noh, a la kümne programmeerija oli, oli, oli naisterahva kindlasti, et, et see number on ikka väga väike, aga see on muutumas, et...

Samas on ka ju hästi palju muid erialasid, mis on IT-ga, mis on seatud disainiga, mis on seatud analüütikaga, et mis jalgsaid osakaalga tuleb.

Aga Rain, sa olid ITL-is vastutav ka ekspordi eest mingi perioodi, et kas siiamaani või kuidas Eesti IT-ekspordil läheb üldse?

Eesti IKT eksport on, on kuidas ma ütlen, inglise keeles on see skyrocketing, et ta on, me ületasime kõik meie ootused ja, ja protsentuaalselt suurendasime seda kaks korda eelmise nii-öelda paari aasta jooksul. Ja ITL-is selle koha pealt läheb kõik kenasti, et tahame jätkata ekspordiklastriga ja demokeskusega, et kõik need asjad liiguvad täiesti õiges suunas, nagu ikka, on seal väiksemaid takistusi, aga need on kõik ületatavad.

Me saame aru ka, et uus demokeskus on valmimas.

Jah, meil on hästi hea koostöö, on EAS-iga, et lõpuks on aru saadud sellest Eesti IT-ettevõtete ränk raskest tööst viimase viie aasta jooksul, kus me oleme võõrustanud üle tuhande välistelegatsiooni, sellest enamus ka käis demokeskuses läbi, et... Et meil see koostöömudel toimib kenasti.

Aga mis selleks peab tegema, et täna ikkagi ütleme nii, et välismaalased saavad väga hästi teada, mis Eesti IT-s ja, või üldse sektoris on head tehtud, aga noh, oma kodanik jääb poolest ilm, infost vähemalt ilma, et kui ta neid kõiki teenuseid ise ei kasuta, et kuidas sinnaleni jõuda, et ka oma kodanik nagu rohkem tehakse, mis meil siin, mis meil siin sektoris head tehakse?

No üks võimalus on, on natuke avarama pilguga ringi vaadata, tegelikult on kõik need asjad internetis olemas. Nüüd inimesed on mugavad, nad tahavad, et neile tuuakse kõik artikul kätte. Et üks koostöökoht, kus, kus me oleme päris palju arutanud, kus käib päris palju tavakodanikke, on, on Tallinna teletorn. Et Teletornis eksponeerida Eesti uuemaid IT-saavutusi ja, ja teha mõni, mõni nutikas asi. Et tõepoolest, inimesed tunneksid nagu oma kätega ja, ja silmadega vaadatuna, et Eestis tehakse lahedaid asju.

No aga selle mõttega ütleme kaunist nägemist. Jah, see oli meie seekordne Restart, kuulake meid taas nädala pärast.