AI_pealkiri: Ville Jehe ja Helikam Services droonidest filminduses, päästetöödes ning regulatsioonide kitsaskohtadest

Paar aastat tagasi jah, ma sattusin kokku ühe sellise inseneride pundiga, kes olid juba Eestis paar aastat nende kopterite või, või siis kopterisarnaste droonidega tegelenud ja siis sealt kasvas välja selline idee, et äkki peaks nagu pead kokku panema ja, ja selle ettevõtteks vormima. Ja siis õige pea tegelikult sealt kasvas välja kaks erinevat ettevõtet, et üks on siis, mille nimi on praegu Q-Mekatronics, mis siis ehitab neid kopterisarnaseid droone, nii kuuemootorilisi kui kaheksamootorilisi. Ja teine on siis ettevõte Helikam Services, mis siis lennutab profifilmikaameraid, põhiliselt Hollywoodis ja noh, mujal maailmas, mitte Eestis, ja, ja see siis pakub nii, nii-öelda filmimisteenust, et, et tänaseks on nüüd mõlemad ettevõtted juba täitsa tööle hakanud ja ja inimesi tuleb juurde, nii et, et see on jah, täitsa uus selline sektor, mis arenen väga kiiresti kogu maailmas.

Aga räägime kõigepealt sellest ehitamisest või, või, või tootmispoolest, et drooni temaatika on väga kuum ja ütleme nii, et uudistes ja igal pool mujal lööb sellest uksest ja aknast sisse, et mis see põhjus on, et kas tehnoloogia on läinud odavamaks või, või miks me räägime nii palju droonidest?

No seal on põhjus, hästi lihtne tegelikult, et ja hästi loogiline. Et ühelt poolt on oluline see, et on arenenud siis need tehnoloogiad, mida seal õhus teha, näiteks nagu kaamerad, et nendel läheb pidevalt väiksemaks ja kergemaks, ka filmikaamerad just eriti. Siis teiselt poolt on arenenud seesama lennutehnika pool ehk elektrimootorid on läinud nagu võimekamaks ja, ja lisaks sellele nüüd akuparkvõimekamaks. Ja on tekkinud palju ettevõtteid üle maailma, kes toodavad siis elektroonikat nendesamade mootorite juhtimise jaoks, ma väidan, et üheksakümmend üheksa protsenti lendavatest siis kopteri sarnastest droonidest kasutavad ikkagi mujal tehtud nagu elektroonikat, nii et see on täiesti selline selge turg, kus, kus tegelikult Siis kopteritootja ise suure tõenäosusega mootoreid näiteks ostab Tallast ja Elektroonika paneb ka teise mingi partnerfirma oma peale, lihtsalt arendab seda raami ja siis sellist lennuvõimekust.

Aga selle drooniga lendamine, et see ei ole ka päris ju, ütleme nii-öelda lapsemäng, et see on päris noh, tõsine ettevõtmine, et, et kas meil Eesti selliseid piloote jätkub või need tulevad kuskilt mujalt?

Mina, siin, siin ma pean nüüd rääkima seda juttu, mis mulle teised räägivad, et ma olen umbes samal tasemel, nagu sina enne siin nimetasid, et, et sul on kaks-kolm väikest seda lastehelikopterit kodus ja siis nendega harjutada, et ma olen umbes samal tasemel. Ma küll lennukiga oskan lennata, päris lennukiga olen Chesnaga sõitnud, aga, aga helikopteri ka ei ole. Ja selle drooni helikopteriga on kahjuks see, et sellega on keerulisem sõita kui päris helikopteriga, et kui keegi on raadio teil juhitava autoga sõitnud, siis, siis on märganud seda, et kui sa esimest korda hakkad sõitma, siis ta endast eemale on lihtne sõita, siis see justkui oleks nagu ise roolis, aga pööra nüüd nagu enda poole, seda tagasi enda suunas. Et siis kogu maailm pöördub sada kaheksakümmend kraadi, eks. Et kujuta ette, et õhus on sul üks time, see on veel lisaks, nagu lisastressi. Ja igasugused objektid, eriti kui natuke läheb kaugemale, siis inimesed silmad on üksteisest nii väiksel vahekaugusel, et meil see ruumitaju on suhteliselt kehva, alates kuskil viiekümnest meetrist edasi. Et selles mõttes on päris raske ja mina ise drooniga sõita ei oska. Et ma küll plaanin seda, seda harjutada, aga aga kolleegid mulle räägivad, et selline miinimum, miinimumtase selleks, et üldse öelda, et sa oskad sõita, on kuskil kakssada tundi. Kakssada tundi, see on ikka päris palju, eks, kujuta ette, et sa peaaegu iga päev suudaksid ühe. ühe tunni sõita, siis see teeb nagu aasta, eks ju, et see peaks harjutama, aga meie nüüd ütleme, see professionaalne filmikaamera, mida meie kasutame Helikami puhul, see maksab ise, kogu see tehnika seal maksab kuskil viiskümmend tuhat euri. Et sellist tehnikat pluss siis kopter ise maksab kuskil kakskümmend kuni kolmkümmend tuhat euri. See, mis seda filmikaamerat veab, siis noh, peaaegu sada tuhat euri õhus loomulikult me ei anna selle kätte, kes on aasta aega harjutanud, et meie piloodid on. On mitme, jah, ma võiks öelda, kõik meie piloodid on mitmekordsed Eesti meistrid. Sellel alal, sest drooni teatavasti on see nii-öelda õhu, õhusport olnud juba, juba pikka aega populaarne Eestis, kunagi sõdeti sisepõlemismootoritega, nemad hakkasid ka sõitma siis kuskil neli-viis aastat tagasi, hakkasid elektrimootoritega sõitma. Algul isegi ühe tiivikuga ja nüüd on samamoodi ka nende droonidega. Ja siis, et hea on öelda, et meie tiimis on jah, niisugune Eesti nii-öelda tipptase, noh Soomes on meil näiteks kokkulepe Soome meistriga, et kui meil Soomes peaks vaja olema, siis me kasutame teda. Ehk, ehk noh, see tõesti, tekib palju selliseid ohtlikke olukorda, kus tegelikult kogemus on ülioluline.

No ma arvan, kes trooni sellisel tasemel juhtida suudaksid, on võib-olla kümmekond Eestis. Ja, ja noh, Soomes võib-olla paarkümmend, kolmkümmend, kuna seal see hobisõit on lihtsalt rohkem levinud, Rootsis ka ütleme, üle maailma on, on see väidetavalt peaaegu miljon inimest, kes nagu drooni lennutab oma tagahoovis mingitel aegadel. Aga kui palju neist nüüd nagu noh, professionaalselt sõita suudaks, et see, ma arvan, et see on ikkagi, ikkagi niimoodi tuhat või mõni tuhat. Aga need ettevõtted, kes seda teenust pakuvad, on muide päris vähe, et noh, kui vaadata meie portfooliot, siis täna võiks öelda, et et Helikam on number kaks maailmas, number üks on, on see, kes teeb James Bondile võtteid, aga neil on sisepõlemismootoridega ja suurem kopter, selline, mis käib auto järel kärusse ühe tiivikule. Et mis ei saa inimestel lähedale minna, inimeste kohalt üldse mitte sõita, mis teeb rohkem häält ja, ja, ja on nagu ohtlikum, sellega tehakse võtteid kaugemalt.

kas Helik, selline, kas kopterijuht saab, ma ütlen, kas droonijuht saab rohkem palka kui päris kopterijuht?

Aga kui see piloot lendab, kas ta vaatab nagu läbi selle drooni silmade mingi ekraani pealt, kas ta või Oculus Rift käib tal näkku, või ta siis vaatab silma järgi, et kust ta seal ka, ikka ta peab vaatama läbi kaamera?

No meie, selles suhtes on nüüd, esiteks saab mõlemat pidi, et see on õige vastus. Nüüd meie kasutame ainult, ainult visuaallenda, see, et, et sa näed oma drooni ise oma silmadega. Küll on selles mõttes näiteks Helikami puhul, siis on meil kaks meest tiimis, teine mees vaatab läbi kaamera silmade, et me striimime üks-ühele siis HD-pilti kaamerast otse siis maapealsesse arvutisse, eks ju, kust on siis näha, kust taga tavaliselt on siis selle filmi või reklaami produtsent või režissöör, kes küll õhuvõtetega eriti tegelenud ei ole, aga siis ta näeb, et kas see võte on nagu sobiv või kas nurk on õige ja siis Siis instrueerib meie pildioperaatorit, meil on siis operaator pluss siis piloot, nad on kõrvuti ja seal on huvitav, et nende vaheline koostöö on nagu ülioluline, et see on nagu. Ma kujutan ette, et näiteks purjetamisel kahe mehe paadis on, on mehed umbes samal tasemel siis ühenduses, nagu, nagu need kaks meest. Et kui see ühendus ei toimi, näiteks võib-olla väga hea piloot, väga hea operaator, aga kui nad ei suuda nagu noh, omavahel läbi saada, siis tuleb seda lihtsalt mehi vahetada, et seal ei ole varianti, et sa su, sunnid näiteks ühte, teise järgi käituma või vastupidi, et see, see tuleb ka kogemusega.

Aga oskad sa veel peast öelda ära nii-öelda tehnilisi parameetreid, et millele see tänane nii-öelda Eestis tehtud droon nagu vastab, et kui kõrgele lendab, kui kiiresti lendab, kui palju kargu võtta suudab vedada?

Selle eelmise küsimuse kohta vaata on veel, lennatakse ka siin ilma visuaalita nende prillidega nii-öelda, aga see üldiselt, üldiselt ütleme nii, et või selle drooni maailmas või pilootide maailmas on selline aumeeste nagu kokkulepe. Et, et ei sõideta rahvamasside kohal. Ja, ja ei sõideta ilma siis nägemata oma drooni. Ehk, eks sellist nagu ilma, ilma nägemata sõita ei tehta piimesõite. Ja, ja sellel on oma põhjused, sest nii kui sa signaali kaotad, on ju, sa ei tea oma droonist mitte midagi. Ja kuigi sellel droonil, eks ju, need, need tiivikud on mingi niisugused noh, kuni kolmkümmend sentimeetrit ja ja plastikust, siis ja nad noh, ütleme eluohtlikud ei ole, kui nad inimesele vastu lähevad. Siis noh, ikkagi põhimõtteliselt see lihtsalt nagu ei, ei sobi. Seadused on niimoodi, et seadus, näiteks Eestis valmistatakse ette ja see vastab kas või järgmisele küsimusele, et siis selle seaduses piiratakse siis täpselt ära, missugused need lennutingimised peavad olema. Ja, ja praegu põhimõtteliselt niikaua, kuni seda seadust ei ole, on tegelikult keelatud ainult siis see lennukeelutsoon, eks ju, mis on lennujaama ümbruses. Siis põhimõtteliselt ei tohiks minna Eestis vist kolmesaja viiekümne meetri, kolmesaja viiekümnest meetrist kõrgemale, kuigi puht nagu füüsiliselt droon suudab palju kõrgemale minna, et pigem see piirang on see, et, et sa ei näe teda enam. Noh, näiteks Bangladeshis me käisime võtetel, ei vabandust, see oli Indias, kus me tegime Mahindra reklaami. Kui te vaatate veebis praegu India kõikides teine kanalates jookseb Mahindra uue, uute seerate reklaam, see on tehtud Velikami poolt ehk Eesti meeste poolt tehtud, Ja, ja kõik noh, ma ei tea, kaheksakümmend protsenti võtted on kõik õhuvõtted, siis seal on ühes kohas, me oleme nelja tuhande, kas see oli nelja tuhande kolmesaja peal kõrgmäges, mäe, mäestikus. Ja seal ta lendas väga edukalt, sinna päris kopter ei tahtnud minna. Päris kopterid, tekivad juba probleemid, aga, aga selline droon saab väga hästi hakkama. Muidugi ta ei läinud sinna nagu merepinnast, ei tõusnud, eks ju, üle nelja kilomeetri vaid, vaid autodega ja baas sõttis, eks ju, ise sinna nelja tuhande kolmesaja peale ja, ja see drooni võte, selles suhtes on ka nagu huvitav, et enamasti arvatakse, et droon hakkab siis kaugelt lendama, siis lendab mingi pool tundi, teeb oma võtte ja siis läheb tagasi, et tegelikult näiteks professionaalse filmivõte on niisugune minut-poolteist. on siis see üks teik ja, ja see ütleme, kopter võib-olla võib õhus ka isegi kolmkümmend sekundit ainult olla. Ehk tegelikult on need hästi lühikesed lennud, eks, kus pannakse paika, tehakse paar proovi, siis pannakse paika, noh, nii nagu filmi tegemine käib. Et noh, kui keegi tahaks kuskil, ma ei tea, kellegi järgi luurata, on ju, siis ma kujutan ette, et siis peab nagu kaugemale lendama ja pikemalt õhus olema. Aga noh, ta suudab olla ka õhus, kui noh, panna võimalikult väike kaamera, näiteks Pro, Co, Co-Pro kaamera, Ja siis ma kujutan ette, et noh, siin on kuskil neljakümne minuti kaua, kaugusele saaks selle või, või pikkuseks saaks selle sõidu, et sellega saaks juba päris palju ära taha, aga sellepärast ma ütlen ka, et näiteks need uudised, et, et keegi teeb home delivery't mingi pakiga, eks ju, koju, siis, siis see on vähemalt siiamaani paar tükki, mis on nagu uudiskoni ise ületanud, on tulnud välja, et see on nali olnud. Et mingi firma lihtsalt ütles, et ta võib-olla plaanib kunagi pitsat viia, et aga noh, tegelikult reaalselt see ei ole võimalik.

Tere tagasi kuulama IT-ärisaadet Restart. Meie saade on korduses veel täna õhtul hiljem, kuid mõistlik on seda kuulata podcastist, selle leiate aadressil raadio1.ee. Mina olen Henrik Aavik, teine saatejuht on Taavi Kotka Majandusministeeriumist ning meie tänase saate teemaks on droonid ehk helikopteri moodi lendavad innovaatilised seadmed, mis suudavad kanda kaameraid või, või muud kaupa. Saates on külas Ville Jehe, kes on kahe droonidega seotud ettevõtte omanik, need firmad on SQ Mekatronics, mis ehitab neid droone ja Helikam Services, mis teenindab filmifirmasid üle planeedi ja pakub õhust filmimise teenust. Kui te selle tootmisfirma tegite, mis hakkas neid droone tootma? Siis kas te nägite kohe enda sihtrühmana, kes hakkab neid droone ostma, filmifirmasid või oli teil esialgu mingi muu plaan, kas sõjatööstus või, või mõni muu?

Tegelikult esimene, peale esimest kokkupuudet, siis mul esimene visioon oli umbes selline, et et oma vaimusilmas ma nägin, et ja ma ikkagi usun seda, et Eesti võiks selle ära teha. Nägin näiteks sellist päästeameti tuleviku, tulevikku, ehk näiteks kujutate ette, et täna sõidab, eks ju, päästeauto välja, oletame tuletõrjeauto siis tulekahju kohta, siis nad valmistavad seal natukene ette, mõned minutid, siis ajavad, kujutame ette, see on mingi kõrge moone, kus on vaja vaadata, kus see katusel seal täpselt põleb, eks ju, leegid on väljas, saavad oma redelipüsti, eks ju. Ja arutavad raadio teel ja siis teevad otsuseid. Nüüd noh, tulevikus oleks normaalne see, et see tuletõrjeauto sõidab sinna, katuses läheb üks luuk lahti ja enne, kui auto seisma jääb, sõidab esimene droon välja. Ja droon jääb istuma sinna maja kohale, oletame, et eelarve on suurem, siis istub seal kolm sellist drooni, selline droon maksab ütleme, niisugune profa, professionaalne droon maksab kuskil viis tuhat eurot koos kõikide kaameratega, tal võiks olla peal infrapunakaamera, tavaline kaamera, Ja nüüd tegelikult see kogu see seltskond, kes seal koguneb oma nii-öelda bossi ümber täna, ja lihtsalt arutavad asja, siis võiksid koguneda selle, selle keskuse või ütleme, selle juhi ümber, kellel on see pilt või need kolm pilti. Ja siis tehakse otsuseid, et põhimõtteliselt sa saad vett juhtida, eks ju, nende samade järgi, sa saad selle pildi järgi, sul on pidev nagu ülevaade, sa saad põhimõtteliselt viia sinna niisuguseid asju nagu köiti. Eks ju, või mingeid väiksemaid asju, eks ju, appi, sa võid minna keemialao nagu põlengul lähemale vaatama, mida noh, nagu muidu peab, tahab kaua aega, et ülikool selga ajada ja niikuinii sa riskid nagu inimesega, näiteks kui. Oletame, et see laudusel plahvatab sel hetkel, kui droonid sa kaotad need mõned tuhanded eurod droone, mitte ühtegi inimelu ja nii edasi ja nii edasi, et see tundub noh. Nii elementaarne on ju, kuni selleni välja, et, et tegelikult otsused võivad jääda, noh, alati on küsimus see, et et kes on kohal ja kes on staabis, põhimõtteliselt need nii-öelda olulised otsused võib teha üldse staabis, et pilt võib minna ka staapi. Ja staabist kuskilt keskusest, eks ju, inimene, kellel on suurem kogemus, saab juhendada mitut tiimi erinevates kohtades samal ajal, kuna tal on täpselt sama info, mis, mis koha peal. Nii et selles mõttes see muudaks nagu absoluutselt igasuguse sellise päästeameti töö sisu ja, ja noh, lõppkokkuvõttes hoiaks kokku aega minu arvates ka raha ja, ja kindlasti inimelusid ja noh, Eesti on piisavalt väike riik, et minu arust me võiksime siin selle väikse inertsiga niisuguseid muudatusi teha küll.

Aga Hollywood jah, on huvitav teema, et me see, see, see, siis peale siis sellist nagu mõtiskust ühel hetkel ikkagi tuli uksust sisse esimesed juhuslikud niisugused küsimised reklaamfilmide alal. Ja siis sellest me nägime, et, et teha, et peaks ikkagi proovima ehitama, ehitada suuremaid koptereid, mis, mis suudavad raskemat kaameraid, kaamerat vedada ja siis sel ajal just tuli välja. tuli välja selline kaamera kui Red Epic, ehk siis esimest korda oli võimalus õhus teha 4K filmi, mis on siis ütleme, selline hea tase, mida postproduktsioonist saab põhimõtteliselt kinolina jaoks nagu, nagu kasutada. Ja noh, nüüd ongi nii, et, et põhimõtteliselt lendavadki maailmas nende droonide all siis Epicud, ehk needsamad kaamerad, millega me ka alustasime. Ja Hollywood tuli sealt nihukese loogilise järjena, et me mõtlesime muidugi minna Hollywoodi. Ja noh, tegelikult ma ikkagi eksin, et me mingid infomeilid saatsime välja, ma enne ütlesin, et me pole üldse reklaami teinud, mingid kontaktid me saatsime. Ja huvitav, et, et Hollywoodis tegelikult töötavad, eks ju, produtsendid ja operaatorid ja režissöörid, kes on õppinud täpselt samades koolides, mis Hollywoodi omadki, aga nad lähevad Indiasse tagasi, kuna seal on filmitööstus, eks ju, väga korralik. Ja nemad, mulle tunduvad, on niisugused nooremad ja agressiivsemad ja neil ei ole seda nagu inertsi, et neil ei ole seda võrgustikku, et nad on kogu aeg kasutanud neid kaameraid ja seekord võtavad jälle neid sammu ja Ja see digitaalkaamera kasutamine on maailmas, on praegu filmimaailmas on käimas just see nõks, mis käis juba ammu fotomaailmas, kus kunagi ju. Professionaalid ütlesid, et me ei hakka kunagi digifotokat kasutama, et see on nagu turistide mänguasi või hobitegijateks, vaadake nüüd, mis juhtus. Siis täna on täpselt sama filmimaailmas, et, et inimesed, eks pool filmidest, pikkadest filmidest tehakse lindile. Ja siis digitaliseeritakse, eks pärast seda niikuinii, sest distributsioon on juba kõik digitaalne ja siis pooled tehakse juba digikaameratega, põhiliselt kaks firmat on Red ja Alexa kaamerat, kuhu, millega tehakse. Nüüd aga selge on see, et viie aasta pärast on kõik noh, üheksakümmend üheksakümmend protsenti digi. Ja siis see, see, see digikaamera probleem oli Ameerikias ka nagu probleem, et noh, kus saab ainult digikaameraga filmida, sest lindi oma on neli korda nagu raskem, eks. Ja, ja siis kuidagi kontaktide kaudu siis need Hollywoodi läinud, Ameerikas õppinud noored võtsid nagu selle üles ja esimene kutse, nagu esimene kutse Indiasse tuli, nii peale seda läks see nagu turg meil kohe lahti. Ja täna me küll alguses tegime põhiliselt reklaame ja mõnda muud pikka filmi, aga mitte seda klassikalist Hollywoodi filmist, nüüd võib rõõmuga öelda, et me tegime ka tantsufilmi. Et nüüd pool aastat tagasi nagu tegime esimesed need tantsustseenid ka õhus, nii et me võime tõesti öelda, et nüüd on see klassikaline pollyout ka läbi käidud.

Aga kogu see droonivärk on sinu jaoks nagu hobi või sa ikkagi näed seda kui business ja, ja kui sa näed seda kui business, siis kuhu sa tahaksid nii-öelda viie-kuue aasta pärast välja jõuda või oled sa üldse nagu maailm niisuguseid mõtteid?

Seda Hiina tehase teemat, see, ma arvan, antud juhul lükkub suhteliselt kaugele, sellepärast et noh, me, meil on neid kõiki neid, püüame osta kõikvõimalikke, kõikvõimalikud droonid, mis turule tulevad, meil on seal neid igasugused, eks ju, Hiinast ja, ja mujalt maadest, et ja vaadata, kuidas need on tehtud, siis, siis see ikkagi niipea, ma arvan, noh, ütleme lähima kolme aasta jooksul ma ei näe põhjust, miks see tootmine võiks Hiinasse minema. Et pigem jah, seda Assembli teenust ja kokkupanekuteenust tuleb osta, ma arvan, juba järgmine aasta nagu sisse. Et aga mulle tundub hetkel, et esimese lähedusega see on üks Eesti ettevõte või isegi mitu Eesti ettevõtet ja peale seda siis vaadata maailmas ringi.

No Eestis tegelikult nüüd, kui me räägime helikopterilaadseid droone, siis seal me oleme tegelikult ainukesed, sest et noh, et niimoodi ettevõtlusena mina olen küll tä, tänini tea, et ülejäänud ostavad siis raami või mingid osad mujalt ja panevad ise kokku, Sest ega tegelikult lendavad kopterid sa ei saagi eriti kuskilt osta, müüakse küll sulle ready to fly, aga sa pead sellega ikkagi noh, nagu vaeva nägema, et ikka korralikult lendama saada, ehk see häälestumise osa on noh, see on keerukas tehnoloogia, on hästi, hästi oluline siin. Aga kui me räägime lennukit sarnastes droonides, siis, siis neid me, nendega me ise üldse ei tegele. Et, et meie ise, üks, üks ettevõte on Triood, keda, keda meie siis nii-öelda varustame just nende kopterisarnaste droonidega, nemad ei tooda droone, tähendab siis koptereid, ehk siis mitmetiivikulisi, nemad ise toodavad lennukisarnaseid ja siis, kui neil on vaja meilt midagi, siis meie toodame nende jaoks.

Kas see sõjatööstus on ka huvi tundnud juba nende droonide vastu või mis, mis tööstused veel on tundnud huvi nende droonide vastu?

No sõjatööstusel on põhiliselt vaja, vaja käia kiiresti midagi vaatamas ja või siis olla hästi kõrg ja hästi kaua, nii et keegi ei näe, et noh, ütleme siin tipud on juba kaks ööpäeva, eks ju, on mingi droon kuskil õhus ja, ja siis tuleb tagasi või saadab siis signaali, et kopterite see lennuaeg on ikkagi väike. Et selles mõttes sõja ja teiseks siis, kui me räägime sellest, et põhiliselt saab nendega lennata neid nähes, eks ju, et sa pead ise ka seal objektil lähedal olema, siis see ise juba määrab ära, et ta sõjatööstuse jaoks ei ole nii huvitav kui need lennuki sarnased droonid, mis tegelikult lendavad kiiresti üles, eks ju, ja kaasaegse tehnoloogiaga või väga hea pildi saada, eks ju, väga, väga kõrgelt. Et see juba ise määrab ära, näiteks nagu ka Eesti Energia jaoks, et liine jälgida, siis, siis ütleme, normaalne oleks tegelikult kasutada lennukisarnast drooni, mis, eks ju, sõidab kiiresti suuremal kiirusel üle, üle liinide, eks ju, saab palju kiiremini pildi ette, et kopteriga seal, eks ju, sõita viiskümmend, kuuskümmend kilomeetrit tunnis, nagu need meie kopterid maksimaalselt lendavad või üldse kopterid, droonid siis maksimaalselt lendavad, et sellel ei ole mõtet. Aga kui on vaja püsida paigal ja vaadata ühe koha pealt ja liikuda vähem, See on see teema, kus, kus on jälle, kus jälle lennukiga pole mitte midagi teha, näiteks nagu metsatulekahju puhul, eks ju. Võiks drooniga üle sõita, otsida uusi infrapunakaameraga uusi, ma ei tea, rabapõlengu kohti või kus on uuesti hõõguma hakanud. Ja siis, kui see koht on, siis sinna kaks drooni üles, kes siis konkreetselt aitavad juhtida, eks ju, veejugasid. Et see oleks selline normaalne setup.

Jätkame siit IT-äri saatega Restart, saadet juhivad Henrik Aavik ja Taavi Kotka ning saates on meil külas Ville Jehe, kes ehitab oma firmades lendavaid droonhelikoptereid ja kasutab neid filmide tootmiseks Bollywoodis. Nende droonide arengu kohta ma tahtsin küsida, et me oleme täna rääkinud sellest, et droonid lendavad ikkagi piloodi silme ulatuses reeglina, aga millal saavad droonid ise nii targaks, et, et piloot laseb nad küll õhku, aga siis seal õhus nad juba ise otsustavad, kuhu nad lendavad, vaatavad GPS-i pealt koordinaadid, lähevad kuhugi, teevad midagi ja tulevad siis tagasi?

Noh, see on, see tehnoloogia kõik olemas tegelikult juba, aga noh, näiteks kee, põhiline koordinatsioonisüsteem, mille järgi nad lennata suudavad, on seesama GPS, eks, ja ja noh, me teame isegi, kui te olete, keegi olete auto GPS-i kasutanud, siis aeg-ajalt ei saa selle järgi orienteeruda, et et vaatame, mis Euroopa Galileo tegema hakkab, et, et kas ta on nii palju täpsem kui lubatakse, ehk see on üks, üks põhjus, miks täna ma ei soovita nagu seda kasutada, et Et siin soo, Soomes oli üks juhtum, kus, kus sealsamas olümpiastaadionil üks proovis oma drooni ja pani oma tutu viis D Mark kolm kaamera sinna külge ja tõstis selle õhku ja seal oli, siis ta programmeeris GPS-iga mingid koordinaadid, aga mingi satelliit kadus ära ja, ja see droon kadus selle betoonrajatise taha niimoodi, et ta ei jõudnud manuaalsele juhtimisele ümber lülitada. Ja ta ei leidnudki seda üles, et kuhu ta lendas, kus ta maandus, kes see lender võttis, ei tea, eks, et noh, ta sai lennata mingi viisteist minutit maksimaalselt, eks ju. Väga kaugele, nii et, et noh, see näitab seda, et, et tegelikult maailm ei ole veel valmis. Muidugi saab teha ka mingi kohapealsete anduritega, et näiteks Veitsis me tegime niisuguse filmi, kus oli vaja näidata ehitatava, tulevikus ehitatava pilvelõhkuja iga korruse nagu view'd, et, et kui sa ostad kahekümne teise korruse, et kas sa näed oma jahti, mis on sul seal kõrvaljärve peal või, või veel ei näe või peab korrus kõrgemale ostma? Ja siis me kasutasime, eks ju, teist andurit, laserit, mis mõõtis täpselt maast kõrguse on ju, sentimeetri täpsusega, ehk tegelikult selliseid kõiki andurit saab juurde panna, nii et, et ta võib orienteeruda ruumis millegi muu pealt, mitte GPS-i pealt. Aga noh, see, see vajab veel noh, kõik need safety protokollid, see, et, et ta, kas ta saab aru, kui seal ruumis on keegi teine, linnud, puuoksad, õhukesed, lindid, niidid, mida iganes. Et see, see ei ole nii lihtne.

Ma mõtlen, et tehnoloogia areng tänapäeval toob kaasa rida probleeme ja põhiprobleem on see, et me oma, kuidas ma ütlen, igapäeva harjumust seadusandluse kõige muuga me ei jõua järgi sellele, kuidas tehnoloogia eest ära läheb. Ja, ja droonidega, eriti kopter droonidega ikkagi jätkuvalt kerkib teravalt üles see nii-öelda privaatsusprobleem. Ehk siis noh, kuigi me oleme maailmas, mis peaks olema pealkirja all, there is no privacy, on ikkagi see, et kuidas ma ütlen, et noh, oma kodus tahaks toimetada nii, nagu, nagu, nagu ma toimetan, eks, ja, ja tahaks elada nii, et ei ole seda mõtet peas, et näed, et perverdist naabrimees nagu noh... aknal, aknal vaikselt suristab, on ju, et et mis sina sellest küsimusest arvad ja kuidas sa seda arengut näed siin?

No eks ta kindlasti, ta tekitab sellise teatud ebamugavuse, sest me oleme harjunud sellega, et, et sa saad noh, mingi umbes auto kõrguselt või auto katuse pealt vaadata ja siis kasvatatakse kõrge teki ümber maja, arvatakse, et noh, nüüd ei näe, eks ju. Ja nüüd äkki keegi hõljub sealt üle ja, ja näeb veel, eks ju, eriti kvaliteetse pildiga. Et, et need probleemid, eks Ameerikas on ka aeg-ajalt sellest juttu, kus nagu kellegi sealt basseini vaadatakse või, või need paparatsod, eks ju, on kasutanud tegelikult droone juba ka. Ja, ja kindlasti ütleme, seadus, regulatsioon peab selle kohta tulema, et see on täiesti selge. Et kui noh, täna juriidiliselt pole vahet, kas sa vaatad drooni pealt või vaatad vastasmaja katuselt binokliga, on ju, eks, et, et noh, et, et see on täpselt samad situatsioonid, aga noh, tegelikult drooniga on see võimaluste hulk palju suurem. Soomes oli kaks kuud tagasi üks huvitav juhtum, kus kukkus alla kahjuks üks väike lennuk, mitu inimest sai surma. Ja siis seal Ilta lehti kasutab ka drooni ja siis ta sõitis drooniga siis seal kohapeal ringi, kusjuures ta oli kohalike politseidega veel kokku leppinud, et, et kas ta võib seda teha ja tingimusel, et ta näitab, mida ta plaanib kasutada uudistes ja annab ülejäänud materjali kõik politseile, et nad saavad uurida, sest see, seal oli hästi näha, kus lennuk tuli, kuhu puude vastu ta ilmselt puutus, eks kogu see crash site oli hästi näha, mida politseinikud alati ei suutnud nagu noh, ülevaadet saada. Ja siis järgmine päev siis politsei nagu ülemused said pahaseks ja tahtsid konfiskeerida kõik selle ja kogu selle materjali ja siis ikkagi lõpuks juristid ütlesid, et ei ole midagi seaduse vastust, et tegelikult õhus ehk küsimus see, et, et kui sa paned, isegi politsei paneb lindiga maas, siis selle kuriteo paiga. Siis see kaitseb ainult nagu maa mööda tuli, et, et kui keegi tuleb nagu õhust, lendab üle, siis see piir sinna õhku midagi ei tähenda, et see iseenesest näitab seda, et tegelikult seadusandluses, pole arvestatud selle dress-passinguga üle õhu.

Iraagis on lihtne nende droonidega võidelda, et seal on õhutõrje, kes siis laseb neid alla, aga mida peaks Tallinna TV tegema, et kas, kuidas, kuidas ennast kaitsta saab nende droonide vastu, et kui keegi õhupüssiga seal taevast alla laseb, kellel õigus on?

kui mind tullakse luurama, siis no ma ise elan niisugusel kõrgusel, et ümberkaudsed majad mind ei näe, mul ei ole nüüd kaarti näid, aga kui ma drooni näen, siis...

Noh, selline, oled näinud Gladiatori filmis seda võrku, vaata üks mees on niisuguse kolmhargija võrguga, vot selline võrk, mille nurkades on väiksed raskused, ma arvan, et see on kõige parem, relv. Mis saab visata drooni suunas, siis kõik propellerid kiiluvad kinni ja see kukub alla. Kukub sinu maa peale, saad endale ka veel.

Kas, kas mõni kõrgkool hakkab äkki pi, drooni piloote koolitama?

Tegelikult võiks, eks Lennuakadeemia võiks selle peale täitsa mõelda, kuigi ütleme nii, et et helikopteri, kellel on helikopteri juhtimise paberid, siis see väikse koolitusega, lisakoolitusega sa, saaks ka heaks droonilendajaks, kuigi tal ei pea helikopteri pabereid olema, et aga noh, sealt edasi minna on lihtne. Aga, aga võiks küll, täna, täna otsest nagu, nüüd ma arvan, et kuskil aasta pärast on meil selline piloodipuudus, täna meil veel seda ei ole, aga kuna me sõidame maailmas palju ringi, siis lõppkokkuvõttes efektiivsem on see võtta tee pealt kuskilt mõni kolleeg kaasa, kui iga kord ei pea neid Eestisse ju võtma. Et selles mõttes, nagu ma ütlesin, et meil Soomes on juba eelkokkulepped ja Rootsis ka ühe väga hea piloodiga, et kui seal on võte, siis me võib-olla läheb siit ainult üks mees, mitte kaks. Et noh, meie oleme selles mõttes nagu avatud, aga kui kellelgi on huvi siis selle asjaga üldse tegeleda, siis siis helikam.aero on, on näiteks selle helikami see koduleht, kuhu saab infot saata, et, et meil ütleme, me ikka kogu aeg otsime kedagi, kas siis piloote juurde. Või siis, või siis ka näiteks kokkupanejaid, mis, mis tähendab ka tihti seda lennutamistööd, näiteks üleeile või eelmine nädal me võtsime tööle just ühe noormehe, kes tegelikult on juba noh, kolm aastat ise hobilendur olnud ja ise ka kokku pannud, et, et kokkupanem tähendab alati seda, et sa oled ka uue alati testima ja vaata, kas see töötab ka.