@ RESTART // 2013.10.26
kuku_restart_0313.mp3
KUUPÄEV
2013-10-26
PIKKUS
44m 17s
SAADE
RESTART
AI_KOKKUVÕTE
Saates arutletakse Eesti tarkvaraarenduse ettevõtete käekäigu üle, võrreldes rahvusvahelise korporatsiooni Tieto ja Eesti juurtega ettevõtte Proekspert tööpõhimõtteid. Fookuses on ekspordivõimekus, inseneride motiveerimine, tööjõuturu kitsaskohad ning vajadus riikliku toe järele valdkonna arendamiseks.
TEEMAD
ETTEVÕTTED
Lugu on tegelikult jah, taga selle, selline, et, et miks üldse ütleme, sellised suurkontsernid lähevad otsima endale väljaspoolt kas siis partnereid või tegelikult ka rajavad oma firmasid või siis teevad kahasse, et, et sama probleem, mis ka meil praegu tegelikult Eestis oli, oli Taanis kümme, üle kümne aasta tagasi. Tegelikult on kvalifitseeritud tööjõupuudus. Ja teistpidi, mis sinna kõrvale on, on tegelikult kõrged hinnad, nii et see, mida nad otsima tulid, oli tegelikult oma ala spetsialiste ja otsisid ka tegelikult olulist hinnavõitu.
Tõsi, nii ta tegelikult on, et Danfoss sinnaal tegelikult oli neil, nagu ma ütlesin, eesmärk leida siia tööjõudu ja tegelikult avada üks osa, või noh, arenduskeskus, aga, aga, aga noh, neil oli ka tegelikult ju võimalus ehitada oma ettevõtte täiesti nullist üle, üles, aga, aga eks nende eesmärk oligi see, et, et saada üks toimiv keha ja nende, ja ehitada selle kõrvale veel endale üks korralik üksus, mis siis tegelikult aitab nende oma tooteid arendada.
Tieto, Eesti ja Proekspert on mõlemad turu peal väga sellised ahvatlevad tööandjad, et just, et kui sa vaatad oma IT-inseneri vaatenurgast, siis te mõlemad suudate pakkuda suuri väljakutseid, see tähendab seda, et, et noh. Kui sa oled noor insener ja sul on valida, et kas minna nagu start-upi mõnda äppi nagu tegema, jah, sobib palju õnneks, see äppist võib saada nagu maailmas väga noh, tõsine, tõsine noh, nii-öelda tulemus. Ja sul võib olla miljonid kasutajaid, aga sa võid ka väga palju fail'ida, eks, samas kui sa lähed nagu Teadonotori või, või, või Proekspert sarnasse ettevõttesse, siis on sul kohe võimalik noh, nii-öelda tegeleda selliste projektidega, kus on noh, tõesti nagu noh, paarkümmend, kolmkümmend võib-olla isegi rohkem Kuidas te üldse praegu ennast turul, nii-öelda tööjõuturul positsioneerite, et, et mis on see nagu, nagu ikka nagu põhisõnum. Millega ennast atraktiivseks teha ja, ja kas, kas siis on Eestis kriis või ei ole Eestis kriis ja tööjõuga, Anneli?
Jah, aga ma tahaks siia Anneli lisada ka seda, et, et kuidas noh, ma ütleks, et see, sellised innovatsiooniprojektid või nii edasi, et see on ikkagi ütleme, selline kõrval hobiprojekt, et tegelikult kuidas ikkagi siis tööjõudu endale kuidas öelda, meelitada, on noh, meie poolt nähtun ikkagi see, et, et ma arvan, sellel aastal meil üle viiekümne protsendi tuleb nii-öelda välisprojektidest ja, ja välistöödest ja, ja ma arvan, mis nii-öelda talendi, talendile ja, ja arenevale inimesele oluline, ongi see, et esiteks, et saaks teha Ma arvan, selliseid maailma mastaabis asju, mis tõesti muudavad paljude inimeste elu või puudutavad paljude inimeste elu, aga, aga teiselt poolt ka siis see, et, et, et neil oleks võimalus liikuda erinevate arenduste vahel, erinevate, ütleme, kliendiprojektide vahel ja, ja, ja õppida, et minu kogemus tegelikult ka enda pealt, et kunagi ma alustasin samamoodi insenerina, et mul on vähemalt selline välp, ütleme, kolm kuni viis aastat. kus ma tunnen, et, et siis tegelikult tahaks liikuda uue asja peale. Ja, ja noh, kui rääkida ikkagi probleemidest, et, et me võime inimesed meelitada endale ettevõttes, noh tulevadki, siis me peame ka kindlasti tagama selle, et meil oleks võimalus mingi aja pärast liikuda mõne uue ja ahvatleva ja väljakutset pakkuva ja arendava nii-öelda tegevuse peale, töö peale.
Noh, üks asi on kindlasti tööjõu maksustamine, mis ma tooksin kohe siia juurde, et...