AI_pealkiri: Tieto Estonia ja Proekspert Eesti tarkvaraarenduse ekspordivõimekusest ja inseneride motiveerimisest

See on sulle, kes sa ärkad enne päikesetõusu, sest töö tahab tegemist. Kes iganes sa ka poleks, ehitaja, elektrik või kuller. See, mida sa vajad, on usaldusväärne paarimees. Keegi, kes on mitmekülgne ja võimekas ja igaks tööks valmis. Keegi nagu uus Toyota Proways ning peatamatu Toyota Hilux. Professionaalsed paarimehed,

Tere, Kuku raadio kuulaja, on taas laupäev, eetris on IT-ärisaade Restart. Nagu ikka, juhivad saadet Hendrik Aavik ja Taavi Kotka ja meie saate sponsoriks on ITL ja täna on ITL-i president Anneli Heinsooga meil stuudiokülaline, Kuna ta on firma Tieto Estonia tegevjuht, peale tema on meil külas firma Proekspert tegevjuht Marko Sverdlik ja kuna meil on niisugused ettevõtted külas, siis on meie teemaks täna ilmselgelt programmeerimine. Suuresti on asi selles, et me oleme, me oleme kolm aastat teinud Restarti saadet ja selle kogu aja jooksul me oleme kutsunud kõik võimalik eripäraseid IT-ärisid, aga kõige klassikaline IT-äri, et noh, tagumine aeg oligi nad külla kutsunud.

No täpselt nii, teiega minu poolt ja Täna tahaks tõesti avada natuke seda maailma, kus tegutsevad siis sellised klassikalised tarkvarateenust pakkuvad ettevõtted. Ja, ja oleme valinud välja kaks ettevõtet, siis Tieto Eesti ja, ja Proeksperdi ja seda just sellest vaatenurgast tulenevalt, et nad ei baseeru sada protsenti Eesti kapitalil. Pigem on väliskapitalil olevat teen, teen, teen, teenusettevõtted ja, ja tahaks avada nagu nende maailma. Ja me ütleme, eks me oleme natuke närvis ka, kuna ikkagi Sponsori esindaja, IT-le president täna isiklikult on stuudios meil. Aga alustame, Anneli, räägi natuke, räägi meile natuke teadust ja räägime teadu Eestist.

Jah, aitäh tõesti, ei ole vaja pabistada, et president on saates. Kõigepealt ma teeks niisuguse väikese korrigeeringu, et, et vast ei tahaks nimetada rääkida ainult programmeerimisettevõttest, vaid, vaid ikkagi tee, Tieto ja räägime IT-teenuseid pakkuvatest ettevõtetest. Ja Tieto on tõepoolest rahvusvaheline ettevõte, hästi lühidalt taustainfona siis alguse saanud Soomest, väga vana ettevõte kuuekümne kaheksandal aastal, mis ei räägi kindlasti sellest, et mis räägib ettevõtte jätkusuutlikkusest, aga, aga kindlasti ka arengust ja, ja, ja, ja kes huvi tunneb, meil on kodulehel on hästi palju üleval selle kohta, kui missugustel etappidel mingisugused asjad on toimunud. Aga kui rääkida siis levikust, et kus koha peal Tieto Eesti tegutseb või Tieto rahvusvaheliselt tegutseb, siis on kakskümmend, üle kahekümne riigi praegu, Euroopa, valdavalt ja, ja natukene siis ka Aasia poole. Ja Aasias on meil siis Indias ja Hiinas, kus on meil puhtalt uurimis-arenduskeskus, teeb siis teenust Tiedale sissepoole, aga ka kohapeale ka, ei ole keelatud teha kohapeale, aga valdav osa on ikkagi meil nii-öelda tootearendus käib seal. Ja Euroopas siis suurimad riigid kindlasti põhja, põhja siis ütleme siis Skandinaavia riigid, Rootsis ja Soomes ilmselgelt kõige suurem, aga Tieto eesmärk on olla siis nii-öelda top kolme hulgas oma teenuste pakkumisel, nii et, et, et Baltikum on kindlasti väga suur osa sellest ja, ja Eesti siis kaasa arvatud, aga et kui öelda, siis veel, siis meil on ka arenduskeskus, on tegelikult Ostromas, Tšehhis.

Aga numbrites teed on meeletult suur ettevõte?

Jah, üle viieteist tuhande töötaja meil seal töötab, eelmise aasta käive oli ligi kaks miljardit eurot, nii et, et selles suhtes jah, ettevõte on suur.

Ühesõnaga, kaks miljardit käivet tähendab seda, et te olite rohkem soome-nogija kui soome-nogija müügijätkel.

Jaa, jah, võib nii öelda. Et midagi, tegelikult Nokia on olnud Tiedole väga suur klient palju aastaid ja, ja mis seal salata, et Nokia personalijuht juhib täna Tieto Eesti, või Tieto Soome ja üleüldsegi korporatiivset siis personalijuhtimist on, on siis kutsutud Tieto.

Aga palju Eestis on?

Eestis on meil natukene üle saja inimese, täpsemalt tegelikult praegu sada kaheksa inimest, aga noh, see kõigub niimoodi kogu aeg ja me tegelikult ikkagi jätkuvalt otsime juurde, mis puudutab siis häid inimesi, siis kogu aeg on uksed lahti meil.

Ja põhitõenused on?

Ja põhitegevused on meil siis selgelt tarkvara arendus, on siis üks suund, siis teine üksus tegeleb meil konkreetselt väga spetsiifiliselt siis pangandustarkvara siis nii-öelda tootearenduse ja, ja ka siis klientide teenindamisega, põhiliselt siis Skandinaavia. Pangad, aga ka Aserbaidžaanis on meie toode kasutusel, ja siis muidugi IT-taristuteenused on, on täiesti siis nii-öelda vana sõnaga infra, infrastruktuur, IT-infrastruktuuri teenused.

Serveritoad siis või

parmid? Jah, alustades siis kõige tavalisemast OnSite'ist ja Service Deskist kuni siis, kuni siis outsourcing-uni välja, siis IT võib meie juurde tuua ja siis ise rahulikult oma põhitegevusele keskenduda.

No Marko, Proekspert, ka väga tugev ja, ja vana tegija Eesti tarkvarateenuste turule, et ma arvan, et ega paljud vist ei teagi seda, et polegi sada protsenti Eesti ettevõtte. Mina

näiteks ei teadnud enne saate algust.

No näed, et aga räägi, Marko, oma arvast ka natukene.

Tere ka minu poolt ja mul on äärmiselt hea meel olla siin ITL-i pikaajalise liikmena ja ma sekundeerin ka Annelile, et, et öelda taoliste ette, ettevõtete kohta, et me oleme programmeerimise ettevõtted, siis see on natuke kitsas, et tegelikult programmeerimine kui selline on ainult üks osa tegelikult palju laiemast väärtusahelast. Ja Taavi, nagu sa ütlesid, pikaajalise, pika ajalooga, siis tõesti nii see on, et sellel aastal meil tegelikult täitus kakskümmend aastat. Ja, ja keda huvitab rohkem meie ajalugu ja kuidas üldse üks Eesti tähelend siin algust sai, siis me ka kirjutasime sellel aastal, andsime välja tegelikult oma raamatu, küll seda siis Hanno käe läbi, aga, aga see räägib konkreetselt ikkagi Proeksperdi tekkimise loost ja sellest, kuidas kujunes ettevõttes see ettevõte, kes me täna oleme. Aga jah, nagu sai öeldud, siis Proekspert kakskümmend aastat tagasi tegelikult me alustasime üleüldse eksportiva ettevõttena ja, ja nagu ta siis oli, tegelikult oli. pisikene grupp oma ala huvilisi alustasid keldris ja tegelikult lõid maailma, kuidas öelda, selliseid lahendusi, noh, maailmas lahendusi, mida tegelikult veel keegi pole näinud ega, ega kuulnudki. Aga kasvades, ütleme siis ka, kaks tuhat kolma, kolmandal aastal. Liitusime me tõesti siis Danfossi grupiga, aga enne lihtsalt seda oli meil siin paremaid aegu, halvemaid aegu, aga jäime ka ellu, tänu just sellele, et olles nutikad ja ma arvan ka suurelt sellest, et, et oleme eksportivad.

Jaa, aga Danfoss on Taani ettevõte ja see ei ole üldse mitte IT-ettevõte.

Danfoss tõesti, Danfoss on tegelikult ütleme, maailma mastaabis suur tööstusettevõte, et ega siin ühe lausega seda kokku võtta ei anna, mida nad teevad, sellepärast nende gruppi kuulub kümneid ja kümneid ettevõtteid, neil on üle kahekümne kuue tuhande töötaja, isegi käibeid ma nüüd peast enam ei oska öelda, aga ma arvan, suurusjärgi võt. Samad või suuremad, nii

et... Eesti inimene on Danfossi nime näinud oma radiaatori nupu pealt nagu, et...

Täiesti õige ja kes ka veel mõnd, hotellides näiteks ventilatsiooni, kus sa või oma selle ruumi nii-öelda temperatuuri seadistad ja nii edasi, et, et selles mõttes see on jah, kõige tuntum arvan Eesti inimesel, et, et kui kellelgi öelda, Danfoss, siis aa, see on see radiaator,

aga... Kas nad on sees nagu finantsinvestorid või te teete nende grupi sisse või nad lihtsalt...

Lugu on tegelikult jah, taga selle, selline, et, et miks üldse ütleme, sellised suurkontsernid lähevad otsima endale väljaspoolt kas siis partnereid või tegelikult ka rajavad oma firmasid või siis teevad kahasse, et, et sama probleem, mis ka meil praegu tegelikult Eestis oli, oli Taanis kümme, üle kümne aasta tagasi. Tegelikult on kvalifitseeritud tööjõupuudus. Ja teistpidi, mis sinna kõrvale on, on tegelikult kõrged hinnad, nii et see, mida nad otsima tulid, oli tegelikult oma ala spetsialiste ja otsisid ka tegelikult olulist hinnavõitu.

Aga mõlemad ettevõtted, nii Proeksperte kui Teedot, iseloomustab see, et ei ole klassikaline arenduskeskus, et kui võrrelda nüüd Skype'i arenduskeskusega Eestis või Või, või Arenduskeskusega Eestis, siis seal on tegemist ikkagi tootearendusettevõtetega, kes nagu väga ütleme, sellise igapäevase leiva ja, ja käibe pärast muretsema ei pea, et, et. Parandage mind, aga teie ikkagi olete, noh, midagi teile omafirmast tõenäoliselt tuleb, aga enamuse, enamuse oma ettevõtte käibes peate ikka ise leidma.

Tõsi, nii ta tegelikult on, et Danfoss sinnaal tegelikult oli neil, nagu ma ütlesin, eesmärk leida siia tööjõudu ja tegelikult avada üks osa, või noh, arenduskeskus, aga, aga, aga noh, neil oli ka tegelikult ju võimalus ehitada oma ettevõtte täiesti nullist üle, üles, aga, aga eks nende eesmärk oligi see, et, et saada üks toimiv keha ja nende, ja ehitada selle kõrvale veel endale üks korralik üksus, mis siis tegelikult aitab nende oma tooteid arendada.

Proekspert on täna sada kakskümmend inimest umbes, et aga Danfossi osakaal?

Danfossi osakaal...

Palju, palju teeb Danfossile tööd?

Danfossile teeb hetkel tööd, ütleme, veerand kogu.

Ja ülejäänud tööd tuleb leida endale.

Jaa, ülejäänud töö tuleb leida endale, nii et tegelikult võibki öelda ikka kehvalt, nagu sa eelnevalt mainisid, et, et ega Me peame ise majandama, ise oma leiva teenima ja, ja, ja see, mis tuleb siis nii-öelda grupi poolt, on, on tegelikult see, et me saame huvitavat ja väljakutsuvat tööd pakkuda oma nutikatele inimestele.

Aga Anneli, kuidas teil on, et palju teil on väljastpoolt nii-öelda grupi poolt tulevad tööd ja kui palju ise tuleb leidma?

Noh, jah, meil on tegelikult, kui me nüüd räägime tarkvara arendusest, siis, siis ikka selgelt me peame siin puhtalt ise majandama ja, ja mul on tegelikult hästi hea meel öelda, et ühest küljest, kui me siin räägime kohalike, Eesti kohalike ettevõtete väljakutsetest, et ja, ja, ja Eesti riigi väljakutsetest kasvatada eksporti. Siis, siis on hea meel öelda, et Tieto Eesti on Eesti jaoks olemas, et meie teeme just Eestile siis tarkvara arendusteenuseid. Ja ka siis taristuteenuseid, aga samas pangandustootekontekstis meil piire ei ole tegelikult ja, ja, ja sealt on ka korporatiivselt rohkem ja tugevamini juhitud, et. Eks tüüpiline tegelikult, mis me oleme saanud nii-öelda korporatiivselt kaasa, on selline maatriksjuhtimine. Ja, ja sellel on kindlasti omad head ja vead, aga, aga noh, võib öelda, et niisuguses ikkagi väikses organisatsioonis nagu Tieto Eesti täna on, et siis ta noh, alati ei ole võib-olla kõige efektiivsem. Aga ehk siis need nii-öelda käsud ja keelud võivad tulla tundmata kohalikku turgu, aga, aga ma usun, et me ujume hästi siin ja, ja, ja tegelikult oleme nagu ikka, et Eesti. Eesti ettevõtte, et Eesti ettevõtjad ja Eesti inimesed on ajalooliselt hästi õppinud ja hakkama saama erinevate piiride vahel.

Ühesõnaga, Tieto Soomega te Soome konkureerima minna ei tohi, Eesti puhul tegelikult ainult teie. Ja mingite toodete raames võite ka väljapoole teha, aga, aga aga grupi poolt nagu otse, nii sa tead, et sul iga aasta, ma ei tea, nagu siin. No Markol on, et kakskümmend viis protsenti on kindel, et seda nagu ostab tema ettevõtte kindla peale ära, et kas sul on niisugune garantii?

Ei, absoluutselt ei ole, me peame ise tek, siis nii-öelda toimetama oma. Siis käibe ja müügitulu saavutamise eest, küll on meil palju võimalusi selles osas, et me saame kasutada seda teadmist. Neid spetsialiste, seda oskust, mis tegelikult maailmas olemas on, et see, see on muidugi ülimalt positiivne ja seda me kasutame ka väga palju.

Aga vastupidi ei ole, noh, et siin on. viia e-valimised, lähende või, või midagi?

On, on, et ma usun, et praegu see, mis, mis Eestis toimub, arvestades seda, kui kui e-riik on Eesti, pean ütlema seda, et, et mul on suurepäraselt hea võimalus olnud käia Soomes ka rääkimas seda, mis, mida me siin Eestis teeme ja kuidasmoodi ja mida me Soomega teeme. Ja, ja, ja kindlasti on meil väljakutse midagi koos teha seal.

Ma tahtsin, ja Anneli siia tegelikult tuua kõrvale näite jälle vastupidi, et, et kui Danfoss väga, ütleme, kindlate raamide, meie mõistes väga bürokraatlik ettevõte, et et meil on jälle vastupidi täielik vabadus, et nad ei ole tegelikult meile küll, noh, räägime mõningad võib-olla mingid finantsjuhtimispõhimõtted ja nii edasi, aga, aga tegelikult on kogu selles juhtimises, kuidas me toimime, et täielikult vabad käed, et, et praegu, mida me vaikselt mõtlemegi, et, et teha Eestis või noh, võib-olla ka laiemalt väikest revolutsiooni, Meil oleks juhtideta ettevõte, et see on nii-öelda, ütleme siis liidrite ja eestvedate ettevõte, et isegi selle peale, olles rääkinud siis omanikega, et, et ei läinud selle peale üldse silm krimpsu, vaid pigem nad mõtlesid, et jõuaks äkki ise ka sinnani.

See võib-olla räägib ka sellest, et, et on võimalus nii-öelda olla siin kohapeal ka omanike ringis kohalikel inimestel, et, et see on ilmselt...

Aga lähme siit oma esimesele paosile.

Tere tagasi kuulama IT-äri saadet Restart, endiselt on laupäev ja kena pärastlõuna ning saadet Restart juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning täna on meil külas kaks päris märgatavat IT-teenuse ettevõtet, kellel on mõlemal ligikaudu veidi üle saja töötaja ja kes, kellel on välis, arvestatav välisosalus, see on siis siin Tieto Estonia, keda esindub Anneli Heinsoo, kes on tegevjuht seal ja Proekspert. kelle tegevjuht Markos Sverdlik on samuti stuudios.

Eelmises plokis saime pildi ette, mis ettevõtetega on tegu ja jutt jäi poolida selle koha pealt, et kui palju vabadust teraarne siis ikkagi peakontorid või ütleme avanikud ette kirjutavad, et et küsiks Anneli sinu käest, et teed on tuntud ka rahvusvaheliselt noh, väga kõrgete standardite ja, ja kvaliteednõuetega ettevõtte, ettevõttena ja kui sa tahad olla nagu Sa peadki, noh, sa peadki sellised nõuded olema, et, et lihtsalt avastada poolt, et, et kui palju üldse nagu. Sellistes ettevõtetes sellist korporatiivset ettekirjutust on või, või kui palju saab ikkagi nagu nii-öelda. Päris nagu ise teha ja, ja ütleme nii, et kas ka mingid uuendused või, või arendused tulevad ka näha Eesti poolt väljapoole, et noh näiteks samad. Juba selle teenusepakkumise mudelid on ju kardinaalselt erinevad, näiteks Rootsis ja Eestis on ju, et, et Eestis meil inimesed töötavad pigem nagu. kontoris nii-öelda, kus on oma ettevõtte ruumides, on ju, Roosis nad pigem töötavad kliendi juures ja nii edasi, et, et kuidas see maailm välja näeb üldse?

Noh, ütleme nii, et kui me vaatame niisugust korporatiivselt poolelt, siis, siis niisugune kvaliteediprotsessid ja üldse protsessid, mille järgi, mille järgi peaks terve korporatsioon töötama, see ilmselgelt ei tööta kõikides riikides. See tähendab seda, et ka meie oleme tegelikult iseenda jaoks omale sobiva mudeli välja töötanud ja kui me peaksime tegema no nii põhjalike protsesside järgi, mida seal nõutakse, siis me kulutaksime tõenäoliselt rohkem bürokraatiale aega, kui, kui tegelikult seda vaja on. Eks ma usun, et mille poolest, mida on tegelikult siis noh, Soomel ja Rootsil ja Norral meilt õppida, on, on kindlasti selline noh, ma ütlekski, et kiirus, mulle tundub. Ja ma võin ka kinnitada, et, et me, et me sõidame parema kütusega. Siin, siin Eestis. Ja see tulenebki sellest õhemast struktuurist ilmselgelt, meil ei ole nii palju juhtimistase, tasemeid ja, ja tegelikult, kui ma vaatan täna, mis. Mis organisatsioonis toimub, siis, siis tegelikult kaks aastat tagasi vahetus korporatsioonil juht. Ja, ja seal on ka hästi palju, noh, tore oleks öelda, et seda tehakse sellepärast, et Eestis niimoodi tehakse. Aga, aga selge on see, et selline teraviku kliendi poole pööra, pööramine, mis, mis tavaliselt suurtes korporatsioonides kipub ära ununema ühel hetkel. On, on pannud kogu organisatsiooni kiiremalt käima. Aga noh, kindlasti ma usun, et sellised arendusmetoodikad näiteks, mida, mida kasutatakse, siis ma olen täiesti kindel, et sellist. Agiilset arendusmetoodikat hakati kindlasti siin Eestis ennem kasutama kui, kui Soome projektides, kus ja noh, suuremates projektides, kus seda täna nii palju ei kasutata veel.

No arusaadav, väljapool on rohkem tunnipeist arestust, mis tähendab seda, et on kasulik olla natuke aeglasem, eks, et.

Jah, just nimelt, et vot jah, see, see räägib sellest efektiivsusest ja kusjuures teisipidi võib jälle öelda, et, et rahvusvahelised kliendid, et meil on ka seal kogemus, et rahvusvaheliste klientide juures sellised, metoodikate kasutamine on tegelikult palju kiiremini vastuvõetav kui, kui, kui jälle Eesti teiste sektorite ettevõtted, kes seda teenust tellivad, et see on niisugune, niisugune väike kahvel siin vahel on tegelikult.

No mujal maailmas on peamised tellijad ikkagi suured eraettevõtted. Eestis noh. Et ütleme nii-öelda riigi panganduse ja telkosektori kõrval, ega meil palju vist tööstuses veel ikkagi tööd jätkuvalt ei ole, tööstusettevõtted jätkuvalt on suhteliselt tagasihoidlikud IT kasutajad automatiseerimisel.

Absoluutselt, IT tõsi, ja, ja ma usun, et, et tegelikult sektori poolt organisatsioonide noh, nii-öelda selle, sellesama ITL-i koosluse kontekstis, meil on hästi palju tööd ära teha selles, selles suunas ja. Ja, ja, ja teha koostööd alaliitudega ja viia seda informatsiooni, sest et ma arvan, et see, see lõhe algab, algab juba ettevõtete seest-endast, kus IT ja juhtimise vahel on ikka tohutu lõhedana sees.

Marko, et te teete ainult selle tööd, mis on ka ikkagi tööstusettevõtte, eks, et. Et seesama kogemuse pealt, kui palju seda kogemust üldse, mis see Danfossiga saate, et te olete ikkagi nagu sõna otseses mõttes ka. Väga rohujuure tasandi programmeerijad, et te olete just tuntud ju selles mõttes nagu selliste tippspetsialistidena, kes panevad sõna otseses mõttes nagu masinad ja aparaadi omavahel rääkima, eks, et. Et palju seda nagu saab üldse üldse nagu seda kogemust nagu selline Drive'i puhul müüa, kas Eestis, eks, et. Et kui Danfoss ei oleks, siis on, oleks üldse kliente?

Jaa, loomulikult, et ma tahaks nii-öelda tuua siia kõrvalevaate just selles osas, et tööstus ettevõtetes on tehnoloogia kasutus, noh, see on nagu tipp, me ei saa rääkida küll kõigist, ei ole mõtet üldistada, aga, aga kasutatakse... uusi leiutisi enne teisi, kui see üldse teistele teatavaks. Jaa,

mingid Siemensid ja ABB-d, need ei ole meil, ütleme, Eesti väikeettevõtnud.

Jah, seda küll, aga selles mõttes, kui rääkida nüüd Danfossist ja eelnenud kogemust, et üks asi ka, miks näiteks Danfoss meie juurde tuli, siis tegelikult me selles vallas küll, me ei saa rääkida sellistest mastaapidest, oli meil teatud nagu kogemus olemas ja tõesti, see on, see on tõsi, et, et, et me. Oleme väga riistvara lähedast arendust tegevad, ehk, ehk me tunneme nende seadmete hingeelu ja tegelikult nagu meie enda ka missioon ütleb, et tegelikult me puhume seadmetele hinge sisse. Aga, aga, aga mis puutub selle kogemusse, siis kümme pluss aasta jooksul, mis me Danfossilt tegelikult oleme saanud, see on meile, ma arvan, kuldaväärt pagas ja just esiteks, et me mõistame, kuidas toimivad suured tööstusettevõtted, millised on nende seesmised protsessid, mis on oluline, mis ei ole oluline, ja siis võtta sealt veel järgmise saama edasi sellele, et, et, et millised tehnoloogiad need kasutavad, kuidas neid toodetakse ja kõike sinna juurde. Nii et sealt saadud kogemusi oleme ära kasutanud ka täiesti uute klientide puhul, mida ma arvan ja rahvusvaheliste klientide puhul, mida me arvan muidu nii lihtsalt ei oleks, ütleme siis suutnud.

Tieto, Eesti ja Proekspert on mõlemad turu peal väga sellised ahvatlevad tööandjad, et just, et kui sa vaatad oma IT-inseneri vaatenurgast, siis te mõlemad suudate pakkuda suuri väljakutseid, see tähendab seda, et, et noh. Kui sa oled noor insener ja sul on valida, et kas minna nagu start-upi mõnda äppi nagu tegema, jah, sobib palju õnneks, see äppist võib saada nagu maailmas väga noh, tõsine, tõsine noh, nii-öelda tulemus. Ja sul võib olla miljonid kasutajaid, aga sa võid ka väga palju fail'ida, eks, samas kui sa lähed nagu Teadonotori või, või, või Proekspert sarnasse ettevõttesse, siis on sul kohe võimalik noh, nii-öelda tegeleda selliste projektidega, kus on noh, tõesti nagu noh, paarkümmend, kolmkümmend võib-olla isegi rohkem Kuidas te üldse praegu ennast turul, nii-öelda tööjõuturul positsioneerite, et, et mis on see nagu, nagu ikka nagu põhisõnum. Millega ennast atraktiivseks teha ja, ja kas, kas siis on Eestis kriis või ei ole Eestis kriis ja tööjõuga, Anneli?

Absoluutselt on, on kriis ja, ja noh, eks, eks see tuleneb, eks see tulenebki sellest, et ma ei taha öelda, et me otsime, otsimegi selliseid turul juba, juba oskajaid ja selliseid nii-öelda seeniortegijaid. Aga noh, eks neid otsitaksegi ja, ja nende puudus on ilmselgelt olemas. Nüüd teine väljakutse on kindlasti see, et, et õpetada välja juba, juba koolipingist tulevaid inimesi. Ja ma arvan, et see ongi tegelikult uus väljakutse meie, meie ettevõtetele, et tõenäoliselt see ring on täis saanud. Kui me just välismaalt endale ei hakka sisse tooma ja noh, ma arvan, et sellest välismaalt sissetoomisest me võime rääkida täiesti eraldi teemana, et mis on takistused? Ma pean silmas just keelekeskkonna mõttes, et, et et töötada eestikeelses meeskonnas ja kui nõutakse väga palju eestikeelset, eesti keele oskust nii-öelda kliendi poolt, et siis see on väljakutse. Aga meie ilmselgelt oleme läinud seda teed, et ega, ega turg ei ole. Siis öeldakse nendest seeniorespetsialistidest kummist ja lõpuks on nad kõik kunagi juuniorid olnud, et et me teeme niisugust mentorlust, võtame noori endale tööle ja tegelikult mida me tõesti julgeme teha, on see, et me riskime sellega, et me paneme, võtamegi neid noori inimesi kõrvale sinna, võib-olla kulutame natuke rohkem oma seenioride aega ja selle mentorluse peale, aga aga paneme nad päris projektidesse. Et see on võib-olla huvitav ja väljakutsuv.

Google on tuntud selle poolest, et tihti on arendajatele, töötajatele antud võimalus teha üks päev nädalas või, või üks päev kuus mingisugune aeg oma, oma tooteid, tegeleda mingisuguse arendamisega, mis on nagu väljakutse, uued ideed, innovatsioon, et kas te midagi ka analoogset Eestisse olete, kumbki ettevõtte oma töötajatele pakkunud võimalust, leiutada midagi täiesti uut firma raha eest?

Jah, ma võin öelda küll, et seda me tegelikult teeme, et, et meil on ka eraldi projekt selleks, nimetame seda propelleriks, eks ta tuleb natukese. BC ja Proeksperdi kokkupanekust, aga kust nad ikka head ideed tulevad. Aga, aga noh, meie kogemus seal sel taoliste projektidega tegelikult ongi, et, et ega sa ettevõtte poolt ei saa peale midagi sundida, et kui inimestel omal huvi on ja initsiatiiv on, siis vähemalt noh, meie oma ettevõtte pealt. oskame või noh, võime seda kindlalt öelda, et meil on inimestel ideid ja, ja andes osa tööajast, küll me ei räägi siin nii-öelda, et pool tööaega või mis iganes, aga sõltub ka projektist, siis, siis meil on ka päris mitmed huvitavad ideed, mis on peaaegu ka realiseeritud ja me ei imesta, kui need varsti ka ühte või teist kanalit pidi turule jõuavad, nii et, nii et jah, seda me teeme ka.

No mina päris nagu kelkida sellega ei saa praegu, sellepärast et, et tõesti, nagu just enne ütlesin, et ega, ega nende töötajate arv on ikkagi limiteeritud ja, ja, ja projektid on, tahavad tegemist ja töö tahab tegemist. Küll me oleme välja käinud, oleme nii-öelda ajurünnakutes neid mõtteid mõlgutanud. Varem ei ole tehtud, võib-olla kunagi, kunagi palju varem, mul jäi ennem ütlemata, et üheksakümne kuuendast aastast on, on Tieto Eestis olemas, et võib-olla kunagi on tehtud. Aga minul endal on selline, selline soov ja väljakutse ja me oleme seda koos ka arutanud, et sellist. Sellist innovatsioonilaborit ellu kutsuda ja, ja kuidagi premeerida siis parimaid töid. Aga täna meil ei ole seda veel.

Jah, aga ma tahaks siia Anneli lisada ka seda, et, et kuidas noh, ma ütleks, et see, sellised innovatsiooniprojektid või nii edasi, et see on ikkagi ütleme, selline kõrval hobiprojekt, et tegelikult kuidas ikkagi siis tööjõudu endale kuidas öelda, meelitada, on noh, meie poolt nähtun ikkagi see, et, et ma arvan, sellel aastal meil üle viiekümne protsendi tuleb nii-öelda välisprojektidest ja, ja välistöödest ja, ja ma arvan, mis nii-öelda talendi, talendile ja, ja arenevale inimesele oluline, ongi see, et esiteks, et saaks teha Ma arvan, selliseid maailma mastaabis asju, mis tõesti muudavad paljude inimeste elu või puudutavad paljude inimeste elu, aga, aga teiselt poolt ka siis see, et, et, et neil oleks võimalus liikuda erinevate arenduste vahel, erinevate, ütleme, kliendiprojektide vahel ja, ja, ja õppida, et minu kogemus tegelikult ka enda pealt, et kunagi ma alustasin samamoodi insenerina, et mul on vähemalt selline välp, ütleme, kolm kuni viis aastat. kus ma tunnen, et, et siis tegelikult tahaks liikuda uue asja peale. Ja, ja noh, kui rääkida ikkagi probleemidest, et, et me võime inimesed meelitada endale ettevõttes, noh tulevadki, siis me peame ka kindlasti tagama selle, et meil oleks võimalus mingi aja pärast liikuda mõne uue ja ahvatleva ja väljakutset pakkuva ja arendava nii-öelda tegevuse peale, töö peale.

No see on suurte tarkvara teenust pakkuvate ettevõtte Dailys, et, et meil on huvitav kliendid, mahukad projektid, Ja seda, et sa saad koos teiste inseneridega koos töötada ja, ja, ja seal tõesti ongi huvitav ja sul on stabiilne see elu, et sa ei ole, sa ei ole sõltu nii-öelda, et kas mul järgmine kuu on nüüd leib laual või ei ole, on ju, aga. Ma ikkagi küsiks seda, et noh, väliskapitali siis noh, mingi osalusega noh, väga motiveerida ei saa, on ju. Noh, palgapoliitika sõltub tõenäoliselt nagu ütleme otseselt nagu töö tulemustest, eks, aga, aga kuidas nagu üldse selliste nagu täiendavate motivaatoritega ikkagi on, on ju, et, et ikkagi. Et on see raha, on see pigem pehmed väärtused, mis, mis, mis see nii-öelda põhiline on, mis täna ütleme üle heale insenerile, kellel niikuinii hea poolt niikuinii on garanteeritud, eks, aga, aga mis seda veel nagu, nagu nii-öelda hoiab või, või, või paneb silmas äramatilises, selles suuremas ettevõttes?

Tõesti, ega ju erinevad uuringud, teaduslikud ja mis iganes muu, kinnitavad tegelikult seda, et, et ega palk ja raha on teatud tasemeni motiveeriv, et noh, teine oluline ja ma isegi ütleks jah, ütleme teine, see oluline siia, sinu juurde ongi tegelikult huvitav, arendav töö. Ja, ja, ja noh, lisaks, kui me räägime siin hobiprojektidest, rääkides sellest ka, et milline on nagu ettevõtte kultuur, milline, kui vabalt inimesed saavad ennast tunda, kui paindlik see keskkond on, kas nad saavad valida sealt tööaega... Kellel nad mida teevad ja nii edasi, nii edasi, kõik sinna juurde. Et see kindlasti määrab, aga, aga kui noh, sa mainid ikkagi osaluse ja, ja muid selliseid teemasid, siis noh, tõesti, mida me näeme, me oleme kaotanud päris mitmeid häid kolleege, lihtsalt selle tõttu, et, et mõnes ettevõttes, aga ma räägin ka siin suurelt osalt ikkagi start-up ettevõtet. pakuvad mingil ühel, teisel viisil just sellist osalust ja, ja, ja, ja see on see koht, kus tegelikult kõik see hea kultuur, peod, mis kõik sinna juurde käib, huvitav töö, seal on huvitav töö, aga seal on midagi lisaks, mida sa rahaga kinni tegelikult ei saa maksta. Nii et võiks öelda, et meie ettevõttele on see olnud mõnes mõttes piiravaks.

No samas, start-upide kohta ju räägitakse, et iga kümne saab elama, nii et üheksa programmeerijat kümnest tuleb ju tagasi.

Jaa, see on tõsi.

Jah, eks ta, eks see ongi selline inimeste isiksuste küsimus, et kes, kes tahab riski võtta, see võtab nagunii riski ja. Ja kes ei taha see, selle, nendega. Nemad otsustavad siis püsivamad olla, aga meil on täpselt sama asi, et, et tegelikult me püüame motiveerida just selle tööga ja sellega, et vahetada siis neid inimesi projektis ringi ja tegelikult see on puhas inimeste juhtimine, kus. Kus sa, kus sa pead neid signaale tajuma ennem, et et, et kui mingi projekt on pikaks jäänud või, või, või ongi see, et noh, palju räägitud, ma eeldan, et teistest tarkvara arendusettevõtetes ka siis räägitakse nii-öelda nendest hooldus-arendusprojektidest, mis ei ole ju üldse huvitavad, eks ju, ja Ja, ja kus sa pead seda, seda vana lapiteki muudkui lappima ja lappima, et, et siis, siis ütleme niimoodi, et, et see motivatsioon siis sealt lapiteki kallalt minna uue projekti juurde, et selline switchimine on, on siis tõesti see, kus, kus, kus juhil on, on väljakutse. Aga kui tihedast rääkida organisatsioonina ja sellest, kuidas ta oma inimestest hoolib, siis, siis seda ma võin küll öelda, et. Et, et meil on küll selline, kuidas öelda, selline paindlikkus ja sellised pehmed väärtused on hästi, hästi paigas, et. Et ma arvan, et võib-olla need inimesed, kes on kogu aeg tihedas töötanud, ei tunne, kuigi meil on ka selliseid inimesi, kes on läinud ära ja on pärast tagasi tulnud, et, et siin on ikka päris hea töötada. Et, et sellist, sellist Eesti ettevõttele, ma olen ise tulnud, Eesti ettevõtetes olnud ise ettevõtte omanik ja juht ja noh, sellist agressiivsust ilmselgelt ma tundsin, et ma algusest tulles organisatsiooni jooksin kolm korda kiiremini ja nüüd ma tunnen ka, et ma hakkan vähe aeglasemalt jooksma, et et aga teisipidi see jälle aitab märgata inimesi enda kõrval ja aitab just tegeleda sellise, sellise inimese Aitab inimest tähele panna organisatsioonis rohkem, et ma usun, et seda motivatsiooni saab just, rahalist motivatsiooni on raske pakkuda tõesti.

Ei, ma arvan, ega siin Proeksperdi poolt võib ka tegelikult sama öelda, et ma arvan, et sellel teemal võiks täiesti eraldi saate teha, rääkida täpselt sellest, et kuidas siis oma inimesi me hoiame. No

aga lähme siis pausile.

Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart, täna räägib saade IT-teenuse ettevõtetest ja meil on stuudios külas Tieto Estonia tegejuht Anneli Heinsoo ja Proeksperdi tegevjuht Marko Sverdlik,

saadete juhivad Hendrik Aavik ja

Taavi Kotka.

Eelmises plokis rääkisime, rääkisime sellest, mis moodi seda tüüpi ettevõtted üldse ennast atraktiivseks turul teevad ja, ja, ja inimesi värbavad, aga Aga te mõlemad olete väga tegusad ja, ja, ja, ja heade numbriliste näitajatega tarkvara, tarkvarateenuse ettevõtted, üle saja inimese tööl ja nii edasi, ja tahputult tekib selline niisugune eestlaslik tunne, et kui nii hea ettevõte on juba loodud, et ja ikka kuulub veel väliskapitalile, et äkki oleks aeg nagu, siis ma ütlen, välismaalane välja osta ja, ja, ja, ja teha nii-öelda teha ikkagi Eesti ettevõtte ja muide Eesti liikukõrval kõrgel, et, et mis teie kogemus on, et kas sellised mõtted on üldse mõeldud või, või, või, või, või saame siis oma Eesti asjad tagasi Eestisse?

Selle kohta võiks ju öelda, et unistada võib alati, aga, aga noh, võtta ka sedapidi, et kui kümme aastat tagasi Danfoss siis Proeksperdi osaluse ostis, et... Kümne aastaga võivad plaanid paljus osas muutuda ja, ja ka ma ütleks kahe ettevõtte vahelised siis nägemused, kuidas asju peaks ajama ja, ja mis on õige, mis on vale ja nii edasi, et et selles mõttes jah, loomulikult selliseid mõtteid mõlgub, millal see teoks saab, seda loomulikult ei oska täpselt öelda, aga, aga ma mõtlen, kas või Proeksperdi puhul unistus on, et ikkagi me tahame, et see oleks lõppkokkuvõttes kunagi Eesti kapitalil põhinev ettevõte ja ta oleks suurelt osalt ka töötajate ettevõte.

Aga Hanneli, teil, et kui, kui sage see on, et mõni Tieto originaalne arenduskeskus nii-öelda management bio teeb ja, ja omateid läheb?

Tegelikult Tietol on niisuguseid asju toimunud küll, kuigi Tieto on ka ise nii-öelda, ongi, see käibki nagu, nii nagu siin öeldud on, et kõigepealt ostetakse ja siis müüakse ja sellised asjad toimuvad. Et näiteks Saksamaal võib tuua näite, et Saksamaa ostis ennast välja siis Tieto korporatsioonist ja täna on seal täiesti eraldiseisev eraettevõte. Eestis ma arvan, et ei ole võib-olla tekkinud seda, Seda olukorda veel miks peaks, et noh, selliseid spin-off'e on alati tehtud. Eks ju, et inimesed tunnevad, et mingisugune, mingisugune kooslus, sada inimest on parasjagu nii suur ettevõte, et seal võib tekkida selliseid gruppe, inimesi, kes arvavad, et võiks, võiks minna koos edasi ja, ja noh, suurepärane võimalus, eks ju, teha midagi koos ja, ja, ja teha mingit uut ettevõtlust. Aga ma arvan, et niisuguses nagu kogu organisatsiooni mahus me ei ole lihtsalt, see, see aeg ei ole, ma arvan, küps ühest küljest ja teisest küljest ei ole ka vajadust olnud veel, aga ma ei, ei, üldse ei välista seda.

Jaa, aga siin kindlasti on probleemiks ka kapital, eks, et kui sa oled ikkagi üle Tõsine hind, eks, et noh, me siin võime rääkida on ju noh, vähemalt neli kuni kuus korda hävitab mingi sellist, eks, et. Et sellise noh, ütleme tarkvarateenuse ettevõtte puhul on ka kõige raske sellist kapitali hankida nii-öelda finantsinvestorite käest, et kõigepealt saab nagu laenu võtma, aga jällegi noh, kui sa oled. tava Eesti nii-öelda insener on ju, et noh, võt, võtta viis miljonit või kuus miljonit eurot laenu on noh, ka nagu pärast põhimatu.

No samas, kui on toode, eks ole, et noh, et kui on, muidu on väga hea pangandustoode, soome müüa ei saa, aga samas, siis kui, kui välja ostad, siis ju saavad müüa.

Jaa, toote puhul küll, aga see on teenusettevõte. Eks

see on oluline erinevus tõesti selle, et kas sul on mingi konkreetne toode, mis on põhimõtteliselt sinu enda oma või siis on sul tegelikult grupp andekaid inimesi ja te müüte teenust, et, et riskid on selle poolest oluliselt suuremad, et, et nagu me teame, mis Eesti seadus ütleb, ega sul ei ole võimalik Eesti kol, noh, töötajat. kinni hoida üle teatud aja, on ju, ja, ja ega vägisi ei hoiagi mitte kedagi, et, et selle poolest garanteerida mingeid pikaajalisi ja kui me räägime siin väljaostmisest, siis noh, sellistest summadest, mis sa, Taavi, mainisid, see kindlasti võtab siin aastaid pigem viis. Sinnakanti, on ju, et, et, et riskid on tõesti suured sellisel juhul ja, ja, ja, ja tõesti, et kapitali ega, ega ma ei usu, et meil siin kellelgi rikkaid onusid, tädisid on, kes hea meelega investeeriks taolistesse ettevõtmi, võtmistesse, nii et tõesti, eks see ole meie laadsele ettevõttele tegelikult siis küsimus tõesti, et, et kuidas ja kust seda kapitali.

No aga pangad, Kredexid, et ju ikka raha on ju palju, põhimõtteliselt.

Siin ongi, et KredExi puhul see on nüüd huvitav märkus, et vist Taani soosib seda, et omaettevõtted, kus ma ütlen, et siis ostaksid nagu noh, nii-öelda kapidelt oleks tagasi nagu Taani, on ju, et või ettevõtted oleks tagasi nagu Taani ja, ja ja riik annab, pangalaenule annab, kui ettevõtjad võtavad pangalaenu, et siis riik annab, noh, ongi nagu Kredexiga nüüd noh, täiendav garantiid, et Et see kindlasti on ka mõõtlemiskoht Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, et, et võib-olla tõesti pead ka mõõtlema selle peale, et, et kui tõesti on püstipandud väga hästi toimiv kasumlik ja suur teenusettevõte ja noh, ta on minevikus või kui kunagi iganes on ostetud, on ostetud väliskapitalile, et, et anda sellele samale siis noh, töötajatele või võtmetöötajatele see, see võimalus nagu ja tugi, see nii-öelda. Osamees tagasi Eestisse tuua, et see mõte iseenesest on, on väga ahvatlik.

Ma olen sellega täiesti nõus ja ma ütleks noh, üks asi, kui on kapital tegelikult, millest ka puudu on tegelikult ütleme sellist. informatsioonist või teadmisest üldse ka, et, et, et kuidas seda, kuna sa mainisid riiki, et, et tegelikult riik võiks ettevõtjatel olla abiks sellega, et kuidas üldse näiteks mingeid väljaostmisi taolistelt korporatsioonidelt maailma mastaabis nagu teha. Et, et loomulikult ma ei ütle, et seda informatsiooni ja teadmist ei ole turu peal olemas, on küll, aga see maksab ja see maksab väga palju.

Ühesõnaga, sinu sõnum on see, et riik võiks mõelda selle peale, et töötada välja, et Eestil on nagu mingi meede, et on hästi toimiv noh, toote või, või, või tootmise teadmise ettevõtte, et, et sellise ettevõtte nii-öelda Eestisse või osaluse, enamuse osaluse Eestisse tagasi toomine võiks olla nagu, nagu riigi huvides, selleks motiveerida siis neid omanikke veel suuremaid väljakutseid ja, ja eksporti tegele.

No miks jälle üldse tagasi toomine, et võib ju võtta ühe väga hästi toimiva firma Soomes, ära osta ja relok. Et ega see ei pea ju all, juured Eestis olema, et toome juurde.

No ma olen täiesti sellega nõus ja ma toetan seda, et, et kohe riigi poolt vaadates, kui palju tegelikult siis kapitali välja voolab, siis kui see jääks Eesti riiki, siis ma arvan, see oleks juba üks tugev argument, miks seda võiks tegelikult teha.

Teil on väga, Proekspertel on mõned kosmoneid, et ma saan aru, et tema firma viib kõik ka?

Ei, meil, õnneks kõik ei vii, meil on ka osa, ütleme, veerand on tegelikult ka Eesti inimeste enda, endi käes.

Ja samas, eks ta on niimoodi, et kui majandusnäitajad on, on head juba, siis hakkab jah, siis hakkab ikkagi see, dividendimaksmiste kontekstis ja läheb välja. Aga ma kommenteeriks veel selle eelmise koha pealt, et mis selle, selle firma väärtuse või Et, et jah, et kui on toode, et siis on ju lihtne, et siis võiks ju väljaostu hakata tootega edasi tegutsema, et tegelikult teenuse ettevõttel on ikkagi ülioluline, on seesama see teenuste portfell ja minu meelest see on see, mis mõõdab lisaks sellele tulususele seda väärtust, et, et nimetaks seda teenuseportfellit siis selleks tooteks tegelikult.

Aga ma mõtlen, et meil saade hakkab sinna lõppuma ja Tund on kiiresti läinud, et küsiks selle koha pealt, et kuna te olete turu peal ikkagi suured tegijad ja, ja te olete ka nii-öelda. Ka sektori mõistes nagu, nagu ikkagi seal top kümne hulgas, et teie soovid, tellimused. Mida peaks nii-öelda sektoris paremaks tegema, et ka teie saaksite kiiremini arendada ja, ja, ja ütleme nii-öelda. Veel edukamad olla, kui te täna olete, et kolm soovitust mulle näiteks.

Noh, üks asi on kindlasti tööjõu maksustamine, mis ma tooksin kohe siia juurde, et...

Sina usud, et sotsiaalmaksu ragiaik peab edasi?

Ma usun sellepärast, et spetsialiste on vaja ja tegelikult täna on ikkagi see palgakulu on sellisel teenuseettevõttel, on, on ikka, ikka kõige suurem kulu tegelikult. Et see on, see on kindlasti, kindlasti oluline, üks oluline.

Ma siia kõrvale, noh, kindlasti sellele juba samme on võetud, aga kui me räägime siin eksporditoetusest ja kõigest, et minu arust väga hindan seda, mida, mida riigi poolt tehakse. Aga lisaks noh, siin on räägitud palju ka sellest, et eestlased ei oska müüa. Et ma omast kogemusestki, olles välisklientide juures külas, siis ma arvan, et see oleks ka nagu üks koht, mida tegelikult riik või riik võiks veel rohkem kuidagi toetada. Et, et kuidas siis tegelikult Eesti-laadsed ettevõtted suudaksid maailmatasemel müüki teha, sest Proeksperdis me suudame ükskõik mille valmis teha, aga küsimus on pigem, et kuidas ennast nähtavaks ja atraktiivseks teha?

Täna oli väga huvitav kohtumine mul MIT inimeste, MIT ülikooli inimestega ja MIT-l on selge veendumus, et mida noh, eestlasena küll uskuda ei tahaks, aga, aga selge veendumus, et et kõik on võimalik õpetada välja maailma tasemel ettevõtjateks, ka isegi eestlased, Aga see on tegelikult suure turu kogemust.

Ja, ja muidugi veel öelda, et tegelikult riigi kontekstis, siis riigiabi just koostöö kontekstis, et kuidas me ikkagi need esimesed piiriülesed teenused korralikult tööle saame, et kus siis kus siis tegelikult erasektor saab ka juures olla, mitte ainult nagu hankepartnerina või, või nii-öelda võimalusena tulla hankima või siis tulla nii-öelda pakkuma, vaid, vaid olla seal juures nii-öelda mõttetalgutel ja konsultantidena ja nii edasi, et, et selles suhtes.

Siin võib-olla on huvitav läbimurre praegu just viimasel Euroopa Liidu ülemkogul toimunud, ehk siis Eesti ettepanekul läks sisse sinna üks punkt, mille sisu oli, et Euroopa Liidus inimese käest tohib küsida infot ainult üks kord. Ehk siis see sarnane põhimõte, mis meil Eestis on juurutatud, et, et, et see juurutab üle Eesti, üle Euroopa. Kus sa lähed siis Hispaaniasse tööle ja Hispaania riik küsib sinu käest mingit informatsiooni, et, et siis. Sa võid alati kodanikule öelda, et vabandust, aga et Eesti riigil on see informatsioon olemas ja olge head ja, ja pange teenus püsti või, või helistage, mis iganes on ju, aga et, et tõrke ära, on ju. Ja kuna selline reegel Eestis alates kaheksakümne seitsmendast aastast tegelikult panime meil ikkagi ministeeriumite vahelised nagu teenused liikuma, siis on nagu ma arvan, et kui see tõesti nüüd Euroopa Liidus. Ka omaks võetakse see reegel, et, et, et see pane piirilised No

ehkki see võib ju muidugi minna nii, et öeldakse, et noh, et selge, istuge siia pingile ja me ütleme teile, kui meil see info Eestist käes on. Et me saadame kirja teele, aga ilusat nädalavahetust kõigile ja saatekülalistele, aitäh tulemast!